DOCSLIB.ORG

Misso Valla Kohalike Avalikult Kasutatavate Teede Nimekiri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Misso Valla Kohalike Avalikult Kasutatavate Teede Nimekiri Lisa 1 Misso Vallavolikogu 15.09.2011. a määrusele nr 15 Muudetud Misso Vallavolikogu 17.10.2013. a määrusega nr 19, 20.03.2014. a määrusega nr 7, 19.08.2014. a määrusega nr 11, 28.05.2015 määrusega nr 6 Misso valla kohalike avalikult kasutatavate teede nimekiri Teeosa Teeosa Teeosa Teeosa Tee kogu- Tee Tee nr Tee nimi Omand nr algus (m) lõpp (m) pikkus (m) pikkus (m) liik 4680002 Toll - Pruntova 1 0 2377 2377 2377 maantee kohalik tee 4680003 Lütä - Kõrgemäe 1 0 1055 1055 1055 maantee kohalik tee 4680004 Saarõ 1 0 170 170 170 maantee kohalik tee 4680005 Kilbi - Timmomäe 1 0 1000 1000 1000 maantee kohalik tee 4680007 Tarna 1 0 370 370 370 maantee kohalik tee 4680008 Vana kivitee 1 0 1294 1294 1294 maantee kohalik tee 4680009 Põrste - Määsi 1 0 2730 2730 2730 maantee kohalik tee 4680010 Iluvere 1 0 130 130 130 maantee kohalik tee 4680012 Kirikumäe 1 0 155 155 155 maantee kohalik tee 4680013 Määsi - Tserebi 1 0 2810 2810 2810 maantee kohalik tee 4680015 Hindsa - Koorla 1 0 1245 1245 1245 maantee kohalik tee 4680016 Haljasoro 1 0 105 105 105 maantee kohalik tee 4680017 Kogre 1 0 145 145 145 maantee kohalik tee 4680019 Mokra - Riigipiir 1 0 1110 1110 1110 maantee kohalik tee 4680020 Määsi - Ludimäe 1 0 755 755 755 maantee kohalik tee 4680021 Põrstõ - Teela 1 0 440 440 440 maantee kohalik tee 4680022 Tserebi-Mäe 1 0 200 200 200 maantee kohalik tee 4680025 Põrstõ 1 0 690 690 690 maantee kohalik tee 4680026 Tiastõ - Tiilige 1 0 1280 1280 1280 maantee kohalik tee 4680027 Tiastõ - Lillemäe 1 0 1065 1065 1065 maantee kohalik tee 4680028 Marjamäe - Saagri 1 0 2209 2209 2209 maantee kohalik tee 4680029 Napi pettäi 1 0 365 365 365 maantee kohalik tee 4680030 Marjamäe - Napi 1 0 695 695 695 maantee kohalik tee 4680031 Madala 1 0 315 315 315 maantee kohalik tee 4680035 Tiilige - Savikunnu 1 0 930 930 930 maantee kohalik tee 4680036 Leppe 1 0 540 540 540 maantee kohalik tee 4680038 Määsi - Kraaviniidu 1 0 890 890 890 maantee kohalik tee 4680039 Kangamäe 1 0 340 340 340 maantee kohalik tee 4680040 Sooniidu 1 0 275 275 275 maantee kohalik tee 4680041 Pruntova - Jõesuu 1 0 2030 2030 2030 maantee kohalik tee 4680043 Kriiva - Vungi 1 0 725 725 725 maantee kohalik tee 4680044 Kossa - Toodsi 1 0 2205 2205 2205 maantee kohalik tee 4680045 Raudla 1 0 170 170 170 maantee kohalik tee 4680046 Savimäe 1 0 560 560 560 maantee kohalik tee 4680052 Huuhanna 1 0 290 290 290 maantee kohalik tee 4680054 Põdra 1 0 465 465 465 maantee kohalik tee 4680055 Siksälä - Suurõsuu 1 0 722 722 722 maantee kohalik tee 4680056 Kraavioru 1 0 105 105 105 maantee kohalik tee 4680057 Suurõsuu - Muraski 1 0 3365 3365 3365 maantee kohalik tee 4680058 Suurõsuu - Hino 1 0 550 550 550 maantee kohalik tee 4680060 Hino - Sakudi 1 0 5060 5060 5060 maantee kohalik tee 4680065 Kiviora - Parmu 1 0 1065 1065 1065 maantee kohalik tee 4680067 Kõrgõssaarõ 1 0 665 665 665 maantee kohalik tee 4680068 Jaanimäe 1 0 420 420 420 maantee kohalik tee 4680069 Hino - Palo 1 0 2135 2135 2135 maantee kohalik tee 4680070 Tuvi 1 0 310 310 310 maantee kohalik tee 4680071 Pälo 1 0 300 300 300 maantee kohalik tee 4680074 Kotkapesa 1 0 330 330 330 maantee kohalik tee 4680077 Kimalasõ - Valdeko 1 0 600 600 600 maantee kohalik tee 4680078 Misso-Kimalasõ 1 0 212 212 1915 tänav kohalik tee 4680078 Misso-Kimalasõ 2 212 1915 1703 1915 maantee kohalik tee 4680079 Lambri - Luha 1 0 940 940 940 maantee kohalik tee 4680080 Lambri - Vetevana 1 0 1760 1760 1760 maantee kohalik tee 4680081 Helso 1 0 410 410 800 tänav kohalik tee 4680081 Helso 2 410 800 390 800 maantee kohalik tee 4680082 Oravasaare 1 0 210 210 210 maantee kohalik tee 4680083 Reoli 1 0 390 390 390 maantee kohalik tee 4680086 Kõõgumäe 1 0 573 573 1600 tänav kohalik tee 4680086 Kõõgumäe 2 573 1600 1027 1600 maantee kohalik tee 4680087 Teemeistri 1 0 290 290 290 tänav kohalik tee 4680088 Pullijärve 1 0 160 160 160 tänav kohalik tee 4680089 Kesktänav 1 0 252 252 252 tänav kohalik tee 4680090 Laululava 1 0 115 115 115 tänav kohalik tee 4680091 Pugola 1 0 700 700 700 tänav kohalik tee 4680092 Misso - Missokülä 1 0 1275 1275 1275 maantee kohalik tee 4680093 Savitööstuse 1 0 370 370 370 tänav kohalik tee 4680094 Vee 1 0 380 380 380 tänav kohalik tee 4680095 Timmo 1 0 440 440 440 tänav kohalik tee 4680096 Aasa 1 0 450 450 450 tänav kohalik tee 4680097 Nurme 1 0 193 193 193 tänav kohalik tee 4680098 Lemmatse 1 0 125 125 125 tänav kohalik tee 4680099 Ööbiku 1 0 150 150 150 tänav kohalik tee 4680102 Oppari 1 0 800 800 800 maantee kohalik tee 4680103 Metsa 1 0 900 900 900 tänav kohalik tee 4680105 Vossi 1 0 700 700 700 maantee kohalik tee 4680107 Savioja - Kärinä 1 0 1490 1490 1490 maantee kohalik tee 4680108 Savioja 1 0 230 230 230 maantee kohalik tee 4680109 Piksteperä 1 0 565 565 565 maantee kohalik tee 4680110 Siberi 1 0 800 800 800 maantee kohalik tee 4680112 Põnni - Kärinä 1 0 2670 2670 2670 maantee kohalik tee 4680113 Põnni - Tsiistre 1 0 2220 2220 2220 maantee kohalik tee 4680114 Karjatee 1 0 180 180 180 maantee kohalik tee 4680115 Nopri 1 0 530 530 530 maantee kohalik tee 4680117 Põnni - Vetevaotus 1 0 1093 1093 1093 maantee kohalik tee 4680118 Tsiistre - Kärina 1 0 775 775 775 maantee kohalik tee 4680119 Maasikmäe 1 0 200 200 200 maantee kohalik tee 4680121 Lannu - Radaja 1 0 1160 1160 1160 maantee kohalik tee 4680123 Kure - Pussa 1 0 200 200 200 maantee kohalik tee 4680124 Palomäe 1 0 380 380 380 maantee kohalik tee 4680125 Perametsa 1 0 240 240 240 maantee kohalik tee 4680126 Koolitee 1 0 435 435 435 maantee kohalik tee 4680127 Lubjaaho 1 0 600 600 600 maantee kohalik tee 4680128 Vetevaotus - Tsiiste 1 0 480 480 480 maantee kohalik tee 4680129 Hurda 1 0 405 405 405 maantee kohalik tee 4680130 Põnni - Möldre 1 0 4260 4260 4260 maantee kohalik tee 4680131 Põnni - Sandi 1 0 2985 2985 2985 maantee kohalik tee 4680135 Pedejä 1 0 850 850 850 maantee kohalik tee 4680137 Kalme 1 0 391 391 391 maantee kohalik tee 4680138 Järvemäe - Sapi 1 0 510 510 510 maantee kohalik tee 4680143 Pärtli 1 0 470 470 470 maantee kohalik tee 4680144 Tobimäe 1 0 445 445 445 maantee kohalik tee 4680145 Möldre - Tika 1 0 890 890 890 maantee kohalik tee 4680146 Möldre - Rebäse 1 0 1050 1050 1050 maantee kohalik tee 4680147 Kuusõbimäe 1 0 210 210 210 maantee kohalik tee 4680148 Mauri - Hindo 1 0 255 255 255 maantee kohalik tee 4680150 Vuhjärve 1 0 870 870 870 maantee kohalik tee 4680152 Kõrtsi 1 0 455 455 455 maantee kohalik tee 4680155 Kõrtsi - Pupli 1 0 1050 1050 1050 maantee kohalik tee 4680156 Missokülä - Väiko-Tiilige 1 0 2545 2545 2545 maantee kohalik tee 4680158 Pööni 1 0 155 155 155 maantee kohalik tee 4680159 Ülenurme 1 0 295 295 295 maantee kohalik tee 4680162 Haava 1 0 440 440 440 maantee kohalik tee 4680165 Haapela 1 0 575 575 575 maantee kohalik tee 4680168 Pulli-Savioja 1 0 4600 4600 4600 maantee kohalik tee 4680170 Nurga 1 0 85 85 85 tänav kohalik tee 4680171 Pedaja 1 0 157 157 157 tänav kohalik tee 4680172 Aia 1 0 147 147 147 tänav kohalik tee 4680173 Pullipõdra 1 0 105 105 105 tänav kohalik tee 4680174 Järve 1 0 90 90 90 tänav kohalik tee 4680175 Mäe 1 0 190 190 190 tänav kohalik tee KOKKU: 101400.
Load more

Recommended publications
  • Vabariigi Valitsuse 10. Juuli 2017. a Määruse Nr 125
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2017. a määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine“ ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2017. a määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine“ ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on määrata haldusterritoriaalse korralduse muutmisel moodustuva Setomaa valla maakondlik kuuluvus. Haldusreformi seaduse (edaspidi HRS) § 9 lõike 2 järgi pidi Vabariigi Valitsus algatama hiljemalt 2017. aasta 15. veebruaril oma ettepanekuga nende kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise, mis ei vastanud rahvastikuregistri andmete kohaselt 2017. aasta 1. jaanuari seisuga omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile (edaspidi kriteerium) ja mis ei ole volikogude algatatud ühinemisel ühinemas kriteeriumile vastavaks ning millele Vabariigi Valitsus ei kohalda HRS § 9 lõikes 3 sätestatud erandit. Kuna volikogude algatatud ühinemiste etapis ei taotlenud alla kriteeriumi olevad Meremäe vald (1075 elanikku), Mikitamäe vald (985 elanikku)
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
    [Show full text]
  • Ruusmäe Rahvamaja Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Haanja Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2000, 53, 805 Ruusmäe rahvamaja põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 19.05.2000 nr 12 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; RT I 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34, Haanja Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Ruusmäe rahvamaja põhimäärus (lisatud). 2.Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3.Määrus jõustub 25. mail 2000. a. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 19. mai 2000. a määrusega nr 12 RUUSMÄE RAHVAMAJA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.Ruusmäe rahvamaja on kohaliku omavalitsuse hallatav asutus ja tema ametlik nimetus on Ruusmäe rahvamaja. Ruusmäe rahvamaja dokumendid kannavad tema ametlikku nimetust. 2.Ruusmäe rahvamaja postiaadress on Ruusmäe Ruusmäe sjk, 65102 Võrumaa. 3.Ruusmäe rahvamaja kõrgemalseisev organ on Haanja Vallavalitsus. 4.Ruusmäe rahvamaja juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, vallavolikogu määrustest, otsustest, korraldustest ning käesolevast põhimäärusest. 5.Ruusmäe rahvamaja ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu, ta kasutab oma tulusid üksnes põhimääruses toodud eesmärkide saavutamiseks. 6.Rahvamaja teeninduspiirkonna moodustavad Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Hulaku, Hurda, Holdi, Horoski, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Kääraku, Külma, Kõomäe, Leoski,
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]
  • Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi
    [Show full text]
  • Kohanimenõukogu PROTOKOLL Nr 32 Tallinn, 19. Aprill 2010. a PP
    Kohanimenõukogu PROTOKOLL nr 32 Tallinn, 19. aprill 2010. a PP 19.04.2010 nr 12-4/119 (Seisukoha kujundamine e-posti teel) Juhatas: Väino Tõemets Protokollis Aule Kikas Osalesid: Kohanimenõukogu liikmed (seisukoha kujundamine e -posti tee, kohanimenõ[email protected]) Päevakord: 1. Seisukoha kujundamine ajalooliste Setomaa kohanimede kinnitamiseks Setomaa Valdade Liit pöördus 5. aprillil 2010. a kohanimenõukogu poole palvega kinnitada ajaloolised Setomaa kohanimed. Ajaloolise Setomaa territooriumil asuvad kohalikud omavalitused, kes on moodustanud 1994. aastal Setomaa Valdade Liidu, on pööranud palju tähelepanu seto kultuuri ning ajaloolise mälu hoidmisele ning edasiarendamisele. Üheks põhimõtteks on olnud kasutada avalikus suhtluses autentset enesenimetust „seto“ ning setode ajaloolise asuala nimetusena „Setomaa“. Mõlemad nimetused on juurdunud juba laiemas kasutuses, kaasa arvatud ametlik kirjavahetus, meedia. Setomaa Valdade Liidu soovib tugevdada Setomaal ka piirkondlikke idnetiteete selleks, et luua elujõuline alus külade rühmade koostööks ning piirkondade arenguks. Setomaal ei ole olnud kihelkondi, Setomaa on ajalooliselt olnud jagatud nulkadeks. Nulki on olnud 12, ühes nulgas keskmiselt 20 küla. Esimesed kirjalikud viited nulkade olemasolust on pärit 17. sajandist. Setomaa põliselanike hulgas on nulgad jätkuvalt teadvustatud ning piirkondlik identiteet jälgitav. Setomaa Valdade Liidu juhatus taotleb alljärgnevate kohanimede kandmist kohanimede registrisse eesmärgiga kasutada vastavaid kohanimesid viidastamisel, trükistes ning muul avalikul viisil: 1. Setomaa (ajalooline setode asuala); 1.1. Poloda nulk; 1.2. Tsätski nulk; 1.3. Saatse nulk; 1.4. Raakva nulk; 1.5. Üle-Pelska nulk; 1.6. Mokornulk; 1.7. Koolina nulk; 1.8. Vaaksaarõ nulk; 1.9. Luhamaa nulk; 2(3) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes kohanimenõukogu põhimääruse § 6 lg 5, kujundatakse kohanimenõukogu seisukoht antud küsimuses e-posti vahendusel. 07. aprilllil saatis kohanimenõukogu sekretär Aule Kikas kohanimenõukogu liikmetele Setomaa Valdade Liidu kirja.
    [Show full text]
  • Setomaa, Veebruar 2020, Nr 2
    Lillmaa Terje: Vokksepä Virve: Järvelaiu Piitre: „Heino saat´ kostis tuud „Ma olli 11-aastaganõ, „„Sa piat austamma umma pepsikoola ja kompveki’ ku mi pereh immä ja essä, /.../ õt su tagasi ni kitse, õt meil Siberähe kiudtõdi. päivi pikendädäsi’ om piisavalt puhast Tuu oll 27. mail 1950.“ ja õt su käsi höste lättevett ja mõtsamarju.“ k´ausi’...“ (5Ms 5:16) “ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Veebruar 2020, nr 2 (363) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Lobotka küläplats ku küläpäivi süä Ku kavvõlidsõmb võõras takast juunikuu tõõsõl puul- Miktämäe puult Verskahe pühäl kimmäs suvinõ kokko- tulõ, sõs kimmähe sõit tulõk. Joba 1998. aastagal pee- tä Lobotka bussipiätüsest ti kõkõ edimäst küläpäivä. Õga kõrd, ku kokkotulnu rah- müüdä ja küläst läbi. vas saa väliekraanilt varramba Eiski ku küllä sisse õi videohe võetu’ küläpäivi kaia’, käänä’, paistus peris tulõva’ umaaigsõ’ küläpäivi edimädsel kaemisõl, tegemisõ’ jälki miilde. Õga õt Lobotka om talo rahvas kõnõlõs küläpää- elojovvulinõ külä. väl kipõn hindäst, tetäs ütine pidolaud, omma’ mängo’ ja õdagunõ tandsupido. A pää- REIMANNI NELE tähtsä om umavaihõl kokko saia’ ja pikembäs jutuajamisõs aigu võtta’. Taa edimäne kaeminõ kaejat õi Küläpäivist osavõtjit om petä’ – küllä sisse sõitõh pais- olnu nii ala ku päält 100 ine- tus viil hulga ilosit ja kõrda tet- misõ ja viimäne kõrd oll´ tulõjit tü elämisi pedäjämõtsa rüpüh vaest 60–70. Umalaol alostõdi vai peris Verska lahe kaldõ ütitsit tegemisi uma külä kivi veereh. Seltsielo om aastit pandmisõga ja „ar’ kulunu“ om käünü küläplatsi pääl, kohe joba kats küläkiiku. Tetä’ tull´ tulõva’ kokko nii vana’ ku vahtsõnõ, joba kolmas.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved Tehisjärved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • SETOMAA VALLA ÜLDPLANEERING Maakasutus
    Rõsna küla Podmotsa küla Värska alevik Popovitsa küla 1:15 000 SETOMAA VALLA ÜLDPLANEERING Võpolsova küla Maakasutus Beresje küla Mõõtkava 1:60 000 0 1 2 4 6 8 km Velna küla Kremessova küla Võõpsu küla Lüübnitsa küla Varesmäe küla Väike-Rõsna küla Audjassaare küla Ü Tonja küla Käre küla Toomasmäe küla Laossina küla Rääsolaane küla Võõpsu küla 1:10 000 Beresje küla Podmotsa küla Määsovitsa küla Kahkva küla Mikitamäe küla Rõsna küla Popovitsa küla Usinitsa küla Velna küla Võpolsova küla Puugnitsa küla Kremessova küla Võõpsu küla Väike-Rõsna küla Tonja küla Igrise küla Karisilla küla Määsovitsa küla Värska alevik Niitsiku küla Selise küla Värska alevik Lobotka küla Kostkova küla Järvepää küla Beresje küla Lobotka küla 1:10 000 Õrsava küla Verhulitsa küla Treski küla Kostkova küla Lutepää küla Beresje küla Sesniki küla Perdaku küla Samarina küla Nedsaja küla Saabolda küla Õrsava küla Saatse küla Kundruse küla Verhulitsa küla Korela küla Litvina küla Serga küla Treski küla Kolossova küla Meremäe küla Tepia küla 1:10 000 Vaartsi küla Säpina küla Hilläkeste küla Pattina küla Rääptsova küla Ulitina küla Meremäe küla Vedernika küla Voropi küla Kolodavitsa küla Matsuri küla Koidula küla Merekülä küla Ala-Tsumba küla Keerba küla Poksa küla Talka küla Võmmorski küla Hilana küla Tuplova küla Miku küla Kiksova küla Kiiova küla Jaanimäe küla Tedre küla Melso küla Kõõru küla Juusa küla Obinitsa küla Tsumba küla Kusnetsova küla 1:10 000 Antkruva küla Karamsina küla Maaslova küla Obinitsa küla Vasla küla Korski küla Polovina küla Tessova küla Ignasõ küla
    [Show full text]