Juuli 2011 nr 7 (2396) • Tartu ülikooli ajakiri 1 Selles numbris: Andekas Jim Ashilevi - nüüd diplomeeritud lavastaja Tartus on pea sama saastunud õhk kui Tallinnas Kes on peaministri parem käsi?

Tartu Ülikooli lõpetajad 2010/2011 2 toimetaja Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 sisukord 3 Suur suvi 4 Tartu ülikool ja EBS tihendavad suhteid. 8–11 8 Värske lavastaja Jim Ashilevi särab mitmel rindel. 12 Teadus Edasiõppijate jaoks muidugi maalikunsti õpet toetada (sest see Igal aastal sureb saastunud õhu tõttu Eestis enneaegselt enam kui suvi puhkuse mõttes veel alanud võiks ju kuuluda rahvusülikooli poolsada inimest. Tartlasi varitseb nähtamatu oht eelkõige kesklin- pole, sest ees seisavad sisseas- juurde), ent paljuski sõltub kuns- nas ja Karlova linnaosas. tumiskatsed. Tartu ülikooli on tiringkondades palju vastukaja sellest aastast keerulisem õppima tekitanud TÜ kunstiõppe tulevik 15 Väitekiri: Jeesuse kui isiku kirjeldamine on teaduslik fantasti- pääseda, sest vastuvõtutingi- teaduskonna enese planeeritava- ka. mused on karmistunud ning test sammudest. 18 Rahvusvaheliselt tunnustatud teadusfilosoof Rom Harré peab kandideerijatel tuleb rohkem Sügisel jätkub ka ülikooli uue Jakob von Uexkülli vaat et kõige targemaks eestlaseks. pingutada. seaduse rakendamise etteval- 22 Pärnu kolledž aitab linnalehmade projektiga rannaniite taasta- Ent sarnaselt laste ja vääri- mistamine. Mais vaieldi selgeks da. Foto: Andres Tennus kate ülikooliga ei pea selleks, senati esimese koosseisu valimise 25 Tartu ülikool otsustas jätkata maalikunsti erialale vastuvõttu et ülikooli õppejõude kuulata, tingimused ja kord, sügisel seisab oma vahenditest. Sigrid Sõerunurk tingimata ülikooli astuma, sest ees nõukogu liikmete valimine. 26 Vilistlane UT peatoimetaja suvisel ajal alustab tööd Tartu üli- Seadus peab hakkama kehtima Valitsusjuht Andrus Ansipi parema käena leiba teeniv Aare Järvan kooli suveülikool, kust saab soovi uue aasta jaanuarist. teeb eeltööd kogu riiki puudutavate majandusotsustega, ent jääb elleks ajaks, kui käesolev korral väga erinevaid teadmisi Uuest akadeemilisest õppeaas- 18–21 sealjuures ise heal meelel avaliku poliitmängu varju. ajakirjanumber lugeja- tennisemängust kuni kriisijuhti- tast algab tasapisi uue kalendri- teni jõuab, on tänavused miseni. aasta eelarve koostamine, samuti 30 TÜ informaatika magistrandi reisikiri Prantsusmaalt. bakalaureuse-S ja magistriõppe Need ülikooli töötajad, kel aga jätkub ülikooli põhiväärtuste 32 Kas rahvaluule uurija, kes ei kasuta välitööl enam pliiatsit ega lõpetajad juba oma diplomid kauaoodatud puhkuseaeg käes, sõnastamine ning kindlasti seisab paberit, vaid liigub ringi digitaaldiktofoni, digitaalfotoaparaadi, kätte saanud ning ülikoolis käes saavad loodetavasti töised mõtted ees veel palju olulisi valikuid ja videokaamera ja sülearvutiga, on teadusturist? suur suvi. Loodetavasti jõuab aga mõneks ajaks ootele jätta, et nen- otsustusi. Ent seda kõike sügisel. 36 Essee – väärikate ülikooli kogemus juulinumber, kus kirjas kõikide lõ- de juurde sügise hakul värskelt ja UT teeb samuti pausi ning il- 38 2010/2011 LÕPETAJATE NIMEKIRI petajate nimed, siiski soovijateni. puhanult tagasi pöörduda. Uus mub uuesti 2. septembril. Seniks 64 Tegelikult oli tänavu lõpetajaid õppeaasta tõotab tulla taas tegus võtke käesolev number endaga 22–24 juubelid, kaitsmised, tunnustused, teated enamgi – esmakordselt said Tartus ja põnev. puhkusele kaasa, sest lisaks oma diplomid väärikate ülikooli Augustikuu lõpuks peab lõpetajate nimekirjadele on siin 30–31 õppurid, kes hoolsalt loengu- filosoofiateaduskond esitama üli- lugemist küll: noor ja andekas tes käisid. Juba paari kuu eest kooli nõukogule hindamiseks ja Jim Ashilevi, saastunud õhk Tar- nuusutasid ülikooli akadeemilist arengufondist raha taotlemiseks tus, rahvaluule uurimise eripärad, õhkkonda ka need usinad lapsed, visiooni kaunite kunstide tulevi- Jeesus teaduses, peaministri kelle vanemad nad TÜ lasteüli- ku kohta alma mater’is. Nõukogu parem käsi – kui nimetada vaid kooli loengutele registreerisid. langetas küll põhimõttelise otsuse mõningaid teemasid. Suurt suve! UT

Universitas Tartuensis on Tartu ülikooli ajakiri. Ilmub kord kuus. Tiraaž 3500. Tellimisindeks Eesti Postis 00892 • Tartu, Munga 4 (II k); Tel: 737 5680, 523 1751; e-post: [email protected]; www.ajakiri.ut.ee. Postiaadress: Ülikooli 18, Tartu 50090 • Vastutav väljaandja: Illari Lään; peatoimetaja: Sigrid Sõerunurk; toimetajad: Merilyn Merisalu ja Eve Tisler; keeletoimetaja: Marika Kullamaa; küljendaja: Margus Nõmm; fotograafid: Andres Tennus ja Ove Maidla; infotoimetaja: Gea Järgmine Universitas Tartuensis ilmub 2. septembril 2011. Gorjunova, Kady Sõstar; Trükk: Ecoprint • Kõik Universitas Tartuensises avaldatud artiklid jm tekstid ning fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed. Toimetus lubab neid kasutada vaid koos viitega autorile ja Universitas Tartuensisele. • Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. • UT kolleegiumi esimees: Maaja Vadi, liikmed: Sulev Kõks, Ivo 32–35 Volt, Mart Noorma, Villu Päärt, Indrek Treufeldt, Katrin Pajuste-Kuul, Liina Liiv. 4 uudised Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 uudised 5 Tartu ülikool ja EBS sõlmisid Parimad koostöö- ja integratsioonileppe kirjutajad 21. juunil sõlmisid Tartu ülikool Eesti juhtiva eraülikooli ja TÜ ja rahvusvaheline äriülikool vahel sünergia saavutamine said Estonian Business School (EBS) majandusteaduse ja äriõppe vald- strateegilise partnerluse ning in- konnas ning ressursside ühiska- auhinnad tegratsiooni kokkuleppe. Edasise sutus. «Selle kokkuleppe näol on koostöö selgemaks määratlemi- tegemist esimese sammuga TÜ ja 17. juunil tunnustas sihtasutus Foto: Andres Tennus seks moodustavad ülikoolid ühise EBS-i tugeva integreerumise suu- Metsaülikool Tartus kodaniku- juhtkomisjoni. nas nii sisulises kui ka ruumilises ühiskonna teemalise esseekon- Koostööleppe sõlmimisega mõttes,» ütles Karis. kursi parimaid autoreid, kelle loodavad kaks kõrgkooli teha Ka EBS-i rektor Peeter Kross töödest ilmnes, et noored väär- Ülikool jagab teadmisi koostööd õppe- ja teadustöö kinnitas, et kokkulepe tugineb tustavad Eesti vabariiki, vabataht- valdkonnas, mis hõlmab nii ühistele väärtustele kõrghariduse EBS-i rektor Peeter Kross likku tööd ja kodanikuühiskonda. erivajadustega õppejõudude ja teadustöötajate andmisel. «See loob lisavõimalu- Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht/Scanpix Esikoha saanud Gerly Tam- kaasamist ühistesse uurimispro- si meie doktoriõppele ning aitab miste kinnitusel saavad inimesed jektidesse, ühiste loengukursuste tugevdada EBS-i kuvandit nii EBS-i senise koostöö analüüsimi- ise muuta ühiskonda, kus nad üliõpilaste õpetamisest väljatöötamist kui ka tihedamat Eestis kui ka rahvusvaheliselt.» ne ja ettepanekute väljatöötamine elavad ja seda ka väärtushoiakute koostööd doktoriõppe arenda- Koostööleppest lähtuvalt edasiseks strateegiliseks part- osas suunata. «Vabatahtlik töö või 23.–24. augustini toimub õppeosa- riumis on erivajadustega õppija, ei misel. otsustasid ülikoolid moodustada nerluseks ning integratsiooniks. omaalgatus on parimaks lahen- konna ja personaliosakonna eest- pruugi see õppejõule sugugi erilist TÜ rektori Alar Karise sõnul võrdsetel alustel toimiva juhtko- Juhtkomitee esitab oma aruande duseks neile, kes hetkeolukorraga vedamisel koolitus «Mitmekesine lisatööd tähendada, piisab väikes- on koostöö eesmärk EBS-i kui misjoni, mille ülesanne on TÜ ja veebruaris 2012. rahul ei ole,» kirjutas Tammiste. auditoorium: erivajadustega üliõpi- test asjadest, millega arvestamine Žürii koosseisus Mall Hellam, laste märkamine ja toetamine». aitab õppijal paremini toime tulla. Birute Klaas-Lang, Triin Käpp ja Kahepäevasel koolitusel Just sellest tuleb ka koolitusel Rein Taagepera kuulutas lisaks annavad valdkonna parimad as- juttu,» selgitas õppeosakonna Uus stipendium Tartu ülikoolis Tammistele auhinnatuks ka Kris- jatundjad ülevaate enamlevinud juhataja Siret Rutiku. tiina Keelmanni ja Teele Treieli erivajadustest ning nendega ar- Koolitusel räägitakse näi- Tartu ülikool ja TÜ sihtasutus oma aukohuseks Uluotsa pärandi ning filosoofiateaduskonna dok- tööd. Birute Klaas-Lang tun- vestamise võimalustest õppetöös. teks sellest, mida silmas pidada allkirjastasid 21. juunil riigimehe toel see mälestusfond luua,» torantidele, kelle teadustöö teema nustas auhindade kätteandmisel Tutvustatakse ka erivajadusega vaegkuulja õpetamisel, kas ja ja õigusteadlase Jüri Uluotsa sti- selgitas Karis. kuulub riigiõiguse, kohaliku noorte arutlusoskust ja oli väga õppija tugisüsteemi ülikoolis, kuidas aidata ratastoolis liikujat, pendiumifondi loomise lepingu. Jüri Uluotsa stipendiumifond omavalitsuse õiguse, riigiteaduste rõõmus, et gümnaasiuminoored selgitatakse erivajadusega õppija mida teha, kui õppijal on akuutne TÜ rektori Alar Karise sõnul moodustub Rootsi riigi poolt ning riikluse või õiguse ajaloo nii hästi Eesti ühiskonna valu- ees seisvaid väljakutseid ning psüühikahäire jms. on Uluotsa mälestusfondi loomi- Tartu ülikoolile pärandvarana valdkonda. punkte käsitleda oskavad. otsitakse võimalusi, kuidas saab Kuna õppijatega arvestav õpe- se eesmärk eelkõige jäädvustada üle antud ja varem Jüri Uluotsale Jüri Uluots (1890–1945) oli Konkursi peaauhinnaks saavad õppejõud aidata õpet kohan- tamine ning toetav õpikeskkond väärikal moel Jüri Uluotsa mä- kuulunud maja müügist saadud Eesti õigusteadlane ja poliitik, võitja ja Metsaülikooli toimkonna dades erivajadustega õppijal puudutab laiemalt kõiki, ootavad lestus ning toetada Eesti riikluse tulust. Fondi hakkab hooldama Eesti Vabariigi peaminister eripreemia saanud Darja Alõmova paremini toime tulla. Juttu tuleb korraldajad koolitusele nii õppe- valdkonnas teadustööd tegevaid TÜ sihtasutus, luues selle põhjal (1939–1940) ja peaminister tasuta osaleda 10.–14. augustil ka mitmekesisest auditooriumist jõude kui ka mitteakadeemilisi noorteadlasi. stipendiumifondi ning korralda- vabariigi presidendi ülesannetes selleaastases Metsaülikoolis teemal laiemas tähenduses: eri kultuuri- töötajaid. Sellises mahus ja kujul «Uluots oli kaheldamatult üks des regulaarseid stipendiumikon- (1940 kuni surmani). Aastatel «Seestpoolt suurem Eesti: regio- lise-, usulise ja sotsiaalse taustaga on koolitus esmakordne. Eesti silmapaistvamaid riigimehi kursse. 1924−1944 oli ta seotud Tartu naalne areng». Teised auhinnatud üliõpilastega arvestamisest. Koolituse toimumist toetab ning tema roll riigi ja ka Tartu Stipendium on mõeldud ülikooliga, kus ta oli õiguse ajaloo said auhinnaks Metsaülikooli artik- Praegu õpib Tartu ülikoolis üle programm Primus, mille elluvii- ülikooli õigusteaduse ajaloos on sihipärasena õigusteaduskonna, professor ja õppeprorektor. likogumikud. Parimad tööd avalda- 50 erivajadusega üliõpilase ning mist toetab Euroopa Liit Euroopa hindamatu. Tartu ülikool peab sotsiaal- ja haridusteaduskonna takse ka järgmises kogumikus. nende arv kasvab. «Kui auditoo- sotsiaalfondist. 6 uudised Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 uudised 7 TÜ jätkab tõusu maailma juhtivate Tänati pensioneerunud töötajaid teadusülikoolide edetabelites 6. juunil toimus ülikooli ajaloo nagu arstiteaduskonna täien- loodus- ja tehnoloogiateadus- muuseumi valges saalis rektori duskoolituse spetsialist Kersti konna emeriitprofessor Ott Kurs, Mainekas maailma ülikoole maailmas – see eeldab väga edetabeli koostajad esmakordselt tänuüritus selle akadeemilise Bergmann, anatoomia instituudi tehnoloogiainstituudi vanemtea- reastavas edetabelis «QS World kõrget akadeemilist kvaliteeti ja toonud välja viie eri valdkonna aasta jooksul pensioneerunud laborant Aari Talve, kehakultuuri- dur Ann Kilk, sotsiaal- ja hari- University Rankings» asub Tartu rahvusvahelist tuntust,» lisas ta. tippülikoolid: parimaid on hin- töötajatele. teaduskonna spordipedagoogika dusteaduskonna emeriitdotsent ülikool eluteadustes (life sciences: Teadusprorektori hinnangul natud humanitaarteadustes, loo- Kutsutute hulgas olid mitmed ja treeningõpetuse instituudi Inger Kraav ning paljud teised bioloogia, meditsiin, psühho- võib ülikooli heale nimele elutea- dusteadustes, inseneriteadustes ja kauaaegsed ülikooli töötajad, maadluse õpetaja Enn Tõnisson, teenekad kolleegid (vt lk 71). loogia) enam kui 15 000 ülikooli dustes kaasa aidata näiteks TÜ IT-valdkonnas, sotsiaalteadustes seas 301.−350. kohal. ISI Web of Eesti geenivaramu kuulsus, aga ning eluteadustes. Knowledge’i ESI andmebaasis ka meie psühholoogide, arstide ESI (Essential Science Indica- kuulub ülikool kuues valdkon- ja molekulaarbioloogide esinda- tors) andmebaasis arvestatakse Ülo Mander pälvis Baeri medali nas 1% maailma mõjukamate tus mainekates erialaühingutes. mõjukuse hindamisel artiklite institutsioonide hulka, tänavu Halleri sõnul on ülikool oma ning viidete arvu. Varem on TÜ loodusgeograafia ja maas- tunnistas Mander, kes hindab nimetatud loodus- ja arstiteadlase jõudis TÜ sinna esmakordselt ka arengufondi loomisega paika Tartu ülikool institutsioonina tikuökoloogia professor Ülo saadud tunnustust kõrgelt. Karl Ernst von Baeri järgi, kes oli geoteadustes. seadnud teatud eelistused ning oma valdkonna ühe protsendi Mander pälvis Eesti Teaduste Manderile anti kujundatud kirjeldava ja võrdleva embrüoloo- TÜ teadusprorektori Kristjan suures osas kattuvad need elu-ja parimate hulka jõudnud keemias, Akadeemialt maineka Karl Ernst medal koos selle juurde kuuluva gia rajaja ning muuhulgas ka Eesti Halleri sõnul on selline tulemus loodusteadustega. kliinilises meditsiinis, looma- ja von Baeri medali, mida antakse diplomiga üle akadeemia üldkogu loodusuurijate seltsi esimees. ülikoolile väga suur tunnustus. QS Ranking’u üldedetabelis taimeteaduses, keskkonnateadus- akadeemia kõrgeima tunnustu- istungil 20. aprillil. Manderit on Uut pronksist Baeri medalit, «Suures osas sõltub see hinnang asub TÜ juba alates 2009. aastast tes ja ökoloogias, üldises sotsiaal- sena Eesti teadlasele, kellel on varem tunnustatud ka Eesti vaba- mille Teaduste Akadeemia taas- meie antud valdkonna renomeest 551.–600. kohal. Sel aastal on teaduses ning materjaliteaduses. silmapaistvaid saavutusi elu- ja riigi teaduspreemiaga 2000. aastal elustas 2006. aastal, antakse välja maateaduste erialadel. ja rahvusvahelise maastikuöko- mitte sagedamini kui nelja aasta «Ma ei teadnud medali saami- loogia assotsiatsiooni preemiaga järel. Autasustamine algatatakse sest enne kui sain kutse Teaduste 2003. aastal. akadeemikute ettepanekute alusel Tagasisideprojekti uued arengud Akadeemia üldkoosolekule ja Mitmeid kordi samanimeli- bioloogia, geoloogia ja keemia uurisin sõbralt selle põhjust,» sena asutatud Baeri medal on osakonna kogu otsusega. Juuni keskel käivitati Tartu üli- Õppekvaliteedi peaspetsialisti delt võrdlevat hinnangut senise ja koolis ÕIS-i tagasiside uue vormi Margit Raudsepa sõnul on katse- uue küsimustiku kohta. Arutelud katseprojekt, mille panid kokku projektis küsimusi vähem ning ei põhimõtteliste asjade üle, nagu õppeosakond, üliõpilasesindus, ole eraldi A ja B osa. Vastata saab see, kas küsimustiku täitmine TÜ haridusega noore õppejõud ja tudengid. enda õppimise ning õppejõu õpe- on kohustuslik või vabatahtlik Internetiaadress ÕIS-i tagasi- tamise kohta käivatele küsimus- ja kui avalikud tulemused olema kunstniku isikunäitus side uue küsimustiku katsevarian- tele. Eraldi küsimus on ka selle peavad, jäävad samuti sügisesse,» diga saadeti juhuslikult valitud kohta, mida arvatakse uuest kü- rääkis Raudsepp. 29. juunil avati Tallinna Linnaga- muutes ta teose osaks. Kunst- 155 tuhandele TÜ üliõpilasele. Uue simustikust. Iga küsimuse juures Üliõpilasesinduse aseesi- leriis eelmisel aastal TÜ maali- nik on teadvustanud vajadust üliõpilast lõpetas vormi loomisel võeti arvesse on võimalik oma eelnevat vastust mees Silver Ool ütles, et uus kunsti magistrikraadi kaitsnud astuda analüütilisse dialoogi enda tänavu Tartu kevadsemestril üliõpilaste seas kommenteerida, täpsustada või küsimustik on tema hinnangul Laura Põllu isikunäitus «Lost loominguga – leida üles unune- ülikooli diplomiga korraldatud uuringu tulemusi põhjendada. Samuti ei pea andma vanast parem ja tudengisõbrali- and Found / Kaotatud ja leitud», nud hargnevused ja kasutada ära cum laude. Eelmisel – mida üliõpilased arvavad tagasisidet kõigile õppeainetele, kum. «Praeguse plaani järgi on mis jääb avatuks 17. juulini. nende mängulised võimalused. aastal lõpetas õppeainete ja õpetamise kohta vaid üliõpilane saab hinnatavate küsimustiku täitmine suures osas Põld eksponeerib näitusel Põllu TÜ-s kaitstud lõputööde ülikooli kiitusega tagasiside andmise praegusest ainete üle ise otsustada. vabatahtlik ja eristatud on üliõpi- paarikümnest maalist koosnevat komplekti eksponeeriti hiljuti 145, ülemöödunud vormist, mille kohta nad soovik- «Sügisel analüüsime, kui lase ja õppejõu töö. Väga hea on seeriat, millest moodustub maali- Varssavi rahvusmuuseumis Eesti aastal 163 sid tagasisidet anda ja mis võiks aktiivsed üliõpilased vastamisel ka see, et küsimustele saab vastata ruum. Selle loomisega asetab kaasaegset kunsti tutvustaval Eha üliõpilast. seni kehtinud ankeedis olla teisiti. olid ning küsime ka õppejõudu- pärast eksameid.» kunstnik vaataja oma teose sisse, Komissarovi kureeritud näitusel. 8 persoon Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 persoon 9

Juunikuus esikromaani avaldanud ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala lõpetanud Jim Ashilevi leiab, et võimalus sellises keskkonnas õppida on omamoodi väike ime.

Jim Ashilevi: Merilyn Merisalu «Mu elu ja ma ise pidin vahe- Jim hoopis Tallinna ülikoolist. [email protected] peal piisavalt muutuma ja seda Audiovisuaalse meedia õpingute ümber kirjutama. Lõpuks jõudsin ajal puutus ta palju kokku teatri Viljandis on ma esimese avaldatud punkti, kus oli selge, et raamat on põhialustega ja jõudis äratundmi- näidendiga «Nagu oma ajas valmis. Kui ma tahan seni, et tahab näitlejatega näiteks poisid vihma käes» teistmoodi kirjutada, tuleb uus filme tehes palju koostööd teha. 2005.O aastal avalikkuse huvior- asi ette võtta,» lausub Jim, kelles Probleem oli see, et sel ajal oli väga-väga biiti tõusnud Jim on seal vahel- tekitab järgmiste asjade juurde tal näitlejate ees tohutu aukartus, duva eduga tiirelnud sellest ajast liikumine elevust. nii et nendega suhtlemiseks oli saadik. Eksootilise välimusega Lühidalt raamatu sisust rääki- tarvis krambist üle saada. Lõpliku (Jimi isa on pärit Ghanast) puhas mine paneb Jimi muigama. «Kui tõuke ja arusaamise, mida on äge kool eesti poiss valdab lisaks paeluvale ma oleks «Twilight’i» kirjuta- teatris võimalik saavutada, andsid kirjutamisstiilile ka kaamera- ja nud, saaks ma öelda, et see on ar- Jimile kolm nähtud lavastust: teatrikeelt. mastusest ja vampiiridest, aga kui Draamateatri «Finis Nihili», Kõik need asjad huvitavad teda ma sellise lihtsusega vastaksin, NO «Padjamees» ja Von Krahli väga ja nii võivadki eri aegadel siis… See raamat räägib näiteks «Stiil». Jimiga vesteldes luubi all olla eri elust kaane all. Noorte inimes- «Ma sain nendest nii määrava teemad. Ainult et kõigest räägib te elust mingisuguse haiglase laengu, et mul oli lihtsalt vaja Jim täpselt samasuguse sisemise summutava ja ummistusi tekitava teatrimaailma paiskuda,» tunnis- põlemisega. Praegu on teleekraa- kaane all.» tab Jim. nilt «OP!»-i saatejuhina tuntud Noori puudutavad tõsised noormehe jaoks kõige olulisemad teemad on Jimi kirjatöödes tavali- Võlulinn Viljandi kirjandus ja teater. ne asi. Pärast näidendeid «Nagu Noormees proovis aasta enne «Need on kaks asja, millega ma poisid vihma käes» ja «Portse- Viljandi katseid ka lavakunstika- viimasel ajal kõige rohkem olen lansuits» nimetasid kriitikud Jimi teedrisse sisse saada. Seal võeti tol tegelenud,» ütleb Jim. Eelmisel uue karmi põlvkonna hääleks. Ise korral vastu aga ainult näitlejaid. kuul esitles ta oma esimest romaa- nimetaks noormees seda pigem Praegu ei julge Jim isegi mõelda, ni, «Ma olen elus olemise tunne», siiraks kui karmiks. mis oleks kohe Tallinna teatri- mille kokkukirjutamine on aega Jim ei tea, kas või millal ta veel kooli sisse saades juhtunud, sest võtnud neli viimast aastat. näidendeid kirjutab. Neli aastat elu Viljandi akadeemias nimetab teatrikooli on oma võimaluste ta väikest viisi imeks. Kaanealune raamat rohkuse ja vaatevälja avardamisega «Viljandis võeti vastu ka la- Raamatu liha sai lõviosas valmis mõjunud nii, et kirjutajana ei os- vastajaid ja katsete käigus selgus, kirjutatud 2007. aastal, teksti kaks ta praegu teatris midagi teha. et uut kursust hakkab pooleldi täpsemaks riisumine elas aga oma «Seal huvitavad mind praegu kureerima Von Krahli teater, mis elu. Jim seletab, et alguses oli seal teistsugused lähenemised. Teatri oli selleks ajaks minu jaoks juba liiga palju sees, nii et mingi aeg trump teiste kunstivaldkondade väga oluline kultuurikants,» mee- ei suutnud ta seda isegi lugeda. ees on elava inimese kohalolu mi- nutab noormees ja lisab, et tal on Kui mängu tuli tema toimetaja, nuga samas ruumis, mulle meeldib väga vedanud, et elus on olnud Jaan Kuusik, hakkasid asjad läbi sellest punktist asja vaadata.» neid kokkupuuteid, mida see kool väikeste võitluste ja läbirääkimis- Viljandi akadeemiasse on võimaldanud. te ka edasi arenema. lavastajaks õppimise mõtte sai «Kui ma oma romaani esimest 10 persoon Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 persoon 1 1

vaeva, kuidas ennast kehtestada, saanud pilku kõrvale pöörata,» kui samal ajal on tunne, et olen meenutab Jim. JIM ASHILEVI raagus oks või piiksun,» muigab Kooli jooksul saigi läbi proo- • Sündinud 29. augustil ta ja tähendab, et ega lõpuks asi nii vitud nii palju eri teatrisuundi, et 1984. aastal Tallinnas. hull ei olnud, nagu ta algul kartis. tekkis arusaamine, et ei olegi ühte • Õppinud Kopli kunsti- laialt tunnustatud teatritegemise koolis, Tallinna inglise Teater ja kino meetodit, mis on kõige õigem. Pi- kolledžis. Ka lavastajatööd on Jim väljaspool gem tuleb leiutada enda meetod • Lõpetanud Tallinna kooliseinu teinud. Jaanuaris esi- ja oma keel, mida laval kõnelda. ülikoolis audiovisuaal- etendus Cabaret Rhizome’is tema Kooli kõrvalt on Jim ikka edasi se meedia eriala ja TÜ nägemus James Cameroni filmi- tegelenud ka teletööga. Kaamera Viljandi kultuuriakadee- eeposest «Avatar». Kuna ees ei tagant on ta jõudnud aga kaa- mia teatrikunsti eriala olnud konkreetset näidendit, vaid mera ette. Kunagisest operaatori lavastajana. lihtsalt kontseptsioon, tunnistab assistendist on nüüdseks saanud • Kirjutanud lühiproosat, Jim, et proovis korraga lavastaja ja ETV telesaadete «Pöffihunt» ja mida on avaldatud näitekirjanik olla oli paljuvõitu. «OP!» saatejuht. ajakirjades Vihik, Värske Koolitööna lavastatud performance'i teatraalsemas osas seadis Jim oma kursusekaaslased lavale tuttava kostüü- «Aga samas oli see nii lahe- Jimi sõnul ei ole kultuurisaade Rõhk ja Vikerkaar. mikunstniku tehtud ühispükstes ja -kampsunis. Foto: 2x Merli Antsmaa dalt teises laadis asi, kui ma ise «OP!» tema loominguline väl- • Avaldanud näidendid kirjutanud olen. Nii teadlikult jund, pigem võimalus silmaringi «Nagu poisid vihma korda lõpetasin, ei osanud ma lõpuks akadeemia suurune. kus Von Krahli teatris tegelesid lahe ja loll, kokkuvõttes armsalt avardada ja kohtuda inimestega, käes» (lavastatud Pärnu pärast sellist kirjutamist enam Kõik, keda Jim Viljandis teadis, noortega teiste hulgas sellised kohmakas asi. Ma loodan, et sealt kellega ise muidu rääkima minna teatris Endla) ja «Port- inimestega suhelda. Mõtlesin, et olid kooliga seotud, teisi inimesi lavastajad nagu Peeter Jalakas, leitud lollus jääb minuga, ei saa ei oskaks ega julgeks. See selle selansuits» (lavastatud peangi äkki kuskile koopasse üksi sai näha näiteks toidupoes või Juhan Ulfsak, Saša Pepeljajev ja ju kogu aeg lasta endal mingisse töö juures teda motiveeribki. Eesti Draamateatris) ning elama minema mingiks ajaks. Aga söögikohtades. «See kool on Kristian Smeds. tõsisesse hämarusse vajuda,» Tagasi kaamera taha jõudmine romaani «Ma olen elus kui ma Viljandisse läksin, paiskus väga-väga äge, koos on palju eri Nii saab Jim oma näitlejatööde ütleb noormees. ja näitlejatega filmide tegemise olemise tunne». kohe näkku, kui pulbitsev ja kunstiliikide inimesi, kes kõik nimekirja lisaks kooliseinte vahel Näitlejad Joonas Parve ja mõte on Jimil endiselt alles. Samas • Olnud filmi «Malev» ope- värviline keskkond see kool on,» üksteist vastastikku ergutavad ja tehtule kanda juba kaks koos Anatoli Tafitšuk olid tema sõnul ei oska ta öelda, kui kaua sinna raatori assistent, teatri jutustab Jim. toidavad.» kursusega professionaalses teatris nii ägedad ja osavõtlikud, et jõudmine aega võtab, sest nüüd, NO99 lavastuse «Stal- Ta leiab, et see, et Viljandi- Jimi sõnul saab akadeemias tehtud lavastust: Peeter Jalaka kohati oli Jimil endal tunne, nagu kui teatrikool on just läbi saanud, ker» kaameramees, ai- suguses linnas on kultuuriaka- kohe aru, et keegi ei hakka lavastatud «Kuningas Lear» ja ta oleks lihtsalt mingi molekul, tundub film väga kaugena. danud korraldada PÖFFi deemia-taoline kool, on imeline uute jaoks teed sillutama, kooli Juhan Ulfsaki «Idioodid». Ok- mis koos nendega ruumis hõljus. «Sinna oleks vaja lõpuks alafestivale Sleepwalkers asi. See, et kõnniteel veerevad tulevadki sellised inimesed, kellel toobris lisandub sinna ka Kristian Rohkem hindab ta ennast lavas- jõuda, sest kaameraga saab teha ja Animated Dreams. lõngakerad ja teel sõidavad on initsiatiivi, fantaasiat, tahet Smedsi lavastatud «Vennad Ka- tajana näiteks ühe koolis tehtud nii vägevaid asju. Seega ma ei tea, • Juhtinud ETV-s telesaa- ossidega BMW-d, on igapäevane ja mingit põlemist, et asju korda ramazovid», millega on tegeletud performance’i juures. kui kaugel, aga mu horisondil teid «Pöffihunt» ja «OP!». asi. Maastik ise meenutab kohati saata. «Kui sa juba oled loomin- esimesest kooliaastast saadik. Inimlähedusest rääkiv «Et terendab film,» lubab Jim. UT «Sõrmuste isandat» ja jaheda- guline inimene, on sul oma tee Samuti osales ta eelmisel kõnelda sinuga» oli Jimi jaoks matel aegadel õhkub majadest olemas, kõik on su enda teha. Ja suvel Tartus Raadi mõisa tiigi kohati isegi hirmutavalt «pä- kodukollete soojust. see, et sa oled Kalju Komissarovi ääres tehtud Tartu Uue Teatri ris». Veidrad elemendid jooksid Kalju Komissarov, ainult selles, et ta on palju lu- «See on minu jaoks nagu õpilane – see ei jookse kuidagi lavastuses «Kristjan Jaak laskub kuidagi nii kokku, et tekkis tunne, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia genud ja teab, vaid ka suhtluses võlulinn. See koopasseminek, mööda külgi maha.» maa peale», kus noormees täitis nagu oleks etenduspaigas elule teatrikunsti professor ja suhtumises sellesse, mida ta millest ma enne mõtlesin, kuju- TÜ Viljandi kultuuriakadee- peaosa. Andres Keili lavastusele ja teisele inimesele lähemal kui teeb. nes Viljandis hoopis üheskoos mia teatrikunsti 8. lendu, mille tagasi mõeldes tõdeb Jim, et tegu tavaliselt. im on rõõmupakkuv Minu meelest ei pea ootama, olemiseks ja see omakorda mingis Jim koos kursusekaaslastega äsja oli pideva väe kasvatamisega. «Esitasime seda ainult kolm tudeng. Tema puhul on sul et Jimist midagi saaks. Ta juba mõttes päästis mind,» meenutab lõpetas, teatakse ka Krahli lennu «Alguses arvasin, et ei tule korda, iga kord oli võimalus partneriks intelligentne on. Annaks jumal tal areneda Jim kooliaega hea sõnaga. nime all. Viimane õppeaasta oma nõrga häälega vabaõhueten- täielikuks läbikukkumiseks, aga J inimene. See ei väljendu nii, nagu ta ise tahab. Tema jaoks oligi terve linn veedetigi suures osas Tallinnas, dusega toime. Nägin päris palju iga kord sündis midagi, millelt ei 12 teadus Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 teadus 1 3

Kui palju siis? piirkonnas, kus on palju tööstust Kas liikumist neis piirkonda- Kogu Eesti lõikes leidsime, et ja inimesed elavad tihedalt koos, des tuleks võimalusel püüda inimene elab peentest osakestest siis on üldine saastefoon tundu- vältida? Kahjulikke põhjustatud saaste tõttu kesk- valt kõrgem. Sellele lisandub n-ö Inimestele, kes iga päev saastu- miselt viis kuud vähem, samas kohalik saaste ehk see, kui palju nud piirkondadest lihtsalt läbi Tallinna ja Tartu kesklinnas isegi paisatakse kahjulikke ühendeid jalutavad, on kahjulike ühendite osakesi üle aasta vähem. Kui arvestada õhku mõnes konkreetses linnas mõju selgelt väiksem kui sealse- sisse ka osooni tekitatav kahju, või asulas. tele elanikele, aga samas ka mitte siis on õhusaaste mõju meie Eestis, mis paikneb küllaltki olematu. Veelgi enam – sellest, lendub tervisele veelgi tugevam. Samas hõredalt asustatud riikide vahel, kus te täpselt tänaval asetsete, pole osoon meie jaoks nii suureks on riikideülese saaste tase suhte- ühel- või teiselpool teed, kui pikk probleemiks kui näiteks Lõuna- liselt madal, mistõttu mängibki olete, sõltub üsna palju. Näiteks Euroopas. Osakeste sisalduste olulisemat rolli kohalik saaste. maapinnale lähemal on saaste Tartus enim poolest oleme paraku neile Lisaks on õhu saastatus otseselt kontsentratsioon suurem, mis- Välisõhu kvaliteeti, tunduvalt lähemal. seotud ka aastaajaga: peente tõttu on lapsed tiheda liiklusega eelkõige peentest osa- osakeste sisaldus meie linnade tänava ääres rohkem ohustatud. kesklinnas ja kestest tulenevat mõju Kas see tähendab, et pole õhus on suurim talvel (halvemad Ent liikumist ei tohiks karta. inimese tervisele uurinud olulist vahet, kas elada mõnes hajumistingimused) ja kevadel Näiteks ühest hiljutisest Hollandi keskkonnatervishoiu Lõuna-Euroopa metropolis või (talve jooksul tekkinud osakesed teadustööst järeldati, et sporti- lektori Hans Orru sõnul Tartus? satuvad õhku lume sulamisel). misel saadav kasu on isegi tiheda Karlovas sureb igal aastal saas- Päris nii see siiski ei ole. Õhusaas- liiklusega tänaval suurem kui tunud õhu tõttu Eestis te taseme poolest võime Euroopa Millised on Tartu kõige saastu- õhusaaste negatiivne mõju. Nii et enneaegselt enam kui jagada kolmeks: kõige saastunum numad piirkonnad? kahtlemata tuleks liikuda – Tar- poolsada inimest. Tartlasi piirkond on Kagu- ja Lõuna-Eu- Ühelt poolt kesklinn, kus on tus Karlovas või Londonis. varitseb nähtamatu oht roopa, mõnevõrra puhtam Kesk- suurim liiklustihedus ja teisalt eelkõige kesklinnas ja Euroopa ala ning kõige puhtamad Karlova piirkond, mida mõjutab Milliseid haigusi mürgine õhk Karlova linnaosas. Põhjamaad. Meie jääme viimase tugevalt ahiküttest tulenev saaste. organismile tekitab? kahe nimetatu vahele. Millegipärast arvatakse, et tekivad Näiteks Soomega oleme suhte- Puumaja suitsev korsten seos- ainult hingamisteede probleemid. Kristjan Pihl liselt samas seisus, aga Riia linn tub kõige muu kui mürgiga. Peente osakeste puhul on levinud [email protected] on rohkem saastunud kui Tallinn Mis selle nii ohtlikuks teeb? pigem seisukoht, et olulisemad või Tartu, ja leedukate Vilnius on Palju sõltub ka sellest, mida ahju on kardiovaskulaarsed haigused. illes teie uuring Tallinnast mõnevõrra puhtam. või pliidi alla panna. Kui kütta Kopsudesse jõudnuna tekita- seisneb? Vahest kõige üllatavam on see, et kuivade puudega, on saaste hulk vad peened osakesed põletikke, Tegemist on riski kui võrrelda omavahel kaht Eesti kolm-neli korda väiksem sellest, kandes põletiku mediaatorid sealt hindamisega.M Kui meil on teada suurimat linna, siis ega Tartu väga kui põletada niiskeid halge. Ka üle kogu organismi laiali. Mõned õhusaaste tase ning eelnevatest pealinnast maha ei jäägi. Tallinna puhtalt majanduslikust küljest on veel pisemad osakesed tungivad epidemioloogilistest uuringutest kesklinn on tiheda liikluse tõttu otstarbekas kasutada korralikult isegi vereringesse, kus mõjutavad see, milline on seos õhukvaliteedi küll saastunud, kuid mitmed kuivanud puitu – neid kulub kor- vere koostist. Veri muutub pakse- ja haigestumise või suremuse linna asumid on rannikuäärsest raga vähem, temperatuur koldes maks ja näiteks infarkti tõenäosus vahel, siis saame hinnata, kuidas asukohast tingitud hea õhuvahe- on kõrgem ja põlemine intensiiv- suureneb. õhusaaste mõjutab inimeste tuse tõttu suhteliselt puhtad. sem. Mittetäielikust põlemisest, On leitud, et osakestel on tervist – kui palju vähendab Riikide üldise saasteastme pu- mida põhjustab muu hulgas mõju ka närvisüsteemile, seeläbi oodatavat eluiga ning kui palju hul tuleb eristada kahte tasandit. madal temperatuur koldes, tekib vererõhule ja südamerütmi tekitab varajasi surmasid ja hospi- Üks komponent on riikideüle- polüaromaatseid süsivesinikke, sagedusele. Aga loomulikult on Foto: Margus Ansu/Postimees/Scanpix taliseerimisi. ne saaste. Kui sa elad Euroopa mis on vähkitekitavad. mõjutatud ka hingamisteed – 14 teadus Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 väitekiri 1 5 kopsudesse kogunenud osakesed Kui palju kipuvad inimesed ise liikumisvahendeid. Ühelt poolt tekitavad oksüdatiivset stressi, haiguste põhjusi halvast õhust saaksime saastet vähemaks, teisalt millega kaasneb hingamisteede otsima? ka inimesed liikuma. Jeesuse kui isiku ja kopsude ärritus ning näiteks TÜ kliinikumi kopsukliiniku Tarvis oleks sisulist koostööd bronhiit. Eriti tähelepanelik korraldatud läbilõikelise uurin- linnaisade, planeerijate ja oma ala tuleb olla krooniliste haigete ja guga püüdsime välja selgitada, spetsialistide vahel. Samas tuleb kirjeldamine on laste puhul, sest nemad on saaste kuivõrd inimesed ise tajuvad tunnistada, et ka meie initsiatiiv puhul kõige tundlikumad. õhukvaliteedi mõju oma tervisele on seni vähene olnud. Üks tervist kahjustav tegur, ning viisime selle korrelatsiooni millest linnapildis mööda vaadata konkreetse keskkonna õhusaaste Kuivõrd linnajuhid selle prob- teaduslik fantastika ei saa, on ka müra. Müra võib sisaldustega. Selgus, et hajuvus on leemi tähtsust aduvad? niisamuti, nagu peente osakeste väga lai. See tähendab, et inimesel Teoorias – arengukavade tasemel Sellisele järeldusele jõudis usuteaduskonna lektor Ain Riistan oma doktoritöös saaste, tekitada südame-veresoon- võib kodus olla palju õhusaastet, – sellega tegeletakse, praktikas «Ajalooline Jeesus: teaduse probleem religiooni kontekstis», mis sündis paljude konnahaigusi. Mehhanism seis- aga see ei häiri teda, samas teise vähem. See ei ole nii ainult Eestis, Jeesuse-uuringute analüüsi tulemusena rohkem kui kümne aasta pikkuse akadee- neb eelkõige selles, et stressihor- inimese õhk on tunduvalt parem, vaid ka mujal. Probleem on milise küpsemise käigus. «Me tõenäoliselt teame Jeesusest väga palju, aga prob- moonide tase suureneb, tekitades ent tema kaebab. selles, et inimestel, kes meie linnu leem on see, et me ei tea, mida me temast täpselt teame,» sõnas töö autor. stressi ja südamerütmihäireid. Sama uurimismaterjali põhjal planeerivad ja arendavad, peaksid leidsime ka, et Tartu tihedama olema väga head keskkonnatead- Nii et tegu on tõsise aktuaalse autoliiklusega piirkondade elani- mised. Eve Tisler kuna tema vaated ajaloolise Jeesuse uuringute vastu algas 1980. probleemiga, mitte üksnes kud kaebavad rohkem südame- Õnneks on näha ka mõnin- [email protected] küsimuses on artiklite kirjutamise aastate lõpus samuti teaduslikust teadlaste huviga perspektii- haiguste ja ahiküttel köetavate gaid positiivseid suundumusi, jooksul muutunud, siis võivad optimismist ja lootusest tõe jälile vikat, ent seni vähe uuritud majade elanikud enam hingamis- kus teadustulemusi linnaehitusse in Riistan ei uurinud need veelgi muutuda, «aga praegu- saada. Üheks end mõjutanud valdkonda avada? teede probleemide üle. rakendatakse. Näiteks Tartuski oma doktoritöös mitte ses seisus olen küll väga skeptiline, autoriks peab ta Hans Küngi, kes Kahtlemata. Ilmeka näitena võib plaanitakse ringteedega suure- ajaloolise Jeesuse ole- et uurijad üldse suudaksid jõuda ütles, et kui küsime Jeesuse kohta, tuua, et Maailma Terviseorga- Mida peaksid linnaplaneerijad mad transiitveod kesklinnast välja Amust, vaid seda, millisel viisil kõiki rahuldavale konsensusele siis tuleb kindlaks teha, millisest nisatsioon (WHO) on kehvast uute ehitiste projekteerimisel juhtida ja Tallinna kõrghoonete on uuringud Jeesust kui isikut selle kohta, kes Jeesus oli.» Jeesusest me räägime. «Kui õhukvaliteedist tekkinud problee- õhukvaliteedi hoidmiseks puhul on tehtud tuulemodelleeri- püüdnud defineerida. Kahesaja vaatame kristliku dogmaatika mide osakaalu hinnanud suure- silmas pidama? mist – uuritud, kuidas õhuvoolud aasta vältel on Jeesusest ajaloo- Teaduslik optimism Jeesust, siis see on läbi sajandite maks ühest protsendist kõikidest Nagu öeldud, on üheks põhili- hoonete suhtes funktsioneerivad. lisest vaatenurgast kirjutatud Kristliku religiooni jaoks fun- olnud väga erinev. Kui me vaata- haigusjuhtudest. seks peente osakeste õhusaaste Kuid see täidab pigem eesmärki, tuhandeid tekste, raamatuid, damentaalse tähtsusega Jeesuse me popkultuuri Jeesust, näiteks Meie uuringust selgus, et tekitajaks linnas autod. Mõnel et tornid püsti püsiks, saaste haju- monograafiaid ja teaduslikke isikut on uuritud kahe sajandi filmis «Jesus Christ Superstar», peened osakesed tekitavad Eestis pool on meie tänavad ehitatud vusega on siin vähe pistmist. artikleid. «Konkreetselt ajaloo- vältel eri lähtekohtadest. Üle siis see on jälle midagi muud. keskmiselt 600 varajast surma nii, et mõlemalt küljelt piiravad Probleemid on ka laiemalt lisele Jeesusele spetsialiseerunud tuhande aasta käsitleti Jeesust Tekib küsimus, kust me tegeliku aastas ja ühtekokku üle 8000 seda tihedad majade read, kust Euroopas. Näiteks on teadusli- teadlased ütlevad, et lausa füüsili- eeskätt kristliku dogmaatika Jeesuse leiame.» kaotatud eluaasta. Keskmine mootorisuitsul pole hajumiseks kud uuringud näidanud, et kõik selt on võimatu kõike läbi lugeda, võtmes, temast mõeldi ainult kui Ennast religioosseks inimeseks oodatava eluea kaotus on elaniku pääsu. Eriti hull olukord on keskkonnatervisealased direktii- pidevalt ilmub käsitlusi juurde,» jumalinimesest, kristliku religioo- pidav Riistan on õpetanud teo- kohta ligikaudu viis kuud ja kao- Tallinna kesklinnas, kus kõrgete vid inimeste tervist täiel määral selgitas Riistan. ni lunastajast. loogiat juba alates 1995. aastast tus varajase suremuse puhul isegi «tänavakanjonite» vahel teatud ei kaitse. Doktoritöö kokkuvõttes Valgustusajastul võeti piibliuu- ning talle on Jeesuse isik alati kuni 14 aastat. ilmastikutingimustel õhk sisuli- Muu hulgas võivad tervisehä- nimetab autor ajaloolise Jeesuse ringutes kasutusele ajaloolis-kriit- tähtis olnud. Mida rohkem aga Lisaks veel üle 300 respi- selt ei liigugi. dad kimbutama hakata direk- otsinguid teadusliku fantastika line lähenemine, millega loodeti Riistan erinevaid uurimusi luges, ratoorse juhu ja umbes 550 Mis meid mitmete riikide tiivis näidatud peente osakeste valda kuuluvaks teemaks. Selle Jeesust näha sellisena nagu ta seda suuremaks tema skepsis kardiovaskulaarset hospitalisee- linnapildist eristab, on kind- piirväärtustest juba tunduvalt julge väljaütlemise taga on isiklike tegelikult oli ja kriitiliselt uurida, teaduse võimaluste suhtes kasvas. rimise lisajuhtu aastas. Siit võib lasti kergliiklusteede ja ilmselt väiksematel kontsentratsioonidel. hinnnangute arenemine järjest mis tegelikult juhtus. See lähene- Selgus, et ka piibliuuringites puu- tõstatada küsimuse, et kas sellised seetõttu ka jalgratturite vähesus. See on mitmete Euroopa riikide skeptilisemas suunas, mis on ajali- misviis on tänini paljude uurijate dub võimalus luua ühtne arusaam numbrid ei ole Eesti-suguse riigi Näiteks Hollandis, Taanis ja tehtud lobi, et mahtuda nõutud selt jälgitav ka doktoritöö kaheksat jaoks oluline. Jeesusest kui ajaloolisest isikust. jaoks liiga suured? Rootsis on jalgratas üks põhilisi normidesse. UT artiklit lugedes. Riistan arvab, et Ain Riistani huvi Jeesuse- 20. sajandi esimesel poolel 16 väitekiri Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 väitekiri 1 7

miste baasil tähele uurimisobjekti üle perspektiivihüpoteesideks. Riistani enda jaoks tõstatab see olulisi aspekte ning modelleerin «Näiteks evolutsiooniteooria küsimuse teaduse objektiivsusest neid,» seletab autor. Täpsemalt pidi algselt selgitama liikide mit- laiemalt. Faktid on teaduses kok- uuris Riistan erinevaid piiblitekste mekesisust, aga kui selle kaudu kuleppe ehk konsensuse küsimus. ja Jeesuse uuringuid Roy A. Clou- hakatakse seletama, miks meie «Uurija tuleb välja artikliga ja tei- seri analüüsi abil religiooni rollist käitumismallid on sellised nagu sed uurijad kas nõustuvad või ei teaduse meetodites, mis seisneb nad on, siis see hakkab töötama nõustu, toimub vaidlus ja lõpuks olemushüpoteeside ja perspektii- perspektiivihüpoteesi tasandil.» jõutakse järeldusele, et asjad on vihüpoteeside eristamises. Sellele teooriale toetudes leiab nii nagu nad on.» Olemushüpoteeside näiteks autor, et üheks põhiliseks prob- Piibliuurijatel toimub see on klassikalised loodusteadus- leemiks piibliteadustes on see, et vastupidi, sest ainus kindel fakt likud hüpoteesid, mida saab kont- uurijad vaidlevad teadusartiklites on see, et Uues Testamendis rollida katseliselt. «Olemushüpo- olemushüpoteeside tasandil, on Jeesust kirjeldatud. Kui sealt tees postuleerib mingi probleemi aga nende tegelikud erinevused edasi minna, siis konsensus järjest seletamiseks selle probleemi taga seisnevad perspektiivihüpoteesi- hägustub. See näitab, et teadus ja Kumb on «õige» Jeesus? Vasakpoolsel pildil seinamaal Bulgaaria ortodoksi kloostris ning parempoolsel BBC oleva peidetud fenomeni ja üritab de tasandil. «Just perspektiivihü- teadlane on teineteisest lahuta- 2001. aastal linastunud dokumentaalfilmis rekonstrueeritud väidetav ajalooline Jeesus. selle kaudu probleemi lahata.» poteeside tasandilt tuleb teadus- matud. Fotod: CaroBastian/Scanpix, BBC Perspektiivihüpotees aga teooriatesse religioosne element «Teadus ei ole asi iseeneses, võtab nähtuste seletamise aluseks ning siin ma rõhutan, et ajaloo- vaid see on teadlased, kes teevad päädisid kriitilised uuringud narratiivi. Viimase neljakümne kindlaks tehtud.» ühe aspekti nähtusest enesest line Jeesus on teaduse probleem seda oma institutsionaalses tõdemusega, et tegelikult me ei aasta jooksul aga on kirjutatud Samuti kasutab ajakirjandus ning järeldab, et kõik teised religiooni kontekstis.» sättumuses ning sotsiaalsetes tea Jeesuse kohta eriti midagi. kümneid raamatuid, milles esi- ajaloolise Jeesuse uurijaid ära. protsessid põhinevad nendel as- rollides ja maailmavaateliste Uurijates süvenes veendumus, et tatud Jeesus-pildid üksteisega ei Riistan nimetab tabloiditeadlas- pektidel või on nendega samased. Objektiivsuse illusioon veendumustega.» Riistani arvates piibli põhjal ei saa ikkagi ajaloolisi ühildu ning neil puudub sarnasus teks neid uurijaid, kelle uusi ja Niimoodi annavad perspektiivi- Jeesuse puhul on see väga on religioossuse otsimine ja mar- uuringuid teha. Teadlased kirjuta- ka kristlike uurijate tulemustega. põnevaid «leide» Jeesuse isiku hüpoteesid võtme asjade nägemi- selge, sest teadus on siin otseselt keerimine teaduses laiemalt üsna sid ise oma ideid uurimisprojekti «Ühelt poolt teadmiste kesisus ja kohta avaldavad regulaarselt nii seks laiemas plaanis. suhestatud religioosse konteks- vajalik, sest seeläbi saab teadus sisse ning nõnda konstrueeriti teiselt poolt teadmiste mitmeke- populaarteaduslikud väljaanded Riistan toonitab, et päris tiga, kuid seda võib laiendada teaduslikumaks. UT nende endi arusaam Jeesusest. sisus sundis mind seda tööd ette kui ka laiatarbemeedia. «Suurem tihti kasvavad olemushüpoteesid ka teistele teadusvaldkondadele. võtma,» selgitas Riistan. osa teadlaskonnast kehitab õlgu Paradigma kriis Kuna uurijad ei ole suutnud ja ütleb, et see on jama. Aga for- Tänapäeval on jõutud kokkulep- jõuda konsensusele kõige põhili- maalses plaanis on tabloiditead- Randar Tasmuth Doktoritöö on kokku pandud võib-olla ei taha kirja panna, et pele, et Jeesuse kohta saab kind- semates asjades, siis ütleb Riistan, lased samamoodi teadlased kui EELK usuteaduse instituudi rektor, 12 aasta jooksul eri otstarbel ajaloolis-kriitlisel meetodil on lalt väita ainult umbes kümmet et Jeesus-uuringud on paradig- teised, » tõstatab autor küsimuse, professor, doktoritöö oponent kirjutatud artiklitest ning ülevaa- omad piirid ja et see on kriisi ajaloolist, kuid kahjuks vähe- maatilises kriisis. Piibliuuringutes kust läheb ekstravagantsemate teartiklist. See erineb tavapärasest jõudnud. Noorem uurija arvab, ütlevat fakti. Näiteks seda, et 1. on ajaloolise Jeesuse küsimuses ja enam hillitsetud teooriate eesuse uuringute problee- väitekirjast, sest reeglina kirjuta- et oponendid ja kirjastajad pane- sajandil e.m.a. Jeesus tõesti elas, püütud saavutada konkreetset vaheline piir. mile on tähelepanu pööra- takse artiklid kavatsusega, et need vad sellist lähenemist pahaks. et ta tegutses rändjutlustajana, määratletud tõde ja soovitud jõu- tud ka varem, aga see on osa väitekirjast. Kuigi tuleb tähelepanu pöö- kellel olid jüngrid ning et ta löödi da kindlatele tulemustele, nagu Teadus ja religioon J viis, kuidas Ain Riistan Töö tegi huvitavaks see, et rata ka sellele, et töö tervikuks risti. «Aga sealt kaugemale palju loodusteadusteski, kuid seda pole Autor nimetab oma töö mee- tõstatab uurimisobjektist suhte märkasin autori mõtteviisis sar- komponeerimisel oleks olnud minna ei saa,» nentis Riistan. juhtunud. «Eriti populaartea- todiks interdistsiplinaarset teaduse ja religioosse konteksti naseid probleemiasetusi kogu 12 võimalikud ka teistsugused 1970. aastatel liitusid Jeesus- duslikus retoorikas on tänapäeval deskriptiivset modelleerimist, mis vahel, on suhteliselt unikaalne. aasta jooksul. Paari viimase aasta lahendused, siis arvan, et meie uuringutega ka mitteteoloogidest tihti kõlamas väited, et teadus- seostub kõige rohkem piibliuurin- Ühest küljest tegi see töö hästi artiklites ilmnes küpsemine, mille Eesti väikeses, Uue Testamendi ajaloolased ning paljud juudi uuringud on näidanud Jeesuse gute sotsiaalteadusliku analüüsi ja huvitavaks, teisest küljest tekkis tõttu autor käsitles väitekirjas teoloogia kontekstis on see uni- uurijad, kes püüdsid ajaloolisest kohta midagi kindlat. Vaat selle antropoloogiaga. «Tuleb astuda oht harali minna, millele ka tei- esitatud küsimusi eriti julgelt ja see kaalne töö, millest saavad teised Jeesusest kirjutada tänapäeva kohta ma ütlen, et paradigma uurimisobjektiga dialoogi. Panen ne oponent tähelepanu pööras. on igati kiiduväärt. Noorem uurija uurijad kohati eeskuju võtta. seisukohalt tähendusrikast on kriisis, sest mitte midagi pole oma varasema lugemuse ja tead- 18 teadus Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 teadus 1 9

Juunis Tartu ülikooli külastanud Uus-Meremaa päritolu teadusfilosoofi Rom Rom Harré (vasakul) ja TÜ teadusfilosoofia professor Rein Vihalemm Harré sõnul on baltisakslasest biosemiootiku Jakob von Uexkülli käsitlus oma- uurisid Eesti kirjandusmuuseumis Arno Vihalemma näitust. ilmast (umwelt) eriti aktuaalne nüüd, teadustehnoloogia plahvatusliku arengu ajajärgul.

Sigrid Sõerunurk filosoofilistele sõlmküsimustele seegi teadmine on nüüd osa meie [email protected] eriti vastuvõtlik. omailmast. Von Uexküll oli väga tark mees. Aga teadusel on ka üüsik ja populaartea- Teaduse roll on ajapikku muu- romantiline külg. duslike raamatute autor tunud. Milline on see praegu? Stephen Hawking on Ühest küljest muutub teadus Mis on teaduses romantilist? Föelnud, et tänapäev vajab keerukamaks üha rohkem areneva Näiteks planeetidest, mis on füüsikat ning et filosoofia on matemaatilise analüüsi tõttu. Kui tegelikult kivitükid, on meil ku- surnud. Mida te sellest seisu- sa ei mõista matemaatikat, oled jutlus kui millestki hämmastavast. kohast arvate, olles ise osalt mõnes mõttes kadunud, sest väga Teaduse romantiline pool tõi ka füüsik, osalt filosoof? keeruline on esitada kompleksseid mind lapsena teaduse juurde. Stephen Hawkingi puhul on tegu matemaatilisi ideid lihtsas keeles. Lisaks meeldis mulle väga ekspe- propagandaga, sest ka füüsikas ei Teisest küljest on teadusapa- rimente teha. saa teha teadust ilma filosoofiata. ratuur ja eksperimenteerimis- Minu nägemuses on filosoofia tehnikad väga kiiresti arenenud. Milliseid eksperimente te rangelt kontseptsioonide analüüs, Sellest valdkonnast olen ma eriti tegite? kus tuleb uurida mõistete struk- huvitatud. Tuntud Eesti filosoof- Keemilisi. Isa ostis mulle kõik tuuri, suhestumist teiste kont- bioloog Jakob von Uexküllilt on teaduslikud seadmed, mida ma septsioonidega jms. Hoolikalt pärit väga oluline idee omailmast soovisin. Üks mu suurimaid ela- tuleb uurida ka metodoloogiat. (umwelt). Von Uexkülli idee oli, musi oli 9-aastasena katse eraldada Mina uurin praegu instrumentide et igal liigil, sh inimesel, on enda broomi. Mul olid olemas kõik ja aparaatide olemust. Ka nende omailm ehk maailm, mida see vajalikud ained, aga ma vajasin kohta ei saa teha pealiskaudseid konkreetne elusorganism teab, veel destillaatorit. Isa oli nõus selle otsuseid, et ma arvan, et see tunneb ja mõtestab. Minu näge- mulle ostma, kuigi ta ei uskunud, instrument teeb seda. Filosoof muses muudavad arenev teadus- et mu katse õnnestub. Aga õnnes- ütleb: üks hetk! Mõtleme läbi, aparatuur ja eksperimendid meie tus! Ma vaatasin, kuidas tilkhaaval kas see on tõsi ja milline on selle omailma avaramaks. eraldus pruun vedelik ja ütlesin instrumendi suhe maailmaga. Maailm, mida me tunneme, isale: vaata, see on broom! muutub näiteks mikroskoopide, Ma läksin õppima keemiateh- Kas kõik teadlased kasutavad teleskoopide ja kosmosesondide noloogiat, aga jätkasin matemaa- seega oma töös filosoofiat? abil tehtud teaduslike saavutus- tikaga, sain sel erialal töökoha ja Jah. Küsimus on, kas nad pööra- te abil suuremaks. Me teame õpetasin matemaatikat eri ülikoo- Uexkülli omailma idee vad sellele ka tähelepanu ja kas nüüd, et galaktikaid on tohutult lides. Siis oli mul võimalus õppida nad teevad seda hästi või halvasti. palju, see teadmine on osa meie edasi Oxfordis, kus sattusin üha Einstein ei teinud kunagi eks- omailmast. 300 aastat tagasi ei enam filosoofide mõju alla. Minu rakendub tänapäeva perimente, tema töö oli puhtalt oleks seda keegi osanud arvata. juhendajaks sattus John Langsaw filosoofiline analüüs. Psühholoo- Me tunneme ka viirusi. Inimesed Austin. Ma käisin ka tema ling- gidel oleks kontseptsioonide ana- jäid ka 300 aastat tagasi haigeks, vistilise filosoofia loengutes ning lüüsist ehk kõige rohkem kasu, aga nüüd oskame mikroskoobi vaimustusin sellest hämmastavalt teadusfilosoofias sest tänapäeva psühholoogia on abil öelda, et see on E. coli – keerulisest analüüsist. Foto: Andres Tennus 20 teadus Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 teadus 2 1

Mis on akadeemilise teaduse Mis on teadusfilosoofide roll seda teevad. Kas seda küsimust saab kuidagi Millisest uurimisvaldkonnast Rom Harré tulevik? tänapäeva teaduses? lahendada? olete praegu eriti huvitatud? Selle kohta tuleb öelda kahte Teadusfilosoofid peaksid analüü- Mis on suuremad vead, mida Ühel viisil. Öeldes, et inimestel, Praegu töötan selle kallal, et välja • Sündinud 18. detsembril asja. Kuna teadus muutub üha sima, milliseid kontseptsioone, ajalehed teevad? kes ei pea kohustusi oluliseks või töötada metodoloogia, mis ühen- 1927. aastal Uus-Mere- keerukamaks, muutub see ka meetodeid ja teooriaid kasutatak- Nad arvavad, et kui leiti neuro- vastupidi, rõhutavad neid liialt, daks kultuuripsühholoogiat ja maal. kallimaks. Seetõttu tuleb kindlasti se ja kui palju mõjutavad teooria loogiline seos psühholoogilise pole õigus. Inimestel, nagu minu neuroteadusi. See on minu jaoks • Lõpetanud Oxfordi ülikooli teha kompromisse eri teadmiste konstrueerimist sotsiaalsed fenomeniga, on leitud selle feno- vanaema, kes oli pärit Prantsuse väga oluline temaatika. (B. Phil – 1956, M.A. – vahel – nn puhaste teadmiste ja tegurid või ajalooline taust. meni põhjus või olemus. Näiteks protestandi perest. Mu vanaema 1960, D. Litt. 2000). selliste teadmiste vahel, millest Teadusfilosoofid saavad vaa- kui öelda, et leiti neuroteaduslik korraldas elu, lähtudes ainult Miks see on oluline? • 1995–1997 oli Suurb- saab keegi kasu. See ei ole uus data kontseptsioonide sisemisi seos kadedusega, arvatakse, kohustustest, aga see pole hea. Kui neuroteadusi mõistetakse ritannia teadusfilosoofia arusaam, vaid ulatub tagasi struktuure ja analüüsida nende et nüüd ongi teada kadeduse Õigus pole ka inimestel, kes valesti, on sel väga halb mõju ini- ühingu president. Francis Baconi aega, kes ütles, et tagajärgi. Näiteks biheivioristid olemus. Aga kadedus on väga püüavad lähtuda vaid õigustest. meste vastutustundele. Ma usun • On rahvusvahelise teadust tasub teha vaid siis, kui ei teadvustanud, kui ebamoraalne kompleksne sotsiaalne mõiste. Filosoofid peavad takistama äär- moraalsesse vastutustundesse. keemiafilosoofia ühingu see toob endaga kaasa märgatava oli propageerida psühholoogiat, Londoni Timesis oli hiljuti uudis musi. Kui sul on vaid õigused, siis Teisalt olen huvitatud keemia auliige. muutuse. Me peaksime mõtlema mis võttis ära inimliku vastutuse. pealkirjaga, et nüüd mõistetakse kellelgi peavad olema vaid kohus- ja füüsika filosoofiast. Toon näite: • 1965–1995 oli teadur teaduse sotsiaalsetele ootustele, Tänapäeva neuroteadustes Trooja sõda. Keegi oli leidnud, tused, vastasel juhul ei saa sa oma kui järv on jäätunud, on sel teatud Linacre kolledžis, emeri- aga rakendusuuringud ei tohiks tuleks mõnikord aeg maha võtta et agressioon on seotud teatud õigusi maksma panna. Seda tuleb tugevus. Koer saab üle jäätunud teerus 1995. hakata domineerima. ja küsida, kas järeldus on ikka geeniga. Aga see ei seleta Trooja inimestele meelde tuletada. järve kõndida, elevant aga mitte. • 1989–1999 oli kevad- kooskõlas sellega, mis te enda sõda! Teiseks – iga inimene, kellel On olemas selline mõiste nagu Järv võimaldab kõndimist koerale, semestriti Georgetowni Kas seega peaks tegema ka baas- arvates just avastasite. Nüüd ma on see geen, saab end tegelikult vabatahtlikud kohustused. Need aga elevandile mitte. Seda ideed ülikoolis külalisprofessor, uuringuid, mitte keskenduma tegelengi peamiselt psühholoo- ohjes hoida. on kohustused, mida inimesed võib laiendada ja küsida, mida alates 2000. aastast ainult rakendusuuringutele? gia, kultuuriuuringute ja neuro- arvavad endal lasuvat, aga pole eksperiment meile annab. Näiteks samas professor. Kindlasti. Kui muuta kõik baas- teadusega ja näiteks küsimusega, Millised on kõige teravamad seadust või tava, mis neid selleks füüsikas võivad ühes eksperi- • Alates 2008 – London uuringud rakendusuuringuteks, kuidas psühholoogia uurimistöös probleemid, millega teadusfilo- kohustaks. Näiteks ajalehtede mendis elektronid tunduda kui School of Economics and võiks end samahästi jalga tulista- säilitada moraalset vastutust. soofid tänapäeval tegelevad? taaskasutamine – 20 aastat tagasi osakesed, teises kui laineline Political Science, loodus- da. Enamik teadusest ajendatud Moraalne vastutus lasub ka Filosoofias on suur probleem leidis keegi, et oleks hea mõte aja- liikumine. Kui keegi suruks ekspe- ja sotsiaalteaduse filosoo- tähtsatest ühiskondlikest arengu- ajalehtedel. Näiteks teeb keegi seoses kohustuse mõistega. Kas lehti taaskasutada. Tasapisi idee rimenteerijale püstoli oimukohale fia keskuse juhataja. test on tulnud baasuuringutest. neuroteaduse alal avastuse, et kui me peaksime täitma oma kohust levis, kuni lõpuks muutis mõne ja nõuaks vastust, kas elektronid • On kirjutanud ligikaudu Michael Faradayle võlgneme vaat inimene on vihane, siis on käi- või nõudma oma õigusi? Enami- riigi valitsus selle seaduseks. Kui siis on osakesed või lained, oleks 30 raamatut, koos toi- et kõik, mida kasutame praeguses vitunud teatud neurokeemiline ku aja 20. sajandist domineerisid ma olin väike poiss, õpetas ema õige vastus et ei kumbki, see metatud raamatutega on moodsas ühiskonnas. Faraday protsess. Kui psühholoog ütleb, inimeste õigused nende poliitilise mulle, et džentelmen käib alati sõltub eksperimendist. Ühes tema nimi kokku rohkem polnud karvavõrdki huvitatud et see on vaid keemiline protsess, ja moraalse aktiivsuse üle. Inime- kõnnitee sõiduteepoolses ääres. eksperimendis lubab loodus näha kui 70 raamatul. millestki praktilisest. Või näiteks siis filosoof peab taas ütlema, et sed ajasid taga oma õigusi: õigusi Isegi kui ma olin kolmeaastane, neid osakestena, teises lainetena. • Peamised uurimisteemad Gregor Mendel, munk Brno nii see päris ei ole, see pole vaid naisena, õpilasena jne. Kohustuse pidin ma käima kõnnitee välimi- Nüüdisaja teadusloos on seni arva- on olnud: matemaatika, kloostris, kes kasvatas kloostriaias keemia, vaid ka moraalsus. Ka mõiste oli tagaplaanil, eriti USAs ses servas. tud, et eksperimendist saab teada teaduse, ontoloogia, herneid ning uuris taimede muut- ajalehed peaksid olema teadlikud ja Ühendkuningriigis. Kord ühe konverentsi vaheajal eksperimenteeritava nähtuse või psühholoogia, sotsiaalp- likkust. Tema töö tulemusena moraalsetest küsimustest. John F. Kennedy alustas kõndisin tänaval koos feministli- objekti olemuse. sühholoogia, sotsioloogia sõnastatud Mendeli seadused olid kohustuse mõiste tugevdami- ku maailmavaatega naiskolleegi- Mida me teame maailma kohta filosoofia. aluseks kogu edasisele geenitea- Kas psühholoogid on nendest sega, temalt pärineb tuntud ga. Me ületasime sõidutee ning seni tehtud eksperimentidest? • On andnud loenguid dusele. Mendel tegi uurimustööd moraalsetest küsimustest lause: «Küsimus ei ole selles, mina läksin ümber tema uuesti Enamasti vaid seda, mida maailm paljudes ülikoolides ja rei- lihtsalt huvi pärast. Suhe teadu- teadlikud? mida Ameerika saab teile anda, kõnnitee välimisse serva. See lubab inimestele enda kohta teada sinud kõikidel mandritel, se ja ühiskonna vahel muutub Ei, mitte eriti. Mina ja mu kollee- vaid mida teie saate Ameerikale naine läks endast täiesti välja, saada. See toob meid tagasi von külastanud kõiki Euroopa pidevalt. Michael Faraday ei gid püüame neile seda pidevalt anda» (it’s not what America can öeldes, et ma olen seksistlik siga. Uexkülli juurde, sest tema omailm Liidu riike. On elanud Pa- hoolinud põrmugi ühiskonnast, meelde tuletada. Biheiviorismil ei give to you, it’s what you can give to Ma taipasin, et olin omandanud on see, mida maailm võimaldab kistanis ning tunneb huvi aga meie maailm sõltub teaduse ole häda midagi nii kaua, kui seda America – ingl k). kohustuse ja unustanud selle enda kohta teada sellele liigile, araabiamaade vastu. avastustest. ei tõlgendata nii, nagu ajalehed täiesti. antud juhul inimesele. UT 22 teadus Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 teadus 2 3

uudne lahendus, vaid suvepea- seks on vaja maad jälle hooldada. linnale ajalooliselt iseloomulik Kose sõnul on selleks kõige – Pärnu rannaniidu ala oli kunagi kuluefektiivsem viis karjatada Pärnu kolledž aitab suur karjamaa. Kohe linna kõrval rannaniidul vähenõudlikke liha- neljasajal hektaril rannamaal veiseid. Oluline on ka roostiku ja võis olla isegi 300–400 lehma. võsa niitmine ning madalate ran- linnalehmade projektiga Karjatusala hakati nõukogude nikulõugaste (väikesed merevee- ajal piirama ja 1980. aastate lõpul ga tiigid ranna lähedal) kallaste keelati see linnapiires täiesti ära. korrastamine. Rannikulõukad tuleb puhas- rannaniite taastada Kariloomad söövad tada sinna ladestunud prügist ja niidu endiseks püüda taastada nende looduslik Loomade kadumise ja toitainete veerežiim, st vähemalt osaline rikkuse tõttu on roostik Pärnu ühendatus merega. Ka roostik rannaniidul sellest ajast laialt le- säilitatakse mõnel pool, sest seal vinud ja lopsakalt vohanud. Kuigi elavad mitmed kaitsealused lin- kõrgemaid ja kuivemaid kohti nuliigid (nt hüüp, roo-loorkull jt). on aeg-ajalt turistisõbralikkuse Tundlikematel aladel, kus pärast hooldatud, ei ole rannaniit kasvab veel väärtuslikke taime- üldisest allakäigust pääsenud. liike, nagu näiteks Balti sõrm- Suure väärtuse ja erilise kait- käpp, tuleb olla eriti hoolikas, et setähtsusega on madal rannaniit, masinad taimi ära ei tallaks ega Foto: Urmas Kaldmaa/Õhtuleht/Scanpix Foto: kus roo kõrgus võib olla kuni viis kariloomad neid ära ei sööks. sentimeetrit. Sellised elupaigad, Kuna Pärnu rannaniit on suures kus mitmed kaitsealused linnu- ja osas ka linnakeskkond, tuleb taimeliigid saaks hästi kasvada, erilist tähelepanu pöörata linna- on nüüdseks peaaegu kadumas. elanike ja -külaliste teavitamisele «Valdav elupaik, mida praegu looduskaitsealal toimuvast. vaatama minna, on roostik ja seal suudavad väga vähesed liigid ellu Kasu loodusele, jääda,» ütles Kose ja lisas, et lin- linnale ja ülikoolile naruumi mererannikust eraldav Projekti eesmärk on taastada roheline müür pole ka turismi umbkaudu 400-hektarilisest Merilyn Merisalu projektitaotlus «Urban Cows» tagavad keskkonnainvesteeringu- loomade pidamine on paras risk, mõttes atraktiivne. rannaniidust ligi 250 hektarit [email protected] sai juunikuus Euroopa komisjoni te keskus, Pärnu linnavalitsus ja aga kui sellest huvitatud ettevõtja- Roogu kasvanud rannaala, roostunud ala ning rannikulõu- heakskiidu ning läheb täie hooga Tartu ülikooli Pärnu kolledž. tel on projekti ning linna ja kesk- kuhu kohati on veetud prügi ja kad, rajada selle hooldamiseks artu ülikooli Pärnu käiku järgmisel aastal. Projekti eeltööd, muu hulgas konnakaitseameti tugi olemas, siis kus muu hulgas leidub ka kodutu- vajalik taristu, luua kaitsealale kü- kolledž osaleb viis aastat Kuna Pärnu rannaniidu ka lihaveiste karjatamine ranna- läheb kõik sujuvamalt,» loodab te laagriplatse, on tõsine prob- lastusvõimalused ning korraldada kestvas ja 1,138 miljonit kaitseala kaitseväärtuste puhul on niidul, on juba käimas. Kolledži Kose suurprojekti eelarvest välja leem ka linnaohutuse seisukohalt. mitmesuguseid üritusi rannanii- Teurot maksvas keskkonnapro- tegemist esmatähtsate elupai- loodusvarade rakendamise teadu- jäänud lihaveiste soetamise ja nen- Ebaseaduslikest laagriplatsidest, du naabruses olevatele elanikele jektis, mille eesmärk on taastada gatüüpidega ning valdav osa ri Mati Kose sõnul võtsid linna- de karjatamise edukat taastamist. aga ka lihtsalt pahatahtlikkusest ja Pärnu külalistele. Pärnu rannaniidu looduskaitseala projekti eelarvest on suunatud kodanikud eelmisel aastal riiklike Tõsi, projekti eelarves on ette saab igal aastal alguse palju roo- Rajatav taristu hakkab koos- kooslused ja loodusväärtused. just loodusväärtuste taastamisele, hooldusrahadega soetatud Šoti nähtud karjatamise infrastruktuuri põlenguid. Et kaitseala välispii- nema nii loomade varjualustest Koos keskkonnaameti ja Pärnu otsustas Euroopa komisjon rahas- mägiveiste ilmumise suvepealin- loomine. riga piirnevad kohe inimeste kui ka karjaaedadest ja väravatest, linnavalitsusega üleeuroopalisele tada suurprojekti 75% ulatuses. na rannaniidule hästi vastu. Projektile nime andnud lin- elamud, on see tõsine ohurisk. et vältida seda, et poolmetsikud konkursile Life+ Nature esitatud Vajaliku kaasfinantseeringu «Selge on see, et linnaruumis nalehmad pole Pärnu kontekstis Endise hea olukorra taastumi- veised kellegi iluaeda jalutaksid, 24 teadus Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Aktuaalne 2 5 koerad loomi häirima pääseksid Loodusrada seotakse linna- teadus, turismist rääkimata,» või autod suvitajatega karjatusala- valitsuse rajatava promenaadi toob Kose välja kolledži tähtsuse. le või kaitsealuste liikide kasvu- pikendusega ja see on planeeritud Lisaks oma eriala palgalistele Ülikool jätkab kohtadele sõidaksid. piirkonda, kus inimeste külasta- spetsialistidele näeb ta ka tuden- Kose on kindel, et rannaniidu mise mõju oleks minimaalne ning gite kaasamisvõimalust. muutumisest endiseks on lisaks kus lihtsate vahenditega, nagu Kõige väärtuslikum on võima- maalikunsti tudengite loodusele kasu tervele linnale. Ees- infostendid, vaateplatvormid lus lähedalt näha, kuidas üks suur ti on üks väheseid riike Läänemere jmt oleks võimalik ala väärtusi keskkonnaprojekt toimib, ilmselt ääres, kus rannaniidud on osaliselt tutvustada. Samuti võib puhke- ökoettevõtluse ja projektijuhti- veel säilinud, konkurentsis teiste majandusega tegelevatel ettevõ- mise tulevastele tudengitele. Tu- vastuvõttu rannakuurortidega võib Pärnu tetel tekkida avatud rannaniidul rismitudengeid saab kool kaasata eeliseks saada just looduslähedus. võimalus teha giididega atraktiiv- näiteks puhkemajanduse mõjude Sigrid Sõerunurk «Kui nõukogu oleks vastu õppekaval ei ole oma eelarvet (see Infot selle kohta tuleb aga seid loodusekskursioone. uurimise ja seire korras, sotsiaal- [email protected] võtnud otsuse, et maalikunst kaob peitub instituudi eelarves), mistõt- jagada nii Pärnusse tulevatele töö tudengeid aga avalikkusega ära, oleks sel olnud palju laiemad tu pole finantssuhted läbipaistvad turistidele kui ka kohalikele elani- Pikaks ajaks tööd ja seotud tegevuses. una riik tänavu Tartu tagajärjed. Sellepärast peangi ja et Laia tänava õppehoone on kele. Projekti järgi suletakse lisaks praktikat Koset ennast võib pidada ülikooli maalikunsti eri- oluliseks, et filosoofiateaduskond kehvas seisus. Langi kinnitusel on karjateedele ka mõned mereni Kogukonna kaasamiseks on suure projekti arhitektiks. Tema alalt kohti ei tellinud, ot- esitaks nõukogule augustiks pro- teaduskond viimase aasta jooksul viivad autoteed, mis paiknevad suureks abiks ka talgud, mida juhtimisel hinnati Pärnu ranna- sustasK ülikooli nõukogu juunikuu jekti, mis hõlmaks kõikide kaunite töötanud selle nimel, et nimetatud puhuti nii tihedalt, et kipuvad on korraldatud juba varasematel niidu looduskaitseala loodus- istungil toetada rektor Alar Karise kunstide tulevikuvisiooni ja oleks vigu parandada. rannikul pesitsevaid linde segama aastatel. Talgutel eelmisel kevadel kaitselist seisundit ja töötati välja ettepanekut ning jätkata esialgu laiemapõhjaline,» lisas rektor. Maalikunsti professor Jaan El- ja maastikku killustama. «Kind- lõi kaasa palju kohalikke, kes tegevuskava loodusväärtuste maalikunstitudengite vastuvõttu Filosoofiateaduskonna dekaan keni hinnangul oli osa etteheide- lasti tuleb teha selgitustööd, miks koristasid aastakümnetega randa taastamiseks ning loodussääst- ülikooli enda vahenditest. Valter Langi hinnangul leiti nõu- test õppekavale ka n-ö filosoofi- teatud piirangud on vajalikud,» ja lõugastesse kogunenud loodus- liku külastuskorralduse taristu Filosoofiateaduskonnal tuleb kogus maalikunsti õppe pääst- list laadi. Näiteks toodi miinusena tõi Kose näiteks. likku ja tehisprügi. Kose sõnul rajamiseks. augustikuu nõukogu istungiks miseks parim võimalik lahendus. välja, et õppekava ei motiveeri Praegu läbivad kaitseala ei jäta kedagi ükskõikseks, mis Koostöös teiste projekti- esitada terviklik visioon ja tege- «Taas võib tõdeda, et kuuldused kõrgkooli lõpetama, sest kogu mitmed teed ja rajad suunaga nende korrastatud või ehitatud partnerite, keskkonnaameti ja vuskava mitte vaid maalikunsti, maalikunsti surmast olid ennat- erialane väärtus asub õppekavas. otse linnast mere äärde, mida asjadesse puutub, see aitab kogu- Pärnu linnavalitsusega, on Pärnu vaid kõigi Tartu ülikoolis õpe- likud.» Lang kinnitas, et tea- Samuti soovitati tihendada koos- kasutatakse mere äärde pääsuks konnal teemasse palju kergemini kolledži ülesanne korraldada ka tatavate kaunite kunstide kohta, duskond võtab kaunite kunstide tööd Tartu kõrgema kunstikooli ja koerte jalutamiseks, teadvusta- sisse elada ja rannaniiduga seotut projekti lõpukonverents linnaliste et taotleda valdkonnale rahalist projekti koostamist tõsiselt ning ja Eesti kunstiakadeemiaga. Elke- mata ala looduskaitsestaatust ja paremini tajuda. loodusväärtuste kaitse ja avalik- toetust ülikooli arengufondist. esitab nõukogule kokkulepitud ni kinnitusel on mõlema kooliga tegelikke kaitseväärtusi. Projekti- TÜ Pärnu kolledži töötajatele kuse kaasamise teemal. Rektori kinnitusel võivad ajaks arendusprojekti koos tege- esialgne kokkulepe koostöö ga soovitakse rajada läbi ranna- ja tudengitele on samuti selline Projekt «Urban Cows» vältab tänavu suvel maalikunsti õppe- vuskavaga, kuidas kunstiõppega vormistamiseks olemas. niidu loodusrada, mis võimaldaks suur looduskaitseprojekt hea kokku viis aastat, 2012–2016, see kavale kandideerivad noored olla Tartu ülikoolis jätkata. «Peale maalikunsti on ju veel inimestel alaga tutvuda. õppimis- ja praktikavõimalus. aga ei tähenda, et pärast projekti kindlad, et erialale sissesaamisel Haridus- ja teadusministeeriu- teisigi probleemseid kunstivald- Projekti käigus tegelevad Pärnu lõppu jääks Pärnu rannaniit taas õppetöö sügisel ka algab ning mi otsust tänavu Tartu ülikooli kondi, mida tasuks Tartus ühiste kolledži eksperdid taastamistööde hooletusse. Ala koosluste hool- kohti jagub senises mahus. maalikunsti erialalt riiklike kohti jõududega arendada, kas või Eesti on üks väheseid üldise nõustamisega, rannikulõu- damine ja karjatamine tagatakse Karise sõnul langetas nõukogu mitte tellida on osalt põhjendatud näiteks monumentaalskulptuur, riike Läänemere ääres, gaste taastuskava koostamise ja PRIA toetuste abil, kohalik vei- juuni istungil põhimõttelise ot- maalikunsti õppekava tingimisi sellealase koolitamise puudulik- kus rannaniidud on selle elluviimise seirega, liigikait- seliha võib välismaise toodangu suse, et kaunid kunstid on Tartu akrediteerimisega. 2010. aas- kus annab Eesti avalikus ruumis osaliselt veel säilinud, seliste tööde korraldamise ning asemel ka suvepealinna lettidele ülikooli osa ning ülikoolile vaja- ta kevadel Eesti kõrghariduse tunda,» möönis Elken sarnaselt konkurentsis teiste avalikkuse kaasamise strateegia ja söögikohtadesse jõuda, mis likud. Ka tsiviilõiguse professor kvaliteediagentuuri korraldatud Karisega vajadust vaadelda kuns- rannakuurortidega koostamise ja rakendamisega. oleks loomakasvatajatele kindlas- Paul Varul võttis nõukogu istungil üleminekuhindamisel akrediteeriti tiõpet laiemalt. võib Pärnu «Pärnu kolledžis on kõik ti lisamotivatsiooniks. Rajatavate sõna, märkides, et maalikunst, õppekava tähtajaliselt kolmeks TÜ maalikunsti erialale on eeliseks saada just tähtsad valdkonnad, mis sellesse külastusobjektide hooldamise mida on Tartu ülikoolis õpetatud aastaks. Dekaan Langi sõnutsi olid varem toetust avaldanud Tartu ja looduslähedus. projekti puutuvad, olemas: loo- tagab omalt poolt hiljem aga üle 20 aasta, võiks ka edaspidi etteheited õppekavale pigem vor- Eesti kunstimuuseum ning teised duskaitse, majandus ja sotsiaal- Pärnu linnavalitsus. UT kuuluda rahvusülikooli juurde. milised, mitte sisulised. Näiteks, et kunstiinstitutsioonid. UT 26 vilistlane Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 vilistlane 2 7

liialt esile ta tõepoolest tikkuda nile selge, et äritsemisest enam loengud küll maha, kuid eks audi- ei taha. «See rohkem poliitikute huvitab teda hoopis ühiskondlik tooriumis õhkus teatud skepsist: rida.» (Mehe ettevaatlikust hoia- makromajanduslik pilt, ning ta «Kas meil on ikka neid iganenud kust ajakirjaniku suhtes kõneleb astus Tartu ülikooli rahanduse teadmisi tarvis?» meenutab ka asjaolu, et kogu intervjuu ja krediidi erialale. Ometi lasi Järvan, kel endalgi tekkis ühe vältel hoiab ta käes pastapliiatsit akadeemiline elu end kaks aastat pisut kahtlaste tõekspidamistega ja märkmikku, et vajaduse korral oodata, vahepeal tuli käia kolhoo- õppejõu loengutest puudumise olulised jututeemad endalegi üles sis kartulivõtul, misjärel siirdus tõttu probleeme. kirjutada.) enamik noormehi Vene sõjaväkke Vahest üks hiljutisemaid sünd- aega teenima. Noortele soodne aeg musi, mil Järvani isik tema ameti Esimene semester paar aastat Üldiselt püüdis cum laude’ga varjust välja paistis, oli tänavu nooremate kursusekaaslastega lõpetanud Järvan siiski loengu- kevadel, kui Eesti Euroopa Liiku- algas ainetega, nagu teaduslik tes käia nii palju kui võimalik. mise nõukogu otsustas tunnusta- kommunism ja sotsialismi poliit- Alguses rohkem, pärast muutus da teda aasta eurooplase tiitliga. ökonoomia, ning vajas seetõttu kohalkäik muude kohustuste kõr- Kuid ka sel puhul loobus mees esmapilgul veidi harjumist. Ent valt selektiivsemaks, märgib ta. aupaistest, öeldes, et see pole mida aeg edasi, seda vähem Motiveeritud noormees Foto: erakogu üksnes tema töö, vaid tunnustus punaseks muutus ainekava ja tegi aga rohkelt iseseisvat tööd, kogu protsessile. järjest enesekindlamaks Järvan tutvudes õhtuti tunde ülikooli valitud eriala puhul. Talle sai raamatukogus ingliskeelsete Ärihuvist majanduseni peagi selgeks, et õpib õiges kohas: materjalidega. Tagasihoidlikkusele vaatamata «Teadsin juba esimese õpingu- Juba keskkoolis korralikku Vabariigi peaministri ütleb Järvan, et ta pole kunagi aasta lõpuks, et kunagi tahaksin inglise keelt rääkinud Järvanil olnud nohikliku perfektsionisti juhtida mõnd riigiettevõtet, on siiani meeles ülikooliaegne tüüpi. Keskkooli lõputunnistu- hiljem küll huvid pisut muutusid esimene kokkupuude võõrkeelse sööduandja sele juhtusid neljad ja üksikud ja hakkasin vaatama keskpangan- teadusartikliga. «Miskipärast oli kolmedki – vene keeles ja laisku- duse poole.» erakordselt hea tunne võtta aja- sest kehalises kasvatuses, olgugi, Et riigi valitsemises võivad leht kätte ja jõuda arusaamisele, Oleks peaministri majandusnõunik Aare Järvan (43) jalgpallur, siis kahtlemata et õpetaja nägi temas kergejõus- lähemas tulevikus hakata puhuma et mõistad, millest seal kirjuta- «keskväljamootor», kelle rolliks rabada nii kaitses kui ka rünnakul, ehitada üles tiklase potentsiaali. Aeg-ajalt sai uued tuuled, oli tollal, kaks-kolm takse.» mänguplaan ja jagada väravasööte, ent mängu lõpuks jääda ikkagi ründestaa- poistele omaseid vempegi tehtud. aastat enne Eesti taasiseseisvu- Õppejõudude kõrval oli ka ridega võrreldava tähelepanuta. Iseloomustuses Saku gümnaasiu- mist, tunda ka ülikooli seinte va- tudengitele see aeg tulevikku sil- mi päevilt kirjeldab klassijuhataja hel. «Mingi aeg jõudis õppejõu- mas pidades märgilise tähtsusega. Järvanit kui tugevate liidrioma- dude ja tudengiteni äratundmine, Jääb ju ka Eesti praeguse ärieliidi Kristjan Pihl puudutavate majandusotsustega, nud meest peeti selles protsessis dustega noormeest. et need ajad on peagi ümber,» ülikooliaeg paljuski 1990. aastate [email protected] mis enamasti üksnes peaminist- koguni nii oluliseks, et kui ta Ülikooli minek oli see-eest räägib Järvan. «Hakati suuremat algusesse, kui pinnas uute ettevõ- rile omistatakse. Järvan ise jääb 2006. aastal kantsleri ameti maha alati olnud enesestmõistetav, huvi tundma, milline on majan- tete õidepuhkemiseks oli soodne alitsusjuht Andrus An- poliitmängu varju, ehkki põhjust pani, kardeti, et eurotsoon võib iseasi, millisele erialale – üht- dusteadus mujal ja milline on ja suur hulk töökohti vastloodud sipi parema käena leiba bravuuriks oleks küllaga. eestlastele täitumatuks plaaniks moodi põnevad tundusid ajalugu majandus siis, kui sel lastakse riigiametites vabad. teeniv Järvan hindab Varem rahandusministeeriu- jäädagi. ja majandus. Viimase kasuks vabalt toimida.» Järvani hinnangul olid noortel Vend küllaltki jalgpallikaugeks mi kantsleri ja Mart Siimanni Kõrge riigiametniku kohta kallutas kaalukausi 1980. aastate Uuendusmeelsemad õppejõud sel ajal uskumatud võimalused inimeseks, ent tunnistab, et peaministriks oleku ajal ma- puuduvad aga artiklid nii klantsa- keskpaigas keerulisele poliitilisele hakkasid aastakümneid muutu- karjääri alustada, milletaolisi ei mõneti sarnaneb tema töö tõe- jandusnõuniku ametit pidanud jakirjades kui ka tõsisema sisuga olukorrale omane ajalookäsitlus matuna püsinud loengukons- pruugi ilmselt enam kunagi tulla. poolest kaaslastele nutikaid sööte Järvanit puudutavatest artiklitest ajalehtede persoonikülgedel. Jär- ja soov ise midagi ära teha, näi- pekte läänest pärit õpikute najal «Ega ülikoolis selle üle vist õn- jagava palluri omaga. Nõunikuna lõviosa on euroteemalised. Eesti van möönab, et ega ajakirjanikele teks isikliku ettevõtte loomine. täiendama. nelikud ei oldud, aga ju oli see siis tuleb tal teha eeltööd kogu riiki üleminekut ühisrahale kureeri- äraütlemisi palju pole olnud, aga Sisseastumispäevaks oli Järva- Näiliselt peeti kõik ettenähtud selle aja paratamatus, et enamik 28 vilistlane Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 teadus 2 9 majandustudengeid teisel-kol- mandal kursusel õppimise kõrvalt Aare Järvan töötasid,» räägib ta. Järvan isegi • Aare Järvan on sündinud 29. juulil 1967 Tallinnas. Viikingimaja valmib sattus peagi pärast Eesti Panga • 1992 omandas Tartu ülikoolis kõrghariduse rahanduse ja loomist sinna lühiajaliselt tööle, krediidi erialal (cum laude). Eve Tisler paljud olid neist kohal ainult päev «Need, kes praegu käeolevas asudes mõni aeg hiljem, pärast • Pärast seda õppis aasta Cambridge’i ülikoolis majanduse [email protected] või paar. Pajuste sõnul kulus ka projektis osalevad, ei ehita endale stažeerimist Soomes ja Prantsus- valdkonnas. palju aega, et aimu saada, kuidas kodu, vaid aitavad minul pro- maal, juba täiskohaga keskpan- • 1991 kahekuuline stažeerimine Pariisi kindlustusfirmas uulis jätkavad vabatahtlikud ikkagi rauaaegsete inimeste kom- jekti teostada ning omandavad gapoliitika osakonna juhataja toimus tänu sellele, et ta võitis rahandusministeeriumi kor- TÜ arheoloogia magistrandi bel maja ehitada. selle käigus ka uusi kogemusi ja ametisse. raldatud üliõpilastööde konkursi (teiseks tuli Indrek Neivelt). Viire Pajuste juhtimisel Suur osa vabatahtlikest olid teadmisi. Ja need ei ole kindlasti Samal ajal õppis ta veel aasta Oma töös väits ta, et Eesti majanduslik heaolu kasvaks siis, J Rõuges rauaaegse elamu ehi- Pajuste sõbrad, tuttavad, are- nii tugevad motivaatorid, kui oht Cambridge’is. Ehkki välismaal kui suudaksime tekitada ülejäänud NSVL-st kiiremat hinda- tamist, mis vastu ootusi eelmiseks holoogid ja ajaloolased. Kuna lageda taeva alla vihma, külma ja käsitleti mikro- ja makromajan- de-palkade tõusu. sügiseks valmis ei saanud. eelmisel suvel oli palju arheoloo- tuule kätte jääda.» dust oluliselt spetsiifilisemalt, kui • 1992–1999 töötas Eesti Pangas keskpangapoliitika osa- Eelmise aasta juunis kirjutas gilisi väljakaevamisi, siis said osad Kuigi maja seinad on juba kodumaal, oli Tartu tudengina konna juhatajana. Universitas Tartuensis, kuidas abimehed käia elamut ehitamas püsti, on vaja teha veel päris siiski suhteliselt lihtne hakka- • 1998–1999 töötas peaministri büroos majandusnõunikuna. TÜ eksperimentaalarheoloogia vaid paari päeva kaupa. palju. Lõpetamist ootab maja uks ma saada, sest majandusalaste • 1999–2006 töötas rahandusministeeriumi kantslerina. magistriprojekti raames kerkib Täpsemalt tuli puudu tuge- ning katus ning selleks on vaja põhiteadmiste baasil oli põhjalik • 2006. aastast töötab peaminister Andrus Ansipi majandus- Rõugesse viikingiaegsetes tingi- vatest mehekätest, sest katuse mitu palki lõhki ajada ning otseks ettevalmistus olemas. nõunikuna. mustes rauaegne elamu, milles kattematerjaliks on kisklauad, mis tahuda. «Kahe lauakihi vahele «Kuna õppisin seal diplomi- • 2004–2008 kuulus Euroopa investeerimispanga (EIB) direk- plaaniti talvel ka elada. Sügiseks palgi küljest lahti kistakse. «Suu- veel kasetohtu, kuusekoort ja tasemel, mitte magistrantuuris, torite nõukokku. aga maja valmis ei jõutud ning re kirvega lüüakse palk otsast sammalt, et katus ikka vett peaks mõtlesin vahepeal, et kõik on • 2007. aastast on Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu esimees seepärast on juulis kõigil huvilis- lõhki ja siis hakatakse avanevasse ja toas ka veidi soojem oleks,» nii lihtne – miks mitte kohe ja 2010. aastast ASi Estonian Air nõukogu liige. tel võimalik aidata pooleliolevat prakku kiilusid lööma, kuni palk selgitas Pajuste. Seejärel korjatak- edasi minna!» meenutab Järvan • 2006 pälvis presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. rauaagset elamut lõpuni ehitada. lõpuni lõhki läheb,» kirjeldas se kokku kivid, millest laotakse muigvelsui. Siiski naasis ta pärast • 2011 tunnustas Eesti Euroopa Liikumine teda aasta euroop- Projekti eestvedaja Viire Pajus- Pajuste rauaagseid töömeetodeid. keriahi ning ehitatakse magamis- üht õpinguaastat Eestisse, sest lase tiitliga. te sõnul ei jäänud maja ehitami- Suurele hulgale vabatahtlikele lavatsid, mida kasutavad talvel abistamist vajas kriisi läbi teinud • Piret ja Aare Järvani peres kasvab kolm last: Kristjan, Kristii- ne sügisel pooleli mitte inimeste naisehitajatele aga käis see töö eksperimendis osalevad maja- Eesti Pank. ne ja Katariina. kogemuste nappuse, vaid töö- füüsiliselt üle jõu, kuigi paljud elanikud. Samuti on vaja niker- jõupuuduse tõttu. Eelmisel suvel võtsid kirve hea meelega kätte. dada ukse tegemiseks vajalikud Tänane ärieliit prognoosis Pajuste, et 15 inimest Samuti oli vabatahtlikel puidust naelad ning kohale tuua Koos Järvaniga 1992. aasta asukohast – paikneb ju enamik nõukogu esimeheks olemisega ehitavad elamu valmis kuu ajaga. rekonstrueerijatel motivatsioon ning kokku segada savi, millega juulis toimunud rahareformiga konvente kesklinnas, majandus- on Järvan viimasel ajal Tartusse Kokku käis eelmisel suvel tööd maja valmimise tempo puhul täidetakse palgivahed. UT samaaegselt ülikooli lõpetanud teaduskond tollal aga Nooruse sattunud neli-viis korda aas- tegemas umbes 50 inimest, aga teistsugune kui sajandeid tagasi. kursusekaaslaste seas on mitmeid tänaval – või millestki muust tas. Sellele lisanduvad üksikud mainekaid majandusinimesi. Näi- tingituna, läks see traditsioon korrad, kui tuleb riigiteadlastele teks Eesti edukaim pensionivara majandustudengitest mööda. eelarvemajandusest loengut investeerija ja üks LHV panga Ülikooliajale tagasi mõel- pidada või eraelulistel põhjustel asutajatest Andres Viisemann, des imestab Järvan, et eemalt külla tulla. Eesti Raudtee finantsdirektor vaadates näib kogu õppetöö palju «Tegelikku kokkupuudet Priit Haller ning Tallinki suur- jäigem, aga kui ise selle sees olla, Tartuga on tõesti vähe, aga emot- omanik Kalev Järvelill. tunnetab rohkem inimlikkust. sionaalne side ülikoolilinnaga on Üks, millest majandusteadus- «Tegelikult on seal ju palju sellegipoolest tugev,» kinnitab konna vilistlane õpingute ajal toredaid tarku inimesi, kellega sai Järvan ning lisab, et Tartus oleku puudust tundis, oli tol ajal taas- pikalt-laialt eri teemadel arutle- muudavad tõeliselt koduseks lu- elustatud üliõpilasorganisatsioo- tud.» gematud kohvikud, mille terrassil Foto: Viire Pajuste nide tegevus. Kas ebasoodsast Seoses ülikooli kliinikumi suviti seltskonda nautida. UT 30 reisikiri Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 reisikiri 3 1

Caenis ehk 10 sentimeetrini. samal ajal, siis ENSICAENis alga- algust kodumaal tagasi olema. Sellest aga piisas täielikult, et teki- sid praktikumid alles hiljem, kui Mul õnnestus õpitut praktikasse Informaatikakogemus tada Tartust neli korda suuremas loengute osa lõpule jõudis. Suht- rakendada äsja asutatud andme- Prantsuse linnakeses nädalapik- lust õppejõududega oli enam-vä- töötlusega tegelevas väikefirmas, kune kaos. hem sama palju kui Tartus, kuigi kus minu ülesanne oli hiljuti ENSICAEN ehk École Na- prantsuse õppejõud eelistasid doktorikraadi kaitsnud kahe Prantsusmaalt tionale Supérieure d’Ingénieurs infot jagada pigem suusõnaliselt firma asutaja loodud andmetööt- de Caen & Centre de Recherche kui e-posti teel. lusrakenduste edasiarendamine. (Caeni riiklik inseneriülikool ja Koolis tegelesime peamiselt Kogemus oli igati huvitav. teaduskeskus) on üks osa prant- piltide ja muu graafilist sorti Vaadates Prantsusmaal suse Grandes Écoles’ süsteemist, andmete (ruumilised kujundid, üliõpilasvahetuse ajale tagasi, mida eristab sealsetest tavapä- video) töötluse põhimõtete ja on enamik mälestusi küllaltki rastest kõrgkoolidest kalduvus meetodite tundmaõppimisega. positiivsed, ent leidub sedagi, mis keskenduda kitsamale erialade Kui keelebarjäärist tulenevad kõige paremat muljet ei jätnud. valikule (ENSICAENi puhul ar- takistused välja arvata, tundus Heaks näiteks on kontrast selles vutiteadus, elektroonika, füüsika õppetöö raskusaste sarnane vallas, kuidas vahetusüliõpilaste- ja keemia) ja nõuda tudengitelt informaatika bakalaureuseõppe ga tegeletakse. rohkem, kui seda teevad tavaüli- kolmandale kursusele Tartu Kuna olen mingil määral tuttav koolid. Viimastel on kuuldavasti ülikoolis. Samas eeldati Prantsus- Tartu ülikoolis toimiva korraldu- kohustus võtta vastu kõik ümber- maal võrreldes Tartus kogetuga sega, eeldasin, et vastsaabunud kaudses ringkonnas asuvad kesk- tudengitelt palju paremat ette- erasmuslaste ning muud sorti kooliharidusega (baccalaureat) valmistust kõrgemas matemaa- vahetusüliõpilaste kiiremaks soovijad. ENSICAENi pürgijatel tikas, mis on ka mõistetav, kuna integreerimiseks on olemas tuleb aga läbida sisseastumiseksa- arvutigraafikaga programmeeri- spetsiaalsed üritused ning ühised mite kadalipp. mise tasemel tegeledes läheb neid keelekursused. Õppetöö Prantsusmaal teadmisi üsna tihti vaja. Tegelikult aga osutus juba erines seni kogetust kardinaal- Minu õppetöö osa üliõpilas- esmasest bürokraatiast puhtalt Foto: erakogu selt. Tartus olin harjunud väga vahetuses kestis ligikaudu kuus inglise keele teadmistega läbinä- mugava süsteemiga, kus ainetele kuud. Kool algas septembri rimine küllaltki keerukaks ning registreerimine võtab vaid hetke kolmandal nädalal ning lõppes prantsuse keele tunnid algasid Võin puhta südamega öelda, et je parle un peu de français (eesti keeli «ma rää- ja esimese loengu lõpuks on eksamitega veebruari keskel. alles oktoobri teises pooles. Teis- gin veidi prantsuse keelt»), on isegi päris hea saavutus säärase inimese kohta, kes kõigile kohalolijaile selge, mida Pärast seda suundus meie kursus te vahetusüliõpilastega leidsin ignoreerides kõiki hoiatusi ning olemata võtnud ühtegi prantsuse keele tundi, õpetama hakatakse, mis vormis pool aastat kestvale praktikale kontakti enamasti juhuslikult. otsustas minna kaheks semestriks üliõpilasvahetusse Põhja-Prantsusmaa väikelin- ja millal seda tehakse ja millised Prantsuse firmadesse ning osadel Jäi mulje, et linna teises ülikoo- na Caeni. kohustused on tudengil, kui juhtudel ka ülikooli uurimisrüh- lis, University of Caenis, kus on ta soovib aine edukalt läbida. madesse. tudengeid sama palju kui Tartu Prantsusmaal ei olnud isegi mu Enamasti kolm aastat kestva ülikoolis, tegeleti välisüliõpilaste- Karl Potisepp Alati võiks muidugi ka paremini. oma veebikontodele järjepanu kursusekaaslased kindlad selles, õppe jooksul on selles koolis ga veidi enam. TÜ informaatika magistrant Minu esialgne plaan osaleda fotojäädvustusi kaugetest ja milline võiks välja näha järgmise tavaks lihvida suvisel praktikal Kuigi minu üliõpilasvahetus jäi Erasmuse programmis sün- eksootilistest kohtadest, kus nad nädala tunniplaan, sest see jõudis oma oskusi ettevõtetes, olgu siis loodetud aktiivsest puhkusest Va- heksa kuud hiljem dis 2010. aasta kevadsemestri välistudengina aega veetsid. kooli veebilehele tavaliselt alles Prantsusmaal või mõnes teises hemere sooja päikese all küllaltki õnnestub mul peaaegu alguses, kui mul tekkis soov teha Prantsusmaa jäi sõelale peami- käesoleva nädala teisel poolel. riigis. Teiste hulgas sain minagi kaugele, ei saa ma kindlasti öelda, viperusteta prantsuse magistrantuuri esimese aasta kül- selt ingliskeelse õppetöö ja sooje- Samuti oli erinev ainete üles- oma kogemuse Prantsuse töökul- et see oli mahavisatud aeg. Arvan, Ükeeles lihtsamat sorti teemadel laltki kurnavasse temposse väike ma kliima pärast – kui välja arvata ehitus ning toimumine. Kui Tartu tuurist, kuigi praktika kestis vaid et igaüks peaks mingil perioodil vestelda ning tudengi jaoks paus. Samuti tekitasid meeletut jõulud ja aastavahetus Eestis, siis ülikoolis toimuvad loengud ja kolm kuud, kuna pidin ajatee- oma elus proovima elada, õppida eluliselt tähtsat kiirtoitu hankida. kadedust tuttavad, kes laadisid ulatusid kõrgeimad lumehanged praktikumid reeglina võrdlemisi nistusse asumise tõttu enne juuli või töötada välismaal. UT 32 ajalugu Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 ajalugu 3 3

esimese aastapreemia pälvinud aasta kogumisretkelt Hargla andekust. Mulle meeldib rohkem, Keeleekspeditsioonil 1980. aastal eesti ja võrdleva rahvaluule osa- kihelkonda, kuidas kogu rühma kaks kätt taskus, kuulata, vaadata konna dotsendi Tiiu Jaago sõnul peale oli ainult üks korralik kas- ja suhelda, kuigi siis võib ära unu- püüdis ta juttudes tabada kõne- settmakk. «Teine oli ka, aga see neda uurija ja uuritava suhe, nii et leja stiili ja fraase ning materjali vajas «eritingimusi», hüüdsime peab uurija positsioonilt märku ruttu puhtalt ümber kirjutada, et teda hellitavalt «laibaks».» Kord andma.» midagi meelest ei läheks. Ta rää- leidnud üks rühm Tursa külas Arhiivimaterjali täiendamiseks gib, kuidas 1979. aastal esimese oivalise kanneldaja ja tormanud ja kontrollimiseks tehtav välitöö kursuse praktikal oli kaasas hästi otsima teist rühma, kelle käes Tiiu Jaagole meeldibki. «Eeltööd suur makk, mida jõudis tassida oli makk, lootuses, et neil pole on palju, kuid see sobib mulle.» ainult rahvaluule õppejõud Paul parajasti lindistada vaja. Esimese kursuse praktikal sattus Hagu. Ja suured lindikarbid. Tänu uuenevale tehnikale ta aga segadusse, kui tundis, et Lindistamiseks oli vaja elektrit ja muutus kogumistöö lihtsamaks, teooria ja praktika läksid lahku. seepärast tuli kogu tehnika majas kuid ikka võis juhtuda, et vajali- «See, mida olin õppinud ja mida üles sättida, mille juures vanaini- kul hetkel said patareid tühjaks koguma pidin, kuulus eelmisesse mesed sageli kohmetusid. või tuli minidiskidest või kassetti- sajandisse. Inimesed, kellega 1980. aastate alguses hakati dest puudu. Viimasel kümnendil kohtusin, elasid 20. sajandil ja kasutama väiksemaid kassettmag- kasutusele võetud digitaaltehnika tahtsid sellest rääkida. Kuidas ma netofone, mille tühje kassette pol- puhul sellist kartust enam pole. kogun seda, mida enam ei ole?» nud eriti saada. «Ostsime vene Liina Lindströmi sõnul lindista- Näiteks muistendeid teadsid rokkbändide kassette, millelt takse nüüd aga hoopis rohkem, nendega kodu-uurimisel kokku äsjavõetud teksti ruttu maha kir- kuna ei tehta enam nii põhjalikku puutunud inimesed, kes olid jutasime, et saaks uuesti lindista- valikut, ent seda rohkem aega lugudega juba tööd teinud ja ka Ei, ma pole teadusturist! da. Nii läksid salvestusel kaduma võtab arvutis materjali hilisem arhiivis käinud. See ei tundunud aga esitaja intonatsioon ja meie töötlus. Moodne tehnika hõl- talle enam autentse rahvaluulena, Kas rahvaluule uurija, kes ei kasuta välitööl enam pliiatsit ega paberit, vaid liigub küsimused,» märkis Jaago. bustab ka 1990. aastate keskel vaid töödelduna, valmis materja- ringi digitaaldiktofoni, digitaalfotoaparaadi, videokaamera ja sülearvutiga, on Eesti murrete dotsent Ellen taasalanud, üle 300 aasta Peipsi lina. Niiviisi võib rahvaluuleainest teadusturist? Niit ütleb, et vanu linte kuulates ääres elanud vene vanausuliste mõjutada isegi põline kogumis- aimad kohe, kus on linti kok- ajaloo ja keele uurimist. Vene meetod – üleskutse, mille tarbeks ku hoitud ja küsimused välja keele professori Irina Külmoja sageli eraldi tööd tehakse. Varje Sootak sajandi algul. TÜ esimene fonograafi veel aastani 1956, kuni lõigatud. Eesti keele vanemteadu- sõnul osteti kohe esimese projekti [email protected] läänemeresoome keelte professor vaharulle polnud enam saada. rile Liina Lindströmile meenub, rahadest mitmesugust tehnikat. Maalt linna poole Lauri Kettunen on meenutanud, kuidas taasiseseisvumise algul «Videokaameraga on salvestatud Eelmistel sajanditel koguti rah- miks!?» kuidas fonograaf oli 1920. aastal Tehnika võlu ja valu kasutati juba odavaid kehvakva- imelisi, kaluritest vanausuliste valuulet ja keelt üleskutsete järgi hüüab liivlaste silmis ime, mis tõi kogu 1960. aastail välitööl käinutele liteedilisi diktofone. «Ostsime sõidukeid, suure vene ahjuga ning kihelkondades liikusid ringi uurija ja küla kokku. Oldi valmis rääkima muutus lahutamatuks abime- segakoori Nooruse kassette, mil- kööke, sibulakasvatust, kalapüüki ka üksikud entusiastid. Esimese täpsustab,«Ei, et pastakas ja paber on rohkemgi, kui võidi lubada, sest heks magnetofon. Professor lelt originaalsalvestust päris maha jm töid.» Eesti vabariigi ajal ka stipendiaa- ikka kaasas, ent praegusaegsete vaharulle, millele lindistati, tuli Paul Ariste võttis esmakordselt ei saanudki.» Tema meelest on Tiiu Jaago nendib, et kuigi did ja seltside inimesed. Vene ajal töövahenditega on materjali kokku hoida. magnetofoni 1966. aastal kaasa 1960. ja 1970. aastatel suurte praegusajal saab rahvaluule muutus filoloogide välipraktika oluliselt lihtsam jäädvustada ja Rahvaluuleprofessor Eduard Vadja-retkele, kuhu kutsus laule makkidega tehtud lindistused ko- uurimisel tõesti head tehnikat kohustuslikuks. Suvepraktikale töödelda. Muutunud on siiski ka Laugaste andmeil ilmusid paberi lindistama aspirant Ingrid Rüütli. hati kvaliteetsemad kui hilisemad, kasutada, siis teda sellega tegele- suundusid mitme eriala mitme kogumisaines ja töömeetodid. ja pliiatsi kõrvale fotoaparaat ja «Magnetofoni võtsime just mis salvestatud väikeste kassett- mine mingil määrab segab. «See, kursuse tudengid. Ekspeditsioo- Uurija ei tassi enam ammu fonograaf 1920. aastail. Heli- lauluviiside pärast. Ma ise ei oska magnetofonide ja diktofonidega. kuidas valida pildistamiseks ja ne korraldati ka koos tollase etno- kaasas suure toruga fonograafi linti hakati ülikoolis kasutama viise kirja panna,» on kirjutanud Tallinna ülikooli vanemteadur, filmimiseks korralik kaader ja graafia- (Eesti Rahva Muuseum) (tulnud kreeka keelest: helikir- 1948. ning filmima 1953. aastast. Ariste. tollane TÜ aspirant Marju Kõi- tegutseda nii, et miski kõnelejat ja kirjandusmuuseumi rahvaga. juti), millega lindistati eelmise Kirjandusmuuseumis kasutati Hiljaaegu eesti folkloristika vupuu on kirjutanud UTs 1990. ei häiriks, nõuab omamoodi Tänu professor Paul Aristele 34 ajalugu Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 ajalugu 3 5

julgevad ka linnafolkloori ja isegi uurinud kogumisvõistluse taustal Kohandunud Lasnamäe käsile võtta,» sõnas koolipärimust, sealhulgas mõista- tavamõistatused Tiiu Jaago. tusžanri kohanemisnäiteid. Rahvaluule ei kuulu üksnes • Ei ole lukk ega riiv, aga Rahvaluule tänapäeval minevikku. Traditsiooni ja kinni peab? – söetabletid Muutused pole toimunud üksnes järjepidevusena tuleb ta meiega (traditsiooniline vastus uurijate põlvkondades. Tehnika, kaasa, meie tajume teda aga teisiti nööp) massikommunikatsiooni ja inter- kui eelkäijad. Juba 1960. aastatel • Kanda jõuab, aga luge- neti arenedes hakkas kiiremini leiti, et kirjapandud tekst ja elav da ei jõua? – kohustuslik muutuma ka kogutav aines – folk- esitus loovad erineva tähendu- kirjandus (juuksed) loor ise. Kuigi ka Matthias Johann se. Toimus pööre nii Euroopa • Kukub, kukub, aga maha Eisen ja 1930. aastate rahvaluule kui ka Ameerika folkloristikas. ei kuku? – talse (kell) arhiivi töötajad märkasid rahva- Tiiu Jaago sõnul tuli see teema • Käib kõik maailma läbi, luule uuenemist. Rohkem hakati üldteoreetilisse kirjandusse ja sai aga seisab ühe koha uuematele žanritele tähelepanu mõnes, näiteks jutu-uurimises, peal? – välisminister pöörama 1980. aastate teisel varasemate uurimisviiside kõrval (maantee) poolel, näiteks Mall Hiiemäe märgatavama koha. • Mis on seest siiru-viiruli- kirjandusmuuseumist kogus Samuti hakati rahvaluulele ne, pealt kullakarvaline? sõdurifolkloori. Mare Kõiva lähenema interdistsiplinaarselt, – pugeja (sibul) Dotsent Aino Valmet (keskel) intervjueerib Noarootsi keelejuhti Hilda Lepat 1972. aastal. Foto: Raivo Velsker eestvõttel korraldati 1989–1991 kaasates antropoloogilisi, etno- • Teist närib, ise karjub? – tänapäeva rahvaluule seminare ja loogilisi jt uurimismeetodeid. ämm (saag). ja dotsent Paula Palmeosele Ellen Niidul oli käsil Kihnu maalt ja seotud ka Ida-Virumaaga. konverentse. «Naisuurimuste ja elulugude hoogustus Venemaa soome-ugri ekspeditsiooni ettevalmistamine. Jaago hinnangul kohtab näiteks 1990. aastate algul tuli varase- kaudu jõudsin näiteks järelduse- Piret Voolaiu artiklist raa- rahvakildude uurimine, millele «Küsime ka kombestiku, kol- pärimuskultuuriga tegelejate seas mate materjalide ja uurimisviisi- ni, et naised on laulnud või kirja matus «Tulnukad ja interne- aitasid kaasa nendest rahvustest hooside, «Teeme ära!» talgute ka hoiakut, et Ida-Virumaal ja de-uurimuste kõrvale tänapäeva pannud oma elutee oma armastu- tilapsed». Tartus õppivad tudengid. Dot- kohta, huvitume elulugudest, et Lasnamäel polegi kultuuri, mida rahvaluule teema, nagu õudukad, se vaatepunktist,» ütles Jaago ja sent Ellen Niit mäletab, kuidas tudengid inimestega üldse jutule uurida, vaid üksnes Setumaal piltmõistatused, keerdküsimused, lisas, et migratsiooniteemalistes 1960. aastate teisel pool ööbiti saaksid ja et kohalikus keeles ja Kihnus. «Meile on nende lastemängude liisklugemised, küsitlustes ja uurimustes tahetak- määratlenud. «Uurijagi on oma aspirandi, praeguse Mordva üli- vastataks.» Kihnu retkel on paikkondade kultuur aga sageli koopiahuumor, graffiti jmt. se sageli näha, et naised oleksid ajastu laps, kuid see ei tähenda, kooli professori Mihhail Mosini maalt pärit vaid üks tudeng. Liina teadmata või ei pruugi olla meele- Kirjandusmuuseumi teadurid on end elulugudes ka poliitiliselt et võiksime migratsiooniteemale kodus. «Meile anti nõu, keda Lindström lisab, et erineva elu- ja pärane ja see pärsib uurimist.» poliitikute kombel läheneda.» küsitlema minna ja üldse kogu kultuurikeskkonna esindajail pole Näiteks Peipsi vanausuliste Välitööle mineja võibki kogu pere hoolitses meie eest.» Igal lihtne ühist keelt leida. «Neil keele vastu tundis 1960. aastatel oma moodsa tehnikaga, aga tudengil oli oma sõnavarateema, võivad olla erinevad hinnangud, huvi dotsent Tatjana Murnikova, seespoolse vaatluseta tunduda mida otsida ja häälduse järgi väljakujunenud stereotüübid. kelle abikaasa oli vanausuline. kohalikele algul teadusturistina. kiiresti üles kirjutada. «Nende Mõni pole harjunud ka vanemate Professor Külmoja sõnul hak- Tiiu Jaago sõnul saab tõeliseks teemade põhjal kirjutasime inimestega suhtlema.» kasid 1996. aastal vanausuliste välitöötegijaks siis, kui suude- lõputöö.» Dotsent Niidu sõnul on kasi- temaatikat uurima kaksikõed takse uuritavasse kultuuri sisse Praegusajal jääb paljudel filo- namalt uuritud Kesk-Eestit, kuna Burdakovad, kellel elas Kallastel saada, kui märgatakse folkloori loogidel murdepraktika maitsma- kirjakeel on suuresti keskeesti vanausulisest vanaema. uute vormide teket ja pärimuse ta, sest seoses 3+2 õppekavaga on keelele üles ehitatud ning need Üks põhjusi, miks maakohtade kohandumisi ümbritseva kultuu- see kohustuslik üksnes magistri- paikkonnad ei ole paistnud tead- vaimuvaraga rohkem tegeldud, rikeskkonnaga. Siis saab turistist õppes. Sellele vaatamata leidub lastele ilmselt nii huvitavad. on ka see, et mitmed teadlaste uurija. UT suulise pärimuse huvilisi teistegi Tiiu Jaago ütleb, et uurija põlvkonnad olid ise maalt pärit. erialade üliõpilaste seas, kes filo- läheb sageli meelsamini sinna, «Nüüd on tekkinud rohkem Dotsent Ellen Niit (vasakul) lindistab 2006. aastal Muhu keelejuhti Albert Kasutatud kirjandus vt: loogide välipraktikaga liituvad. kust ise pärit, nagu tema Lääne- linnas üles kasvanud uurijaid, kes Noort. Foto: Sander Pajusalu ww.ajakiri.ut.ee. 36 essee Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 essee 3 7

ajalt saateid, kuhu saab sisse helistada ja arvamust ülikool, poleks suur osa praegustest õppuritest soo- Värsked teadmised avaldada. Kui mõni asi jääb inimesele arusaamatuks, vinud siia tulla. Seega on väärikate ülikoolis käimisel on tema esimene reaktsioon sellele «ei!». See pole veel üks positiivne mõju – see tõstab enesehinnan- nii ainult vanemaealiste puhul. gut. Sellele lisandub veel rõõmus meel, sest kokku Et võimalikult palju väärikasse ikka jõudnud saadakse omaealiste inimestega, kohtutakse kooli- ja väärikate ülikoolist kodanike elu- ja töökogemusi rakendada, tuleb neid ülikoolikaaslastega, endiste töökaaslastega ning tänapäevastes küsimustes veidi järele aidata. Saksa- luuakse uusi tutvusi ja kontakte. maalgi loodi seeniorülikoolid paljuski seepärast, et Tervise seisukohast on oluline, et loengute külas- viirustest, viirusnakkustest ja nendega võitlemisest, kahe riigi ühinemise järel ei suutnud paljud elanikud tamine sunnib igasuguse ilmaga välja tulema ja nii professor Peeter Tulviste esines teemal, mis käsitles nii ruttu kohaneda, kui majanduse arenguks vaja õues kui ka siseruumides liikuma. See sunnib end ka aja ja meiega seotud muutusi, Mart Sõrg tutvustas oleks olnud. kodus rohkem liigutama, isegi harjutusi tegema, et sügissemestril euroga seonduvaid ootusi ja kartusi, Meie vabariigis, nagu mujalgi Euroopas, on tegu säilitada liikumisvõime – seda olen kuulnud mitmelt Ülo Valk rääkis Eesti rahvausundist, Ene-Margit Tiit järjest vananeva elanikkonnaga, kes võib ühel aja- õppurilt. Teadmiste värskendamine ja laiendamine rahvaloendusest ja rahvastikuga seotud küsimustest, hetkel muutuda riigile liiga suureks koormaks. Nn annab igale õppurile juurde enesekindlust tänapäe- Paul Varul kinnisvaratehingutest, Marju Lauristin pensionäride armee kasvab ja põhiküsimuseks saab va aktuaalsetel teemadel kas väiksemas või suuremas Eesti inimarengu probleemidest ja Margus Lember see, kuidas nad endaga toime tulevad. Väärikate üli- sotsiaalses grupis häbenemata kaasa rääkida. diagnoosideni jõudmisest. koolis käimine aitab palju kaasa, et sealsed õppurid, Arstina olen ma veendunud, et väärikate üli- Peale selle kuulsime veel palju huvitavat teistelt väärikas eas inimesed, püsiksid terved, tuleksid ene- koolis käimine panustab igati meie tervisesse, mis ülikooli õppejõududelt ja teadlastelt. Saime uusi sega toime ning oleksid pädevad ja targad. Selliseid teatavasti on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu teadmisi selle kohta, kuidas saavutada enesega kodanikke meie riik ju vajabki. seisund. Kõik esimese õppeaasta lõpetanud õppurid rahulolu, kuidas väärikalt vananeda, millised on Nimetus väärikate ülikool on eriti hea leid! On ju registreerisid end viimastel loengutel ka uueks infotehnoloogia võimalused ja ohud, kuidas suhtuda uhke öelda nii kodustele kui ka tuttavatele, et käin õppeaastaks, mis näitab, et üle 50-aastastele on tänapäeva kirjandusse, millised on põlvkondade- väärikate ülikoolis. Ma olen kindel, et kui nime- väärikate ülikool väga vajalik ja et see täiendusõppe Foto: Andres Tennus vahelised suhted. Kevade viimane loeng käsitles tus oleks olnud vanurite, eakate või pensionäride vorm on jätkusuutlik. UT Riina Saarma genealoogiat. Polnud ühtki loengut ega lektorit, kes arst, väärikate ülikooli õppur poleks suutnud kuulajates tutvustatava teema vastu huvi äratada. Õppurid jäid teemade ja lektorite mail sai Tartu ülikooli aulas lõpu- valikuga väga rahule. diplomi 264 TÜ väärikate ülikooli Lisaks loengutele toimus väiksemale rühmale õppurit. Oma esimese õppeaasta saksa keele vestlusring, kus sai värskendada keele- lõpetas26. esimene lend. Septembrist maini kestnud oskust ja omandada uusi teadmisi saksa kultuurist. kahe semestri jooksul toimus kokku 19 loengut, Näiteks Saksamaa ülikoolide juures on sarnased üli- millest osavõtt oli väga arvukas, puuduti vaid äärmi- koolid seeniorülikoolide nime all käigus juba üle 20 sel vajadusel. Õppetöö oli korraldatud päevasel ajal aasta, olles väga nõutud ja kuulajaterohked. Seal on ja toimus loenguvormis, kaks akadeemilist loengut loenguvormist samm edasi astutud – peale loengute korraga. Väärikate ülikooli registreeriti õppuriks toimub õppetöö ka osakondades. Viimastest on eriti üle 50-aastaseid inimesi Tartust ja teistest Lõuna- populaarsed võõrkeeled, ajalugu ja meditsiin. Ka Eesti linnadest. Soovijate arv ületas 300 piiri ja meie õppuritel on tekkinud mõtted ja soovid, kuidas sobiva auditooriumi puudusel tuli osadele ära öelda. järgnevatel aastatel õppetööd laiendada ja võimalda- Lõputunnistuse saamiseks tuli kohal käia, semestri da sel moel eri teemadesse rohkem süveneda. jooksul oli lubatud vaid üks puudumine. Igal loen- Kuna praegused õppurid on kõik lõpetanud gul registreeriti kohalolijad. ülikooli eelmise riigikorra ajal, on tarvis palju Loengutes jagati õppuritele laiapõhjalisi tead- juurde õppida, et elu-oluga kohaneda. Suhtumisega Foto: Andres Tennus misi − akadeemikud Ene Ergma ja Jaan Einasto vanadesse inimestesse käib kaasas stereotüüpne rääkisid astrofüüsikast, kosmoloogiast ja maail- arusaam, et nad ei tea midagi ja ainult virisevad. Pal- ma ehitusest, Mart Ustav tutvustas uusi teadmisi juski on selles ka tõtt, eriti kui kuulata raadios aeg- 38 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 3 9 USUTEADUSKOND

BAKALAUREUSEÕPE Indrek Tenno RELIGIOONI- Head Diana Tomingas ANTROPOLOOGIA USUTEADUS Martin Uudevald Raivo Alla Annely Eesmaa Tanel Vassel Benno Laanem Maarja Hulkko Virge Loo – cum laude Eleri Illik MAGISTRIÕPE Kristi Mänd Made Laas Indrek Peedu – cum laude lõpetajad! Olev Luik USUTEADUS Raivo Prank – cum laude Villu Lõhmus Madis Grossberg – cum laude Diana Raidla Kaire Piir Indrek Pekko – cum laude Urve Sagur likooli lõpudiplom on tõenduseks teie erialateadmistele ja oskustele, kuid peale teadmiste näitab Joel Pulk Diina Tuulik Marju Saluste see ka püsivust, sihikindlust ja kriitilist mõtlemist. Ülikooli lõpetamine väärib suurt tunnustust. Hanna Rea Olete pidanud kõvasti tööd tegema, et seda saavutada. ÜKõrghariduse esimese astme lõpetajatele on see alles üks verstapost haridus- tee läbimisel. Olete loonud endale hulgaliselt edasimineku- ja valikuvõima- ÕigusTEADUSKOND lusi. Loodetavast on teist paljudel tahe ja uudishimu oma eriala sügavus- tesse tungida ning jätkata õpinguid magistritasemel. BAKALAUREUSEÕPE Kaupo Kask Gea Lepik Magistriõppe lõpetanud võivad endid aga õigusega lugeda oma Vaike Kargu Kerli Lepik eriala spetsialistideks. Teie hulgas on tulevased õpetajad, arstid, tead- Õigusteadus Helen Kaur Ott Lepmets lased, ettevõtjad, juristid, ajakirjanikud, filoloogid jt oma ala meistrid, (õpe Tartus) Kirke Keert Karol Liiva kes on saanud laiapõhjalise ja mitmekülgse ettevalmistuse. Loodan, et Peeter-Jaak Ait Martin Kiisküla Maria Lõbus Jekaterina Agu Rauno Kiris Gerli Mae-Vello soovite töötada õpitud erialal ja leiate endale põneva, väljakutseid ja Kristine Akopdžanjan Evelin Kisand Kaarel Maide loomingulist naudingut pakkuva koha tööturul. Julia Deržilo Raul Kivi Tanel Melk Ülikooli uks teie seljataga ei sulgu. See jääb teile avatuks täien- Nikita Divissenko Mari-Liis Kivipõld Ilona Mušnikova duskoolituse, magistri- või doktoriõppe, aga kindlasti ka tutvuste ja Ilona Drikkit Olja Kivistik Siim Mõistlik sidemete kaudu, mis on loodud õppeaja jooksul õppejõudude ja ülikoo- Kornelika Egers Kaija Klaasen Mart Mänd likaaslastega. Mihkel Eikner Diana Klettenberg Liisa Nikkarinen Soovin teile positiivsust, rõõmsameelsust ja sihikindlust! Egert Everaus Julia Koger Marina Ninaste Kristiina Feldman Karin Kook Tarvo Nurgamaa Martin Hallik, Rina Gontšukova Kaspar Koppel Sigrid Nurm õppeprorektor Elvira Gorohhova Revo Krause Liisa Nuut Indrek Grusdam Karolyn Krillo Maarja Näkk Kersti Heide Anneli Krunks Krõõt Olo Hana-Maarja Helinurm Maret Kruus Kadi Orav Simoona Hion Andres Kudrjavtsev Mari-Liis Orav Olga Hodakovskaja Kadi Kulpson Liisa Paas Hanne-Loore Härma Greete-Kristiine Kuru Katrin Pajula Helena Ilmjärv Martin Kusmin Liisi Pajula Risto Jaagant Gunnar Kuusna Erik Parik Helin Jaakma Reliia Käro Olgerd Petersell Kerli Jaanson Jaanika Laan Maria Pihlak Sander Jõelaan Marko Laur Siim Pettai Aleksander Jõemets Laura-Liisa Laving Karin Pool Gaili Järvela Teet Lehiste Kärt Pormeister Tiiu Kalda Sille Lehtsaar Kaspar Porosaar Andres Kalm Diana Leoste Silver Priimäe 40 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 4 1

Kalmer Puusepp Koit Allaste Maarja Krais Hendrik Mühls Pille Tael Tanel Kurvits Maris Pärsikivi Marje Allikmets Jaanus Krevald Hille Naaber Kätlin Taimsaar Alla Kuznetsova Sigrid Rand Armin Allmäe Kati Kruut Kadri Noor Käddi Tammiku Kaia Kuusler Kertu Rauk Fred Anslan Aalo Kukk Martin Normann Kärt Taniberg Karen Kõiva Triinu Rauk Iris Arge-Lepalind Kersti Kukko Mari-Liis Nurmeste Sandra Tarum Hellis Kähr Kristiina Reinson Mariken Arro Rene Kullör Tiina Ojakallas Tanel Terase Marika Kütt Timo Reinthal Anneli Arusalu Riina Kurm Liisa Ojamaa Kadri Timuska Tanel Küün Ronald Riistan Merike Aspe-Kangro Kersti Kurval Virko Ojamaa Sille Tomingas Signe Laanemäe Kadri Rohtla Egert Belitšev Merle Kutser – cum laude Aido Ojassalu Kristiina Toomann Robert Laid Pille Rosin Viktor Bome Jaanus Kuur Morten Olesk Kaire Toomingas Virge Lellep Katre Rugo Kerli Brandt Iivika Kõivastik Liisa Orav Triinu Tootmaa Marelle Leppik Maive Saarepera Kristina Brandt-Kure Mihkel Kõrbe Kristo Orman Eve Uiboupin Artjom Luik Mari Schihalejev Irina Eha Nele Kärner Kaidi Palu Kaidi Urgas Eveli Lume – cum laude Andres Sepa Veronika Ehrenbusch Riina Käämer Raavo Palu Kadri Uus Liina Lõhmus Annely Sepp Elisabeth Eisen Taavi Käärid Merilyn Pappel Elin Uusväli Merle Maks Sandra Sepp Agle Elmik Jaanus Käärik Margot Pasovs Johanna Valem Lily Mals Kadi Sink Raina Eluri Kaupo Kübarsepp Katerin Peärnberg Alar Valt Ervin Martma Kerttu Siim-Wilcox Kristina Ermakova Raimond Kütt Diana Pihlas Karin Valtri Mari Matjus – cum laude Evelin Simer Erki Fels Kerly Küünemäe Madis Piirla Laura Veski Mari-Liis Mets – cum laude Mergan Sirk Vitali Galitskihh Pirgit Laanpuu Krista Potsepp Kristiina Viiburg Sandra Metsamärt Liina Sootalu Laura Glaase Elerin Laas Marite Privoi Magnus-Peter Viilop Jana Mikk Merike Sumla Marge Goldberg Teet Laeks Elika Pukk Vadim Vilde Chirag Mody Katarina Suurkuusk Sander Güvet Maarja-Liis Lall Monika Pärnsalu Olga Vinogradova Kristjan Mugra Kaija Sõster Toomas Halliste Julia Lavrova Maret Rannala Kristin Viršila Merlin Mõistus Rinat Šaidulin Haide Hermet Regiina Lebedeva Martin-Johannes Raude Kristiina Mäe Veronika Štroman Helena Ilves Andrea Lega Sandra Raudsepp MAGISTRIÕPE Kerttu Mäger Maarja Talts Külli Iste Maarja Lehemets Mari Reinfeldt Tanel Mällas Tiiu Tamm Anneli Ivanov Johanna-Maria Lehtme Mari-Liis Roots Õigusteadus Jaanus Müürsep Anneli Teelahk Silvia Jaksman Rasmus Leibur Kadri Ross (õpe Tartus) Valentina Orro Laureana Telk Ave-Geidi Jallai Kätlin Levit Kristel Rumessen Kadi Alaküla Liina Oru Raul Tohv Kaie Johanson Rister Levit Kristel Rünnimeri Aivi Altdorf (Altrov) Reesa Paatsi Kaili Tooming Marit Kaalma Rene Linask Liisa Saarna Kedli Anvelt – cum laude Ene Pellja Cathriin Torop Anet Kaasik Annely Lind Maarja Saluste Eveli Eeskivi Helena Pihlakas Tauri Tuimets Laura Kaasik Berit Loog Triin Sarapuu Rene Hallemaa Marko Pikani Karola Tõnov Merike Kaev Heli Lukksepp Karina Saron Harri Hõrak Marko Pilv Karin Täär Priit Kala Märt Maarand Daniil Savitski Madli Ilves Karin Ploom Kristiina Urb Kardo Karon Alger Magero Liina Sepp Stefani Isotamm Maarja Ploom Mailis Uring Veronika Kaska Kerstin Malberg Erki Siht Helin Jõgi Janek Pool Valter Vaha Annika Kaup Martti Mandel Martin-Kaspar Sild Maria Jänese Katri Pruul Merilin Vallimäe Andres Kees Liisa Margus Reelika Sippol Martin Kallasmaa Meree Punab Taavi Viilol Helen Kelo Marianna Marjunitš Karola Sisask Kadri-Catre Kasak Kristi Purtsak Indrek Vikkat Juhan Kilumets Chris-Marii Meringo Kristel Soodla Källi Kiik Margo Põbo Janno Voog Eimar Kivi Marek Merisalu Andres Suimets Kaja Kiilo Mikk Põld Kaisa Üksik Marie Kivi Liisi Mets Eero Svarval Triinu Kinkar – cum laude Anastassia Rjabova Laura Kivimägi Margus Moor Erika Säde Rauno Klemm – cum laude Kerttu Ratassepp Õigusteadus Mari-Liis Kobakene Artjom Morozov Ljubov Šarabanova Marko Kotsar Brit Raud (õpe Tallinnas) Heleri Koltšin Maire Mägila Marjana Šestel Tanel Kroonberg Margus Reiland – cum laude Helen Aaremäe Kairi Koppel Liina Männiste Dmitri Štšerbin Kelly Kruusimägi Margit Roots Anette Aav Marek Korindt Anita Möldre Jana Zolotarjova Indrek Kukk Kaie Rosin – cum laude Merli Ainsaar Andreas Kotsjuba Moonika Möller Ketlyn Zõbin Karl Kull – cum laude Tanel Saari 42 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 4 3

Erik Salur MAGISTRIÕPE Andres Ojaver Tiina Maria Koskela Džamilja Rustamova Darja Morozova Kristel Sapas Karin Oras Sonja Emilia Kleberg Virve Saarevet Ksenia Ovtšinikova Robert Sarv Õigusteadus Maria Pais Rein Kruusat Simo Saarniit Anna Panarina Marit Seesmaa (õpe Tallinnas) Liisi Pars Jaanika Kukk Merle Saat Marjo Puusepp Geidi Sile Ott Aava Martin Petermann Epp Kuuse Katariina Emilia Salminen Hiie Ratas Siim Sillamaa Merit Aavekukk-Tamm Anu Pillesson Kennet Kõiv Kaili Sarapuu Jana Saaber Grete Sirgi Tiia Born Anneli Põder Maris Laanemets Dmitri Šastin Jekaterina Šalabajeva Elina Soomets Viktoria Dementjeva Katrin Pööra Emma Anna-Liisa Laitinen Selja Tuulia Savolainen Birgit Seiton Ave Talts Olga Harlamova Kadri Randveer Lea Lang Kärt Seer – cum laude Jevgenia Simotjuk Annika Talve Karin Kallaste Kaija Riismaa Olga Lapkovskaja Reelika Serbak Olga Sokolova Liis Tedder Merilin Kalme Kelli Ristal Anastasija Lastovka Alina Solman Olga Žuikova Mariliis Toomiste Riina Karro Mihkel Roos Aleksandr Lebed Aivar Soomann Marlen Tiivel Merili Truup Kristiina Koll Gea Rossi Laura Leht Anton Strižkov Marina Tšerešneva Kerttu Tänav Anna Kosar Kaidi Sarv Mare Leht Anna Suvidova Raul Vallaste – cum laude Marko Udras Marika Koval Maarja Tagu Liisi Leis Triin Sütt Kadi Uibo Annika Kruuse Merli Tali Katrin Lepik Aleksei Zolotar Proviisor Janar Urres Katre Kuhi Pille Talpsepp Kadri Lillemäe Liisi Talv Lüüli Allas Marju Vahing Sirli-Kristi Käpa Hannes Toodu Helen Marie Lillo Jennica Paula Tampio Kaidi Ambos Siim Vahtrus – cum laude Kadri Laas Anu Toomemägi Laura Lillsaar Tiia Teder Natalija Arlan Helen Valge Nora Lahe Tomek Tosin Hanna Lindmäe Emmi Reeta Vilhelmiina Teppo Evgeniya Bagdasarova Vahur Verte Rene Lauk Helen Tuisk Katja Luukkanen Alina Terep Artjom Beresnev Kristi Viert Erik Lepikson Kaire Vacker Andra Lätt Irina Tihhonova Tatjana Boikova Karel Virks Ksenija Liss Carmen Vahem Eva Margna Annika Toomik Liia Feoktistova Anu Vismann Juulika Ljaš Merilin Viik Matis Martens Kaili Toompuu Olga Genno Rain Vosman Mariana London Mari Ääremets Olga Maslennikova Julia Toropõškina Eliis Henrikson Taavi Vospert Olavi Malla Egert Übner Mihkel Mettis Liina Uudam Liisa Juul Triin Väljaots Aljona Melter Made Möldre Hille Vahur Anna Kaart Merili Oja Kadi Nikker Marily Vassiljev Karmen Kapp Maija Karoliina Nieminen Liisi Voltri Alesja Krupskaja Ivi Ojakivi Mirjam Võsaste – cum laude Ksenia Labonarskaja Liisa Olesk Alexander Peter Wüstefeld Henri Lepp Arstiteadus Reet Otsus Heret Liinvee Maarjaliis Paavo Hambaarstiteadus Jevgenija Matvejeva BAKALAUREUSE- Aleksandr Detotšenko Johanna Jakovlev Kristjan Pahk Stella Ambardanian Katrin Midri JA MAGISTRIÕPPE Morag Hanna-Marja Catriona Natalia Jefimova Mari-Liis Parviste Helena Antsov Jevgenia Molodtsova INTEGREERITUD Dixon Maarja Jekimov Karl Pintsaar Mihhail Bõtšinski Marta Must ÕPPEKAVAD Ilona Domaškina Katrin Juursoo Merit Poolak Anna Dolgopolova Pille Mägar Anna Egipte Stina Jõe Marja Poots Läman Džäfärova Margus Mänd Arstiteadus Airi Eldermann Helena Järv Laura Prett Vitali Gavrilin Ave Niidu Annika Adoberg Maria Filippova Jaana Jürimaa Jevgenia Pugatšova Oksana Groš Merilin Nurk Anette Aija Edvard Garder Kadri Kalvo Taavi Põdramägi Anu Magdaleena Heinvee Anneli Paarasmaa Kristina Aivazjan Gleb Gavrilkin Ellen Kamenik Karmen Püvi Helen Hunt Anna Penkina Eeva Lotta Ulrika Alhava Hazar Gevorkjan Iiro Petteri Karhiaho Merit Rajas Karin Isak Andrei Pepelõšev Nadežda Andrejanova Priit Ginter Vitali Karpenko Kadri Remmel Olga Ivanova Maarika Piirikuus Jenna Andresoo Tuuli Haabpiht Maria Kasesalu Regle Reppo Auliki Jõgi Kristina Predbannikova Eliise Annus Maria Hadojeva Sergei Kesonen Kadi Ristal Natalia Kanavina Kaisa Saukas Eeva Antsov Jessika Henrietta Helppi Tommi Juhani Kettunen Mart Roosimaa Jekaterina Koršunova Julia Savenkova Olga Bogoslavskaja Merli Ilves Ragnar-Toomas Kibur Liisi Rosenberg Maris Kägo Anna Simaško Sara Margareta Brandt Kirill Ivanov Stela Kilk Eduard Rumjantsev Konstantin Loginov Jekaterina Skromnova Chiara Chines Ksenia Ivanova Roman Kornõšev Roman Rusman Andrei Melnitšenko Liidia Smirnova 44 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 4 5

Anna Starovoitova Angela Paulin Julia Oflijan Airi Uuna Henri Zeigo Kristel Ühtegi Jevgeni Säkki Jana Trolla Marite Punapart – cum laude Maris Vain Eik Tammemäe Kaisa Üksik Siiri Talv Katrin Pruul Helen Valgma Raul Veede Tiina Titma Rahvatervishoid Rene Randver Kirjandus ja Gerli Vaino Helene Alavere – cum laude Riin Reimets Eesti ja soome-ugri Inglise keel ja kultuuriteadused Catri Valner Alice Kivistik Katrin Ruisu keeleteadus kirjandus Riina Arunurm Hedi Liivlaid Kaido Värbu Kadri Koppel – cum laude Ulvika Hurt – cum laude Alissa Heinang MAGISTRIÕPE Indrek Linnuste Piret Tamme – cum laude Teele Kesküla – cum laude Kätlin Kask Tuuli Ruus MAGISTRIÕPE (4+2) Eleri Aedmaa Merli Kirsimäe – cum laude Katre Koppel Õendusteadus Merike Rätsep Kristel Algvere Tene Viiburg – cum laude Laura Liblik Karin Eilmann Kaili Šults Biomeditsiin Nina Susan Engman Laura Abroi Kadi Lääne Mare Janvest Mariliis Tael Piret Männik Liina Kahu Jaana Bichele Laura Mägi Katti Kõrve Mari-Liis Tammesoo Helen Uibopuu Julia Kantemirova Siiri Hommik Mai Raet Inga Lepp Deniss Uksov Tatjana Kodas Merilen Ivask Marge Rookäär Lilia Leppsaar Biomeditsiin Liisa Kongot Ivi Kask Eleene Sammler Mare Oder Marilin Ivask – cum laude Rahvatervishoid Anne Kull Hendrik Koger Kristi Ziugand Eve Palotu Este Leidmaa Ave Kängsepp Marge Kuslap Eret Krull Kadri Truska Pirgit Palk Joanna Liiv – cum laude Kadi Käärt Kadi Kõllamets Triin Truuvert Teele Laurend Liina Laanejärv Anu Varik Kristi Leepere Liina Lankei Stina Viljus Meelika Mihkelsaar Ilona Laur Ulvi Võsa Filosoofiateaduskond Konstantin Murašov Kaisa Lõhmus Merete Väin Maiu Nurka Taavi Maidle Bakalaureuseõpe Lauri Kann Peeter Rahnel Sigrid Pachel Marika Marimaa Kirjandus ja Andrus Kiis Heli Rahnu Mai Perillus Maarika Martins rahvaluule Ajalugu Anu Kivirüüt Ago Raudsepp Jana Popova Terje Mitev Marite Butkaite Kadi Mikk – cum laude Kalev Koidumäe Elina Rikkas Jelena Putškova Kärt Mõttus Eveli Hämarsalu Ave Taavet – cum laude Juhan Kokamägi Ragnar Saage Marina Pärnpuu Kaur Männamaa Kristiina Hüvato Ann Aaresild Kaarel Koosapoeg Rainer Saks Jaana Seinberg Regina Ohak Henri Kõiv Kalev Aasmäe Ants Kree Jelena Salumaa Julija Šamarina Liisi Ojasoo Lennart Puksa Hannes Aava Maria Kross Leeni Sepping Katrin Talvik Laura Oll Marge Rattik Timo Aava Kaido Kukk Sigrid Siik Triin Todesk Jorma Palli Kati Ruljand Sten Aavel Madli Kulbach Marko Sillastu Sirje Toomla Triin Peek Elo Zobel Terje Aiaots Tuuli Kurisoo Made Sokk Sille Uusleer Kärt-Katrin Pere Meelike Tammemägi Andreas Allik Kadi Kähär Britt Zimmermann Katrin Vaaks Piret Pitk Mariann Tihane Marge-Reet Arro Maarja Lainevoog Jarmo Tael Signe Vaaks Kateriina Rannula Mari-Liis Tina Ingvar Bäreklau Liina Laugesaar Mikk Tali Liina Vakrööm Piret Rebane Mari Vapper Irina Gljakova Kristin Lekko Epp Tamm Mari Väli Annika Saar Anne Vooremaa Anastassia Grigorjeva Kairi Lentsius Karina Tammai Kairi Sepp Allar Haav Jane Liiv Ada Tamme Filosoofia Sigrid Sepp Klassikaline Indrek Hallik Liina Lindsalu Pille-Riin Tammela Elina Adamson – cum laude Katre Siimon filoloogia Mihkel Hurt Mikk Maasikrand Ly Tannis Madli Ross – cum laude Sander Sonts Tiina Kaukvere Marit Igandi Kristiina Mesipuu Mari Tepp Kaarel Vaidla – cum laude Sander Suurna Liina Liiv Vahur Ilumets Shalini Mody Maarian Tiit Martin Aidnik Helen Sääsk Anita Luik Grete Jaksi Riivo Mölter Teet Timberg Marianne Karm Siret Talkis Ruth Rootsma Ott Jõgi Mari-Liis Neubauer Anu-Cristine Tokko Kristin Kokkov Eeva Ruut Susanna Toivanen Sandra Räim Helika Jürgenson Anti Nukk Maarika Tomingas Pille Peri Liisa Veer Ivar Kaigu Tanel Pedaru Liisa Toots Kadri Sahin Marit Villemsaar Maalikunst Silver Kaldma Uku Peterson Riina Trofimova Sandra Saks Maria Visnapuu Kalli Kalmet Henari Kamenik Kristiina Pokk Inga-Bel Tuisk Lenne-Ann Savila Kristjan-Ats Välba Maris Kivimäe 46 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 4 7

Liisu Krass Kaija Maarit Kalvet Magistriõpe Maria Reile Evelin Roimann – cum laude Erika Renel Matis Mäesalu Ingrid Koitla Raul Sirel Pirjo Leek Olivia Parmasto Mark Lütter Ajalugu Giedré Žilinskaité Kristin Lillemäe Kultuurikorraldus Kristiina Soobard Lona Päll Ülle Aguraiuja – cum laude Merli Toome Anna Tarassevitš Agnes Lill Liis Vikerpuur Linda Uldrich Kaia Ivask – cum laude Maria Tuulik Katrin Luts Pärtel Vissak Hannes Vinnal – cum laude Inglise keele õpetaja Raagini Mody Romanistika Siret Haller Eesti keele ja Hiie Heinmets – cum laude Kreete Mägi Tatjana Portnova – cum laude Semiootika ja Maarja Keskpaik kirjanduse õpetaja Piret Post – cum laude Annela Oona Kadri Aarmann kultuuriteooria Marko Kuura Triinu Laar – cum laude Riina Haljas Helen Ott Hedvy Arula Anto Alasepp Külli Lainevool Mari Teesalu – cum laude Mare Hellenurm Margit Piho Kadri Green Laura Bander Kristi Paatsi Marelle Kansonen Lennart Kohala Helen Hanson Kristel Ets Helena Pall Kerli Perend Liisi Kume Kunstiõpetuse õpetaja Helen Heinmäe Helena Haller Annemari Põder Leelo Punak Kristi Liias Maret Kuura Maile Koger Kadri Hurt Marilin Rappu Pille Saar Merle Mändmets Moonika Kuusk Eliisa Matsalu Margo Roasto Anni Tammemägi Karina Palloson Maalikunst Alesia Manglus Anna Mauring Eva-Liisa Roht Erika Udaltsova Marika Reiko Anna Hõbemäe Helena Piilpärk Mari-Liis Meesak Kaisa Sammelselg Kaja Vodi Tiit Rästa Piret Kullerkupp Larissa Pribylskaia Mehis Pihla Ardi Siilaberg Liia Salum Katrin Paomets Merle Põdra Ott Puumeister Teele Tulviste Eesti keele ja Tea Tamm Liisi Örd Nora Reitel Eva Roosaar Eva-Kaia Vabamäe kirjanduse õpetaja Kätlin Rimmeld Teevi Subert mitte-eesti koolis Kirjalik tõlge Romanistika Katarina Suurkuusk Getter Trumsi Ajaloo ja Olga Boikova Siiri Aluoja – cum laude Marjam Zirkilova Krista Tamm Merilyn Viin ühiskonnaõpetuse Jelena Ivanova Merike Kala – cum laude Mai Tõnisoo õpetaja Julia Jeroštšenko Katrin Kask – cum laude Saksa keel ja kirjandus Skandinaavia keeled ja Maria Kiik – cum laude Olga Morozova Kerttu Tihanov –cum laude Saksa keele õpetaja Helen Mäe – cum laude kultuurid Priit Dieves Julia Simson Laura Ani Karin Kukk – cum laude Daisi Dorch Kaarel Kilk Maarja Keskpaik Jaanika Hirv Ave Ermus Kristel Eismann Anastasia Pertsjonok Kaisa Kroman Etnoloogia ja Anu Laumets Mariko Passel Jaana Grigorjeva Darja Sedler Krislin Kämärä folkloristika Signe Lillemets Margarita Kazatskaja Helena Pall Terje Toomistu – cum laude Reena Lootus Semiootika Anete Kukk Vene ja slaavi Tanel Sauna Ilze Zagorska Janeli Ojatamm Remo Gramigna – cum laude Annika Laar filoloogia Liis Tabri Ragne Rambi Maximino Matus Ruiz – Meril Lilleleht Anastassija Bakajeva Marja-Liisa Vaiksalu Filosoofia Karen Schmidt cum laude Evely Rammo Anna Dekelbaum Janek Varblas Taavi Laanpere – cum laude Veronica Tank Carlos Andres Perez Hernandez – Kaire Selleke Julija Ivanova Katrin Parbus – cum laude Kaisa Vaher cum laude Külliki Sikaste Karina Koitu Eesti ja soome-ugri Laura Kalda Argo Valdmann Svitlana Biedarieva Svetlana Sobtšuk Anna Kortškova keeleteadus Liina Valvik Kristin Orav Kadri Suitsmart Anna Kuznetsova Grethe Juhkason – cum laude Infokorraldus Claudia Alejandra Pineda Silva Enely Tamm Elina Oleitšuk Olga Anufrijeva Tiina Kriisa – cum laude Kirjandus ja Burhan Sayili Viljar Tehvand Rina Peibonen Svetlana Gordijenko Lea Baumann rahvaluule Arlene Tucker Anneliis Vaniko Diana Petrikova Elise Järvik Ele Hansen Piret Kuub Meeli Vilukas-Thibert Anna Prit Kadri Kaljurand Maire Kaldma Semiootika ja Maris Wrobel Tiia Sõsujeva Kaisa Kesküla Elo Kirsipuu Kirjandus- ja kulturoloogia Polina Šabanova Katri Krall Leila Lahtvee teatriteadus Rasmus Pedanik Semiootika ja Ljudmila Zahhartšuk Silja Lani Riina Naagel Anete Kruusmägi – cum laude kulturoloogia Monika Tenno Lüüli Lomp Kristiina Paesalu Allan Männi – cum laude Semiootika ja Merilin Paart – cum laude Koit Visnapuu Triin Lõbu Tõnis Parksepp – cum laude kultuuriteooria Madli Ehasalu Tatiana Vorobyeva Nele Nikopensius Inglise keel ja Boris Veizenen – cum laude Lauri Linask – cum laude Eva Jakovits Reet Noormaa kirjandus Elo Vilks – cum laude Anna Mossolova – cum laude Kaarel Kallas Eva Patune Anna-Liisa Laarits – cum laude Helena Kesonen Aune Ainson 48 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 4 9

Nelly Mäekivi Vene ja slaavi Kirjandus ja Kadri Madissoo MAGISTRIÕPE Kairi Karpa Pärt Ojamaa filoloogia rahvaluule Maikel Mikson Katrin Marjapuu Liisi Rünkla Jelena Velman-Omelina Mairi Kaasik Mari Nurklik Füsioteraapia Keiti Ott Tiina Kattel Dmitri Orlov Mati Arend Maarit Sarjas Skandinaavia keeled ja Vene keele ja Katre Kikas Janeli Patrail Teili Kivi Kristo Sepp kultuurid kirjanduse õpetaja Madis Kolk Janne Kalevi Pellikka Signe Kobolt Viljar Sinimeri Helena Mihkelson – cum laude Vaike Juusalu Marika Kundla Jakov Peterson Mariliis Lauri Rein Zaitsev Anna Piskarjova Kaja Kunz Eva-Liisa Linder Margaret Pillet Laura Lepasalu Üllar Vilk Terje Tilgar Tatjana Stašenko Margaret Neithal Kaidi Prants Elis Lilo Maarja Värv Jaanika Palm Age Raimets Riina Mõim Slavistika TEADUSMAGISTRIÕPE Kadri Rantanen Tarmo Raudsepp Liis Pilt TEADUSMAGISTRIÕPE Oksana Ivanova – cum laude (4+2) Külli Seppa Arto Reisberg Monika Rätsepsoo (4+2) Janeli Nõlvand Triin Õim Kermo Rudissaar Diana Tamberg Veronika Popova Eesti ja soome-ugri Silva Suvi Liikumis- ja keeleteadus Vene ja slaavi Vasilisa Tsvetkova Kehaline kasvatus ja sporditeadused Suuline tõlge Natali Happonen filoloogia Maria Tämm sport Martin Ilves Marten Kilter Tiina Kikerpill Violetta Knut Krista Vahter Sandra Alusalu – cum laude Ervin Kade Margus Mere Erika Krautmane Birgit Valdaru Martin Aedma Mari Kipri Ksenia Mets Sirje Rammo KUTSEMAGISTRIÕPE Viljar Vallimäe Kenneth Joakim Ahlbäck Margus Mustimets Karin Pärn Riinu Veber Gaspar Epro Raili Sepp Laura Sarv Germaani-romaani Kirjalik tõlge Viivika Viickberg Liis Johanson Elin Suits Mari Talvik filoloogia Anu Kongo Ebe Kalja Piret Tiits Riina Gendrikson Maigi Müürsepp Tõlkeõpetus Katrin Käis Pille Peensoo Triin Thalheim Ave Paesalu loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Bakalaureuseõpe Hedi Pedajas Füüsika Liivi Plumer Karen Atabekjan Kehakultuuriteaduskond Arvutitehnika Katri Pärna Anari Jalakas Sven Kautlenbach Madli Raidvere Kristel Kosk Bakalaureuseõpe Kristi Neeme – cum laude Anu Borkvel Aare Puussaar Merle Raig Rait Käpp Jaana Oberg Natalija Garankina Ilmar-Jürgen Rammi Sven Oras Bioloogia Füsioteraapia Merili Passel Genry Grossmann Allan Reinapae Annika Ruusmann Eveli Adams Maarja-Liisa Peedimaa Liina Haldna Jekaterina Aid Merilin Saarma Dmitri Šutov Maarja Ainsoo Artjom Petuhov Ketlin Hansen Meelis Brikker Rauno Savolainen Indrek Sünter Kätlin Armei Triin Pruul Tanel Heli Kertu Brutus Elor Sepp Heiko Teemusk Kristi Daum Dagris Punder Dlara Jakovleva Triin Elmi Annika Suu Dmitri Teras Helene-Maria Eenmaa Liivia Raudsik Mikk Joorits Maret Gerz Karoline Zilmer Jaak Vaabel Mari-Liis Irjas Kaisa Rebane Rauno Jõgeva Ursula Ilo Maria Žuravskaja Mikk Vahtrus Mari-Liis Kesküla Helen Roosiväli Kaur Järs Ivo Kelmsaar Kristiina Taits Andreas Valdmann – cum laude Reilika Kokmann – cum laude Martin Seeman Juri Kagan Mariann Koel Killu Timm Mihkel Veske Kaarel Kärner Kerli Tammeveski Meelis Kattai Marliin Koolmeister Andro Truuverk Kaire Leibak Liina Toompuu Marja-Liisa Kesküla Liisa Kübarsepp Viktorija Tšernokozova Geenitehnoloogia Julia Lisova Jana Koel Annaliis Leitmäe Tiina Tusti Ave Ahelik Kristjan Mardo Kehaline kasvatus ja Darola Kruusik Hillar Liiv Kärt Ukkivi Andres Ainelo – cum laude Maiken Marjamäe sport Jaanika Kurgjärv Riin Magnus Daniel Valdma Kadi Ainsaar Paulin Mitt Marius Aave Asko Külmsaar Hendrik Meister Linda-Liisa Veromann Katriin Antonov Timo Müür Alar Assor Jelena Lizina Kristiina Nurkse Maarja Viise Denis Belitškin Jaana Nagirnaja Vladimir Borissov Kaido Lusik Rainer Paal Andres Volmer Rudolf Bichele Markus Pappa Raido Elmat 50 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 5 1

Krista Freimann Sander Lõuk Kersti Nisuma Õie Merimaa Age Pork Meelis Tapo Margot Hein Veronika Mooses – cum laude Mare Oja Sirli Paalmann Kristi Rikka Nele Tiiman Sirli Heinsoo Kadi Mägi Maarja-Liisa Oldekop Triin Pani Katrin Saaremäe – cum laude Tõnn Tuvikene Liisi Henno Mart Naris Anita Plado Lara Podkuiko Maili Vaher Ann Vainlo Kati Hiieleek Jako Niit Hedi Sinijärv Tõnu Raitviir Meeli-Mari Vana Uku Hämarik Leana Parts Agnes Suu – cum laude Uku Rooni Fundamentaalfüüsika Tane lIlmjärv Kaspar Põder Kaieli Tohvert Timo Torp David Niinepuu Geograafiaõpetaja Sergei Jagur Joonas Pärn – cum laude Vahur Toss Mairit Veedla Liisa-Lotte Aksli-Avastu Ene-Ly Jõgeda Anneli Suurkivi Svetlana Tšupova – cum laude Füüsika Maria Isabel Aro Kaisa Kamarik Taavo Tani MAGISTRIÕPE Tanel Ainla – cum laude' Ita Ilves Valmar Kasuk Velle Toll Keskkonna- Siim Ainsaar Piret Voivod Kristjan Kivi Johannes Vind tehnoloogia Arvutitehnika Lauri Kaldamäe Kairit Kolsar Anneli Allikmaa Tiit Ginter Glen Kelp Geoloogia Külli Kori Geoloogia Ott Alvela Ramon Rantsus Raul Laasner Ruth Bengel Kaarel Kruuse Jaanus Aart Allar Anso Teet Tilk Jaan Laur Mikk Gaškov Jana Lillo Kris Kelp Marjaane Bruus Marek Oja Henri Kersna Maarja Loomets Timmu Kreitsmann Mikk Espenberg Bioloogia Ott Rebane – cum laude Evelin Kolbak Saili Martsepp Katrin Kuslap Indrek Jakobsoo Peeter Anijalg Simon Vigonski Hanna Moor – cum laude Mare Laan Kadri Kaarna Uku Haljasorg Infotehnoloogia Maireet Müür Kristiina Ojamäe Kristo Kalbe Liis Kasari Füüsikaõpetaja Kristo Kõiv Helen Oopkaup Kristi Pobbul Mari Kirss Kairi Kiik Taavi Adamberg Marko Peterson Kristiine Pai Triinu Pärn Arthur Kivi Sandra Koit Hille Kesa Rando Porosk Tiit Rahe Helen Koger Elen Kontkar Andres Kuura Keemia Mikk Puustusmaa Rauno Torp Kristel Kroon Kaarin Koosa Einike Reinvelt Erik Berlin Ly Pärnaste Kaur Kõue Pavel Kudrin Heiki Erikson Mari-Liis Reim Infotehnoloogia Marta Makarevitš Laura Kütt Geenitehnoloogia Kent Langel Riho Remmelgas Kait Elbe Sven Marga Leidi Laurimaa Triinu Juurik Olga Mazina – cum laude Märt Roosaare Sergei Ivanov Malve Marjak Allar Liiv Andres Kutsar Piret Pikma Markko Salumäe Erki Koop Anni Oviir Jaanis Lodjak – cum laude Kristo Kuus Kristo Reilson Kady Sild Leonid Kuritsin Kaarel Paabut Sander Loite Andrio Lahesaare Dmitri Solntsev Merlin Soopere Ahto Leitu Andres Pallon Grete Lüütsepp – cum laude Helerin Margus Eve Toomsalu Natalja Šebunova Lauri Vaikjärv Anette Sepp Karin Mardo – cum laude Tuuli Reisberg Kristi Tamming Holar Sepp Kristiina Mark Henel Sein – cum laude Keemiaõpetaja Vidrik Teder Keemia Martin Tomingas Yulia Nesterova Olga Smirnova Gerli Edela Laura Tikker Madis Allikmaa Cris-Tiina Türkson Aigar Niglas Indrek Teino Katrin Lõhmus Anna Tisler Anna Babina Sandra Vijar Ragne Oja Reelika Punning Mart Toots Julia Dubovik Karin Pihkva Geograafia Kadi Tamm Kadi-Liis Veiman Kristel Ets Materjaliteadus Ulvi Piirisalu – cum laude Peep Bušin Karin Villemson Kristjan Haav Artjom Berholts Aili Raja Helen Hiiemaa Keskkonna- Taavi Ivan Tõnis Lulla Kersti Riibak – cum laude Berit Hänilane – cum laude tehnoloogia Geograafia Kristel Jukk Marta Tarkanovskaja Toomas Runnel Katrin Koppas Hardi Aosaar Kertu Anni Jana Jõgi Andres Värva Ave Sadam Grete Kukk Viktor Beresnev Indrek Hoop Indrek Kalvet Merili Simmer Tuomas Petteri Lehtonen Kristiina Ehapalu Jaanus Juhani Ott Kekišev –cum laude Ökoloogia- ning Elis Taur Liis Murov – cum laude Kristina Gudinas Mari-Liis Järs Andi Kipper elustiku kaitse Triin Tekko Piret Must Eiki Hansar Tõnis Järs Kristo Kleemann Sten Anslan Julia Ustinova Kerli Mustrik Sander Jahilo Riin Kadarik Kätlin Korovetski Triina Heinleht Vilmar Veldre Kati Nilbe Järvi Järveoja – cum laude Pilleriine Kamenjuk Siim Kukk Maarja Jagomägi Gerle Oks Mart Järvik Grete Kindel Natalja Leonova Ivan Kuprijanov Bioloogiaõpetaja Janika Põldma Janne Kallakmaa Marianne Leppik Jörgen Metsik – cum laude Stiina Lõhmus Mirjam Pikla Gerda Spuul – cum laude Hannes Keernik – cum laude 52 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 5 3

Triinu Keskküla Krista Valgus Rakenduslik Kristiina Marten Triin Vahi Rainer Olt Aimar Kivirüüt mõõteteadus Liiu Matikainen – cum laude Piret Valu Ingra Paltser – cum laude Ivo Krustok Kultuuriväärtuste Martynas Pelakauskas – Kristjan Mee Riin Veidenberg Marianne Peep Martin Ligi – cum laude säilitamine cum laude Kristjan Mesipuu Risto Veiderpass Kadri Pool Kaija Lukman Jaan Keerdo Cagatay Ipbüker Mait Metelitsa Kedy-Riin Viitas Perit Post Mihkel Mäesaar Maiu Varner Marko Milius Hanna-Liisa Virkus Taavi Raudsaar Kristjan Oopkaup Ökoloogia ning Annet Muru Ann Võidula Siiri Reinhold Taavi Paal Materjaliteadus elustiku kaitse Ave Mäe Diana Võru Merili Reismann Birgit Penjam Friedrich Kaasik Kaia Aher – cum laude Marta Mägi Ingrid Väravas Jaan Roos Swen Peterson Tauno Kahro Mariann Jalakas Mart Mänd Lauri Üksti Kärt Rõigas – cum laude Kätlin Pitman – cum laude Triin Kangur Egle Järlov Skaidrid Nahkur Mari-Liis Sillaste Kalev Päädam Maido Merisalu Viktor Kajalainen Helen Ots Ettevõttemajandus Eveli Soo Kadi Rammul Marko Part Kadri Moks – cum laude Siim Padar Moonika Aasna Helerin Sutt Argo Ronk Ivo Romet Karin Ojamäe Tiiu Padrik Marika Hellenurm Argo Teral Indrek Rüütel – cum laude Indrek Tallo Evelin Peterson Madis Pappa – cum laude Kuno Kingo Diana Tur Alar Saluste Eliko Tõldsepp – cum laude Marianne Pitk Kadri Pedak Annelii Kivikas Marko Udras Nele Salvet Aigi Salundi – cum laude Gristin Rohula Maarja-Liisa Pettai Kaire Müür Triin Vahi Teele Sildvee – cum laude Kathriin Utt Kadri Runnel Evelyn Piisner Tiit Tõnismäe Uku Varblane Indrek Talpsep Meeri Vismapuu – cum laude Triin Sakermaa Kati Plaan Anna Volmer Aleksander Volžinski Sille Tammik Liina Saksing Annika Ploom Tauri Tampuu Rakendusfüüsika Roland Tischler Olga Pugatšova MAGISTRIÕPE Ärijuhtimine Sirle Trestip Silver Leinberg Mariliis Võsu Lee Pukkonen Kadri Armas Ave Uustal Kati Päike Majandusteadus Kersti Aul Marian Raup Alo Aasma Merje Bergstein Mart Raus Jekaterina Arhipova Gerdi Eisler-Rikberg Majandusteaduskond Liisi Saareleht Liis Arroval Aleksei Elram Silver Saaremäel Elis Eesmaa Andres Hummal Bakalaureuseõpe Katrin Humal Katti Kruuse Martti Sala Kristjan Eljand Mait Jaanson Kristiine Hüsse Tatjana Kudrjavtseva Aire Schütz Vivika Halapuu Keijo Jeret – cum laude Majandusteadus Andres Ida Ivari Kull Elis Selivanova Piret Jaani Liina Jõõts Zaur Abbassov Kadri Jakobson Anni Kurm Rina Sokurova Kerli Kala Siivi Kaasik Merli Aksen – cum laude Priit Jeenas – cum laude Karin Kustavus Maria Soome Siim Kalda Moonika Kalmo Natalja Alam Kristel Juusu Anne-Mai Kärner Kaisa Sööt Mari-Liis Kallismaa Marika Kangur Sven Alver Kaija Jõeveer Margus Laanisto Kerli Zarinš Diana Klettenberg Ivika Kelder Andrei Andrejev Kaspar Järve Anna Lai Alla Zujeva Helena Kokk Kadri Kiisel Heili Anniste Evi Jürgenson Reet Lantson Epp Tagel Kairi Kork Eigo Kivi Vitali Antipov Liis Jüri Vallo Lees Tauri Taimre Karmo Kurvits Helen Kornel Siim Audova Epp Kaasik Sille Lehtsaar Liis Tammik Siim Külasepp Kadi Külm Julia Bannikova Marju Kahro Kris Libe Kadri Tanissaar Karin Kütt Ülle Laid Julia Birin Helena Kaisma Teele Liblik Brita Tauts Alo Lilles Helen Laidma Pavlo Bozhenok Kaia Kallion Triin Liisma Priit Tennokese Mario Luik Taavi Linnamäe Mait Bratka Oliver Kallion Jaanika Lill Stella Tischler Harles Luts Annika Luur Anna Bõstrova Maris Karafin Liis Lilles Maria-Helena Toom Maarika Merirand Marianne Lõhmus Heli Eigi Roland Karpats Katre Lillo Mihkel Trei Kristel Mets Kadri Lääne Evgeniya Filippova Ave Kenzap Mare Loos – cum laude Kristiina Tukk Ege Mitt Helen-Ethel Moora Taissia Galperina Ando Kiidron Teele Luhavee Marjana Tõnisson Mihkel Nestor Tiina Niin Darja Golikova Külli Koort Andrus Lukke Helean Täht Kadri Nõmmemaa Imre Noorkikas Rait Haas Janar Kriiska Jelena Lõgina Karina Univer Martti Näksi Kadi Parel Silver Hage Kristin Krinal Liina Mahlakõiv Kristel Vaher Veeli Oeselg Karin Patune 54 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 5 5

Kristel Pehk Kerli Vals Dmitri Jegorov infotehnoloogia Allar Tammik Madis Pihlasalu Anne Jürgenson Indrek Ankur matemaatikaõpetaja Vitali Platonov Strateegiline juhtimine Mark Kantšukov Tambet Artma matemaatiline Eleri Eier Raido Praakli – cum laude Kristiina Mitt Triin Kask Kaarel Jõgeva statistika Carita Hommik – cum laude Annika Proos Kurmet Ossip Evelin Koitmaa Arvi Kiik Jelena Ivanova Kaido Kariste Kristi Pross Gert Schultz Karl Kilgi Tauno Metsalu – cum laude Kristi Kurg Eveli Punnison Ettevõtlus ning Merit Hirvoja-Tamm Rauno Kiss Karmen Männik Marje Käärik Kai Pärna tehnoloogia Kadi Timpmann Jevgeni Koltšin Ivar Sala Katriin Orason Ursula Rahnik juhtimine Kaia Timpmann Reigo Liiv Mirjam Paales Julia Rahula Janek Jaago Anna-Greta Tsahkna Siim Loog infotehnoloogia Tauno Palts Riina Randver Harald Lepisk Triin Tõrvand Oliver Meus Madis Abel Klaarika Prii Janek Rannamägi Taavi Lukas Priit Märtin Anna Aljanaki Mikk Põdra – cum laude Kadri Reisenbuk Siim Nahkur KUTSEMAGISTRIÕPE Meelis Nopri Dmitri Borissenko Katrin Rõigas Andres Saretok Margo Nõlvak Madis Nõmme Rudolf Elbrecht Tatjana Tambovtseva Liis Sild Margus Ots Ärijuhtimine Taavi Pauskar Karli Kirsimäe Annika Teska – cum laude Taavi Siruli Erki Päll Anu Arna Madis Pärna Elen Kivi Mariliis Tulit Enn Sõmer Sven Sarapuu Sergei Ilmjärv Kaarel Rasva Jürmo Mehine Marge Tuul Marina Šunina Piret Treiberg Jürgen Jukk Risko Ruus Polina Morozova Riina Tomast Birgit Ummer Heli Kraft Margus Sellin Raul Mäesalu informaatikaõpetaja Aron Trumm Anu Martin Anastassia Soikonen Lii Nuut Kristi Kurg Asmik Tsaturjan TEADUSMAGISTRIÕPE Sten Suitsev Sigrid Pedoson Maksim Mitrofanov Triin Tõnts (4+2) Martin Suvorov Jaagup Saare Tatjana Mitrofanova Ene Vaher Anton Staškevitš Vladimir Škarupelov Mirjam Paales Erika Vainlo Majandusteadus Lavrenti Tšudakov Riivo Talviste – cum laude Tauno Palts Liivi Valdna Triinu Arukaevu Jordan Valdma Karol Toompalu Klaarika Prii Martin Vels Katrin Rõigas Signe Väikene finants- ja kindlus- Annika Teska – cum laude Matemaatika-informaatikateaduskond tusmatemaatika Marge Tuul MAGISTRIÕPE Kris Allik BAKALAUREUSEÕPE informaatika Kaarel Tark Vladislav Belous – cum laude TEADUSMAGISTRIÕPE Siim Halapuu Ülari Teder matemaatika Baiba Dulevska (4+2) matemaatika Karl-Martin Ilves Anti Torp Laur Tooming – cum laude Anu Mitt –cum laude Kadri Allese Mihkel Jõhvik Mati Vait Reena Undla Anni Nurk matemaatika Tatjana Iljašenko Raigo Kodasmaa Siim Viiklaid Raili Paat Kati Metsalu-Smotrova Milena Jaamaste Ilja Kuzovkin informaatika Alina Surkova Raili Vilt Teet Kannike Tiit Käbin matemaatiline Mohammad Jabed Morshed Dean Teneng Karina Kesvatera Dmitri Nikulin statistika Chowdhury Liina Väits informaatika Karina Kisselite Laure Oras Anneliis Arm Oskar Gross Dmitri Afanasjev Silvia Kuusk Sander Ott Maarja Bussov Lauri Eskor tarkvaratehnika Jaak Pruulmann-Vengerfeldt Tuuli Käiro Alisa Pankova – cum laude Silva Kasela – cum laude Riivo Kikas – cum laude Abel Armas Cervantes Ahto Truu Anna Marita Laanemaa Simo Peterson Riho Klement – cum laude Raivo Laanemets Yuliya Brynzak Kerdi Mihhailova Einar Pihlap Joosep Lassmann Syed Muhammad Sajjad Rizvi David Michael Chambers matemaatiline Leesi Peedumäe Artjom Popov Kadri Laur Ivo Seeba Huber Raul Flores Macario statistika Olga Polikarpova Pille Pullonen – cum laude Artur Lenbaum Sanja Šcepanovic Mariana Kukhtyn Pille Kool Heidi Raidma Risto Saar Kristi Läll Oleg Šelajev Svitlana Vakulenko Ülo Reimaa Mart Sein Marja-Liisa Roos Anastassia Semjonova Svetlana Vorotnikova Kristjan Sirge Risto Soonvald Krisli Säinas Liivika Tee Gleb Štšenov Rauno Viin Triinu Tolk Edgar Tamm 56 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 5 7 sotsiaal- ja haridusteaduskond Maarja Kullama Kaisa Kraus Els Bobkov Jelena Kuštšenko Gretel Kulagina Anu Einberg BAKALAUREUSEÕPE Siim Mihailov Eripedagoogika Helene Kõiv Katrin Kuuba Dana Patricia Ennok Mihkel Moisa Ann Aosaar Magnus Ligi Katrin Kuusk Liisa Haabpiht Ajakirjandus ja Sandra Mõõk Anni Areda Marten Pirts Heily Leola Hannes Hansalu kommunikatsioon Maarja-Eeva Mändmets Maris Aruküla Pille Porgand Anne Lepik Kaisa Hunt Mari-Liis Ahven Marge Männistu Janika Bachmann Maarja Pruuli Maarika Lind Anu Ilves Annes Aus Kristiina Müür Anu Bester Laura Pärn Gerli Loos Nele Jõks Kristjan Gold Ann-Marii Nergi Kristi Eller Marta Rohtla Riine Lootus Katrina Kalde Andre Hanimägi Gerly Nugis Kadrian Hiie Madli Rööpmann Merle Luug Kaisa Kaljurand Gert-Daniel Hankewitz Egle Oja Kadi Ird Märit Seim Heldin Maamägi Eve Kallo Erki Helemäe Kärt Ojala Valentina Kalvik Anna Seslova Terje Magus Urve Kaur Signe Ivask Britt Paju Kristi Karindi Siret Soodla Marianne Mandel Eerik Kesküla Elen-Greete Jaadla Tarmo Paju Marit Karjus Kertu Säinas Külliki Matson Kristel Kiens Priit Jürimäe Kadri Palta-Kivi Eneli Kask Merilin Tatter Auli Mäesalu Helen Kond Ilmar Kahro Mikk Parre Marju Kiiver Veronika Uibo Marja-Liisa Mäesalu Jelena Krjutškova Allan Kalbus Birgit Pauklin Kersti Laos Chris Vaino Signe Mändmets Kristjan Kruus Inga Kald Signe Pikk Liis Leesmaa Helen Voksepp Eha Nordström Tatjana Kudrjavtseva Kadri Kaldur Ave Pilt Kaja Luik Eve Voogla Ursula Orastu Mikko Matias Kujanpää Maarja Karmin Taavi Prints Kadri Luud Eliina Ots Tiit Kägu Kaidi Kasenõmm – cum laude Katrin Pärn Anu Mets Haridusteadus Anu Paap Jaanus Lahe Tiina Kaukvere Priit Raju Triin Mihkelson (loodusteadusklikud Riina Pajumäe Tiit Lepik Ulla Kaur Anne Rebenits Maire Mällo ained) Anni Peebo Karin Lumera Karin Kiivit Kädli Rooste Dea Oidekivi Mairi Anvelt Greete-Fanni Perlov Kerli Metsla Agne Kiviselg Juhan Rootsma Anni Paaliste Anneli Ilomets Piret Post Liis Nigul Sigrid Koorep Sandra Räim Elis Pikksoo Maria Jakutovitš Piret Pärnoja Kaarel Nurk Kadrian Kotkas Liis Sandre Maarja Prentsel Kadri Kõiv Tiina Raba Rainer Palu Heidi Kukk Siret Schutting Marge Põdra Teele Lattik Liina Rand Piret Parm Siim Kumpas Kelli Seiton Ingrid Raadom Vladimir Lossev Aive Raud Julia Pavlova Kristi Kuuskmann Irina Smuglina Moonika Raja Ott Maidre Marvi Roomet Kerttu Petenberg Grete Kõrgesaar Helen Soeorg Maarja-Liis Rants Jaana Mihailišina Karin Soots Kristi Pihla Kertu-Kätlin Käis Maarja Suharov Kristi Reivo Aile Poll Laimi Stallmeister Anni Polli Kair Käsper Teele Tamme Airis Roos Eveli Raudla Maire Tamm Lagle Prei Brit Laak Katre Tatrik Maarja Ruga Kristiina Tamme Evelin Pung Krõõt Laesson Annika Teder Kärt Salumets Haridusteadus Kristiina Tähepõld Signe Punnisk Juhan Lang Anu Toe Olga Samokhvalova (reaalained) Liis Türin Triinu Raigna Liivika Lapp Eelika Tootsi – cum laude Sanna Savi Peeter Jõeloo Elina Vihtol Madle Ristoja – cum laude Laurits Leima Jelizaveta Tustanovskaja Eerika Sepp Reti Voltein Katrin Roosileht Eva-Liina Lepp Marek Unt Reet Soosaar Koolieelse Ave Võimre Kristine Ross Marit Liik Marju Uusen Tiina Suvi lasteasutuse õpetaja Keitli Sadovskaja Liina Liiv Ilona Vaagen Kristiine-Nändi Tammsalu Raili Allas – cum laude Kutseõpetaja Mariana Saksniit Pilleriin Lillemets Risto Veskioja Reet Tedre Ineke Birnbaum Anne Ainsalu Erko Schvarts Susan Lilleväli Laura Vetik Meelike Terasmaa Aivi Eilart Riina Pärli Kaja Sepp Kadri Luik Inger Viirpalu Kaire Toming Annelise Ennok Eve Tammekivi Minna Sild Mari-Liis Luts Polina Volkova Kristel Veeber Kaja Hass Margit Tennosaar Aleksandra Zaverjuhha Eleri Lõhmus Teele Üprus Eili Ilves Aive Viidik Hiie Tamm Sten Mahov Haridusteadus Eve Jürgenson Elin Tammsalu Laura Mallene Alushariduse (humanitaarained) Merit Kadastik Psühholoogia Annika Teder Julija Maslova pedagoog Brita Hein Karit Kilgi Andrei Andrejev Kadi Tulver Merilyn Merisalu Galina Lindmäe Ave Kiis Eliko Kollom Uku Arold Kaie Türner Kadri Mets Triin Kilo Jaana Kont Marii-Heleen Asula Liis Uiga 58 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 5 9

Liisa Veber Arzu Gulijeva BAKALAUREUSE- Eripedagoogika Ülle Kurvits Käthlin Saluveer – cum laude Riin Veidenberg Anneli Haabu JA MAGISTRIÕPPE Maarja Heina Maris Niin Gea Semkiv Monika Vändra Meili Heero INTEGREERITUD ÕPE Aaro Nursi Raido Parve Hans Hõrak Kadri Perk Triin Vassiljev – cum laude Sotsiaaltöö ja Riigiteadused Karin Jõers-Türn Klassiõpetaja Ave Piip sotsiaalpoliitika Andri Frolov Liina Kaldmäe Ave Aru Jelena Popova Koolikorraldus Jana Elken – cum laude Grete Gutmann Kaisa Karabelnik Airi Einla Vahur Põldsam Piret Eensoo Hanna-Stella Haaristo – cum laude Mari Halliksaar Gerti Karilaid Tiivi Gerassimov Elo Saare Heidi Kiuru Piret Kütt Hannes Hansalu Kristiina Keiso Tiia Heintalu Katrin Sülla Ave Uggur Leana Lahesoo Andres Illak Ketlin Kevvät Maris Irbo Sirli Tamm Livia Pensa Silver Kelk Karin Kiis Merilin Jalajas Mairit Trei Läänemere regiooni Piret Peters Anu Kikas Andres Kukk Siret Jõgisuu Uliana Väizja uuringud Piret Reimann Anneli Krunks Gerli Kuus Ingrid Kalda Ana Trocin Maret Sildala Merili Kõllamägi Julia Käis Silja Kuris Haldusjuhtimine Maria Žuravljova Kahro Kübbar Kerli Kõiv Helina Kuusk Kristiina Kase Muusikaõpetaja Mari Väljaots Sven Lass Indrek Kõre Merilin Lepik Kärt Kivirand Sille Lõõndre Maria Leek Tarmo Laaniste Kersti Lossmann Raivo Luhamägi Sotsioloogia Anita Luik Katri Laanisto Karmen Luik Triin Roostfeldt-Allas Psühholoogia Kärt Vajakas – cum laude Annika Murov Marge Laks Külli Mägi Sergei Agajev Enno Mõts Allan Padar Kirsika Luha Angela Männik Kasvatusteadused Mirle Iro Anna-Liisa Pääsukene Riho Palis Merle Lust Riinika Rosanov Merilin Maar Mart Juursoo Sille Suur Ursula Pensa Maiu Lünekund Helis Soieva Ülle Mugu Aivi Kaasik Lauri Veski Hedi Pihlamägi Kati Lüüs-Ploomipuu Rita Svjatskaja Kristi Soosaar Karina Kongi Katrin Pill Kai Maasoo Annely Sõster Nellystiina Lönnqvist Võrdlev poliitika Andres Reiljan Anni Mälgi Epp Säre Kommunikatsiooni- Helena Sarapuu – cum laude Piret Luik Kristi Rosenberg Oliver Nahkur Tea Vain juhtimine Danny-Karl Soosuu Maret Priima Kristi Saare Kairi Nool Signe Varendi Stever Hansoo Anni Tamm Aigar Rõžikov Anu Salujärv Laura Oimet Nele Hendrikson Ingrid Vachtel Monika Schmeiman Margo Salumets Kadri Pelisaar Klassiõpetaja vene Triin Junkur Uku Vainik Maarja Schults Tõnis Soopalu Kristel Pikk õppekeelega koolis Marit Jänes Andres Vegel Katre Vahtra Keit Spiegel Terje Ploom Angela Aas Kristiina Kruuse – cum laude Madis Vodja Villu Varjas Kadri Sulg Kaire Sardis Oliver Kund Annika Tartes Merilin Seepter MAGISTRIÕPE Mihkel Lendok Põhikooli mitme aine TEADUSMAGISTRIÕPE Häli Tarum Meeli Semjonov Liis Linn õpetaja (4+2) Elina Tehvand Tiina Taim Ajakirjandus Mihkel Loide Annaliisa Asula Lilian Tomingas Bianka Tammsaar Maarja Aeltermann Raimo Matvere – cum laude Maia Bubnov Ajakirjandus Cathriin Torop Sirje Tarasov Viivika Eljand Maria Murumaa Hanna Kruusamägi Maret Einmann Agnes Urbanik Evika Timašova Karin Kase Mari-Liisa Parder – cum laude Raili Kübar Valmar Valdna Katre-Liis Treufeldt Kadri Kasterpalu Anni Proosa Kati Mosen Eripedagoogika Argo-Remo Viljasto Urmo Uiboleht Piret Pärn Helen Toming – cum laude Kati Mäesaar Ants Vill Neveli Uibos Avalik haldus Ave Schmidt – cum laude Miina Voltri Uku Visnapuu Helena Hinto Kristiina Singer Rahvusvahelised Meedia ja Vahuri Voolaid Jaanus Joasoo Kristiina Tiimus suhted kommunikatsioon RAKENDUSKÕRG- Kristiina Must Terje Toomistu – cum laude Madis Ehastu Kristi Jõesaar Sotsioloogia, HARIDUSÕPE Merje Pors – cum laude Kata Varblane Joel Kallis Kersti Luha sotsiaaltöö ja Aleksandra Kamilova Salme Rannu sotsiaalpoliitika Eesti viipekeele tõlk Balti õpingud Koolieelse Ingel Keskpaik Hanna Šein-Meier Mari Agur Lii Mahlberg Peter Leanyfalvi lasteasutuse õpetaja Alexandra Khmarskaya Piret Tali Signe Arumäe Bret Paas Ilona Mostipan – cum laude Aini Aim Kerli Kirsipuu Elo Võrk Maie Bratka Kaarin Plaan Eric Benjamin Seufert Tiiu Etti Kadri Luude Maire Forsel Regina Haljak Anna-Mariita Mattiisen 60 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 6 1

Pedagoogika Kalmer Marimaa Kaie Peerna BAKALAUREUSE- MAGISTRIÕPE Kristi Goldberg Juta Jaani Kristel Petermann Jaan Reinson JA MAGISTRIÕPPE Irina Ivanichenko Margit Kagadze Riin Pärnamets Maive Sinijärv INTEGREERITUD ÕPE Koolieelse Jana Kondrašova Merli Lember Ülle Särg lasteasutuse õpetaja Konstantin Kondratjev Janika Nõmmela Semjonov KUTSEMAGISTRIÕPE Inge Tamm Klassiõpetaja vene (vene õppekeele baasil) Jekaterina Korolko Anu Sööt õppekeelega koolis Siivi Ebber – cum laude Jekaterina Matrossova Kristiina Vainomäe Avalikkussuhted ja Rakendus- Valentina Malõš Ille Meiers Angelina Myullyumyaki teabekorraldus psühholoogia Alena Markova Tiiu Silver Viktoria Openko Politoloogia Signe Susi Kristi Luts Olga Rumyantseva Anne Tikoft –cum laude Olga Piskaljuk – cum laude Märt Hiietamm Tex Vertmann Anita Ruskulis Jaanika Soitu Evelyn Kaldoja Sotsiaaltöö Imbi Tito Humanitaarainete Marina Syakki Liis Kasemets Koolikorraldus Sirlis Sõmer-Kull Anastassija Tšistokletova õpetaja mitmekeelses Anastassia Tjaželova Kristiina Ojuland Anne Kaskman Angelika Armolik koolis Deniss Tšertov Karl-Erik Tender Maire Küppar Teele Orgse Viktoria Aleksina Irina Uljanova Renna Unt Kristi Aria Tiia-Triin Truusa Dina Batrakova Sirje Hänni Karmen Vetemäe Psühholoogia Inga Jufkin Ene Arus Marianna Drozdova Katrin Juhandi Aile Rahel Ausna Pärnu Kolledž Marju Koor Elen Laanemaa Marge Gutmann Tanel Linnus Katri Siemer BAKALAUREUSEÕPE Ingrit Kerge Oksana Ljamtseva Sotsioloogia Anne Murov Liina Eik Eve Mägi Alina Kester Maris Mets Majandusteadus Moonika Kukk Riina Mändla Liis Harjurand Riina Kukk Kaisa Nurm Kristi Kaabermaa Gerli Kuusik Kai Patrason Euroopa Kolledž Riina Laaster Sven Lilla Sirly Pihlak Jane Lohk Helis Lipping Karevi Popilenkov MAGISTRIÕPE Renata Tsaturjan Irene Masato Külly Selberg Anni Mõts Eleri Randmaa Jaan Urb Eoin Micheal McNamara Kirsti Toodu Argo Mättas Katre Reilent Euroopa õpingud Eileanoir Treasa Reidy Merle Viidebaum Maarja Noorkõiv Marko Rits Ulrika Hurt Euroopa Liidu – Vene Jelena Vladimirova Kaidi Üpraus Kadri Paes Tom Rüütel Janno Kauts uuringud Carola Pais Siiri Saar Riina Kerner Maili Vislon – cum laude MAGISTRIÕPE Hede Peetermann Sirly Sabiin Birgit Lao-Peetersoo Enzo Matthias Kublin Marion Perlin Keiu Tamm Heaolu- ja Kadri Rauba Teili Tosin spaateenuste disain ja Terje Talve Gerda Vares Narva Kolledž juhtimine Kristel Tammin Malle Viibur Inna Bentsalo Kadri Tarto Tiina Viira BAKALAUREUSEÕPE Ljudmila Alekseeva Kohaliku omavalitsuse Sander Korn Maarja Tarto Aleksandra Ivanova korraldus Annika Maripuu – cum laude Anna-Liisa Täht Turismi- ja Koolieelse Tatjana Karimova Irena Abramson Pille Tamm hotelliettevõtlus lasteasutuse õpetaja Irina Lazareva Viktor Abramson Sotsiaaltöö Kaisa Alikas (vene õppekeele baasil) Viktoria Mihhailova Dmitri Balabanovitš RAKENDUS- korraldus Helen Allas Olga Aleksandrova Serafima Plauska Katrin Eero KÕRGHARIDUSÕPE Kristina Ehvärt Küllike Allmäe Viktoria Gaiduk Maria Shcherbina Alina Fjodorova Ülle Jaaniste Hebe Arus Jelena Genina Jevgeni Žigalov Ljubov Ignatova Ettevõtlus ja Kristi Jeeger Nadezda Bagdasarova Anna Kaiva Lilia Ivanova projektijuhtimine Anu Kiik Kadi Buht Jelena Uteševa RAKENDUS- Julija Maltseva Karet Akkaja Kätrin Kimmel Britt Eerik Ljubov Valberg KÕRGHARIDUSÕPE Eduard Odinets – cum laude Helena Erm Katrin Kuum Maria-Elisabeth Haava Anastassija Sokolova Kaisa Ilves Gerli Liiva Sandra Hainas Humanitaarained Noorsootöö Riina Vee Eda Jürgens Hille Limmert Karita Hiis vene õppekeelega Anna Reren Galina Vorobjova Silver Kao Kaja Lind Helina Hiisküla põhikoolis 62 Lõpetajad Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 Lõpetajad 6 3

Heili Horn Marju Mõttus Virginia Sööt Alissa Linter Maarja Kaasik Tiia Pärnik-Pernik Sigrid Hõbejärv Kätlin Müller Kristel Tael Anna Markova Palme Kaggovere Maie Ristissaar Ken Hüüdma Taivo Nurk Karin Tamm Jevgenia Minova Piia Kajando Hille Schaffrik Antonina Jaurova Getter Older Eha Tammai Triin Spitz Keijo Kalmiste – cum laude Ilme Säde Karmo Kaasik Eliis Paimre Mariliis Tikk Maria Tsetvertnaja Laura Kivik Heleri Vahkel Elika Kaldoja Katrin Paju Kristi Tobi Külli Vijard Annika Kullamaa Katrina Kaljuste Mirjam Paju Kadi Topasia Jana Kuntu Rahvuslik ehitus Piret Karis Triin Puhu Sirli Vadi Info- ja Lea Kurvits Andres Ansper Helin Kasela Ruth Pärnaku Alice Veedla dokumendihaldus Rein Kutsar Martin Hirv Dagmar Kivi Kati Pärnik Anu Volmer Kaili Eist Hannele Känd Ivo Leiaru Kadre Koort Katalin Püssim Ruta Õige Heleri Elmaste – cum laude Alli Laande Madis Prikk Anu Kukk Maria Romanjuta Martin Hiller Leana Lihtne Jaak Tihane Teele Lepp Jana Roo Veeökosüsteemide Evelyn Härm Eha Mandel majandamine Gerda Lill Catri Roosalu Anne Jeret Marta Marmor Tantsukunst Karin Lindepuu Jekaterina Rõbassova Klaus-Hans Kerde Külle Kallit Merce Mäe Angelika Kušanova Jaanika Lobjakas Anastassia Saveljeva Mergo Kuntu Pirjo Kespre-Betzer Maiken Nõmmoja Triin Marts Gerda Luist Triin Silm Maia Leola Kadi Kitsing Juhan Nöps Mirjam Murel Liina Lõpp Risse Soomets Irene Roosipuu Kaire Kiviväli Martiina Putnik Gerli Naaber – cum laude Raili Lääts Jane Sukk Kalev Torn Ene Kool Piia Põder Kätlin Piiskoppel Kätlin Martin Carina Sutt Thea Leimann Teresa Põldnurk Piret Pruus Marii Matteus Jane Suursaar Tiina Leisner Piret Rammo Meri Elina Päiviö – cum laude Taisi Luht Ann-Marii Reiväli Janeka Saaremets Piret Nutt Merily Remma TÜri Kolledž Maire Paju Kadi Rutens Teatrikunst Tiina Palu Pille Sihver Jim Ashilevi RAKENDUS- Olavi Kärner Ingrid Oja Krista Pastik Liina Silluste Kait Kall KÕRGHARIDUSÕPE Heli Künnapas Hanna-Liisa Proos Monika Pertel Reet Suurkask Ott Kartau Maarja Lang Triin Rüüt Urve Pruulmann Marge Tadolder Katre Kaseleht Keskkonnateadus Liina Leinmets Marko Salujõe Erika Reiss Ivar Traagel Liis Lindmaa – cum laude Eteri Eha Liina Lepp Jaana Salumäe Kati Roos Karin Viljus Loore Martma Kai Eisenberg Mark Liivamägi Ats Tarto Katrin Sakson Madli Võsoberg Maili Metssalu Kristiina Gudinas Tarvo Lillema Mariaana Tulf Lea Salvet Ingrid Välbe Madis Mäeorg Janar Juur Aira Niinemets Madis Vahtrik Marge Seero Priit Öövel Tõnis Niinemets Priit Kaare Friderika Noorma Terje Sepp Mari Pokinen Heilika Vahtra – cum laude Pärimusmuusika Ivo Reinok Ulvi Veider Karoliina Kreintaal Siim Sups Viljandi kultuuriakadeemia Ingel Vossmann-Treial Eeva Lindal Marion Undusk Kulno Malva Ragne Veensalu BAKALAUREUSEÕPE Huvijuht-loovtegevu- Sirle Lüüs Jazzmuusika Maarja Nuut Kirsti Villard se õpetaja Kristin Mei Karel Kasak Annika Oselin Koolimuusika Reelika Alert Evelin Puntso Tiit Kikas Sandra Sillamaa MAGISTRIÕPE Marika Kapp Anneli Järvesaar Siim Rahnu Kalle Kindel Triinu Taul Piret Laur-Reilson Meelika Aruots Tiina Tart Aare Külama Jalmar Vabarna Muusikaõpetaja Marju Mäe Marju Jalas Mari Viia Robert Sikk Katrin Aasmäe Marek Talts Aire Kallas Maarja Soomre Raamatukogundus ja Pille Kährik – cum laude Kersti Varrak Tea Kartau Huvijuht Villu Talsi infokeskkonnad Riina Linde Minna Kohjus multikultuurses Marika Kraani Peep Pihlak Mailis Kuur keskkonnas Kultuurikorraldus Mariina Madisson RAKENDUS- Veronika Laurson Jelena Dovbnja Maret Aruoja Aive Nurmekivi Pärimusmuusika KÕRGHARIDUSÕPE Grete Leimann Jekaterina Jasnova Marika Goldman Annika Oras Pille Karras Anu Lukk Kersti Kruus Meeli Hein Diana Ots 64 juubelid Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 juubelid 6 5

Ülo lepik− 90 kandidaadiväitekirja. Doktori- Töötades TÜ õppejõuna Ants Nurmekivi− 70 jooksus, täitis omaaegse suur- Juubilari teadushuvid on töö kirjutas ta Moskva riikliku enam kui 50 aastat, on Ülo Lepik meistri normi ja kuulus 40 korral seotud sportliku treeningu ülikooli professori A. A. Iljušini lugenud paljusid matemaatika ja Eesti koondisesse ning korra ka metoodika, treeningu indivi- juhendamisel ning kaitses selle mehaanika kursusi. Erikursustes NSVL koondisesse. dualiseerimise, eri suunitlusega Moskvas 1959. aastal. on ta püüdnud teha üliõpilastele Eesti kõigi aegade kergejõus- harjutuste toime hindamise ning Tartu ülikoolis töötas Ülo arusaadavaks teaduse uusimaid tikutulemuste edetabelis on Ants sportlaste taastumisega. Ants Lepik alguses vanemlaborandi, saavutusi. Viimaseks selliseks Nurmekivi oma 10 000m ajaga Nurmekivi on kirjutanud mitmeid seejärel assistendi, vanemõpe- kursuseks oli «Kaos ja soli- praegugi kõrgel kolmandal kohal. õpikuid-käsiraamatuid jooksjatele taja ja dotsendina. 1960 valiti ta tonid», mida ta luges aastatel Talle oleks enam sobinud veelgi ja andnud treeningute planee- TÜ professoriks ja selles ametis 1992–1996. pikemad distantsid, näiteks ma- rimise nõu vastupidavusalade juhatas ta teoreetilise mehaanika Kolleegid peavad lugu juubila- raton, kuid see jooksuala polnud tippsportlastele. Võib julgelt väita, kateedrit aastani 1990. Eesti tea- ri tagasihoidlikkusest ja lihtsu- toona nii populaarne kui praegu. et juubilari treeningmetoodika duste akadeemia akadeemikuks sest. Ülo Lepikut iseloomustab Foto: Andres Tennus 1963. aastal sai Ants Nurmekivi viljadeks on viimaste aegade Eesti Foto: erakogu valiti Ülo Lepik 1993 ning 1996 tervislik elulaad. Ta lõi pikalt kaa- kehalise kasvatuse ja spordi õpeta- parimad kesk- ja pikamaajooksjad sai temast rakendusmatemaatika sa Uno Sahva võimlemisrühmas Kehakultuuriteaduskonna ja cum laude diplomi, aspirantuuri Pavel Loskutov, Tiidrek Nurme, Tartu ülikooli emeriitprofessor instituudi emeriitprofessor. selle algusaegadest peale. Ka täna emeriitprofessor Ants Nurmekivi läbimisele järgnes 1974. aastal pe- Jekaterina Patjuk, Nikolai Vedehin Ülo Lepik tähistab 11. juulil Ülo Lepiku teadustöö algas võib Ülo Lepikut näha jalutamas tähistab 25. juulil juubelisünni- dagoogikakandidaadi kraadi kaits- ja paljud teised. oma 90. sünnipäeva. Juubilar on 1948. aastal auhinnatööga TÜ kodust Liivi tänavale, kus ta võtab päeva. Mitmekülgne spordihuvi ja mine ning sellest ajast on Ants Soovime juubilarile jõudu ja sündinud Tartus ning lõpetanud üliõpilastööde konkursil. Pärast aktiivselt osa mehaanikaalastest õpetajate innustus tõid Järva-Jaa- Nurmekivi olnud töiselt seotud jaksu õpetussõnade jagamisel Hugo Treffneri gümnaasiumi seda asus ta tegelema uue suuna- seminaridest ning aitab noore- nist pärit noormehe Tartu ülikooli ülikooliga – kergejõustiku õppe- meie treeneritele ja sportlastele kümmekond päeva enne juuni- ga – plastsusteooria rakendustega maid kolleege teadusprobleemide õppima ning samas algas ka tema jõuna, 1992–1997 ja 2002–2007 ning libedat sulge õpikute kirju- pööret 1940. aastal. plaatide ja koorikute teoorias. lahendamisel. kiire sportlik areng pikamaajook- treeninguõpetuse professorina, tamisel. Tema füüsikaõpingud Tartu Sellest kujunes ajapikku välja Abikaasa Ainoga on ta kasva- sus. Aastatel 1963–1971 oli ta õppetooli ja instituudi juhatajana, ülikoolis katkestas arreteerimine oma koolkond, mille tööd on tanud üles kolm last. Igal aastal 14-kordne Eesti meister, parandas jätkates praegu täienduskoolituste kolleegid kehakultuuri- Saksa okupatsioonivõimude tuntud ja hinnatud nii endises reisitakse kahekesi Euroopas ja Eesti rekordit 5000m ja 10 000m korraldamisega. teaduskonnast poolt juulis 1943 süüdistatuna NSV Liidus kui ka välismaal. mujalgi. Nendest retkedest on Ülo eestimeelsete lendlehtede levita- Emeriitprofessorina on ta tegele- Lepikul suurepärane fotokogu. mises. nud kaose ja viimasel kümnendil Ülo Lepikut on autasustatud Vello Hein−60 riteaduskonna 1973. aastal, töötas mitmeosaline koolipraktika. Pärast vanglast vabanemist Haari lainikute uurimisega. Riigivapi teenetemärgi IV järgu- seejärel sportvõimlemise treeneri Vello Hein on avaldanud mitmeid mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. Ta on avaldanud umbes 250 ga, kolme TÜ medali ja Eesti TA ja kehalise kasvatuse õpetajana õppevahendeid üliõpilastele ja Kapitulatsiooni järel oli juubilar tööd, nende hulgas 7 raamatut ja medaliga. ning tuli Tartu ülikooli kehalise üldhariduskoolide õpilastele. mitmes sõjavangilaagris, kust 156 teadusartiklit. Ülo Lepik on Soovime professor Ülo kasvatuse didaktika õppejõuks Juubilari teadustöö kesken- vabanes 1946. aastal. Lähemalt esinenud ettekannetega paljudel Lepikule tervist, erksat vaimu ja 1993. aastal. Ka magistri- (1992) dub praegu kehalise kasvatuse võib sellest lugeda Ülo Lepiku teaduskonverentsidel NSV Liidus tegutsemistahet! ja doktorikraadi (1998) liikumis- õpetamisprotsessis osalejate raamatust «Lagunevas riigis», ja välismaal. Loenguid on ta pi- ja sporditeaduste alal kaitses Vello motivatsioonitegurite ja käi- mis ilmus 1997. aastal. danud USA-s, Hiinas, Singapuris, kolleegid matemaatika Hein Tartu ülikooli juures. tumismustrite uurimisele ning Tartu ülikooli lõpetas juubilar Soomes, Saksamaal, Inglismaal, instituudist 2000. aastast töötab ta dotsen- kultuuridevahelistele erinevus- 1948 ja neli aastat hiljem kaitses Itaalias ja Poolas. dina. Kehalise kasvatuse õppe- tele, mis puudutavad noorte tooli juhatajana on Vello Heina sportimist kooliväliselt ja kehalise Foto: Andres Tennus vastutada kehalise kasvatuse õpe- kasvatuse tunnis. Tema juhenda- tajate ettevalmistamise korralda- misel on doktoritööd kaitsnud Kehakultuuriteaduskonna õppe- mine mitmes plaanis – erialased kolleegid Andre Koka (2006) jõud, spordipedagoogika dotsent õpetamisoskused, metoodiliste ja Maret Pihu (2009). Silma- Vello Hein saab 29. juulil 60-aasta- võtete rakendamine, õpetajate paistev on Vello Heina panus seks. Juubilar lõpetas Tallinna pe- ja õpilaste motiveerimine. Tema rahvusvahelises koostöös: eri dagoogilise instituudi kehakultuu- kureerimisel toimub üliõpilaste projektide ja grantide toel on ta 66 juubelid Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 juubelid 6 7 toonud Tartusse õpetama hin- logical University, Singapur) töö oponendi ja külalislektorina. 60 Alar Tuubel, autojuht-asjaaja- 25 Mart Roosimaa, patoloogili- Margit Keller, sotsiaalse kom- natud külalislektoreid ja õppima käitumis-, sotsiaal- ja tervisetea- Soovime sõbralikule kolleegile ja – 28. juuli se füsioloogia õppetooli laborant munikatsiooni vanemteadur – 2. välisdoktorante. Augustis teevad duste doktorikoolis suvekooli Vellole palju õnne ja kordamine- – 4. juuli august juubilari initsiatiivil professor raames sotsiaalteadustes kasutata- kuid! 55 Hele Teugjas, üldise ja mik- Merili Väljaotsa, sisekommuni- Merle Marandi, matemaatika-in- Martin Hagger (Curtin Univer- vate andmetöötlusprogrammide roobibiokeemia lektor – 4. juuli katsiooni peaspetsialist – 29. juuli formaatikateaduskonna dekanaa- sity, Austraalia) ja dotsent Nikos koolituse. Mõlemad on ka varem kolleegid kehakultuuri- Anita Kärner, haridusuuringute di juhataja – 8. august Chatzisarantis (Nanyang Techno- Tartu ülikoolis viibinud doktori- teaduskonnast peaspetsialist, haridusuuringute AUGUST Toomas Pruus, TÜ raamatu- ja õppekavaarenduse keskuse kogu paljundusoperaator – 8. vanemteadur – 10. juuli 80 Aino Paves, arstiteaduskonna august Urmas Varblane− 50 Urmas lõpetas (cum laude) Tartu tulla. Ometi ta tuleb, sest ei Siiri Reinola, raamatukoguhoid- emeriitdotsent – 9. august Raili Vilt, TÜ teaduskooli me- ülikooli majandusküberneetiku- tegutse kunagi üksi. Urmast ja – 19. juuli toodik – 8. august na, kaitses Moskva Riiklikus üli- iseloomustab sõprus- ja koostöö- 75 Lembit Saarnits, õigustea- koolis kandidaadikraadi ettevõte- võrgustiku loomine, meeskonna- 50 Ain Raal, farmakognoosia duskonna emeriitdotsent – 19. 35 Dana Maria Copolovici, te majandusanalüüsi erialal, läbis töö vaimu edendamine. Inimliku dotsent – 16. juuli august tehnoloogiainstituudi teadur – aastased stažeerimised Saksamaal headuse ja abivalmidusega võidab Heino Mardiste, loodus- ja teh- 16. august Augsburgi ülikoolis ja Suurbri- ta inimesed enda poole ning koos 45 Annely Kukk, molekulaar- ja noloogiateaduskonna emeriitdot- Kandela Õun, majandusmate- tannias Londoni majanduskõrg- sõprade ja õpilastega sujub kõik rakubioloogia instituudi vanemla- sent – 24. august maatika ja statistika lektor – 22. koolis ning jõudis enda jaoks ettevõetu suurepäraselt. borant – 15. juuli august kõige õigemale kohale – TÜ Urmase elu toetub tugevale Andriela Rääbis, suulise ja arvu- 60 Kärt Miil, TÜ raamatuko- Heti Pisarev, biostatistika lektor majandusteaduskonna rahvusva- ja toredale perekonnale, kus on tisuhtluse labori teadur – 21. juuli gu erialainfotalituse juht – 14. – 25. august helise ettevõtluse professoriks. üles kasvatatud kolm tublit last. Marko Kaasik, õhusaaste model- august Jaana Tammiku-Taul, keemik – Akadeemikuna ja Eesti vabarii- Pereväärtuste hindamine, pere- ja leerimise vanemteadur – 25. juuli 27. august Foto: Andres Tennus gi teaduspreemia laureaadina on tööelu parimal viisil ühitamine 55 Hele Hänman, administraa- ta kõige õigem mees teaduskonna on Urmase tähtis juhtmõte. Ta on 35 Siiri Velling, kolloid- ja tor – 9. august 30 Maris Mägi, taimeökoloogia Urmas Varblane on jõudnud teadustegevust eest vedama ja ta- alati olemas perele ja saab perelt keskkonnakeemia lektor, kolloid- õppetooli laborant – 10. august poolesajanda juubelini. Ühelt- gant tõukama. TÜ tasemel ütleb vastu harmooniliseks eluks vajalik- ja keskkonnakeemia teadur – 1. 50 Piret Ladva, TÜ raamatuko- Alar Rikberg, spordijuhtimise poolt – uskumatu, ei või olla! ta oma kaaluka sõna akadeemi- ku hingerahu. Isa jälgedes teadus- juuli gu kogude arenduse osakonna assistent – 11. august Urmase aktiivsus, ettevõtlikkus, lises komisjonis. Mitmekülgse rajale asuv poeg innustab Urmast Priit Möller, füüsikalise keemia raamatukoguhoidja – 14. august Riin Tamm, TÜ Eesti geenivara- avatus uuele ja mõttevärskus ja paljude huvidega inimesena kindlasti veel palju aastaid pikkade õppetool füüsikalise ja elektrokee- Mait Kõiv, üldajaloo (vanaaeg) mu teadur – 12. august iseloomustavad pigem 10 või 20 kujundab Urmas Varblane Eesti sammudega edasi rühkima, et mia teadur – 5. juuli dotsent – 17. august Katri Lamesoo, haridusuuringu- aastat nooremat inimest. Teisalt Panga nõukogus riigi ühe kõige noored liiga lihtsalt spordivaimuga Tõnis Eenmäe, infotehnoloogia te ja õppekavaarenduse keskuse – muidugi, oligi aeg! Urmase mõjukama analüüsikeskuse stra- juubilarist mööda ei pääseks. peaspetsialist – 6. juuli 45 Ivar Univer, turvasüsteemide spetsialist – 25. august saavutustest jätkuks ka hilisemate teegilist arengut. Indrek Tulp, molekulaarteh- peaspetsialist – 2. august Dmitri Lubenets, molekulaar- ja juubelite väärikaks tähistamiseks. Urmasel on alati käsil nii palju sõbrad TÜ majandus- noloogia õppetooli teadur – 29. Silvia Pihu, botaanika teadur – rakubioloogia instituudi insener Teda iseloomustab oskus teha õi- tegemisi, et loogiliselt võttes ei teaduskonnast soovivad juuli 19. august – 25. august Urmasele selleks jõudu ja õnne! geid asju õigel ajal ja õiges kohas. tohiks ta kuidagi kõigega toime Kersti Pukk, füüsikalise keemia Yanina Timasheva, biotehno- 30 Helen Orro, inimese anatoo- õppetooli abitööline – 27. august loogia õppetooli teadur – 27. mia assistent – 2. juuli Kaja Haljaste, ujumise lektor – august Õnnitleme Ruth Lias, loodus- ja tehnoloo- Aavo-Valdur Mikelsaar, inimese Helen Plado, eesti keele osakon- 28. august giateaduskonna emeriitdotsent bioloogia ja geneetika professor na teadur – 6. juuli Margit Kuusk, soome-ugri osa- 25 Kersti Roosimäe, õppetöö – 26. juuli – 26. juuli Aire Vaher, TÜ eetikakeskuse konna lektor – 28. august analüüsi spetsialist – 5. august JUULI raamatukoguhoidja – 9. juuli Henri Mägi, ioonkristallide füü- 70 Ago Künnap, soome-ugri 65 Vilja Rammo, raamatupidaja Andra Siibak, meediauuringute 40 Eva Lepik, semiootika osa- sika labori laborant – 19. august 85 Ruth Ling, loodus- ja tehno- osakonna vanemteadur ja filosoo- – 10. juuli teadur – 13. juuli konna raamatukoguhoidja – 1. loogiateaduskonna emeriitdot- fiateaduskonna emeriitprofessor Avo Roosma, botaanika osakon- Sirli Parm, tesauruse spetsialist – august sent – 12. juuli – 23. juuli na peavarahoidja – 12. juuli 25. juuli 68 kaitsmised Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 kaitsmised 6 9 kaitsmised instituut). võimalus füüsikaõppe efektiivsuse tõstmiseks» doctor philosophiae (PhD) kraadi taotlemiseks Avo 3. augustil kell 12 kaitseb õigusteaduskonnas («Dispersed Data Problems as an Option to Increa- Trumm doktoriväitekirja «Poverty in the Context 4. juulil kell 12 kaitseb materjaliteaduse erialal Eneken Tikk doktoritööd teemal «Comprehensive se the Effectiveness of Physics Studies»). Kaitsmine of Societal Transitions in Estonia» («Vaesus Eestis Martin Järvekülg doktoridissertatsiooni «Tubu- Legal Approach to Cyber Security» («Laiapõhjalise toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendaja dots Henn siirdeühiskonna kontekstis»). Kaitsmine toimub lar Microstructures by Hf, Zr and Ti Butoxide Gel küberjulgeoleku õiguslik raamistik». Kaitsmine toi- Voolaid (TÜ FI), oponendid prof Rein-Karl Loide TÜ ajaloo muuseumi valges saalis. Juhendaja dots Sheet Rolling» («Mikrorull-struktuurid geel-kile mub Iuridicumi auditooriumis K-03 (Näituse 20). (TTÜ) ja prof Andris Broks (Läti ülikool, Riia). Dagmar Kutsar, oponent prof Wielisława Warzywo- rullumise teel Zr, Ti ja Hf butoksiidist lähtudes»). Juhendaja prof Raul Narits, oponent prof dr Marco 24. augustil kell 14.15 kaitseb Joel Kuusk dokto- da-Kruszyńska (Łodzi ülikool, Poola). Kaitsmine toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendajad Gercke (Institut fuer Medienstrafrecht, Saksamaa). ritööd «Measurement of Top-of-Canopy Spectral 26. augustil kell 14.15 kaitseb Anti Hirv doktori- Ants Lõhmus (TÜ FI) ja dots Uno Mäeorg (TÜ 4. augustil kell 12.15 kaitseb õigusteaduskonnas Reflectance of Forests for Developing Vegetation tööd «Estimation of Time Delays from Light Cur- KI), oponendid Marco Natali, PhD (anorgaanilise Andres Vutt doktoritööd teemal «Legal Capital Radiative Transfer Models» («Metsade atmosfää- ves of Gravitationally Lensed Quasars» («Gravitat- keemia ja pinnateaduse instituut ICIS-CNR, Pado- Rules as a Measure for Creditor and Sharehol- rialuse spektraalse peegelduskoefitsiendi mõõtmine siooniläätsest põhjustatud kvasarite mitmikkujutiste va, Itaalia) ja Mihkel Koel, PhD (TTÜ KI). der Protection» («Osa- ja aktsiakapitali reeglid taimkatte kiirguslevimudelite arendamiseks»). vaheliste ajanihete mõõtmine»). Kaitsmine toimub 4. juulil kell 14 kaitseb materjaliteaduse erialal võlausaldajate ning osanike ja aktsionäride kaitse Kaitsmine toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendajad TÜ füüsika instituudi saalis (Riia 142). Juhendaja Sergei Vlassov doktoridissertatsiooni «Investi- abinõuna»). Kaitsmine toimub Iuridicumi auditoo- Andres Kuusk, DSc (Tartu observatoorium) ja Mart Jaan Pelt, PhD (Tartu observatoorium), oponen- gation of Nanoscale Interactions and Mechanical riumis K-03 (Näituse 20). Juhendaja prof Irene Kull, Noorma, PhD, oponendid Jouni Peltoniemi, PhD did prof Luitje Vincent Ewoud Koopmans, PhD Properties of Nanostructures Using Quartz Tuning oponendid prof Erik van den Haute (Brüsseli vaba (Soome geodeetikainstituut, Soome) ja Tarmo (Kapteyni astronoomiline instituut, Groningen, Fork Based Real-Time Measurements» («Nanost- ülikool) ja prof Enn Listra (TTÜ). Kõuts, PhD (TTÜ). Holland) ja prof Lutz Wisotzki (Leibnizi astrofüüsi- ruktuuride uuringud nanoskaalas vastastikmõjude ja 22. augustil kell 14.15 kaitseb Janek Uin doktori- 25. augustil kell 14.15 kaitseb Raul Rammula ka instituut, Potsdam, Saksamaa). mehaanilisete omaduste väljaselgitamiseks kasuta- tööd «Electrical Separation for Generating Standard doktoritööd «Atomic Layer Deposition of HfO2 – 29. augustil kell 13 kaitseb klassikalise filoloogia des helihargi tüüpi kvartsresonaatorit»). Kaitsmine Aerosols in a Wide Particle Size Range» («Elektrili- Nucleation, Growth and Structure Development of erialal doctor philosophiae kraadi saamiseks Katre toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendaja Rünno Lõh- ne separeerimine standardaerosoolide genereerimi- Thin Films» («Hafniumdioksiidi aatomkihtsades- Kaju doktoritööd «Vive hodie, cras vivere serum mus (TÜ FI), oponendid assistant prof Ion Marius seks osakeste suuruse laias vahemikus»). Kaitsmine tamine – nukleatsioon, kasv, ja struktuuri muutused est: humanistlik-kristlik haridustraditsioon ja Riia Sivebæk, PhD (Department of Mechanical Enginee- toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendajad emeriitdots kiledes»). Kaitsmine toimub TÜ nõukogu saalis. pastori Adam Andreae reisialbum (1696−1702)». ring, Taani tehnikaülikool) ja vanemteadur Valdek Eduard Tamm ja vanemteadur Aadu Mirme, PhD, Juhendajad prof Jaan Aarik (TÜ FI) ja prof Väino Kaitsmine toimub Ülikooli 17−305. Juhendaja dots Mikli, PhD (TTÜ, materjaliuuringute teaduskeskus). oponendid prof Jyrki Mäkelä (Tampere tehnikaüli- Sammelselg (TÜ FI), oponendid prof Marek God- Kristi Viiding (TÜ klassikalise filoloogia osakond), 5. juulil kell 13 kaitseb keemia erialal Anneli kool, Soome) ja Veljo Kimmel, PhD (EMÜ). lewski (Poola teaduste akadeemia füüsika instituut) oponendid vanemteadur Kristiina Ross (eesti keele Kruve doktoriväitekirja «Matrix Effects in Liquid- 22. augustil kell 16.15 kaitseb Sander Mirme ja prof Juris Purans (Läti ülikool, tahkisefüüsika instituut) ja ajaloodoktor Vello Helk (end Taani Chromatography Electrospray Mass-Spectrometry» doktoritööd «Development of Nanometer Aerosol instituut). riigiarhivaar). («Maatriksefektid elektropihustusionisatsioonial- Measurement Technology» («Nanomeeter-aero- 25. augustil kell 14.15 kaitseb õigusteaduskonnas 29. augustil kell 14 kaitseb molekulaardiagnostika likas vedelikkromatograafilisel massispektromeet- sooli mõõtmistehnoloogia arendamine»). Kaitsmi- Silvia Kaugia doktoritööd teemal «Õigusteadvuse erialal Tiit Nikopensius doktoritööd «Genetic rilisel analüüsil»). Kaitsmine toimub Chemicumi ne toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendaja vanemtea- olemus ja arengudeterminandid» («Essence of Predisposition to Nonsyndromic Orofacial Clefts» auditooriumis 1020 (Ravila 14a). Juhendajad prof dur Aadu Mirme (TÜ FI), oponendid prof Jorma Legal Consciousness and Determinants of Deve- («Mittesündroomsete suulõhede geneetiline eel- Ivo Leito ja dots Koit Herodes, oponent assistant Keskinen, PhD (Tampere tehnikaülikool, Soome) ja lopment»). Kaitsmine toimub Iuridicumi auditoo- soodumus»). Kaitsmine toimub TÜ molekulaar- ja prof Nadja B. Cech (Põhja-Carolina ülikool, Greens- vanemteadur Kalju Eerme (Tartu observatoorium). riumis K-03 (Näituse 20). Juhendajad prof Jüri Saar rakubioloogia instituudis Riia 23-217. Juhendaja boro, USA). 23. augustil kell 12 kaitseb transgeense tehno- ja prof Raul Narits, oponendid prof Martin Schulte prof Andres Metspalu (TÜ MRI), oponent prof 7. juulil kell 10.15 kaitseb materjaliteaduse erialal loogia erialal Signe Värv doktoritööd «Studies on (Dresdeni tehnikaülikool, Saksamaa) ja prof Helmut David P. Rice (hambaarstiteaduse instituut ja Hel- Margus Kodu doktoridissertatsiooni «Pulsed the Mechanisms of RNA Polymerase II-Dependent Kury (Max Plancki instituut, Saksamaa). sinki ülikooli keskhaigla, Helsinki, Soome; kuninglik laser deposition of magnesium oxide and barium Transcription Elongation» («RNA polümeraas 26. augustil kell 16.15 kaitseb ajakirjanduse kolledž, London, Suurbritannia). ternary oxides for plasma display protective layers» II-sõltuva transkriptsiooni elongatsiooni mehhanis- erialal doctor philosophiae (PhD) kraadi taotlemiseks 29. augustil kell 14.15 kaitseb etnoloogia erialal («Magneesiumoksiidi ja baariumi kolmikoksiidide mide uurimine»). Kaitsmine toimub TÜ moleku- Barbi Pilvre doktoriväitekirja «Naiste meediarep- doctor philosophiae teaduskraadi saamiseks Lyudmi- õhukeste kilede impulss-lasersadestamine plasma- laar- ja rakubioloogia instituudis Riia 23-217. Juhen- resentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskon- la Yamurzina doktoritööd «Maride pereelutsükliga kuvarite kaitsekihtide rakenduseks»). Kaitsmine daja vanemteadur Arnold Kristjuhan (TÜ MRI), na kontekstis». Kaitsmine toimub TÜ nõukogu seotud rituaalid üleminekurituaalide teooria kon- toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendaja vanemteadur oponent prof Thomas A. Owen-Hughes (Dundee saalis. Juhendaja prof Epp Lauk (Jyväskylä ülikool ja tekstis (idamaride näitel)» («The Rituals Connec- Raivo Jaaniso (TÜ FI), oponendid Sanjay K. Ram, Ülikool, Šotimaa). TÜ), oponent dots Inka Salovaara-Moring (Aarhusi ted to the Mari Family Cycle (based on the Example PhD (Lissaboni uus ülikool, Portugal) ja vanemtea- 23. augustil kell 14.15 kaitseb Svetlana Ganina ülikool). of the Eastern Mari) in the Context of the Ritual dur Sergei Bereznev, PhD (TTÜ materjaliteaduse doktoritööd «Hajusandmetega ülesanded kui üks 26. augustil kell 12.15 kaitseb sotsioloogias Transition Theory»). Doktoritöö on vene keeles. 70 Kaitsmised Juuli 2011 nr 7 UT UT Juuli 2011 nr 7 teated 7 1

Kaitsmine toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendaja doktoritööd ««Kirjanduse liidri» kontseptsioon monokristallides termoaktivatsioon- spektroskoo- vanemteadur Tiit Kärner (TÜ FI) ja prof Aleksandr prof Art Leete, oponent Tatiana Minniyakhmetova, 1830.−1860. aastate vene kirjanduskriitikas» pia meetoditega». Doktoritöö on vene keeles. Luštšik (TÜ FI), oponent Anatoli Popov, PhD (tah- PhD (ajalooteaduste ja Euroopa etnoloogia insti- («Concept «Head of Literature» in the the Russian Kaitsmine toimub TÜ nõukogu saalis. Juhendajad kisefüüsika instituut, Läti ülikool, Riia). tuut, Leopold-Franzeni ülikool, Innsbruck, Saksa- Literary Criticism of the 1830−60s»). Doktoritöö maa). on vene keeles. Kaitsmine toimub Näituse 2−207. 29. augustil kell 15 kaitseb saksa keele ja kirjan- Juhendaja prof Ljubov Kisseljova, oponendid prof tunnustamised TÜ väikese medali ja tänukirja pälvisid endised duse erialal doctor philosophiae kraadi saamiseks Irina Paperno (California ülikool, Berkeley, USA) ja ülikooli töötajad: filosoofiateaduskonna germaani, Anni Rääts doktoritööd «Semantik und (Morpho) filol-dr Mihhail Makeev (Lomonossovi nim Moskva TÜ väikese medali ja tänukirja pälvis 65. sünnipäeval romaani ja slaavi filoloogia instituudi vene keele syntax der Emotionsverben im Deutschen und im riiklik ülikool, Venemaa). loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsika instituudi ajaloo dotsent Juri Kudrjavtsev, loodus- ja tehno- Estnischen» («Saksa ja eesti emotsiooniverbide 30. augustil kell 15 kaitseb vene kirjanduse erialal laserspektroskoopia labori juhataja, optika ja spekt- loogiateaduskonna keemia instituudi anorgaanilise semantika ja (morfo)süntaks»). Kaitsmine toimub doctor philosophiae kraadi saamiseks Olga Musaeva roskoopia vanemteadur Ilmo Sildos. keemia teadur Ants Alumaa ning füüsika instituudi Paabeli keeltemaja ruumis 305. Juhendajad dots doktoritööd «Federico García Lorca loomingu TÜ aumärgi ja tänukirjaga tunnustati 80. sünni- treial Toomas Koger. Anne Arold, PhD ja vanemteadur Ene Vainik, PhD retseptsioon vene kultuuris (1930−1960 aa.)» päeval loodus- ja tehnoloogiateaduskonna emeriit- TÜ aumärgi ja tänukirjaga tunnustati biomeediku- (eesti keele instituut), oponendid prof Elena Skrib- («The Perception of Federico García Lorca’s works dotsenti Ivar Aroldit, 60. sünnipäeval loodus- ja mi endist infosekretäri Sirje Õunmaad. nik, PhD (Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikool, in Russian culture (1930−1960s)»). Doktoritöö tehnoloogiateaduskonna keemia instituudi õppe- TÜ aumärgiga tunnustati geenivaramu kodeeri- Saksamaa) ja erakorraline teadur Geda Paulsen, PhD on vene keeles. Kaitsmine toimub Näituse 2−207. töö asedirektorit, orgaanilise keemia lektorit Säde miskeskuse endist operaatorit Ivi-Lii Unti. (eesti keele instituut). Juhendajad dots Roman Leibov, PhD, dots Lea Viirlaidi ning 50. sünnipäeval filosoofiateaduskonna TÜ tänukirja pälvisid endised ülikooli töötajad: 29. augustil kell 13 kaitseb sotsioloogias doctor Pild, PhD, oponendid prof Barbara Lönnqvist (Abo kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maailmakir- kehakultuuriteaduskonna spordipedagoogika ja philosophiae (PhD) kraadi taotlemiseks Kadri akadeemia) ja filol-dr Vsevolod Bagno (Venemaa janduse dotsenti Marina Grišakovat ja majandustea- treeninguõpetuse instituudi maadluse õpetaja Enn Koreinik doktoriväitekirja «Language Ideologies teaduste akadeemia vene kirjanduse instituut (Puš- duskonna ettevõttemajanduse instituudi vastutavat Tõnisson, emeriitdotsent Ott Kurs, Pärnu kolledži in the Contemporary Estonian Public Discourse: kini maja)). sekretäri Tiia Haldmat. keelekeskuse juhataja, inglise keele lektor Eva Kitus With a Focus on South Estonian» («Keeleideoloo- 30. augustil kell 16 kaitseb vene kirjanduse erialal TÜ tänukirja pälvis 70. sünnipäeval õigustea- ning Viljandi kultuuriakadeemia administraator giad tänapäeva eesti avalikus diskursuses, fookusega doctor philosophiae kraadi saamiseks Maria Boro- duskonna vastutav sekretär Tiina Tennosaar ning Anne Kuum; raamatukogu väliskirjanduse osakonna lõunaeesti keelel»). Kaitsmine toimub TÜ ajaloo vikova doktoritööd «Marina Tsvetajeva poeetika järgmised Türi kolledži töötajad: õppedirektor Eda raamatukoguhoidja Maire Türn, liftimontöörArnold muuseumi valges saalis. Juhendaja prof Veronika (1900.aa. lõpu − 1910. aa. lüürika)» («Poetic Style Koskor, arendusjuht Elle Raudsepp, raamatupidaja Kask, tuletõrjevalvur Hille-Liis Mägi, valvur Ilmar Kalmus, oponent Nico Carpentier, PhD (Loughbo- of Marina Cvetaeva (End of 1900−1910 Lyrics)»). Ülle Kase, raamatukoguhoidja Maarika Uusmaa, Mölter ning elektrik-automaatik Arno Pentsa; üli- roughi ülikool ja Vrije ülikool, Brüssel). Doktoritöö on vene keeles. Kaitsmine toimub õppekorralduse spetsialist Leelo Nõmmik, projekti- kooli ajaloo muuseumi muuseumiteenijad Eva Kikas 30. augustil kell 12 kaitseb filosoofia erialalAive Näituse 2−207. Juhendaja dots Lea Pild, PhD, opo- juht Leelia Karu, sekretär-juhiabi Kristiina Gudinas ja Ester Ots ning majahoidja Jaak Lepik; kinnisvara- Pevkur doktoritööd «Professional Ethics: Phi- nendid prof Aage A. Hansen Löve, PhD (Müncheni ning haldusjuht Kristina Gudinas; samuti Tamme osakonna riidehoidjad Mare Alliksaar, Evi Hagu ja losophy and Practice» («Kutse-eetika filosoofia ja Ludwig-Maximiliani ülikool, Saksamaa) ja prof Oleg apteegi kauaaegsed töötajad juhataja Viive Eltmaa, Ellu Varik, administraator Vaike Poljakova, koristaja praktika»). Kaitsmine toimub TÜ nõukogu saalis. Lekmanov, PhD (Lomonossovi nim Moskva riiklik assistent Anne Haller ning jaendaja Asta Koort. Mare Novak ning majahoidja Jaan Torokoff. Juhendaja prof Margit Sutrop, oponent prof Michael ülikool, Venemaa). Pritchard (Lääne-Michigani ülikool, USA). 31. augustil kell 10.15 kaitseb ökoloogia ja 30. augustil kell 14 kaitseb matemaatilise statisti- maateaduste instituudi botaanika osakonnas Liis teated noorteadlased, et võimaldada valdkondadevahelist ka erialal doctor philosophiae teaduskraadi saamiseks Marmor doktoritööd «Ecology and Bioindicati- arutelu (bioinformaatikutest psühholoogideni Natalja Lepik doktoriväitekirja «Estimation of ve Value of Epiphytic Lichens in Relation to Air Täpsustus: ja programmeerijatest arstideni). Kolmepäevane Domains under Restrictions Built upon Generalized Pollution and Forest Continuity» («Epifüütsete Juunikuu UT-s ilmunud TÜ audoktorite uudises, töötuba koosneb lektorite ettekannetest, osalejate Regression and Synthetic Estimators» («Osakogu- samblike ökoloogia ja bioindikatsiooniline väär- kus oli välja toodud ka loodusteaduse audoktoriks lühiettekannetest ning pärastlõunastest aruteludest. mite hindamine kitsenduste olemasolul baseerudes tus seoses õhusaaste ja metsa järjepidevusega»). nimetatud Swarthermore’i kolledži professor Scott Registreerumine ja lisainformatsioon: www.geeni- üldistatud regressioon- ja sünteetilisele hinnangu- Kaitsmine toimub prof A. Vaga nim auditooriumis Gilbert, oli viga. Õige on Swarthmore’i kolledž. varamu.ee/opengene/ws2. le»). Kaitsmine toimub J. Liivi 2−122. Juhendaja (Lai 40−218). Juhendaja dots Tiina Randlane (TÜ Toimetus vabandab eksimuse pärast. 25.−27. augustini toimub Tartu ülikoolis pro- dots Imbi Traat, oponendid prof Risto Lehtonen ÖMI), oponent prof Pier Luigi Nimis (Trieste 24.−26. augustini korraldab geenivaramu fessor Ülo Lepiku 90 aasta juubelile pühendatud (Helsingi ülikool, Soome) ja Kaja Sõstra, PhD (Eesti ülikool, Itaalia). kompleksfenotüüpide geneetika teemal töö- rahvusvaheline konverents «Optimization and statistikaamet). 31. augustil kell 14.15 kaitseb Sergey Nako- toa «Resequencing, Genotyping and Statistical Analysis of Structures». Konverentsi temaatika hõl- 30. augustil kell 14 kaitseb vene kirjanduse erialal nechnyy doktoritööd «Elektron-auk- ja inters- Analyses of Common Complex Diseases». Töötoa mab optimiseerimise, konstruktsioonide analüüsi, doctor philosophiae kraadi saamiseks Alexey Vdovin titsiaal-vakantsprotsesside uurimine MgO ja LiF eesmärk on tuua kokku võimalikult erineva taustaga materjaliteaduse jt valdkondi. Tartu Ülikool Ülikooli 18, 50090 TARTU Tel: 737 5100 E-post: [email protected] www.ut.ee