valuutakursid 21.01. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,04 EEK Makseraskused ei pea hauda viima EUR 1,30 USD Võlgnik peaks saneerimise näol saama või- SEK 1,73 EEK maluse vabane- da võlgadest, et ÄP indeks 21.01. päästa ettevõte, kirjutab pankro- tihaldur Urmas 1254,17 0,18% Urmas Tross. lk 27 ESMASPÄEV • 24. jaanuar 2005 • nr 15 (2795) • hind 15 kr Tross AS Kreenholmi Valdus alustab kevadel allhan- Kreenholm liigub ke ostmist Ivangorodi lähistelt ja pikemas perspektiivis viib osa õmblustöödest Vene- Venemaale maale üle. lk 2–3, 26 Tööjõurent 10 korda Rootsi valitsus aitab Savisaar kritiseeris kasvanud ! metsaomanikke riigieelarve koostajaid teenustöö Torm murdis Rootsis ligi 80 miljonit tihu- Keskerakonna protsent, meetrit metsa, mis on võrdne aasta raie- kõigist Soome esimehe Edgar võõrtööjõust mahuga. Valitsus on valmis leevendama Savisaare sõnul ! keskkonnanõudeid ja maksureegleid, et on 2004. aasta enne pärast võimalikult suur osa metsa hävimisest 1.05.04 1.05.05 riigieelarve suure Allikas: Soome tööministeerium päästa. lk 6 alatäitumise põh- Edgar Soome tööjõupiirang justanud välisabi Savisaar Eesti puidufirma plaanid vale planeerimine. pole end õigustanud Rahandusministeeriumi teatel Märt Vooglaid Sri Lankal seiskusid Soome tõdeb, et 2004. aasta ületasid siiski eelarve tulud Eelmisel aastal Sri Lankal edukalt mängu- 1. mail jõustunud piirangud kulusid. lk 5 asjatootmist katsetanud OÜ Hapa Group tööjõu vabale liikumisele pole Tallinna Sadama peab tootmisse tsunami tõttu paarikuulise end õigustanud. lk 6 nõukogu endiselt juhita vahe tegema. lk 7 ärikoolitus Reedel kukkus teist korda läbi Märt Vooglaiu Taani Tivoli tulek Maksuamet soovitab tormis kandidatuur Tallinna Sadama nõukogu esi- Kindlustusseltsid If, Seesam ja kannatanud FIEdel tegevuse Tallinna võtab ilmet mehe kohale, tema vastu on rahandusministri peatada. lk 14 Reedel oli Tallinna linnapea Tõ- nimetatud nõukogu liikmed. lk 4 ERGO kulutavad tormikahjude nis Paltsu juures koosolek, kus hüvitamisele kokku 162 mln kr kinnisvara lepiti kokku, et linn töötab välja Tallink annab Hansapanga eeskujul täpsemad tingimused Taani Ti- lk 2 Head vaated kõrgetel korrus- voli rajamiseks. lk 5 iga aktsia vastu kolm uut lk 8 tel lähevad enam hinda. lk 19 2 Äripäev 24. jaanuar 2005 Peame Venemaal tootmist ” alustama, et seal müüma hakata. Illimar Toom, Toom Tekstiili oma- nik Kreenholm laiendab Venemaa suunda peavad atraktiivseks teisedki tekstiilitootjad õmblustootmist Kreenholm pole sugugi esimene Eesti tekstiiliettevõte, mis huviga Venemaa suunas vaatab, tootmise laiendamisest itta räägivad teisedki suuremad tekstiilitootjad. Juba pikemat aega võtab hoogu AS Toom Tekstiil, kes loodab kevadel hakata Moskvas tegema tekke ja patju. Esialgsed inves- teeringud peaksid jääma 10 mln krooni piiresse, kuid kui koos- Venemaale töö laabub, tuleb hiljem investeerida uue vabriku ehitusse. “Kuna tehas asub kesklinnas, siis on Moskva linn öelnud, et see peab olema sealt välja viidud kolme aasta jooksul,” on Toom Viimastel aastatel sa- te endine juht Meelis Virkebau, tis traditsioone jätkata,” sõnas Tekstiili omanik Illimar Toom varem öelnud. Lepinguid vene- du inimesi koondanud kes täna juhib ASi Baltex 2000. Toom, vihjates, et ehk peaks lastega veel sõlmitud ei ole, sestap ei soovinud Illimar Toom “Kasvõi selleks, et proovida, kui- riik Kreenholmile raskete aega- avaldada partnerettevõtte nime. Kindel on, et lähiajal peaksid Kreenholm alustab ke- das võiks töötada Vene allhan- de ületamiseks tuge pakkuma. venelased Viljandisse Toomi tootmist vaatama tulema. vadel allhanke ostmist kija kui üks osa Kreenholmi tar- “Aga kui nad on selle asja läbi ASi Wendre omanik Peter Hunt on küll hetkel Venema plaa- Ivangorodi lähistelt, neahelast.” kalkuleerinud ja oma toodangut nid kalevi alla pannud, kuid kui uued vabrikud Pärnuse ja Hii- Virkebau tõi välja, et arves- Venemaal müüvad, nas tänavu valmivad, võib taas selle suuna peale mõelda. kuhu pikemas pers- tades Vene turu potentsiaali on siis see on ilmselt “Poolteist aastat tagasi olid meil päris konkreetsed plaanid pektiivis koondub suu- igati loogiline, et ettevõte, kes õige samm.” mõned teppimismasinad Peterburi üle viia,” valgustas Hunt. re tõenäosusega osa teeb valmistoodangut, mida on “Käisime seal mitu korda vaatamas ja tegime isegi äriplaani võimalik Venemaal maha müüa, valmis, aga siis tuli see Hiina asi vahele ja otsustasime oma Kreenholmi õmblus- laiendab oma tootmist sinna. prioriteeti muuta.” tootmisest. “Olid aastad, mil Ameerika tegi Hundi sõnul oleks Venemaale mõtet minna mitte toodangut Jaapani autotööstusele tõkkeid eksportima, vaid kohalikule turule müüma. “Mitte sellepärast Liis Kängsepp sinna turule saamiseks ja see- pole mõtet minna, et tööjõudu odavamalt saada, vaid et tulla [email protected] peale ehitasid jaapanlased oma üle piiri ja saada üle sellest tollijamast,” sõnas Hunt. “See on tõesti tõsi, viime väi- Toyota tehased Ameerikasse,” Hundiga sama meelt on Illimar Toom, kelle sõnul on Vene- kese osa õmblusest Venemaa- tõi Virkebau sarnase eduka näi- maale eksportimine praktiliselt võimatu. “Peame Venemaal le,” sõnas ASi Kreenholmi Val- te mujalt. tootmist alustama, et seal müüma hakata,” lausus Toom. “Mui- dus emafirma Boras Wäfveri AB ASi Wendre omanik Pe- du on võimatu sinna eksportida, kuna toote hind muutub nii juht Thomas Widstrand. Ta kin- ter Hunt kahtleb siiski, kas oluliselt, et seda ei ostaks seal keegi.” nitas, et Kreenholm ei kavatse Kreenholmi õmbluse viimi- Venemaa-suunalisi plaane tunnistas ka ASi Mivar-Viva juht luua Venemaale uut firmat ega ne Venemaale suurt efek- Aleksander Sepp. “Moskvas hoiame kätt pulsil ja vaatame, kui- koondada selle sammu tõttu ti annab, kuigi seal- das seal situatsioon arenema hakkab,” sõnas Sepp. “Hinges nad õmblejaid Narvas. “Sellest võib set turgu peab Hunt tahavad kõik, aga kui öelda, et teeme plaanid ja hakkame te- tulevikus järelduda õmblejate kiiresti arenevaks. gutsema, siis algab venitamine.” Liis Kängsepp koondamine, kuid hetkel meil “Ma ei näe mingit selliseid plaane ei ole.” kokkuhoidu terve Wendre eksomanik laidab Osa õmblusest läheb pike- Kreenholmi süs- mas perspektiivis ilmselt Vene- teemi kolimises,” Venemaa-plaane maale üle, kuid kindlasti mit- lausus Hunt, li- te kõik, kinnitas Widstrand. Te- sades, et ilmselt Mõned aastad tagasi püüdis ASi Wendre endine omanik Tõ- ma sõnul saab piiri lähistel ve- aitaks Venemaal nu Laks Pihkva oblastis teki- ja padjatööstust käima lükata, ent nelastele kuuluvas firmas esial- tootmine tõesti ebaõnnestus ning täna ta teistel sinna minna ei soovita. gu Kreenholmi tellimuste tõttu sealsel kohalikul “Selleks tuleks välja käia suurt raha ja ise peab kohal ole- tööd 20–50 inimest. turul lihtsami- ma,” rääkis Laks sügisel. Tema sõnul tahavad venelased kiires- “Ametlikult hakkame sealt ni läbi lüüa. “Et ti rikkaks saada ning ei ole nõus oma rahaga riskima. “Nad ko- ostma allhanget ja tõsisem töö see tööstuse poo- he on seal selliselt loodud, et kõigepealt peavad saama endale läheb lahti augustis, suvi on le pealt tööjõu- uued autod ja remonditud kontorid.” testperiood,” lisas Widstrand. kulusid alandab, Laksi sõnul saaks tootmise käima lükata 50–100 mln kroo- “See tootmine oleks väike pi- selles ma kaht- niga. Kui palju tema Venemaal registreeritud firma Esteks seal kemaperspektiiviline alterna- len.” raha kaotas, ei taha mees öelda. Möönab vaid, et seda raha jäi tiiv teenindamaks meie Vene- Toom Tekstii- Venemaa avarustesse palju. maa kliente.” li omaniku Illi- “Firma kui selline on praegu veel olemas, aga nii palju pol- “Kui see aitab vältida riiki- mar Toomi te- nud võimalik sinna investeerida, kui meie sealsed partnerid devahelist bürokraatiat, siis see gi uudis Kreen- tahtsid,” ütles Laks. on loogiline ja tulevikku suuna- holmi kolimisest Sügiseks oli ettevõtte seisnud juba pea aasta ning polnud tud samm,” kiitis Kreenholmi kurvaks. “Kahju, kindel, kas tootmine kunagi jätkubki. Liis Kängsepp Venemaa-plaani heaks ettevõt- võiks ikka Ees- Foto: Raul Mee Kindlustusseltsidele läheb torm maksma rohkem kui 160 miljonit krooni Kindlustusseltsid ERGO, See- tud hoonetele ja sõidukitele tek- kahju on laekunud avalduste sam ja If hüvitavad tormikah- kinud tormikahjud, mis on ot- põhjal ligi 78 miljonit krooni. jusid koku 162 miljoni kroo- seselt põhjustatud kas tugevast If Eesti Kindlustusele oli sel- ni eest. tuulest või tormi tingitud vee- leks ajaks laekunud 1035 kahju- Seesam Rahvusvahelise pinna tõusust. avaldust, millest ligi 100 on sõi- Kindlustuse ASi turundus- ja Reedese seisuga hüvitab dukikahju avaldused. müügidirektori Jaanus Seppa ERGO Kindlustus AS tormikah- If Eesti Kindlustuse klienti- sõnul hüvitatakse tormikahju- jusid veidi enam kui 51 miljoni de varakahjud kokku on ligi 55 sid kokku rohkem kui 33 miljo- krooni eest. miljonit ja sõidukikahjud umbes ni krooni eest. Hüvitatavad varakahjud ula- 23 miljonit krooni. “Kõik Seesami kodu- ja va- tuvad üle 43 miljoni krooni ja If Eesti Kindlustuse juhatus batahtliku sõidukikindlustuse sõidukikahjude hüvitised üle 8 otsustas hüvitada kodumajapi- lepingud sisaldavad tormiris- miljoni krooni. damistele kõik tormist põhjusta- ki kaitset ning seetõttu võivad Varem plaaniti kahjuhüvitis- tud üleujutusest tekkinud kah- tormi tõttu kannatada saanud teks maksta 40 miljonit kroo- jud, kui kliendil oli kindlustatud kliendid arvestada kindlustus- ni. loodusõnnetuse risk. Hüvitami- hüvitisega,” ütles Seppa eelmi- Eelmisel neljapäeval teatas If sel lähtutakse kindlustuslepin- sel reedel. Eesti Kindlustus, et tormis kan- gus märgitud hüvitislimitiidest Hüvitatud