, VALLAVOLIKOGU KESKKONNA- JA EHITUSKOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL

Kiiu 20. mai 2020 nr 1-3.16/5

Algus kell 18.00 Lõpp kell 20:40

Juhataja: Raul Valgiste Protokollija: Veronika Laende Võtsid osa: Marek Klais, Kristo Palu, Ranno Pool, Sirje Potisepp, Tiina Skolimowski, Kaido Tseller, Tanel Tõnsau, Raul Valgiste Puudusid: Andro Lai, Ivar Lipsmäe, Tagni Jõeleht, Janne Kallakmaa, Reigo Sivi Kutsutud: planeeringute peaspetsialist Kadi Raudla, keskkonnaspetsialist Elina Einaru Tiina Skolimowski edastas enda seisukohad päevakorra kohta e-kirja teel – seisukohad on lisatud iga päevakorra punkti juurde eraldi kirjena. Kell 18:28 saabus Sirje Potisepp.

Raul Valgiste juhatas koosoleku sisse ning tutvustas päevakorda.

Päevakord: 1. Andineeme küla Vaino ning Taneli kinnistute detailplaneeringu algatamine 2. aleviku Tagavälja IV detailplaneeringu algatamine 3. küla Pedassaare tee 3-27 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine ning koos keskkonnamõjude hindamise aruandega avalikule väljapanekule suunamine 4. küla Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute DP vastuvõtmine ning koos KMH aruandega avalikule väljapanekule suunamine 5. Loksa Vallavolikogu 08.07.2005 otsusega nr 28 kehtestatud küla Vaheoja kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 6. turbatootmisalal keskkonnaloa pikendamine 7. Arvamuse küsimine Valgejõe II uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta 8. Võnsi kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsus 9. Salmistu küla Külaserva, Segametsa ja Ilo kinnistute detailplaneeringu algatamine

Päevakorra punkte nr 4 ja 9 ei jõutud antud koosolekul menetleda ning need suunati järgmisele komisjoni koosolekule.

1. Andineeme küla Vaino ja Taneli kinnistute DP algatamine Ettekandja: Kadi Raudla Teema on olnud keskkonna- ja ehituskomisjonis arutlusel 29.04.2020 koosolekul ning 15.04.2020 toimus Vaino ja Taneli kinnistutel paikvaatlus, kus detailplaneeringu (DP) huvitatud isik Sulo Nigul vastas komisjoni liikmete küsimustele. DP eesmärgiks on uue lõunamuuli rajamine, olemasoleva põhjamuuli pikendamine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, Vaino ja Taneli kinnistute omavahelise piiri muutmine, uute hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine. Planeeritav maa-ala asub Lahemaa rahvuspargi alal. Paralleelselt detailplaneeringu algatamise menetlusega on antud alal kohustuslik selgitada välja vastava eelhinnangu alusel keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkus ning

1 saada vajalikud kooskõlastused Keskkonnaametilt. Detailplaneeringu algatamise osas on Keskkonnaamet andnud seisukoha (27.03.2020 nr 6-2/20/3085-2), mille kohaselt on esitatud taotlus vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ja kaitse-eesmärkidega hoonestusalade paiknemise ning ehitusõiguse osas. Antud osas taotlus korrigeeritud . Koostatud eelhinnangu osas on Keskkonnaamet andnud seisukoha (21.04.2020 nr 6-5/20/5415-2), mille kohaselt planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Siiski toob Keskkonnaamet välja märkused. Esitatud märkuste osas on korrektuurid teostatud. Vallavalitsusele on laekunud korrigeeritud taotluse lisad (mille korrigeerimise vajadusele viitas Keskkonnaamet) ning eelhinnang. Eelhinnangusse on lisatud peatükk 6. Asjaomaste ametkondade seisukohad, mis võtab kokku Keskkonnaameti poolt esitatud ja arvestatud seisukohad. Vastavalt komisjoni 29.04.2020 poolt esitatud tähelepanekutele on täiendatud eelhinnangu peatükki 5.4. Kinnistute omanik on selgitanud: „Täiendavate muulide rajamine on peamiselt vajalik liiva akvatooriumisse kandumise ja iga-aastaste süvendustööde vältimiseks. Muulide vahelise ava viimine -2,5-3,0 meetrit sügavasse vette ja vastavalt ka akvatooriumi süvendamine võimaldab siseneda ka purjejahiga. See, et uute muulidega kaasnev avaram akvatoorium loob ka perspektiivi täiendavate ujuvkaide paigaldamiseks, ei ole omaniku jaoks eesmärk omaette, vaid pigem lisaboonus kogukonnale, mille realiseerimine tuleb päevakorda kui EAS, MES või keegi kolmas avab taas sobiva rahastamismeetme (vanad programmid on lõppenud ja viimase rahasüsti said minu teada Hara sadama arendajad). Minu plaanides ei ole kohta päris avalikul sadamal koos prügi vastuvõtmise ja tankimisteenusega. Miks peaksin seda oma akna alla soovima!“ Raul Valgiste: Eelmises komisjonis oli põhiküsimuseks see, et kas sadam saab olema vaid isiklikuks kasutamiseks või mitte. Saab olema erasadam. Tasu eest on võimalik ka naabruses elavatel elanikel oma veesõidukeid seal hoida. Avaliku sadamat ning sadamateenuste pakkumist plaanis omanikul ei ole. Avaliku sadama registreerimisega kaasnevad mitmed kohustused, näiteks sadama eeskirja vajadus. Selle koostamisega poleks sadama omanikul probleemi ning olemas oleks ka leping jäätmekäitlejaga, kuid ta lihtsalt ei taha, et kõikidel oleks õigus nõuda sadamasse sisse sõitmist. Ebamäärase kujuga on muulid selleks, et nende välimus sarnaneks looduslikule välimusele. Loodusliku välimust soovib omanik tagada ka taimestikuga. Omanikul on olemas ka erikasutusluba liiva kaevandamiseks (teema olnud varaseamalt arutlusel komisjonis). Kui hakatakse ehitama uut lõuna kaid jääb see tegevus ilmselt ära. K. Raudla: Omanik eeldab, et juurde tekib liivast rannaala. Kallasrada peab alles jääma. Praegu soovitakse ka osaliselt ärimaad ehk, kui plaan on hakata äri pidama on planeeringuliselt kõik korras. Tiina Skolimowski: Mina jään siin erapooletuks. Selge, et randumiskohtade rajamine on mõistlik ja mereäärses vallas lausa ootuspärane. Lihtsalt see maht oli minu jaoks arusaamatult suur. Aga arvan, et spetsialistid otsustavad ja siis juba planeeringu koostamise käigus. Toimus arutelu sadama rajamise osas. Selle käigus arutleti muuhulgas ka muuhulgas ehitustöödega ja hilisema sadama kasutamisega kaasnevat mõju avalikus kasutuses olevale juurdepääsuteele. Arutelu lõpuks jõuti ühisele arvamusele planeeringu algatamise toetamise osas ning ettepaneku esitamise osas huvitatud isikule avalikus tee parendamiseks, et see peaks vastu sadama ehituse ajal rasketranspordi kasutamisele kivide veol ning hiljem selle kasutamisel sadamakohtade rentnike poolt.

OTSUSTATI: 1.1 Keskkonna- ja ehituskomisjon toetab detailplaneeringu algatamist;

2

1.2 Teha vallavalitsusele ettepanek, et lähteülesandesse kirjutada sisse tingimus omanikule avalikult kasutatava tee parendamise osas, seoses liikluskoormuse olulise suurenemisega ehituse perioodil ning ka äritegevuse tõttu.

2. Kiiu aleviku Tagavälja IV detailplaneeringu algatamine Ettekandja: Kadi Raudla Kiiu aleviku Tagavälja IV kinnistu (35201:003:0188) omanik soovib esitatud taotluse kohaselt ehitada kinnistule garaaži ca 300 m² (väike viilhall, harja kõrgus 7 meetrit, autode remonditöökoda) ja arendada vallas ettevõtlust. Tagavälja IV kinnistu (100% elamumaa, hoonestatud, 2,0 ha) asub Kiiu aleviku haja-asustusega osas, osaliselt ÜP kohasel nn valgel alal ja osaliselt nn kaitsemetsa alal. Kaitsemetsa ala on üldplaneeringus ette nähtud Kuusalu alevikku ümbritseva haljasvööndina, mis ühelt poolt toimiks inimtekkeliste mõjude pehmendajana ja teiselt poolt pakuks linlikule elulaadile looduslähedasemat elukeskkonda. Kinnistu on moodustatud maakorralduslikult üle 1,5 ha suurusena, mis võimaldas rajada elamu ning abihooned üldplaneeringu kohaselt ilma planeeringut koostamata. Hoonestusalad lubati projekteerimistingimuste alusel kinnistute lagedale osale, väljapoole üldplaneeringu kohast kaitsemetsa ala ka naaberkinnistutele. Nüüd esitatud taotlusega soovitakse anda ehitusõigus autoremondi töökoja (mitte elamu abihoonena, vaid ettevõttena) rajamiseks kaitsemetsa alale. Antud kujul planeeringu algatamine oleks üldplaneeringut muutev.

Komisjoni liikmete vahel toimus arutelu – komisjoni liikmed jäid valdavas osas seisukohale, et kaitsemetsa asemele ehitamine ei ole otstarbekas, eriti kui kinnistul on võimalik rakendada teisi lahendusi. Samuti tekitas küsimusi ettevõtte sobivus elamualal ning sellele juurdepääs läbi olemasoleva õueala. T. Skolimowski: Ma ei oska isegi seda asukohta sellise teenuse pakkumiseks väga heaks lugeda, juurdepääsu mõttes samuti. Mäletamist mööda on piirkonnas olnud probleemi isegi elamute rajamisega metsaalale, saati siis garaaž-töökoda.

OTSUSTATI: 2.1 Keskkonna- ja ehituskomisjon ei toeta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist; 2.2 Teha vallavalitusele ettepanek soovitada taotlejal esitada uus taotlus – naabrite kirjalikul nõusolekul võiks hoone ehitada kinnistu valla tee poolsesse serva.

3. Salmistu küla Pedassaare tee 3-27 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine ning koos keskkonnamõjude hindamise aruandega avalikule väljapanekule suunamine Ettekandja: Kadi Raudla Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeritava ala krundid on olemasolevad, hetkel 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega. Kinnistud asuvad vahetult üldplaneeringu kohasel elamuala ääres. Juurdepääs kinnistutele on tagatud avaliku kasutusega Pedassaare teelt. Kinnistutel on olemas vee liitumispunktid. Planeeringuga nähakse ette ehitusõigused elamute ning abihoonete rajamiseks. Planeeritavasse alasse on kaasatud ka Pedassaare tee ning vastavalt planeeringu elluviimise kavale on planeeritaval alal asuva Pedassaare tee laiendamine ning jalgtee välja ehitamine arendaja ülesandeks. Sadeveed on kavandatud juhtida Kuru ojasse Pedassaare tee 18 ja 20 kinnistute vahelt, avaliku teemaa kaudu, kuhu tuleb selleks otstarbeks rajada sadevee torustik. Sadevete ärajuhtimise osas on teostatud 2019. a PB Maa ja Vesi poolt antud planeeringualal sadevete ärajuhtimise

3 eksperthinnang. Eksperthinnangu kohaselt ei tõsta täiendavate sadevete juhtimine Kuru oja veetaset rohkem, kui 1 cm, millega ei halvene märkimisväärselt piirnevate maaüksuste kuivendusseisund. Eksperthinnangus kirjeldatakse ka seda, et hetkel on ojas kohati setet ja taimestikku, mis takistab kuivendussüsteemi toimimist. See vajab puhastaist ja truubi vahetamist. Kavas on Pedassaare tee laiendamine ja kergliiklustee rajamine, mis jääb arendaja kohustuseks. Antud piirkonnas on üleüldiselt suur sadevee probleem. Sadeveed liiguvad Kiiu suunalt ning hetkel jäävad Pedassaare tee ääres pidama. Antud probleemi lahendamist ei saa panna ainult antud arendaja kohustuseks. Sirje Potisepp: Kohalik külakogu ega kogukond ei toeta antud detailplaneeringut. Salmistu arengukavas on põhimõte, et taolisi planeeringuid ei toetata. Arvestada tuleks kogukonna arvamust. Mina antud detailplaneeringut ei toeta. Kristo Palu: Kaaluda võiks kompromissi varianti. Võibolla võimalik vastu võtta osaliselt? Toetaksin, kui kehtestatakse detailplaneering näiteks kruntidel 3-11. K. Raudla: Metsamaade kasutusvõtt uuteks elamualadeks ei ole tõepoolest õige, ka mina ei toeta seda. Kuid teemat võiks vaadelda pisut laiemalt: antud üldplaneeringut muutev detailplaneeringuga ala asub olemasoleva valla tee ääres, olemas on kõik vajalik infrastruktuur. See ei ole võrreldav metsaalale uute teede ja tehnovõrkude rajamisega. Praegu ei räägi me planeeringu kehtestamisest. Juhul, kui volikogu võtab selle planeeringu vastu, siis läheb see koos keskkonnamõjude hindamise aruandega 1 kuuks avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku ajal on võimalik esitada kõigil ettepanekuid ja vastuväiteid, mille tulemusena võib ka lahendus muutuda. Tanel Tõnsau: Mina ütleks ka, et on kas kõik või mitte midagi. Kui võtta kokku kõik positiivne, mis selle planeeringuga kaasneb olen mina selle planeeringu poolt. Kaido Tseller: Infrastruktuur on olemas antud planeeringu puhul. Tiheasustus on seal ka juba olemas – mina ei näe põhjust miks sinna maju juurde ei võiks tulla. Mina toetan antud detailplaneeringu vastuvõtmist. R. Valgiste pani antud eelnõu toetamise hääletusele.

OTSUSTATI: 3.1 Keskkonna- ehituskomisjon toetab 5 poolthäälega (2 vastu) detailplaneeringu vastuvõtmist koos keskkonnamõjude hindamise aruandega avalikule väljapanekule suunamisega; 3.2 Teha vallavalitusele ettepanek, asuda uurima Salmistul sadevete ärajuhtimise probleemi ning vajadusel koostada Laanet ja Pedassaaret hõlmav sadevee lahendamise projekt – kasutusele tuleks võtta meetmed, mis lahendaks antud probleemi.

5. Loksa Vallavolikogu 08.07.2005 otsusega nr 28 kehtestatud Kasispea küla Vaheoja kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Ettekandja: Kadi Raudla Loksa Vallavolikogu 08.07.2005 otsusega nr 28 kehtestatud Kasispea küla Vaheoja kinnistu detailplaneeringu alusel on moodustatud 2 elamukrunti. Ühel kruntidest (Vaheoja 42301:003:1024) on olemasolevad hooned, teisele (Suurkase, 42301:003:1025) ei ole planeeritud ehitusõigust veel ellu viidud. Vaheoja kinnistu omanik soovib muuta piiri naaberkinnistuga (Kaasiku), mille tulemusena muutub Vaheoja kinnistu väiksemaks. Kuna kehtiv detailplaneering ei näe soovitud piiride muudatust ette, siis taotleb kinnistu omanik detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, jättes planeeringu kehtima Suurkase kinnistu osas. T. Skolimowski: Nõus.

OTSUSTATI:

4

5.1 Keskkonna- ja ehituskomisjon toetab detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

6. Kodasoo turbatootmisalal keskkonnaloa pikendamine Ettekandja: Elina Einaru Vee erikasutusluba taotletakse Harjumaal, Kuusalu vallas Rummu külas riigile kuuluval kinnistul asuvalt Kodasoo turbatootmisalalt (katastriüksus 35201:001:0210) kuivendusvete ära juhtimiseks. Taotletakse Rummu (Kodasoo) maardla Kodasoo turbatootmisala mäeeraldise muutmist ja keskkonnaloa nr HARM-069 pikendamist 30 aasta võrra. KeÜS § 41 lõige 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. Kodasoo turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnaloa nr HARM-069 andmise puhul on tegevusteks, mis on omavahel ruumiliselt seotud, vee erikasutus ja maavara kaevandamine. Tuginedes vallavalitsuse 19.12.2019 edastatud kirjale kantakse keskkonnaloale lisaks järgnevad kõrvaltingimused: 1. Mäeeraldise teenindusmaalt rajatav tee toodangu väljaveoks üle Kaasiku maaüksuse (35201:001:0577), tuleb ehitada tolmuvabaks vastavalt kõrvaltingimusele nr 3; 2. Juhul kui mäeeraldise teenindusmaa piirist ühe km kaugusel asuvates kaevudes vee tase langeb või kvaliteet halveneb, on loa omanikul kohustus välja selgitada ühe kuu jooksul, kas veetaseme langus on põhjustatud mäeeraldisel toimuvast kaevandamistegevusest. Juhul kui mäeeraldise teenindusmaa piirist ühe km kaugusel asuvates kaevudes vee joogi- ja tarbevee kvaliteet halveneb või veetase alaneb kasutamist mittelubavale tasemele, ning on tõendatult põhjustatud kaevandamistegevusest, on loa omanikul kohustus varustada piirkonda joogi- ja tarbeveega või tasuma varustajale kulud, kuni olukorra normaliseerumiseni. Lisaks hüvitab loa omanik eespool nimetatud põhjustest tulenevad vältimatud kulud mäeeraldise teenindusmaa piirist kuni ühe km kaugusel elavatele elanikele. 3. Kui mäeeraldise teenindusmaa piirist ühe km kaugusel asuvates kaevudes vee tase või joogivee kvaliteet on langenud kaevandamistegevusest tulenevatest põhjustest, on loa omanikul kohustus taastada mäeeraldisel kaevandamistegevusele eelnev olukord nelja kuu jooksul. 4. Turbatootmisalal teostatavad tegevused on lubatud esmaspäevast reedeni ajavahemikus 8.00 kuni 22.00.Nädalavahetustel ja riigipühadel on töötamine keelatud. 5. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 6.4.1 seirekava. „Müra“. Vastavalt Keskkonnameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega oli võimalik tutvuda keskkonnataotluste infosüsteemis KOTKAS: https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=24763 Seadusandlus on muutunud. Taotluse esitamisel on võimalik vallavalitsusel arvamusi ja ettepanekuid esitada, eelnõu puhul seda võimalik teha ei ole, ainult kohtu kaudu ning siis peavad väga mõjuvad põhjused olema. On normaalne, et vesi muutub turbaalal mingitel konkreetsetel aegadel umbes 2 korda aastas pruuniks. Vahepeal midagi kaevandatud ei ole, mis saaks põhjavett muuta. Lisaks vajab ka iga puurkaev aegajalt puhastust. Kaido Tseller: Selle kandi veed ongi tohutult pruunid. Ma kunagi vahetasin 2 korda nädalas filtreid. Nüüd on vahel isepuhastuv filter ning asi on korras.

5

R. Valgiste: Milliseid näitajaid seiratakse ei oska öelda. 2015. aastal tehti põhjalik ülevaade kaevudest. Pilt on olemas. Vee kvaliteet võib ka sõltuda aastaajast, sademetest jne. Seiret tehakse ilmselt alati samal aastaajal. Edaspidi seal kindlasti vaidlusi tuleb. Kaevandaja väitis, et vesi läheb paremaks nendes piirkondades, kus toimuvad kaevandustööd. Kasutatakse settekaeve. E. Einaru: Kaevandamise kellaajad on arutlusel olnud koostöökoosolekutel. On aspekte, mida proovitakse arvesse võtta. Kaevandamisperiood on väike – olema peab kuiv ilm. Raba on rikutud juba nn vene ajal. R. Valgiste: Varem oli maapind kõrgem. Nüüd on kraavid sees ja veetaset on taastatud. Teadlaste arvamuse kohaselt peaks võibolla millalgi osa kraave kinni panna, et järve veetase hakkaks tõusma. Kaevandajad lisasid ka, et kaevandamine toimub üle veepiiri, mis järve veetaset ei mõjuta. Tee turba transpordiks on olemas – tegemist on riigi teega ehk vald kaasa selles osas rääkida ei saa. E. Einaru: Avalik huvi ei ole piisavalt suur – on väheoluline huvi kuna taotluse on esitanud 2 inimest. Arendajad teevad uue avalikustamise. Kuna huvi on nn väheoluline, siis lehtedesse ei pea seda panema. Meie kohaliku omavalitsusena, aga võime seda infot jagada oma infokanalites. Menetlusesse saab sekkuda vaid Keskkonnaamet. Lühem kaevandusperiood, kui 30 aastat – see ei ole ilmselt võimalik. Kaevandaja sõnul määrab kaevanduse kestuse turg. Kuna kaevandamise periood on nii lühike, siis ilmselt ei ole võimalik ka kaevandamise kellaaegu muuta. Hetkel andmed selle kohta puuduvad, kas kaevandamine võib tuua kaasa ka lisatootmise teket. S. Potisepp: Kas ei ole võimalik küsida deposiiti kaevandajalt, et kui näiteks vee kvaliteet langeb, siis saaks kohe mure lahendamisega tegelema hakata? K. Palu: Deposiit saab olla ainult vabatahtlik.

OTSUSTATI: 6.1 Keskkonna- ja ehituskomisjonil puuduvad vastuargumendid loa väljastamiseks; 6.2 Paluda vallavalitsusel kaaluda kaevandajale ettepaneku tegemist töötamise kellaaja lühendamise suhtes – kaevandamine võiks toimuda tööpäevadel kell 8:00-20:00.

7. Arvamuse küsimine Valgejõe II uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta Ettekandja: Elina Einaru EMG Arendus OÜ esitas 26.02.2020 Keskkonnaametile taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Valgejõe II uuringuruumis. Geoloogilise uuringuluba taotletakse Harju maakonnas Kuusalu vallas Valgejõe külas riigile kuuluval kinnistul Koitjärve metskond 5 (katastritunnus: 42301:005:0376). Taotletava uuringuruumi ja selle teenindusala pindala on 21,56 ha ja see kattub suures osas Valgejõe liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 2. plokiga. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on kuni 30 puuraugu ja 10 uuringukaeveõõne rajamisega selgitada looduslike lasundite, sh maavara lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määrata uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad. Taotletava loa kehtivusaeg on kolm aastat. 01.01.2020 jõustunud maapõueseaduse redaktsiooni § 27 lõike 7 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma kirjaliku arvamuse kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt 23.06.2020. taotluse saamisest arvates. Eelnevale tuginedes palub Keskkonnaamet esitada motiveeritud arvamuse, mis sisaldab nõustumist loaandmisega või loa andmisest keeldumist esimesel võimalusel. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse geoloogilise uuringu loa taotlus Teie arvamuseta.

6

Laekunud on protestid kahelt inimeselt (üks elab kohapeal ning teine plaanib kolida sinna). Tänaseks hommikuks on Keskkonnaamet mõlemad protestid ümber lükanud. Keeldumise aluseks on see, et protestiks ei ole piisavat põhjust. Kõik riigikohtu lahendid ütlevad, et see ei ole argument, et uuritakse ja siia tuleb kindlasti kaevandus ka. R. Valgiste: Mõju keskkonnale uuringute ajal on minimaalne. Me ei saa eeldada, et uuringutele järgneb loa väljastamine. Kas kaevandusloa korral on piisavaks argumendiks kinnisvara väärtuse langus? E. Einaru: See ei ole piisavalt mõjuv argument.

OTSUSTATI: 7.1 Teha vallavalitsusele ettepanek kutsuda mõlemate osapoolte ning komisjoni esindajad kokku koosolekuks, et kaevandajal oleks võimalik selgitada huve ning protesti esitajatel oleks võimalik esitada küsimusi ning oma seisukohti. 7.2 Lõpliku otsuse teeb vallavalitsus saadud info põhjal.

8. Võnsi kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsus Ettekandja: Elina Einaru Eesti Ornitoloogiaühing esitas aastal Keskkonnaministeeriumile ettepanekud II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade moodustamiseks. Keskkonnaamet tellis 2018. aastal kanakulli püsielupaikade ekspertiisi, mis muuhulgas analüüsis esmakordselt üle Eesti kõikide kanakulli elupaikade esinduslikkust ning selle alusel kaitse alla võetavate elupaikade valikut, ulatust ja tsoneeringut. Nimetatud ekspertiisile tuginedes ja arvestades kanakulli asurkonna jätkuvat madalseisu Eestis, esitas Keskkonnaamet 2020. aastal Keskkonnaministeeriumile uue kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsuse. Keskkonnaamet arvamuse avaldamiseks kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK käsitleb kanakulli püsielupaikade, sh Kuusalu vallas asuva Võnsi kanakulli püsielupaiga (asukohakaart lisas 2), kaitse alla võtmise põhjendust ja eesmärki, kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldust, püsielupaikade piiritlemise ja tsoneerimise põhjendust ning kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Keskkonnakomisjonil on võimalik 30. juunini 2020 esitada oma arvamusi, ettepanekuid ja põhjendatud vastuväiteid uute kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise, piiride ja tsoneeringu kohta ning kõikide kanakulli püsielupaikade kavandatava kaitsekorra kohta. Antud ala kuulub eraomandisse. Omanik ei saa vastuväiteid esitada. Alguses sooviti kaitse alla võtta suurem ala. Omanikul on võimalik maa ära vahetada ning tal on 100% maamaksuvabastus. Kuna tegemist on soodsa pesitsuskohaga, siis reeglina järjepidevus jätkub. Praegu seal palju rahvast ei liigu ning huvilised võivad seal edasi käia. Vald kaasati protsessi eeldusel, et vallale võivad teada olla mingid kohalikud argumendid. Praegu on tegemist tutvustava dokumendiga. Varsti esitatakse kaitse-eeskiri.

OTSUSTATI: 8.1 Keskkonna- ja ehituskomisonil puuduvad ettepanekud ja vastuväited Võnsi kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise kavatsuse osas.

(allkirjastatud digitaalselt) Raul Valgiste koosoleku juhataja

7