Muutuste Aasta

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Muutuste Aasta Rõuge valla INFOLEHT 13. detsember 2018 NR 21 MUUTUSTE AASTA Peagi on 2018. aasta lõppemas ja aeg on vaadata ettevõtlustoetuse määramise kord, mida pikisilmi Euroopa sotsiaalfondi sotsiaalvaldkonna projekti: möödunule tagasi ning teha kokkuvõtteid. Aasta on oodati ning oktoobris toimunud voorus sai „Täiskasvanutele tugiisiku teenuse kättesaadavuse olnud kahtlemata murranguline ja toonud kaasa rahastuse juba 6 taotlust (esitati 10 taotlust) summas parandamine Võrumaal“ ja „Koduteenuse mitmeid vähem või rohkem märgatavaid muutusi 6 600 eurot. käivitamine ja arendamine Haanja, Misso, Mõniste, valla elus. Strateegilistest dokumentidest jõudis oktoobri Rõuge ja Varstu vallas“. Tugiisiku projekti eesmärgiks Vallavalitsus on esimesel haldusreformi keskel lõpusirgele valla arengukava 2018–2035 ja on parandada Võrumaal erivajadustega inimeste järgsel aastal toimetanud aktiivselt nii meeskonna eelarvestrateegia 2018–2022 koostamine. Tegemist toimetulekut ja osalemist tööturul, suurendades komplekteerimise, mitme strateegilise dokumendi oli pool aastat väldanud protsessiga, kus kõigil tugiisikuteenuse võrdset kättesaadavust kõigile koostamise, määruste ühtlustamise, hallatavate oli võimalus kaasa rääkida: toimus kaks avalikku abivajajatele ning tõhustades teenuse korraldamist asutuste struktuuride korrastamiste kui ka arengupäeva ning viis piirkondlikku arutelu. Meie ja suurendades jätkusuutlikkust. Koduteenuse erisuguste projektidega. kõigi ülesanne ja kohustus on pidada igapäevaselt projekti eesmärk on pakkuda kõigile teenust Aasta alguses, tööjõupuuduse tipphetkel, meeles ja töötada arengukavas püstitatud visiooni vajavatele eakatele- ja erivajadustega inimestele otsisime oma meeskonda lausa 13 töötajat. nimel: „Rõuge on roheline, hooliv ja arenev vald, kvaliteetset koduteenust, parandades sellega neid Põhitöötajaskond oli leitud küll märtsiks-aprilliks, kus kõigil on hea olla. Siin elavad õnnelikud, hooldavate lähedaste võimalust osaleda tööturul. kuid mõnedele ametikohtadele on käinud otsingud ühtehoidvad ja kodukohta väärtustavad Olenemata sellest, et projektid on lõppemas, plaanib terve aasta jooksul ning see on mõjutanud ka mitmes inimesed.“ vald nende sotsiaalteenuste osutamist samades valdkonnas mõningast asjaajamise kiirust. Samuti Hallatavate asutuste struktuuride korrastamist mahtudes jätkata. takistas asjaajamise sujuvust asjaolu, et aasta alguses oleme alustanud noosootöö valdkonnast ning alates Paraku oli aasta jooksul ka neid projekte, mis alustasime organisatsiooni ülesehitamist nö täiesti 1. septembrist on loodud Rõuge noorsootöökeskus, rahastust ei saanud, kuid me ei heida meelt ja kui puhtalt lehelt: seadsime tühja dokumendiregistrisse mis on katusorganisatsioon valla eri piirkondades võimalus avaneb, siis kindlasti kasutame seda taas. sisse uue asutuse asjaajamise, ühendasime tegutsevatele noortekeskustele, noortemajadele, küla tänavavalgustuse I etapp (sh projekteerimine) Aasta on olnud soodne ka mitme traditsiooni raamatupidamise tarkvarasse viie endise asutuse noortetubadele ja noortekojale. Samuti on ning Rõuge hooldekodu ja tervisekeskuse hoone alustamiseks. Mai lõpus toimus esimene lusikapidu raamatupidamise ja liitsime viie endise omavalitsuse oluline märkida, et alates novembrist alustas tööd drenaaži rajamine. Samuti on lõppenud mõned nendele uutele ilmakodanikele, keda ühinemiseelne dokumendihalduse ning tegelesime erinevate vastvalitud ülevallaline Rõuge noortevolikogu, mis suuremahulised teeremondid Mõniste piirkonnas omavalitsus veel õnnitleda ei jõudnud, ühtlasi juurdepääsude saamistega igapäevaseks tööks hoiab tublisti kätt pulsil ja silma peal valla tegemistel. (Borodino, Lennuvälja ja Naha) ning valmis said ka tunnustasime parimaid õppureid ning juuni vajalikesse riigi registritesse. Ühendatud on ka kaks valla maanteeameti tellitud tööd Riia–Pihkva maantee esimesel päeval toimus esimene ülevallaline laulu- Aasta vältel oleme tegelenud erinevate kommunaalettevõtet: OÜ Misso Haldus ja Rõuge rekonstrueerimise esimeseks etapiks. EST-LAT ja tantsupidu. Augustis jõudsime lõpule pikaldase õigusaktide ühtlustamisega, alustades Kommunaalteenus, mille peamiseks tegevusalaks projekti raames valmis Mõniste muuseumi parkla, protsessiga uue valla sümboolika kehtestamisel ning valla põhimäärusest ja hallatavate asutuste on soojusenergia tootmine ja müük ning vee- ja Green Railway matkarada ning selle raames ka aset leidis valla uue lipu pühitsemistalitus. Oktoobris põhimäärustest ning lõpetades eri valdkondi kanalisatsioonitrasside haldamine ning vee- ja Mehka-Kikkoja purde ehitus. jagasime tunnustusi õpetajatele, toimus ülevallaline reguleerivate määrustega. Näiteks tuli viie valla kanalisatsiooniteenuse osutamine. Veel osalesime sel aastal päästeameti ellu eakate päev ning 21. oktoobril tähistasime juba ühinemisega ühtlustada kogu sotsiaalhoolekande Aasta jooksul oleme varasemates kutsustud projektis „Kodud tuleohutuks“, mille ka esimest valla aastapäeva. Kõiki neid algatatud korraldus ja kehtestada ühinenud Rõuge vallas lehtedes kirjutanud suurematest piirkondliku raames muudeti valla nelja vähemkindlustatud pere traditsioone soovime jätkata ka järgnevatel aastatel ühised sotsiaalabi andmise korrad. 2018. aastal konkurentsivõime tugevdamise projektidest, kodu tuleohutumaks: välja vahetati elektrisüsteeme ning kindlasti tekib meile veel mõni tore traditsioon töötati välja ja võeti vastu 10 erinevat määrust, mida meie vallal on kolm: „Haanja puhke- ja ja küttekoldeid. juurde. millega reguleeritakse sotsiaalabi osutamist vallas. spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks Mitmed projektitaotlused on sel aastal saanud Kokkuvõtteks võib öelda, et 2018. aasta on Lisaks nendele kehtestas vallavalitsus uued ühtsed spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks“, „Suure positiivse otsuse, mis tähendab, et järgmisel läinud väga kiirelt ja toimekalt, on olnud palju sotsiaaltoetuste määrad ja sotsiaalteenuste hinnad, Munamäe kui rahvusvahelise tähtsusega aastal alustame mõnede elluviimist. Näiteks rõõme ja nagu ikka ka mõningast muret. Parajalt mis olid samuti igas endises vallas erinevad. turismiatraktsiooni arendamine“ ja „Rõuge koostöös MTÜga Rõuge Kaugtöökeskus hakkame suur väljakutse on olnud saada uus Rõuge vald Eraldi võib veel välja tuua suurt mõju avaldanud Ööbikuoru turismimaastiku arendus“. Oleme renoveerima kaugtöökeskuse katust, koridori ning ühes rütmis hingama, unustamata sealjuures huvihariduse- ja tegevuse korra, mis annab kõigile, sel aastal aktiivselt tegelenud nende projektide siseruume, koostöös SA Rõuge Jäähall on eesmärk endiste vallapiirkondade identiteeti, traditsioone kel vähegi soovi, võimaluse tegeleda mitteformaalse ettevalmistamistöödega, sh detailplaneeringute rajada tenniseväljak. ja omapärasid. Oleme loonud sel aastal tugeva õppega. On hea meel tõdeda, et Rõuge vallas ei algatamise, ekspertiiside tellimise ja riigihangete Samuti on saanud positiivse otsuse mõned vundamendi uuele Rõuge vallale ja siit edasi saavad pea ükski noor jätma pooleli huviringis osalemist ettevalmistamisega. Loodame, et 2019. aastal teised esitatud taotlused. Näiteks Piiriveere Liidri asjad minna ainult ülesmäge. majanduslikel põhjustel. Lisaks valla poolt tasutud õnnestub ka nö kopp maasse lüüa ja ehitustöödega toel rajatakse tuleval aastal Misso alevikus oleva Lubame, et oleme Teie teenistuses ka järgmisel õppemaksule hüvitame ka lapsevanema poolt alustada. Pullijärve äärde avalik supluskoht, Euroopa aastal ning hoiame Teid edaspidigi kursis oma tasutud kohatasu, korvame transpordikulusid ja Hea meel on ka tõdeda, et aasta jooksul on regionaalarengu fondi meetmesse esitatud tegemiste-toimetustega, kajastades neid valla lehes. toetame laagris osalemist. Samuti on korra mõjul korda saanud nii mõnigi vajalik ühiskondlik hoone. projekt „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline Järgmisel aastal muutub mõnevõrra lehe formaat ja koolidesse ja noortekeskustesse juurde loodud uusi Näiteks valmis suve hakul Luutsniku teabekoda ja kohandamine“ raames saame meie valla kaheksa maht. Samuti kannab uuest aastast leht uut rahva huviringe. raamatukogu, novembri algul kaua oodatud Misso erivajadustega inimese eluruumid kohandada hääletuse tulemusena valitud nime Mägede Hääl. Ära märkimist väärib ka mittetulundustegevuse vabatahtlike päästjate depoohoone ja Ruusmäel uus vastavaks nende erivajadustele. Samast meetmest toetuse andmise kord, mille alusel toimus kaks noortekoda. Kõik need projektid on valminud meie on plaanis toetust taotleda ka 2019. aastal ning Soovin Teile palju ilusaid hetki oma lähedastega taotlusvooru: I voorus sai rahastuse 31 taotlust tublide MTÜ-de eestvedamisel ja valla toel. Suur loodame, et lisaks juba välja valitud kodudele ja rahulikku pühadeaega! (esitati 34 taotlust) summas 13 601 eurot ja II voorus aitäh eestvedajatele! saame kohandada veel kaheksa erivajadusega isiku rahuldati 25 taotlust (esitati 32 taotlust) summas Lisaks on suuremateks tegevusteks sel aastal eluruumid. Mailis Koger 17 780 eurot. Samuti kehtib alates septembrist olnud Rõuge aleviku jäätmejaama laiendus, Krabi Järgmise aasta alguses on lõppemas kaks vallavanem Aasta arvudes: Meie inimesi on märgatud: (seisuga 01.12.2018) Elanike arv 5511 • Mai alguses selgus Lego Educationi õpetajaauhinna nii Metsavenna talu, poe, punkrite kui ka paljude Misso vabatahtlik päästekomando. Sündinud 47 Eesti võitja. Selle tunnustuse pälvis Rõuge vallas ekskursioonide näol. • Sotsiaalkindlustusameti peadirektor andis Surnud 79 elav ja informaatikat ning robootikat õpetav Triinu • Haridustöötajate tippsündmusel, aasta õpetaja tunnustusüritusel üle tänukirjad 22 silmapaistvale
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Talv Ja Lumikate Haanja Kõrgustikul 1945/46–2017/18
    Haanja kui Eesti lumepoolus Talv ja lumikate Haanja kõrgustikul 1945/46–2017/18 Kas seoses kliima soojenemisega on vähenenud Haanja kõrgustikul talvine lumikate? On ju Haanjat peetud Eesti kõige lumerohkemaks paigaks - lumepooluseks. Haanja Lumikate on lühenenud alates 1945/46 kahe nädala võrra (16 päeva, keskmine kestus 133 päeva). kõrgustikku, kõrgemal kui 200 meetrit, on iseloomustanud pikk ja lumine talv. Püsiva lumikatte alguskuupäev on nihkunud 13 päeva hilisemaks (keskmiselt 4. detsember). Lumekiht on kasvanud 40–50 cm paksuseks ning lumikate on püsinud keskmiselt 133 Lumi sulab ära 22 päeva varem. Kogu perioodi keskmisena on püsiv lumikate kadunud 4. aprilliks. päeva. Lumepoolus paikneb Haanja ja Plaani vahelisel alal, 220 meetrist kõrgemal, kus Püsiva lumikatte kestvus on vähenenud tervelt üks kuu (35 päeva). ka pehmel, heitlikul ja lumevaesel talvel on püsinud pidev lumikate. Talve kõige paksem lumi on vähenenud 53 cm-lt 38 cm-le ehk siis jäänud 15 cm õhemaks. Kõige paksem oli lumevaip 1988 – 85 cm. On näha, et lumekliima on viimastel kümnenditel muutunud. Kui Võrus on talvel sageli Kõige pikem talv oli 1966 – 170 päeva (lumikatte alusel). maa must, siis Haanjas ikka valge. Analüüsides talve soojenemist, lühenemist ja Kõige lühemaks jäid talved 2008 ja 2015. lumikatte vähenemist Haanja kõrgustikul perioodi 1945/46–2017/18 talvede lõikes, kas Õhutemperatuur on tõusnud kõige rohkem märtsikuus. tõepoolest Eesti lumepoolus sulab? Puiga Uue-Saaluse 220 220 Püsiva lumikatte algus- (sinine) ja lõpukuupäev (punane) ning lineaarne trendijoon
    [Show full text]
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27
    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
    [Show full text]
  • 291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    291 buss sõiduplaan & liini kaart 291 Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 291 buss liinil (Valga Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 6:40 (2) Võru Bussijaam: 16:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 291 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 291 buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 291 buss sõiduplaan 46 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 teisipäev 6:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:40 Turu neljapäev 6:40 Jüri, Võru reede 6:40 Soo laupäev 6:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 6:40 Kubja Käätso Lompka 291 buss info Suund: Valga Bussijaam Nursi Peatust: 46 Reisi kestus: 102 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Nõude, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Rõuge Tee Laanemetsa, Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Turu Park, Haabsilla Valga Bussijaam Kangsti Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Nõude Sooblase Taheva Sanatoorium Taheva Laanemetsa Kauplus Laanemetsa Pügeri Koikküla 3 Keskuse Tee, Estonia Lepa Ruusa Süldina Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Mõniste Valla Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kinnitamine
    Väljaandja: Mõniste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2009, 35, 493 Mõniste valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine Vastu võetud 11.11.2008 nr 11 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. § 1. Kinnitada Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008–2020 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a. määrus nr 7 «Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005–2016 kinnitamine.» § 3. Määrus jõustub 15. novembril 2008. Volikogu esimees Tõnis–Koit PIHU Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 11. novembri 2008 määrusega nr 1-1.5/11 Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava SISSEJUHATUS Mõniste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesoleva kava keskmes on soov parandada üksikisiku, perekonna ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja lähtuma alljärgnevatest aspektidest: · Mõjutab majanduslikku kasvu ja edukust ning ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu. · Valla ressursside jätkusuutlik kasutamine keskkonnavaldkonnas. · Paraneb elukvaliteet ning tagatakse projekti tulemite
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Arvoannõ 2019
    Võru Instituudi 2019. aasta tegevusaruanne Kinnitatud 31.03.2020 teadusnõukogule koosolekul Võru Instituudi 2019. aasta TEGEVUSARUANNE Instituudi struktuur 2019. aastal Võru Instituudi struktuuris on administratsioon ning kaks osakonda: • teadus- ja arendusosakond asukohaga Võrus Tartu tn 48 ning • muuseumiosakond, mis tegutseb neljas paigas: Karilatsi Vabaõhumuuseum (kuni 1.07.2019 nimega Põlva Talurahvamuuseum, muutus jõustus direktori käskkirjaga nr 12) Karilatsi küla Põlva kihelkonnas, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võru linnas Kreutzwaldi 31, Mõniste Talurahvamuuseum Kuutsi külas ja Vana-Võromaa Kultuurikoda Võru linnas Katariina allee 11. Eelarve Võru Instituudi riigieelarveline finantseerimine 2019. aastal oli kokku 1 062 229 eurot, mille hulgas olid: • personalikulud 635 093 eurot + 3863 eurot 2018.a jääki; • majandamiskulud (sh museaalide soetuseks ja hoolduseks) 95 960 eurot + 357 eurot 2018.a jääki; • remondifondi toetus muuseumide remonttöödeks 12 455 eurot; • sihtotstarbeline eraldus üürimakseteks RKAS-le (Tartu 48, Katariina 11) 136 042 eurot ; • investeeringud Kreutzwaldi muuseumi kahe hoone ja Mõniste muuseumi ühe hoone renoveerimiseks 168 000 eurot; • põhivara amortisatsioon 10 459 eurot. Omatulu nii teadus- ja arendusosakonna kui muuseumiosakonna peale kokku oli 2019. aastaks kavandatud teenida 50 000 eurot, kuid teeniti 63 674 eurot. 2018. a omatulude jäägina kanti 2019. a eelarvesse üle 17 655 eurot. Erinevate sihtotstarbeliste toetustena oli kavandatud 75 000 eurot, kuid vastavalt taotlustele eraldati kokku 90 284 eurot. Eelmise aasta toetuste jääk 2019.a tegevusteks oli 11 060 eurot. Võru Instituudi 2019.a kogueelarve koos riigieelarvelise finantseerimise, eelmisest aastast ülekantud jääkidega, kavandatavate omatulude ja sihtotstarbeliste toetustega ning põhivara amortisatsiooniga oli kavandatud kokku 1 215 944 eurot, kuid tegelikkuses kujunes mõnevõrra suuremaks 1 244 901 eurot. (LISA 1. VI 2019.a eelarve täitmine).
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VÕ-05 Krabi, JAH1000261 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võrumaa Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80062021 1.3. Aadress Pikk tn 17b, 65604 Võru 1.4. Esindaja nimi Mati Kivistik 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7821929 Faksi number 7821929 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Mati Kivistik Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti nimetus/ valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist). piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevöönd, pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega püsielupaik, kus inimeste nimetus/ viibimine on keelatud 15. märtsist kuni 31.
    [Show full text]