Ebapärlikarbi ajalooliste ning potentsiaalsete elupaigajõgede inventuur

Tartu 2016

Tellija: Keskkonnaamet Tööde algus: 22.03.2016 Tööde lõpp: 29.04.2016

Kinnitas:

Hille Allemann Tartu osakonna juhataja

Aruande koostajad:

Merike Hindrikson peaspetsialist

Meelis Kask hüdrobioloog

Urmas Kruus hüdrobioloog

Martin Mandel spetsialist Sisukord

Sissejuhatus...... 4 1. Proovialad...... 5 2. Metoodika ...... 9 2.1. Elupaikade kirjeldamine proovialadel...... 9 2.2. Koprapaisude ja kopra tegevusjälgede kaardistamine...... 10 2.3. Punkt ja hajureostusallikad ja nende olulisus...... 10 2.4. Vee füüsikalis-keemilised näitajad ja ökoloogilise seisundiklassi määramine...... 11 2.5. Vooluhulgad...... 14 2.6. Põhjaloomastik...... 14 2.7. Kalastik...... 17 3. Tulemused...... 19 3.1. Pärlijõgi...... 19 3.1.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused...... 19 3.1.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad...... 23 3.1.3. Vooluhulgad...... 27 3.1.4. Põhjaloomastik...... 27 3.1.5. Kalastik...... 28 3.2. Vaidava jõgi...... 30 3.2.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused...... 30 3.2.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad...... 32 3.2.3. Vooluhulgad...... 37 3.2.4. Põhjaloomastik...... 37 3.2.5. Kalastik...... 37 3.3. Peetri jõgi...... 40 3.3.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused...... 40 3.3.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad...... 42 3.3.3. Vooluhulgad...... 45 3.3.4. Põhjaloomastik...... 45 3.3.5. Kalastik...... 45 Kokkuvõte...... 47 Kasutatud kirjandus...... 49

2 Lisad ...... 52 Lisa 1. Elupaikade kirjeldused proovialadel...... 52 Lisa 2. Vooluhulkade mõõtmistulemused...... 63 Lisa 3. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Pärlijões...... 85 Lisa 4. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Vaidava jões ...... 88 Lisa 5. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Peetri jões...... 91

3 Sissejuhatus

Lähtudes Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingust teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ebapärlikarbi ajalooliste ning potentsiaalsete elupaigajõgede inventuuri Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmi (EEA Grants) Keskkonnaprogrammi “Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine“ II taotlusvooru projekti “Ebapärlikarbi elupaikade taastamine“ raames.

Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on suurekojaline (15-17 cm), paksuseinaline ja raske jõekarbiliste seltsi kuuluv karp. Ebapärlikarp on oma keeruka elutsükli ning kõrge elupaiganõudluse tõttu üks haavatavamaid veeloomi. Arvestades, et liik on tugevalt seotud oma peremeesorganismi – lõhelistega (meriforell, jõeforell ja lõhe), tuleb liigi elukeskkonna kaitsmisel jälgida ka peremeesorganismide heaolu. Nii ebapärlikarp kui lõhelised eelistavad jahedat, kiirevoolulist ja hea läbipaistvusega vett ning varjatud, metsaseid kaldaid. Seetõttu elavad antud liigid peamiselt kiirevoolulistes metsaste kallastega jõgedes ning ojades [8].

Ebapärlikarp eelistab veekogu, mille põhjas peab olema peent kruusa ja liiva. Elupaiga vahetus läheduses on oluline puude ja põõsaste olemasolu, mis veekogu kohale ulatudes varjavad veekogu liigse päikese eest, hoides nii ära vee liigset soojenemist ning suuremaid temperatuurikõikumisi [8].

Pärlijõgi on oma nime saanud seal veel 18. sajandil arvukalt elutsenud ebapärlikarbi järgi [5]. Ebapärlikarbi esinemise kohta Vaidava ja Peetri jões andmed puuduvad.

Käesoleva töö raames inventeeriti Pärlijõge (umbes 20 km ulatuses), Vaidava jõge (umbes 8 km ulatuses) ning Peetri jõge (umbes 12 km ulatuses) ja selgitati välja jõgede hüdrokeemilised ja – füüsikalised näitajad. 11 proovialal kirjeldati jõe elupaigalisi näitajaid (põhja iseloom, lahtise sette olemasolu, kaldakoosluse kvaliteet). Lisaks hinnati jõgede bioloogilist seisundit suurselgrootute järgi, hinnati lõheliste noorjärkude arvukust ja vanuselist struktuuri ning anti hinnang, kas uuritud jõe elupaik võiks sobida ebapärlikarbi taasasustamiseks.

4 1. Proovialad

Mustjõkke suubuv Pärlijõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1155700) algab Raipala järvest Lätis. Jõe ülemjooks asub Haanja kõrgustikul ja alamjooks Hargla nõos [18]. Jõgi kulgeb Lätis ligi 4 km pikkuselt. Keskkonnaregistri andmetel on Pärlijõe pikkus koos lisaharudega 42.2 km ja valgala pindala 158.2 km2 [9].

Mustjõkke suubuv Vaidava ehk Vaidva jõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1158000) saab alguse Murati järvest Võrumaal Läti piiri ääres ning suundub Läti poolele. Jõe ülem- ja keskjooks paiknevad Lätis. Alamjooksul 14 km ulatuses voolab jõgi taas Eestis [24]. Jõe pikkus on 71 km ja valgala pindala 597 km2 [5].

Mustjõkke suubuv Peetri jõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1158700) algab Kirde-Lätis Aluksne kõrgustikul. Jõe ülem- ja keskjooks paiknevad Lätis ning alamjooks Eestis [15]. Peetri jõe kogupikkus on 73 km ja valgala pindala 435 km2 [5]. Keskkonnaregistri andmetel on Peetri jõe Eestis paikneva lõigu pikkus 26.3 km [9].

Proovialasid (100 m pikkuseid uuritavaid jõelõike) oli Pärlijõel uuritaval lõigul kokku 5: 1) Pärlijõgi allpool Pärlijõe paisu; 2) Pärlijõgi allpool Saarlase paisu; 3) Pärlijõgi Kaugu Veski talu juures; 4) Pärlijõgi Sänna külas; 5) Pärlijõe alamjooksu osa, Vaidava jõel uuritaval lõigul kokku 3: 1) Vaidava jõgi Vastse-Roosas; 2) Vaidava jõgi Peräkonnus; 3) Vaidava jõe alamjooksu osa ning Peetri jõel uuritaval lõigul kokku 3: 1) Peetri jõgi Kalkahjus; 2) Peetri jõgi Karisöödil; 3) Peetri jõe alamjooksu osa.

Proovialadel kirjeldati jõe elupaigalisi näitajaid ja uuriti kalastikku. Proovipunktides, mis asusid proovialadel või proovialadele võimalikult lähedal mõõdeti vooluhulk, võeti veeproovid füüsikalis-keemilisteks analüüsideks ja koguti suurselgrootute proovid. Proovialade alguse ja lõpu koordinaadid on esitatud töö lisas 1 olevates elupaikade kirjelduste tabelites ja MapInfo kaardikihil “Proovialad“. Elupaikade kirjeldamisel loeti allpoolvoolu olev punkt lõigu alguseks (0 m), ülalpoolvoolu olev punkt lõigu lõpuks (100 m). Proovipunktide täpsed asukohad on toodud tabelis 1 ja MapInfo kaardil eraldi kihtidena proovitüüpide kaupa (kaardikihid: “Veeproovide proovipunktid“, “Põhjaloomade proovipunktid“, “Vooluhulga proovipunktid“).

Joonistel 1 ja 2 on esitatud vee füüsikalis-keemiliste analüüside proovipunktide asukohad.

5 Tabel 1. Proovipunktid Peetri jõel, Vaidva jõel ja Pärlijõel (FK – proovid füüsikalis-keemiliseks analüüsiks, suse – suurselgrootute proovid, VH – vooluhulga mõõtmine)

FK suse VH

Nr. Jõgi Proovikoht X Y X Y X Y

1 Peetri jõgi Kalkahju 6381180 654408 6381180 654408 6381509 654591

2 Peetri jõgi Karisöödi 6381821 652980 6381821 652980 6381791 652937

3 Peetri jõgi alamjooks 6383978 651118 6384046 650957 6383978 651118

4 Vaidva jõgi Vastse-Roosa 6384436 659313 6384450 659275 6384436 659313

5 Vaidva jõgi Peräkonnu 6386468 655925 6386450 655953 6386468 655925

6 Vaidva jõgi alamjooks 6387056 653857 6387056 653857 6387056 653857

7 Pärlijõgi allpool Pärlijõe paisu 6397334 672646 6397334 672646 6397465 672503

8 Pärlijõgi allpool Saarlase paisu 6398068 671930 6398068 671930 6398068 671930

9 Pärlijõgi Kaugu Veski 6401645 667554 6401740 667553 6401645 667554

10 Pärlijõgi Sänna 6402613 666087 6402629 666116 6402613 666087

11 Pärlijõgi alamjooks 6405066 664686 6405066 664686 6405010 664626 Joonis 1. Proovipunktid Peetri jõel ja Vaidava jõel (1 – Peetri jõgi-Kalkahju, 2 – Peetri jõgi-Karisöödi, 3 – Peetri jõgi-alamjooks, 4 – Vaidava jõgi- Vastse-Roosa, 5 – Vaidava jõgi-Peräkonnu, 6 – Vaidava jõgi-alamjooks) Joonis 2. Proovipunktid Pärlijõel (7 – Pärlijõgi-allpool Pärlijõe paisu, 8 – Pärlijõgi-allpool Saarlase paisu, 9 – Pärlijõgi-Kaugu Veski, 10 – Pärlijõgi- Sänna, 11 – Pärlijõgi-alamjooks) 2. Metoodika

2.1. Elupaikade kirjeldamine proovialadel

Välitööde käigus registreeriti jõe füüsikalised parameetrid: a) jõesängi laius meetrites; b) põhja iseloom (liivane, kruusane, kivine); c) lahtise sette olemasolu; d) kaldakoosluste kvaliteet.

Jõepõhja iseloomu hinnati visuaalse vaatluse käigus ja kirjeldati võimalikult täpselt (kas tegemist on pehme põhjaga/kõva põhjaga, milline on põhja substraat). Lahtise sette olemasolu hindamiseks liigutati proovialal põhjasubstraati ja jälgiti, kas sellest eraldub silmaga nähtav settesammas (kui jah, siis oli tegemist substraadis paiknevate setetega ja substraadi kvaliteet on halb kui ei, siis setted puudusid ja substraadi kvaliteet oli hea).

Kaldakoosluste kvaliteedi hindamisel lähtuti järgnevast: kas kallas on varisenud/varinguohtlik ning suurendab seetõttu setete sissekannet jõkke või tekitab jõesängi kaldaainesega mattumise ohu ning kas on vajalik täiendavate meetmete kasutuselevõtmine kalda kindlustamiseks; kas kaldal on kukkumisohus/murdunud puid, mis vajavad eemaldamist või koprale söödabaasi pakkuvat võsa, mille eemaldamine muudab elupaiga koprale vähesobivaks. Samuti märgiti, kas kaldal on piisavalt vee-elupaika varjutavaid puid või on kallastel teostatud liigseid raied. Vastavad kirjeldused on koondatud iga prooviala (100 m pikkuse jõelõigu) kohta eraldi ning esitatud koos illustreerivate fotodega käesoleva aruande tulemuste osas. Kõik fotod on tehtud prooviala alumises punktis vaatega vastuvoolu.

Proovialal mõõdeti jõe laiust prooviala alguses ja edasi iga 20 m järgi. Jõe keskmine laius saadi kuue mõõtmise keskmisena.

Jõepõhja iseloomu kirjeldati eraldi prooviala 20 m pikkustel lõikudel. Hinnati protsentides, millise osa jõepõhjast katavad kivid, kruus, liiv, muda ja detriit. Tulemused keskmistati kogu prooviala kohta (erinevate põhjasubstraatide katvuse summa oli 100%). Saadud andmed on eelkõige hinnangulised.

Ka vooluhulkade mõõtmise protokollid (lisa 2) sisaldavad elupaiku iseloomustavaid andmeid (jõesügavuse vertikaalne jaotumine, voolukiirused vertikaalidel).

9 2.2. Koprapaisude ja kopra tegevusjälgede kaardistamine

Eesmärgiks oli hinnata koprapaisude ja kopra tegevusjälgede olemasolu uuritavate jõgede proovialadel.

Erinevate paisrajatiste, sealhulgas ka koprapaisude suur hulk jõel halvendab ebapärlikarbi elutingimusi, kuna paisude taha koguneb sete ning aeglustunud veevool tõstab veetemperatuuri, eriti suveperioodil. Selle tulemusena toimub elupaiga eutrofeerumine ja vee hapnikusisalduse vähenemine. Lisaks on paisrajatised rändetõkkeks lõhelistele, takistades sigimisrändel olevatel kaladel kudemispaikadeni jõudmist ja lõheliste noorjärkudel merre tagasi laskumist [8].

Koprapaisude (kasutatakse ka mõistet kopratammid) negatiivne mõju vooluvete elupaikadele on põhimõtteliselt sama nagu inimtekkelistel paisudel – kivise-kruusase põhjaga kiirevoolulised lõigud asenduvad aeglase vooluga seteterohkete aladega, halveneb veekvaliteet ning paisud on kaladele rändetakistusteks. Lisaks põhjustavad koprapaisud uute voolusängide teket, mis toob kaasa tohutu hulga setete kandumise allavoolu. Samuti vallandub suur hulk setteid kobraste poolt kaldaurgude rajamisega. Voolutakistus võib tekkida ka puutüvede veekogu sängi langemisel ning selle taha peenema risu ja setete kogunemisel. Eelkõige on oht voolutakistuste tekkimisel, kui veepiiril kasvab palju bioloogilise küpsuse saavutanud puid, mis suure tõenäosusega lähiajal maha langevad. Siiski ei ole koprapaisud ja risukogumid nii stabiilselt püsivad kui inimtekkelised paisud. Teataval määral on vette langenud puutüved ka elupaika rikastavad (pakuvad väärtuslikele liikidele varjepaiku), mistõttu täiesti puhtaks ei ole jõge mõttekas teha [18].

Töö käigus otsiti jõgedel olevaid koprapaise ja kobraste tegevusjälgi. Koprapaise ei leitud. Kobraste tegevusjälgi esines suuremal osal proovialadest. Kopra tegevusjälgede piirkond (viirutatud alana) on märgitud MapInfo kaardikihile “Kopra tegevusjäljed“ (sobilik mõõtkava on 1 : 1 000).

2.3. Punkt ja hajureostusallikad ja nende olulisus

Eesmärgiks oli hinnata punkt- ja hajureostusallikate olemasolu ja olulisust valgalal.

Jõgesid ümbritsevaid maa-alasid hinnati kasutades PRIA andmeid avalikult veebikaardilt.

Punktreostusallikate asukohad on märgitud MapInfo kaardikihile “Heitveelaskmed“. Potentsiaalsed hajureostusallikate alad (põllud) on toodud MapInfo kaardikihil “Põllumassiivid“ (kahel viimasel aastal pindalatoetuste taotlustel märgitud põllumassiivid),

10 millelt näeb ka infot maakasutuse tüübi ja kasvatatava kultuuri kohta. Lisaks on toodud MapInfo kaardikiht “Loomakasvatushooned“ (registreeritud alates 2002. aastast).

2.4. Vee füüsikalis-keemilised näitajad ja ökoloogilise seisundiklassi määramine

Proovid füüsikalis-keemiliseks analüüsiks võeti vastavuses Keskkonnaministri määrusega nr. 30 [17] ja analüüsid teostati kooskõlas Keskkonnaministri määrusega nr. 57 [13].

Veeproovidest määrati proovivõtul vee temperatuur, pH, elektrijuhtivus ja hapnikusisaldus ning laboris analüüsiti järgmised hüdrokeemilised näitajad: NH4, NH3, NO2, NO3, PO4, üldP, üldN, orgaaniline süsinik (TOC), Fe2+, Fe3+, vee hägusus, Ca2+ ja biokeemiline hapnikutarve

(BHT5).

Füüsikalis-keemilised üldtingimused vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks on järgmised: pH, lahustunud hapniku küllastusaste, biokeemiline hapnikutarve

+ (BHT5), ammooniumi (NH4 ), üldlämmastiku (üldN) ja üldfosfori (üldP) sisaldus. Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse vooluveekogu tüübist ning vastavale tüübile sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustest (tabelid 2 ja 3).

Tabel 2. Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis- keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid I-A, II-A, III-A

Kvaliteedi- Ühik Väga hea Hea klass Kesine Halb klass Väga halb näitaja klass klass klass

pH 10% 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> tagatusega väärtus

Lahustunud 10% %küllastus >60 60-50 <50-40 <40-35 <35 hapniku tagatusega astmest sisaldus väärtus

BHT5 Aritmeetiline mgO2/l <2,2 2,2-3,5 >3,5-5,0 >5,0-7,0 >7,0 keskmine

üldN Aritmeetiline mg/l <1,5 1,5-3,0 >3,0-6,0 >6,0-8,0 >8,0 keskmine

üldP Aritmeetiline mg/l <0,05 0,05-0,08 >0,08-0,1 >0,1-0,12 >0,12 keskmine

+ 90% mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,30-0,45 >0,45-0,60 >0,60 NH4 tagatusega väärtus

11 Tabel 3. Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis- keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid I-B, II-B, III-B

Kvaliteedi- Ühik Väga hea Hea klass Kesine Halb klass Väga halb näitaja klass klass klass

pH 10% pH ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> tagatusega väärtus

Lahustunud 10% %küllastus >70 70-60 <60-50 <50-40 <40 hapniku tagatusega astmest sisaldus väärtus

BHT5 Aritmeetiline mgO2/l <1,8 1,8-3,0 >3,0-4,0 >4,0-5,0 >5,0 keskmine

üldN Aritmeetiline mg/l <1,5 1,5-3,0 >3,0-6,0 >6,0-8,0 >8,0 keskmine

üldP Aritmeetiline mg/l <0,05 0,05-0,08 >0,08-0,1 >0,1-0,12 >0,12 keskmine

+ 90% mgN/l <0,10 0,10-0,30 0,30-0,45 0,45-0,60 >0,60 NH4 tagatusega väärtus

Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi lähtutakse järgmisest:

1. Kui pH on suurem kui 9.0 või väiksem kui 6.0, on füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang väga halb, sõltumata teistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest.

2. Kui pH väärtus on vahemikus 6.0-9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale, välja arvatud pH, ökoloogiline seisundiklass vastavalt vooluveekogu tüübile tabeli 2 või 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1-5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Füüsikalis- keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa.

3. Kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja, välja arvatud pH, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise.

4. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse tabelit 4:

12 Tabel 4. Ökoloogiline seisundiklass Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb Hindepunktide summa 23-25 18-22 13-17 8-12 <8

(maksimaalselt 25 p) (92%) (72%) (52%) (32%) (alla 32%)

Ökoloogiliste seisundiklasside leidmisel kasutatakse teatud tagatusega vastavat väärtust

+ (protsentiili) (pH ning lahustunud hapniku hindamisel 10% tagatusega väärtust ja NH4 hindamisel 90% tagatusega väärtust) ja aritmeetilist keskmist BHT5, üldN ning üldP hindamisel. Veepoliitika raamdirektiivi [27] järgi on füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide seiresagedus jõgede korral 3 kuud, et saavutada vastuvõetav usaldusväärsuse ja täpsuse tase. Valitakse selline seiresagedus, mis võtab arvesse nii looduslikest kui inimtekkelistest põhjustest tulenevat parameetrite kõikuvust. Seire toimumise aeg valitakse nii, et hooajaliste erinevuste mõju tulemustele oleks minimaalne, tagamaks, et tulemused kajastavad veekogus inimtegevusest lähtuva koormuse tagajärjel toimunud muutusi. Selle eesmärgi saavutamiseks toimub vajaduse korral sama aasta erinevate aastaaegade jooksul täiendav seire [27].

Käesoleva töö käigus võeti veeproovid 11-st proovipunktist ühekordselt ajavahemikul 22.03.2016 kuni 14.04.2016 ja ökoloogilised seisundiklassid on leitud üksikväärtuste järgi, mistõttu leitud hinnangute usaldusväärsuse tase on väiksem kui suurema sagedusega seire korral.

Iga proovipunkti kohta on leitud tema ökoloogiline seisundiklass kvaliteedinäitajate

(lahustunud hapniku küllastustase, BHT5, NH4, üldN ja üldP) põhjal, arvestades tabelites 2 ja 3 toodud jõetüübile vastavaid klassifikatsioone.

Tulemustes toodud joonistel 3 ja 4 on näidatud proovipunktide jaotumine ökoloogilistesse seisundiklassidesse (väga hea klass, hea klass, kesine klass, halb klass ja väga halb klass) kvaliteedinäitajate järgi. Joonistel sektorpallide keskmise ringina on toodud füüsikalis- keemiliste üldtingimuste koondmäärangud vastavalt kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summadele ning tähistatud eelpooltoodud printsiibi alusel. Proovipunktid on tähistatud vastavalt tabelis 1 toodud proovipunkti numbrile.

Ebapärlikarp on väga kindla keskkonnanõudlusega. Ta asustab külmaveelisi puhtaid ja elustiku poolest rikkaid vooluveekogusid. Ebapärlikarp eelistab neutraalse veega hapnikurikkaid jõgesid ja ojasid. Vee kaltsiumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus peab olema väike [8]. Ebapärlikarbi üks olulisemaid nõudlusi on, et veetemperatuur püsiks alla 14°C; juba

13 18°C peetakse ebapärlikarbile kriitiliseks [25]. Kuna töö teostamise aeg oli märtsi lõpp ja aprill, siis veetemperatuuri mõju hinnata ei saa.

Sobiv vee pH vahemik on 6-7. Kui pH langeb alla 5, siis karbid surevad [25]. Nitraadisisaldus ei tohi vees ületada 1 mg/l [20]. Siiski on mõnes Suurbritannia jões, kus elavad elujõulised ebapärlikarbi populatsioonid, täheldatud ka nitraadisisaldust 1.5 mg/l. Fosfaatide sisaldus peab jääma alla 0.03 mg/l. Elektrijuhtivus ei tohi ületada 100 μS/cm, kuigi mõnes Euroopa jões, mis on tugevasti mõjutatud karbonaatsest aluspõhjast, võib väärtus ulatuda ka kuni 120 μS/cm [20].

Hinnangute andmisel lähtuti eelpoolnimetatud soovitustest füüsikalis-keemilistele näitajatele.

Tuleb siiski öelda, et eelpooltoodud füüsikalis-keemiliste näitajate väärtused on ideaalsed- optimaalsed ebapärlikarbi jaoks.

Kirjanduse põhjal [12] võib ebapärlikarp elada vees, mille elektrijuhtivus ületab 200 μS/cm ja näiteks Iirimaa järglasi andva populatsiooni vee pH maksimaalsed väärtused jäävad vahemikku 7.3 – 8.3, PO4 mediaansisaldus on kuni 0.06 mg/l (maksimaalne kuni 0.12 mg/l) ja

NO3 mediaansisaldus on kuni 1.3 mg/l (maksimaalne kuni 1.7 mg/l).

Keskkonnaameti tellimusel on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ teostanud 2016. aasta veebruar kuni aprill Pudisoo jõe erinevate jõeosade seiret vee füüsikalis-keemiliste analüüside läbiviimiseks. Pudisoo jõe (ainuke jõgi, kus Eestis elab ebapärlikarp) lõigul, kus elab ebapärlikarp, erinevad vee füüsikalis-keemilised näitajad samuti optimaalsest. Näiteks elektrijuhtivuse väärtused ületavad 200 μS/cm, pH oli vahemikus 7.2 – 7.9, nitraadid vahemikus 0.84 – 8.4 mg/l ja fosfaadid 0.06 – 0.09 mg/l. Pudisoo jõe puhul on tegemist siiski järglasi mitteandva populatsiooniga.

2.5. Vooluhulgad

Vooluhulga mõõtmiseks kasutati digitaalset vooluhulga mõõtjat Flow Tracker ning saadud tulemus on esitatud m3/s iga proovipunkti kohta eraldi.

2.6. Põhjaloomastik

Põhjaloomastiku uuringu eesmärgiks oli hinnata suurselgrootute järgi veekogu ökoloogilist seisundit kõigis valitud proovipunktides.

14 Proovid võeti ja näitajad määrati vastavuses Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ akrediteeritud metoodikale.

Põhjaloomastiku proovid kogus ja analüüsis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ hüdrobioloog Urmas Kruus. Proovid koguti ajavahemikul 22.03.2016 kuni 14.04.2016.

Suurselgrootute proovide võtmisel, analüüsimisel ja kvaliteedinäitajate leidmisel lähtuti vastavast standardtööjuhendist [22]. Juhend põhineb standardil EVS-EN ISO 10870 ja pinnavee ökoloogilise seisundi hindamise metoodilisel juhendil [2, 23].

Proovide võtmisel leiti jõge kõige enam iseloomustav 50 m pikkune ühelaadilise vooluga, taimestikuga ja põhjaga lõik (põhjaloomastiku prooviala erines ulatuselt ja sageli asukohalt elupaikade ja kalastiku proovialadest). Prooviala valikul eelistati kiirevoolulist, kivist või kruusast põhja.

Proovid koguti kasutades ruudukujulise raamiga standardkahva raami serva pikkusega 25 cm ja sõelaava läbimõõduga 0.5 mm.

Igast uuritud jõelõigust võeti kuus osaproovi: viis kvantitatiivset proovi ja üks kvalitatiivne proov.

Kvantitatiivsed proovid võeti prooviala alumisest 10 m pikkusega osast (selle keskpunkti koordinaadid on toodud tabelis 1 ja MapInfo kaardikihil “Põhjaloomade proovipunktid“).

Kvantitatiivsed osaproovid saadi jalaproovide abil. Jalaproov seisneb jalaga põhjasette segamises vastuvoolu asetatud kahva ees 1m pikkusel alal. Seega iga kvantitatiivne osaproov hõlmas ligikaudu 0.25 m2 jõe põhjasettest.

Kvalitatiivne proov koguti prooviala võimalikult erinevatest elupaikadest: erinevad põhjatüübid, taimestik, kivid, oksad jne (ka elupaigast, kust koguti kvantitatiivsed osaproovid). Selle proovi pindala pole kindlaks määratud. Proovi ei võetud reeglina üle 10 min.

Proovid fikseeriti kohapeal denatureeritud piiritusega.

Laboris määrati põhjaloomade taksonoomiline kuuluvus ja loendati eri taksonite isendid. Taksonite määramisel lähtuti juhendis [23] esitatud määrajatest ja taksonite nimekirjast, milleni määramine on soovitatav. Laboratoorsel analüüsil ja eri taksonite isendite säilitamiseks kasutati 96% etanooli.

15 Suurselgrootute määrangu (suse_m) leidmiseks arvutati taksonirikkus T, EPT (Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera) taksonirikkus [10], Shannoni erisusindeks H', ASPT (Average Score Per Taxon) indeks ehk Briti indeks [1] ning DSFI (Danish Stream Fauna Index) indeks ehk Taani vooluvete indeks [21]. Indeksite arvutuskäik on esitatud standardtööjuhendis [22].

H' arvutati lähtudes eri taksonite isendite arvukusest m2 kohta viie kvantitatiivse proovi põhjal. Kõigi teiste suurselgrootute kvaliteedinäitajate leidmisel arvestati ka kvalitatiivset proovi.

Seisundi hinnang anti vastavalt Keskkonnaministri määruse nr. 44 [16] lisale 4 (vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid), mille põhjaloomastikku käsitlev osa on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 5.

Tabel 5. Suurselgrootute etalontingimused ja klassipiirid Eesti vooluvetele [16, 23]

Halb või Kvaliteedi- Valgala, voolukiirus ja Referents- Väga hea Hea Kesine näitaja aluskivim väärtus Väga halb

T <100 km2, kiire 29 >26 23-26 17-22 <17

T <100 km2, aeglane 18 >16 14-16 11-13 <11

<21 T 100-1000 km2, kiire 35 >32 28-32 21-27 <17 *

<17 T 100-1000 km2, aeglane 29 >26 23-26 17-22 <11 *

T >1000 km2 33.5 >30 27-30 20-26 <20

EPT <100 km2, kiire 13 >12 10-12 8-9 <8

EPT <100 km2, aeglane 9 >8 7-8 5-6 <5

EPT >100 km2 16.5 >15 13-15 10-12 <10

Emajõgi allpool EPT 7 >6 6 4-5 <4 Võrtsjärve

H' <100 km2, lubjakivi 2.4 >2.1 1.9-2.1 <1.9-1.4 <1.4

16 Halb või Kvaliteedi- Valgala, voolukiirus ja Referents- Väga hea Hea Kesine näitaja aluskivim väärtus Väga halb

<100 km2, liivakivi ning H' 3 >2.7 2.4-2.7 <2.4-1.8 <1.8 >100 km2

ASPT <100 km2, aeglane 6.1 >5.5 4.9-5.5 <4.9-3.7 <3.7

ASPT <100 km2, kiire 6.6 >5.9 5.3-5.9 <5.3-4 <4

ASPT >100 km2 6.9 >6.2 5.5-6.2 <5.5-4.1 <4.1

<10000 km2 v.a. Emajõgi DSFI 7 6-7 5 4 <4 allpool Võrtsjärve

* kehtib heledaveeliste vooluveekogumite korral

Põhjaloomastiku kvaliteedinäitajatele hinnangu andmisel arvestati lisaks valgala suurusele ka aluspõhja iseloomu ja voolu kiirust.

Suurselgrootute määrangu leidmisel anti igale kvaliteedinäitajale hindepunkte skaalas 0-5 järgmiselt: 5 – väga hea, 4 – hea, 2 – kesine, 1 – halb, 0 – väga halb. Suurselgrootute määrang leiti kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa põhjal. Summa 23-25 tähistas kokkuvõttes väga head, 18-22 head, 10-17 kesist, 6-9 halba ja <6 väga halba seisundit.

Keskkonnaministri määruses nr. 44 [16] sisalduva mõiste suurselgrootud ja Vee Raamdirektiivi [27] kohase mõiste selgrootud põhjaloomad asemel on töös enamasti kasutatud pigem loomade elupaika tähistavaid mõisteid põhjaloomad ja põhjaloomastik, kuigi mõned kvaliteedinäitajates kasutatavad taksonid (mardikalised, kiililised, lutikalised) elunevad peamiselt kas vees, taimede vahel või veepinnal.

2.7. Kalastik

Kalastiku inventuuri eesmärgiks oli hinnata lõheliste noorjärkude asustustihedust ja määrata lõheliste vanuseline struktuur uuritavate jõgede 11 proovialal ning saadud andmete põhjal analüüsida uuritavate jõgede lõheliste noorjärkude arvukust ja levikut.

Kalastiku inventuuri viisid läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ hüdrobioloog Meelis Kask, hüdrobioloog Urmas Anijalg ja spetsialist Martin Mandel ajavahemikul 18.-26.04.2016.

Lõheliste katsepüükidel kasutati kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmise meriforelli ja lõhe seire käigus kasutatavat metoodikat (“Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine ja vaalaliste juhusliku püügi seirekavade koostamine ning elluviimine

17 vastavalt Euroopa Nõukogu määrustele 199/2008 ja 812/2004, Euroopa Komisjoni määrustele nr 665/2008 ja 1078/2008 ja Euroopa Komisjoni otsusele nr 949/2008. Osa: lõhe ja meriforell“).

Kalastiku seirel lähtuti standarditest EVS - EN 14962 “Water quality – Guidance on the scope and selection of fish sampling methods” ja EVS - EN 14011 “Water quality – Sampling of fish with electricity”.

Seirepüügil kasutati akudel töötavat firma Smith-Root seljaskantavat elektripüügiseadet LR- 24. Seade võimaldab püügi käigus kasutada erinevaid väljundpingeid ja selle sagedusi kombineerituna alalis- ja alalis-impulssvooluga. Kalade püük teaduslikuks otstarbeks mõeldud elektripüügiagregaadiga võimaldab suhteliselt hästi hinnata uuringuks sobivate tingimustega veekogu kalastiku liigilist ja vanuselist koosseisu, samuti saab selle abil anda kalastiku kohta kvantitatiivseid hinnanguid [26].

Kalastiku seiramisel eelistati kiirevoolulisi madalama veega proovikohti, kuna eeldatavalt on kiirevoolulised jõeosad liigirikkamad ja ka kalade püüdmine on madalamas vees tulemuslikum.

Seirepüüki viidi läbi kahlamispükstega vees olles. Püügimeeskond koosnes kolmest liikmest: üks meeskonnaliige liikus elektripüügiseadmega jões vastuvoolu edasi ja tekitas seadme anoodile perioodiliselt elektrivoolu, teine püüdis uimastatud kalad tihedasilmalisse kahva ja tühjendas seda aeg-ajalt kolmanda meeskonnaliikme käes olevasse veega täidetud ämbrisse.

Püüki teostati 100 m pikkusel lõigul kogu jõe laiuse ulatuses.

Seirepüügiks valitud jõelõik püüti elektripüügiseadmega läbi kaks korda. Püütud kalad mõõdeti 1 mm ja kaaluti 0.1 g täpsusega. Asustustiheduse arvutamisel kasutati Zippini metoodikat. Kaks järjestikust püüki C1 ja C2 on teostatud võrdväärselt. Asustustuse hinnang on leitav järgmiselt [11, 19]:

(C )2 N̂ = 1 (C 1−C 2) ja standardhälve:

C ⋅C ⋅ C +C ̂ 1 2 √ 1 2 SE ( N )= 2 (C 1−C 2)

95% usalduspiirid asustuse hinnangule: N̂ ±2SE(N̂ )

18 Mida kõrgem on püügi efektiivsus p̂ =(C 1−C 2)/C 1 , seda täpsem on asustuse hinnang [11].

Töös esitatud asustustihedused on arvutatud 100 m2 kohta (isendit/100 m2). Jõgede keskmiseks asustustiheduseks loetakse erinevate püügialade asustustiheduste aritmeetilist keskmist.

3. Tulemused

3.1. Pärlijõgi

3.1.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused

Valgalapõhiselt asub Pärlijõgi Koiva vesikonnas ja Mustjõe alamvesikonnas. KKM määruse nr. 44, lisa 3 põhjal kuulub pinnaveekogum 1155700_1 (Pärlijõgi Saarlase paisuni) tüüpi 1A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad jõed valgala pindalaga 10-100 km2 ja pinnaveekogum 1155700_2 (Pärlijõgi Saarlase paisust suudmeni) tüüpi 2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala pindalaga 100-1000 km2.

Pärlijõge hoiuala (Pärlijõgi 25.4 km ulatuses Mikita külast kuni suudmeni) ulatuses ümbritsevad jõge nii metsa- kui rohumaad, alamjooksul ka madalad luhaalad. Enamasti on käänuline jõesäng puude ja põõsastega ääristatud. Jõe laius varieerub peamiselt 5-10 m, kuid esineb ka kitsamaid ja laiemaid alasid. Väga muutlik on jõe sügavus, mis sõltub jõe laiusest ja voolukiirusest. Jõe hüdromorfoloogiline kvaliteet on lõiguti väga erinev, mis on suures osas tingitud paisude mõjust. Enamasti on jõealad, kuhu paisutuse mõju ei ulatu, kiirevoolulised ja kivise-kruusase põhjaga ehk väga hea elupaiga kvaliteediga. Lausliivase põhjaga paisutusest mõjutamata jõeala esineb rohkem alamjooksul. Hoiualal paikneb kokku viis veskipaisu, mis elupaiga kvaliteeti oluliselt kahandavad. Veskipaisude mõju kalade rändevõimalustele vähendatakse kalapääsude rajamisega. Väiksema mõjuga on mõned kividest laotud paisud, mis madala veeseisuga kalade liikumist takistavad. Lisaks paisutavad jõge koprad [18].

2012. aastal fikseeriti Pärlijõe hoiuala lõigus kokku seitse koprapaisu. Osad neist olid juulikuise seisuga kobraste poolt ehitamisel, mistõttu võib eeldada, et osad paisud ehitati sügiseks kõrgemaks ning tõenäoliselt lisandus juurde ka mõni uus pais [3]. Vettelangenud puid ja risukogumeid oli Pärlijões palju, kuid ühtegi olulist kalade rändetõket neist 2012. aasta juuli seisuga ei olnud [18].

19 Keskkonnaregistri andmetel on Huudva oja suublaks Viitina biotiikidest väljuvale heitveele (heitvee väljalaske kood HVL0860070) ning Luutsniku oja suublaks Luutsniku puhasti väljavoolule (HVL0860050). Mõlemad ojad suubuvad Pärlijõkke. Pärlijõgi ise suublaks ühelegi heitvee väljalaskmele ei ole [9].

Pärlijõel kirjeldati viit prooviala: allpool Pärlijõe paisu, allpool Saarlase paisu, allpool Kaugu Veski paisu, Sänna ja alamjooks. Proovialade täpsemad elupaigalised kirjeldused on esitatud tabeli vormis lisas 1.

Allpool kirjeldatakse lühidalt proovialade elupaiku ja nende sobivust või mittesobivust ebapärlikarbi taasasustamiseks.

Pärlijõgi allpool Pärlijõe paisu

Foto 1. Pärlijõgi allpool Pärlijõe paisu

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 0.35- 0.70 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 0.53-0.90 m. Jõe keskmine laius oli 11.0 m. Põhi oli valdavalt kivine (77%). Esines kruusa (11%) ja liiva (10%). Muda ja detriiti esines hinnanguliselt protsendi piires. Lahtist setet ei esinenud. Kaldakoosluste kvaliteet oli hea. Proovialal esines kopra tegevusjälgi. Elupaik on sobiv ebapärlikarbi asustamiseks. Ainsaks puuduseks on kobraste esinemine piirkonnas. Ka võib suvine veetemperatuur ülalpoolvoolu asuva Pärlijõe paisu tõttu olla kõrgenenud.

20 Pärlijõgi allpool Saarlase paisu

Foto 2. Pärlijõgi allpool Saarlase paisu

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 0.30- 0.45 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 0.35-0.83 m. Jõe keskmine laius oli 10.3 m. Põhi oli valdavalt kivine (43%) ja liivane (41%), Kruusa esines 15%, muda ja detriiti ligikaudu protsendi piires. Esines lahtist setet. Kopra tegevusjälgi ei esinenud, kuid kaldakoosluse kvaliteet oli halb: esines üle jõe kukkunud puid, mis olid muutunud voolu takistuseks, kõikjal esines kukkumisohus puid, kohati oli kallas varisenud või varisemisohtlik. Elupaik ei ole sobiv ebapärlikarbi asustamiseks.

Pärlijõgi allpool Kaugu Veski paisu

Foto 3. Pärlijõgi allpool Kaugu Veski paisu

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 0.40- 0.80 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 0.60-1.0 m. Jõe keskmine laius oli 7.9 m. Põhi oli valdavalt kruusane (41%) ja liivane (39%), palju esines ka kive (20%). Lahtist setet ei esinenud. Kopra tegevusjälgi ei esinenud. Piisavalt

21 esines varjutavaid puid, kuid paljud neist olid kukkumisohus. Kukkumisohus puude kõrvaldamise järgselt on elupaik sobiv ebapärlikarbi asustamiseks.

Ka ülalpoolvoolu kuni Ala-Raudsepa paisuni leidub ebapärlikarbile sobivaid elupaiku. 2015. aasta juulis oli veetemperatuur ülalpool Ala-Raudsepa paisu 15.0 °C ja allpool 15.1 °C ehk veetemperatuur paisu tõttu praktiliselt ei muutunud.

Pärlijõgi, Sänna

Foto 4. Pärlijõgi, Sänna

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 0.40- 0.70 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 0.60-1.1 m. Jõe keskmine laius oli 9.8 m. Põhi oli valdavalt liivane (77%). Kive (6%), kruusa (paar %), muda ja detriiti (ligikuaudu 5%) esines vähe. Esines lahtist setet. Piisavalt esines varjutavaid puid, kuid paljud neist olid kukkumisohus. Esines kopra tegevusjälgi. Kuna kaldakoosluse kvaliteet oli halb ja ka jõepõhi oli valdavalt liivane ja esines lahtist setet, ei ole elupaik ebapärlikarbi asustamiseks sobiv. Sellest proovikohast ca 300-400 m ülalpoolvoolu asub jõepõhja ja kaldakoosluse poolest ebapärlikarbile sobivaid elupaiku, kuid suvel võib vesi seal olla küllalt madal.

22 Pärlijõgi, alamjooks

Foto 5. Pärlijõgi, alamjooks

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 0.85- 1.2 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 1.0-1.6 m. Jõe keskmine laius oli 9.4 m. Põhi oli valdavalt liivane (67%). Palju esines muda ja detriiti (31%). Kive ja kruusa oli paar %, hinnanguliselt ligikaudu pooleks. Proovialal esines kõikjal lahtist setet. Kaldal esines palju kukkumisohus puid ja leidus ka kopra tegevusjälgi. Elupaik ei ole ebapärlikarbi asustamiseks sobiv.

3.1.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad

Pärlijõe viiest proovipunktist võetud pinnavee proovide analüüsitulemused on toodud tabelis 6.

Pärlijõe viie proovipunkti pH väärtused olid vahemikus 7.1 – 7.8, mis ületavad ebapärlikarbile sobivat pH väärtust. Vesi on ebapärlikarbile sobivalt hapnikurikas - lahustunud hapniku küllastusastmed olid kõrged (102-118%). Elektrijuhtivuse kõrged sisaldused Pärlijões (165- 236 μS/cm) ei vasta ebapärlikarbi elupaigaks optimaalsele tasemele (100-120 μS/cm). Fosfaatide sisaldused ületasid ebapärlikarbi eluks vajalikku taset (0.03 mg/l). Nitraatide sisaldused ületasid nõutud 1.0 mg/l taset, jäädes vahemikku 1.5-2.1 mg/l. Samuti olid kõrged hägusus ning raua ja kaltsiumi sisaldused.

Pärlijõe kesk- ja alamjooksul (4 proovipunkti) oli 2015. aasta juuli lõpus vee temperatuur vahemikus 14.5-15.5 °C, O2 küllastusaste 80-91%, pH 7.8-8.1 ning elektrijuhtivus 273-300 μS/cm [4]. Seega suvised tingimused pH ja elektrijuhtivuse osas olid veelgi ebasoodsamad võrreldes käesoleva töö käigus saadud andmetega.

23 Tabel 6. Pärlijõe pinnavee proovide analüüsitulemused

Kuupäev Proovikoht (Nr) pH Tempe- O2 O2 El.juhtivus NH4 NH3 BHT5 PO4 Hägusus NO3 NO2 Fe2+ Fe3+ Püld Nüld Ca TOC ratuur mg/l % μS/cm mgN/l mgN/l mgO2/l mg/l NHÜ mg/l mgN/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mgC/l kraadi

13.04.16 Alamjooks (11) 7,5 6,1 14,5 118 236 < 0,02 < 0,001 1,4 0,048 3,6 2.1 0,012 0,38 0,06 0,045 0,82 38 12

13.04.16 Sänna (10) 7,8 6,5 13,8 113 222 < 0,02 < 0,001 0,9 0,039 3,3 2.1 0,019 0,39 < 0,02 0,033 0,85 37 13

13.04.16 Kaugu Veski (9) 7,8 7,0 13,2 109 210 < 0,02 < 0,001 0,8 0,033 3,1 2.1 0,021 0,37 < 0,02 0,032 0,86 35 14

14.04.16 allpool Saarlase paisu (8) 7,5 5,7 13,3 105 185 0,041 < 0,001 1,8 0,033 4,2 1.6 0,031 0,49 0,03 0,043 0,74 32 16

14.04.16 Allpool Pärlijõe paisu (7) 7,1 5,0 13,1 102 165 0,044 < 0,001 1,7 0,036 4,4 1.5 0,023 0,48 < 0,02 0,035 0,84 28 18 Keskkonnaministri määruse nr. 44 järgi kuulusid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangute alusel Pärlijõe viis proovipunkti väga heasse ökoloogilisse seisundiklassi.

Heasse ökoloogilisse seisundiklassi jäi Pärlijõe allpool Saarlase paisu mõõdetud BHT5 sisaldus (joonis 3).

25 Joonis 3. Pärlijõe (7 – Pärlijõgi-allpool Pärlijõe paisu, 8 – Pärlijõgi-allpool Saarlase paisu, 9 – Pärlijõgi-Kaugu Veski, 10 – Pärlijõgi-Sänna, 11 – Pärlijõgi-alamjooks) ökoloogilised seisundiklassid ja koondmäärangud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi 3.1.3. Vooluhulgad

13.04.2016 oli vooluhulk Pärlijõe Kaugu Veski proovikohas 1.41 m3/s, Sänna proovikohas 1.65 m3/s ja alamjooksu proovikohas 1.93 m3/s. 14.04.2016 oli vooluhulk allpool Pärlijõe paisu 2.11 m3/s ja allpool Saarlase paisu 1.98 m3/s.

Jõe keskjooksul olid 14.04.2016 vooluhulgad suuremad võrreldes päev varem mõõdetud vooluhulkadega jõe alamjooksul. See oli tingitud suurest sademete hulgast mõõtmiste vahele jäänud ajal.

Allpool Saarlase paisu olevas proovikohas oli vooluhulk pisut väiksem võrreldes allpool Pärlijõe paisu asuva proovikohaga. See on seletatav Saarlase paisu vooluhulka pärssiva mõjuga lühiajaliste tugevate sademete ajal.

Vooluhulkade mõõtmise protokollid on esitatud lisas 2.

3.1.4. Põhjaloomastik

Põhjaloomastiku proovid võeti 14.04.2016 allpool Pärlijõe paisu ja allpool Saarlase paisu. 4.04.2016 võeti proovid Kaugu Veski, Sänna ja Pärlijõe alamjooksu proovikohast. Suurselgrootute kvaliteedinäitajate väärtused ja määrang Pärlijõe proovikohtades on esitatud tabelis 7.

Tabel 7. Kvaliteedinäitajate väärtused ja suurselgrootute määrang (suse_m) Pärlijõe proovikohtades. Proovikoht T EPT H' ASPT DSFI suse_m

allpool Pärlijõe paisu 51 28 3.92 6.65 7 25

allpool Saarlase paisu 48 25 2.47 7.06 7 24

Kaugu Veski 47 26 4.11 6.81 7 25

Sänna 55 31 3.59 6.97 7 25

alamjooks 62 32 4.10 6.70 7 25

Suurselgrootute määrang oli kõikides proovikohtades väga hea. Kõikide kvaliteedinäitajate väärtused vastasid väga heale seisundiklassile, v.a. taksonierisuse väärtus allpool Saarlase paisu, mille väärtus vastas heale seisundiklassile.

Pärlijõe taksonite suhteline arvukus proovikohtades on esitatud lisas 3.

27 3.1.5. Kalastik

2015. aasta jõgede operatiivseire töö [4] raames teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 22.07-24.07.2015 Pärlijõe kalapääsude efektiivsuse hindamise, mille käigus läbiviidud seirepüügid elektripüügi agregaadiga kinnitasid, et jõeforelli esineb kalapääsudest nii üles- kui allavoolu. Kaladele oli suvisel madalveeperioodil ületamatu Ala-Raudsepa pais Kaugu Veski proovikoha juures. Pais oli kaladele ületamatu ka käesoleva töö teostamise ajal aprillis 2016.

Kalastiku seirepüügil 2010. aasta augustis jõe alamjooksul registreeriti 9 liiki – forell, harjus, haug, särg, teib, lepamaim, rünt, trulling ja võldas. Indikaatorliikidest esines forelli võrdlemisi arvukalt, võldast keskmisel arvukusel, harjust registreeriti vaid üks kolmesuvine isend [14].

Käesoleva töö raames teostati katsepüügid Pärlijõel kokku viiel proovialal (Pärlijõgi allpool Pärlijõe paisu, Pärlijõgi allpool Saarlase paisu, Pärlijõgi Kaugu Veski talu juures, Pärlijõgi Sänna külas ja Pärlijõe alamjooksu osa). 18.04.2016 - 19.04.2016 katsepüükidel registreeriti 9 liiki – särg, luts, trulling, lepamaim, jõesilm, harjus, forell, rünt ja luukarits.

Proovialade kaupa tooduna püüti katsepüükidel liike järgnevalt: Pärlijõgi allpool Pärlijõe paisu - särg, trulling, lepamaim; Pärlijõgi allpool Saarlase paisu - lepamaim, jõesilm; Pärlijõgi Kaugu Veski talu juures - harjus, jõeforell, jõesilm; Pärlijõgi Sänna külas - harjus, luukarits, luts, jõeforell, rünt, trulling; Pärlijõe alamjooksu osa – trulling.

Foto 6. Kaugu Veski proovialalt tabatud forelli noorjärk

Lõheliste noorjärke saadi Pärlijõel kahel proovialal – Sänna külas ja Kaugu Veski talu juures (foto 6). Sänna küla prooviala lõheliste noorjärkude asustustiheduseks 100 m2 kohta saadi Zippini metoodika põhjal 0.41 ja Kaugu Veski talu juures 0.67.

28 Sänna lõigul saadud forellid kuulusid kõik vanuserühma 1+. Kaugu Veski lõigul määrati enamus forelle 1+ vanuserühma, ühe forelli vanuseks määrati 2+. 2015. aastal püütud forellide hulgas oli nii 0+,1+, 2+ kui ka veel vanemaid isendeid, kelle vanust täpsemalt ei määratud.

Võrreldes 2015. aastal teostatud katsepüükidega saadi lõheliste noorjärke käesoleva töö raames teostatud püükidel mõnevõrra väiksemaarvuliselt. Seda eelkõige tulenevalt asjaolust, et jõgedes teostatakse väljakujunenud praktika kohaselt kalade katsepüüke elektripüügi agregaati kasutades suvise madalveeperioodi ajal.

Hinnanguliselt võib aga öelda, et ka suvisel madalveeperioodil saadud 2015. aasta tulemuste põhjal arvutatud asustustihedused ei võimalda Pärlijões saavutada ebapärlikarbile vajalikku lõheliste noorjärkude asustustihedust, milleks on erinevate allikate andmeil hinnanguliselt 5 - 30 isendit 100 m2 kohta [4].

Et tagada ebapärlikarbi jätkusuutliku populatsiooni esinemine Pärlijões, oleks seega vajalik ka lõheliste noorjärkude arvukuse tõstmine. Siiani rajatud kalapääsud on selle üheks tugevaks eelduseks. Lisaks kalapääsude rajamisele tuleks kindlasti piirata ka kopra arvukust.

29 3.2. Vaidava jõgi

3.2.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused

Valgalapõhiselt asub Vaidava jõgi Koiva vesikonnas ja Mustjõe alamvesikonnas.

KKM määruse nr. 44, lisa 3 põhjal kuuluvad pinnaveekogumid 1158000_1 (Vaidava Vastse- Roosa paisuni) ja 1158000_2 (Vaidava Vastse-Roosa paisust suudmeni) mõlemad tüüpi 2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala pindalaga 100-1000 km2.

Vaidava jõe vee-elupaiku ja sealsete kaitsealuste liikide seisundit on põhjalikult uuritud 2008. ja 2009. aastal. Vaidava jõe elupaigaliselt kõige väärtuslikum osa, kus esinevad kivised- kruusased ja kiirevoolulised alad, on 3.5 km pikkune lõik Vastse-Roosa paisust allavoolu. Sealt edasi kuni suudmeni on jõgi lausliivase põhjaga. Vastse-Roosa paisu mõjualal on jõgi sügav ja väga aeglase vooluga ning edasi ülesvoolu kuni Läti piirini on jõgi lausliivase põhjaga [24].

2009. aasta uuringute ajal ühtki koprapaisu uuritud jõeosas (Läti piirist suudmeni) polnud, kuigi kopra tegevusjälgi oli kallastel rohkesti. Vaidva jõe alamjooks on püsivate koprapaisude olemasoluks liiga veerohke. Ajutiselt võib väga madala veetaseme korral kobras mõne paisu jõele siiski teha. Näiteks oli 2003. aasta augustis üks koprapais ülalpool Peeli jõe suuet. Jões esines puurisuhunnikuid, kuid rändetõkkeks need ei olnud [24].

Keskkonnaregistri andmetel Vaidva jõe valglal heitvee väljalaskmed puuduvad [9]. Uuringute käigus olulisi punktreostusallikaid ei leitud. Põllumajandusliku hajureostuse olemasolu jõe valgalal oli minimaalne. Vee kvaliteedile võib mõju avaldada Ape linna heitvesi Lätis.

Koiva vesikonna veemajanduskava andmetel on Vaidva jõe lisaharude ümbruse põldudele laotatud vadakut. Meelis Mõttuse (OÜ Lõunapiim) sõnul lõpetati vadaku laotamine umbes 2005. a. ning Vaidva hoiuala ümbruses on mitmed põllud muudetud püsirohumaadeks [24].

Vaidava jõel kirjeldati kolme prooviala: Vastse-Roosa, Pärakonnu ja alamjooks. Proovialade täpsemad elupaigalised kirjeldused on esitatud tabeli vormis lisas 1.

Allpool kirjeldatakse lühidalt proovialade elupaiku ja nende sobivust või mittesobivust ebapärlikarbi asustamiseks.

30 Vaidava jõgi, Vastse-Roosa

Foto 7. Vaidava jõgi, Vastse-Roosa

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 0.70- 0.85 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 0.8-1.1 m. Jõe keskmine laius oli 14.7 m. Põhi oli valdavalt kivine (46%) ja kruusane (30%). Palju esines ka liiva (24%). Lahtist setet ei esinenud. Kallastel esines piisavalt varjutavaid puid, mille seas paljud olid kukkumisohus. Esines kopra tegevusjälgi. Pärast kukkumisohus puude kõrvaldamist ja kopra eemalhoidmisel on elupaik ebapärlikarbile sobiv. Ohuks on ülalpoolvoolu asuv Vastse-Roosa pais, mille tamm on mitmeid kordi purunenud, mistõttu on allavoolu kandunud palju setet. Samuti soojeneb suveperioodil paisjärve pinnavesi ja proovialal võib veetemperatuur olla ebapärlikarbile ebasoodus.

Vaidava jõgi, Pärakonnu

Foto 8. Vaidava jõgi, Pärakonnu

31 20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 1.1- 1.4 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 1.6-1.8 m. Jõe keskmine laius oli 15.5 m. Põhi oli valdavalt liivane (69%), palju esines muda ja detriiti (29%). Kive oli vähe (2%). Esines lahtist setet. Kaldakoosluse kvaliteet oli halb: kallas oli varisenud, palju oli kukkumisohus puid. Kogu prooviala ulatuses esines kopra tegevusjälgi. Elupaik ei ole tingituna jõepõhja iseloomust, vee sügavusest ja kaldakoosluse kvaliteedist ebapärlikarbi asustamiseks sobiv.

Vaidava jõgi, alamjooks

Foto 9. Vaidava jõgi, alamjooks

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 1.6-1.9 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 1.9-2.2 m. Jõe keskmine laius oli 17.2 m. Põhi oli valdavalt liivane (68%), palju esines muda ja detriiti (26%). Kive oli vähe (6%). Esines lahtist setet. Kaldakoosluse kvaliteet oli hea. Elupaik ei ole tingituna jõepõhja iseloomust ja vee sügavusest ebapärlikarbi asustamiseks sobiv.

3.2.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad

Vaidava jõe kolmest proovipunktist võetud pinnavee proovide analüüsitulemused on toodud tabelis 8.

Vaidava jõe kolme proovipunkti pH väärtused olid vahemikus 7.3 – 7.6, mis ületavad ebapärlikarbile sobivat pH väärtust. Vesi on ebapärlikarbile sobivalt hapnikurikas - lahustunud hapniku küllastusastmed olid kõrged (100-102%). Elektrijuhtivuse kõrged väärtused Vaidava jões (342-349 μS/cm) ei vasta ebapärlikarbi elupaigaks optimaalsele tasemele (100-120 μS/cm). Fosfaatide sisaldused ületasid ebapärlikarbi eluks vajalikku taset

32 (0.03 mg/l) kahe kuni kolme kordselt. Nitraatide sisaldused ületasid nõutud 1.0 mg/l taset, jäädes vahemikku 3.8-4.4 mg/l. Sarnaselt Pärlijõele olid ka Vaidava jões kõrged hägusus ning raua ja kaltsiumi sisaldused. Üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused olid Vaidava jõe proovipunktides kõrgemad kui Pärlijões.

33 Tabel 8. Vaidava jõe pinnavee proovide analüüsitulemused

Kuupäev Proovikoht (Nr) pH Tempe- O2 O2 El.juhtivus NH4 NH3 BHT5 PO4 Hägusus NO3 NO2 Fe2+ Fe3+ Püld Nüld Ca TOC ratuur mg/l % μS/cm mgN/l mgN/l mgO2/l mg/l NHÜ mg/l mgN/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mgC/l kraadi

29.03.16 Vastse-Roosa (4) 7,6 2,6 13,9 102 349 0,053 < 0,001 0,8 0,090 4,2 4,4 0,009 0,34 0,63 0,064 1,7 57 13

29.03.16 Peräkonnu (5) 7,4 2,7 13,6 100 343 0,043 < 0,001 < 0,7 0,066 4,9 3,8 0,009 0,37 0,61 0,057 1,6 56 12

29.03.16 Alamjooks (6) 7,3 3,0 13,5 100 342 0,039 < 0,001 0,7 0,069 5,1 3,9 0,009 0,41 0,62 0,062 1,5 56 12 Keskkonnaministri määruse nr. 44 järgi kuulusid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangute alusel Vaidava jõe kolm proovipunkti väga heasse ökoloogilisse seisundiklassi. Heasse ökoloogilisse seisundiklassi jäid Vaidava jõe üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused (joonis 4).

35 Joonis 4. Peetri jõe ja Vaidva jõe (1 – Peetri jõgi-Kalkahju, 2 – Peetri jõgi-Karisöödi, 3 – Peetri jõgi-alamjooks, 4 – Vaidva jõgi-Vastse-Roosa, 5 – Vaidva jõgi-Peräkonnu, 6 – Vaidva jõgi-alamjooks) ökoloogilised seisundiklassid ja koondmäärangud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi 3.2.3. Vooluhulgad

24.03.2016 oli vooluhulk Vaidava jõe Vastse-Roosa proovikohas 3.60 m3/s, Peräkonnu proovikohas 3.80 m3/s ja alamjooksu proovikohas 4.02 m3/s.

Vooluhulkade mõõtmise protokollid on esitatud lisas 2.

3.2.4. Põhjaloomastik

Põhjaloomastiku proovid võeti 29.03.2016 Vaidava jõe Vastse-Roosa, Peräkonnu ja alamjooksu proovikohast. Suurselgrootute kvaliteedinäitajate väärtused ja määrang Vaidava jõe proovikohtades on esitatud tabelis 9.

Tabel 9. Kvaliteedinäitajate väärtused ja suurselgrootute määrang (suse_m) Vaidava jõe proovikohtades Proovikoht T EPT H' ASPT DSFI suse_m

Vastse-Roosa 58 29 4.12 6.51 7 25

Peräkonnu 51 28 4.01 6.79 7 25

alamjooks 51 29 3.23 6.75 7 25

Suurselgrootute määrang oli kõikides proovikohtades väga hea. Kõik põhjaloomastiku kvaliteedinäitajate väärtused vastasid väga heale seisundile.

Vaidava jõe taksonite suhteline arvukus proovikohtades on esitatud lisas 4.

3.2.5. Kalastik

Kalastiku katsepüükidel on Vaidava jões kindlaks tehtud järgmise 19 kala- ja sõõrsuuliigi esinemine: jõesilm, ojasilm, lõhe, meri- ja jõeforell, harjus, haug, särg, teib, turb, lepamaim, rünt, viidikas, tippviidikas, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk ja võldas. Tõenäone on veel mitme kalaliigi vähearvukas või juhuslik esinemine [7].

2012. aastal teostati Vaidava jõe kalastiku uuringud enne kalapääsu ehitamist ja ehitamise ajal. Uuringud näitasid, et kalade kevad- ja sügisrände aegne kontsentratsioon paisu all on kõrge. Kalapääsust tabatud jõesilmud viitavad selle toimimisele, seda ka kehvema ujumisvõimega liikidele nagu jõesilm [6].

37 Katsepüügiga on Vaidava jõest suguküpset lõhet saadud vaid korra – 1993. a Vastse-Roosa paisu alt. Lisaks on laekunud infot kohalikelt elanikelt lõhe esinemise kohta, kuid üsna tõenäone on, et täiskasvanud lõhede ja meriforellide vahel ei tehta vahet. 2009. a katsepüükidel registreeriti esmakordselt lõhe noorjärkude esinemine Vaidava jões kärestikul ülalpool Peeli jõe suuet. 99 m pikkusel jõelõigul saadi kokku 11 samasuvist ja 2 kahesuvist isendit. Võrreldes Eesti paremate lõhejõgede sigimis- ja noorjärkude kasvualadega oli asustustihedus väike (vastavalt 0.8 ja 0.2 isendit 100 m2 kohta; 10-20 korda väiksem paremate kudejõgede omast), aga olulisem asja juures ongi mitte taastootmise maht, vaid eelkõige asjaolu, et lõhe looduslikult Vaidava jões tõesti sigib ja annab ka järglasi. Lõhe sigimispaikadena tulevad Vaidava jões arvesse vaid kaks ala – Peeli jõest ülesvoolu jääv kärestik (Mõisamõtsa looduskaitsealal) ja Vastse-Roosa paisust allavoolu jääv kärestikuline- ritraalne ala [7].

Vaidava jõel teostati katsepüüke 19.04.2016 - 26.04.2016 kokku kolmel püügialal (Vaidava jõgi Vastse-Roosas, Vaidava jõgi Peräkonnus, Vaidava jõe alamjooks). Vaidava jõe Vastse- Roosa proovialal püüti kolme liiki kalu - lepamaim, võldas ja haug.

Kirjandusest on teada, et kõnealusel proovialal on eelnevatel katsepüükidel esinenud ka lõhelisi. Teadaolevalt on Vastse-Roosa kärestik ühes Peeli jõe suudmest ülesvoolu ning mõneti ka allavoolu jäävate kärestikuliste-ritraalsete aladega Vaidva jões elavatele lõhelistele üks olulisemaid elupaiku [24]. Siiski on näiteks lõhe noorjärkude katsepüükide põhjal saadud asustustihedus tagasihoidlik. Näiteks 2009. aastal saadi samasuviste lõhede asustustiheduseks 100 m2 kohta 0.8 isendit [7].

Käesoleva töö teostamise ajaks oli purunenud Vastse-Roosa pais, mis kohalike elanike sõnul oli toimunud hiljuti. Paisu purunemise tõttu oli veeta jäänud ka paisu kõrvale rajatud looduslähedane kalapääs. Võib eeldada, et tugev vooluhulk, mis paisu purunemisega kaasnes, mõjus negatiivselt allavoolu jäävatele lõheliste noorjärkudele ning seda võib pidada ka üheks põhjuseks, miks sealselt kärestikult lõhelised tabamata jäid. Ka töö teostamise aeg ei olnud tavapärane, veetase oli kõrge ja vool kiire.

Siiski võib juveniilsete lõheliste asustustihedust hinnates väita, et Vaidava jõe Eesti piiresse jäävas osas sobiksid ebapärlikarbi jaoks eelkõige Vastse-Roosa paisust allavoolu ja Peeli jõe suudmest ülesvoolu jäävad jõelõigud. Seda aga eeldusel, et paljunemiseks vajalike peremeeskalade tihedus tõuseks ebapärlikarbi elujõulise populatsiooni tekkimiseks piisavale tasemele. Teadaolevalt on lõheliste arvukuse tõsmiseks Vaidava jões KIK-i toetusel taastatud

38 ja rajatud ka kudemisalasid. Lisaks tuleb kindlasti vältida jõgede paisutamisest tulenevaid negatiivseid mõjusid (voolukõikumised, veetemperatuuri tõus).

Vaidava jõe Peräkonnu proovialal teostati katsepüüki 26.04.2016. Kuna veetase oli kõrge ja jõgi oli kuni 1.8 m sügav, teostati püüki kummipaadist. Saadi kahte liiki kalu - lepamaim ja trulling. Prooviala on lõheliste kudealana ebasobiv kuna tegemist on lausliivase põhjaga potamaalse jõelõiguga. Seetõttu jäid sellel proovialal tabamata ka lõheliste noorjärgud.

Vaidva jõe alamjooksu proovialal saadi 25.04.2016 kahte liiki kalu - rünt ja lepamaim. Jõgi oli proovialal kuni 2.2 m sügav. Sarnaselt eelmise proovialaga teostati ka siin püük kummipaati kasutades. Ka alamjooksu prooviala on lausliivase põhja ja potamaalse loomuga, olles seeläbi lõheliste kudealana ebasobiv.

39 3.3. Peetri jõgi

3.3.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused

Valgalapõhiselt asub Peetri jõgi Koiva vesikonnas ja Mustjõe alamvesikonnas.

KKM määruse nr. 44, lisa 3 põhjal kuulub pinnaveekogum 1158700_1 (Peetri) tüüpi 2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala pindalaga 100-1000 km2.

Peetri jõe elupaigaliselt kõige väärtuslikum osa, kus esinevad kivised-kruusased ja kiirevoolulised alad, on Peetri jõe maastikukaitsealal (jõelõik Kalkahjust Tiitsani). Tiitsast allavoolu olev hoiuala lõik on lausliivase põhjaga [15].

Peetri jõel võivad koprapaisud esineda kogu jõe ulatuses ja seda ka veerohketel aastatel. 2009. aasta septembris oli hoiuala jõelõigus kolm koprapaisu. Kohati oli jões puurisuhunnikuid, kuid suuri risukuhjatisi hoiuala lõigus ei esinenud [7].

Keskkonnaregistri andmetel Peetri jõe valglal heitvee väljalaskmed puuduvad [9].

Väliuuringute ajal Peetri jõe ääres punktreostusallikaid ei leitud. Hajureostuse mõju põllumajandusest võib pidada väheoluliseks. Jõe kaldaalad on valdavalt metsastunud ja esineb looduslikke heinamaid. Põllud olid jõest eraldatud looduslike puhveraladega.

Peetri jõel kirjeldati kolme prooviala: Kalkahju, Karisöödi ja alamjooks. Proovialade täpsemad elupaigalised kirjeldused on esitatud tabeli vormis lisas 1.

Allpool kirjeldatakse lühidalt proovialade elupaiku ja nende sobivust või mittesobivust ebapärlikarbi asustamiseks.

40 Peetri jõgi, Kalkahju

Foto 10. Peetri jõgi, Kalkahju

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 0.60- 0.75 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 0.8-0.9 m. Jõe keskmine laius oli 22.1 m. Põhi oli valdavalt kivine (93%). Esines muda ja detriiti (6%), kruusa esines ligikaudu protsendi piires ja liiva ei esinenud. Kaldakoosluse kvaliteet oli halb: esines kaldavaringuid ja kukkumisohus puid. Esines kopra tegevusjälgi. Elupaik ei ole juba tingituna jõepõhja iseloomust (liiv puudub) ebapärlikarbi asustamiseks sobiv.

Peetri jõgi, Karisöödi

Foto 11. Peetri jõgi, Karisöödi

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 1.0- 1.4 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 1.5-1.8 m. Jõe keskmine laius oli 18.0 m. Põhi oli valdavalt liivane (70%). Palju esines muda ja detriiti (30%). Kive ei olnud. Esines lahtist setet. Kaldakoosluse kvaliteet oli halb: kallas oli

41 varisenud ja esines palju kukkumisohus puid. Kogu prooviala ulatuses esines kopra tegevusjälgi. Elupaik ei ole ebapärlikarbi asustamiseks sobiv.

Peetri jõgi, alamjooks

Foto 12. Peetri jõgi, alamjooks

20 m pikkuste jõelõikude keskmine sügavus oli 1.1- 1.3 m. Suurim sügavus jõelõikudel oli 1.6-1.8 m. Jõe keskmine laius oli 13.3 m. Põhi oli valdavalt liivane (80%). Palju esines muda ja detriiti (20%). Kive ei olnud. Esines lahtist setet. Kallastel esines kukkumisohus puid ja kopra tegevusjälgi. Elupaik ei ole ebapärlikarbi asustamiseks sobiv.

3.3.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad

Peetri jõe kolmest proovipunktist võetud pinnavee proovide analüüsitulemused on toodud tabelis 10.

Peetri jõe kolme proovipunkti pH väärtused olid 7.4, mis ületavad ebapärlikarbile sobivat pH väärtust. Lahustunud hapniku küllastusastmed olid kõrged, vahemikus 93-96%. Elektrijuhtivuse kõrged sisaldused Peetri jões (292-295 μS/cm) ei vasta ebapärlikarbi elupaigaks optimaalsele tasemele (100-120 μS/cm). Fosfaatide sisaldused ületasid ebapärlikarbi eluks vajalikku taset (0.03 mg/l), jäädes vahemikku 0.066-0.075 mg/l. Nitraatide sisaldused olid kõigist uuritud jõgede proovipunktidest Peetri jões kõrgeimad, vahemikus 5.8- 6.2 mg/l. Kõrged olid Peetri jões ka hägusus ning raua, kaltsiumi, üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused.

Keskkonnaministri määruse nr. 44 järgi kuulusid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangute alusel Peetri jõe kolm proovipunkti väga heasse ökoloogilisse

42 seisundiklassi. Heasse ökoloogilisse seisundiklassi jäid Peetri jõe üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldused (joonis 4).

43 Tabel 10. Peetri jõe pinnavee proovide analüüsitulemused

Kuupäev Proovikoht (Nr) pH Tempe- O2 O2 El.juhtivus NH4 NH3 BHT5 PO4 Hägusus NO3 NO2 Fe2+ Fe3+ Püld Nüld Ca TOC ratuur mg/l % μS/cm mgN/l mgN/l mgO2/l mg/l NHÜ mg/l mgN/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mgC/l kraadi

22.03.16 Kalkahju (1) 7,4 0,6 13,7 95 295 0,038 < 0,001 < 0,7 0,066 12 6,2 0,008 0,58 0,34 0,050 2,2 46 22

22.03.16 Karisöödi (2) 7,4 0,3 13,0 96 292 0,036 < 0,001 < 0,7 0,066 14 5,8 0,007 0,63 0,35 0,052 2,0 45 41

22.03.16 Alamjooks (3) 7,4 0,2 13,5 93 295 0,038 < 0,001 0,7 0,075 12 5,8 0,008 0,65 0,41 0,051 2,0 46 22 3.3.3. Vooluhulgad

22.03.2016 oli vooluhulk Peetri jõe Kalkahju proovikohas 3.56 m3/s, Karisöödi proovikohas 3.73 m3/s ja alamjooksu proovikohas 4.07 m3/s.

Vooluhulkade mõõtmise protokollid on esitatud lisas 2.

3.3.4. Põhjaloomastik

Põhjaloomastiku proovid võeti 22.03.2016 Peetri jõe Kalkahju, Karisöödi ja alamjooksu proovikohast.

Suurselgrootute kvaliteedinäitajate väärtused ja määrang Peetri jõe proovikohtades on esitatud tabelis 11.

Tabel 11. Kvaliteedinäitajate väärtused ja suurselgrootute määrang (suse_m) Peetri jõe proovikohtades koht T EPT H' ASPT DSFI suse_m

Kalkahju 72 37 4.11 6.21 7 24

Karisöödi 62 34 4.03 6.46 7 25

alamjooks 66 38 4.78 6.55 7 25

Suurselgrootute määrang oli kõikides proovikohtades väga hea. Kõikide kvaliteedinäitajate väärtused vastasid väga heale seisundiklassile, v.a. ASPT väärtus Kalkahju proovikohas, mille väärtus vastas heale seisundiklassile.

Peetri jõe taksonite suhteline arvukus proovikohtades on esitatud lisas 5.

3.3.5. Kalastik

Kalastiku katsepüükidel on Peetri jões kindlaks tehtud järgmise 19 kala- ja sõõrsuuliigi esinemine: jõesilm, ojasilm, forell, harjus, haug, särg, teib, turb, lepamaim, mudamaim, rünt, viidikas, tippviidikas, hink, trulling, luts, luukarits, ahven ja võldas. Lisaks eelnimetatud liikidele on võimalik veel lõhe ja tõugja sigimine jões ja veel mõne kalaliigi vähearvukas või juhuslik esinemine [7].

Peetri jões tehtud katsepüükidega lõhet saadud ei ole. Harva ja vähearvukalt võib lõhe Peetri jõkke siiski kudema tõusta, kuid kindlasti mitte nii arvukalt kui meriforell, kellega lõhet sageli

45 samastatakse. Juhul kui lõhe Peetri jõkke juba tõuseb, siis leiab ta siin kindlasti ka sobivaid sigimis- ja noorjärkude kasvualasid, eriti jõelõigus Karisöödist Leppurani Peetri jõe maastikukaitsealal [7].

Käesoleva töö raames viidi Peetri jõel katsepüügid läbi kolmes lõigus (Kalkahju, Karisöödi ja Peetri jõgi alamjooksul). Kokku püüti 5 liiki kalu - lepamaim, tippviidikas, haug, rünt ja võldas.

Peetri jõe Kalkahju proovialal saadi 5.04.2016 kahte liiki kalu - lepamaim ja tippviidikas. Tegemist on kiirevoolulise ja kivise põhjaga ritraalse jõelõiguga. Elektripüükide teostamise ajal oli veetase kõrge ning veevool suvise madalvee perioodiga võrreldes kiirem, mistõttu jäid tõenäoliselt tabamata kõnealusele elupaigale omased liigid (nt. võldas, jõeforell).

Peetri jõe Karisöödi proovialal saadi 20.04.2016 katsepüügil vaid lepamaimu. Madala veeseisuga on selles piirkonnas tabatud ka näiteks hinku [15]. Katsepüükide läbiviimist raskendas kõrge veetase proovialal. Vesi oli keskmiselt ligikaudu 1.2 meetrit sügav. Kuna kõnealune prooviala on valdavalt lausliivase põhjaga, siis lõheliste kudealana on see ebasobiv, olles pigem teeks kudemisrändel.

Foto 13. Peetri jõe alamjooksu proovialalt tabatud võldas

Peetri jõe alamjooksu proovialal saadi 25.04.2016 nelja liiki kalu - haug, lepamaim, rünt ja võldas (foto 13). Kuna kõrge veetaseme tõttu ei olnud vees olles võimalik elektripüüke läbi viia, teostati püügid kasutades kummipaati. Alamjooksu prooviala põhi oli valdavalt liivane, mistõttu on see lõhelistele vähesobiv.

46 Kokkuvõte

2016. aasta märtsi lõpus ja aprillis teostati ebapärlikarbi ajalooliste ja potentsiaalsete elupaigajõgede inventuur.

Töö käigus uuriti kolme jõge kokku 11 proovikohas: Pärlijõgi (allpool Pärlijõe paisu, allpool Saarlase paisu, Kaugu Veski, Sänna, alamjooks), Vaidava jõgi (Vastse-Roosa, Peräkonnu, alamjooks) ja Peetri jõgi (Kalkahju, Karisöödi, alamjooks).

Võeti veeproovid ja määrati ebapärlikarbi asustamise seisukohast olulised näitajad: NH4,

2+ 3+ 2+ NH3, NO2, NO3, PO4, üldP, üldN, orgaaniline süsinik (TOC), Fe , Fe , vee hägusus, Ca ja biokeemiline hapnikutarve (BHT5).

Igas proovikohas mõõdeti vooluhulk ja kirjeldati 100 m pikkusel proovialal jõe elupaigalisi näitajaid (jõe põhja iseloom, lahtise sette olemasolu, jõe laius, kaldakoosluse kvaliteet). Samadel proovialadel teostati kalastiku uuringud, mille eesmärk oli eelkõige määrata lõheliste asustustihedus ja vanuseline struktuur.

Kõikidest proovikohtadest koguti põhjaloomastiku (suurselgrootute) proovid, mille põhjal hinnati jõe ökoloogilist seisundit.

Hinnati punkt- ja hajureostusallikate olulisust jõgede valgalal, koprapaisude ja kopra tegevusjälgede olemasolu ja vormistati vastav kaardikiht MapInfo programmis.

Analüüsiti kõiki eelpoolloetletud tegevuste käigus saadud andmeid ebapärlikarbi võimaliku asustamise seisukohast.

Leiti ka ebapärlikarbi asustamiseks sobivaid elupaiku ja põhjaloomastiku alusel oli jõgede ökoloogiline seisund kõikjal väga hea. Ebapärlikarbi asustamiseks sobimatud olid jõevee füüsikalis-keemilised näitajad ja lõheliste mitteesinemine või väike asustustihedus.

Füüsikalis-keemilistest näitajatest ületas elektrijuhtivus Pärlijões ebapärlikarbile sobivat maksimaalset elektrijuhtivust (100 μS/cm) 1.7-2.4 korda, Vaidava jões 3.4-3.5 korda ja Peetri jões 2.9-3.0 korda. pH oli Pärlijões 7.1-7.8, Vaidava jões 7.3-7.6 ja Peetri jões kõigis proovikohtades 7.4. Sobivaim pH ebapärlikarbi jaoks on 6-7.

NO3 sisaldus oli Pärlijões 1.5-2.1 mg/l, Vaidava jões 3.8-4.4 mg/l ja Peetri jões 5.8-6.2 mg/l.

Ebapärlikarbi jaoks on sobivaim NO3 sisaldus < 1 mg/l, lühiajaliselt 1.5 mg/l.

PO4 sisaldus oli Pärlijões 0.033-0.048 mg/l, Vaidava jões 0.066-0.09 mg/l ja Peetri jões

47 0.066-0.075 mg/l. Ebapärlikarbi jaoks on sobivaim PO4 sisaldus < 0.03 mg/l.

Füüsikalis-keemiliste näitajate poolest oli Pärlijõgi kolmest uuritud jõest ebapärlikarbi jaoks sobivaim.

Pärlijõe proovialadel saadi Zippini metoodika põhjal lõheliste asustustiheduseks Sänna küla proovialal 0.41 isendit ja Kaugu Veski talu juures 0.67 isendit 100 m2 kohta. Mõlemal juhul oli lõheliste noorjärkude asustihedused liialt madalaks ebapärlikarbi jätkusuutliku populatsiooni tekkimiseks. Ülejäänud proovialadelt lõhelisi katsepüükide käigus ei saadud.

Optimaalsete tingimuste poolest osutusid kõik proovikohad ebapärlikarbi asustamiseks vähesobivaks. Sobivaid tingimusi leidus kõige rohkem Pärlijões, kus füüsikalis-keemilised näitajad olid siiski natuke kõrgeks ja lõheliste noorjärkude asustustihedus ei olnud ebapärlikarbi populatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks piisav.

48 Kasutatud kirjandus

1. Armitage, P.D., Moss, D., Wright, J.F., Furse, M.T. 1983. The performance of a new biological water quality score system based on a wide range of unpolluted running-water sites – Water Research 17: 333-347

2. EVS-EN 10870:2012 Water quality – Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters

3. Hurt, M. Järvekülg, R., Tambets, M. 2012. Pärlijõe, Võhandu jõe, Piusa jõe, Purtsi jõe, Väikese Emajõe, Mädajõe ja Karisilla oja hoiualade vee-elustiku ekspertiis 2012. a. Kaitsekorralduskavade koostamise eeltöö (käsikiri Keskkonnaametis).

4. Jõgede operatiivseire 2015. Aruanne. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tartu, 2016. 63 lk.

5. Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. – Tartu, 750 lk

6. Järvekülg, R. 2012. Vaidava jõe kalastiku uuringud enne kalapääsu ehitamist ja ehitamise ajal, 2012. aastal. Eesti Loodushoiu Keskus (käsikiri)

7. Järvekülg, R., Luig, J. 2009. Elustiku kompleksuuringud Vaidava, Peeli ja Peetri jõgedel. Ökokonsult OÜ (käsikiri Keskkonnaametis).

8. Keskkonnaameti koduleht http://www.keskkonnaamet.ee/ (18.04.2016)

9. Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/) (18.04.2016)

10. Lenat, D.R. 1988. Water quality assesment of streams using a qualitative collection method for benthic macroinvertebrates – Journal of North American Benthological Society 7: 222-233

11. Manage electrofishing operations. 2007. Scottish Fisheries Co-ordination Centre (http://www.gov.scot/) (18.04.2016)

12. Moorkens, E.A. 2000. Conservation Management of the Freshwater Pearl Mussel Margaritifera margaritifera. Part 2: Water Quality Requirements. Irish Wildlife Manuals, No. 9. 44 lk

13. Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse

49 kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid, 2011. Keskkonnaministri 25. august 2011. a määrus nr. 57. RT I, 29.08.2011, 4

14. Pall, P., Järvekülg, R., Kõrs, A. Käiro, Piirsoo, K., K., Timm, H., Vilbaste, S. 2011. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010. a, aastaaruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus.

15. Peetri jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023. Keskkonnaamet. 33 lk

16. Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord, 2010. Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrus nr 44. RT I, 25.11.2010, 15

17. Proovivõtumeetodid, 2013. Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr. 30, RT I, 28.05.2013, 4

18. Pärlijõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023. Keskkonnaamet. 55 lk

19. Silver, J. B. 2008. Mosquito Ecology: Field Sampling Methods. The Netherlands. 1477 lk

20. Skinner, A., Young, M., Hastie, L. 2003. Ecology of the Freshwater Pearl Mussel. Conserving Natura 2000 Rivers Ecology Series No. 2 English Nature, Peterborough. 20 lk

21. Skriver, J., Friberg, N., Kirkegaard, J. 2000. Biological assessment of watercourse quality in Denmark: Introduction of the Danish Stream Fauna Index (DSFI) as the official biomonitoring method – Verh. Internat. Verein. Limnol. 27: 1822-1830

22. Standardtööjuhend (STJnrH01). Suurselgrootute põhjaloomade proovide võtmise ja proovide analüüsimise metoodika. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Versioon: 4, 17.04.2015, 19 lk

23. Timm, H., Vilbaste, S. 2010. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamise metoodika bioloogiliste kvaliteedielementide alusel. Bentiliste ränivetikate kooslus jões. Suurselgrootute põhjaloomade kooslus jões ja järves. Lepingu 4-1.1/166 aruanne EV Keskkonnaministeeriumile

24. Vaidva jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023. Keskkonnaamet. 37 lk

50 25. Valovirta, I. 1984. Matalus-Pinsijoki jokihelmisimpukan elinympäristönä ja lajin suojeluun liityvät toimenpide-ehdotukset. Yliopiston monistuspalvelu, Helsinki Raakkuraportti 3: 20 lk.

26. Veemajanduse programmi “Kalapääsude efektiivsuse hindamine“ projekt nr. 3447. Keskkonnaagentuuri ja Eesti Loodushoiu Keskuse vaheline töövõtuleping Nr 3.-3/63. Lõpparuanne. Tartu, 2014 http://www.keskkonnaagentuur.ee/ (18.04.2016)

27. Veepoliitika raamdirektiiv, 2002. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium, 63 lk

51 Lisad

Lisa 1. Elupaikade kirjeldused proovialadel

lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X:6397482 X: 6397427 Pärlijõgi (allpool Pärlijõe 18.4.16 11,5 10,1 10,1 11,6 11,7 10,9 11,0 Y:672461 Y: 672542 paisu)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 0,75 20 10 60 10 - - - - - + - + 0 - 20 K 0,5 M 0,9 10 5 85 ------+ - - 20 - 40 K 0,7 M 0,53 10 20 70 ------+ - + 40 - 60 K 0,35 M 0,65 10 10 80 ------+ - - 60 - 80 K 0,55 M 0,6 - 10 90 ------+ - - 80 - 100 K 0,4 keskmine % 10 11 77 2 lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X: 6398109 X:6398028 Pärlijõgi (allpool Saarlase 18.4.16 9 13,6 9,6 9,3 10,2 10,1 10,3 Y: 671911 Y:671970 paisu))

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 0,4 30 20 50 - - - - - + + - - 0 - 20 K 0,35 M 0,35 35 20 45 - - - - - + + - - 20 - 40 K 0,3 M 0,83 40 15 45 - + - - - + + - - 40 - 60 K 0,45 M 0,45 40 10 50 - + - - - + + - - 60 - 80 K 0,3 M 0,65 60 10 25 5 - + + - + + - - 80 - 100 K 0,4 keskmine % 41 15 43 1 lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X: 6402082 X:6402048 Pärlijõgi (Kauguveski talu 18.4.16 7,3 9,4 8,1 9,3 6,8 6,5 7,9 Y: 667006 Y:667073 juures)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 1,0 30 40 30 - - - - - + + - - 0 - 20 K 0,8 M 0,95 60 30 10 - - + - - - + - - 20 - 40 K 0,8 M 0,95 50 40 10 - - - - - + + - - 40 - 60 K 0,8 M 0,8 20 50 30 - - - - - + + - - 60 - 80 K 0,5 M 0,6 35 45 20 - - - - - + + - - 80 - 100 K 0,4 keskmine % 39 41 20 - lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X: 6402887 X:6402820 19.4.16 10,3 7,8 10,5 10,1 10,8 9,5 9,8 Y: 666082 Y:666154 Pärlijõgi (Sänna)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 0,8 90 5 - 5 + - - - + + - + 0 - 20 K 0,7 M 0,8 85 10 - 5 + - - - + + - - 20 - 40 K 0,7 M 0,8 35 30 30 5 + - - - - + - - 40 - 60 K 0,65 M 0,6 85 10 - 5 - - - - + + - + 60 - 80 K 0,4 M 1,05 90 5 - 5 - - - - + + - + 80 - 100 K 0,7 keskmine % 77 12 6 5 lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X: 6405066 X:6405012 19.4.16 9,6 10,6 8,4 8,2 9,7 10 9,4 Y: 664691 Y:664623 Pärlijõgi (alamjooks)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 1,0 70 - - 30 + - - - + + - - 0 - 20 K 0,85 M 1,4 70 - - 30 + - - - + + - - 20 - 40 K 1,0 M 1,5 70 - - 30 + - - - + + - + 40 - 60 K 1,1 M 1,6 65 - - 35 + - - - + + - - 60 - 80 K 1,2 M 1,5 60 5 5 30 + - - - - + - - 80 - 100 K 1,1 keskmine % 67 1 1 31 lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X:6384462 X: 6384408 Vaidava jõgi (Vastse- 19.4.16 16,6 15,4 14,6 12,8 14,1 14,5 14,7 Y:659258 Y: 659341 Roosa)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 1,1 50 30 20 - - - - - + + - + 0 - 20 K 0,85 M 1,0 30 30 40 - - - - - + + - + 20 - 40 K 0,8 M 0,8 20 30 50 ------+ - - 40 - 60 K 0,7 M 0,8 10 30 60 - - - - - + + - + 60 - 80 K 0,7 M 0,8 10 30 60 - - - - - + + - - 80 - 100 K 0,7 keskmine % 24 30 46 - lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X:6386489 X: 6386454 19.4.16 15,9 16,2 15,5 15,5 14,7 15,3 15,5 Y:655874 Y: 655968 Vaidava jõgi (Peräkonnu)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 1,7 70 - - 30 + + - - + + - + 0 - 20 K 1,3 M 1,6 70 - - 30 + - - - - + - + 20 - 40 K 1,2 M 1,8 65 - - 35 + + - - + - - + 40 - 60 K 1,4 M 1,7 70 - - 30 + - - - + - - + 60 - 80 K 1,4 M 1,6 70 - 10 20 + - - - - + - + 80 - 100 K 1,1 keskmine % 69 - 2 29 lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X:6387084 X: 6387029 19.4.16 18,8 17,7 20,1 16,5 15 14,9 17,2 Y:653800 Y: 653864 Vaidava jõgi (alamjooks)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 2,1 70 - - 30 + - - - - + - - 0 - 20 K 1,8 M 2,0 70 - - 30 + - - - - + - - 20 - 40 K 1,7 M 2,2 70 - - 30 + - - - - + - - 40 - 60 K 1,9 M 1,9 60 - 20 20 + - - - - + - - 60 - 80 K 1,6 M 2,0 70 - 10 20 + - - - + + - - 80 - 100 K 1,6 keskmine % 68 - 6 26 lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X:6381208 X: 6381128 5.4.16 18,3 20,4 24,2 21,9 26,3 21,6 22,1 Y:654438 Y: 654394 Peetri jõgi (Kalkahju)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 0,8 - - 90 10 - - - - - + - + 0 - 20 K 0,6 M 0,9 - - 95 5 - - - - + + - - 20 - 40 K 0,75 M 0,9 - 5 90 5 - - - - + + - + 40 - 60 K 0,65 M 0,8 - - 95 5 - - - - - + - - 60 - 80 K 0,75 M 0,8 - - 95 5 - + + + + + - - 80 - 100 K 0,6 keskmine % - 1 93 6 lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X:6382319 X:6382310 20.4.16 16,2 18,1 16,7 18,5 18,3 20 18,0 Y: 652068 Y:652169 Peetri jõgi (Karisöödi)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 1,6 70 - - 30 + - - - + + - + 0 - 20 K 1,1 M 1,5 70 - - 30 + - - - + + - + 20 - 40 K 1,0 M 1,7 70 - - 30 + - - - + + - + 40 - 60 K 1,2 M 1,8 70 - - 30 + + + - + + - + 60 - 80 K 1,4 M 1,6 70 - - 30 + + + - - + - + 80 - 100 K 1,3 keskmine % 70 - - 30 lõigu alguse lõigu lõpu Jõgi + Proovikoha nimi kuupäev koordinaat koordinaat 100 m 80 m 60 m 40 m 20 m 0 m keskmine

X:6384033 X: 6383948 20.4.16 15 13,7 13,5 12,7 12,5 12,5 13,3 Y:651087 Y: 651145 Peetri jõgi (alamjooks)

muda kruus ja kallas vaja kukkumis piisavalt Kopra max/kesk (kuni 2 kivid detriit lahtine kallas varisemis kallast ohus varjutavaid liigne tegevu . süg liiv % cm) % % % sete varisenud ohtlik kindlust. puud puid raie själjed m % % % % +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- +/- M 1,8 80 - - 20 + - - - + + - + 0 - 20 K 1,3 M 1,7 80 - - 20 + - - - - + - - 20 - 40 K 1,3 M 1,7 80 - - 20 + - - - + + - - 40 - 60 K 1,2 M 1,6 80 - - 20 + - - - + + - - 60 - 80 K 1,1 M 1,6 80 - - 20 + - - - - + - - 80 - 100 K 1,1 keskmine % 80 - - 20 Lisa 2. Vooluhulkade mõõtmistulemused

Pärlijõgi allpool Pärlijõe paisu

63 64 Pärlijõgi allpool Saarlase paisu

65 66 Pärlijõgi Kaugu Veski

67 68 Pärlijõgi Sänna

69 70 Pärlijõgi alamjooks

71 72 Vaidava jõgi Vastse-Roosa

73 74 Vaidava jõgi Peräkonnu

75 76 Vaidava jõgi alamjooks

77 78 Peetri jõgi Kalkahju

79 80 Peetri jõgi Karisöödi

81 82 Peetri jõgi alamjooks

83 84 Lisa 3. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Pärlijões

(1- allpool Pärlijõe paisu, 2- allpool Saarlase paisu, 3- Kaugu Veski, 4- Sänna, 5- alamjooks)

suur rühm sugukond takson 1 2 3 4 5 Bivalvia Sphaeriidae Pisidium sp. 1.5 0.2 <0.1 0.3 <0.3 Bivalvia Sphaeriidae Sphaerium sp. <0.1 0.3 Coleoptera Dytiscidae Hydroglyphus geminus 0.3 Coleoptera Elmidae Elmis aenea 0.1 9.4 1.5 3.4 Coleoptera Elmidae Elmis maugetii 6.8 3.3 8.0 7.6 0.3 Coleoptera Elmidae Limnius volckmari 5.5 10.1 5.7 8.6 0.7 Coleoptera Elmidae Oulimnius tuberculatus 5.3 0.9 6.7 7.0 3.4 Coleoptera Elmidae Riolus cupreus <0.1 0.2 <0.3 Coleoptera Gyrinidae Orectochilus villosus 0.4 0.7 Coleoptera Haliplidae Brychius elevatus <0.1 0.3 <0.3 Coleoptera Hydraenidae Hydraena sp. 2.1 0.7 1.6 0.7 0.7 Coleoptera Hydrophilidae Anacaena limbata <0.2 Collembola Isotomidae Isotoma sp. 0.1 Crustacea Asellidae Asellus aquaticus 0.3 0.1 0.2 Crustacea Ostracoda 0.1 Diptera Athericidae Atherix ibis 0.7 3.5 2.3 0.3 Diptera Ceratopogonidae 0.9 0.3 <0.3 Diptera Chironomidae Chironomus sp. 0.2 0.7 Diptera Chironomidae 5.0 2.1 1.7 2.8 9.8 Diptera Empididae Chelifera sp. 0.1 Diptera Empididae Hemerodromia sp. 0.1 Diptera Limoniidae Antocha sp. 0.5 0.7 <0.3 Diptera Limoniidae Eloeophila sp. 0.5 <0.1 0.5 1.4 Diptera Limoniidae Hexatoma sp. <0.3 Diptera Muscidae Limnophora sp. 0.1 Diptera Pediciidae Dicranota bimaculata 0.3 <0.2 0.1 0.5 <0.3 Diptera Psychodidae 0.1 Diptera Rhagionidae Chrysopilus sp. <0.2 Diptera Simuliidae 9.4 1.6 0.5 5.3 0.3 Diptera Tipulidae <0.2 <0.3 Ephemeroptera Baetidae Baetis muticus 6.8 2.4 2.7 0.8 6.1 Ephemeroptera Baetidae Baetis niger 1.0 0.3 0.2 <0.2 7.4 Ephemeroptera Baetidae Baetis rhodani 28.5 63.4 14.7 38.1 10.8 Ephemeroptera Baetidae Centroptilum luteolum <0.2

85 suur rühm sugukond takson 1 2 3 4 5 Ephemeroptera Caenidae Caenis rivulorum <0.3 Ephemeroptera Ephemerellidae Ephemerella mucronata 1.3 <0.2 17.9 6.5 14.5 Ephemeroptera Ephemerellidae Serratella ignita <0.2 Ephemeroptera Ephemeridae Ephemera danica <0.1 1.0 2.0 1.2 1.4 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia dalecarlica 0.9 1.2 0.6 1.3 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia flava <0.3 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia sulphurea 0.3 0.7 Ephemeroptera Heptageniidae Kageronia fuscogrisea <0.3 Ephemeroptera Leptophlebiidae Habrophlebia fusca 0.2 Ephemeroptera Leptophlebiidae Habrophlebia lauta 2.9 0.7 0.2 0.2 Ephemeroptera Leptophlebiidae Leptophlebia marginata 0.2 Ephemeroptera Leptophlebiidae Leptophlebia vespertina 0.1 0.1 0.3 Ephemeroptera Leptophlebiidae Paraleptophlebia submarginata <0.1 <0.2 <0.3 Ephemeroptera Siphlonuridae Siphlonurus aestivalis 0.1 <0.2 0.3 Gastropoda Bithyniidae Bithynia leachii <0.1 Gastropoda Bithyniidae Bithynia tentaculata 0.3 Gastropoda Lymnaeidae Radix balthica <0.2 3.8 0.2 <0.3 Gastropoda Planorbidae Ancylus fluviatilis 0.4 0.7 <0.3 Gastropoda Valvatidae Valvata macrostoma 0.3 Heteroptera Aphelocheiridae Aphelocheirus aestivalis 0.3 0.9 Heteroptera Corixidae Micronecta sp. <0.3 Hirudinea Glossiphoniidae Glossiphonia complanata <0.1 0.2 Hirudinea Piscicolidae Piscicola geometra 0.3 Hydrachnidia 0.7 1.2 1.0 Lepidoptera Crambidae Nymphula nitidulata <0.3 Megaloptera Sialidae Sialis fuliginosa <0.2 0.3 Nematoda Mermithidae <0.2 Odonata Calopterygidae Calopteryx virgo <0.3 Odonata Gomphidae Onychogomphus forcipatus <0.1 0.2 Odonata Gomphidae Ophiogomphus cecilia <0.2 0.5 0.3 Oligochaeta Lumbricidae Eiseniella tetraedra 0.4 0.3 <0.3 Oligochaeta Tubificidae <0.2 Oligochaeta 0.5 0.5 0.1 Plecoptera Capniidae Capnopsis schilleri 0.4 0.2 2.4 Plecoptera Chloroperlidae Isoptena serricornis <0.3 Plecoptera Chloroperlidae Siphonoperla burmeisteri 0.2 <0.3 Plecoptera Leuctridae Leuctra hippopus 1.2 0.2 2.4 <0.2 2.7 Plecoptera Nemouridae Amphinemura borealis 3.8 1.6 0.1 0.3 0.7

86 suur rühm sugukond takson 1 2 3 4 5 Plecoptera Nemouridae Nemoura avicularis 0.3 Plecoptera Nemouridae Nemoura cinerea 4.0 0.7 0.5 <0.2 0.7 Plecoptera Nemouridae Nemoura flexuosa <0.1 <0.2 Plecoptera Perlodidae Isoperla grammatica 2.6 1.0 3.0 0.8 1.7 Plecoptera Perlodidae Perlodes dispar <0.1 <0.2 Plecoptera Taeniopterygidae Brachyptera risi 0.5 <0.2 <0.1 0.5 Plecoptera Taeniopterygidae Rhabdiopteryx acuminata <0.1 Trichoptera Brachycentridae Brachycentrus subnubilus 1.0 Trichoptera Brachycentridae Micrasema setiferum <0.1 1.6 Trichoptera Glossosomatidae Agapetus ochripes 0.3 4.8 3.6 <0.3 Trichoptera Goeridae Goera pilosa 0.3 Trichoptera Goeridae Silo pallipes 0.5 0.5 <0.3 Trichoptera Hydropsychidae Cheumatopsyche lepida 2.2 0.2 Trichoptera Hydropsychidae Hydropsyche pellucidula 0.3 2.7 0.8 4.1 Trichoptera Hydropsychidae Hydropsyche siltalai 3.3 0.2 Trichoptera Hydroptilidae Ithytrichia lamellaris <0.1 <0.2 0.2 3.0 Trichoptera Lepidostomatidae Lasiocephala basalis 0.5 0.8 15.5 Trichoptera Lepidostomatidae Lepidostoma hirtum 0.4 0.3 0.3 Trichoptera Leptoceridae Athripsodes sp. 0.9 Trichoptera Leptoceridae Oecetis testacea <0.2 Trichoptera Limnephilidae Halesus radiatus 0.1 <0.2 Trichoptera Limnephilidae Halesus tesselatus 0.1 0.2 <0.2 <0.3 Trichoptera Limnephilidae Limnephilus bipunctatus 0.1 Trichoptera Limnephilidae Limnephilus flavicornis <0.2 Trichoptera Limnephilidae Limnephilus rhombicus <0.2 Trichoptera Limnephilidae Potamophylax latipennis 0.3 <0.2 0.2 0.2 <0.3 Trichoptera Limnephilidae Potamophylax rotundipennis <0.1 Trichoptera Odontoceridae Odontocerum albicorne 0.2 0.3 Trichoptera Polycentropodidae Polycentropus flavomaculatus 0.4 0.2 0.6 1.3 Trichoptera Psychomyiidae Lype phaeopa <0.2 1.0 Trichoptera Psychomyiidae Psychomyia pusilla 0.2 Trichoptera Rhyacophilidae Rhyacophila nubila 0.5 0.2 0.4 0.3 Trichoptera Sericostomatidae Notidobia ciliaris <0.3 Trichoptera Sericostomatidae Sericostoma personatum 0.3 0.2 1.3 <0.2 0.3 Turbellaria Dendrocoelidae Dendrocoelum sp. <0.1 0.2 0.1

87 Lisa 4. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Vaidava jões

(1- Vastse-Roosa, 2- Peräkonnu, 3- alamjooks)

suur rühm sugukond takson 1 2 3 Bivalvia Sphaeriidae Pisidium sp. <0.1 <0.2 <0.2 Coleoptera Dytiscidae Nebrioporus depressus 0.3 Coleoptera Dytiscidae Platambus maculatus 0.2 Coleoptera Elmidae Elmis aenea 0.2 Coleoptera Elmidae Elmis maugetii 17.8 0.4 <0.2 Coleoptera Elmidae Limnius volckmari 1.8 <0.2 <0.2 Coleoptera Elmidae Macronychus quadrituberculatus 0.1 Coleoptera Elmidae Oulimnius tuberculatus 9.1 0.7 0.4 Coleoptera Elmidae Riolus cupreus 0.1 <0.2 Coleoptera Gyrinidae Gyrinus sp. <0.2 Coleoptera Gyrinidae Orectochilus villosus 1.2 <0.2 0.2 Coleoptera Haliplidae Brychius elevatus 0.2 <0.2 Coleoptera Hydraenidae Hydraena sp. 2.7 5.4 1.9 Crustacea Asellidae Asellus aquaticus 0.6 0.2 Crustacea Ostracoda 0.2 Diptera Athericidae Atherix ibis 0.6 <0.2 <0.2 Diptera Ceratopogonidae 0.2 Diptera Chironomidae 2.7 6.3 1.9 Diptera Limoniidae Antocha sp. <0.2 Diptera Limoniidae Eloeophila sp. <0.1 <0.2 0.2 Diptera Limoniidae Hexatoma sp. <0.1 <0.2 <0.2 Diptera Pediciidae Dicranota bimaculata 0.2 0.5 <0.2 Diptera Psychodidae 0.2 1.8 0.2 Diptera Simuliidae 3 11.5 7.2 Ephemeroptera Baetidae Baetis buceratus 0.2 2.2 3.5 Ephemeroptera Baetidae Baetis digitatus 3.1 2.8 Ephemeroptera Baetidae Baetis muticus 0.3 2.7 0.2 Ephemeroptera Baetidae Baetis niger <0.1 17.6 25 Ephemeroptera Baetidae Baetis rhodani 11.8 6.1 10.2 Ephemeroptera Baetidae Centroptilum luteolum 10.1 5.1 Ephemeroptera Ephemerellidae Ephemerella mucronata 2 3.6 0.7 Ephemeroptera Ephemeridae Ephemera danica 0.3 <0.2 Ephemeroptera Ephemeridae Ephemera lineata 0.2 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia dalecarlica 0.9 <0.2 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia flava <0.2

88 suur rühm sugukond takson 1 2 3 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia sulphurea 3.8 <0.2 0.2 Ephemeroptera Heptageniidae Kageronia fuscogrisea 0.4 2.8 Ephemeroptera Leptophlebiidae Habrophlebia lauta 0.1 Ephemeroptera Leptophlebiidae Leptophlebia marginata 0.9 Ephemeroptera Leptophlebiidae Leptophlebia vespertina <0.2 0.5 Ephemeroptera Leptophlebiidae Paraleptophlebia submarginata <0.2 Ephemeroptera Siphlonuridae Siphlonurus aestivalis 0.4 0.4 Gastropoda Lymnaeidae Radix balthica <0.1 <0.2 Gastropoda Planorbidae Ancylus fluviatilis <0.2 Heteroptera Aphelocheiridae Aphelocheirus aestivalis 0.5 Heteroptera Corixidae Callicorixa praeusta <0.2 0.2 Heteroptera Corixidae Micronecta sp. 0.1 1.1 <0.2 Heteroptera Corixidae Sigara fossarum <0.2 Heteroptera Corixidae Sigara sp. <0.2 Hirudinea Erpobdellidae Erpobdella sp. <0.1 Hirudinea Glossiphoniidae Glossiphonia complanata 0.1 Hydrachnidia 0.6 0.5 <0.2 Megaloptera Sialidae Sialis fuliginosa 0.1 Odonata Gomphidae Ophiogomphus cecilia 0.1 <0.2 <0.2 Oligochaeta Lumbricidae Eiseniella tetraedra <0.2 Oligochaeta Tubificidae 0.5 Oligochaeta <0.2 Plecoptera Capniidae Capnopsis schilleri 4 1.6 Plecoptera Chloroperlidae Isoptena serricornis <0.2 Plecoptera Chloroperlidae Siphonoperla burmeisteri 0.2 <0.2 0.2 Plecoptera Leuctridae Leuctra hippopus 0.1 0.5 0.4 Plecoptera Nemouridae Amphinemura borealis 7.1 0.5 <0.2 Plecoptera Nemouridae Nemoura avicularis 0.2 <0.2 Plecoptera Nemouridae Nemoura cinerea 0.7 1.6 Plecoptera Perlodidae Isoperla grammatica 4.8 0.5 0.7 Plecoptera Taeniopterygidae Brachyptera braueri <0.1 Porifera Spongillidae 0.1 Trichoptera Brachycentridae Brachycentrus subnubilus 0.2 <0.2 0.2 Trichoptera Brachycentridae Micrasema setiferum 14.9 2.7 1.2 Trichoptera Glossosomatidae Agapetus ochripes 0.6 Trichoptera Goeridae Silo pallipes 0.2 Trichoptera Hydropsychidae Cheumatopsyche lepida 2 <0.2 Trichoptera Hydropsychidae Hydropsyche pellucidula 1.7 1.6 0.4

89 suur rühm sugukond takson 1 2 3 Trichoptera Hydroptilidae Hydroptila sp. <0.1 <0.2 Trichoptera Hydroptilidae Ithytrichia lamellaris 2.8 2 0.2 Trichoptera Lepidostomatidae Lasiocephala basalis 0.2 1.1 0.2 Trichoptera Lepidostomatidae Lepidostoma hirtum 0.5 0.7 <0.2 Trichoptera Leptoceridae Athripsodes cinereus 0.2 Trichoptera Leptoceridae Oecetis testacea 0.1 Trichoptera Leptoceridae Triaenodes bicolor 0.1 Trichoptera Limnephilidae Halesus radiatus <0.2 Trichoptera Limnephilidae Halesus tesselatus 0.2 10.8 28.7 Trichoptera Psychomyiidae Lype phaeopa <0.2 Trichoptera Rhyacophilidae Rhyacophila nubila 1.5 Turbellaria Dugesiidae Dugesia sp. <0.1

90 Lisa 5. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Peetri jões

(1- Kalkahju, 2- Karisöödi, 3- alamjooks)

suur rühm sugukond takson 1 2 3 Bivalvia Sphaeriidae Pisidium sp. 0.7 1.1 0.5 Bivalvia Sphaeriidae Sphaerium sp. 0.4 <0.2 Bivalvia Unionidae Unio sp. <0.2 Coleoptera Dytiscidae Nebrioporus depressus 0.2 Coleoptera Dytiscidae Platambus maculatus 0.1 0.3 Coleoptera Elmidae Elmis maugetii 4.7 1.6 3.2 Coleoptera Elmidae Limnius volckmari 1.5 0.2 1.7 Coleoptera Elmidae Macronychus quadrituberculatus 0.2 Coleoptera Elmidae Normandia nitens <0.2 1.0 Coleoptera Elmidae Oulimnius tuberculatus 8.0 5.9 7.7 Coleoptera Gyrinidae Orectochilus villosus 1.0 0.2 1.3 Coleoptera Haliplidae Brychius elevatus <0.1 0.3 Coleoptera Hydraenidae Hydraena sp. 1.2 2.1 5.7 Collembola Isotomidae Isotoma sp. 0.1 0.2 Crustacea Asellidae Asellus aquaticus <0.1 <0.2 Diptera Athericidae Atherix ibis <0.1 <0.2 1.5 Diptera Ceratopogonidae 0.5 Diptera Chironomidae 5.8 3.9 2.4 Diptera Limoniidae Eloeophila sp. 0.2 Diptera Limoniidae Hexatoma sp. 0.3 Diptera Limoniidae Pseudolimnophila sp. 0.2 Diptera Pediciidae Dicranota bimaculata 0.1 <0.2 <0.2 Diptera Psychodidae 0.3 Diptera Simuliidae 6.0 11.7 4.0 Diptera Tipulidae 0.1 0.3 Ephemeroptera Baetidae Baetis buceratus 0.3 0.7 0.2 Ephemeroptera Baetidae Baetis digitatus 0.5 5.3 2.2 Ephemeroptera Baetidae Baetis muticus 1.7 3.7 3.4 Ephemeroptera Baetidae Baetis rhodani 19.1 3.6 2.4 Ephemeroptera Baetidae Centroptilum luteolum 0.1 0.5 0.7 Ephemeroptera Caenidae Caenis luctuosa 8.1 6.6 0.7 Ephemeroptera Ephemerellidae Ephemerella mucronata 0.2 1.2 1.5 Ephemeroptera Ephemeridae Ephemera danica <0.1 Ephemeroptera Ephemeridae Ephemera lineata 0.4 1.6 1.0 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia dalecarlica 0.6 0.5

91 suur rühm sugukond takson 1 2 3 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia flava 0.2 Ephemeroptera Heptageniidae Heptagenia sulphurea <0.2 0.7 Ephemeroptera Leptophlebiidae Habrophlebia lauta 2.4 1.4 0.7 Ephemeroptera Leptophlebiidae Leptophlebia marginata <0.1 Ephemeroptera Leptophlebiidae Leptophlebia vespertina <0.1 <0.2 Ephemeroptera Leptophlebiidae Paraleptophlebia submarginata 0.7 0.2 0.2 Ephemeroptera Potamanthidae Potamanthus luteus 0.2 0.2 0.3 Gastropoda Bithyniidae Bithynia tentaculata 0.1 <0.2 0.2 Gastropoda Lymnaeidae Radix balthica 1.2 0.5 0.5 Gastropoda Planorbidae Ancylus fluviatilis <0.1 Gastropoda Planorbidae Gyraulus albus 0.3 0.2 Gastropoda Valvatidae Valvata cristata <0.1 <0.2 Gastropoda Valvatidae Valvata macrostoma 0.1 Gastropoda Valvatidae Valvata piscinalis 0.2 0.4 0.3 Heteroptera Aphelocheiridae Aphelocheirus aestivalis 0.4 0.2 3.7 Heteroptera Corixidae Micronecta sp. 0.2 <0.2 Heteroptera Corixidae Sigara sp. 0.1 <0.2 Hirudinea Erpobdellidae Erpobdella sp. <0.1 Hirudinea Glossiphoniidae Glossiphonia complanata <0.2 0.2 Hirudinea Glossiphoniidae Helobdella stagnalis 0.1 Hydrachnidia 0.2 0.7 <0.2 Odonata Calopterygidae Calopteryx sp. 0.2 Odonata Gomphidae Gomphus vulgatissimus <0.2 Odonata Gomphidae Onychogomphus forcipatus 0.1 0.2 0.3 Odonata Gomphidae Ophiogomphus cecilia <0.1 <0.2 0.2 Odonata Platycnemididae Platycnemis pennipes <0.1 Oligochaeta Lumbricidae Eiseniella tetraedra 0.4 0.3 Oligochaeta Tubificidae 1.1 Oligochaeta 0.7 0.5 Plecoptera Chloroperlidae Siphonoperla burmeisteri 1.5 Plecoptera Leuctridae Leuctra hippopus 0.3 <0.2 1.5 Plecoptera Nemouridae Amphinemura borealis 1.7 4.1 15.3 Plecoptera Nemouridae Nemoura avicularis <0.1 <0.2 Plecoptera Nemouridae Nemoura cinerea 0.9 0.7 0.3 Plecoptera Nemouridae Nemoura flexuosa <0.1 Plecoptera Perlodidae Isoperla grammatica 0.2 0.7 4.0 Plecoptera Perlodidae Perlodes dispar 0.5 Plecoptera Taeniopterygidae Brachyptera braueri <0.1

92 suur rühm sugukond takson 1 2 3 Plecoptera Taeniopterygidae Rhabdiopteryx acuminata 0.2 0.7 0.5 Plecoptera Taeniopterygidae Taeniopteryx nebulosa 0.2 0.2 <0.2 Trichoptera Brachycentridae Brachycentrus subnubilus 0.1 0.9 0.3 Trichoptera Brachycentridae Micrasema setiferum 19.2 2.5 10.8 Trichoptera Hydropsychidae Cheumatopsyche lepida 1.0 0.2 Trichoptera Hydropsychidae Hydropsyche pellucidula 0.6 <0.2 1.3 Trichoptera Hydroptilidae Hydroptila sp. 0.2 0.3 Trichoptera Hydroptilidae Ithytrichia lamellaris 1.9 27.6 3.0 Trichoptera Hydroptilidae Oxyethira sp. 0.2 0.2 Trichoptera Lepidostomatidae Lasiocephala basalis <0.2 Trichoptera Lepidostomatidae Lepidostoma hirtum <0.1 1.2 3.7 Trichoptera Leptoceridae Athripsodes cinereus 0.3 0.4 0.7 Trichoptera Leptoceridae Oecetis notata <0.1 <0.2 <0.2 Trichoptera Leptoceridae Oecetis testacea 0.5 <0.2 0.7 Trichoptera Leptoceridae Triaenodes bicolor 0.2 <0.2 Trichoptera Limnephilidae Halesus tesselatus 0.3 4.6 1.8 Trichoptera Limnephilidae Potamophylax latipennis <0.1 0.2 Trichoptera Polycentropodidae Cyrnus trimaculatus 0.1 <0.2 Trichoptera Polycentropodidae Holocentropus dubius 0.1 Trichoptera Polycentropodidae Polycentropus flavomaculatus 0.3 <0.2 0.3 Trichoptera Polycentropodidae Polycentropus irroratus 0.2 0.3 Trichoptera Rhyacophilidae Rhyacophila nubila 0.1 Turbellaria Dugesiidae Dugesia sp. 3.6 0.2 0.5

93