DOCSLIB.ORG

Uue Valla Esimene Aasta

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Uue Valla Esimene Aasta SAARDE KIHELKONNA HÄÄLEKANDJA Nr.10 (70) Reede, 22. detsember 2006 Hind 5 kr. Head Saarde valla Uue valla elanikud! esimene aasta Möödumas on jälle üks töine aas- Kolm endist eraldiseisvat oma- toomist kesklinna pargiäärne, kus ta ning peagi on kätte jõudmas jõu- valitsust ühinesid Pärnumaa suuri- peaks nüüdseks valgus põlema terve luaeg. Kahjuks ei näita seda mitte maks SAARDE VALLAKS. Nüüd- öö, väärtustamaks veidigi meie täiesti looduse märgid. Detsembri keskpaik seks on sellest möödunud enam kui pimedat väikelinna. Ka Saarde kirik näeb välja nagu oktoober, kus muru aasta. Milliseid mõjutusi see endaga on sellest aastast valgustatud. Just see on roheline ja sooja kuni kümme elanike jaoks kaasa tõi, seda teab iga viimane väärib erilist tähelepanu, Kultuursele eneseharimisele kraadi. Aga looduse vastu me küll ei inimene omast käest. kuna enne, kui valgustus tööle sai, peaks kaasa aitama ka Kilingi-Nõm- saa. Kõige tähtsam on, et möödunud käisid pahad poisid ja viisid osa val- me klubis läbi viidud uuendused nii Kui möödunud aastal oli kolm aastal sündis meie vallas 41 uut val- gusteid minema! saali remondi kui muude väiksema- omavalitsust lõpuks ühinenud de lakodanikku. Uutele vallakodanike- Koolide käekäigust järgmist - kui te ümberkorralduste osas. Elavat facto, siis nüüd võib öelda, et see on le toimub pidulik vastuvõtt Kilingi- Tali Põhikool sai vaid uued siseuk- huvi selle maja tegemiste vastu näi- toimunud ka tegelikkuses. Me ei rää- Nõmme klubis 20. detsembril. sed ja veidi kenama saali, siis Tihe- tas valla I aastapäeva pidulikust üri- gi enam Kilingi-Nõmmest, Talist ega Eestlastel on olnud ajast aega metsa õppeasutusel täitub ammune tusest osavõtt. Suveaeda on tulevas- Saardest eraldi, vaid ühisest Saarde kombeks aasta lõpus veidi hinge unistus - loodetavasti veel aasta lõ- teks vabaõhuüritusteks ostetud tei- vallast. tõmmata, võtta korraks aeg maha, puks saab toestatud sööklapealne va- saldatav tualett vee ja kraanikausi- Miks tahtsime ühineda? Ikka selleks, et saada üks tugev omavalit- hinnata tehtut ja planeerida tuleviku- rikatus, katusealune ise saab uue voo- ga. Paigaldamine lükkub 2007. aas- sus. Saame teha ühiselt suuremaid investeeringuid piirkonna tasakaa- visioone. Kas pidada eelmist aastat derdise koos endises stiilis uste-aken- ta kevadesse. Igati paslik on kiita lustatud arenguks, püüame olemasolevaid inim- ja materiaalseid res- kordaläinuks või mitte, seda otsus- de ja rõdupiirdega. Kilingi-Nõmme Tali noorte initsiatiivi remontida/si- sursse võimalikult efektiivselt kasutada ja majanduslikku potentsiaali tate ju teie, arvukad valla elanikud. Gümnaasiumi suure maja täisring sustada omale noortetuba Tali Selt- suurendada. Kõik selleks, et parandada vallaelanike heaolu. Elades Tõllal, ei puutu inimene just uusi aknaid oli muidugi kooli direk- simajas. Ideest teostuseni kulus vaid Mis on toimunud selle aasta jooksul? Kindlasti pole ühinemine ol- sageli kokku Talil tehtuga ja vastu- tori ammune soovunelm. Samuti va- nädalaid! nud kerge. Aga kas elu peab kerge olema? Tegelikult võib ühinemist pidi. Seetõttu väike meenutus aasta hetasime välja kooli ehitamise ajast, Kilingi-Nõmme linnasauna on võrrelda teatud mõttes tundmatus kohas vette hüppamisega. Me ei tead- jooksul teoks saanust vallaametniku aastast 1960 pärit kivisöe-katlad. vallavalitsus investeerinud 2006. nud, mis meid ees ootab. Praegu oleme juba tüki maad targemad. Möö- silmade läbi. Need asendati täisautomaatse vedel- aastal üle 200 000 krooni, mille eest duval aastal oleme investeerinud tublisti koolidesse s.t meie lastesse, Valla internetiseerimiseks püstita- kütusekatlaga. Samuti paigaldati kõi- on remonditud riietus- ja pesuruu- aga lapsed on ju meie tulevik. Oleme panustanud klubidesse-seltsima- sime kolm uut 30-meetrist Wi-Fi masti kidesse hoonetesse soojussõlmed. mid. Aasta lõpus on ihuharijatel juba jadesse, päevakeskustesse, samuti spordihoonetesse. Projekteerimisel Kärsu, Sigaste ja Lodja külla. Kilin- Uus soojatootja peaks suutma oma võimalik kasutada ka uusi riietekap- on uus spordihoone Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi juurde. Remondi- gi-Nõmme EMT mastis asuv saatja on võimsusega rahuldada soojavajadu- pe. Uus keskne sauna sissekäik an- vahetatud uue ja võimsama (4 MB) tud on hulk kilomeetreid valla teid ja tänavaid. Sellest kõigest on lähe- se ka ehitatavas spordihoones, mille nab eesruumidesse lisapinda ja soo- saatjaga. Wi-Fi avalik leviala on nüüd- malt kirjutanud sama ajalehe veergudel abivallavanem Andres Kukk. sest Allikukivi ja Tali raamatukogus, Kindlasti kuuluvad siinkohal minu suurimad tänusõnad tehtud töö ka Tihemetsa päevakeskuses. Kahjuks eest kõigile vallavalitsuse töötajatele. Samuti on mul hea meel, et Saar- ei suutnud me, vaatamata pingutuste- de Vallavolikogu on töötanud selle aasta jooksul töiselt ja üksmeelselt, le, leida lahendit Tõllal, mis aga ei tä- rahva huvisid silmas pidades, mitte poliitilistest kaalutlustest lähtudes. henda, et see nii peakski jääma. Tali Aga kõige materiaalse ja maise kõrval on tähtsaim inimene. Täna- piirkond omab võimalust kiireks ses kiire majanduskasvuga ühiskonnas kipub tihti inimene jääma kõige ADSL internetiühenduseks. muu varju. Tihti peetakse raha kõige tähtsamaks. Olen veendunud, et Kiriku järve muul on nüüdseks raha on vajalik, kuid mitte kõige olulisem. korrastatud ja järve muulipoolne kal- Ja kahjuks on meie ühiskonnas siginenud ka liialt palju kurjust. Just laski puhastatud. Sillaotsa järvel on praegusel jõulude ootuse ajal peaksime selle unustama ja rohkem mõt- valminud ujumiseks sobiv ala. Mit- lema oma lastele, sõpradele, tuttavatele ja lähedastele. Püüame olla nen- mekümne meetri laiune liivarand de vastu head, hoolivad ja armastavad, teha neile kingitusi. Tihti on koos umbrohu kasvu takistava kan- andmise rõõm palju suurem kui saamise rõõm. Kui me üheskoos nii gaga peaks aastateks tagama mõnu- Foto: Arhiiv mõtleme, siis suudame kindlasti muuta elu meie koduvallas ja kodukü- sa kaldariba vett ja päikest nautija- las inimsõbralikumaks. See on meie endi kätes. le. Valmis on ka pingid istumiseks ja Volikogu esimees Väino Lill, vallavanem Kalle Song ja abivallava- Kallid vallaelanikud, soovin Teile kõigile rahulikke jõulupühasid riiete tarvis, aga need paigaldame tu- nem Andres Kukk 2006. aasta maikuus Sillaotsal uue liivaranna ja rõõmuküllast aastavahetust! levaks suveks. rajamist arutamas. Väino LILL Kanaküla külaselts, kes suurema Vallavolikogu esimees osa vahenditest ise projektiga leidis, omab nüüdseks päris oma peoplatsi valmimise kohta on sõlmitud selle- ja. Tihemetsa spordihoone ujula osal koos katusealusega. Samuti on Ka- kohane leping Riigi Kinnisvara on täiesti uus ja tänapäevane katus, Saarde vallavalitsust naküla infotahvli juures varjualune ASga. Valmimise tähtaeg on 01. sep- spordisaalil renoveeritud küttesüs- teekäijale või läbisõitjatele, kus saab tember 2008. Samuti on gümnasisti- teem. Lasteaed Krõll saab uhkusta- külastas kultuuriminister vihmaga nii burgeri, coca kui jäätise de sööklas kasutusel uus nõudepesu- da uute vooditega ja kahe remondi- ära süüa ning tarvilised hädadki ära masin koos uute lauanõudega. Alga- tud ruumiga teisel korrusel. toimetada. tus tuli taas kooliõpilastelt endilt, kes Kõike kokku võttes sobiks ehk Teedest rääkides oli sel aastal korraldasid selleks Suveaias ka hea- lõunaeestlase moodi öelda: "Tettost kruusaga katmisel põhirõhk Tali-Ma- tegevuskontserdi. Üks õppureid ve- saa iks midagi, vahtmisest ei todagi." rina teel. Muus osas said vaid häda- danud PAZ-idest on asendunud täna- Kindlasti jäi midagi tähtsat mai- vajalikud pikemad ja lühemad lõigud päevase Volvoga. Hetkel tegeleme nimata, tublimad kiitmata, asine asi osalist lappimist. Kiriku tänav sai teisegi bussi otsimisega, et viimane kajastamata. See aga ei olnud selle surnuaia kõrvale asfaldist kõnnitee- nõukogudeaegne õpilaste sõiduk väl- kirjatüki peaeesmärgikski. Kõike riba ja pindamiseks jagus vahendeid ja vahetada. ärajäänut ja südamel kripeldavat vaid Pärnu tänava kahekilomeetrise- Tõsine remont käib endises lin- saate ka ise aastalõpu pidudel välja le lõigule. Kesklinna on paigaldatud navalitsuse hoones. Sinna peaks ku- öelda. Iga idee ja mõte saab teoks infoviidad, mis juhatavad teed meie junema mitmeotstarbeline päevakes- vaid siis, kui seda kaaslastega jaga- linna mittetundvatele inimestele. Tee- kus, kus iga valla elanik võiks leida da, arutada ja ühiselt ellu viia. Ta- de ääri puhastati võsast üle 10 kilo- omale soovikohast tegevust, kui tal hame siinkohal tänada oma arvukaid meetri. Tänu sellele on tänaseks auto- linnas vaba aega üle jääb. Saarde kaastöötajaid nende panuse eest uue ga täiesti sõidetavad nii Talil endine Foto: Arhiiv Kommunaali Tihemetsa kontoriruu- valla heaolu edendamisel ja kasuta- prügila tee kui Väike-Tõlla tee. mides toimub samuti suurem ümber- da võimalust soovida kõigile rahu- Kultuurimisnister Raivo Palmaru (vasakul) arutlemas vallavanem Tänavavalgustusel seisavad suu- ehitus. Kuna kommunaalid on pärast likku jõuluaega ning head uut aas- Kalle Songa ja vallavolikogu liikme Rein Voldiga uue spordihoone ehi- remad muutused alles ees. Möödu- ühinemist samuti ühtse juhtimise all, tat! tamiste finantseerimise probleemidest. Räägiti ka Kilingi-Nõmme klu- nud aasta oli pigem olemasolevate siis sealsed ruumid saab oma kasu- Saarde Vallavalitsuse nimel bi remondist ja spordielust vallas. remondiks. Ehk väärib eraldi välja tusse Tihemetsa päevakeskus. Andres KUKK SAARDE SÕNUMID Lk. 2, nr.10 (70), reede, 22. detsember 2006 Saarde vallavolikogu istungil 6. detsembril toimunud 2. Vallavalitsusel väljasta- letamisel ei osalenud Aleksan- nevalt:
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • 16 Mägede Hääl 05.12.2019.Pdf
    NR 16 5. DETSEMBER 2019 Rõuge Vallavolikogu 19. novembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: Rõuge alevikus Tindi tn 8 detailplaneeringu. 6. Tunnistas kehtetuks: nr 9 „Varstu valla jäätmevaldajate registri 1. Andis nõusoleku Rõuge vallale kuuluva 4. Tunnistas osaliselt kehtetuks Rõuge Misso Vallavolikogu 27.10.2016 määruse nr 23 asutamine ja registri pidamise kord“. kinnistu (asukoht Rõuge vald, Krabi küla, Vallavolikogu 19.11.2008 otsusega nr „Misso valla jäätmevaldajate registri asutamise 7. Muutis vallavalitsuse hallatava asutuse Õpilaskodu tee T1, sihtotstarve transpordimaa 51 „Jaanipeebu külas Kõva ja Õnne ja registri pidamise kord“; Haanja Valla Rahvamajad nime ja määras 100%) koormamiseks tehnorajatise (veetrassi) kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ Haanja Vallavolikogu 11.12.2014 määruse hallatava asutuse uueks nimeks Haanja reaalservituudiga Kivilohu kinnistu (asukoht kehtestatud detailplaneeringu Kõva kinnistul nr 21 „Haanja valla korraldatud jäätmeveo Rahvamaja. Rõuge vald, Krabi küla, Kivilohu, sihtotstarve planeeringulahenduses määratud kahe krundi rakendamise kord ja Haanja valla 8. Kinnitas Haanja Rahvamaja, Misso Rahva- maatulundusmaa 100%) kasuks. osas. jäätmevaldajate registri asutamine“ 7. peatüki; maja, Mõniste Rahvamaja, Rõuge Rahvamaja 2. Võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule 5. Delegeeris Rõuge valla ametiasutuse üles- Mõniste Vallavolikogu 04.04.2014 määruse ja Varstu Kultuurikeskuse põhi-määrused ja Tindi külas Rõuge Ööbikuorg katastriüksuse annete täitmisega seotud andmekogude nr 10
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 16.03.2016.A Määruse Nr 24 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisa (majandus- ja taristuministri 16.03.2016.a määruse nr 24 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Sellest riigitee Marsruudi Jrk Tee Aadress Tee liik ja nimetus pikkus nr nr Pikkus km Algus Lõpp km km km 1 2 3 4 5 6 7 1. Põhimaanteed 1.1.1 E20 1 Tallinn–Narva* 212,640 9,240 209,153 200,012 1.1.2 212,541 212,640 1.2.1 E263 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa* 287,841 5,505 287,841 282,336 1.3.1 E264 3 Jõhvi–Tartu–Valga* 219,671 0,000 0,527 1.3.2 1,864 2,411 209,843 1.3.3 3,574 130,347 1.3.4 137,675 219,671 1.4.1 E67 4 Tallinn–Pärnu–Ikla* 192,250 13,040 191,790 178,750 1.5.1 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru* 184,553 1,663 184,553 182,890 1.6.1 6 Valga–Uulu* 124,759 1,419 124,759 123,340 1.7.1 E77 7 Riia–Pihkva* 21,965 195,565 216,918 21,353 1.8.1 8 Tallinn–Paldiski* 47,167 11,300 47,167 35,867 1.9.1 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla* 81,022 0,000 70,505 77,657 1.9.2 73,660 80,812 Risti–Virtsu–Kuivastu– 1.10.1 10 143,728 0,000 67,450 Kuressaare* 140,788 1.10.2 68,102 141,440 1.11.1 E265 11 Tallinna ringtee* 38,167 0,000 38,167 38,167 1.12.1 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme* 122,783 0,000 71,056 117,623 1.12.2 76,216 122,783 2.
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Elanike Soo- Ja Vanuseline Jaotus
    Mõniste valla terviseprofiil 2012 1 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................4 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 1. ÜLDANDMED.........................................................................................................9 1.1. Asend ja piirid....................................................................................................9 1.2. Aasta keskmine rahvaarv...................................................................................10 1.3. Rahvastiku soo – ja vanusejaotus......................................................................12 1.4. Asustustihedus...................................................................................................14 1.5. Elussünnid.........................................................................................................14 1.6. Elussünnid ema vanuse järgi.............................................................................15 1.7. Surmad..............................................................................................................16 1.8. Suremuskordaja.................................................................................................16 1.9. Loomulik iive....................................................................................................18 1.10. Loomuliku iibe kordaja.....................................................................................19
    [Show full text]
  • ANNUAL REPORT 2009 Dear Reader!
    objects 3 ANNUAL REPORT STATISTICS ESTONIA 2009 Contents Preface by Director General 3 Main events 2009 4 Statistical programme 5 Work process of Statistics Estonia 15 Dissemination of statistics 23 Personnel of Statistics Estonia 26 Financing of Statistics Estonia 30 Publications 2009 32 2 ANNUAL REPORT 2009 Dear Reader! Last year contrasts sharply with the earlier ones. Already at the beginning of the year, some weeks after the budget had been passed by the Riigikogu, it was clear that the budget did not match the reality. In January the Minister of Finance restricted expenditure, and by the end of February the fi rst amendment to the budget was approved also by representatives of the public. But the rate at which the economy was declining indicated at once that another budget cut needs to be done before Midsummer Day to keep the public fi nance in balance. It goes without saying that plans had to be changed because of the amendments made in mid-year. Thereby, international obligations and agreements in the fi eld of statistics had not changed. Therefore, the Government of the Republic could by no means reduce the scope of the 2009 Statistical Programme and the work planned had to be done by using a fi fth smaller budget of personnel expenditure. Having reached an appropriate agreement within the organisation, we reduced the income of employees in the middle of the year and as of 1 September we were forced to lay off every tenth employee. Due to these extraordinary measures we still managed to cope during the year with the budget reduced twice.
    [Show full text]
  • Mõniste Valla Arengukava 2013 – 2019
    Kehtestatud Mõniste Vallavolikogu 30.01.2013 määrusega nr 3 MÕNISTE VALLA ARENGUKAVA 2013 – 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 2. Mõniste valla visioon ............................................................................................. 4 3. Mõniste valla üldiseloomustus ............................................................................... 5 3.1. Asukoht ja looduskeskkond ............................................................................... 5 3.2. Rahvastik ja asustus ............................................................................................ 6 3.3. Mõniste valla juhtimine, koostöö ja eelarve ....................................................... 7 3.3.1 Mõniste Vallavolikogu ja Vallavalitsus ........................................................ 7 3.3.2. Mõniste valla eelarve ................................................................................... 7 3.4. Koostöö ............................................................................................................... 9 3.5. Ühistegevus ja seltsielu ....................................................................................... 9 3.6. Valdkonna SWOT analüüsi kokkuvõte ............................................................ 10 3.7. Valdkonna strateegilised eesmärgid ja tegevuskava ......................................... 11 4. Majanduskeskkond .............................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]