Kuusalu Vallavolikogu Keskkonna- Ja Ehituskomisjoni Koosoleku Protokoll
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
,KUUSALU VALLAVOLIKOGU KESKKONNA- JA EHITUSKOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL Kiiu 20. mai 2020 nr 1-3.16/5 Algus kell 18.00 Lõpp kell 20:40 Juhataja: Raul Valgiste Protokollija: Veronika Laende Võtsid osa: Marek Klais, Kristo Palu, Ranno Pool, Sirje Potisepp, Tiina Skolimowski, Kaido Tseller, Tanel Tõnsau, Raul Valgiste Puudusid: Andro Lai, Ivar Lipsmäe, Tagni Jõeleht, Janne Kallakmaa, Reigo Sivi Kutsutud: planeeringute peaspetsialist Kadi Raudla, keskkonnaspetsialist Elina Einaru Tiina Skolimowski edastas enda seisukohad päevakorra kohta e-kirja teel – seisukohad on lisatud iga päevakorra punkti juurde eraldi kirjena. Kell 18:28 saabus Sirje Potisepp. Raul Valgiste juhatas koosoleku sisse ning tutvustas päevakorda. Päevakord: 1. Andineeme küla Vaino ning Taneli kinnistute detailplaneeringu algatamine 2. Kiiu aleviku Tagavälja IV detailplaneeringu algatamine 3. Salmistu küla Pedassaare tee 3-27 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine ning koos keskkonnamõjude hindamise aruandega avalikule väljapanekule suunamine 4. Uuri küla Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute DP vastuvõtmine ning koos KMH aruandega avalikule väljapanekule suunamine 5. Loksa Vallavolikogu 08.07.2005 otsusega nr 28 kehtestatud Kasispea küla Vaheoja kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 6. Kodasoo turbatootmisalal keskkonnaloa pikendamine 7. Arvamuse küsimine Valgejõe II uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta 8. Võnsi kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsus 9. Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu algatamine Päevakorra punkte nr 4 ja 9 ei jõutud antud koosolekul menetleda ning need suunati järgmisele komisjoni koosolekule. 1. Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute DP algatamine Ettekandja: Kadi Raudla Teema on olnud keskkonna- ja ehituskomisjonis arutlusel 29.04.2020 koosolekul ning 15.04.2020 toimus Vaino ja Taneli kinnistutel paikvaatlus, kus detailplaneeringu (DP) huvitatud isik Sulo Nigul vastas komisjoni liikmete küsimustele. DP eesmärgiks on uue lõunamuuli rajamine, olemasoleva põhjamuuli pikendamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, Vaino ja Taneli kinnistute omavahelise piiri muutmine, uute hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine. Planeeritav maa-ala asub Lahemaa rahvuspargi alal. Paralleelselt detailplaneeringu algatamise menetlusega on antud alal kohustuslik selgitada välja vastava eelhinnangu alusel keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkus ning 1 saada vajalikud kooskõlastused Keskkonnaametilt. Detailplaneeringu algatamise osas on Keskkonnaamet andnud seisukoha (27.03.2020 nr 6-2/20/3085-2), mille kohaselt on esitatud taotlus vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ja kaitse-eesmärkidega hoonestusalade paiknemise ning ehitusõiguse osas. Antud osas taotlus korrigeeritud . Koostatud eelhinnangu osas on Keskkonnaamet andnud seisukoha (21.04.2020 nr 6-5/20/5415-2), mille kohaselt planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Siiski toob Keskkonnaamet välja märkused. Esitatud märkuste osas on korrektuurid teostatud. Vallavalitsusele on laekunud korrigeeritud taotluse lisad (mille korrigeerimise vajadusele viitas Keskkonnaamet) ning eelhinnang. Eelhinnangusse on lisatud peatükk 6. Asjaomaste ametkondade seisukohad, mis võtab kokku Keskkonnaameti poolt esitatud ja arvestatud seisukohad. Vastavalt komisjoni 29.04.2020 poolt esitatud tähelepanekutele on täiendatud eelhinnangu peatükki 5.4. Kinnistute omanik on selgitanud: „Täiendavate muulide rajamine on peamiselt vajalik liiva akvatooriumisse kandumise ja iga-aastaste süvendustööde vältimiseks. Muulide vahelise ava viimine -2,5-3,0 meetrit sügavasse vette ja vastavalt ka akvatooriumi süvendamine võimaldab siseneda ka purjejahiga. See, et uute muulidega kaasnev avaram akvatoorium loob ka perspektiivi täiendavate ujuvkaide paigaldamiseks, ei ole omaniku jaoks eesmärk omaette, vaid pigem lisaboonus kogukonnale, mille realiseerimine tuleb päevakorda kui EAS, MES või keegi kolmas avab taas sobiva rahastamismeetme (vanad programmid on lõppenud ja viimase rahasüsti said minu teada Hara sadama arendajad). Minu plaanides ei ole kohta päris avalikul sadamal koos prügi vastuvõtmise ja tankimisteenusega. Miks peaksin seda oma akna alla soovima!“ Raul Valgiste: Eelmises komisjonis oli põhiküsimuseks see, et kas sadam saab olema vaid isiklikuks kasutamiseks või mitte. Saab olema erasadam. Tasu eest on võimalik ka naabruses elavatel elanikel oma veesõidukeid seal hoida. Avaliku sadamat ning sadamateenuste pakkumist plaanis omanikul ei ole. Avaliku sadama registreerimisega kaasnevad mitmed kohustused, näiteks sadama eeskirja vajadus. Selle koostamisega poleks sadama omanikul probleemi ning olemas oleks ka leping jäätmekäitlejaga, kuid ta lihtsalt ei taha, et kõikidel oleks õigus nõuda sadamasse sisse sõitmist. Ebamäärase kujuga on muulid selleks, et nende välimus sarnaneks looduslikule välimusele. Loodusliku välimust soovib omanik tagada ka taimestikuga. Omanikul on olemas ka erikasutusluba liiva kaevandamiseks (teema olnud varaseamalt arutlusel komisjonis). Kui hakatakse ehitama uut lõuna kaid jääb see tegevus ilmselt ära. K. Raudla: Omanik eeldab, et juurde tekib liivast rannaala. Kallasrada peab alles jääma. Praegu soovitakse ka osaliselt ärimaad ehk, kui plaan on hakata äri pidama on planeeringuliselt kõik korras. Tiina Skolimowski: Mina jään siin erapooletuks. Selge, et randumiskohtade rajamine on mõistlik ja mereäärses vallas lausa ootuspärane. Lihtsalt see maht oli minu jaoks arusaamatult suur. Aga arvan, et spetsialistid otsustavad ja siis juba planeeringu koostamise käigus. Toimus arutelu sadama rajamise osas. Selle käigus arutleti muuhulgas ka muuhulgas ehitustöödega ja hilisema sadama kasutamisega kaasnevat mõju avalikus kasutuses olevale juurdepääsuteele. Arutelu lõpuks jõuti ühisele arvamusele planeeringu algatamise toetamise osas ning ettepaneku esitamise osas huvitatud isikule avalikus tee parendamiseks, et see peaks vastu sadama ehituse ajal rasketranspordi kasutamisele kivide veol ning hiljem selle kasutamisel sadamakohtade rentnike poolt. OTSUSTATI: 1.1 Keskkonna- ja ehituskomisjon toetab detailplaneeringu algatamist; 2 1.2 Teha vallavalitsusele ettepanek, et lähteülesandesse kirjutada sisse tingimus omanikule avalikult kasutatava tee parendamise osas, seoses liikluskoormuse olulise suurenemisega ehituse perioodil ning ka äritegevuse tõttu. 2. Kiiu aleviku Tagavälja IV detailplaneeringu algatamine Ettekandja: Kadi Raudla Kiiu aleviku Tagavälja IV kinnistu (35201:003:0188) omanik soovib esitatud taotluse kohaselt ehitada kinnistule garaaži ca 300 m² (väike viilhall, harja kõrgus 7 meetrit, autode remonditöökoda) ja arendada vallas ettevõtlust. Tagavälja IV kinnistu (100% elamumaa, hoonestatud, 2,0 ha) asub Kiiu aleviku haja-asustusega osas, osaliselt ÜP kohasel nn valgel alal ja osaliselt nn kaitsemetsa alal. Kaitsemetsa ala on üldplaneeringus ette nähtud Kuusalu alevikku ümbritseva haljasvööndina, mis ühelt poolt toimiks inimtekkeliste mõjude pehmendajana ja teiselt poolt pakuks linlikule elulaadile looduslähedasemat elukeskkonda. Kinnistu on moodustatud maakorralduslikult üle 1,5 ha suurusena, mis võimaldas rajada elamu ning abihooned üldplaneeringu kohaselt ilma planeeringut koostamata. Hoonestusalad lubati projekteerimistingimuste alusel kinnistute lagedale osale, väljapoole üldplaneeringu kohast kaitsemetsa ala ka naaberkinnistutele. Nüüd esitatud taotlusega soovitakse anda ehitusõigus autoremondi töökoja (mitte elamu abihoonena, vaid ettevõttena) rajamiseks kaitsemetsa alale. Antud kujul planeeringu algatamine oleks üldplaneeringut muutev. Komisjoni liikmete vahel toimus arutelu – komisjoni liikmed jäid valdavas osas seisukohale, et kaitsemetsa asemele ehitamine ei ole otstarbekas, eriti kui kinnistul on võimalik rakendada teisi lahendusi. Samuti tekitas küsimusi ettevõtte sobivus elamualal ning sellele juurdepääs läbi olemasoleva õueala. T. Skolimowski: Ma ei oska isegi seda asukohta sellise teenuse pakkumiseks väga heaks lugeda, juurdepääsu mõttes samuti. Mäletamist mööda on piirkonnas olnud probleemi isegi elamute rajamisega metsaalale, saati siis garaaž-töökoda. OTSUSTATI: 2.1 Keskkonna- ja ehituskomisjon ei toeta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist; 2.2 Teha vallavalitusele ettepanek soovitada taotlejal esitada uus taotlus – naabrite kirjalikul nõusolekul võiks hoone ehitada kinnistu valla tee poolsesse serva. 3. Salmistu küla Pedassaare tee 3-27 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine ning koos keskkonnamõjude hindamise aruandega avalikule väljapanekule suunamine Ettekandja: Kadi Raudla Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeritava ala krundid on olemasolevad, hetkel 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega. Kinnistud asuvad vahetult üldplaneeringu kohasel elamuala ääres. Juurdepääs kinnistutele on tagatud avaliku kasutusega Pedassaare teelt. Kinnistutel on olemas vee liitumispunktid. Planeeringuga nähakse ette ehitusõigused elamute ning abihoonete rajamiseks. Planeeritavasse alasse on kaasatud ka Pedassaare tee ning vastavalt planeeringu elluviimise kavale on planeeritaval alal asuva Pedassaare tee laiendamine ning jalgtee välja ehitamine arendaja ülesandeks. Sadeveed on kavandatud juhtida Kuru ojasse Pedassaare tee 18 ja 20 kinnistute vahelt, avaliku teemaa kaudu, kuhu tuleb selleks otstarbeks rajada sadevee torustik. Sadevete ärajuhtimise osas on teostatud 2019. a PB Maa ja Vesi poolt antud planeeringualal sadevete