DOCSLIB.ORG

Tallinna Sadama Nõukogu Endiselt Juhita

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tallinna Sadama Nõukogu Endiselt Juhita valuutakursid 21.01. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,04 EEK Makseraskused ei pea hauda viima EUR 1,30 USD Võlgnik peaks saneerimise näol saama või- SEK 1,73 EEK maluse vabane- da võlgadest, et ÄP indeks 21.01. päästa ettevõte, kirjutab pankro- tihaldur Urmas 1254,17 0,18% Urmas Tross. lk 27 ESMASPÄEV • 24. jaanuar 2005 • nr 15 (2795) • hind 15 kr Tross AS Kreenholmi Valdus alustab kevadel allhan- Kreenholm liigub ke ostmist Ivangorodi lähistelt ja pikemas perspektiivis viib osa õmblustöödest Vene- Venemaale maale üle. lk 2–3, 26 Tööjõurent 10 korda Rootsi valitsus aitab Savisaar kritiseeris kasvanud ! metsaomanikke riigieelarve koostajaid teenustöö Torm murdis Rootsis ligi 80 miljonit tihu- Keskerakonna protsent, meetrit metsa, mis on võrdne aasta raie- kõigist Soome esimehe Edgar võõrtööjõust mahuga. Valitsus on valmis leevendama Savisaare sõnul ! keskkonnanõudeid ja maksureegleid, et on 2004. aasta enne pärast võimalikult suur osa metsa hävimisest 1.05.04 1.05.05 riigieelarve suure Allikas: Soome tööministeerium päästa. lk 6 alatäitumise põh- Edgar Soome tööjõupiirang justanud välisabi Savisaar Eesti puidufirma plaanid vale planeerimine. pole end õigustanud Rahandusministeeriumi teatel Märt Vooglaid Sri Lankal seiskusid Soome tõdeb, et 2004. aasta ületasid siiski eelarve tulud Eelmisel aastal Sri Lankal edukalt mängu- 1. mail jõustunud piirangud kulusid. lk 5 asjatootmist katsetanud OÜ Hapa Group tööjõu vabale liikumisele pole Tallinna Sadama peab tootmisse tsunami tõttu paarikuulise end õigustanud. lk 6 nõukogu endiselt juhita vahe tegema. lk 7 ärikoolitus Reedel kukkus teist korda läbi Märt Vooglaiu Taani Tivoli tulek Maksuamet soovitab tormis kandidatuur Tallinna Sadama nõukogu esi- Kindlustusseltsid If, Seesam ja kannatanud FIEdel tegevuse Tallinna võtab ilmet mehe kohale, tema vastu on rahandusministri peatada. lk 14 Reedel oli Tallinna linnapea Tõ- nimetatud nõukogu liikmed. lk 4 ERGO kulutavad tormikahjude nis Paltsu juures koosolek, kus hüvitamisele kokku 162 mln kr kinnisvara lepiti kokku, et linn töötab välja Tallink annab Hansapanga eeskujul täpsemad tingimused Taani Ti- lk 2 Head vaated kõrgetel korrus- voli rajamiseks. lk 5 iga aktsia vastu kolm uut lk 8 tel lähevad enam hinda. lk 19 2 Äripäev 24. jaanuar 2005 Peame Venemaal tootmist ” alustama, et seal müüma hakata. Illimar Toom, Toom Tekstiili oma- nik Kreenholm laiendab Venemaa suunda peavad atraktiivseks teisedki tekstiilitootjad õmblustootmist Kreenholm pole sugugi esimene Eesti tekstiiliettevõte, mis huviga Venemaa suunas vaatab, tootmise laiendamisest itta räägivad teisedki suuremad tekstiilitootjad. Juba pikemat aega võtab hoogu AS Toom Tekstiil, kes loodab kevadel hakata Moskvas tegema tekke ja patju. Esialgsed inves- teeringud peaksid jääma 10 mln krooni piiresse, kuid kui koos- Venemaale töö laabub, tuleb hiljem investeerida uue vabriku ehitusse. “Kuna tehas asub kesklinnas, siis on Moskva linn öelnud, et see peab olema sealt välja viidud kolme aasta jooksul,” on Toom Viimastel aastatel sa- te endine juht Meelis Virkebau, tis traditsioone jätkata,” sõnas Tekstiili omanik Illimar Toom varem öelnud. Lepinguid vene- du inimesi koondanud kes täna juhib ASi Baltex 2000. Toom, vihjates, et ehk peaks lastega veel sõlmitud ei ole, sestap ei soovinud Illimar Toom “Kasvõi selleks, et proovida, kui- riik Kreenholmile raskete aega- avaldada partnerettevõtte nime. Kindel on, et lähiajal peaksid Kreenholm alustab ke- das võiks töötada Vene allhan- de ületamiseks tuge pakkuma. venelased Viljandisse Toomi tootmist vaatama tulema. vadel allhanke ostmist kija kui üks osa Kreenholmi tar- “Aga kui nad on selle asja läbi ASi Wendre omanik Peter Hunt on küll hetkel Venema plaa- Ivangorodi lähistelt, neahelast.” kalkuleerinud ja oma toodangut nid kalevi alla pannud, kuid kui uued vabrikud Pärnuse ja Hii- Virkebau tõi välja, et arves- Venemaal müüvad, nas tänavu valmivad, võib taas selle suuna peale mõelda. kuhu pikemas pers- tades Vene turu potentsiaali on siis see on ilmselt “Poolteist aastat tagasi olid meil päris konkreetsed plaanid pektiivis koondub suu- igati loogiline, et ettevõte, kes õige samm.” mõned teppimismasinad Peterburi üle viia,” valgustas Hunt. re tõenäosusega osa teeb valmistoodangut, mida on “Käisime seal mitu korda vaatamas ja tegime isegi äriplaani võimalik Venemaal maha müüa, valmis, aga siis tuli see Hiina asi vahele ja otsustasime oma Kreenholmi õmblus- laiendab oma tootmist sinna. prioriteeti muuta.” tootmisest. “Olid aastad, mil Ameerika tegi Hundi sõnul oleks Venemaale mõtet minna mitte toodangut Jaapani autotööstusele tõkkeid eksportima, vaid kohalikule turule müüma. “Mitte sellepärast Liis Kängsepp sinna turule saamiseks ja see- pole mõtet minna, et tööjõudu odavamalt saada, vaid et tulla [email protected] peale ehitasid jaapanlased oma üle piiri ja saada üle sellest tollijamast,” sõnas Hunt. “See on tõesti tõsi, viime väi- Toyota tehased Ameerikasse,” Hundiga sama meelt on Illimar Toom, kelle sõnul on Vene- kese osa õmblusest Venemaa- tõi Virkebau sarnase eduka näi- maale eksportimine praktiliselt võimatu. “Peame Venemaal le,” sõnas ASi Kreenholmi Val- te mujalt. tootmist alustama, et seal müüma hakata,” lausus Toom. “Mui- dus emafirma Boras Wäfveri AB ASi Wendre omanik Pe- du on võimatu sinna eksportida, kuna toote hind muutub nii juht Thomas Widstrand. Ta kin- ter Hunt kahtleb siiski, kas oluliselt, et seda ei ostaks seal keegi.” nitas, et Kreenholm ei kavatse Kreenholmi õmbluse viimi- Venemaa-suunalisi plaane tunnistas ka ASi Mivar-Viva juht luua Venemaale uut firmat ega ne Venemaale suurt efek- Aleksander Sepp. “Moskvas hoiame kätt pulsil ja vaatame, kui- koondada selle sammu tõttu ti annab, kuigi seal- das seal situatsioon arenema hakkab,” sõnas Sepp. “Hinges nad õmblejaid Narvas. “Sellest võib set turgu peab Hunt tahavad kõik, aga kui öelda, et teeme plaanid ja hakkame te- tulevikus järelduda õmblejate kiiresti arenevaks. gutsema, siis algab venitamine.” Liis Kängsepp koondamine, kuid hetkel meil “Ma ei näe mingit selliseid plaane ei ole.” kokkuhoidu terve Wendre eksomanik laidab Osa õmblusest läheb pike- Kreenholmi süs- mas perspektiivis ilmselt Vene- teemi kolimises,” Venemaa-plaane maale üle, kuid kindlasti mit- lausus Hunt, li- te kõik, kinnitas Widstrand. Te- sades, et ilmselt Mõned aastad tagasi püüdis ASi Wendre endine omanik Tõ- ma sõnul saab piiri lähistel ve- aitaks Venemaal nu Laks Pihkva oblastis teki- ja padjatööstust käima lükata, ent nelastele kuuluvas firmas esial- tootmine tõesti ebaõnnestus ning täna ta teistel sinna minna ei soovita. gu Kreenholmi tellimuste tõttu sealsel kohalikul “Selleks tuleks välja käia suurt raha ja ise peab kohal ole- tööd 20–50 inimest. turul lihtsami- ma,” rääkis Laks sügisel. Tema sõnul tahavad venelased kiires- “Ametlikult hakkame sealt ni läbi lüüa. “Et ti rikkaks saada ning ei ole nõus oma rahaga riskima. “Nad ko- ostma allhanget ja tõsisem töö see tööstuse poo- he on seal selliselt loodud, et kõigepealt peavad saama endale läheb lahti augustis, suvi on le pealt tööjõu- uued autod ja remonditud kontorid.” testperiood,” lisas Widstrand. kulusid alandab, Laksi sõnul saaks tootmise käima lükata 50–100 mln kroo- “See tootmine oleks väike pi- selles ma kaht- niga. Kui palju tema Venemaal registreeritud firma Esteks seal kemaperspektiiviline alterna- len.” raha kaotas, ei taha mees öelda. Möönab vaid, et seda raha jäi tiiv teenindamaks meie Vene- Toom Tekstii- Venemaa avarustesse palju. maa kliente.” li omaniku Illi- “Firma kui selline on praegu veel olemas, aga nii palju pol- “Kui see aitab vältida riiki- mar Toomi te- nud võimalik sinna investeerida, kui meie sealsed partnerid devahelist bürokraatiat, siis see gi uudis Kreen- tahtsid,” ütles Laks. on loogiline ja tulevikku suuna- holmi kolimisest Sügiseks oli ettevõtte seisnud juba pea aasta ning polnud tud samm,” kiitis Kreenholmi kurvaks. “Kahju, kindel, kas tootmine kunagi jätkubki. Liis Kängsepp Venemaa-plaani heaks ettevõt- võiks ikka Ees- Foto: Raul Mee Kindlustusseltsidele läheb torm maksma rohkem kui 160 miljonit krooni Kindlustusseltsid ERGO, See- tud hoonetele ja sõidukitele tek- kahju on laekunud avalduste sam ja If hüvitavad tormikah- kinud tormikahjud, mis on ot- põhjal ligi 78 miljonit krooni. jusid koku 162 miljoni kroo- seselt põhjustatud kas tugevast If Eesti Kindlustusele oli sel- ni eest. tuulest või tormi tingitud vee- leks ajaks laekunud 1035 kahju- Seesam Rahvusvahelise pinna tõusust. avaldust, millest ligi 100 on sõi- Kindlustuse ASi turundus- ja Reedese seisuga hüvitab dukikahju avaldused. müügidirektori Jaanus Seppa ERGO Kindlustus AS tormikah- If Eesti Kindlustuse klienti- sõnul hüvitatakse tormikahju- jusid veidi enam kui 51 miljoni de varakahjud kokku on ligi 55 sid kokku rohkem kui 33 miljo- krooni eest. miljonit ja sõidukikahjud umbes ni krooni eest. Hüvitatavad varakahjud ula- 23 miljonit krooni. “Kõik Seesami kodu- ja va- tuvad üle 43 miljoni krooni ja If Eesti Kindlustuse juhatus batahtliku sõidukikindlustuse sõidukikahjude hüvitised üle 8 otsustas hüvitada kodumajapi- lepingud sisaldavad tormiris- miljoni krooni. damistele kõik tormist põhjusta- ki kaitset ning seetõttu võivad Varem plaaniti kahjuhüvitis- tud üleujutusest tekkinud kah- tormi tõttu kannatada saanud teks maksta 40 miljonit kroo- jud, kui kliendil oli kindlustatud kliendid arvestada kindlustus- ni. loodusõnnetuse risk. Hüvitami- hüvitisega,” ütles Seppa eelmi- Eelmisel neljapäeval teatas If sel lähtutakse kindlustuslepin- sel reedel. Eesti Kindlustus, et tormis kan- gus märgitud hüvitislimitiidest Hüvitatud
Load more

Recommended publications
  • Introduction
    Notes Introduction 1This study uses ‘Estonian Veterans’ League’ as the most practical translation of the Eesti Vabadussõjalaste Liit (‘Veterans’ League of the Estonian War of Independence’). The popular term for a Veterans’ League member was vaps (plural: vapsid), or vabs, derived from vabadussõjalane (‘War of Independence veteran’). This often appears mistakenly capitalized as VAPS. A term for the Veterans frequently found in historical literature is ‘Freedom Fighters’, the direct translation of the German Freiheitskämpfer. Another unsatisfactory translation which appears in older literature is ‘Liberators’. It should be noted that until 11 August 1933 the organization was formally called Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (‘The Estonian War of Independence Veterans’ Central League’). 2 Ernst Nolte, The Three Faces of Fascism (London, 1965), p. 12. 3 Eduard Laaman, Vabadussõjalased diktatuuri teel (Tallinn, 1933); Erakonnad Eestis (Tartu, 1934), pp. 54–62; ‘Põhiseaduse kriisi arenemine 1928–1933’, in Põhiseadus ja Rahvuskogu (Tallinn, 1937), pp. 29–45; Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees (Stockholm, 1949). 4 Märt Raud, Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu (Toronto, 1953); Evald Uustalu, The History of Estonian People (London, 1952); Artur Mägi, Das Staatsleben Estlands während seiner Selbständigkeit. I. Das Regierungssystem (Stockholm, 1967). 5 William Tomingas, Vaikiv ajastu Eestis (New York, 1961). 6 Georg von Rauch, The Baltic States: The Years of Independence 1917–1940 (London, 1974); V. Stanley Vardys, ‘The Rise of Authoritarianism in the Baltic States’, in V. Stanley Vardys and Romuald J. Misiunas, eds., The Baltic States in War and Peace (University Park, Pennsylvania, 1978), pp. 65–80; Toivo U. Raun, Estonia and the Estonians (Stanford, 1991); John Hiden and Patrick Salmon, The Baltic Nations and Europe: Estonia, Latvia & Lithuania in the Twentieth Century (London, 1991).
    [Show full text]
  • Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998
    Universität Osnabrück Fachbereich Kultur- und Geowissenschaften Fach Geschichte Politics, Migration and Minorities in Independent and Soviet Estonia, 1918-1998 Dissertation im Fach Geschichte zur Erlangung des Grades Dr. phil. vorgelegt von Andreas Demuth Graduiertenkolleg Migration im modernen Europa Institut für Migrationsforschung und Interkulturelle Studien (IMIS) Neuer Graben 19-21 49069 Osnabrück Betreuer: Prof. Dr. Klaus J. Bade, Osnabrück Prof. Dr. Gerhard Simon, Köln Juli 2000 ANDREAS DEMUTH ii POLITICS, MIGRATION AND MINORITIES IN ESTONIA, 1918-1998 iii Table of Contents Preface...............................................................................................................................................................vi Abbreviations...................................................................................................................................................vii ABBREVIATIONS ............................................................................................ VII 1 INTRODUCTION..........................................................................................3 1.1 CONCEPTUAL AND METHODOLOGICAL ISSUES ...............................................4 1.1.1 Conceptualising Migration ..................................................................5 1.1.1.1 Socio-Historical Migration Research....................................................................................5 1.1.1.2 A Model of Migration..........................................................................................................6
    [Show full text]
  • • SUVEREHVID • VELJED • REHVITÖÖD Meilt Ostetud Rehvidele PAIGALDUS TASUTA!
    LK 2INTERVJUU JÜRI RATASEGA LK 7 TÖÖPAKKUMISED TULE MEILE TÖÖLE! [email protected] Tel 5562 0224 Rakvere, Vabaduse 12 Tel 512 4620 30. aprill 2021 Nr. 17 (1143) Tasuta nädalaleht K- KUMMID www.k-kummid.ee OÜ KK-RIDEEN Rakvere vald,Tõrma tööstusküla,tel 324 4090 • SUVEREHVID • VELJED • REHVITÖÖD Meilt ostetud rehvidele PAIGALDUS TASUTA! * v.a tasakaalustamine 22 aastat kogemusi UUS! Lahemaa põnevad talud ja Viru raba– küülikutalu, ratsatalu, veinivilla 58 € 23.05Tallinnast, 12.09 Rakverest Rändtigu reisid 2021 UUS! Kessulaid:põnev loodus, orhideed, 13 m kõrgune pank. 127 €. Lisareis 5.06 Tallinnastja Rakverest Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt: UUS! Mohni saar ja Viinistu kunstimuuseum, 78 € 17.06Rakverest; 83 € 8.06 Paidest. UUS! Põnev Kirde-Eesti:Sillamäe, Oru park virtuaaltuuriga Oru lossis, Valaste...alates 68 € . 11.06,Rakverest, 75 26.07 Paidest, Tapalt,Rakverest. www.randtigu.ee. Kontakt: 53980543, 55563088, Haapsalulinnus , Iloni imedemaa, pitsikeskus, Rannarootsi muuseum, linnaekskursioon 79 € 18.06 Rakverest, Tallinnast. [email protected]. Reisime väikese grupiga Keila-Joa (loss, juga, park) , Arvo Pärdi keskus, Kumna mõis 65 € 20.06 Rakverest, Tallinnast. suures bussis 2+2 reeglit järgides. NB! Meie reisidel Narvalinnus, Kreenholm, bastionid,Aleksandri kirik, paadikuuride rajoon jm, 82 € 28.06 Rakverest, Paidest . sisaldab hind kõiki kulusid paele suveniiride! Kuremäe ja Vasknarvakloostrid, Iisaku muuseum 57 €16.06Tallinnastja Rakverest ;,55 € 19.07 Paidest ja Rakverest. NB! See ei ole täielik nimekiri – jälgige kodulehte! UUS! Parvesõit Rummukarjääril, Padise klooster ja Risti kirik 85 € . 30.06.Rakverest , Tallinnast , Sauelt. www.randtigu.ee UUS! Vormsi– rannarootslaste kultuur ja kaunis loodus 74 € . 2.07Rakverest ja Tallinnast. UUS! Naissaareekskursioon kastiautoga -loodus ja militaarpärand 126 €.
    [Show full text]
  • Excursion to North-Eastern Estonia
    Power and (Op)position in the Ancient Near Eastern and Mediterranean World 18th International Conference University of Tartu, Estonia for Ancient East-Mediterranean Studies in Tartu (ICAEM 2018) 1–3 June 2018 EXCURSION TO NORTH-EASTERN ESTONIA Sunday, 3 June Route: Tartu – Lake Peipus – Narva Kreenholm Manufacturing Company – [Lunch in Narva, Café Muna] – Narva Hermann Castle – Tartu Please register before the conference on Wednesday, 31 May at the latest. Please also check your lunch option. You can register online at https://www.surveymonkey.com/r/5M2D5Q5 or send an e-mail to [email protected]. The bus departs from the lower parking lot of the Theatre Vanemuine at 8 a.m. If you are not sure where to go, a guide will meet you in front of the Main Building of the University of Tartu (i.e., the conference venue) at 7.45. The excursion costs 20 euros per person, to be paid in cash in the bus. Included in the price is transport, entrance fee to Kreenholm (with guided tour in English) and to Narva Hermann Castle, and lunch in Narva. For those who have to return to Tallinn on Sunday evening, there is a possibility to take a train to Tallinn during our trip. The train arrives in Tallinn around 9 pm. One of the organizers will accompany you on the train to Tallinn. Please inform the organizers of your wish to transfer to Tallinn, and do not forget to take your luggage with you on the trip. If you have any questions regarding the trip, do not hesitate to contact the organizers.
    [Show full text]
  • Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol
    VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE PRESERVATION AND CONSERVATION CITYSCAPE / PUBLIC AND RESIDENTIAL BUILDINGS / CHURCHES / MANORS INDUSTRIAL HERITAGE / TECHNOLOGY / ARCHAEOLOGY INTERNATIONAL COOPERATION1 / MISCELLANY VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE. PRESERVATION AND CONSERVATION AND CONSERVATION PRESERVATION HERITAGE. CULTURAL 1 ESTONIAN VOL. 2005–2012 Editors-in-chief: MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ANNELI RANDLA ESTONIAN Editorial Board: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, ILME MÄESALU, MARGIT PULK, CULTURAL HERITAGE TÕNU SEPP, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA PRESERVATION AND CONSERVATION Translated by SYNTAX GROUP OÜ Graphic design and layout by TUULI AULE Published by NATIONAL HERITAGE BOARD, TALLINN CULTURE AND HERITAGE DEPARTMENT, DEPARTMENT OF CULTURAL HERITAGE AND CONSERVATION AT THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Supported by THE COUNCIL OF GAMBLING TAX Front cover: The main stairway of the former Estländische adelige Credit-Kasse. Photo by Peeter Säre Fragment of the land use plan of the comprehensive plan of the old town of Narva 15 Seaplane hangars. Photo by Martin Siplane 29 Detail from a coat-of-arms epitaph in Tallinn Cathedral. Photo by the workshop for conserving the coats-of-arms collection of Tallinn Cathedral 65 Laupa Manor. Photo by Martin Siplane 93 Carpentry workshop of the Rotermann Quarter. 7 Rosen Str, Tallinn. Photo by Andrus Kõresaar 117 Lead sheet on the lantern at the façade of the Tallinn Great Guild Hall. Photo by Martin Siplane 133 13th c. merchant’s
    [Show full text]
  • LEGEND Tourist Information National Park More Details Overleaf
    LEGEND Tourist information National park More details overleaf KM Võru Virtsu Viljandi Valga Tartu Tallinn Rapla Rakvere Pärnu Põlva Petseri Paide Otepää Narva Luhamaa Kärdla Kuressaare Jõhvi Jõgeva Ikla Harbor Beach E 67 2 Road number Haapsalu 310 77 199 254 258 101 91 203 111 314 378 155 300 314 344 34 155 266 226 176 Ikla 208 147 110 137 197 194 149 248 65 216 268 164 174 340 233 210 217 302 189 KEHRA Town Village (over 2500 inhabitants) Hamlet (400 – 2500 inhabitants) Jõgeva 119 242 79 138 51 159 136 78 171 102 150 72 93 161 153 262 320 113 Jõhvi 206 300 197 223 136 165 216 68 251 184 234 152 178 48 240 300 381 1 Sagadi manor 12 Kuremäe monastery 22 Panga cliff 2 Kuressaare castle 13 Setu museum 23 Saka cliff Kuressaare 351 76 249 295 330 216 184 315 152 355 409 248 313 429 385 189 3 Narva castle 14 Põlva peasant museum 24 Ehalkivi boulder 344 111 233 288 292 135 125 234 145 340 402 189 306 348 378 Kärdla 4 Rakvere castle 15 Mõniste open air museum 25 Jägala waterfall Luhamaa 34 307 162 104 102 291 266 227 233 59 29 205 78 286 5 Haapsalu castle 16 Mihkli farm museum 26 Keila-Joa waterfall Narva 252 351 265 271 184 213 264 116 299 192 282 200 226 6 Koguva village 17 A. H. Tammsaare museum 27 Devil’s Grave crater 7 Vormsi church in Vargamae 28 The Pit crater Otepää 44 235 84 47 42 231 192 167 161 42 109 145 8 Ruhnu church 18 Kaali crater 29 Sipa basswood Paide 171 170 72 163 103 93 64 84 99 151 201 9 Muhu church 19 Kõpu lighthouse 30 Suur-Munamägi Petseri 65 331 179 136 98 287 262 223 257 54 10 Pöide church 20 Valaste waterfall observation
    [Show full text]
  • Estland, Lettland, Litauen – Drei Länder, Eine Einheit? Dokumentation Des Projekttutoriums 2000/2001
    ARBEITSBERICHTE Geographisches Institut, Humboldt-Universität zu Berlin Antje Bruns, Susanne Dähner, Konstantin Kreiser (Hrsg.) Estland, Lettland, Litauen – drei Länder, eine Einheit? Dokumentation des Projekttutoriums 2000/2001 Heft 70 Berlin 2002 Arbeitsberichte Geographisches Institut Humboldt-Universität zu Berlin Heft 70 Antje Bruns, Susanne Dähner, Konstantin Kreiser (Hrsg.) Estland, Lettland, Litauen – drei Länder, eine Einheit? Dokumentation des Projekttutoriums 2000/2001 Berlin 2002 ISSN 0947 - 0360 Geographisches Institut Humboldt-Universität zu Berlin Sitz: Chausseestr. 86 Unter den Linden 6 10099 Berlin (http://www.geographie.hu-berlin.de) Die baltischen Staaten Estland, Lettland und Litauen (Quelle: http://www.lib.utexas.edu/maps) Titelbild: Eisenbahn-Brücke über die Daugava in Riga (Foto: Henrik Werth) 1 Estland, Lettland, Litauen – drei Länder, eine Einheit ? „Where is Estonia?“ Als wir im Sommer 2001 ein gleichlautendes Graffiti an einer halbverfallenen Mauer in Tallinn entdeckten, kamen uns eine ganze Reihe möglicher Antworten in den Sinn - auf die wir noch ein Jahr zuvor nicht gekommen wären. Dies mag ein Indiz für den Erfolg des Projekttutoriums sein, das wir von Oktober 2000 bis August 2001 am Geographischen Institut der Humboldt-Universität zu Berlin durchführten. Die vorliegende Dokumentation will einen Eindruck von der inhaltlichen und organisatorischen Entwicklung dieses studentischen Projekts vermitteln, dem wir den provokativ formulierten Titel „Estland, Lettland, Litauen – drei Länder, eine Einheit?“ gaben. Zurückblickend können wir das Projekt als vollen Erfolg werten: Dies zeigte nicht nur die Gesamtauswertung, die wir mit den Teilnehmerinnen und Teilnehmern am 13. August 2001 in Riga durchführten, sondern auch die Fülle von neuen Kontakten, Einblicken und Erfahrungen, die wir alle mitnehmen. Neben dem Gewinn von inhaltlichen Erkenntnissen hatten Teilnehmende wie Tutoren die Möglichkeit, sich ganz praktisch in interkultureller Kommunikation, Moderation und Organisation zu üben, sowie alternative Lehr- und Lernformen kennen zulernen.
    [Show full text]
  • Sustainable Energy Vision for Estonia
    Sustainable Energy Vision for Estonia A path to make Estonian energy independent and sustainable by 2050 March, 2011 INFORSE-Europe Page 1 of 33 1. Introduction In the past Estonia has always relied on its own energy resource: fuel for heating houses from a neighbouring forest and mechanical power from wind, water or harnessed horses. The Soviet period with its careless uneconomical use of energy resources resulted in lavish consumption of oil shale based power. Now Estonia faces two radical choices: either to give in to the huge pressure of the big international nuclear lobby or straighten its back and follow its own independent way to create a safe and environmentally benign sustainable energy supply, restoring its intrinsically economic but creative lifestyle still in the genes from the older generations. Estonia does not need the “Japanese version of Finnish sauna” but primary energy supply, independent from big foreign energy companies as a guarantee to sustain its cultural heritage and remain in the driving seat on its own territory. It is high time to rally all forces to make Estonia not only a paragon in relation to its progress in moving towards information society but a paragon in relation to reorganizing its energy system as well to make this targeted information society sustainable. Estonia has plenty of renewable energy and if the will is there, the ultimate goal of abandon unsustainable use of fossil fuels by the year 2050 is realistic and feasible. Any comments, queries or feedback is greatly welcomed and will be paid attention to. Find more reading on INFORSE-Europe and the sustainable energy visions and scenarios at www.inforse.org/europe.
    [Show full text]
  • Remains of the Soviet Past in Estonia Ii
    Remains of the Soviet Past in Estonia ii FRINGE Series Editors Alena Ledeneva and Peter Zusi, School of Slavonic and East European Studies, UCL The FRINGE series explores the roles that complexity, ambivalence and immeas- urability play in social and cultural phenomena. A cross-disciplinary initiative bringing together researchers from the humanities, social sciences and area stud- ies, the series examines how seemingly opposed notions such as centrality and marginality, clarity and ambiguity, can shift and converge when embedded in everyday practices. Alena Ledeneva is Professor of Politics and Society at the School of Slavonic and East European Studies of UCL. Peter Zusi is Lecturer at the School of Slavonic and East European Studies of UCL. By adopting the tropes of ‘repair’ and ‘waste’, this book innovatively manages to link various material registers from architecture, intergen- erational relations, affect and museums with ways of making the past pres- ent. Through a rigorous yet transdisciplinary method, Martínez brings together different scales and contexts that would often be segregated out. In this respect, the ethnography unfolds a deep and nuanced analysis, providing a useful comparative and insightful account of the processes of repair and waste making in all their material, social and ontological dimensions. Victor Buchli, Professor of Material Culture at UCL This book comprises an endearingly transdisciplinary ethnography of postsocialist material culture and social change in Estonia. Martínez creatively draws on a number of critical and cultural theorists, together with additional research on memory and political studies scholarship and the classics of anthropology. Grappling concurrently with time and space, the book offers a delightfully thick description of the material effects generated by the accelerated post-Soviet transformation in Estonia, inquiring into the generational specificities in experiencing and relating to the postsocialist condition through the conceptual anchors of wasted legacies and repair.
    [Show full text]
  • Analysis of Opportunities and Challenges Towards Post
    TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Business and Governance Department of Business Administration Andriana Chupova ANALYSIS OF OPPORTUNITIES AND CHALLENGES TOWARDS POST-INDUSTRIAL NARVA: REDEVELOPMENT OF KREENHOLM TERRITORY Bachelor’s Thesis Programme Business, specialization in Entrepreneurship and management Supervisor: Jelena Hartšenko Tallinn 2020 I hereby declare that I have compiled the thesis independently and all works, important standpoints and data by other authors have been properly referenced and the same paper has not been previously presented for grading. The document length is 9791 words from the introduction to the end of conclusion. Andriana Chupova …………………………. (signature, date) Student code: 179721TABB Student e-mail address: [email protected] Supervisor: Jelena Hartšenko The paper conforms to requirements in force ………………………………………………. (signature, date) Chairman of the Defence Committee: Permitted to the defence ………………………………… (name, signature, date) TABLE OF CONTENTS ABSTRACT ............................................................................................................................... 5 INTRODUCTION ...................................................................................................................... 6 1. LITERATURE REVIEW ........................................................................................................ 8 1.1. The definition of post-industrial city ................................................................................. 8 1.2. The future of a
    [Show full text]
  • 79113875.Pdf
    ''' /> ^4) - ,,5- ». :<. << ^ ^/- >- r . <^ : - !>/-' - . -- nll.ml!!! ^. 7 - >i»r«sn6sn A» Im ttsusksltl S«t»Ui»VIMM« un«jl .poltt»» .N«t»». uns ?«n»t«?p»»t» 5«z«^M . «0? «»1 p»Mu? Lopa». , . ^l»vK«NR»»»«V i ' !»' ? ' 5i»a» . «. »ol»»u«?pulv«? mpZz . k^>«gcki»f>ns»? , «»»»kmltung»- un«j 50».»0 , V»Nin»oI»»I««r»»n . / >'/' . l ^S Zidt niokts össssrest ., ^K' ^ v ".' - > --' i!' '(.'.''^.-Vv-.' 5 . ^- S. SllZOU VQKIP^V lalllni». 8qo LS 5^l FN)sse^ ^»swa^/^ au/ F«iem 5?a)vke^ t/n«c/ /es/em 6möan</ Ao/!lo/'ööcHe/' Lc^ll/öuc^e/' «Lc^ll/öec/a?/ s ^c^^e/b/nä/e»a/iea ÄeicHen- unc/ A^a/Kee/a// Fa/»/e^eva/«n 9^o/?/o^öec/a^/ usw. usw. em)v/sH/e/l 5/l Flosse/' «^llseva^/ lies TÄtti»/», 5««^ /ta/-/a ÄS «»Ä ^ AÜ7- Wieckervs^äll/e^ FÜnstlF« 6in^au/«te/5en f, gsgl'. 1376 Quslitst-Liers: ^».3^ « l_WOKIäv^ « SÜSSI^IOSI'» l^el.: 437-SS, 437-SS ^s-üU 0U««XZU n/^uvruxosu So»/«ZV Zclio>i dsi 4 Qslisi^ationsii Iiat sicli clis - sIs ^iriüdsi'ti'offsri bsv/älii't. «okle- vspier für Me Zllireib- /)///) /?a//?Sov ^Vo/s/ess ^/ass/e /'MKae/s >lSe/-/s //ec/oF/v/?/e »tt „IKIlZI^oiv" Sekreidketjern »»> mosten /a/ZFe llnct müt/en ck'e öe/m 777 ///6S5/ ck'e 77/^e SS3 aus. 606 C. sss s. III e. au/ FÄu^/na/He MI0II»i0>0" /Vac^a^MllNFen/ ,.0S««»»?0I0" neue III l'sMnns «i» >5 gsgr.
    [Show full text]
  • Kodurar Ha Koduraha
    TÕNU KARU EEEESSTITI KKODUODURRAAHHAA PÕNEVADPÕNEVAD LOODLOOD ISBN 978-9949-01-142-1 TÕNU KARU EESTI KODURAHA PÕNEVAD LOOD TALLINN 2019 Autor Tõnu Karu Kujundaja Mart Anderson Väljaandja Fahkors Trükikoda Trükiviis Tõnu Karu Eesti koduraha põnevad lood ISBN 978-9949-01-142-1 Autoriõigus Tõnu Karu 2019 Esikaanel üksiku lennuväedivisjoni nr. 1 lendurvaatleja tehtud aerofoto 1932. Eesti Filmiarhiiv Reproduktsioonide autoriõigused Arvo-Mart Elvisto, Pekka Erelt, Tõnu Karu, Ago Kõrv, Aime Kärner, Indrek Liiva, Gustav Matto, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Panga muuseum, Eesti Rahva Muuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Hiiumaa Muuseum, Maa-amet, Meleski klaasimuuseum, Narva Muuseum, Rahvusarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Linnamuuseum, Tartu Kunstimuuseum Fotograafid Nikolai Köningsfest, A. Laasi, E. Norwid, Semjon Školnikov, Henri Tombak, A. Wupperfeld jt Kujunduse ja küljenduse autoriõigus Mart Anderson, 2019 Kirjaperekonna Banto autoriõigus Teo Tuominen 2019 Kirjaperekonna Joanna autoriõigus Monotype 2001 Kirjaperekonna Joanna Sans Nova autoriõigus Monotype 2015 Kõik õigused kaitstud. See väljaanne ja kõik selles sisalduvad reproduktsioonid on kaitstud autoriõigusega vastavalt autoriõiguse seadusele ning Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioonile. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine, sealhulgas elektroonilisel kujul, toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. SISUKORD Kodurahad, uurijad, kollektsionäärid 5 Dago-kertell 7 Klosterhof 16 Tartu liivaraha 21 Võisiku peeglivabrik 22 Narva Kreenholm 26 Narva kalevivabrik 28 Narva linavabrik 31 Linnad ja kaupmehed 34 Saaremaa 5% võlakohustus 41 Port-Kunda 43 Sindi kalevivabrik 50 Töölised Kärdla kalevivabriku õuel 1900. A. Wupperfeld Hiiumaa Muuseum 3 Palun häid inimesi, kellel on informatsiooni Eesti koduraha kohta või huvitavaid väärtmärke, võtta minuga ühendust telefonil +372 504 5744 või saata e-kiri aadressil [email protected] Lugupidamisega, Tõnu Karu 0-1.
    [Show full text]