DOCSLIB.ORG

1+X Valik Tartu Kõrgema Kunstikooli Koostööprojekte

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
1+X Valik Tartu Kõrgema Kunstikooli Koostööprojekte 1+X Valik Tartu Kõrgema Kunstikooli koostööprojekte A Selection of Cooperation Projects of Tartu Art College 2 3 1+X 1+X Valik Tartu Kõrgema Kunstikooli koostööprojekte A Selection of Cooperation Projects of Tartu Art College Tartu Kõrgem Kunstikool (TKK) osaleb koostööprojektides ja Tartu Art College (TAC) participates in different cooperation teostab tellimustöid kolmes suures valdkonnas: disain, konser- projects and performs commissioned works in three wider veerimine/restaureerimine ja kunstid. Koostööd tehakse nii areas: design, conservation/restoration and fine art. We ettevõtete, avaliku sektori kui eratellijatega. Konserveerimise/ collaborate with companies, the public sector and private restaureerimise valdkonnas oleme teinud koostööd mitme­ individuals. In the field of conservation/restoration, we have suguste Eesti mäluasutustega. collaborated with different Estonian memory institutions. Trükis tutvustab avalikku ruumi teostatud projekte, aga ka This publication introduces different projects carried out in tehnoloogilisi­ ja disainilahendusi. Samuti võib siit leida näi- public space, but also different technological and design solu- teid konserveerimise ja restaureerimise valdkonnast. Kõiki tions. You can also find examples in the field of conservation projekte ühendab koostöö partnerite või tellijatega. and restoration. The common feature of all the projects is the fact that they have been performed in collaboration with Esitletud projektidesse on kaasatud kõik TKK seitse õppekava: different partners or commissioning parties. The presented fotograafia, maal ja maalingute restaureerimine, meedia­ ja projects involve all seven curricula of TAC: photography, reklaamikunst, mööbel ja restaureerimine, nahadisain ja painting and wall paintings restoration, media and advertise- ­restaureerimine, skulptuur ning tekstiil. ment design, furniture and restoration, leather design and restoration, sculpture and textile. 4 Maalingute osakond / Department of Paintings Foto / Photo: Malev Toom Malev / Photo: Foto Seinamaal „Eesti Film 100“ Mural painting Estonian Film 100 Vallikraavi tänaval Tartus on Vallikraavi Street in Tartu Tellija: Eesti film 100 Commissioner: the Estonian Film 100 Kavandi autorid: Heiki Arge, Valentin Vaher Authors of the Design: Heiki Arge, Valentin Vaher Execution: 2nd, 3rd and 4th year students of the Teostus: maalingute osakonna II, III ja IV kursuse Department of Paintings üliõpilased Department of Paintings Maalingute osakond Supervisors: Madis Liplap, Valentin Vaher Juhendajad: Madis Liplap, Valentin Vaher 2012 2012 2012. aastal tähistati sajandi möödumist In 2012, one hundred years passed from esimese eesti filmi esilinastusest. Juubeliaasta the premiere of the first Estonian film. To tähistamiseks teostasid maalingute osakonna celebrate the anniversary, the students from the Department of Paintings made a mural painting üliõpilased seinamaalingu, mis kajastab eesti depicting the best­known characters from filmide tuntumaid karaktereid ja filmiloojaid. Estonian films and Estonian film directors. 5 6 Maalingute osakond / Department of Paintings Turu spordihoone supergraafikalõputöö Tellija: SA Tartu Sport Autor: Merili Sulg Maalingute osakond Juhendaja: Madis Liplap Foto / Photo Taavi Piibemann Taavi / Photo Foto 2015 SA Tartu Sport tellimusel tegi Merili Sulg Turu spordihoone koridori seinte ja põranda disaini- lahenduse, mille eesmärk oli lahendada ruumi kasutamisega seotud probleeme (näiteks keeru- kas orienteerumine 23 uksega pikas koridoris). Super graphics of Turu sports hall graduation project Commissioner: SA Tartu Sport Author: Merili Sulg Department of Paintings Supervisor: Madis Liplap 2015 On the commission of Tartu Sport foundation, Merili Sulg created the design solution for the walls and the floor of Turu sports hall, with the aim of solving different problems in the room (e.g., difficulties in finding one’s way in a long corridor with 23 doors). 7 8 Maalingute osakond / Department of Paintings Fotod / Photos: Merili Sulg / Photos: Fotod Hotellitubade sisekujundus Interior design of hotel rooms Tellija: Malaca Instituto keeltekool (Hispaania) Commissioner: Malaca Instituto Language School Autorid: Katrina Kolk, Maigi Omler, Vallo (Spain) Raudsepp, Merili Sulg Authors: Katrina Kolk, Maigi Omler, Vallo Maalingute osakond Raudsepp, Merili Sulg Juhendaja: Aivar Oja Department of Paintings 2014 Supervisor: Aivar Oja 2014 Hispaania keeltekool Malaca Instituto kuulutas In 2013, Malaca Instituto Language School in Spain 2013. aastal välja konkursi, leidmaks uusi ja põne- announced a competition to find new and exciting vaid ideid interjööri kujundamiseks. Maalingute interior design ideas. The solution of the students osakonna üliõpilaste esitatud lahendus valiti from the Department of Paintings was selected võitjate sekka ning kolme kuu jooksul viisid nad among the winners and they implemented the väljapakutu kohapeal ellu. design on site within three months. 9 10 Maalingute osakond / Department of Paintings Foto / Photo: Merili Sulg / Photo: Foto Seinamaal olmehoonesse Mural painting in an administrative building Tellija: Viru Keemia Grupp (VKG) Commissioner: Viru Keemia Grupp (VKG) Kavand: Merili Sulg Design: Merili Sulg Teostus: maalingute osakonna III ja IV kursuse Execution: 3rd and 4thyear students from the üliõpilased Department of Paintings Maalingute osakond Department of Paintings Juhendaja: Madis Liplap Supervisor: Madis Liplap 2014 2014 2012. aasta kevadel allkirjastas TKK koostöölepin- In the spring of 2012, TAC signed a cooperation gu Eesti suurima põlevkiviõli ja kemikaalide toot- agreement with VKG, the largest producer of jaga VKG. Koostööpartneri tellimusel kavandasid oil shale oil and chemicals in Estonia. On the maalingute osakonna üliõpilased VKG uue olme- commission of VKG, the students from the hoone pannoo, kavandite hulgast valisid võidutöö Department of Paintings made designs for a välja ettevõtte töötajad. Pannoo teostasid üliõpi- mural in the new administrative building of VKG, lased 2014. aasta novembris. out of which, the employees of the company selected a winner. The mural was executed by the students in November 2014. 11 12 Skulptuuriosakond / Department of Sculpture Foto / Photo: Malev Toom Malev / Photo: Foto “Kultuurilaev” lõputöö Culture Ship graduation project Tellija: Tartu linn Commissioner: City of Tartu Autor: Jaanika Kolk Author: Jaanika Kolk Skulptuuriosakond Department of Sculpture Juhendajad: Gregor Taul, Tiit Sild Supervisors: Gregor Taul, Tiit Sild 2010 2010 Kultuurilaev on kaheksast seinast koosnev kultuu- The Culture Ship is an art object consisting of eight riinfot kandev kunstiline objekt Tartu kesklinnas walls carrying culture­related information, which Küüni tänaval. Skulptuuri kavandades soovis is situated in Küüni Street in the centre of Tartu. autor, et objekt sobituks Tartu linnaruumi ning When designing the sculpture, the author wanted täidaks kohtumispaiga ja kultuuriinfo vahendaja the object to fit in the Tartu cityscape and perform rolle. Kultuurilaeva tegemisel on kasutatud roos- the functions of a meeting place and a source of temetalli ning see on seestpoolt kaetud puiduga. cultural information. The Culture Ship is made of rust metal and from inside, covered with wood inside. 13 14 Skulptuuriosakond / Department of Sculpture Fotod / Photos: Malev Toom Malev / Photos: Fotod Skulptuurigrupp “Koor” Sculpture group Choir Tellija: Tartu vald Commissioner: Tartu Rural Municipality Kavand: Silver Rannak, Jakob Meier Design: Silver Rannak, Jakob Meier Teostus: Silver Rannak Execution: Silver Rannak Skulptuuriosakond Department of Sculpture Projektijuht: Jaanus Eensalu Project Manager: Jaanus Eensalu 2014 2014 Tartu vald on TKK koostööpartner 2006. aastast. Tartu Rural Municipality has been a cooperation 2014. aastal tellis Tartu vald Kõrvekülas sündinud partner of TAC since 2006. In 2014, Tartu Rural Eesti helilooja Miina Härma 150. sünniaasta- Municipality ordered the wall textile “Miina” päevaks seinatekstiili “Miina” ja skulptuurigrupi and the sculpture group “Choir” to celebrate the “Koor”. 150th anniversary of the birth of Miina Härma, an Kõrveküla kooli õuel paiknev skulptuurigrupp Estonian composer. „Koor“ hõlmab üheksat suuremõõtmelist koori- The sculpture group Choir combines an image of laulja siluetti ja Miina Härma allkirja kujutist. Miina Härma’s signature on the wall of Kõrveküla school building and nine large­scale silhouettes of choir singers. 15 16 Tekstiiliosakond / Department of Textile Seinatekstiil „Miina“ Wall textile Miina Tellija: Tartu vald Commissioner: Tartu Rural Municipality Koostööpartnerid: Eesti Teatri­ ja Muusikamuu- Cooperation Partners: Estonian Theatre and seum, Kõrveküla Põhikool Music Museum, Kõrveküla Basic School Autorid: Kaisa Krusenberg, Evelin Kägo, Kätlin Authors: Kaisa Krusenberg, Evelin Kägo, Kätlin Lõbu Lõbu Tekstiiliosakond Department of Textile Juhendajad: Kadi Pajupuu, Liina Kool Supervisors: Kadi Pajupuu, Liina Kool Projektijuht: Aet Ollisaar Project Manager: Aet Ollisaar 2014 2014 Lähteülesande põhjal töötati Teatri­ ja Muusika- Based on the initial task, the students worked muuseumi arhiivimaterjalidega ja langetati valik with the archive materials of the Theatre and kasutatavate kujundite osas. Autorid töötasid Music Museum and selected the images to be meeskonnana, kaaludes mustrilahendusi ja to- used. The authors worked as a team, considering naalsuse valikuid. Töö teostati tekstiiliosakonnas different pattern solutions and tonality options. digitaalsetel žakaartelgedel TC1
Load more

Recommended publications
  • EEA Financial Mechanism STRATEGIC REPORT 2016
    National Focal Point of Estonia EEA Financial Mechanism STRATEGIC REPORT 2016 Strategic Report on the implementation of the EEA Financial Mechanism 2009–2014 in Estonia Contents 1. EXECUTIVE SUMMARY ..................................................................................................... 3 2. ASSESSMENT OF THE EFFECT OF THE GRANTS.......................................................... 4 2.1 Cohesion ......................................................................................................................... 11 2.1.1 Environment and climate change .................................................................................. 11 2.1.2 Civil society .................................................................................................................. 13 2.1.3 Research and scholarships ............................................................................................ 15 2.1.4 Cultural heritage and diversity ...................................................................................... 17 2.1.5 Human and social development .................................................................................... 19 2.2 Bilateral relations ........................................................................................................... 23 3. REPORTING ON PROGRAMMES ..................................................................................... 25 3.1 Overview of Programme status ...................................................................................... 25 3.2
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Bridge Over the Rainbow: Animal Burials and Animal
    https://doi.org/10.7592/Sator.2017.18.12 241 Bridge Over the Rainbow. Animal Burials and Animal Cemeteries in Post-Socialist Estonia Marju Kõivupuu Centre of Culture and Landsape, the School of Humanities, Tallinn University [email protected] Ritual burials for animals have been practiced both ancient advanced cultures (like Egypt) and prehistoric peoples. As a factor accom- panying the Industrial Revolution at the end of the 19th century, cemeteries for pets began to appear in the vicinity of bigger cities, and pet culture as a whole formed a separate economic branch. In industrial society the topic of pets became so important that in 1978 Errol Morris produced his widely acclaimed documentary Gates of Heaven, which focused on the business of animal burials. This article reviews the change in animal burial practices, focusing on the practices found in post-socialist Estonia, where the phenom- enon is rather new because of various socio-cultural reasons. As a result of this newness, the phenomenon is causing opposing opinions in society. Key words: Death culture; anthropomorphism; pet culture; pet cemeteries; popular religion. Introduction The best place to bury a good dog is in the heart of her master. – Anonymous Animals have their own culture, history and ethnology, and animals have been an important part of human culture for thousands of years (Premack & Premack 2002: 350–351). Animal history and culture as a subject of study in ethnology (i.e. the relationship of people and animals through the ages, values, qualities and meanings ascribed to animals) are human-mediated and constructed. Every generation has had its own point of view of animals as crea- tures who do not have all that we have as humans, such as language, consciousness, intellect and morality.
    [Show full text]
  • Dissertationes Academiae Artium Estoniae 9
    Dissertationes Academiae Artium Estoniae 9 Urve Sinijärv Kujunduslike ja liigikaitseliste eesmärkide ühendamine parkide restaureerimisel ja hooldamisel Saare maakonna looduskaitsealuste parkide näitel Doktoritöö Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond 2012 Urve Sinijärv Kunst ja loodus pargis. Kujunduslike ja liigikaitseliste eesmärkide ühendamine parkide restaureerimisel ja hooldamisel Saare maakonna looduskaitsealuste parkide näitel Art and nature in parks. Combining design objectives and biodiversity conservation objectives in park restoration and maintenance on the basis of case studies of protected parks in Saare County Doktoritöö / Doctoral thesis Juhendaja / Supervisor prof Juhan Maiste Konsultandid / Consultants Jaan Liira, PhD Merit Otsus, Phd Elustikurühmade eksperdid / Experts of biotic groups Puittaimed / Woody plants: Olev Abner Rohttaimed / Herbaceous plants: Ülle Reier Samblad / Bryophytes: Nele Ingerpuu Samblikud / Lichens: Inga Jüriado Seened / Fungi: Sulev Järve Selgrootud / Invertebrates: Hanno Zingel Kahepaiksed ja roomajad / Amphibians and reptiles: Riinu Rannap Linnud / Birds: Meelis Uustal, Peep Veedla, Hanno Zingel, Vello Keppart Nahkhiired / Bats: Rauno Kalda Fotomontaažid / Image editing Mart Kivisild Eelretsensendid / External reviewers Kristiina Hellström, PhD prof Kalev Sepp Oponent / Opponent prof Kalev Sepp Avalik kaitsmine / Public defence 13.12.2012 Keeletoimetaja / Copy editor Maris Jõks Tõlge inglise keelde / Translated by Marina Maran Kujundus / Design by Andres Tali Tänuavaldused / Acknowledgements: Anneli Randla, Tõnu Talvi, Vello Keppart, Andres Vaasa, Sulev Nurme, Piret Palm, Rein Nellis, Kersti Lootus, Nele Nutt, Silja Konsa, Riina Pau, Ede Leppik, Elle Roosaluste, Ülle Grišakov, Herdis Fridolin, Merike Linnamägi, Kristiina Hellström, Tiina Tammet, Mart Kalm Teose avaldamist on toetanud Eesti Kultuurkapital © Urve Sinijärv, 2012 ISBN 978-9949-467-33-4 ISSN 1736-2261 Trükikoda / Printed by Alfapress OÜ 5 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................9 2.
    [Show full text]
  • Pargiturism Eesti Mõisakoolide Parkide Näitel Park Tourism
    Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Pargiturism Eesti mõisakoolide parkide näitel Park tourism opportunities in Estonian manor schools parks Bakalaureusetöö loodusturismi erialal Juhendajad: Marica-Maris Paju PhD Tiiu Kull Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kaisa Kamenik Õppekava: Loodusturism Pealkiri: Pargiturism Eesti mõisakoolide parkide näitel Lehekülgi: 67 Jooniseid: 10 Tabeleid: 2 Lisasid: 4 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond: Loodusturism Juhendajad: Marica-Maris Paju, Tiiu Kull Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Mõiste „pargiturism“ ei ole Eestis laialdaselt levinud. Siin ei leidu ettevõtteid ega organisatsioone, kes oleksid spetsialiseerunud pargituuride ja/või -reiside pakkumisele. Töö eesmärgiks oli uurida, milline on mõisaparkide väärtus, potentsiaal turismiobjektina ning mõisakoolide ja kohalike omavalitsuste roll pargiturismi edendamisel Eestis. Pilootprojektina valiti uuringu läbiviimiseks mõisakoolide pargid ja koostati küsimustik mõisakoolidele ning kohalikele omavalitsustele, et teada saada, kas nemad näevad mõisaparki väärtusliku looduskeskkonna ja turismiobjektina. Püstitatud eesmärgid selgitati välja kirjandusallikate, interneti andmete ning küsimustike analüüsi põhjal. Töö teoreetilises osas ilmnes, et mõisapark on mitmekesine looduskeskkond, millel on palju erinevaid väärtusi. Küsimustike analüüsi tulemusena selgus, et 90,5% küsitletutest peavad mõisaparki lisaväärtuseks koolimaja ümber. Mõisapargi suurimateks väärtusteks
    [Show full text]
  • Tuna 59 Sisu.Indb
    SISUKORD 2/2013 Sisukord E S S E E Märt Läänemets: „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia 2 KÄSITLUSED Peeter Espak: Sumeri vabastaja kuningas Utu-hegal, jumaliku õigluse taastaja 7 Lea Kõiv: „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas. 16 Piret Lotman: Heinrich Stahli maine pärand ehk isa võlad 44 Toomas Karjahärm: Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine 57 Anu Raudsepp, Karin Hiiemaa: Vaenlase kuvandi loomine 1920.–1930. aastate NSV Liidu eestikeelses õppekirjanduses 84 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Tiit Noormets: Eesti Ingerimaa 96 Anne Valmas: Eesti NSV TA Teadusliku Raamatukogu erihoiu osakonna arhiivkogu tegevusest 1974–1989 105 Eesti Filmiarhiiv: Jaanipäev ja Eesti suvi 114 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Jaak Sõggel: Teated Halliste kihelkonnast 121 Vello Paatsi: Järelmõtteid: kultuurinähtuste ja asjade tungimine eesti talurahva ellu 19. sajandil 127 ARVUSTUSED Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses 131 VARIA Peep Pillak: Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäev 139 Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Randar Tasmuth: Toimus religiooni ajaloole pühendatud teaduskonverents 142 Andres Adamson: Veel veidi „bojaar” Vassili Rosladinist 144 Filip Laurits: Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? 147 Summary 157 Tuna 2/2013 1 E S S E E „Suur ühtsus” ja „väike hüvang” ehk Hiina uus vana poliitiline utoopia Märt Läänemets ui toimib suur kulg, siis täidavad taeva all kõik oma kohust. Valitakse välja vää- rikad ja võimekad, jutt on usaldav, läbisaamine sõbralik. Inimesed ei pea lähe- „K daseks ainult enda lähedasi ega lasteks ainult enda lapsi. Vanade eest kantakse hoolt; terved ja tugevad leiavad rakendust; noored kasvatatakse üles; leski, orbe, üksikuid ja haigeid peetakse ülal.
    [Show full text]
  • Annual Report
    Annual report Norwegian Financial Mechanism Estonia October 2007 – October 2008 National Focal Point Tallinn 2008 1 Norwegian Financial Mechanism Annual Report 2008 Estonia CONTENTS INTRODUCTION................................................................................................ 3 1. FINANCIAL PROGRESS............................................................................... 3 2. COMMITMENT AND IMPLEMENTATION OF INDIVIDUAL PROJECTS..... 3 2.1 Progress made for achieving the set objectives...................................................................... 4 2.2 Technical Assistance for implementation of the Financial Mechanisms .......................... 6 2.3 Managerial set-up in Intermediate Bodies ................................................................................. 6 2.4 Project Promoters ............................................................................................................................ 8 2.5 Target Groups ................................................................................................................................... 9 3. BLOCK GRANTS ........................................................................................ 10 3.1 Strengthening of Local and Regional Development block grant....................................... 11 3.2 Fund for Non-Governmental Organisations............................................................................ 11 3.3 Transfer of Knowledge Fund......................................................................................................
    [Show full text]
  • Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol
    VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE PRESERVATION AND CONSERVATION CITYSCAPE / PUBLIC AND RESIDENTIAL BUILDINGS / CHURCHES / MANORS INDUSTRIAL HERITAGE / TECHNOLOGY / ARCHAEOLOGY INTERNATIONAL COOPERATION1 / MISCELLANY VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE. PRESERVATION AND CONSERVATION AND CONSERVATION PRESERVATION HERITAGE. CULTURAL 1 ESTONIAN VOL. 2005–2012 Editors-in-chief: MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ANNELI RANDLA ESTONIAN Editorial Board: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, ILME MÄESALU, MARGIT PULK, CULTURAL HERITAGE TÕNU SEPP, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA PRESERVATION AND CONSERVATION Translated by SYNTAX GROUP OÜ Graphic design and layout by TUULI AULE Published by NATIONAL HERITAGE BOARD, TALLINN CULTURE AND HERITAGE DEPARTMENT, DEPARTMENT OF CULTURAL HERITAGE AND CONSERVATION AT THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Supported by THE COUNCIL OF GAMBLING TAX Front cover: The main stairway of the former Estländische adelige Credit-Kasse. Photo by Peeter Säre Fragment of the land use plan of the comprehensive plan of the old town of Narva 15 Seaplane hangars. Photo by Martin Siplane 29 Detail from a coat-of-arms epitaph in Tallinn Cathedral. Photo by the workshop for conserving the coats-of-arms collection of Tallinn Cathedral 65 Laupa Manor. Photo by Martin Siplane 93 Carpentry workshop of the Rotermann Quarter. 7 Rosen Str, Tallinn. Photo by Andrus Kõresaar 117 Lead sheet on the lantern at the façade of the Tallinn Great Guild Hall. Photo by Martin Siplane 133 13th c. merchant’s
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Year Book Annales Academiae
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVII (44) 2011 TALLINN 2012 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 21 Academy Events . 41 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 52 Publications of the Academy . 55 International Scientific Relations. 57 National Awards to Members of the Academy . 61 Anniversaries . 64 Members of the Academy. 85 Estonian Academy Publishers . 97 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 101 Financial Activities. 107 Associated Institutions . 110 Associated Organisations . 139 In Memoriam . 182 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 184 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 186 Directory . 187 3 FOREWORD The eleventh year of this century was very instructive and successful for the Academy in the true sense of the word. For the second consecutive year we used the possibility granted by the new law adopted in 2010 to update the Academy’s competence and to reduce the average age of Members of Academy. We elected 7 new Members of Academy, among them also a Member of Academy in the domain of music (A.Pärt), the first in the history of the Estonian Academy of Sciences. Estonia was replenished by five new Centres of Excellence in Re- search, with participation of Members of Academy. Funded by Mi- nistry of Education and Research, the Academy composed a com- prehensive and forward-looking collection of scientific articles “Re- search in Estonia”.
    [Show full text]
  • Metsast Leitud Kirik/Mõtsast Löütü Kerik. Urvastõ Kohapärimus
    Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus EESTI RAHVALUULE ARHIIVI TOIMETUSED COMMENTATIONES ARCHIVI TRADITIONUM POPULARIUM ESTONIAE 28 Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus Koostanud Valdo Valper EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI TEADUSKIRJASTUS TARTU 2010 Toimetaja: Mall Hiiemäe Kujundus, joonistused: Eve Valper Korrektuur: Mari Sarv Kaardid: Tõnu Laos Trükk: Trükikoda Greif Esikaanel kasutatud foto: Urvastõ Kerikumägi. ERM Fk 139:7, B. Kangro 1913 Sarja peatoimetaja: Risto Järv. Toimetuskolleegium: Irma-Riitta Järvinen (Soome Kirjanduse Selts), Eda Kalmre (Eesti Kirjandusmuuseum), Aado Lintrop (Eesti Kirjandusmuuseum), Raimo Raag (Uppsala Ülikool), Jonathan Roper (Tartu Ülikool), Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseum), Taive Särg (Eesti Kirjandusmuuseum), Ergo-Hart Västrik (Tartu Ülikool) Sarja kodulehekülg: http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=7 Indekseeritud: Internationale Volkskundliche Bibliographie / International Folklore Bibliography Raamatu valmimisele aitasid kaasa: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Haridus- ja teadusministeerium (programm Eesti keel ja kultuurimälu 2009–2013) Kultuuriministeerium (Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010–2013) Autoriõigus: Valdo Valper, 2010, tekst Eve Valper, 2010, kujundus Kontakt: Valdo Valper Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Kirjandusmuuseum Vanemuise 42 Tartu 51003, Eesti Tel.: +372-7377 738 e-post: [email protected] ISBN 978-9949-446-80-3 ISSN 1406-636X Sisukord Hea lugeja! 6 Kohapärimusest 8 Rahvaluule
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2008
    MUINSUSKAITSE 2 0 0 8 AASTARAAMAT TÖÖSTUSARHITEKTUUR UUENEB VILLA MARGARETHA TARTUS TOOMKIRIKU VAPP-EPITAAFID MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2008 ARHEOLOOGIA-AASTA: SALME MUINASLAEV, VABADUSE VÄLJAK Section 1:200 Roseni 7, Tallinn Rotermanni Carpenter’s Workshop KOKO architects [email protected] Väljaandjad: Kolleegium: Toimetajad: Esikaanel: Roseni 7 Tallinnas. Foto: Andrus Kõresaar Muinsuskaitseamet Ilme Mäesalu Kais Matteus Esikaane siseküljel: Roseni 7 lõige. Raivo Kotov, Andrus Kõresaar Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Boris Dubovik Liina Jänes Tagakaane siseküljel: Vilsandi merepäästejaam. Foto: Leele Välja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse Lilian Hansar Keeletoimetaja: Tagakaanel: Salme muinaslaevast säilinud jäljend pinnases. Foto: Maili Roio ja restaureerimise osakond Hilkka Hiiop Epp Väli Rotermanni kvartal. Foto: Reio Avaste Leele Välja Kujundus: Nois OÜ Pädaste mõis. Foto: Katrin Etverk Väljaannet toetas Mart Keskküla Trükk: Aktaprint AS Kehtna mõis. Foto: Signe Nõmmik Eesti Kultuurkapital Villa Margaretha Tartus. Foto: Meeli Küttim Vene keskuse laemaal. Foto: Toomas Tuul ISSN 1736-468X Lk 5: Salme muinaslaeva arvutimudel. Priit Lätti Lk 13: Lutheri kvartali mahulise planeeringu arhitektuurivõistluse võidutöö. Mihkel Tüür Lk 117: Kunda tsemendivabriku pudelahi. Foto: Eva Laarmann 2 Avariilistest või hävinemisohus olevatest 75 PRAKTILINE mälestistest. Kalev Uustalu 76 Rooplaat vanade hoonete taastamisel. 5 AASTA SÜNDMUS Priit Juurmann 6 Arheoloogilised uuringud Tallinna 79 Mõtteid projekteerimisest. Jaan Jõgi Vabaduse väljakul ja Ingeri bastionil. Villu Kadakas 81 AJALUGU 10 Salme muinaslaev. Marge Konsa 82 Muinsuskaitse ajalooline areng Eestis. 13 EHITISED Ülo Puustak 14 Eesti tööstuspärandi restaureerimine ja tulevik. 87 Lübecki linnaõigusest Balti eraseaduse Henry Kuningas, Artur Ümar jõustumiseni. Sigrid Keskküla 21 Heimtali tallideringi uus elu. Epp Alatalu 89 UURINGUD 23 Ringmüüri renoveerimine inseneri pilgu läbi. 90 Paide vanalinna linnaehituslik analüüs. Kalmer Kase Eva Laarmann 24 Alice ja Julius Kuperjanovi elukohast 93 Nõmme majade inventuur.
    [Show full text]
  • Jaanuar Vmaarja 2011111.Pmd
    Loe Väike- VÄIKE-MAARJA VALLA Maarja Valla Infolehte internetis www. INFOLEHT v-maarja.ee Nr 1 (202) JAANUAR 2011 Hind 0.20 eurot (3 kr) Ole koos meiega: Saagi tabamine on enese proo- Talv paneb jahimehed ulukite eest hoolitsema vilepanek ehk omandatud oskuste ja Tänases lehes: kogemuste eksam. Milline on olnud Teie hinna- Kolmkümmend aastat jahi- - Lili Guitor lasteaiandu- lisim jahitrofee? mehe ametit pidanud Hei- Iga tabatud uluk on omamoo- sest ja endast mar Lepiksoo sõnul on tä- di jahitrofee. Pean neid kõiki võrdväär- navune lumerohke talv - Simuna naisseltsi seteks, sest igaühega on omad mäles- pannud jahimehi eriliselt tegemistest tused ja elamused. Igat saaki tuleb väär- hoolitsema ulukite eest. tustada ja avaldada talle lugupidamist. - Koolist puudumisest Selline on juba kord jahieetika. Parima- Milliseid ulukeid ja palju -Krusensterni kirjavahe- teks jahitrofeedeks pean ikka fotojahil meie metsades elab? Keda saaduid. tusest olete näinud ja kui sageli? Vanasti (või ka siiani) on jahi- - Vallavalitsuses Mõni huvitav seik mõne meestel omad jahirituaalid pärast saa- loomaga kohtumisest. ja volikogus otsustatut gi tabamist. Kas see kehtib ka täna- Meie valla metsade päeval? - Sünnid-surmad põhilised asukad on mets- Ma ei hakka vast siin neist kirjutama. - Eakate õnnesoovid kits, metssiga, põder, karu, See vajab põhjalikku seletust. Näiteks ilves, rebane, kährik, mäger, - Sündmuste kalender miks suurulukile pannakse murtud oks halljänes ja valgejänes, nugis, ja kumba pidi emasele või isasele, mis - Spordi- ja kultuuri- nirk, orav, kobras, saarmas on siis laskja ja jahijuhataja ja teiste ja- ning hunt läbirändel. Mets- sündmustest hiliste tegevused. loomade arvukust ei oska Küsis Hilje Pakkanen vast täpselt öelda ka teadla- sed. Jahimehed loendavad ulukeid teatud perioodidel, millal nende liikumine on Kolm valla hoonet muutuvad aktiivsem.
    [Show full text]