Ebapärlikarbi ajalooliste ning potentsiaalsete elupaigajõgede inventuur Tartu 2016 Tellija: Keskkonnaamet Tööde algus: 22.03.2016 Tööde lõpp: 29.04.2016 Kinnitas: Hille Allemann Tartu osakonna juhataja Aruande koostajad: Merike Hindrikson peaspetsialist Meelis Kask hüdrobioloog Urmas Kruus hüdrobioloog Martin Mandel spetsialist Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Proovialad...............................................................................................................................5 2. Metoodika ..............................................................................9 2.1. Elupaikade kirjeldamine proovialadel..............................................................................9 2.2. Koprapaisude ja kopra tegevusjälgede kaardistamine....................................................10 2.3. Punkt ja hajureostusallikad ja nende olulisus.................................................................10 2.4. Vee füüsikalis-keemilised näitajad ja ökoloogilise seisundiklassi määramine..............11 2.5. Vooluhulgad...................................................................................................................14 2.6. Põhjaloomastik...............................................................................................................14 2.7. Kalastik...........................................................................................................................17 3. Tulemused.............................................................................................................................19 3.1. Pärlijõgi...........................................................................................................................19 3.1.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused.................................................................19 3.1.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad.......................................................................23 3.1.3. Vooluhulgad..........................................................................................................27 3.1.4. Põhjaloomastik......................................................................................................27 3.1.5. Kalastik.................................................................................................................28 3.2. Vaidava jõgi....................................................................................................................30 3.2.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused.................................................................30 3.2.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad.......................................................................32 3.2.3. Vooluhulgad..........................................................................................................37 3.2.4. Põhjaloomastik......................................................................................................37 3.2.5. Kalastik.................................................................................................................37 3.3. Peetri jõgi........................................................................................................................40 3.3.1. Iseloomustus ja elupaikade kirjeldused.................................................................40 3.3.2. Vee füüsikalis-keemilised näitajad.......................................................................42 3.3.3. Vooluhulgad..........................................................................................................45 3.3.4. Põhjaloomastik......................................................................................................45 3.3.5. Kalastik.................................................................................................................45 Kokkuvõte..............................................................................................................................47 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................49 2 Lisad .....................................................................................................................................52 Lisa 1. Elupaikade kirjeldused proovialadel..........................................................................52 Lisa 2. Vooluhulkade mõõtmistulemused.............................................................................63 Lisa 3. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Pärlijões........................................85 Lisa 4. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Vaidava jões ................................88 Lisa 5. Suurselgrootute taksonite suhteline arvukus (%) Peetri jões.....................................91 3 Sissejuhatus Lähtudes Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingust teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ebapärlikarbi ajalooliste ning potentsiaalsete elupaigajõgede inventuuri Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmi (EEA Grants) Keskkonnaprogrammi “Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine“ II taotlusvooru projekti “Ebapärlikarbi elupaikade taastamine“ raames. Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on suurekojaline (15-17 cm), paksuseinaline ja raske jõekarbiliste seltsi kuuluv karp. Ebapärlikarp on oma keeruka elutsükli ning kõrge elupaiganõudluse tõttu üks haavatavamaid veeloomi. Arvestades, et liik on tugevalt seotud oma peremeesorganismi – lõhelistega (meriforell, jõeforell ja lõhe), tuleb liigi elukeskkonna kaitsmisel jälgida ka peremeesorganismide heaolu. Nii ebapärlikarp kui lõhelised eelistavad jahedat, kiirevoolulist ja hea läbipaistvusega vett ning varjatud, metsaseid kaldaid. Seetõttu elavad antud liigid peamiselt kiirevoolulistes metsaste kallastega jõgedes ning ojades [8]. Ebapärlikarp eelistab veekogu, mille põhjas peab olema peent kruusa ja liiva. Elupaiga vahetus läheduses on oluline puude ja põõsaste olemasolu, mis veekogu kohale ulatudes varjavad veekogu liigse päikese eest, hoides nii ära vee liigset soojenemist ning suuremaid temperatuurikõikumisi [8]. Pärlijõgi on oma nime saanud seal veel 18. sajandil arvukalt elutsenud ebapärlikarbi järgi [5]. Ebapärlikarbi esinemise kohta Vaidava ja Peetri jões andmed puuduvad. Käesoleva töö raames inventeeriti Pärlijõge (umbes 20 km ulatuses), Vaidava jõge (umbes 8 km ulatuses) ning Peetri jõge (umbes 12 km ulatuses) ja selgitati välja jõgede hüdrokeemilised ja – füüsikalised näitajad. 11 proovialal kirjeldati jõe elupaigalisi näitajaid (põhja iseloom, lahtise sette olemasolu, kaldakoosluse kvaliteet). Lisaks hinnati jõgede bioloogilist seisundit suurselgrootute järgi, hinnati lõheliste noorjärkude arvukust ja vanuselist struktuuri ning anti hinnang, kas uuritud jõe elupaik võiks sobida ebapärlikarbi taasasustamiseks. 4 1. Proovialad Mustjõkke suubuv Pärlijõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1155700) algab Raipala järvest Lätis. Jõe ülemjooks asub Haanja kõrgustikul ja alamjooks Hargla nõos [18]. Jõgi kulgeb Lätis ligi 4 km pikkuselt. Keskkonnaregistri andmetel on Pärlijõe pikkus koos lisaharudega 42.2 km ja valgala pindala 158.2 km2 [9]. Mustjõkke suubuv Vaidava ehk Vaidva jõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1158000) saab alguse Murati järvest Võrumaal Läti piiri ääres ning suundub Läti poolele. Jõe ülem- ja keskjooks paiknevad Lätis. Alamjooksul 14 km ulatuses voolab jõgi taas Eestis [24]. Jõe pikkus on 71 km ja valgala pindala 597 km2 [5]. Mustjõkke suubuv Peetri jõgi (Keskkonnaregistri kood VEE1158700) algab Kirde-Lätis Aluksne kõrgustikul. Jõe ülem- ja keskjooks paiknevad Lätis ning alamjooks Eestis [15]. Peetri jõe kogupikkus on 73 km ja valgala pindala 435 km2 [5]. Keskkonnaregistri andmetel on Peetri jõe Eestis paikneva lõigu pikkus 26.3 km [9]. Proovialasid (100 m pikkuseid uuritavaid jõelõike) oli Pärlijõel uuritaval lõigul kokku 5: 1) Pärlijõgi allpool Pärlijõe paisu; 2) Pärlijõgi allpool Saarlase paisu; 3) Pärlijõgi Kaugu Veski talu juures; 4) Pärlijõgi Sänna külas; 5) Pärlijõe alamjooksu osa, Vaidava jõel uuritaval lõigul kokku 3: 1) Vaidava jõgi Vastse-Roosas; 2) Vaidava jõgi Peräkonnus; 3) Vaidava jõe alamjooksu osa ning Peetri jõel uuritaval lõigul kokku 3: 1) Peetri jõgi Kalkahjus; 2) Peetri jõgi Karisöödil; 3) Peetri jõe alamjooksu osa. Proovialadel kirjeldati jõe elupaigalisi näitajaid ja uuriti kalastikku. Proovipunktides, mis asusid proovialadel või proovialadele võimalikult lähedal mõõdeti vooluhulk, võeti veeproovid füüsikalis-keemilisteks analüüsideks ja koguti suurselgrootute proovid. Proovialade alguse ja lõpu koordinaadid on esitatud töö lisas 1 olevates elupaikade kirjelduste tabelites ja MapInfo kaardikihil “Proovialad“. Elupaikade kirjeldamisel loeti allpoolvoolu olev punkt lõigu alguseks (0 m), ülalpoolvoolu olev punkt lõigu lõpuks (100 m). Proovipunktide täpsed asukohad on toodud tabelis 1 ja MapInfo kaardil eraldi kihtidena proovitüüpide kaupa (kaardikihid: “Veeproovide proovipunktid“, “Põhjaloomade proovipunktid“, “Vooluhulga proovipunktid“). Joonistel 1 ja 2 on esitatud vee füüsikalis-keemiliste analüüside proovipunktide asukohad. 5 Tabel 1. Proovipunktid Peetri jõel, Vaidva jõel ja Pärlijõel (FK – proovid füüsikalis-keemiliseks analüüsiks, suse – suurselgrootute proovid, VH – vooluhulga mõõtmine) FK suse VH Nr. Jõgi Proovikoht X Y X Y X Y 1 Peetri jõgi Kalkahju 6381180 654408 6381180 654408 6381509 654591 2 Peetri jõgi Karisöödi 6381821 652980 6381821 652980 6381791 652937