Eesti Koolinoorte Keelehoiakud

EESTI KOOLINOORTE KEELEHOIAKUD

Martin Ehala, Katrin Niglas

Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Mõnede keeletead- laste hinnanguil võib neist üleilmastumise tingimustes 21. sajandi jooksul hävida 90%; optimistlikumad arvavad, et umbes 50% (Krauss 1992; Crystal 2000). Selliste prognooside taustal tuleks vaadelda ka seda, millised on eesti keele arenguväljavaated, seda enam et eesti avalikkuses on avaldatud arvamust, mille järgi üsna peatses tulevikus on eesti keelel Eestis sama vähe tähtsust kui walesi keelel Inglismaal ja et eestlased, euroimmigrandid ja kohalikud venelased suhtlevad omavahel inglise keeles (Raag 2003). Kahtluse alla on seega seatud eesti keele püsimine. Selle analüüsiks tuleks kõigepealt täpsustada, mis on hääbumine ja kuidas see avaldub. Keele hääbumine (language loss) on üldmõiste, mis hõlmab erinevaid protsesse, mille tagajärjel keelekogukond kahaneb kuni lõpliku kadumiseni. Keele hääbumine võib toi- muda füüsiliselt, kui kõnelejate arvukus järjest väheneb kõrge suremuse, madala sündimuse, väljarände või kõigi kolme te- guri tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keelevahetus (language shift), mille all mõistetakse üleminekut teisele

See uuring on läbi viidud osana sihtﬁnantseeritavast teemast nr 0132493s03: “Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modellee- rimine ja juhtimine”. Autorid tänavad kõiki koole, kes nõustusid uuringus osalema, samuti olgu südamest tänatud Tallinna Peda- googikaülikooli eesti ﬁloloogia üliõpilased Dana Karjatse, Ingrid Heinberk, Kairi Tamuri, Kristi Salujärv, Pille Raudla, Agnes Ojala, Edward Kess, Jüri Kaugerand, Merilin Aruvee, Marju Õigus, Kerli Visso, Marit Vesiaid, Reeli Maasikamäe, Annika Kilgi, Kerli Liksor, Annika Ajandi, Tene Hook, Indrek Konnapere, Mari Laht, Susanna Biosca ja Ave Mõistlik, kes andmed sisestasid.

2115 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas keelele põlvkondade vahel. Keelevahetus eeldab vaheastmena või madala vitaalsusega rühma. On väidetud, et madala etno- kakskeelset perioodi, kui keelekogukonnas on kõrvuti kasutusel lingvistilise vitaalsusega keelekogukonnad assimileeruvad, laka- vana ja uus (ema)keel. Kakskeelsuse perioodil, enne ülemine- tes olemast iseseisva kollektiivse üksusena (Giles, Bourhis, Taylor kut uuele keelele, täheldatakse keele lagunemist (language attri- 1977). tion), s.t vana keele oskuse järkjärgulist halvenemist. Enamasti Etnolingvistilisel vitaalsusel on kaks tahku: objektiivne ja sub- hõlmab see sõnavara ahenemist, strukturaalset lihtsustumist ja jektiivne. Objektiivne etnolingvistiline vitaalsus väljendab maini- grammatilist konvergentsi uue keelega. Keele hääbumise vastand tud tegurite lõikes olemasolevaid eeldusi mingi keele püsimiseks on keele püsimine (language maintenance, teadliku tegevusena ja arenguks. Mitte vähem oluline pole ka subjektiivne etnolingvis- keelehoid). Keelehoid tähendab mitmesugust tegevust, mis takis- tiline vitaalsus, mis väljendab kõnelejate arvamust oma keele (või tab keele hääbumist. Kõige olulisemana on siin mainitud keele ka mõne teise keele) arenguväljavaadete kohta. Mida optimistli- aktiivset ja igakülgset kasutamist kogukonna igapäevase suhtlus- kum on hoiak oma keele püsimise ja väärtuslikkuse suhtes, seda vahendina (de Bot 2001). subjektiivsemalt vitaalsema keelega on tegu. Kuigi keele püsimist või hääbumist ei ole võimalik absoluutse Etnolingvistilise vitaalsuse raamistik on selle loomisest peale täpsusega ennustada, on keeleteaduses siiski välja kujunenud suh- olnud laialdaselt kasutusel ohustatud keelte uurimisel, raamistiku teliselt stabiilne metoodika keele elujõulisuse hindamiseks. Siinse rakendamisest on hulk näiteid väga erinevate keelte puhul. Kaht- artikli ülesanne on kõigepealt anda lühike ülevaade keele elujõu lemata on tegemist väärtusliku tööriistaga, kuid paratamatult sisal- hindamise viisidest ja nende kohandamisest eesti keelekogukonna dab ta ka oma eesmärgist tingitud piiranguid. Olles loodud esma- uurimiseks. Seejärel tutvustame täpsemalt käesoleva uuringu joones vähemuskeelte elujõulisuse uurimiseks, kajastab ta hästi eesmärki ja tehnikat ning anname ülevaate tulemustest. Artikli vii- eeskätt suuri erinevusi keelte esindatuses hariduses, meedias, ad- mases osas analüüsitakse koolinoorte keelehoiakute võimalikku ministreerimises, majanduses jm, mitte aga väiksemaid erinevusi, mõju eesti keele arengule, keelehoiakute põhjusi ja esitatakse mis võivad olla olulised üleilmastumise tingimustes. võimalikke keelehoiuabinõusid olukorra parandamiseks. Rakendades objektiivse etnolingvistilise vitaalsuse skaalat eesti keelele, liigituks ta ilmselt kõrge vitaalsusega klassi, sama- TEOREETILINE TAUST moodi nagu näiteks taani, norra või vene keel. Samas tuleb tunnistada, et üleilmastumisega seoses on väga oluliselt muutunud Keele elujõu väljendamiseks on kasutusel mõiste “etnolingvis- keskkond, milles keeled toimivad, ja seda ka võrreldes 1970. aas- tiline vitaalsus” (ethnolinguistic vitality). See näitab, millisel tatega, mil mainitud skaala kasutusele võeti. määral “mingi grupp näitab üles tendentsi käituda grupivahelistes Muutunud on eeskätt sotsiaalsete võrgustike struktuur, mil- suhetes eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena” (Giles, Bourhis, les tänapäeva inimesed toimivad (Milroy 2001), ning sageli ka Taylor 1977: 307). Etnolingvistilist vitaalsust mõjutavatest tegu- väärtushinnangud (näiteks individualismi suurenemine lääne kul- ritest on tähtsaimad staatustegurid (majanduslik staatus, sotsiaalne tuurimõju välja jäävate keelekogukondade seas). Tõenäoliselt staatus, ajalooline staatus ja keelestaatus), demograaﬁlised tegu- ongi traditsiooniliste, suhteliselt suletud sotsiaalse struktuuriga rid (populatsiooni suurus ja selle jaotus territooriumil), institutsio- keelekogukondade liikumine avatud ja mobiilse sotsiaalse kor- naalse toetuse tegurid (kas ja millisel määral grupp on formaalselt rastatusega struktuurile üks keelte hääbumise põhitegureid 21. saja mitteformaalselt esindatud meedias, hariduses, valitsusorgani- jandil. tes, tööstuses, religioonis ja kultuurielus). Mis tahes keelekogu- Lesley Milroy (2001: 54–55) järgi püsib keelekogukond sta- konna etnolingvistilist vitaalsust on võimalik hinnata nende te- biilne ja elujõuline, kui selle liikmed on seotud tihedate majan- gurite põhjal nii, et saab määrata ta kuuluvuse kõrge, keskmise

2116 2117 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas dussidemetega ja nende igapäevane toimetulek sõltub paljuski identiteedi seisukohalt, siis valisimegi käesoleva uuringu objek- teiste kogukonnaliikmete toetusest. Selline sotsiaalne võrgustik tiks eesti gümnaasiumiõpilased. valitseb põllumajandusliku talutootmise või väiketööstuse tingimustes. Majanduslik areng, palgatöö ja linlik eluviis nõrgendab solidaarsussidemeid kogukonnas, inimesed muutuvad mobiilse- UURINGU MEETOD JA SISU maks ja oma tuleviku suhtes optimistlikumaks. Kogukonnakeskne elustiil asendub avatud elustiiliga. See nihe toob kaasa ka pres- Keelehoiakuid mõõdetakse selleks, et ennustada inimeste keelelist tiiˇzikeskme nihkumise kogukonna seest väljapoole, kus valitsevad käitumist kakskeelsetes suhtlusolukordades või kakskeelses kee- majanduslikult ja kultuuriliselt paremad tingimused. lekeskkonnas. Sellega on võimalik mõõta keelte prestiiˇzi, keelelist Kirjeldatud arengu tulemuseks on keelekogukonna üldine lojaalsust, laiemalt subjektiivset etnolingvistilist vitaalsust. Loo- kakskeelsus ja surve keelevahetuseks. Isegi kõnelejate suhteliselt mulikult võib uurida hoiakuid ka erinevate dia- või sotsiolektide suur arv ei pruugi seda suundumust tasakaalustada. Näiteks bre- suhtes. tooni keele kõnelejaid oli veel 20. sajandi esimesel poolel umbes Keelehoiakute mõõtmiseks on nii kaudseid kui otseseid mee- 1,2 miljonit, 1990. aastate alguseks oli nende arv keelevahetuse todeid (Obiols 2002). Kaudsetest meetoditest on kõige laiemalt tõttu kahanenud umbes 500 000-ni (Hoare, Coveney 2000). Pe- levinud ja kauem kasutusel olnud võrdsete maskide test (matched ruus kõneldavat ketˇsua keelt kasutab 13 miljonit inimest, ometi on guise test; Lambert et al. 1960). Testimiseks loeb (eelistatavalt) keel tõsiselt ohus. Paradoksaalsel kombel isegi sedavõrd, et keele üks ja seesama kõneleja lindile ühe teksti mitme eri aktsendiga. püsimise parimaks garantiiks peetakse läbinisti hispaaniakeelset Katseisikute ülesanne on lindistatud tekstikatkete põhjal hinnata koolisüsteemi, sest kakskeelne algharidus integreerib noori do- kõneleja isikuomadusi (intelligentsust, sarmi, staatust, juhivõi- mineeriva kultuuriga paremini ning kiirendab sellega üleminekut meid jne). Hinnangute erinevus paljastab katseisikute varjatud hispaania keelele (Hornberger 1989). keelehoiakud. Et maailm muutub üha avatumaks ja seetõttu nihkuvad pres- Otseste meetoditena on kasutusel põhiliselt küsimustikud ja tiiˇzikeskmed üha selgemalt ja sagedamini väljapoole keelekogu- intervjuud. Kõigile neile on ette heidetud liigset ratsionaal- konna piire, olles samas kõigile igapäevaselt tajutavad massikom- sust ja poliitilise korrektsuse või ühiskondliku arvamuse suurt munikatsiooni vahendusel, ei pruugi traditsioonilised objektiivse mõju vastustele. Ka on leitud, et küsimustikus on küsimused etnolingvistilise vitaalsuse tegurid enam kõige paremini sobida kontekstivabad, mis võib tekitada kahemõttelisust; et suletud keele elujõulisuse määramiseks. Olulisemaks võivad osutuda skaalaga küsimustikud suruvad vastajale peale piiratud valiku- ideoloogilised tegurid, nagu kogukondlik solidaarsus või indivi- variante, jms (Obiols 2002: 2–3). Tuleb tunnistada, et kaudne dualism, kõrge või madal kultuuriline eneseteadvus, avaliku arva- tehnika on küll spontaansem ja avab tõenäoliselt autentsemad kee- muse kujundatud tulevikustsenaariumid jms (Omar 1998). lehoiakud, kuid küsimustike ja intervjuudega on võimalik hankida Et Eestis on sotsiaalne võrgustik taasiseseisvumise järel oluli- informatsiooni ka selliste keelekasutuse tahkude kohta, mis kaudselt avatumaks muutunud, millega on kaasnenud ka prestiiˇzikesk- sete meetoditega esile ei tule. Just selle argumendi põhjal valisime me nihkumine Eestist väljapoole, tuleks eesti keele elujõulisuse käesoleva uuringu aluseks küsimustiku. hindamisel kindlasti silmas pidada subjektiivseid tegureid, sest Ilmselt on keelehoiakute uurimiseks koostatud kümneid kü- lähematel aastakümnetel kujunevad need keele püsimise tagajana simustikke, klassikaliseks on kujunenud “Subjektiivse etnoling- tõenäoliselt olulisemakski kui objektiivsed tunnused. Et vara- vistilise vitaalsuse küsimustik” (SELK; Bourhis, Giles, Rosen- semad uuringud (de Bot, Stoessel 2002; Valk 1998) on näidanud thal 1981). See koosneb 22 küsimusest, millest 19 langeb kokku teismeliste keelehoiakute määravust keele püsimise ja etnilise Gilesi jt koostatud objektiivse etnolingvistilise vitaalsuse hin-

2118 2119 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas damisskaala muutujatega: viis küsimust käsitleb staatust, kuus Lõplik variant koosnes 44 küsimusest, mis jagunesid temaati- demograaﬁlist olukorda, kaheksa institutsionaalset toetust keelele, liselt kuude rühma: 1) inglise keele kasutus igapäevaelus, 2) kee- kolm küsimust keskenduvad keele üldisele elujõulisusele praegu levalik hariduses, 3) keelevalik töökeskkonnas, 3) keelevalik ja tulevikus. pragmaatilistel kaalutlustel, 5) suhtlemine muulastega, 6) oma Mainitud küsimustiku põhilise puudusena tuleks esile tõsta laste keelevalik. Et faktoranalüüsi tulemusel ei rühmitunud kõik sedasama mis objektiivse etnolingvistilise skaala puhulgi: ta küsimused täpselt esialgse temaatilise jaotuse alusel, siis esitame võimaldab hästi eristada suhteliselt vähearenenud keeli arenenud küsimustiku täpsema sisuülevaate uuringu analüüsivas osas. keeltest. Pika riigi- ja kirjakeele traditsiooniga keeled aga eristu- Lisaks 44 põhiküsimusele sisaldab küsimustik veel küsimusi vad omavahel halvasti, sest skaala ei ole ülemises servas piisavalt vastaja vanuse, soo, emakeele, klassi tüübi (tavaklass, inglise detailne. Lisaks sellele on SELKi küsimused üsna otsesed, mis keele kallakuga, muu kallakuga), maakonna, asula tüübi (suur suurendab võimalust, et vastajad lasevad end mõjutada poliitilisest linn, maakonnakeskus, maakoht), pere sissetuleku (keskmisest pa- korrektsusest. rem, keskmine, keskmisest halvem), vanemate hariduse (mõlemal Seetõttu töötasime käesoleva uuringu jaoks välja täiesti uue kõrgharidus, ühel kõrgharidus, mõlemal kesk(eri)haridus, muu) küsimustiku, mis arvestab niihästi SELKi kui ka teiste uurin- ja vanemate rahvuse kohta (mõlemad eestlased, ema eestlane, isa gute (Yaˇgmur 2001; Locher 1994; Hyrkstedt, Kalaja 1998) üles- eestlane, mõlemad muust rahvusest). ehitust. Küsimustiku koostamisel võtsime eelduseks teesi, et eesti keel VALIMI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED on eesti noortele niihästi eeldatav suhtlemiskeel, hariduskeel kui ka tulevane töökeel, et eestikeelne keskkond on eestlasele nor- Uuringu eesmärgiks oli kajastada eesti emakeelega noorte kee- maalne keskkond, et ka muulastega suheldakse eesti keeles ja on lehoiakuid kogu Eesti ulatuses. Sellest eesmärgist tingituna tuli normaalne, et segaperekonnas oskavad kõik pereliikmed ka eesti uuringu disainina kasutada valikuuringut, mis võimaldab teha ot- keelt ning lapse haridus on eestikeelne. sustusi terviku kohta väiksema alamosa ehk valimi põhjal. Vali- Küsimustiku koostamisel tekkis kartus, et eeldatava ja nor- kumeetodid jagunevad oma ülesehituse ja kasutusvaldkonna järgi maalse olukorra kohta kinnituse küsimine võiks tuua kaasa kaldu- kahte põhiklassi: tõenäosuslikud ja empiirilised valikud (Traat, mise poliitilisse korrektsusse. Seetõttu otsustati hoiduda küsi- Inno 1997: 22). Matemaatilises valikuteoorias lähtutakse eeskätt mast (artikli autorite meelest) iseenesestmõistetavaid asju ning tõenäosuslikust valikust, mille tuntuim meetod lihtne juhuva- koostada küsimustik nii, et küsimused kajastavad väikseid kõr- lik peaks tagama ka valimi esindavuse üldkogumi suhtes. Sot- valekaldeid normaalsest eeldatavast olekust. siaaluuringute kontekstis on aga tõenäosuslik valikuuring tihti Näiteks sisaldab küsimustik järgmisi küsimusi: Kui teie tu- väga töömahukas ja kallis, mistõttu valdavaks valikandmete ko- levasel töökoha omanikud nõuavad teilt ingliskeelset aruandlust, gumise viisiks on kombineeritud valikuskeemid (Tooding 1999: kas nõuaksite ingliskeelseid aruandeid ka oma alluvatelt? või 165). Kas Teid häiriks, kui olude sunnil peaksite ülikoolis ühiselamu- Siinses uuringus on kasutatud kaheastmelist valikut, kombi- tuba jagama muulasega? Seda laadi küsimused võimaldavad neerides kiht- ja klastervaliku meetodeid, ning eelkõige on sil- mõnevõrra varjata ideoloogiliselt tundlikke teemasid, samas an- mas peetud valimi esindavust üldkogumi suhtes lähtuvalt piir- nab kõrvalekaldumistega nõustumine märku vastaja varjatud kee- kondlikust ja soolisest aspektist.1 Eeldame, et need kaks tunnust lehoiakutest. 1Mõned autorid on viidanud esindavuse mõiste mitmetähenduslik- kusele (Tooding 1999: 156–157).

2120 2121 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas on põhilised keelehoiakute varieeruvust tingivad demograafilised Tabel 1 muutujad, millest lähtudes on uuringus kihtideks maakonnad. Et VALIMI SUURUS KIHTIDE EHK üksikõpilase tasemel juhusliku valimi tagamine ei olnud praktili- PIIRKONDADE LÕIKES selt võimalik, siis on klastritena kasutusel koolid, kusjuures igast Kogu valim Eesti emakeelega maakonnast on võimaluse korral valimisse võetud vähemalt üks Koole Arv % Arv % maakonnakeskuses asuv ja üks maapiirkonnas paiknev kool. Soo- line esindatus on tagatud lähtudes sellest, et Eestis on põhiliselt Tallinn 7 356 18,1 341 18,1 segakoolid ja -klassid. Loomulikult on oluline ka vanuse mõju Tartu 4 196 10,0 187 9,9 Lääne-Virumaa 3 183 9,3 172 9,1 keelehoiakutele ning seetõttu on valim piiratud gümnaasiumi ta- Harjumaa 5 155 7,9 133 7,0 semega, kusjuures valimis on esindatud gümnaasiumi noorem Läänemaa 2 124 6,3 120 6,4 aste (10. klass) ja vanem aste (12. klass). Viljandimaa 3 112 5,7 112 5,9 Rakendades teisel astmel klastervaliku meetodit, kus igast va- Pärnu 2 110 5,6 108 5,7 limisse sattunud koolist osales uuringus üks 10. ja üks 12. klass, Jõgevamaa 2 98 5,0 98 5,2 kujunes valimi suuruseks 1964 õpilast (tabel 1). Uuringus osale- Valgamaa 2 96 4,9 96 5,1 mast keeldus või ei tagastanud ankeete vaid kolm kooli, kusjuures Pärnumaa 2 88 4,5 87 4,6 õpilaste tasemel autoritele teadaolevalt märkimisväärseid tõrkeid Raplamaa 2 81 4,1 80 4,2 ei esinenud. See annab alust pidada valimit piisavalt erapooletuks, Saaremaa 2 79 4,0 79 4,2 Järvamaa 2 77 3,9 76 4,0 et selle põhjal teha üldistusi eespool kirjeldatud kogumi kohta. Ida-Virumaa 2 72 3,7 62 3,3 Demograafiliste tunnuste põhjal jagunesid küsimustikule vas- Tartumaa 2 66 3,4 65 3,4 tanud enam-vähem võrdselt 10. ja 12. klassi vahel, noormehi oli Hiiumaa 1 43 2,2 43 2,3 vastanutest 41,7%. 18,1% vastanuist elas Tallinnas, 10,0% Tar- Põlvamaa 2 28 1,4 28 1,5 tus, 39% väiksemates linnades ja 33% maapiirkondades. Pere- Kokku 1964 100 1887 100 konna keskmisest paremat sissetulekut märkis 18% vastanuist, keskmist 66% ja keskmisest halvemat 16%. Mõlemad vanemad on ANDMEANALÜÜSI MEETODID JA TULEMUSED kõrgharidusega 21,6%-l vastanuist, ühel vanemaist on kõrgharidus 27,5%-l, kesk(eri)haridusega vanemad märkis 42,3% ja muu ha- Nagu öeldud, oli koolinoorte keelehoiakute selgitamise eesmärgil riduse 8,7% vastajaist. 88,2% märkis, et mõlemad vanemad on küsimustikku lülitatud 44 küsimust, kus vastajatel paluti hinnata eestlased, 3,5% märkis, et mõlemad vanemad on muust rahvusest, eesti ja inglise keele kasutusega seotud eri aspekte. Analüüsi te- ülejäänutest oli ema eestlane 5,8%-l vastanuist ja isa eestlane gime tarkvarapaketi SPSS abil. Esmaste analüüsimeetoditena ka- 2,5%-l vastanuist. Selle küsimuse vastuseid on huvitav võrrelda sutasime sagedustabeleid ning kirjeldavaid arvnäitajaid, et saada vastustega küsimusele emakeele kohta, kus 97% märkis eesti, ülevaadet kõigi 44 küsimuse vastuste keskmisest tasemest, jaotu- 2,8% vene ja 0,3% muu keele. Et eesti ja muu emakeelega noorte sest ning demograafilistest taustatunnustest. vastused erinesid oluliselt, siis on kogu järgnev analüüs tehtud Et küsimustik on üsna detailne, siis ei ole mõtet siinkohal anda eesti emakeelega vastajate põhjal. ülevaadet iga küsimuse vastuste jaotumisest, esialgseks illustrat- siooniks sobib ehk kõige paremini küsimus Kas nõustute, et ajal kui Teie laps saab täiskasvanuks, ei oma eesti keel tööelus mingit praktilist tähtsust? Esitatud väitega nõustus “kindlasti” 6,1%, “pigem jah” 19,4%, “pigem ei” 38,3% ja “kindlasti mitte” 36,3%

2122 2123 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas vastanutest. Seega on 25,5% vastanutest eesti keele elujõulisuse Kas Teil on tundeid (üllatust, armastust, viha jm) 0,70 suhtes üsna pessimistlikud. kergem väljendada inglise keeles? Kas Te mõtlete inglise keeles? 0,68 Faktoranalüüs Kas te kasutate inglise keelt internetis (jututoas, 0,59 e-mailides)? Algtunnuste omavaheliste seoste väljaselgitamiseks ning latent- Kas te loete meelelahutuseks ingliskeelset kirjan- (0,49) sete, nn peidetud muutujate leidmiseks kasutasime faktoranalüüsi. dust (raamatuid, ajakirju, koomikseid)? Faktoranalüüs võimaldab moodustada uued algtunnuste grupee- rimise teel saadud muutujad, milles on kõrvaldatud iga üksiku Alati Sageli Mõnikord Harva Mitte kunagi algtunnuse eripärast tingitud variatiivsus. Kirjeldades seega alg- F1 3% 15% 29% 33% 21% tunnuste variatiivsuse ühisosa, peegeldavad faktortunnused usal- dusväärsemalt laiemat ja üldisemat nähtust, mis peitub konkreet- Vastustest nähtub, et ligi 18% Eesti koolinoortest elab ja suht- setele küsimustele antud vastuste taga. leb kahes keeles. Keskmisest oluliselt kõrgem inglise keele kasu- Lähtudes eelkõige tõlgenduslikust aspektist, kuid samas silmas tusintensiivsus on inglise keele kallakuga klasside õpilastel ja tal- pidades ka statistilisi parameetreid, osutus optimaalseks 11 fak- linlastel. Üldine tendents on, et mida suuremas linnas elatakse ja toriga mudel, mis moodustus 38 algtunnuse põhjal. Saadud mida jõukamate või haritumate vanematega on tegu, seda kõrgem 11 faktorit võib sisulise sobivuse poolest kokku võtta nelja gruppi: on ka inglise keele kasutusintensiivsus. Eestlastest oluliselt ma- a) inglise keele kasutus igapäevaelus; b) valmisolek eestikeelse dalama inglise keele kasutusintensiivsusega on vene emakeelega keelekeskkonna säilitamiseks; c) valmisolek eestikeelse haridus- eesti koolide õpilased. keskkonna säilitamiseks; d) valmisolek muulaste keeleliseks integratsiooniks. B. Valmisolek eestikeelse keelekeskkonna säilitamiseks Allpool on toodud kõigi faktorite puhul seda faktorit enim mõjutavad algtunnused ja vastavad faktorkaalud.2 Lisaks on Ülaltoodu põhjal võib arvata, et umbes pooled Eesti noored on iga faktori kirjeldamiseks koostatud sagedustabel, mis on saadud võimelised suhtlema kahes keeles. Kuigi eesti keel on kindlasti algküsimuste sagedusjaotuste keskmisena. Sageduste arvutamisel domineeriv keel, annab kakskeelsus suhtlemisel valikuvõimaluse. on välja jäetud küsimused, mis on faktoriga nõrgalt seotud või On selge, et mida väiksema kõnelejate arvuga keelega on tegu, mille skaala oli teiste tunnustega võrreldes erinev.3 seda suuremaid pingutusi peab kogukond tegema, et tagada omakeelse keskkonna kaasaegsus (omakeelne tarkvara, keeletehno- A. Inglise keele kasutamine igapäevaelus loogia, omakeelne kõrgharidus, televisioon jne). Mitte vähem oluline pole ka omakeelsuse säilitamine tänapäevases rahvusvahelis- 1. Inglise keele kasutusintensiivsus Faktorkaal tunud töökeskkonnas. Ka see nõuab kulutusi, eeskätt tõlkimisele, Kas Te räägite oma sõpradega omavahel inglise 0,76 lisaks sellele ka tahtekindlust suhtluskeele valikul. keelt? Kui keelekogukond on ükskeelne, siis probleemi ei ole, sest vastav keel on nende ainus mõeldav suhtlemisvahend. Olukord 2Faktorkaal on seos faktori ehk uue summamuutuja ning üksikküsi- muse vahel, kusjuures küsimuse mõju on faktoris seda suurem, mida muutub kakskeelsuse tingimustes. Kakskeelsetel kõnelejatel on lähemal vastava faktorkaalu absoluutväärtus on arvule 1. võimalus valida, kas kanda omakeelse keskkonna säilitamise ni- 3Sageduste arvutamisel väljajäetud küsimuste faktorkaal on pandud mel lisakulutusi või mitte. Järgmisesse nelja faktorisse koonda- sulgudesse. tud küsimused püüavad kaudsete detailiküsimuste abil selgitada,

2124 2125 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas kuivõrd oleksid koolinoored valmis säilitama omakeelset keele- 3. Inglise keel töökeelena firmas keskkonda. Kui Teile kuuluv eestlastest töötajatega väike edu- 0,69 kas firma suhtleks põhiliselt suurte mõjukate välis- 2. Inglise keele kasutamine pragmaatilistel kaa- klientidega, kas kehtestaksite firmasiseseks töö- lutlustel keeleks inglise keele? Kas oleksite nõus eestikeelsetest subtiitritest filmi 0,70 Kui Te teate, et teie firma välismaalasest omanik 0,63 all loobuma, kui see muudaks kinopileti 25 krooni lubas Teile lähemal ajal helistada, kas vastaksite odavamaks? oma töötelefonile igaks juhuks inglise keeles? Kas Te ostaksite ingliskeelse menüüga mobiiltele- 0,67 Kui Teie tulevasel töökohal ülemused nõuavad teilt 0,61 foni, kui see maksaks 5% vähem kui sama telefon ingliskeelset aruandlust, kas nõuaksite ingliskeel- eestikeelse menüüga? seid aruandeid ka oma alluvatelt? Kas Te loete ingliskeelseid filme vaadates alt ees- (−0,61) tikeelseid subtiitreid? Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte F3 8% 24% 46% 21% Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte F2 27% 27% 31% 14% Vastupidiselt eelmisele faktorile, kus avaldus linnanoorte suurem soodumus inglise keele kasutusele, ilmnes siin, et maal elavad Üle poole koolinoortest on valmis loobuma eestikeelsest kee- ja madalama haridusega vanemate lapsed soosivad inglise keelt lekeskkonnast, kui see tooks kaasa lisakulutusi. Demograafiliste töökeelena rohkem kui ülejäänud. Teisest küljest kõrgharidusega näitajate puhul haakuvad tulemused suurel määral eelmise fak- vanemate lapsed peavad inglise keelt töökeelena keskmisest toriga: inglise keele kallakuga klasside ja suuremate linnade õpi- vähem tähtsaks. Näib, et töökeskkonnas on eesti keelest kergemini lased on pragmaatilisemad (eeskätt tallinlased). Samuti on prag- valmis loobuma sotsiaalselt vähem kindlustatud ja madala pres- maatilisemad jõukamate või haritumate vanemate lapsed. Lisaks tiiˇziga keskkonnast pärit noored, samas kui kõrge enesehinnan- ilmnes, et vanemad õpilased on pragmaatilisemad kui nooremad guga linnanoored peavad sellist käitumist vähem põhjendatuks. ja noormehed pragmaatilisemad kui neiud. Sarnasus esimese ja teise faktori demograafilistes mõjutajates näib viitavat sellele, et 4. Eesti keel töökeelena välisfirma Eesti esinduses ingliskeelsete toodete tarbimise piiraja on inglise keele kasutusin- Kas välisfirma eesti esinduse välismaalasest tipp- 0,75 tensiivsus (mis suures osas kajastab ka inglise keele oskust), mitte juht peaks oskama eesti keelt? patriotism või keelehoiusoov. Kas välisfirma eesti esinduses peaks töökeeleks 0,69 olema eesti keel? Kas eelistaksite kasutada eestikeelse menüüga ar- (0,37) vutitarkvara (MS Office’it)?

Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte F4 28% 47% 20% 5%

Eesti keelt välisﬁrma esinduse töökeelena tähtsustavad keskmisest vähem Ida-Viru, Põlvamaa, Tartumaa ja Harjumaa noored

2126 2127 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas ning need, kes elavad maakonnakeskustes. Täheldatav on noor- 6. Ingliskeelse hariduse kättesaadavus Eestis meeste ja mitte-eesti emakeelega noorte madalam hinnang eesti Kas Eestis peaks olema võimalus soovi korral 0,80 keele tähtsusele selles valdkonnas. omandada kõrgharidus inglise keeles? Kas Eesti riik peaks finantseerima eestikeelse kesk- 0,78 5. Vabatahtlik keelehoid hariduse kõrval ka ingliskeelset keskharidust? Kui integratsiooniamet otsiks vabatahtlikke, kes 0,79 Kas Eesti riik peaks finantseerima eestikeelse kõrg- 0,74 ühiskondlikult kasuliku töö korras jagaksid laiali hariduse kõrval ka ingliskeelset kõrgharidust? eesti keele infovoldikuid, kas osaleksite vabataht- Kas Eestis peaks olema võimalus soovi korral 0,73 likuna? õppida ingliskeelses gümnaasiumis? Kas oleksite nõus tegema iga nädal tund aega ühis- 0,70 kondlikult kasulikku tööd, olles muulasest eakaas- Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte lasele eesti keele vestluspartneriks? Kui keeleamet kutsuks üles teatama keeleseaduse 0,54 F6 30% 43% 21% 5% rikkumisjuhtudest, kas te jälgiksite enda ümbrust ja teataksite? 73%-line toetus eesti-inglise kakskeelsele haridussüsteemile on mõnevõrra ootamatu. Ilmnes ka, et mida parem on vastaja Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte perekonna majanduslik olukord, seda rohkem tähtsustati inglis- F5 12% 31% 42% 15% keelse hariduse kättesaadavust Eestis, sama suundumust näitasid ka mitte-eesti vanemate lapsed. Seevastu kõrgharidusega vanemate lapsed ja suuremate linnade noored leidsid vähem, et inglis- Vabatahtliku keelehoiu puhul ilmnes, et noormehed osalek- keelne haridus peaks riigi poolt finantseerituna kõigile kättesaadav sid selles silmatorkavalt vähem kui tüdrukud, vanemad vastajad olema. vähem kui nooremad. Samuti tuli välja tendents, et mida suure- mast linnast ja mida parem vanemate haridus, seda vähem sooviks 7. Keeleõppe mahu suurendamine vastaja tegelda vabatahtliku keelehoiuga. Teistest enam oleksid Kas eesti keele tunde peaks koolis rohkem olema? 0,82 valmis keelehoiuga tegelema Tartu, Valgamaa, Läänemaa, Lääne- Kas inglise keele tunde peaks koolis rohkem olema? 0,79 Virumaa ja Hiiumaa noored ning noored vaesematest peredest. Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte C. Valmisolek eestikeelse hariduskeskkonna säilitamiseks F7 12% 40% 40% 8% Eesti keelekeskkonna säilimiseks on töökeskkonnast veelgi olulisem omakeelne haridussüsteem. Suurimaks potentsiaalseks ohuks Keeleõppe mahu suurendamise poolt on enam vanemad õpi- omakeelsele haridussüsteemile kakskeelses ühiskonnas on ha- lased, eeskätt tüdrukud. Vastustest ilmnes, et kes soovis rohkem, riduskeele valik. Mida suurem hulk inimesi eelistab haridust see soovis rohkem nii eesti kui ka inglise keele tunde. teises keeles, seda enam kahanevad omakeelse haridussüsteemi võimalused. Faktorid 6, 7 ja 8 näitlikustavad koolinoorte hoiakuid omakeelse haridussüsteemi suhtes.

2128 2 2129 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas

8. Ingliskeelse hariduse tähtsus Kas tunneksid rõõmu ja uhkust, kui mõni muula- 0,48 Kas Te paneksite oma lapse inglisekeelsesse kooli, 0,76 sest Eesti sportlane võidaks olümpiamedali? kui see oleks sama hea tasemega ja kodule sama Kas muulaste ülemäärast integreerimist tuleks väl- −0,44 lähedal kui eestikeelne kool? tida, sest see hävitab eesti keele omapära? Kas Te paneksite oma lapse ingliskeelsesse laste- 0,73 aiarühma? Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte Kas teie laps peaks kõrghariduse omandama välis- 0,62 F9 30% 41% 22% 6% maal? Kui teil oleks võimalus samadel tingimustel oman- (0,49) Et faktori esimest küsimust on kahe järgmisega raske sisuliselt dada valitud erialal kõrgharidus eesti või inglise seostada, siis jätsime selle keskmise arvutamisel arvesse võtmata. keeles, kas eelistaksite ingliskeelset? Rohkem kui 70%-line nõustumine etnilist avatust väljendavate sei- sukohtadega annab tunnistust üsna suurest valmisolekust muulasi Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte eesti ühiskonda vastu võtta. Tendents on selline, et mida suu- F8 12% 32% 41% 15% rem linn, jõukamad ja parema haridusega vanemad, seda avatum ollakse etniliselt. Sellesse faktorisse koondunud küsimuste ülesanne oli selgitada, kui oluliseks peavad vastajad ingliskeelset haridust oma las- 10. Lähedane suhtlemine muulastega tele. Toetus ingliskeelsele haridusele on suur (44%), ja kui vas- Kas sind häiriks, kui su õde või vend armuks 0,74 tanud ka tegelikus elus käituksid vastavalt oma hinnangule, siis mõnda kohalikku muulasesse? seaks see tõsisesse ohtu eestikeelse haridussüsteemi püsimise. Kas sind häiriks, kui olude sunnil peaksid ülikoolis 0,73 Teistest enam rõhutavad ingliskeelse hariduse tähtsust inglise ühiselamutuba jagama muulasega? eriklassi noored ja jõukamatest peredest pärit noored. Piirkond- Kas Te parema meelega väldiksite kohalike muu- 0,65 likult tähtsustatakse inglise keelt hariduskeelena enam Tallinnas, lastega suhtlemist? Viljandis, Pärnus ja Ida-Virumaal, keskmisest oluliselt vähem aga Kas võtaksid kutse vastu, kui su muulasest naaber −0,62 Tartu linnas. sind külla kutsuks? Kas halva keeleoskusega eesti keelt rääkiv muu- 0,57 D. Valmisolek muulaste keeleliseks integratsiooniks lane häbistab eesti keelt?

Suhtumise kõrval inglise keelesse uurisime ka koolinoorte val- Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte misolekut siinsete muulaste integratsiooniks. Sellesisulised küsi- F10 3% 8% 34% 55% mused jagunevad kolmeks: etniline avatus; lähedane suhtlemine muulastega; eesti keele kasutamine segaperekonnas. Ka sellesse faktorisse kogunenud küsimuste vastused näitavad 9. Etniline avatus üsna suurt avatust, ligi 90%-le vastanuist ei tekita mõte muulastega läbikäimisest mingit vastumeelsust. Ilmnes ka, et neiud ja Kui Teil on vaja avaldada reklaami, mis oleks aru- (0,55) saadav niihästi eestlastele kui ka välismaalastele, segaperekonnast pärit noored on rohkem valmis muulastega suht- kas maksaksite kahekordse reklaamitasu, et aval- lema. Elupaigana eristus positiivse mõjurina maakonnakeskus, dada tekst lisaks inglise keelele ka eesti keeles? piirkondadest tõusid esile Tartu, Hiiumaa, Saaremaa, Põlvamaa ja Võrumaa. Selgus ka, et mida jõukam on pere ja mida parem va-

2130 2131 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas nemate haridus, seda vähem ollakse valmis lähedaselt muulastega klasterdamise aluseks olnud faktortunnuste põhjal ning uurime, suhtlema. milliste demograaﬁliste taustandmetega inimesed igasse klastrisse tüüpiliselt kuuluvad. 11. Eesti keele kasutamine segaperekonnas Kui Teie tulevane abikaasa või elukaaslane ei oleks 0,76 I tüüp: Trenditeadlik eesti neiu rahvuselt eestlane, kas ta peaks selgeks õppima eesti keele? Kasutab inglise keelt väga sageli ja paljudes valdkondades, ta ing- Kui Teie tulevane abikaasa või elukaaslane ei oleks 0,68 lise keele oskus on arvatavasti hea ja ta leiab, et ingliskeelne hari- rahvuselt eestlane, kas peaksite oluliseks õpetada oma lapsele eesti keelt? dus peaks Eestis kindlasti kättesaadav olema ning et see vajaks ka riiklikku toetamist. Samas väärtustab ta eestikeelset keskkonda Kui Teie tulevane abikaasa või elukaaslane ei oleks 0,64 rahvuselt eestlane, kas teie perekonna igapäevane enda ümber ja eesti keele kasutamist töösfääris, välja arvatud suhtluskeel peaks olema eesti keel? välisﬁrma Eesti esinduses, kus mööndusena ei ole eesti keele kasutamine nii oluline. Eestikeelse keelekeskkonna arendamiseks Kindlasti Pigem jah Pigem ei Kindlasti mitte oleks ta valmis pühendama ka oma aega ja energiat (eeskätt suhtlema muulasest eakaaslasega eesti keeles). Ka oma lastele kavat- F11 44% 42% 11% 3% seb ta pigem anda eestikeelse hariduse ka juhul, kui ta abikaasa oleks muulane. Segaabielu võiks tema puhul täiesti kõne alla tulla, Arvestades valmisolekut lähedaseks suhtlemiseks muulastega, sest talle ei tekita vastumeelsust lähedane suhtlemine muulastega. oleks oluline teada ka vastanute hinnangut perekonna keelekasu- Selles rühmas arvab 22,6% noori, et tema lapse täisealiseks saa- tusele, kui abikaasa ei ole eestlane. Ilmnes, et 86% peab oluliseks mise ajal eesti keelel tööelus praktilist tähtsust enam ei ole. kulutada lisaenergiat, et tagada eesti keele kasutamine ka segape- Õpib kallakuga klassis (28% inglise kallakuga klassis õppi- rekonnas. Selline toetusemäär näitab koolinoorte selget valmis- jaist kuulub sellesse tüüpi). Selliseid neide on keskmisest enam olekut säilitada eesti keel perekondliku suhtluse keelena. Lääne-Eestis (Pärnus, Pärnumaal, Läänemaal ja Raplamaal). Sel- les tüübis on keskmisest rohkem neid, kelle vanematel on keskha- Klasteranalüüs ridus ning pere sissetulek on keskmisest suurem.

Uuringu teiseks eesmärgiks oli selgitada, millised on eesti ema- II tüüp: Trenditeadlik eesti noormees keelega noorte tüüprühmad keelehoiakutelt, ning uurida seeläbi võimalikke hoiakute tekkimise põhjusi ning mehhanisme. Et alg- Kasutab inglise keelt keskmisest intensiivsemalt, ta inglise keele tunnuseid oli küsimustikus üsna palju (44), siis ei olnud tüpoloogia oskus on arvatavasti hea ja ta peab ingliskeelse hariduse tähtsust loomisel otstarbekas lähtuda mitte üksikutest algtunnustest, vaid oma lastele keskmisest veidi olulisemaks. Viimase puhul peab ta algtunnuste põhjal moodustatud faktortunnustest, mis peegelda- silmas ilmselt just välismaist kõrgharidust, sest ingliskeelse hari- vad hoiakute üldisemaid aspekte. Järgnevas on tüpologiseerimise duse kättesaadavusse ja riiklikku toetamisse Eestis suhtub ta üsna aluseks eespool kirjeldatud 11 faktortunnust. tõrjuvalt. Ta väärtustab ka eesti keele kasutamist töösfääris üldi- Gümnaasiumiõpilaste keelehoiakute tüpoloogia loomisel ka- selt, kuid oma isiklikus keelekeskkonnas oleks valmis materiaalse sutasime k-keskmiste klasterdamise meetodit. Nii statistilisest kokkuhoiu nimel mööndusi tegema. Ta on üldse üsna pragmaa- kui tõlgenduslikust aspektist osutus kõige sobivamaks seitsme tiline ega soovi oma aega ja energiat ka ühiskondlikult kasulikus klastriga mudel (tabel 2). Edasises kirjeldame kõiki tüüprühmi korras keelekeskkonna arendamisele pühendada. Samas, kui ta

2132 2133 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas

Tabel 2 abikaasa oleks muulane, oleks ta valmis nägema keskmisest palju KEELEHOIAKUTE TÜPOLOOGIA∗ SEITSME KLASTRIGA MUDEL rohkem vaeva, et kodune keel oleks eesti keel ja lapsed oskaksid seda. Kuigi ta suhtub muulastesse üsna avatult, on ta keskmisest Klastri kirjeldus I tp II tp III tp IV tp V tp VI tp VII tp vähem valmis nendega lähedaselt suhtlema. Selles rühmas arvab Trendi- Trendi- Välja- Eesti- Asine Uus- Tradit- 27,9% noori, et tema lapse täisealiseks saamise ajal eesti keelel teadlik teadlik rändaja meelne noor kadakas siooni- tööelus praktilist tähtsust enam ei ole. eesti eesti neiu line Õpib kallakuga, kuid mitte inglise keele kallakuga klassis. neiu noor- eesti Selle tüübi esindajate hulk on keskmisest kõrgem Tallinnas ja mees noor maakonnakeskustes. Selles tüübis on harilikust enam neid, kelle pere sissetulek on keskmisest suurem ja kelle mõlemal vanemal Klastri suurus 331 219 243 271 261 255 309 on kõrgharidus. Selles tüübis on ka keskmisest enam neid, kelle Faktortunnuste kesk- mõlemad vanemad on eestlased. Selle tüübi esindajaist kasvab mised: ilmselt suur osa Eesti tulevasest tööstus- ja ärieliidist. 1. Inglise keele oskus 0,87 0,17 -0,14 -0,34 -0,05 -0,08 -0,53 ja kasutusintensiivsus III tüüp: Väljarändaja 2. Inglise keele kasu- -0,13 0,39 0,13 0,01 -0,04 -0,11 -0,13 tus pragmaatilistel kaa- Kasutab inglise keelt keskmisest harvemini, võimalik, et ta ing- lutlustel lise keele oskus pole väga hea. Ta suhtub ingliskeelse hari- 3. Inglise keel töökee- -0,47 -0,37 0,15 0,06 1,44 -0,36 -0,32 duse kättesaadavusse ja riiklikku toetamisse keskmiselt, suhtu- lena ﬁrmas des ka ingliskeelse hariduse tähtsusesse oma laste puhul kesk- 4. Eesti keel töökeelena -0,40 -0,07 -0,04 -0,01 0,21 -0,04 0,38 miselt. Igapäevase keelekeskkonna valikul on ta keskmisest prag- välisﬁrma Eesti esinduses maatilisem, ka töökeskkonnas on valmis mööndusi tegema inglise keelele. Etniliselt on ta suhteliselt suletud ning eelistaks muulas- 5. Vabatahtlik keele- 0,80 -0,49 -0,04 0,15 0,33 -0,67 -0,33 hoid tega lähedasemalt mitte suhelda. Samas eristub ta kõigist teis- 6. Ingliskeelse hariduse 0,23 -0,56 0,05 -1,08 0,15 0,27 0,71 test tüüpidest väga tugevasti selle poolest, et kui juhtuks abiel- kättesaadavus Eestis luma muulasega (ilmselt välismaalasega, sest kohalikesse suhtub 7. Keeleõppe mahu suu- -0,05 -0,45 0,02 0,76 -0,30 0,57 -0,53 tõrjuvalt), siis oleks teistest oluliselt rohkem valmis eesti keelest rendamine loobuma. Võib arvata, et ta vastused segaperekonna kodukeele 8. Ingliskeelse hariduse -0,09 0,10 -0,15 -0,50 0,27 1,16 -0,60 kohta lähtuvad eeldusest, et ta pere ei asu Eestis. Selles rühmas tähtsus arvab 34,9% noori, et tema lapse täisealiseks saamise ajal eesti 9. Etniline avatus 0,07 0,42 -0,44 0,12 0,01 -0,19 0,01 keelel tööelus praktilist tähtsust enam ei ole. See on tüüpidest 10. Lähedane suhtle- 0,36 -1,20 -0,91 0,41 0,25 0,34 0,33 kõrgeim näitaja. mine muulastega Selle tüübi esindajaid on keskmisest enam Viljandimaa, Järva- 11. Eesti keele kasutus 0,10 0,72 -1,46 0,13 0,15 0,07 0,23 maa ja Lääne-Virumaa, aga ka Saaremaa maapiirkondades. Nende segaperekonnas hulgas on keskmisest enam keskmise sissetulekuga perest pärit ∗ Faktortunnused on standardiseeritud tunnused, mis tähendab, et kogu valimi keskväärtu- noori, kes käivad tavaklassis ja kelle vanematel on kesk- või seks on null ning positiivset grupi keskväärtust tuleb tõlgendada kui keskmisest soosivamat põhiharidus. suhtumist ning negatiivset grupi keskväärtust tuleb tõlgendada kui keskmisest vähem soo- sivat suhtumist.

2134 2135 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas

IV tüüp: Eestimeelne neiu rest pärit noori, kelle vanematel ei ole kõrgharidust. Selles tüübis on ka keskmiselt rohkem sega- või mitte-eesti peredest noori. Kasutab inglise keelt keskmisest märgatavalt vähem, arvatavasti Ilmselt halva majandusliku olukorra tõttu on selle tüübi meelest teadlikult. Ta on ilmselt filoloogiliste huvidega, sest oleks vägagi igapäevane majanduslik toimetulek palju olulisem kui eestikeelne nõus keeletundide arvu suurendamisega. Samas ei ole ingliskeelne keelekeskkond või identiteet. Töö ja heaolu nimel on ta valmis haridus tema jaoks ei Eestis üldiselt ega tema laste jaoks min- leppima võõrkeelse keskkonnaga. Kui võõrkeelne töökeskkond gil juhul lahendus: hariduskeele osas on ta tüüpidest silmatorka- pakub talle seda, mida eestikeelne ei suuda, siis võib ta hakata valt kõige eestikesksem. Samas ei eristu tema suhtumine kodu- tõsiselt kaaluma ka oma lastele ingliskeelse hariduse andmist. keele valikusse segaperekonnas oluliselt keskmisest. Töökeele väärtustamises ei erine ta keskmisest, kuid on harilikust veidi motiveeritum keelekeskkonna arengule aktiivselt kaasa aitama, VI tüüp: Uuskadakas mis tuleneb ilmselt sellest, et selles tüübis on palju neide. Et- Keskmise inglise keele kasutusintensiivsusega noor, kes töökesk- niliselt on ta avatud ja teistest tüüpidest enam valmis muulas- konnas väärtustab küll keskmisest veidi enam eesti keelt, kuid tega lähedaselt suhtlema. Selles rühmas arvab 23,3% noori, et samas hindab oluliselt enam ingliskeelse hariduse kättesaadavust. tema lapse täisealiseks saamise ajal eesti keelel tööelus praktilist Kõigist rühmadest eristub ta oma väga selge kalduvuse poolest tähtsust enam ei ole. eelistada igal haridusastmel oma laste hariduskeelena pigem ing- Ta õpib kallakuga, kuid mitte inglise kallakuga klassis; sellise keelt, mis ei pruugi tingimata kajastada otsest püüdu kee- liseid on keskmisest enam Tartus ja Pärnus, nende hulgas on levahetusele, vaid ka lihtsalt soovi parandada oma järeltulijate mõnevõrra keskmisest enam madala sissetulekuga perest pärit eduväljavaateid globaalses ulatuses. Keelealast ühiskondlikult noori ja neid, kelle mõlemal vanemal on kõrgharidus. Sellest kasulikku tööd ei ole ta valmis tegema, on muulastega suhtle- rühmast kasvab ilmselt suur osa tulevasi õpetajaid, toimetajaid, miseks keskmisest enam valmis, kuid etniliselt pisut suletud. Sel- arste, ajakirjanikke ja teisi eesti vaimuelu edendajaid. les rühmas arvab 29,2% noori, et tema lapse täisealiseks saamise ajal eesti keelel tööelus praktilist tähtsust enam ei ole. V tüüp: Asine noor Uuskadakas õpib tava- või inglise kallakuga klassis (20% kõigist inglise eriklassidest õppijaist on selles tüübis), selliseid noori Keskmise inglise keele kasutusintensiivsusega noor, kes peab ing- on keskmisest veidi enam Tallinnas, Harjumaal, Pärnumaal, liskeelse hariduse kättesaadavust ja riiklikku finantseerimist väga Järvamaal ja Ida-Virumaal. Selles tüübis on harilikust enam neid, oluliseks. Oma lapse haridustee valikul eelistab ta pigem inglis- kelle pere sissetulek on keskmisest suurem ja ühel vanemaist on keelset kui eestikeelset haridust. Kõigist teistest tüüpidest eris- kõrgharidus. tub ta selle poolest, et juhul kui firmal on väliskontakte, eelistab töökeskkonnas ka eestlaste vahel pigem kasutada inglise keelt. VII tüüp: Traditsiooniline eesti noor Kontrastina sellele hoiakule on ta keskmisest veidi enam valmis osalema vabatahtlikuna keelekeskkonna arendamises. Selles Väga madala inglise keele kasutusintensiivsusega noor, kes on rühmas arvab 33,6% noori, et tema lapse täisealiseks saamise ajal samas üsna kindlalt mõtte vastu suurendada koolis keeletundide eesti keelel tööelus praktilist tähtsust enam ei ole. arvu. Samas hindab ta tüüpidest kõige kõrgemalt ingliskeelse Ta on tavaklassi noor; selliseid on keskmisest enam Viljandi- hariduse kättesaadavuse võimalust, olles ise siiski sama kindlalt maa, Jõgevamaa, Harjumaa ja Saaremaa maapiirkondades. Selles mõtte vastu anda oma lapsele ingliskeelne haridus. Ta ei soo- tüübis on keskmisest märgatavalt enam madala sissetulekuga pe- viks firmas ise töökeelena kasutada inglise keelt ja leiab, et ka

2136 2137 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas välisfirma esinduses peaks kasutatama eesti keelt. Vabatahtlikuna Samas näitasid vastused, et noored hindavad eesti keelt perekond- ta keelekeskkonda arendama pigem valmis ei ole. Muulastega liku suhtluskeelena kõrgelt ja seda ka segaperekonnas. lähedast suhtlemist see tüüp ei pelga ja segaperekonnas püüaks Sellised tulemused osutavad, et noored väärtustavad oma eesti kindlasti säilitada eesti keelt. Selles rühmas arvab 16,8% noori, et identiteeti, kuid on võrdlemisi pessimistlikud hinnangutes eesti tema lapse täisealiseks saamise ajal eesti keelel tööelus praktilist keele tuleviku suhtes üldise avaliku sfääri kommunikatsiooniva- tähtsust enam ei ole. See on tüüpide hulgas madalaim. hendina Eestis. Õpib kallakuga, kuid mitte inglise keele kallakuga klassis. Sel- Kui hinnata eesti keele objektiivset etnolingvistilist vitaal- liseid on kõige enam Pärnus ja Läänemaal, aga ka Tartumaal. sust, siis liigituks eesti keel üsna kindlasti kõrge arenemisvõimega Nende hulgas on keskmisest enam keskmise ja madala sissetu- keelte hulka ja seda ka vaatamata suhteliselt ebasoodsale demo- lekuga peredest noori, kelle vanemail ei ole kõrgharidust või on graafilisele olukorrale. Samas on ilmne, et kui koolinoorte kee- see ühel neist. lehoiakud ei muutu positiivsemaks ja hakkavad tulevikus ka te- Selle tüübi hoiakutes ilmneb traditsiooniline eesti suhtumine: gelikult mõjutama nende valikuid tööelus ja hariduses, muutuvad ise elab eesti keskkonnas ja väärtustab seda, kuid laseb leplikult paljud valdkonnad Eestis kakskeelseks. teistel teha omamoodi. Kõige kriitilisemana nende hulgast tõuseb esile haridus. Ing- liskeelse sektori teke üldhariduses nõrgendab otseselt eestikeelse Tüüpide geograafiline jaotus kooli konkurentsivõimet, sest eesti keeles õppivate õpilaste hulga vähenemine muudab kallimaks õppekirjanduse ja metoodika uuen- Kui vaadata, kuidas jaotuvad eesti keelt madalalt väärtustavad duse ning õpetajate koolituse ja täiendkoolituse. Veelgi suurem tüübid III (väljarändaja), V (asine noor), VI (uuskadakas) geo- on mõju kõrgharidusele, sest eeldatavasti valivad ingliskeelse üld- graafiliselt, siis nendesse kolme tüüpi kuuluvad noored moodus- hariduse need, kes soovivad hiljem omandada kõrgharidust. See tavad umbes poole Järvamaa, Viljandimaa, Saaremaa, Harjumaa, vähendab kiiresti eestikeelset üldharidust saanute hulka üliõpilas- Lääne-Virumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa elanikest. Alla 40% jääb kandidaatide hulgas. Tulemuseks on eestikeelse kõrgharidusruumi selliste noorte hulk Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Valgamaal. Samas ahenemine, mis omakorda hakkab mõjutama lapsevanemate hari- on Tallinnas teiste tüüpidega võrreldes kõrgem VI (uuskadaka) duskeele valikut üldhariduskoolis. Tekib lumepalliefekt. tüübi osakaal. Sellist arengut tuleks igal juhul vältida ja püüda keelehoiakuid Kui vaadelda tulemusi asulatüüpide järgi, siis suurtes linna- muuta. Muutmiseks peab aga tundma praeguste keelehoiakute des ja maakonnakeskustes on kõige arvukamad positiivsed tüübid põhjusi. Arvame, et üks kesksemaid nende hulgas on eksistent- I (trenditeadlik eesti neiu), IV (eestimeelne neiu) ja VII (traditsioo- siaalne hirm, mis on tekitatud eestlaste demograafilise olukorra niline eesti noor), maapiirkondades aga on kaks kõige arvukamat dramatiseerimisega — nn väljasuremise müüt. See kujund aval- tüüpi negatiivsed III (väljarändaja) ja V (asine noor). dab oma mõju ilmselt kõigile koolinoortele nende sotsiaalsest ja regionaalsest päritolust sõltumata. Mainitule lisandub silmapiiri Uurimistulemuste analüüs avardumisest tingitud alaväärsuskompleks: maailma arenenumate kultuuridega võrreldes tundub Eesti lootusetult provintslik. See Küsitluse tulemused näitavad, et suur osa koolinoori kasutab arusaam on ilmselt mõjutanud enam jõukamatest peredest pärit igapäevaelus intensiivselt inglise keelt ja väga paljud näevad Eesti noorte hoiakuid (uuskadaka tüüp). Maalt ja vaesematest pere- tulevikku kakskeelsena, kus inglise keelel on eesti keelega võrdne dest pärit noorte (väljarändaja ja asise noore tüübi) madalate kee- roll. Suhtumises muulastesse ollakse avatud ja pole võimatu, et lehoiakute üks olulisi mõjutegureid on päris kindlasti maapiir- ühise suhtluskeelena avalikus sfääris aktsepteeritaks inglise keelt. kondade väga madal ühiskondlik sidusus — töötuse, ühiskond-

2138 2139 Eesti koolinoorte keelehoiakud Martin Ehala, Katrin Niglas liku ebavõrdsuse ja perspektiivituse tõttu on eesti identiteet nende B o t , K. de, S. S t o e s s e l 2002. Introduction: Language change noorte jaoks kaotanud väärtuse. Olukorda tajutakse parandama- and social networks. — International Journal of the Sociology of tuna, väljapääsuna nähakse Eestist lahkumist. Language, No. 153, pp. 1–7 B o u r h i s , Richard Yvon, Howard G i l e s , Doreen R o s e n t h a l 1981. Notes on construction of a ‘subjective vitality questionnaire’ KOKKUVÕTE for ethnolinguistic groups. — Journal of Multilingual and Multicul- tural Development, Vol. 2, No. 2, pp. 145–155. C r y s t a l , D. 2000. Language Death. Cambridge—New York: Cam- Siinse uurimuse eesmärk oli saada ülevaade eesti koolinoorte hoia- bridge University Press kutest eesti ja inglise keele kasutamise suhtes igapäevaelu eri vald- G i l e s , H., R. Y. B o u r h i s , D. M. T a y l o r 1977. Towards a theory kondades, samuti suhtumisest muulastesse. Tulemused annavad language in ethnic group relations. — H. Giles (eds.). Language, tunnistust eesti keele üsna madalast subjektiivsest etnolingvistili- Ethnicity and Intergroup Relations. London: Academic Press sest vitaalsusest, mis kuidagi ei vasta eesti keele tegelikule staa- H o a r e , R., A. C o v e n e y 2000. The linguistic marking of identity tusele ja arenguvõimelisusele. among young people in Brittany. — Revue Parole, Vol. 14, pp. 93–125 Kuigi need tulemused võivad lugejat häirida, ei tule seetõttu H o r n b e r g e r , N. 1989. Can Peru’s rural schools be agents for hakata hurjutama hukkaläinud noorsugu. Nende keelehoiakud Quechua language maintenance? — Journal of Miltilingual and Mul- ticultural Development, Vol. 10, No. 2, pp. 145–159 on suures osas Eesti ühiskonna ja selle probleemide peegeldus. H y r k s t e d t , I., P. K a l a j a 1998. Attitudes toward English and its Selle tegelik põhjus on ultraliberaalne ja individualistlik ühiskon- functions in Finland: A discourse-analytic stuy. — World Englishes, nakorraldus, mis on olnud Eesti arengu aluseks taasiseseisvumi- Vol. 17, No. 3, pp. 345–357 sest alates. Tõsi, see on aidanud meil majanduslikult läheneda K r a u s s , M. 1992. The world’s languages in crisis. — Language, heaolumaadele, kuid selle jätkumine samal kujul hakkab kindlasti Vol. 68, pp. 4–10 nõrgendama eesti keele ja kultuuri eluvõimet. Lambert, Wallace, R. C. Hodgson, R. C. Garner, S. Fil- Eesti keele (ja selle kaudu kogu eestikeelse kultuuri) elujõulise l e n b a u m 1960. Evaluational reactions to spoken language. — arengu tagamine 21. sajandil on keerukas ning paljude muutuja- Journal of Abnormal and Social Psychology, Vol. 60, pp. 44–51 tega ülesanne: arvestada tuleb keelepoliitilist olukorda, ja seda L o c h e r , U. 1994. Quebec youth: Language trends, attitude and im- ages of the future. Qestionnaire on French and English usage in ka regionaalselt, üleilmastumisest tulenevaid piiranguid, ja ma- daily life. — Youth and language II, Minister of Supply and Services janduslikke mõjureid. Sellist ülesannet ei ole võimalik lahen- Canada, Lisa C. Vt http://www.cslf.gouv.qc.ca/Publications/PubK101/ dada lihtsalt poliitiliste otsustega, vaja on juhtimist, mis eeldab K101ch1.html#table keelekeskkonna seisundi hindamist ja protsesside modelleerimis- M i l r o y , L. 2001. Bridging the micro-macro gap: Social change, oskust. Siinne artikkel oligi kavandatud osana sellest mahukast social networks and bilingual repertoires. — J. Klatter-Folmer, ülesandest. P. van Avermaet (eds.). Theories on Maintenance and Loss of Minor- ity Languages: Towards a More Integrated Explanatory Framework. Münster: Waxmann, pp. 39–64 Kirjandus O b i o l s , M. S. 2002. The matched guise technique: A critical ap- proximation to a classic test for formal measurement of language at- B o t , K. de 2001. Language use as an interface between sociolinguis- titudes. — Noves SL. Revista de sociolingü¯ıstika. Teoria i metodolo- tic and psycholinguistic processes in language attrition and language gia. Vt http://cultura.gencat.net/llengcat/noves/hm02estiu/ shift. — J. Klatter-Folmer, P. van Avermaet (eds.). Theories on Main- metodologia/a solis1 5.htm tenance and Loss of Minority Languages: Towards a More Integrated Explanatory Framework. Münster: Waxmann, pp. 65–82

2140 2141 Eesti koolinoorte keelehoiakud

O m a r , A. H. 1998. Language planning and image building: The case of Malay in Malaysia. — International Journal of Sociology of Language, Vol. 130, pp. 49–65 R a a g , I. 2003. Elu pärast eestlust. — Postimees, 8. III, lk 12 T r a a t , Imbi, Jaano I n n o 1997. Tõenäosuslik valikuuring. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus T o o d i n g , Liina-Mai 1999. Andmeanalüüs sotsiaalteadustes. Tartu: Tartu Ülikool Y a ˇgm u r , K. 2001. The relationship between subjective ethnolinguistic vitality perceptions and language maintenance in the Australian context: A critical appraisal. — Sociolinguistic and Psycholinguis- tic Perspectives on Maintenance and Loss of Minority Languages. T. Ammerlaan et al. (eds.). Münster: Waxmann, pp. 319–332 V a l k , Aune 1998. Mitte-eesti noorte psühholoogiline kohanemine mitmerahvuselises klassis: enesehinnang ja etniline identiteet. — Mitmekultuuriline Eesti: Väljakutse haridusele. Toim. M. Lauris- tin jt. Tartu: Tartu Ülikool, lk 401–426

MARTIN EHALA (sünd. 1963) lõpetas 1990. a Tallinna Pedagoo- gikaülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, 1992. a kaitses magistri- ja 1996. a doktorikraadi Cambridge’i Ülikoolis. Oli 1996–2000 pedagoo- gikaülikooli ﬁloloogiateaduskonna dekaan, a-st 1998 professor, praegu üld- ja rakenduslingvistika õppetooli juhataja. A-st 1996 on ta olnud rahvusvahelise humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirja Trames toimetaja.

KATRIN NIGLAS (sünd. 1970) on lõpetanud Tallinna Pedagoogika- ülikooli matemaatika-informaatika õpetaja kutsega 1993, kaitses samas magistrikraadi kasvatusteadustes 1996 ning Cambridge’i Ülikoo- lis magistrikraadi haridusuuringute erialal 1999, sai kasvatusteaduste doktori kraadi pedagoogikaülikoolis 2004. Töötab samas matemaatika- loodusteaduskonnas a-st 1994 (alul assistent, siis lektor ja a-st 2004 dotsent), ühtlasi 2001. aastast informaatika osakonna juhataja.

ENN TEGOVA. Sarjast “Tartu näod”

2142 Hans Maier

emantsipatsiooni, vägivallatu vastupanu, demokraatia, naiste, meeste ja laste õiguste, keskkonnakaitse märtritest jne. Viima- POLIITILISED MÄRTRID? sel ajal on seda mõistet laiendatud militaarsesse, sõjanduse valdkonda — martüürium mõistetuna eneseohverdusena ja ühtaegu Märtri mõiste relvana. Sõdurid, partisanid, atentaadi toimepanijad, kamikazed, kes nimetavad end märtriteks või keda teised nõnda nimetavad. laiendused tänapäeval Pidades silmas ajalooliste märtrite suurt hulka, räägib kiriklik traditsioon kujundlikult “tunnistajate pilvest” (Hb 12:1), “suurest rahvahulgast” (Ilm 19), “kiirgavast väest” (Ambrosius). Hans Maier Kõikvõimalikud tänapäeva märtrid — ning praegune laialivalguv ja hägune märtriterminoloogia! — toovad seevastu meelde vo- Tolkinud˜ Kersti Rist hava padriku. Järgnevalt püüan rajada selles metsas mõned si- hid (muidugi on iga selline katse seotud riskiga). Kõigepealt mõned tähelepanekud sõnade “märter” ja “martüürium” ning Tänapäeval, Esimesest maailmasõjast meie kaasajani, on märtri nende tähenduse ajaloo kohta, eriti saksa keeles. Sellele järgneb mõiste tähendusväli avardunud rohkem kui kunagi varem oma pika katse täpsemalt määratleda, millistes suundades on märterluse se- ajaloo jooksul. Seda näitab pilguheit sõnaraamatutesse ja kirjan- mantika viimasel ajal laienenud ja muutunud. Lõpetuseks vaatlen dusse, seda näitab kõnealuse sõna kasutamine tänapäeva pressis, küsimust, kuidas mõjutab märtri mõiste laienemine teoloogiat ja raadios, televisioonis, internetis ja seda kinnitab ka kõnekeel. kirikut ning religioonidevahelist suhet. Märtri mõistet ei kasutata mitte ainult traditsioonilises tä- henduses ajalooliste usukannatajate kohta — nii nagu jutlus- I. USUKANNATAJAD — MAAILMA MÄRTRID tatakse teisel jõulupühal vana tava kohaselt paljudes kirikutes “esimärter” Stefanusest, austatakse märtrite reliikviaid, taasavas- Kreeka sõna martyrion tähendab tunnistust kohtu ees.1 Tunnis- tatakse märtrite haudu ja mälestuspaiku ega jäeta näiteks linna- tuse andjat nimetatakse martys, tunnistaja. Kristlikus tähenduses patrooni mälestusmärgi sisseõnnistamisel mainimata, et tegu oli pole muidugi tegu suvalise tunnistusega ükskõik millises asjas. märtriga. Avalikus mälus ﬁgureerivad ka “kaasaegsed märtrid”. Selle all mõeldakse enamasti inimesi, kes võitlesid 20. sajandi des- 1E. Peterson, Zeuge der Wahrheit, Leipzig 1937. Taasavaldatud: pootiate vastu (kommunism, faˇsism, natsionaalsotsialism) ja jätsid Theologische Traktate. Ausgewählte Schriften. 1. kd, Würzburg 1994, selles võitluses elu, samuti võitlejaid inimõiguste eest, vägivalla, lk 93–129. Märtrikategooria kujunemise kohta seoses uustestamentliku rõhumise, viimase aja kõikvõimalike ebainimlike olude vastu. kaanoni väljakujunemisega vrd sama autori Johannesevangelium und Sellise sõnakasutuse kõrval, mis põhineb traditsioonil ja jätkab Kanonstudien, välja antud B. Nichtweissi pärandi hulgas: Ausgewählte seda, on välja kujunenud üldisema formaadiga poliitilis-humanist- Schriften. 3. kd, Würzburg 2003, lk 301–355; N. Bronx, Zeuge und lik märtrimõiste. Nii räägitakse tänapäeval vabaduse märtritest, Martyrer: Untersuchungen zur frühchristlichen Zeugnis-Terminologie, München 1961; E. Lohse, Martyrer und Gottesknecht, Göttingen 1963 (2. tr); K. Rahner, Dimensionen des Martyriums: Plädoyer für die Erweiterung des klassischen Begriffs. — Concilium (edaspidi Conc), “Politische Martyrer?: Erweiterungen des Martyrerbegriffs in 19 (1983), lk 174–176; Theologische Realencyclopädie (TRE), 22. kd, der Gegenwart.” — Stimmen der Zeit , Heft 5, Mai 2004, S. 291–305. lk 196–220; Lexikon für Theologie und Kirche (LThK) (3. tr), 6. kd, Avaldame autori nõusolekul. lk 1436–1444.

2144 3 2145 Poliitilised märtrid? Hans Maier

Pigem on martys selline tunnistaja, kes on valmis tunnistust an- juures pööratakse muidugi Augustinuse rõhuasetused pahupidi: des minema lõpuni, ohverdama oma elu, samas ise kergekäeliselt esiplaanil on piin, mitte enam tunnistus (poena non causa). eluga riskimata ja otsimata ise võimalust elu ohverdada. Ta muu- Martüürium, märter ja piin kuuluvad saksa keeles religiooni tub ohvriks, kuna ta tunnistab tõde. Ta läheb oma usu pärast sõnavarasse, moodustavad kindla omaette tähendusringi. See on surma. Tunnistajast muutub ta veretunnistajaks. Seejuures on viinud selleni, et need sõnad ei sekulariseerunud, nagu teised, otsustavad kaks aspekti: esiteks väljastpoolt pealepandud, mitte valgustusaja mõtlemises ja klassikalises kirjanduses. Ülekand- endaloodud või provotseeritud tagakiusamissituatsioon — ning mine ilmalikku, profaansesse kasutusse läks nendest mööda jälgi seejärel märtri seotus Kristusega ja kirikuga, mis legitimeerib ve- jätmata. Eelkõige sõna “märter” tundus olevat võimatu sekulari- ∗ retunnistuse. Tegu on “tunnistamisega evangeeliumi järgi”, nagu seerida. Sellepärast, et varasem aeg — nagu näidatud — oli sõna öeldakse varakristlikus allikas, Polykarpose martüüriumis. Millist süvendamise juba ära teinud. Teisalt kaitses märtri mõistet meta- surma märter sureb, millised on tema martüüriumi üksikasjad, mil- foorse ja sümboolse muundamise eest just selle seotus surmaga ja liseid piinu ta peab taluma, see kõik on teisejärguline: otsustav on surmvalusa vägivallaga. Jeesust järgides “ustava tunnistaja” usul põhinev valmisolek vere- Goethe ei saanuks Wertherit kuidagi nimetada “armastuse tunnistuseks (Ilm 1:5). Nagu ütleb Augustinus: “Christi martyrem 2 märtriks” — nii väga kui see ka vastanuks ajastu tundlikule mait- non facit poena sed causa.” Mitte piin, mida inimene kogeb, ei sele ja nii vähe kui ta muidu hoidus religioossete sõnade kirjan- tee temast märtrit, vaid “asi”, mille eest ta seisab ja mida ta tun- duslikust muundamisest. Tema teostes peaaegu ei esine sõnu nistab — asi, mis on ühtlasi tema tagakiusamise põhjus (causa) märter ja martüürium — vajaduse korral ta küll kasutab neid, “Kristuse vaenlaste” poolt. kuid väga vastumeelselt —, tähistavad ju need lõplikku, muutu- Uuemad keeled on märtri mõiste üle võtnud ladina keelest, matut, lihtsalt surmavat, ühekordset. Goethe jaoks on martüürium mis omakorda on selle laenanud kreeka keelest. Saksa keeles midagi ebasündsat, kohatut, põhimõtteliselt kujuteldamatut — on see tänini käibel olev laensõna. Seejuures rõhutab saksa keel eriti kujutava kunsti vallas.4 Hirm selle “sissetungi” ees tõkestab vähem sõna vana tähendust, tunnistust — pigem lasub rõhk kan- märtrimõiste transpositsiooni ülendavalt tundelise, humaanse, es- natusel, piinadel, ohvri kibedal surmal.3 Üheski teises keeles pole teetilise, ilusa valdkonda; kuigi teiste religioossete sõnadega tehti martüüriumist tuletatud sõna tahtlikult ja plaanipäraselt tekitatud seda meeleldi. kannatuse kohta (sks k Marter — piinamine). Saksa sõnas Marty- Seetõttu 19. sajandi klassitsism ja romantism pigem väldivad rium kõlab alati kaasa Marter — piinamine. Märter on seega ja tõrjuvad märtri mõistet, mitte ei võta seda taas kasutusele ega lihtsalt piinatav. Kristus tõusis üles ristisurmast — ta tõusis üles, muuda ümber. (See käib ka kirjandusliku Viini klassika kohta.) nagu kirikulaulus öeldakse, “kõigist piinadest”. Kagusaksa dia- Saksamaal said märtridraamad otsa barokiajastuga — romantism lektis tähistab “Marter” tänapäevalgi krutsiﬁksiga mälestustahvlit neid ei uuendanud. Sama käib ka eepika kohta. Sellisel teo- õnnetuspaigal (Lõuna-Saksamaal tavaliselt kasutusel deminutiivi sel nagu Les Martyrs ou le Triomphe de la religion chr´etienne vormis: Marterl). Saksa keel võtab martüüriumi mõiste otseses mõttes “südamesse”, esitab seda liigutavalt ja kaasatundvalt. See- 4Informatiivne on 1830. a kirjutatud, alles pärast surma avaldatud uurimus Christus nebst alt- und neutestamentlichen Figuren, den

∗ Bildhauern vorgeschlagen (Hamburgi väljaanne, 12. kd, lk 210–216), Kalle Kasemaa tõlge: “Püha Polykarpose martüürium I, 1.” — kus Goethe tõdeb: “Märterluse tunnusmärgid pole piisavalt sündsad Apostlikud isad, Tallinn 2002, lk 166. Tlk. uuema maailma jaoks” (lk 210) ja kaebab selle üle, et me Kristust 2Augustinus, Ad Cresconium grammaticum 3, 47. “väga sündsusetult piinatult, sageli paljalt ja koolnuna nägema oleme 3Olgu viidatud üldiselt märtri-artiklitele sõnaraamatutes, autoriteks pidanud” (lk 212). Pauluse kohta ütleb ta: “Teda kujutatakse tavaliselt J. ja W. Grimm, H. Paul ja W. Betz ning G. Wahrig. mõõgaga, mida meie aga tõrjume, nagu kõiki piinariistu” (lk 214).

2146 2147 Poliitilised märtrid? Hans Maier

Fran¸cois-Renéde Chateaubriand’ilt (1809) oma ajakohaste vii- On iseloomulik, et pärast 1871. aastat, kultuurivõitluse ajal, dete ja päevakajalisusega5 pole meie kirjanduses vastet. Üks- algab katoliiklikus miljöös märtridraama taassünd, eelkõige sel- nes paljupilgatud “katoliikliku miljöö” kirjandus püüdis alates lide ja tööliste seltside näitemängus.10 Muidugi pole tegemist märtsieelsest perioodist∗ barokseid süˇzeesid edasi kirjutada ja ri- suure kirjandusega — ometi ei tohi alahinnata nähtuse levikut ja kastas neid uute eksootiliste ja pärismaiste joontega.6 mõju intensiivsust. Ekspressionistlikus luuleski enne ja pärast Esi- Selle kõrval saavad märtrid katoliiklikus liikumises pärast mest maailmasõda naaseb taas märtriteema, nüüd juba kõrgemal “Kölni sündmust” (1837) uue tähenduse. Joseph von Görrese kirjanduslikul tasemel: mõeldagu sellistele teostele nagu Franz Athanasius (1838) on tähelepanuväärne avatakt.7 Siin kuuluta- Herwigi Sankt Sebastian vom Wedding (1921) või Franz Johannes takse katoliiklastele ette tagakiusamise aega, aga ka kasvamist Weinrichi Spiel vor Gott (1922). vabaduses: Pärast 1918. aastat saavutab märtrimõiste meie jaoks ta- Nagu ilmalik võim roomlaste ajal kord püüab end kristlaste vastu vapärase tähendusvälja. See ületab vanad konfessionaalsed pii- kaitsta ägedates tagakiusamistes üha kasvava vägivalla abil, kord rid. Sõna kiriklik tähendus, katoliku liturgias jätkuvalt edasi kan- jälle järele andes oma vihas lubab neile hoopiski rahu- ja hin- tud ning 19. ja 20. sajandil üha uuesti ajakohaselt uuendatud — getõmbeaega. Nemad aga mõlemal juhul, kord oma märtrite ve- olgu meenutatud “Prantsuse revolutsiooni märtrite” püha11 — res, kord vabaduses, mille nad kätte võitsid, kasvasid oma talentide kasutatakse nüüdsest ka protestantlikus (ja hiljem ortodoksses) poolest, nõndasamuti sünnib ka tulevastel päevadel.8 keeleruumis üha enam. Nõnda hakati näiteks punaarmeelaste poolt mõrvatud luteri pastoreid Baltimaades juba üsna varsti nime- Märterpiiskop Athanasius tõstetakse Görrese teoses, mis eemal- 12 dub vanast õukondlikust ja riiklikust kirikust, eeskujuks tulevas- tama “märtriteks”. Hiljem lisanduvad — mõlemas konfessioo- tele piiskoppidele (kuigi ta saadeti ainult maalt välja, teda ei sur- nis — stalinismi, faˇsismi, natsionaalsotsialismi veretunnistajad. matud); programmiliselt öeldakse seal kiriku kohta: Ja pärast Teise maailmasõja lõppu astub märtrikategooria kõigis kristlikes kirikutes esile uues ja hõlmavamas vormis.13 Sõna Sest suure ohvri peale on ta rajatud; ohverduste ja kannatuste toel on ta püsinud; ja kuna tal pole kunagi puudust liikmetest, kes on valmis pühendumiseks, on talle kõik raskused tulevikus ületatavad.9 10G. Clemens, “Erziehung zu anständiger Unterhaltung.” — Das Theaterspiel in den katholischen Gesellen- und Arbeitervereinen im 5Chateaubriand’i Diocletianusel on Napoleoni jooni, Hiéroclès deutschen Kaiserreich: Eine Dokumentation, Paderborn 2000. viitab Fouché’le. 11 ∗ Pius XI kuulutas 1926. a õndsaks revolutsiooni käigus hukatud Ajajärk Saksamaal 1815. a kuni 1848. a revolutsioonini. Tlk. “Pariisi märtrid”. Tegu on Pariisi peapiiskopkonna pühaga (alates 1979 6J. Osinski, Katholizismus und deutsche Literatur im 19. Jahrhun- laiendatud Ileˆ de France’i piiskopkondadele). Seda tähistatakse 2. sep- dert, Paderborn 1993; S. Schmidt, “Handlanger der Vergänglichkeit.” — tembril (prof. Reiner Kaczynski sõbralik teade, Münchenis, 5.11.2003). Zur Literatur des katholischen Milieus 1800–1950, Paderborn 1994. 12Oskar Schabert avaldas 1920 teose pealkirjaga Märtyrer: Der Lei- 7Görres pöördus oma oponeerivas teoses Kölni peapiiskopi Cle- densweg der baltischen Christen (Märtrid: Balti kristlaste kannatus- mens August Freiherr von Droste-Vischeringi vahistamise vastu Preisi tee); 1926 ilmus samalt autorilt Baltisches Märtyrerbuch (Balti märtrite võimude poolt 1837. “Sellega õnnestus geniaalsel publitsistil kujutada raamat). Drostet suure kirikuvabaduse eestvõitlejana ja muuta tema juhtum kõiki 13Zeugen einer besseren Welt: Christliche Märtyrer des 20. Jahr- katoliiklasi puudutavaks.” R. Lill, Handbuch der Kirchengeschichte, hunderts, väljaandjad K.-J. Hummel ja Ch. Strohm, Leipzig 2000; Zeu- väljaandja H. Jedin, VI/1, Freiburg 1962–1979, taastrükk 1985, lk 397. gen für Christus: Das deutsche Martyrologium des 20. Jahrhunderts, 8Joseph von Görres, Athanasius, esmatrükk: Regensburg 1838, väljaandja H. Moll, 2 kd, Paderborn 2000 (2. väljaanne); sama autor, lk 145. “Die Märtyrer des 20. Jahrhunderts.” — IKaZ 31, 2000, lk 429–446; 9Samas, lk 146. A. Riccardi, Salz der Erde, Licht der Welt: Glaubenszeugnis und Chris-

2148 2149 Poliitilised märtrid? Hans Maier

“märter” kasutatakse üha enam “globaalselt”, inimeste kohta kogu dis, Alˇzeerias ja Sudaanis, Guatemaalas, Peruus, Ugandas ja maailmas. Tiibetis. Kaasaegsetes romaanides esineb märtri mõiste mit- Ent mitte ainult kiriklik märtrimõiste ei levi ega kinnistu mesugustes tähendustes.16 Missatekstid, eestpalved, palvused, tänapäeval — sageneb ka sõna üldisem kasutamine. 20. sajandil mälestuspalved märksõnaga “märter” hõlmavad 2000 aastat, ühen- sõna “märter” ilmselgelt enam ei väldita nagu varem, seda ei peh- davad paljusid linnu ja maid, isegi terveid kontinente. Hingehoius mendata ega hiilita sellest mööda. See “sobib” ajastu kliimaga — ja diakoonias, kateheesis ja täiskasvanute koolituses võetakse nõudliku, sundiva, sageli brutaalse viisiga, millega moodsaid des- omaks selle teema uusi mõõtmeid. Nõnda mälestab Dresden- pootiaid inimesele peale surutakse ja inimene lõplike otsuste ette Meisseni piiskopkond “Müncheni väljaku märtreid” Dresdenis. seatakse. Svaabiˇ Juura Lebenshaus meenutab 16. sajandi vägivallatuid märt- Vaadates ringi praegusaja kirjanduses ja meedias, kohtame reid. Saksimaa Evangeelne Luterlik Kirik pakub temaatilisi juma- sõna “märter” igal sammul. Spekter on lai: taasavastatud aja- lateenistusi inimestele, kes pole kunagi kuulnud midagi märtritest; loo “vanadest märtritest” kuni 20. (ja juba 19.) sajandi “polii- märksõnaks on: märtrid 2001 — kristlaste tagakiusamine. Need tiliste märtriteni”; “filosoofia märtritest” (prototüübid: Sokrates, on vaid mõned näited paljudest. aga ka Giordano Bruno) kuni “usuvabaduse märtriteni”; kristlikest Teised lähevad veelgi kaugemale märtri mõiste poliitilise, eeti- tunnistajatest kuni juudi ja islami võitlejateni; süüria märtritest lise või vaimse-humaanse üldistamise suunas. Sellised teoloo- varakristlikul ajal kuni partisanideni ja atentaadi toimepanija- gid nagu Jon Sobrino, Séan Freyne ja JoséIgnacio González teni tänapäeva Iraagis; katakombi-aegsetest märtritest kuni “rah- Faus laiendavad märtrimõistet nõnda, et see ei tähista mitte vuslike”, “poliitiliste”, “revolutsiooni” märtriteni, “õiglase sõja”, ainult üksikuid isikuid, nagu Thomas Beckett või Oscar Romero; “rahu”, “võidu” märtriteni kaasajal.14 ka terved rahvad võivad nende meelest ristilöödud ja märtriks 17 Raamatute pealkirjades, artiklites, internetis (juba ainuüksi saada. Nagu näiteks Ladina-Ameerika kodusõdades tagakiu- Google’ist leiab 573 teadet!)15 nimetatakse märtriteks sedavõrd satud, vägistatud, mõrvatud, “kadunud”; nende seas piiskopid, erinevaid isikuid nagu Louis Auguste Blanqui, Mahatma Gandhi, preestrid, kateheedid. Nende kohta koostatakse praegu palju- Varssavi geto ülestõusu kangelased, Filipiinide 1986. a revolut- des maades piiskopikonverentside ülesandel nimekirju ja elulu- siooni juhid, aga ka Yassir Arafat, Mohammed Atta, Michael gusid — hilisema martüroloogiumi eelastmed. Mõnedki teoloo- Jackson ja prantsuse talupoegade juht JoséBové. Elulugudes, gid peavad märtriteks ka Põhja- ja Lõuna-Ameerika põliselanikke, Aafrika ja Aasia kolonialismi-, orjapidamise, tagakiusamise ja mälestustes ja jutustustes kirjeldatakse ajalooliste märtrite saa- 18 tust Kölnis, Lübeckis ja Regensburgis, Dachaus ja Buchenwal- sõja ohvreid. Sellistes kollektiivsetes dimensioonides sulab martüürium tihtipeale kokku genotsiidiga. Märter muutub liht- tenverfolgung im 20. Jahrhundert, Freiburg 2002; praeguse seisu kohta salt “ohvriks”. vrd: W.-D. Hauschild, “Märtyrer/Märtyrerinnen nach evangelischem Verständnis”; G. Voss, “Das Gedächtnis der Märtyrer in der römisch- katholischen Kirche”; V. Ivanow, “Die Heiligsprechung der neuen rus- 16Arvukaid tõendeid leiate Dudeni keelekartoteegist Mannheimis (dr sischen Märtyrer”, kõik ilmunud väljaandes: Evangelische Arbeitsge- Matthias Wermke sõbralik teade 16.7.2003). meinschaft für Kirchliche Zeitgeschichte, Mitteilungen 21/2003, lk 1–51; 17J. Sobrino, “Unsere Welt — Grausamkeit und Mitleid”; sama autor, G. Ringshausen, Auf dem Weg zu einem evangelischen Martyrologium? “Die Märtyrer: eine Herausforderung für die Kirche”; S. Freyne, “Jesus (ilmumas). der Märtyrer”; J. I. González Faus, “Zeugnis einer Liebe — getötet aus 14Hea ülevaade: Conc 39 (2003), lk 1–138: “Martyrium in neuem Haß auf die Liebe”, kõik ilmunud: Conc 39 (2003). Licht”. 18Vrd käsitlusi Sri Lanka tamilite (S. J. Emmanuel), Ladina- 15Seisuga 21.7.2003; siit on võetud ka järgnevad näited. Ameerika (E. Tamez) ja Aafrika kohta (T. Okure), sealsamas.

2150 2151 Poliitilised märtrid? Hans Maier

Pole kahtlust: sõna “märter” on saanud ajastu võtmesõnaks. religioonideni, vägivallatust kuni vägivaldse tegutsemiseni — ja Samas on see üha laieneva ja üldisema kasutuse käigus minetanud vastavalt ka passiivsest ohvrist kuni aktiivsete tegudeni. Ühel midagi oma teravusest ja selgusest. Sõna päritolu, taust, algne pool seisavad vägivallast ümbritsetud, vastaste hävitustahte mee- tähendus on paljuski tuhmunud. Tänapäeval on olemas väga eri- levalda antud abitud “passiivsed” märtrid — inimesed, kel polnud nevaid märtrimõisteid. Paljud konkureerivad omavahel. Eelkõige võimalust elu ohverdamisest pääseda, ning teisel pool need, kes on tekitanud arusaamisraskusi ja vastuolusid märtrimõiste poliiti- on selle ohvri ise teadlikult valinud, et võidelda usulise, aga ka po- line määratlus. Kaasaja inimene võib mõelda samuti nagu üks ku- liitilise, sotsiaalse või sõjalise rõhumise vastu. Nii näiteks hõlmab nagine poliitilise märtrimõiste propagandist, kes 1847. a Rotteck- S. J. Emmanuel tamili vabadusvõitlejad oma mõistesse “vabastuse Welckersi riigileksikonis seletas märksõna “märter” järgmiselt: kangelaslikud märtrid”, kinnitades provotseerivalt: Muidugi sõltub siin palju konkreetsest seisukohast; ja niikaua, kui on Püüdmata kuidagimoodi vägivalla ees silmi sulgeda, seda õigustada maailmas parteisid, saab olema nii, et üks partei tähistab märterlust või sellele üles kutsuda, pole raske ette kujutada, kuidas võitlev rah- seal, kus teine näeb vaid ärateenitud karistust [---] Needsamad aga vas ja selle juhid viiakse rõhuja ja tema sõjamasina poolt selleni, et jäävad ilmselt nõutuks selliste näidete suhtes nagu Svaabiˇ Konradin nad on sunnitud end kaitsma riigi vägivalla ja terrori vastu enese- ja Maria Stuart, mille puhul legitiimsus näib olevat iseendaga vastu- tapurünnakutega, isegi kui seejuures võivad hukkuda süütud.20 olus, ning seal, kus äärmused kokku puutuvad, võib nende äärmus- likest esindajatest kergesti oodata, et kord Marat, kord Charlotte Samasuguseid vaateid kohtame Ladina-Ameerika ja Aafrika Corday ja uuema juhtumi puhul kord Kotzebue, kord Sand märtriks kirikuesindajate ning teoloogide seisukohavõttudes — ja lausa en- kuulutatakse.19 dastmõistetavalt laiendab enamik tänapäeva islamiriikide õigus- teadlasi ja teolooge märtrimõistet sõduritele, sissivõitlejatele, atentaadi toimepanijatele ja enesetaputerroristidele, kuivõrd nad II. MÄRTRISEMANTIKA MUUTUMINE ohverdavad oma elu õiglases võitluses “islami vaenlaste” vastu. Küsigem nüüd täpsemalt, kuhu on märtrisemantika viimasel ajal Võrreldes sellega on kristlikes kirikutes institutsiooniliselt keh- nihkunud. Millistes suundades on traditsiooniline märtrimõiste testatud (või teoloogilises arutluses esinev) märtrimõiste muidugi laienenud ja millises seoses (või millises vastuolus) on see laiene- rangemalt ja täpsemalt piiritletud. Eelkõige käib see katoliku ki- mine kiriklike traditsioonidega? riku kohta, kus on alates paavst Benedictus XIV-st (1740–1758) märtriks tunnistamisel mõõduandvad kolm kriteeriumi: vägivaldse surma fakt (martyrium materialiter), tagakiusajate usu- ja kiri- Religioosne arusaam kuvaenulikkus (martyrium formaliter ex parte tyranni) ja ohv- ripoolne usu tunnistamine (martyrium formaliter ex parte victi- Esmalt võib kindlaks teha, et sõnad “märter” ja “martüürium” on 21 20. sajandil säilitanud oma religioosse tuuma, seda isegi tugevda- mae). Ka ortodoksi kiriku märtrikspühitsemise praktika — Ve- nud. Saksa keeles on võimalik oma 80% kirjanduses või interne- nemaal nõukogude ajal katkenud, ent 20. sajandi 90. aastatel taas tis ettetulevat sõnakasutust seostada religioonivaldkonnaga. Mui- jätkatud arvukate “uusmärtritega” — järgib vanu, äraproovitud dugi põhineb see asjaolu avaral religioonikäsitusel. Skaala ula- traditsioone: siin on esiplaanil Vladimir Ivanovi käsitluse järgi tub “kuuleka kannatuse” religioonidest kuni aktiivsete ja sõjakate “pühaduse ilmutusliku ja imettegeva loomuse tajumine”, “inimli-

19Das Staats-Lexikon: Encyklopädie der sämmtlichen Staatswissen- 20S. J. Emmanuel, “Martyrium als Kampf um Leben und Würde in schaften für alle Stände, väljaandjad C. von Rotteck ja C. Welcker, Asien: Tamilen auf Sri Lanka.” — Conc 39 (2003), lk 15–22; tsitaat 8. kd, Altona 1847, K. Steinackeri artikkel: “Märtyrer (religiöse und lk 19. politische)”, lk 723–732; tsitaat lk 730jj. 21Voss, op. cit., lk 30jj.

2152 2153 Poliitilised märtrid? Hans Maier kus üldisikliku allutamine jumalikule persoonile” (Georgi Fedo- Kas saab aga “aktiivne”, “poliitiline” märter vältida ülaltoo- tov).22 Luterlik märtrimõiste toetub pühakirjale ja usutunnistus- dud dilemmat: et viimaks käib võitlus parteide vahel ja vastamisi kirjadele; otsustav on tugev seos ristilöödud Jeesusega, Kristu- on erinevad tõed (ja kõigil pooltel on oma “märtrid”)? Kõige pa- sega: remini võib ta praegustes tingimustes seda lahendada seeläbi, et Märtrid tunnistavad ühelt poolt sõnadega Kristust või Jumala tõde, ei võitle mitte “ühe poole” eest, vaid vastukaaluks võitluses osa- teisalt tunnistavad tegudega jumalikku õiglust või käske.23 lejate erihuvidele toob välja universaalse printsiibi: inimõigused Need kriteeriumid pole küll samased, kuid on lähedased ja ja inimväärikuse, üldinimliku aspekti. Selles osas on olukord inimõigusliku universalismi ajastul tõepoolest teine kui enne Esi- täiendavad teineteist. Tänu sellele on kristlikud kirikud avastanud 25 oma märtrite näol ühise oikumeenilise pärandi. See käib eelkõige mest (ja isegi enne Teist) maailmasõda. 20. sajandi veretunnistajate kohta, keda on sajandite lõikes kõige Miks äratas budistlike munkade enesepõletamine Vietnami sõja ajal nii üldist vastukaja? Miks paljastasid Jan Pallach∗ rohkem alates algkiriku tagakiusamisajast. See käib aga ka neile ∗∗ eelnenud ja tulevaste “Kristuse tunnistajate” kohta kõigis maailma ja Oskar Brüsewitz talumatu poliitilise olukorra oma eneseta- puga? Miks me kummardame Poola salapolitsei poolt Varssavis paigus. Nõnda ei põhjustanud märtrite mitmesugune meelespida- ∗∗∗ mine millenniumi aastal 200024 mitte ainult mõiste teoloogilist uputatud preestri Jerzy Popiełuszko ja tankide poolt Pekingis konkretiseerimist, vaid aitas kahtlemata kaasa praegu asetleid- Tiananmeni väljakul allaaetud hiina tudengite ees? — Sest nad vale märtrimõiste üldisele levikule avalikkuses. Et martüürium tõid päevavalgele ebaõigluse ja neil õnnestus katkestada despoo- pole midagi ajaloolist, vaid midagi kaasaegset, nimelt kristluse tia vaikus ja tõmmata endale vähemalt lühikeseks ajaks maailma tõsiseim vorm, ning võtab seetõttu üha uusi vorme — see arusaam tähelepanu. Veel Kolmandas Riigis või kommunismi ajal oli see on tänapäeval üldlevinud. teisiti: kommunistid ja natsionaalsotsialistid ei tahtnud mitte ainult vastupanu murda, vaid eelkõige tõrjusid selle anonüümsusesse ja isolatsiooni, nullides selle mõju ja vastukaja. Varakristlikud Avalik-poliitiline tunnistus martüüriumid olid veel suunatud tunnistusele avalikus kohtus: Olgugi et märtri mõiste tuuma moodustab tänapäevalgi kristlik kogemus, tuleb siiski nõustuda, et kõnealune mõiste on 20. sajandi jooksul saanud uue sisu. Martüüriumi, nagu võime näha, mõistetakse tänapäeval vähem kui varasematel aegadel 25 passiivse alistumisena, kannatava eneseohverdusena — paljude Mõeldagu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonile (1948), rahvusva- jaoks tähendab see näitlikku tegu, sütitavat eeskuju, tunnistust helistele paktidele kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ning majandus- tõe ja õigluse kohta. Martüüriumil on tänapäeval sageli indivi- like, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta (mõlemad 1966), rahvusvahelise “inimõiguste poliitika” tekkimisele alates 1970. aastatest, ÜRO duaalne, isegi individualistlik nägu. See väljendab isiklikku pro- inimõiguste ülemkomissari tegutsemisele ning pidevale diskussioonile testi anonüümsete jõudude vastu. Isegi kui märter ei suuda des- inimõiguste rikkumise üle Ühinenud Rahvaste foorumi ees. pootset vägivalda peatada, püüab ta siiski väljendada üldinimlikult ∗Tˇsehhi tudeng, kes põletas end avalikult 1968. aastal Prahas pro- aktsepteeritavat seisukohta kaasaja olukorra või sündmuste kohta. testiks NL vägede sissetungi vastu. Toim. Sageli mõistetakse ju hukatud tagantjärele ootamatult õigeks. ∗∗Ida-Saksa vaimulik, kes põletas end 1976 protestiks Saksa DVs valitsenud poliitilise rõhumise ja kristlaste tagakiusamise vastu. Toim. 22Ivanow, op. cit., lk 41. ∗∗∗Poola kommunistlikku diktatuuri aktiivselt kritiseerinud popu- 23Hauschild, op. cit., lk 22. laarne preester ja Solidaarsuse poolehoidja, kes mõrvati 1984 julgeole- 24Ülevaade: Moll, “Die Martyrer des 20. Jahrhunderts”. kujõudude poolt. Toim.

2154 2155 Poliitilised märtrid? Hans Maier

Nero tsirkus ja Kolosseum olid avalikud paigad. Seevastu 20. sa- isa päästmiseks) tunnistati ja kinnitati tõeliseks martüüriumiks.28 jandi märtrid surid valdavalt anonüümsuses ja üksinduses.26 Sellist märtrimõiste uut rõhuasetust ja sisu ei saanud ega saa edas- Mõnes mõttes on totalitarismijärgne ajastu hakanud taastama pidigi märtrite kanoniseerimisel enam eirata — üha enam lasub kristliku (ja muide ka juutliku!) martüüriumi vanu tingimusi: ava- raskuspunkt usu noeetilise, intellektuaalse proovilepaneku asemel lik ja näitlik, mõjus tunnistus, seotus kogukonnaga, kelle ees tunnistaja “kogu eksistentsil”. märter käib samavõrd, kui kogukond teda järgib. Nõnda nähtuna Kõige enam on katoliku kirik teinud oma järeldused märtri- tuleb märtrite avalik, poliitiline külg praegu paremini esile kui mõiste üldkasutatavast tähendusest, rõhutades tunnistaja eksis- 20. sajandi totalitaarsete ideoloogiate ja nende võimuaparaatide tentsi ja tema vabatahtlikku armastuse tegu. 18. sajandist peale ajastul. See on sarnane varakristliku arusaamaga. Märter on ava- kindlaksmääratud ja 20. sajandil täiendatud märtrikriteeriume on lik tunnistaja, ta purustab ilmalik-ajaloolise võimu ahelad — nagu tõlgendatud ja aktualiseeritud, võttes arvesse tänapäeva koge- Kristus, kellega koos ta risti lüüakse, paljastas võimu ja vägivalla musi. Kuidas on see mõjutanud märterluse fenomeni? Kas vana ning nende kõikvõimsuse petlikkuse (pompa diaboli).27 tähendus, et usutunnistaja ei tohi mingil juhul martüüriumi aktiiv- Märtri keskne vägi on usk — selline usk, mis on midagi enamat selt otsida ega provotseerida, lööb kõikuma? Varakristlike taga- kui pelgalt “tõekspidamine”; usk, mida saab väljendada tegudes ja kiusamiste ajal toimus teatavasti elav arutelu selle üle, kas tohib mis on tingimatu armastusega pühendumise lõpuleviimine Kris- “martüüriumiks sundida”.29 Vastus on muidugi eitav — ometi tuse eeskujul. Seepärast toimis Johannes Paulus II õigesti, kui leiame palju tunnistusi märtrisurma igatsemisest ja mitmete tun- kuuria tahtis poola frantsisklase Maximilian Kolbe pühakukskuu- nistajate murest, et nad võivad sellest “armastuse ohvrist” ilma lutamise protsessis omistada talle “ainult” usutunnistaja staatust jääda. (põhjendusega, et teda ei mõrvatud “vaenust usu vastu”!). Paavst Nõnda kirjutas Antiookia Ignatius Rooma kogudusele, olles saavutas selle, et Kolbe surm Auschwitzi näljapunkris (ühe pere- vangina teel Rooma: “Rohkem ei saa te mulle pakkuda, kui et saak- sin ohverdatud Jumalale, senikaua kui ohvrialtar on valmis [---] 26Vrd Dietrich Bonhoefferi aimuslikku märkust aastavahetusel 1942/ Lubage mind olla mu Jumala kannatuste jäljendajaks!”30 Kas sel- 1943: “On lõpmata palju lihtsam kannatada ühiselt kui üksinda. On lised palved ja soovid esinevad ka kaasaja martüüriumides? Kas lõpmata palju lihtsam kannatada avalikult ja austuses kui eraldatuses ja viitavad sellele näiteks Maximilian Kolbe vabatahtlik ülesandmi- häbis.” Väljaandes: Widerstand und Ergebung, München 1970, lk 11– 27, tsitaat lk 24. Karl Rahner rääkis “20. sajandi peaaegu tunnistaja- teta hääbunutest”. Tsiteeritud V. Conzemiuse järgi, “Neue Märtyrer”, väljaandes IKaZ 32 (2003), lk 309–314; tsitaat lk 313. 27Kõige veenvam nende seoste analüüs jällegi Petersonil, Zeuge der 28Gonz´alez Faus, op. cit., lk 48. Kuuria algse kavatsuse vastu kuu- Wahrheit; vrd ka D. Bonhoeffer, op. cit., lk 12jj; H. U. von Balthasar, lutada Kolbe pühaks ainult usutunnistajana, mitte märtrina, protesteeris Cordula oder der Ernstfall, Einsiedeln 1966; Freyne, op. cit., lk 38–47. Karl Rahner; vrd K. Rahner, “Dimensionen des Martyriums: Plädoyer Märtri ühendamises Kristusega näeb Teise Vatikani kirikukogu dogmaa- für die Erweiterung des klassischen Begriffs.” — Conc 19 (1983), tiline konstitutsioon kirikust martüüriumi otsustavat tunnusmärki kui lk 174–176. “armastuse tunnistust”: “Martüüriumi, mis teeb jüngrid sarnaseks Õpe- 29Kiriku kõige varasemates ütlustes selle kohta, näiteks Smyrna ko- tajaga surma vabatahtliku vastuvõtmise poolest ja verevalamise kaudu guduse kirjas piiskop Polykarpose martüüriumist, püütakse “tunnistust õnnistuseks maailmale, väärtustab Kirik kui väljapaistvatkingitustjaüli- evangeeliumi järgi” lahutada omavolilisest märtrisurma taotlemisest. mat armastuseväljendust. Kuigi see vähestele osaks saab, peavad siiski Vrd G. Buschmann, Das Martyrium des Polykarp, Kommentar zu den kõik valmis olema tunnistama Kristust inimeste ees ja järgnema Talle ta- Apostolischen Väter, 6. kd, Göttingen 1998. gakiusamistes, mis Kirikul kunagi ei puudu, risti teele” (Lumen Gentium 30Antiookia Ignatiuse, apostliku isa kiri Rooma kogudusele II.2; VI.3 42). (tlk Kalle Kasemaa). — Apostlikud isad, Tallinn 2002, lk 127jj.

2156 2157 Poliitilised märtrid? Hans Maier ne Auschwitzis või Edith Steini∗ üleskutse oma õele “Tule, me mise, globalismi jumalaid? Kas ei haju nõnda märtrimõiste kõik läheme oma rahva eest!”? piirjooned, kas ei lahustu see lihtsalt üldisemas “ohvri” mõistes? Veelgi tugevamalt mõjutab kaasaegset märtrisemantikat dis- Tähendusvälja problemaatilised laiendused kussioon islami “enesetaputerroristide” üle. Suur osa interneti tea- detest (kokku umbes kolmandik!) pärineb sellest allikast.32 Afga- Seda probleemi varjutavad (ja osalt tõrjuvad) tänapäeva avali- nistani, Palestiina, Iraagi ja teiste maade originaalteadetes kasuta- kus diskussioonis kaks nähtust, millest ei saa siinkohal mööda takse märtrimõistet täiesti kriitikavabalt, otsekui oleks see midagi minna. Esiteks märtrimõiste politiseerimine kaasaja teoloogiliste enesestmõistetavat. Nõnda teatab üks Palestiina kooliõpetaja, et voolude mõjul — eelkõige seoses nüüd tavaks saanud imperia- Sami on hommikul hukkunud märtrina; järgneb mälestuspalve: lismi-, kapitalismi- ja üleilmastumiskriitikaga. Teiseks seosta- “Meiegi oleme valmis märtritena langema.” Intifada luuletu- takse seda sõna islami enesetaputerroristidega, kes nimetavad end sed ülistavad märtrisurma. Ühes kõnes Palestiina hetkeolu- märtriteks, ja seetõttu on märtrimõiste saanud viimasel ajal teatud korra kohta tervitatakse “märtrite kõrgestihinnatud perekonnaliik- vildaka varjundi. meid”. Araabia meedias nimetatakse enesetaputerroriste läbivalt märtriteks. Selle kohta pakub arvukalt näiteid 2003. aasta märtsis ilmunud ajakirja Concilium vihik “Martüürium uues valguses”.31 Siin Kolmanda lahesõja ajal 2003. aasta märtsis/aprillis kuulu- seatakse märtriteoloogia kaasaegse maailma konteksti ühes selle tas Iraak mitu korda välja “märtrioperatsioonid”. “Märtrid on mitmetahulisuse ja vastuoludega — kahtlemata on see saavutus. õilsaimad meeste seast,” ütleb Hamsa Mansur, islami tegevus- Märterlust seostatakse mitmesuguste aktuaalsete probleemidega: rinde IAF-i peasekretär. Üks Saddam Husseini eliitsõdur tunnis- alates sõjast ja keskkonnakahjustusest kuni võlakoorma, nälja ja tab: “Ma tahan võidelda Iraagi eest, kuni langen märtrina.” Ka aidsini. Muidugi saab enamikus artiklites esinev märtrimõiste pii- Saksa meedias võetakse see keelekasutus üle, mõnikord distant- ritlemine (ja politiseerimine) olla parimal juhul vaid mõtteimpulss, siga, vahel aga ka kriitikavabalt. Harva tehakse juttu sellest, et “kasulik provokatsioon”. Sest mis kasu on sellest, et kõiki tegu pole Euroopas käibel oleva märtrimõistega, vaid islamistlike tänapäeva maailma rõhumise, alatoitumise, küüditamise, vere- rühmituste enesemääratlusega, mis seda mõistet teravdab. Haru- saunade, taudide, sõdade ohvreid nimetatakse märtriteks või mil- harva leiame viiteid sellele, et näiteks Hizbollah’ enesetaputerro- lekski selliseks, rääkides “ristilöödud rahvastest”, “piinatud kon- ristid ei saada surma mitte ainult ennast, vaid ka teisi, nii et viima- tinentidest” — ja lisatakse maailma üldisele kannatusele veel eri- seid saab tõepoolest teatud õigustusega nimetada “kaasaegseteks line “kannatamine kiriku tõttu”? Kogemusi, millest selles vihikus märtriteks”. räägitakse, tuleb tõsiselt võtta. Siin on palju vapustavat ja ma- sendavat. See näitab, et kristlaste ja kiriku tagakiusamine pole III. MÄRTRID: Hitleri, Stalini ja Mao surmaga sugugi lõppenud. Ometi jääb puu- KÜSIMUSED TEOLOOGIALE JA RELIGIOONILE dulikuks nende kogemuste teoloogiline mõtestamine. Kas pole see liiga lihtne, kui nüüd sarnaselt kunagiste despootiatega tahe- Mida tähendab märtrimõiste avardumine meie ajal teoloogia, ki- takse paljastada ja kukutada uusi majanduse, uusliberalismi, tarbi- riku ja religiooni seisukohast? Kuidas see mõjutab konfessiooni- devahelist, oikumeenilist, aga ka religioonidevahelist diskursust? ∗Juudi päritolu saksa fenomenoloog (1891–1942), hiljem katoliik- Esmalt tuleb märkida, et 20. sajandi suur märtrite hulk kristliku ki- lane, nunn karmeliitide kloostris. Mõrvati natside poolt Auschwitzis. riku sees on põhjustanud intensiivsemat järelemõtlemist märtrite Kuulutatud pühakuks. Toim. 31Conc 39 (2003), lk 1–138. 32Seisuga 21.7.2003.

2158 2159 Poliitilised märtrid? Hans Maier ja martüüriumi üle, tunnistamise ja elu ohverdamise üle koos Kris- Need küsimused puudutavad eelkõige kristlikke kirikuid — tusega ja Kristusele.33 Selle teemaga seonduvad küsimused ulatu- seega ortodoksset, katoliku ja protestantlikku kirikut. Kõik nad vad kirikukäsituse tuumani. Miks on üldse märtrid olemas? Kas püüavad tänapäeval oma märtritraditsioone luua, uuendada ja elav- martüürium on karismaatiline erandolukord üksikute ja väheste dada. Ühtlasi otsivad nad võimalust omavahel kogemusi vahetada. jaoks või on valmisolek martüüriumiks kristluses tõsiseltvõetav Erinevad proﬁilid, mis seejuures ilmnevad, ei peaks vastastikuse paljudele, isegi kõigile? Ja mida tähendab see valmisolek kogu- õppimise protsessi pärssima — eeldades, et keskendutakse eri rah- duste jaoks? Kuidas nad peaksid mälestama õigel ja legitiimsel vastest koosnevale “suurele hulgale” tervikuna. Praegused ja tu- viisil märtreid in actu (eestpalvetes)34 ja in memoria (palvused, levased tagakiusamised kui kristliku elu läbikatsumine ja proovi- pühad)?35 Kuidas mõjutab märtrite mälestamine kirikuelu ja ki- lepanek muudavad kindlasti martüüriumi edaspidigi aktuaalseks. riku “regulaarsete struktuuride” ülesehitust, liturgiat, palvet, jut- Nii et “märtrite kiriku” oikumeeniline perspektiiv, mis koondab lust, pühadekalendrit, kirikuaastat? mälestuspalvetes uuesti konfessiooni poolest lahknenuid, ei tohiks ka 21. sajandil kaduda.

33 Kuid islamistlike “märtrite” olemasolu tänapäeva maailmas Vrd märkused 13, 14 ja 24. Oma apostellikus kirjas Tertio millenio näitab, et probleem ulatub väljapoole kristlikke kirikuid. See adveniente (2000) ütleb paavst Johannes Paulus II: “Teise aastatuhande puudutab ka kristluse vahekorda mittekristliku maailmaga, eriti lõpul on Kirik uuesti saanud märtrite kirikuks. Usklike — preestrite, or- duinimeste ja ilmikute — tagakiusamine on põhjustanud maailma erine- islamiga. Kas “abramiitlike religioonide” ühisosa (mis on küll vates osades rikkaliku märtrite saagi. Kristuse tunnistamine kuni vereva- kahtlemata olemas) on piisavalt tugev, et leevendada võimalikke lamiseni on saanud katoliiklaste, ortodokside, anglikaanide ja protestan- konﬂikte? Või tuleb konstateerida, et religioonidevahelise dia- tide ühiseks pärandiks, nagu juba Paulus VI rõhutas oma jutluses Uganda loogi vastuolusid ei lahenda ka suurimad jõupingutused? märtrite pühakskuulutamisel. See on tunnistus, mida ei tohi unustada.” Islam tunneb samuti usu tunnistajaid nii sõna kui verega. Tsiteeritud Molli järgi: “Die Märtyrer des 20. Jahrhunderts.” — IKaZ Siingi — võimalik, et juutluse ja kristluse mõjutusel — on see 31, 2000, lk 429–446. mõiste välja kujunenud kohtu ees tunnistamisest. Kuid lisaks 34 Eestpalvete nimistute täiendamise kohta tunnistavas kirikus märgib õiguskeelele mängib siin algusest peale rolli ka sõjaline keel. Ha- Eberhard Bethge oma teoses Dietrich Bonhoeffer: Eine Biographie dith’i pärimuses on märter see, kes dˇzihaadis, pühas sõjas sureb (München 1970, 3. väljaanne, lk 674): “Eestpalvete nimekirjad jäid küll ohvrisurma ja seega Allahi eest — eelkõige on selleks islami sõdur. endiselt pikaks, kuid rubriik “vahistatud” jäi lühemaks ning pidi harjuma uute väljendite ja pehmenduste skaalaga.” Kui Bonhoeffer oli otsusta- Jumal tasub sellise pühendumise: nud valida konspiratiivse vastupanu tee, teadis ta, “et kirik pole veel Oma teenete ja ohvrisurma kaudu on märter süüst vabastatud, ta suuteline tema tegevusega kaasa minema, seepärast ei saanud ta kiri- pääseb puhastusest ja kohtupäevast. Ta võib asuda kõrgeimale ko- kult kaasvastutust paluda. Samuti teadis ta, miks tema tunnistav kirik hale paradiisis Jumala trooni kõrval [---] Tema ohvril on lepitav ei andnud talle kohta eestpalvete nimistus: mitte ainult sellepärast, et jõud.36 kirik pidi ohtlikus olukorras ettevaatlik olema; mitte ka seepärast, et kirik ei tundnud veel kõiki konspiratiivse tegevuse detaile; vaid ilmselt Ammusest ajast on islami mõtlemises olemas tugev seos ka seetõttu, et kirik ei suutnud veel mõtelda nendes kategooriates, mille martüüriumi ja paradiisi vahel. Tänapäeva dˇzihaadisõdalased toe- alusel Bonhoeffer reageeris erakorralise olukorra nõuetele” (lk 893). tuvad siinkohal vanale usupärimusele, mida nad teravdavad ja ra- 35Jutustusi usutunnistajate kannatusest ja surmast loeti kristlikes ko- dikaliseerivad.37 gudustes ette martüüriumi aastapäevadel. Martüroloogiate tekstid — osalt kohtuprotokollidel põhinevad — kinnistusid aja jooksul kiriku 36TRE, 22. kd, lk 199. mälus. Märtrite meelespidamine moodustas kiriklike pühakutepühade 37Nõnda muutub vana kohustus dˇzihaadiks — võitluseks kurja vastu vanima kihistuse. Mälestuspäevadest kujunes välja pühakutekalender. oma mina sees ja sellest väljaspool — 11. septembri 2001 surmalendurite

2160 4 2161 Poliitilised märtrid? Hans Maier

See tõstatab veel kord küsimuse: kas tohib martüüriumi taot- sünonüümiks. See oleks aga loomuvastane moonutus pika ja leda? Kas tohib ühes islami müstiku Al-Halladˇziga hüüda: “Tapke auväärse ühise traditsiooni lõpus.41 mind, et teie saaksite tasu ja mina leiaksin rahu”?38 Surma otsene taotlemine on iga uskliku moslemi jaoks tabu. See on ju lähedane enesetapule, mis on nii islamis, juutluses kui ka kristluses keelatud. Kõigis kolmes “abramiitlikus religioonis” on kogudus, õigus ja traditsioon martüüriumi mõiste lahutanud üksikute karismaati- HANS MAIER (sünd. 1931), Dr. phil., on tunnustatud Saksa poliitikute (ja hereetiliste ekstremistide) subjektivismist. Need piirid on kateadlane ja tegevpoliitik. Õppinud Freiburgi, Müncheni ja Pariisi ülikoolis ajalugu, romaani ja germaani filoloogiat, oli aastatel 1962– koguduseliikmetest veretunnistajate pikaajaliste kogemuste najal 1987 poliitikateaduste professor Müncheni ülikoolis, 1970–1986 Baieri hoolikalt kaalutud ja kuuluvad juutluse, kristluse ja islami ühiste liidumaa haridus- ja kultuuriminister, 1988–1999 kristliku maailma- printsiipide hulka.39 Kas tänapäeval on need põhimõtted kõikuma vaate, religiooni- ja kultuuriteooria (Romano Guardini õppetool) pro- löönud? Kas dˇzihaadlus40 on hägustanud piirid martüüriumi ja fessor Müncheni ülikoolis. Emeriteerus 1999. Hans Maier on Baieri enesetapu, veretunnistuse ja mõrvarliku võitluse vahel? Kas sur- Teaduste Akadeemia liige, mitme ülikooli audoktor. mast usu pärast saab tapmine usu pärast? Kas märtrimõiste astub Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuur, religioon ja poliitika. üle sajanditevanusest piirist ja kaotab oma teoloogilise tähenduse? Kirjutanud arvukaid teoseid kristliku demokraatia ajaloo, inimõiguste, riigifilosoofia ja kultuuriteooria teemadel, samuti totalitarismi ja poliiti- Need küsimused tuleb esitada ka praegusajal paljuräägitud re- liste religioonide mõiste ajaloost. Tema teoseid on tõlgitud inglise, prant- ligioonidevahelises dialoogis. Selle dialoogi õnnestumiseks peab suse, hispaania, portugali ja itaalia keelde. Tema juhitud uurimisprojek- olemas olema ühiste mõistete, kontseptsioonide, väärtushinnangute tis “Totalitarism ja poliitilised religioonid” (1993–1996 ja 1999–2001) miinimum. Nii juutluse, kristluse kui ka islami pärimustes on analüüsiti natsionaalsotsialistliku, faˇsistliku ja kommunistliku diktatuuri märter keegi, kes on valmis usu eest surema. Ta ei tegutse enese religioonilähedasi nähtusi ning aastal 1989 alanud muutuste protsessi ja pärast ega enese ülesandel, ta ei otsi võimalust elu ohverdada — süsteemide kokkuvarisemist Ida-Euroopas. ammugi ei tõmba teisi endaga kaasa surma. Sellisest märterluse mõistmisest tuleks kinni pidada ka kristluse-islami dialoogis — mis on tingimata vajalik. Muidu ähvardab martüürium muutuda hirmutavaks sõnaks, piiramatu usu pärast tapmise volituse jaoks piiramatuks volituseks võidelda “uskmatute” maailma vastu kõigi vahenditega, ohverdades omaenese elu ja palju süütuid inimesi. Sellega on tihedalt seotud ootus, et säärase surma valimine viib otse paradiisi. 38A. Schimmel, Märtyrer der Gottesliebe, Köln 1969; Al-Halladsch, O Leute, rettet mich vor Gott (välja andnud ja tõlkinud A. Schimmel), Freiburg 1985. 39Kõigis kolmes “abramiitlikus religioonis” mõistetakse taotluslik martüürium üksmeelselt hukka; kõigis on olemas vastav “heresioloogia”. 40Kasutan seda mõistet tänapäeva islami militantsete, vägivaldsete voolude üldise ühisnimetusena — teades hästi, et islamis laialt levinud tõlgendustraditsioon seab “suure dˇzihaadi” (võitluse iseenda mina vastu) tähtsamaks “väikesest dˇzihaadist” (välisest võitlusest islami vaenlaste 41Lähemalt olen seda teemat käsitlenud teoses: H. Maier, Das Dop- vastu). pelgesicht des Religiösen: Religion — Gewalt — Politik, Freiburg 2004.

2162 2163 PARALLEELSED UNIVERSUMID

Max Tegmark Tolkinud˜ Kalle Hein

Kas on olemas teie koopia, kes loeb seda artiklit ja otsustab selle lauset lõpetamata kõrvale panna, samas kui teie jätkate lugemist? Isik, kes elab planeedil nimega Maa, kus on udused mäed, vilja- kad põllud ja paisuvad linnad, päikesesüsteemis, milles on veel kaheksa planeeti. Selle isiku elu on olnud teie omaga igas mõttes identne — s.t kuni praeguse hetkeni, mil teie otsuse tõttu jätkata nende signaalide lugemist teie elud lahknevad. Küllap tundub see mõte teile veider ja ebatõepärane ning ma pean tunnistama, et sedasama ütleb ka minu sisetunne. Ometi paistab, et meil tuleb selle mõttega harjuda, sest tänapäeva kõige lihtsam ja populaarsem kosmoloogiline mudel kinnitab, et selline 29 isik tõepoolest eksisteerib siit umbes 1010 meetri kaugusel asuvas galaktikas. See ei eelda isegi moodsat spekulatiivset füüsikat, vaid üksnes ruumi lõputust ja küllalt ühtlast täidetust mateeriaga, mida viimase aja astronoomilised vaatlused ka näitavad. Teie al- ter ego on lihtsalt nn kosmoloogilise kooskõlamudeli ettekuulutus, kusjuures see mudel on vastavuses kõikide praeguste vaatlusandmetega ning seda kasutatakse enamiku kosmoloogiakonverent- sidel esitatavate arvutuste ja simulatsioonide alusena. Seevastu on vaatlused tõsise kahtluse alla seadnud niisugused alternatiivid nagu fraktaalne universum, suletud universum ja mitmekordselt ühendatud universum.

“Parallel Universes.” — J. D. Barrow, P. C. W. Davies, C. L. Har- per (eds.), Science and Ultimate Reality: Quantum Theory, Cos- ENN TEGOVA. Sarjast “Tartu näod” mology and Complexity , honoring John Wheeler’s 90th birthday. Cambridge: Cambridge University Press, 2003. Avaldame autori loal.

2165 Paralleelsed universumid Max Tegmark

Meie vaatlused ulatuvad maksimaalselt nii kaugele, kui valgus I. I TASE: MEIE KOSMILISE HORISONDI on olnud võimeline läbima suure paugu järgse paisumise algusest TAHA JÄÄVAD PIIRKONNAD möödunud 14 miljardi aasta jooksul. Kõige kaugemad nähtavad objektid on praegu umbes 4 × 1026 meetri kaugusel,1 ja sellise Pöördugem tagasi teie kauge teisiku juurde. Kui ruum on lõputu raadiusega sfäär määrabki meie vaadeldava universumi, mida ni- ja aine jaotus suures ulatuses piisavalt ühtlane, siis peavad kusagil metatakse ka Hubble’i ruumalaks või horisondi ruumalaks või aset leidma isegi kõige ebatõenäolisemad sündmused. Eelkõige lihtsalt meie universumiks. Samamoodi on teie eespool maini- on olemas lõpmatult palju teisi asustatud planeete, sealhulgas tud teisiku universum samade mõõtmetega sfäär, mille kese on mitte ainult üks, vaid lõpmatult palju selliseid, kus inimestel on kusagil seal, ehkki me ei saa seda veel näha ega oma sellega min- sama välimus, nimi ja mälu nagu teil. Õigupoolest on olemas git põhjuslikku kontakti. See on paralleelsete universumite kõige lõpmatult palju meie vaadeldava universumiga sama suuri piir- lihtsam, kuid kaugeltki mitte ainuke näide. kondi, kus mängitakse läbi kõik võimalikud kosmilised ajalood. “Universumi” niisuguse deﬁnitsiooni järgi võib tekkida alati- See on I taseme multiversum. seks metafüüsika valda jääv arusaam, et meie vaadeldav universum on pelgalt suurema “multiversumi” väike osa. Ent füüsika ja A. Tõendid I taseme paralleelsete universumite kohta metafüüsika vahelise epistemoloogilise eraldusjoone määrab see, kas teooria on eksperimentaalselt kontrollitav, mitte see, kas ta on Ehkki need järeldused võivad paista hullumeelsena ja intuitsioo- kummaline või kas ta hõlmab vaadeldamatuid objekte. Tehnoloo- nile vastu käivana, on see ruumiliselt lõpmatu kosmoloogiline mu- gia jõul saavutatud eksperimentaalsed läbimurded on avardanud del tänapäeval käibivatest tegelikult kõige lihtsam ja populaarsem. füüsika piirjooni ja toonud sellesse üha enam abstraktseid (ning See on osa kosmoloogilisest kooskõlamudelist, mis on vastavuses esialgu intuitsioonile vastukäivaid) kontseptsioone, nagu pöörlev kõikide praeguste vaatlusandmetega. Ometi on I taseme multi- maakera, elektromagnetväli, aja aeglustumine suurel kiirusel, versum esile kutsunud ka vaidlusi (tõepoolest, umbes samalaadne kvantsuperpositsioonid, kõver ruum ja mustad augud. Nagu me väide oli üks neid ketserlusi, mille eest Vatikan lasi 1600. a Gior- selles artiklis näeme, on hakanud üha selgemaks saama, et mood- dano Bruno tuleriidal põletada2), nii et vaadelgem lähemalt nende sal füüsikal põhinevad multiversumi mudelid on tegelikult empii- kahe eelduse (lõputu ruum ja aine “piisavalt ühtlane” jaotus) prae- riliselt kontrollitavad, ennustatavad ja kummutatavad. Õigupoo- gust seisu. lest on viimase aja teaduskirjanduses arutletud koguni nelja paral- Kui suur on ruum? Vaatluste tulemusena on alampiir kolos- leelsete universumite tüübi üle (vt joonis 1), nii et põhiküsimuseks saalselt kasvanud (vt joonis 2), ilma et miski annaks märku ülem- ei ole mitte see, kas multiversum on olemas (sest I tase on üsna piirist. Me kõik tunnistame asjade eksistentsi, mida me ei näe, vaieldamatu), vaid pigem see, mitu taset sellel on. kuid võiksime näha, kui liiguksime või ootaksime, näiteks laevu horisondi taga. Teispool kosmilist horisonti asuvad objektid on samas staatuses, sest vaadeldav universum suureneb igal aastal valgusaasta võrra, kui üha kaugemalt tuleval valgusel on olnud aega meieni jõuda.3 Et meile kõigile on koolis õpetatud lihtsat eukleidi-

2Bruno ideid on tollest ajast saadik viimistlenud näiteks Brund- rit (1979), Garriga ja Vilenkin (2001b) ning Ellis (2002), kes kõik on 1Pärast valguse emiteerimist, mis praegu meieni jõuab, on kõige kau- seni tuleriidast pääsenud. gemad meile nähtavad objektid kosmilise paisumise tõttu eemaldunud 3Kui kosmiline paisumine ka edaspidi kiireneb (praegu lahtine ja asuvad praegu umbes 40 miljardi valgusaasta kaugusel. küsimus), siis vaadeldava universumi suurenemine lõpuks lakkab.

2166 2167 Paralleelsed universumid Max Tegmark

Joonis 2. Ehkki lõpmatu universum on alati olnud üksnes võimalus, on meie universumi suuruse alampiir pidevalt kasvanud.

list ruumi, siis võib olla keeruline ette kujutada, kuidas saab ruum mitte olla lõputu — sest mis asuks teispool märki kirjaga SIIN LÕPEB RUUM — ETTEVAATUST, TÜHJUS? Ometi möönab Einsteini gravitatsiooniteooria, et ruum võib olla lõplik, kui ta on teistmoodi ühendatud kui eukleidiline ruum — kui ta on, ütleme, neljamõõtmelise sfääri või sõõriku topoloogiaga, nii et ühes suunas kaugele rändamine toob teid vastassuunast tagasi. Kosmiline mikrolainetaust annab võimaluse selliste lõplike mudelitega väga tundlikke katseid sooritada, kuid seni ei ole nende käigus leitud tõendeid, mis neid mudeleid toetaks — lamedad lõpmatud mudelid sobivad andmetega hästi kokku ja nii ruumi kõverusele kui ka mitmekordselt ühendatud topoloogiatele on seatud ranged pii- Joonis 1. Neli paralleelsete universumite taset. rid. Pealegi on ruumiliselt lõpmatu universum kosmoloogilise in- ﬂatsiooniteooria geneeriline ennustus (Garriga, Vilenkin 2001b). Inﬂatsiooniteooria hämmastavad edusammud, mida me allpool loetleme, toetavad seepärast omakorda mõtet, et ruum on lõppude

2168 2169 Paralleelsed universumid Max Tegmark lõpuks ikkagi lihtne ja lõpmatu, just selline, nagu me koolis õppi- B. Missugused näevad välja I taseme paralleelsed universu- sime. mid? Kui ühtlaselt on aine suures ulatuses jaotunud? “Saarelise universumi” mudeli järgi, milles ruum oleks lõpmatu, kuid kogu Maailma füüsikaline kirjeldus jaguneb traditsiooniliselt kaheks: aine koondunud lõplikku piirkonda, oleksid peaaegu kõik I ta- algtingimused ja füüsikaseadused, mis määravad, kuidas need seme multiversumi liikmed surnud ja koosneksid üksnes tühjast algtingimused edasi arenevad. I taseme paralleelsetes univer- ruumist. Sellised mudelid on ajaloos populaarsed olnud, kusjuu- sumites elavad vaatlejad täheldavad täpselt samu füüsikaseadusi res algselt oli selleks saareks Maa ja taevased objektid olid palja nagu meie, kuid erinevaid algtingimusi võrreldes meie Hubble’i silmaga nähtavad, 20. sajandi alguses oli aga saareks Linnutee ruumalaga. Praegu pooldatava teooria järgi olid algtingimuste (eri galaktika meile tuntud osa. Teine ebaühtlase jaotusega alterna- tüüpi ainete varajase tiheduse ja liikumise) loojateks kvantfluktuat- tiiv oleks fraktaalne universum, kus aine jaotus oleks iseendaga sioonid inflatsioonilise ajajärgu vältel (vt III tasemele pühendatud sarnane ja kõik koherentsed struktuurid selles kosmilise galaktika lõik). Selline kvantmehhanism genereerib sisuliselt juhuslikud jaotuses oleks pelgalt veelgi suuremate koherentsete struktuuride algtingimused, kutsudes esile tihedusfluktuatsioonid, mida kirjel- väikesed osad. Viimase aja vaatlused, millest on ülevaate andnud dab, nagu matemaatikud ütlevad, ergoodiline juhuslik väli.4 Er- Tegmark (2002), on kummutanud nii saarelise kui ka fraktaalse goodiline tähendab seda, et kui te kujutlete end loomas univer- universumi mudeli. Galaktika kolmemõõtmelise jaotuse kaardid sumite kooslust, millest igaühel oleksid oma juhuslikud algtingi- on näidanud, et suurejoonelised vaadeldud hiigelstruktuurid (ga- mused, siis tulemuse tõenäosusjaotus antud ruumalas on identne laktikate grupid, parved, superparved) annavad suures skaalas teed jaotusega, mille te saate juhul, kui võtate valimiks erinevad ruum- igavale ühetaolisusele, milles suurimate koherentsete struktuuride alad ühesainsas universumis. Teisisõnu tähendab see seda, et kõik, mõõtmed ei ületa umbes 1024 m. Kui kvantitatiivsemalt rääkida, mis põhimõtteliselt oleks võinud juhtuda siin, juhtus kusagil mujal siis kujutagem ette, et me asetame sfääri raadiusega R mitmesse ka tegelikult. juhuslikku kohta, mõõdame iga kord selle sisse jääva massi M ja Inflatsioon loob õigupoolest kõik võimalikud algtingimused arvutame nende mõõtmistulemuste varieeruvuse, nagu seda näitab nullist erineva tõenäosusega, kusjuures kõige tõenäolisemad neist standardhälve △M. Suhteline kõikumine △M/M on mõõtmiste on peaaegu ühesugused, fluktuatsioonidega tasemel 10−5, mida järgi suurusjärgus üks, kui R ∼ 3 × 1023 m ning mõõtkava suu- võimendab gravitatsiooniline koondumine, nii et moodustuvad renedes see väheneb. Sloan Digital Sky Survey käigus on leitud, galaktikad, tähed, planeedid ja teised struktuurid. See tähendab et mõõtkavas R ∼ 3 × 1025 m on △M/M kõigest üks sajandik niihästi seda, et peaaegu kõik mõeldavad ainekonfiguratsioonid ning kosmilise mikrolainetausta mõõtmistega on kindlaks tehtud, tulevad mõnes kauges Hubble’i ruumalas ette, kui ka seda, et meil et ühtlustumise tendents jätkub kuni meie vaadeldava universumi 27 −5 servani (R ∼ 10 m), kus △M/M ∼ 10 . Kui jätta kõrvale 4Rangelt võttes on juhuslik väli ergoodiline, kui 1) ruum on lõpmatu, vandenõuteooriad, mille järgi universum on loodud meie lollita- 2) massikõikumised △M/M lähenevad suures mõõtkavas nullile (nagu miseks, siis ütlevad vaatlusandmed meile selgesti ja valjusti: ruum mõõtmised viitavadki), ja 3) mis tahes punktidehulga tihedusel on mit- sellisena, nagu me teda tunneme, ulatub kaugele teispoole meie memõõtmeline Gaussi tõenäosusjaotus (nagu ennustavad kõige popu- vaadeldavat universumit ning kubiseb galaktikatest, tähtedest ja laarsemad inflatsioonimudelid, mille võib tagasi viia tõsiasjale, et in- planeetidest. flatsioonilise välja fluktuatsioone juhtiv harmoonilise võnkumise valem annab põhiolekule Gaussi lainefunktsiooni). Teadlikumale lugejale: tingimused 2 ja 3 võib asendada nõrgema eeldusega, et igat järku korrelat- sioonifunktsioonid lähenevad tõkestamatult nullile, kui ruumiline eral- datus läheneb lõpmatusele.

2170 2171 Paralleelsed universumid Max Tegmark on alust pidada omaenda Hubble’i ruumala üsna tüüpiliseks — C. Kuidas saab multiversumi teooriat kontrollida ja kummu- vähemalt selliste seas, kus on olemas vaatlejad. Ligikaudne hin- tada? nang viitab sellele, et teie kõige lähem identne koopia on umbes 1029 1091 10 m kaugusel. Umbes 10 m kaugusel peaks asuma sfäär Kas multiversumi teooria on pigem metafüüsika- või füüsikateoo- raadiusega 100 valgusaastat, mis on identne meie omaga, nii et ria? Nagu rõhutas Karl Popper, eristab neid kahte see, kas teooria kõik meie tajumused lähema saja aasta jooksul on identsed nen- 115 on empiiriliselt kontrollitav ja kummutatav või mitte. On selge, et dega, mida kogevad meie sealsed teisikud. Umbes 1010 m vaadeldamatute objektide sisaldamine ei muuda teooriat iseene- kaugusel peaks asuma Hubble’i ruumala, mis on tervenisti meie sest veel kontrollimatuks. Näiteks teooria, mille järgi on olemas omaga identne.5 666 paralleelset universumit, milles kõigis puudub hapnik, esitab See tõstatab ühe huvitava ﬁlosooﬁlise küsimuse, mis tuleb ta- kontrollitava ennustuse, et me peaksime siin täheldama hapniku gasi ja hakkab meid kummitama alalõigus V. B: kui tõepoolest on puudumist, ja on seega vaatluse teel kummutatav. olemas mitu “teie” koopiat, kelle minevik ja mälu on teie omaga Kui tuua mõni tõsisem näide, siis I taseme multiversumi raa- identne, siis ei suudaks te oma tulevikku välja arvutada isegi juhul, mistikku kasutatakse moodsas kosmoloogias rutiinselt teooriate kui valdaksite kõiki teadmisi kogu kosmose oleku kohta! Nimelt välistamiseks, ehkki seda öeldakse harva selge sõnaga välja. sellepärast, et teil ei ole mingil viisil võimalik otsustada, missu- Näiteks on kosmilise mikrolainetausta (cosmic microwave back- gune nendest koopiatest olete “teie” (igaüks tunneb, et just tema ground — CMB) vaatlused viimasel ajal näidanud, et ruumil ei on). Ometi hakkavad nende elud enamasti lõpuks lahknema, nii ole peaaegu mingit kõverust. Kuumadel ja külmadel punktidel et te saate parimal juhul vaid ennustada, missuguse tõenäosusega on kosmilise mikrolainetausta kaartidel iseloomulik suurus, mis te edaspidi midagi kogema hakkate. See annab surmahoobi tra- sõltub ruumi kõverusest, ning vaadeldud punktid osutuvad liiga ditsioonilisele arusaamale determinismist. suureks, et olla kooskõlas varem populaarse “avatud universumi” mudeliga. Ent sellele vaatamata on punktide keskmisele suu- rusele eri Hubble’i ruumalades omane väike ja juhuslik variee- ruvus, nii et on tähtis olla statistiliselt täpne. Kui kosmoloo- gid ütlevad, et avatud universumi mudel on välistatud 99,9%-lise tõenäosusega, siis tegelikult peavad nad silmas seda, et kui avatud universumi mudel vastaks tõele, näitaks vähem kui üks igast tu- 5 See on äärmiselt konservatiivne hinnang, mis võtab arvesse üksnes handest Hubble’i ruumalast nii suuri kosmilise mikrolainetausta kõik võimalikud kvantolekud, mis ühel Hubble’i ruumalal saavad olla, 8 115 punkte kui need, mida meie täheldame — seetõttu välistatakse kui ta ei ole kuumem kui 10 K. 10 on üldjoontes prootonite arv, mille kogu mudel ühes kõigi tema lõputult paljude Hubble’i ruum- Pauli keeluprintsiip lubab mahutada ühte selle temperatuuriga Hubble’i ruumalasse (meie enda Hubble’i ruumala sisaldab ainult ligikaudu 1080 aladega, ehkki me oleme mõistagi kaardistanud kosmilise mik- prootonit). Igaüks neist 10115 pesast võib olla asustatud või asustamata, rolainetausta ainult oma konkreetses Hubble’i ruumalas. 115 115 mis annab N = 210 ∼ 1010 võimalust, nii et oodatav distants See näide õpetab meile, et multiversumi teooriaid saab kont- 115 1/3 10 rollida ja kummutada, aga ainult siis, kui nad ütlevad ette, lähima identse115 Hubble’i ruumalani on N ∼ 10 Hubble’i raa- diust ∼ 1010 m. Teie lähim koopia on tõenäoliselt palju lähemal kui mis paralleelsete universumite kogum on, ja konkretiseerivad 29 1010 m, sest planeedi kujunemise ja evolutsiooniprotsess, mis on vae- tõenäosusjaotuse (või üldisemalt, nagu matemaatikud ütlevad, kausi teie kasuks kallutanud, avaldab oma mõju kõikjal. Ainuüksi meie mõõdu) selles. Nagu me näeme alalõigus V. B, võib see mõõdu- enda Hubble’i ruumalas on tõenäoliselt vähemalt 1020 elamiskõlblikku probleem küllaltki tõsine olla ja on mõnede multiversumi teooriate planeeti. puhul ikka veel lahendamata.

2172 2173 Paralleelsed universumid Max Tegmark

II. II TASE: TEISED ruum nii suur, nii vana ja nii lame, kui ometi võiks geneeriliste INFLATSIOONIJÄRGSED MULLID algtingimuste järgi oletada, et selle kõverus aja jooksul kasvab ning tihedus läheneb suurusjärgus 10−42 sekundi järel nullile või Kui teile tundub, et I taseme multiversum on suur ja raskesti lõpmatusele (“lameduse probleem”)? Missuguse salaplaani ta- omaks võetav, siis püüdke kujutleda lõputut hulka eraldiseis- gajärjel on kosmilise mikrolainetausta temperatuur peaaegu ühe- vaid multiversumeid (millest igaüht sümboliseerib üks mull jooni- sugune sellistes ruumipiirkondades, mis pole kunagi üksteisega sel 1), mõned küllap meie omast erineva mõõtmelisuse ja erinevate põhjuslikus kontaktis olnud (“horisondi probleem”)? Milline − füüsikaliste konstantidega. Just seda väidab praegu populaarne mehhanism tekitas algfluktuatsioonid tasemel 10 5, mis panid kaootilise inflatsiooni teooria ja me viitame sellele kui II taseme aluse kõikidele struktuuridele? multiversumile. Need teised piirkonnad on rohkem kui lõputult Protsess, mida tuntakse nimetuse all inflatsioon, lahendab kõik kaugel selles mõttes, et te ei jõuaks sinna isegi siis, kui rändaksite need probleemid ühe hoobiga (vt ülevaateid Guth, Steinhardt 1984 igavesti valguskiirusel. Põhjus on selles, et meie I taseme multi- ja Linde 1994) ning on seetõttu saanud kõige populaarsemaks versumi ja tema naabrite vahelises ruumis toimub endiselt inflat- teooriaks selle kohta, mis juhtus päris alguses. Inflatsioon on sioon, mistõttu ta paisub ja tekitab ruumala juurde kiiremini, kui ruumi kiire paisumine, mis hajutab monopoolid ja muu purd- te suudate läbi selle rännata. Seevastu saaksite te rännata suvali- materjali, muudab ruumi lamedaks ja ühesuguseks nagu paisuva sel kaugusel asuva I taseme universumini, kui oleksite kannatlik õhupalli pind ning paisutab vaakumi kvantfluktuatsioonid makro- ja kui kosmiline paisumine aeglustuks.6 skoopiliselt suurteks tihedusfluktuatsioonideks, mis võivad panna aluse galaktika kujunemisele. Pärast seda kui inflatsiooniteooria A. Tõendid II taseme paralleelsete universumite kohta esimest korda välja pakuti, on see läbinud veel ühe testi: kosmilise mikrolainetausta uurimise tulemusena on leitud, et ruum on 1970. aastateks oli suure paugu mudel osutunud ülimalt edukaks äärmiselt lame, ning mõõtmistega näidatud, et algfluktuatsiooni- seletuseks enamikule meie universumi ajaloost. See oli seleta- del on ligikaudu mastaabist sõltumatu spekter ilma olulise gravi- nud, kuidas algne tulekera paisus ja jahtus, sünteesis mõne esi- tatsioonilainelise komponendita, mis on kõik täielikus kooskõlas mese minuti jooksul heeliumi ja teised kerged elemendid, muutus inflatsiooniteooria oletustega. 400000 aasta järel läbipaistvaks, vallandades kosmilise mikrolai- Inflatsioon on üldine nähtus, mis sisaldub kõige erinevamates nelise taustakiirguse, ning muutus järk-järgult gravitatsioonilise elementaarosakeste teooriates. Populaarse kaootilise inflatsiooni koondumise tagajärjel klompjamaks, tekitades galaktikad, tähed mudeli järgi mõnedes ruumipiirkondades inflatsioon lõpeb, mis ja planeedid. Ometi jäid õhku häirivad küsimused selle kohta, teeb võimalikuks elu, nagu meie seda tunneme, samas kui teis- mis juhtus päris alguses. Kas miski ilmus eimillestki? Kus on tes piirkondades põhjustavad kvantfluktuatsioonid ruumi veelgi kõik need ülirasked osakesed, mida nimetatakse magnetilisteks kiirema paisumise. Asja põhisisu on selles, et ühest paisuvast monopoolideks ja mis elementaarosakeste füüsika järgi pidanuks mullist võrsuvad uued inflatsioonilised mullid, mis omakorda pa- sünteesitama kohe algul (“monopoolide probleem”)? Miks on nevad aluse uutele jne, moodustades kokku lõppematu ahelreakt- siooni (joonis 1, vasakul all, aeg kulgeb alt üles). Mullid, kus in- 6Astronoomilised tõendid viitavad sellele, et kosmiline paisumine flatsioon on lõppenud, on II taseme multiversumi elemendid. Iga praegu kiireneb. Kui see kiirenemine jätkub, jäävad isegi I taseme paral- selline mull on mõõtmetelt lõputu,7 ja ometi on mulle lõpmatult leelsed universumid igavesti eraldatuks, sest nendevaheline ruum paisub kiiremini, kui valgus suudab läbi selle rännata. Asi on siiski veel lahtine ning populaarsed mudelid ennustavad, et universumi paisumine lakkab 7Üllataval kombel on näidatud, et inflatsioon võib tekitada lõputu lõpuks kiirenemast ja et võib-olla toimub koguni uuesti kollaps. I taseme multiversumi isegi lõpliku ruumilise mahuga mullis ja seda

2174 2175 Paralleelsed universumid Max Tegmark palju, sest ahelreaktsioon ei lõpe kunagi. Veel enam: kui see mul- mensioonituid arve, mida tuntakse füüsikaliste konstantide ni- lide arvu eksponentsiaalne kasv on kestnud igavesti, siis on sel- metuse all. Näiteks võiks tuua elektroni ja prootoni massisuhte liste paralleelsete universumite arv loendamatult lõpmatu — sama mp/me ≈ 1836 ja kosmoloogilise konstandi, mis nn Plancki ühi- lõpmatu kui see, mis omistatakse näiteks reaalarvude hulgale, mis kutes näib olevat ligikaudu 10−123. On mudeleid, milles ka need on suurem kui täisarvude (loendatav) lõpmatus. Sellisel juhul ei pidevad parameetrid võivad ühest inflatsioonijärgsest mullist teise ole olemas ka aja algust ega absoluutset suurt pauku: oli, on ja varieeruda.8 saab alati olema lõpmatu arv paisuvaid mulle, mis moodustavad Seetõttu on II taseme multiversum tõenäoliselt mitmekesisem fraktaalse mustri, ja inflatsioonijärgseid piirkondi nagu see, mida kui I taseme multiversum, sisaldades piirkondi, mis ei erine üks- asustame meie. teisest mitte ainult algtingimuste, vaid küllap ka mõõtmelisuse, elementaarosakeste ja füüsikaliste konstantide poolest. B. Missugused näevad välja II taseme paralleelsed universu- Enne kui edasi minna, lubage mul lühidalt peatuda mõnel mul- mid? tiversumi teemaga tihedalt seotud mõttekäigul. Esiteks, kui on võimalik ühe, fraktaalse mustri järgi igavesti isepaljuneva II ta- Üldlevinud vaate kohaselt on meie tänapäeval täheldatav füüsika seme multiversumi eksisteerimine, siis võib väga hästi olemas pelgalt madalenergiline piirjuhtum palju sümmeetrilisemast teoo- olla lõpmatult palju teisi II taseme multiversumeid, mis on ükstei- riast, mis avaldub äärmiselt kõrgetel temperatuuridel. See funda- sest täielikult eraldatud. See variant näib aga olevat tõestamatu, mentaalne alusteooria võib olla 11-mõõtmeline, supersümmeet- sest ta ei annaks juurde ühtki kvalitatiivselt teistsugust maailma riline ja hõlmata nelja fundamentaalse loodusjõu suurt ühen- ega muudaks nende maailmade omaduste tõenäosusjaotust. Kõik dust. Selliste teooriate ühiseks jooneks on see, et inflatsiooni võimalikud algtingimused ja sümmeetria rikkumised on juba teos- põhjustava(te) välja(de) potentsiaalsel energial on mitu miini- tunud igaühes neist. mumi (mõnikord öeldakse ka “vaakumolekut”), mis vastavad selle Tolmani ja Wheeleri väljapakutud ning hiljaaegu Steinhardti sümmeetria rikkumise erinevatele viisidele ning selle tulemusena ja Turoki (2002) poolt edasi arendatud idee kohaselt on (I taseme) ka erinevatele madala energia füüsikatele. Näiteks võivad kokku multiversum tsükliline ning läbib lõpmatut suurte paukude jada. keerduda (“kompaktifitseeruda”) kõik ruumimõõtmed peale kolme Kui see nii on, siis moodustaks selliste inkarnatsioonide kogum saja anda tulemuseks sisuliselt kolmemõõtmelise ruumi nagu meie muti multiversumi, mille mitmekesisus oleks väidetavalt sarnane oma, ent samas võib kokku keerduda ka vähem mõõtmeid, mille II taseme multiversumi omaga. tulemusena ruum jääks näiteks seitsmemõõtmeliseks. Kaootilist inflatsiooni põhjustavad kvantfluktuatsioonid võivad eri mullides Smolini (1997) väljapakutud idee hõlmab kogumit, mis oleks esile kutsuda erineva sümmeetria rikkumise, mille tulemusena II mitmekesisuselt sarnane II taseme multiversumiga, kuid mutee- taseme multiversumi eri liikmetel võib olla erinev mõõtmelisus. 8Ehkki fundamentaalsed füüsikavõrrandid on kogu II taseme mul- Ka elementaarosakeste füüsikas täheldatud paljud sümmeetriad tiversumis samad, peaksid meie vaadeldavat madalenergilist maailma on tingitud sümmeetria rikkumise spetsiifilisest viisist, seega võib valitsevad ligikaudsed toimevõrrandid varieeruma. Näiteks liikumisel esineda II taseme paralleelseid universumeid, kus kolme asemel kolmemõõtmelisest ruumist neljamõõtmelisse (kompaktifitseerumata) on näiteks kaks kvarkide põlvkonda. ruumi muutub vaadeldava gravitatsioonijõu võrrand pöördruutvõrrandist Lisaks sellistele diskreetsetele omadustele nagu mõõtmelisus pöördkuupvõrrandiks. Samamoodi muudab elementaarosakeste füüsika ja fundamentaalosakesed iseloomustab meie universumit hulk di- alussümmeetriate teistsugune rikkumine elementaarosakeste rivi ja neid kirjeldavaid toimevõrrandeid. Sellegipoolest hoiame mõisted “teistsu- tänu nähtusele, kus aegruumi ruumisuunad kõverduvad (lõputu) aja- gused võrrandid” ja “teistsugused füüsikaseadused” IV taseme multiver- suuna poole (Bucher, Spergel 1999). sumile, kus ei muutu mitte toime-, vaid fundamentaalvõrrandid.

2176 5 2177 Paralleelsed universumid Max Tegmark ruks ja paneks uusi universumeid võrsuma läbi mustade aukude, mitte inﬂatsiooni teel. See näeb ette omamoodi looduslikku valikut, mis soosiks maksimaalsel hulgal musti auke tootvaid universumeid. Braanimaailmade∗ stsenaariumide järgi võib mõni teine kol- memõõtmeline maailm olla meie omaga sõna otseses mõttes pa- ralleelne, asetsedes üksnes kõrgemas dimensioonis. Siiski on eba- selge, kas selline maailm (“braan”) väärib nimetamist paralleel- seks universumiks, mis oleks lahus meie omast, sest me võime olla suutelised interakteeruma sellega gravitatsiooniliselt, umbes samamoodi, nagu me teeme varjatud massiga.

C. Täppishäälestus ja valikuefektid

Füüsikutele ei meeldi seletamatud kokkusattumused. Õigupoolest tõlgendavad nad neid tõendina selle kohta, et mingid mudelid on välistatud. Alalõigus I. C nägime, kuidas avatud universumi mudel välistati 99,9%-se tõenäosusega, sest selle järelduseks on, et meie vaadeldav kosmilise mikrolainetausta ﬂuktuatsioonide muster on äärmiselt ebatõenäoline, üks-tuhandele kokkusattumus, mida tuleb ette vaid 0,1%-s kõigist Hubble’i ruumaladest. Oletagem, et te kirjutate end sisse hotelli, saate toa numbriga 1967 ja märkate üllatusega, et see on teie sünniaasta. Pärast hetke- list järelemõtlemist jõuate järeldusele, et see ei olegi tegelikult nii Joonis 3 (Tegmark 1997). Miks me ei peaks olema üllatunud, et leiame end üllatav, arvestades seda, et hotellil on palju tube ja et teil poleks elamas 3+1-mõõtmelises aegruumis. Kui looduse osadiferentsiaalvõrrandid on neid mõtteid pähegi tulnud, kui teile oleks mõni muu tuba an- elliptilised või ultrahüperboolsed, siis ei ole füüsikal vaatleja jaoks mingit ennus- tud. Seejärel te taipate, et isegi kui te ei teaks hotellidest midagi, tusvõimet. Ülejäänud (hüperboolsetel) juhtudel tähendab n > 3 seda, et puu- oleksite ikkagi võinud järeldada ka teiste hotellitubade olemasolu, duvad stabiilsed aatomid, ja n < 3 seda, et vaatlejate olemasoluks võib nappida sest kui kogu universumis oleks ainult üks toanumber, seisaksite keerukust (puudub gravitatsiooniline külgetõmme, topoloogilised probleemid). silmitsi seletamatu kokkusattumusega. Asjakohasema näitena vaadelgem Päikese massi M. M mõju- tab Päikese heledust ja koolifüüsikat kasutades saab välja arvutada, siis, kui M jääb kitsasse vahemikku 1, 6×1030kg−2, 4×1030kg — et elu sellisena, nagu meie teda Maal tunneme, on võimalik üksnes vastasel korral oleks Maa kliima külmem kui Marsil või kuumem kui Veenusel. Mõõdetud väärtuseks on M ∼ 2, 0 × 1030kg. ∗Sõnast ‘braan’, mis omakorda on tuletatud sõnast ‘membraan’ See elamiskõlbliku ja mõõdetud M-i väärtuse näiline kokkulan- (ingl. k vastavalt ‘brane’ ja ‘membrane’). Stringiteoorias nimetatakse gevus võib tunduda häirivana, kui pidada silmas, et arvutuste järgi p-braanideks p-mõõtmelisi objekte. Näiteks string kui ühemõõtmeline saab eksisteerida palju suuremas ulatuses varieeruva massiga tähti: objekt on 1-braan. Tlk. M ∼ 1029kg − 1032kg. Ent nii nagu hotelli näite puhul, saame ka

2178 2179 Paralleelsed universumid Max Tegmark

Üldisemalt öeldes võib mõnede füüsikaliste parameetrite ela- miskõlbliku ja mõõdetud väärtuse näilist kokkulangevust võtta tõendina selle kohta, et eksisteerib suurem kogum, millest meie vaadeldav osa on kõigest üks liige paljudest (Carter 1974). Ehkki teiste hotellitubade ja päikesesüsteemide eksisteerimine on väljaspool kahtlust ja vaatluslikult kinnitatud, ei kehti see paralleelsete universumite kohta, sest neid ei ole võimalik vaadelda. Ent kui pidada silmas täppishäälestust, siis saab nende olemasolu kinnituseks kasutada eespool tooduga täpselt sama loogikat. Tõepoolest, on olemas arvukalt näiteid teistegi füüsikaliste konstantide täppishäälestatusest, mis viitavad paralleelsetele universumitele, ehkki täppishäälestatuse määr on endiselt ägeda vaidluse all ja vajab selgitamiseks lisaarvutusi — populaarse ülevaate sellest annavad Rees (2002) ja Davies (1982), tehniliste üksikasjade kohta vt Barrow ja Tipler (1986). Näiteks kui elektromagnetjõud nõrgeneksid kõigest 4% võrra, plahvataks Päike silmapilkselt (diprooton oleks seotud olekus, mis suurendaks Päikese heledust 1018 korda). Kui need jõud oleksid tugevamad, siis oleks vähem stabiilseid aatomeid. Õigupoolest näib enamik madala energia füüsikat mõjutavaid parameetreid — kui mitte kõik — olevat mingil tasemel täppishäälestatud selles mõttes, et nende mõõdukagi muutmise tulemuseks oleks kvalitatiivselt teistsugune universum. Kui nõrk interaktsioon oleks oluliselt nõrgem, ei oleks meie Joonis 4 (Tegmark 1997). Vihjed parameetrite α ja αs täppishäälestatusest, ümber vesinikku, sest see muutunuks õige pea pärast suurt pauku mis määravad vastavalt elektromagnetjõu ja tugeva tuumajõu suuruse. Vaatluste ≈ heeliumiks. Kui see oleks palju tugevam või palju nõrgem, ei teel saadud väärtused (α, αs) (1/137, 0, 1) on tähistatud täidetud ruuduga. suudaks neutriinod supernoova plahvatuses eemale paisata tähe Suure ühenduse teooriad välistavad kõik peale kitsa riba kahe vertikaaljoone välimisi osi ja oleks kahtlane, kas eluks vajalikud rasked elemen- vahel ning allpool horisontaaljoont muutub deuteerium ebastabiilseks. Kitsas did suutnuks iial lahkuda tähtedelt, kus nad toodeti. Kui prootonid varjutatud piirkonnas päris vasakul on elektromagnetism nõrgem kui gravitat- oleks 0,2% raskemad, laguneksid nad neutroniteks ega suudaks sioon ja seetõttu ebaoluline. elektrone koos hoida ja seega poleks meie ümber stabiilseid aatomeid. Kui prootoni ja elektroni massisuhe oleks palju väiksem, ei saaks olemas olla stabiilseid tähti, ning kui see oleks palju suurem, seda näilist kokkusattumust seletada juhul, kui on olemas kogum ei saaks olemas olla korrastatud struktuure nagu kristallid ja DNA ja valikuefekt: kui tõepoolest on olemas palju päikesesüsteeme, molekulid. mille keskse tähe suurus ja planeetide orbiidid varieeruvad, siis Arutelud täppishäälestuse üle muutuvad sageli ägedaks, kui on ootuspärane, et me leiame end elamas mõnes elamiskõlblikus keegi mainib üht a-tähega sõna — antroopsus. Siinkirjutajale tun- päikesesüsteemis. dub, et vaidlused nn antroopsusprintsiibi üle on tootnud palju kära

2180 2181 Paralleelsed universumid Max Tegmark ja vähe villa, sest on esitatud hulgaliselt erinevaid definitsioone ja III. III TASE: tõlgendusi, mida see võiks tähendada. Ma ei tea aga kedagi, kes KVANTFÜÜSIKA PALJUD MAAILMAD poleks nõus seisukohaga, mida võiks nimetada minimalistlikuks antroopsusprintsiibiks ehk MAPiks: Võimalik, et on olemas ka kolmandat tüüpi paralleelsed maailmad, mis ei ole sugugi kaugel, vaid teatud mõttes siinsamas. Kui füüsika • MAP: fundamentaalteooriate õigsust vaatlusandmete abil kont- fundamentaalvõrrandid on — nagu matemaatikud ütlevad — uni- rollides võib valikuefektide ignoreerimine viia valejäreldusteni. taarsed, mida nad seni näivad olevat, siis haruneb universum pidevalt paralleelseteks universumiteks, nagu on illustreeritud juures- oleval pildil (vt joonis 5, all): iga kord, kui mingi kvantsündmus See on ilmne ka meie eeltoodud näidetest: kui me jätaksime näib jõudvat teatud juhusliku tulemuseni, realiseeruvad tegelikult tähelepanuta valikuefektid, oleksime üllatunud, et tiirleme nii kõik tulemused, üks igas harus. See on III taseme multiversum. raske tähe ümber nagu Päike, sest kergemaid ja tuhmimaid tähti Ehkki ta on vaieldavam ja vastuolulisem kui I ja II taseme multi- on palju rohkem. Samamoodi kinnitab MAP, et kaootilise inflat- versum, näeme peagi üllatusega, et see tase ei anna juurde ühtki siooni mudelit ei välista tõsiasi, et me leiame end elamas tiba- uut tüüpi universumit. tillukeses ruumiosas, kus inflatsioon on lõppenud, sest paisuvad osad on meile elamiskõlbmatud. Õnneks ei suuda valikuefektid päästa kõiki mudeleid, nagu osutas juba sada aastat tagasi Boltz- A. Tõendid III taseme paralleelsete universumite kohta mann. Kui universum oleks klassikalises soojustasakaalus (soo- jussurmas), saaksid soojuslikud kõikumised ikkagi panna aatomid 20. sajandi algul tõi kvantmehaanika teooria kaasa revolutsiooni juhuslikult koonduma, et luua haruharva ja lühikeseks ajaks enese- füüsikas, seletades ära aatomite maailma ja tehes võimalikuks ra- teadlik vaatleja nagu teie; seega fakt, et te eksisteerite just praegu, kendused, mis ulatuvad keemiast tuumareaktsioonideni ja lase- ei välista soojussurma kosmoloogilist mudelit. Ent sellisel juhul ritest pooljuhtideni. Vaatamata selle teooria ilmsele rakendusli- peaksite statistiliselt olema valmis nägema ülejäänud maailmas kule edule järgnes tuline vaidlus tema tõlgendamise üle — ja see pigem suure entroopiaga segadust kui madala entroopiaga korras- vaidlus kestab täie hooga tänapäevani. Kvantteoorias ei kirjeldata tatust, mida te praegu näete, ja see välistab selle mudeli. universumi olekut mitte klassikaliste mõistetega nagu kõikide osa- Elementaarosakeste füüsika standardmudelil on 28 vaba para- keste asend ja kiirus, vaid lainefunktsiooniks nimetatava matemaa- meetrit ja kosmoloogia võib lisada veel teisigi sõltumatuid para- tilise objekti abil. Nn Schrödingeri võrrandi järgi areneb see sei- meetreid. Kui me tõepoolest elame II taseme multiversumis, siis sund välja aja jooksul deterministlikult ja viisil, mida nimetatakse ei ole me iial võimelised esmaste printsiipide põhjal ennustama unitaarseks, vastates pöörlemisele Hilberti ruumis, abstraktses meie mõõdetud väärtusi nende parameetrite puhul, mis paralleel- lõpmatumõõtmelises ruumis, kus lainefunktsioon elab. Täbaraks sete universumite vahel varieeruvad. Me saame üksnes välja arvu- teeb asja see, et on olemas täiesti seaduspärased lainefunktsioo- tada tõenäosusjaotuse selle kohta, mida me peaksime olema valmis nid, mis vastavad klassikalistele intuitsioonivastastele olukorda- leidma, võttes arvesse valikuefekte. Me peaksime olema valmis dele, näiteks teie viibimisele ühel ja samal ajal kahes eri kohas. leidma, et kõik, mis võib kogumi piires varieeruda, on nii geneeri- Mis veelgi hullem, Schrödingeri võrrand võib sellise skisofreeni- line, kui kooskõlanõue meie eksistentsiga lubab. Küsimus sellest, lise seisundini arendada täiesti süütud klassikalised olekud. Ühe mis on “geneeriline” ja konkreetsemalt, kuidas arvutada füüsikas barokse näitena kirjeldab Schrödinger kuulsat mõtteeksperimenti, tõenäosusi, kerkib üksikasjalikumas eritluses esile alalõigus V. B kus võigas kaadervärk tapab kassi, kui radioaktiivne aatom lagu- kui kimbatusse ajavalt tõrges probleem. neb. Et radioaktiivne aatom siirdub lõpuks superpositsiooni, kus

2182 2183 Paralleelsed universumid Max Tegmark

sesse klassikalisse vormi iga kord, kui toimub vaatlus, kusjuures tõenäosuse määrab lainefunktsioon. Einstein oli õnnetu sellise looduse sisemise juhuslikkuse pärast, mis rikub unitaarsust, väites, et “Jumal ei mängi täringuid”, ja teised kurtsid, et ükski võrrand ei täpsusta, millal selline kollaps toimub. 1957. aastal näitas Prince- toni üliõpilane Hugh Everett III oma doktoriväitekirjas, et selline vaieldav kollapsipostulaat on tarbetu. Kvantteooria näeb ette, et üks klassikaline reaalsus lõheneb järk-järgult paljude reaalsuste superpositsiooniks (joonis 5). Everett näitas, et vaatlejad kogevad subjektiivselt seda lõhenemist pelgalt kui kerget juhuslikkust ning seejuures tõenäosusega, mis on täpses kooskõlas vanast kollapsi- postulaadist pärit tõenäosusega (de Witt 2003). See klassikaliste maailmade superpositsioon on III taseme multiversum. Everetti töö jättis kaks olulist küsimust vastamata: esiteks, kui maailm sisaldab tõepoolest veidraid makrosuperpositsioone, siis miks me neid ei taju? Vastus tuli 1970. aastal, kui Dieter Zeh näitas, et Schrödingeri võrrand ise paneb aluse omamoodi tsensuuriefektile (Zeh 1970). See nähtus sai tuntuks nimetuse all dekoherentsus ning järgmiste aastakümnete jooksul töötasid Wojciech Zurek, Zeh ja teised selle väga üksikasjalikult läbi. Nad leidsid, et koherentsed kvantsuperpositsioonid peavad vastu ainult seni, kuni neid ülejäänud maailma eest salajas hoitakse. Piisab ühestainsast kokkupõrkest mõne ringi luurava footoni või õhumo- lekuliga, hoolitsemaks selle eest, et meie sõbrad joonisel 5 ei saaks iial teadlikuks oma teisikutest paralleelses jutuliinis. Teine Eve- retti selgituses vastamata jäänud küsimus on peenekoelisem, kuid sama tähtis: missugune füüsikaline mehhanism valib selles kum- mastavalt suures Hilberti ruumis erilisena välja just ligilähedaselt Joonis 5. I ja III taseme erinevus. Kui I taseme paralleelsed universumid klassikalised olekud (nii et iga objekt on ainult ühes kohas jne). on ruumis üksteisest kaugel, siis on III taseme universumid siinsamas — Dekoherentsus vastab ka sellele küsimusele, näidates, et klassika- kvantsündmused põhjustavad klassikalise reaalsuse lõhenemise ja lahknemise lised olekud on lihtsalt need, mis on dekoherentsusele kõige vas- paralleelsetesse jutuliinidesse. Sellele vaatamata ei lisa III tase võrreldes I ja tupidavamad. Kokkuvõttes dekoherentsus niihästi identiﬁtseerib II-ga ühtki uut jutuliini. Hilberti ruumis III taseme paralleelsed universumid kui ka eraldab nad üksteisest. Dekoherentsus ei kutsu praegu enam esile erilisi ta on lagunenud ja lagunemata, siis tekitab ta kassi, kes on super- vaidlusi ja seda on eksperimentaalselt mõõdetud väga mitmesu- positsioonis nii elus kui surnud. gustel puhkudel. Et dekoherentsus sisuliselt imiteerib lainefunktsiooni kollapsit, siis on see kõrvaldanud suure osa algsest vaja- 1920. aastatel esitati selle veidruse lahendamiseks postulaat, dusest mitteunitaarse kvantmehaanika järele ning teinud Everetti et lainefunktsiooni tabab “kollaps” ja ta langeb mõnda konkreet-

2184 2185 Paralleelsed universumid Max Tegmark nn paljude maailmade tõlgenduse üha populaarsemaks. Detail- tud võrranditega kirjeldatavas maailmas.9 Linnulennult vaadates sema pildi nendest kvantküsimustest annab Tegmarki ja Whee- on III taseme multiversum lihtne: on ainult üks lainefunktsioon leri (2001) populaarne ning Giulini ja teiste (1996) tehniline üle- ning see areneb aja jooksul sujuvalt ja deterministlikult ilma iga- vaade. suguse lõhenemise või parallelismita. Abstraktne kvantmaailm, Kui lainefunktsiooni arenemine ajas on unitaarne, siis on III ta- mida see arenev lainefunktsioon kirjeldab, kätkeb endas niihästi seme multiversum olemas, ja nii on füüsikud kõvasti vaeva näinud, suurt hulka paralleelseid klassikalisi jutuliine (vt joonis 5), mis pi- et seda üliolulist eeldust kontrollida. Seni ei ole mingit lahkne- devalt lahknevad ja segunevad, kui ka mitmeid kvantnähtusi, mil- mist unitaarsusest leitud. Mõne viimase aastakümne jooksul on lel klassikaline kirjeldus puudub. Seevastu konnaperspektiivist tähelepanuväärsed eksperimendid kinnitanud unitaarsust üha suu- vaadates tajub iga vaatleja üksnes tillukest murdosa sellest kogu- remate süsteemide puhul, mille hulka teiste seas kuuluvad näiteks reaalsusest: ta näeb ainult oma Hubble’i ruumala (I tase) ning kopsakas süsinik-60 aatom ehk nn Buckey Ball∗ ja kilomeetri- dekoherentsus takistab tal tajumast iseenda III taseme paralleel- suurused optilised fiibersüsteemid. Teoreetilise poole pealt on seid koopiaid. Kui ta kuuleb küsimust, teeb kiire otsuse ja vas- üks peamisi argumente unitaarsuse vastu olnud muu hulgas infor- tab (joonis 5), siis viivad tema aju närviraku tasemel toimuvad matsiooni võimalik hävimine mustade aukude aurustumisel, mis kvantnähtused paljude erinevate tulemusteni ja linnulennult vaa- viitab sellele, nagu oleksid kvantgravitatsioonilised nähtused mit- dates haruneb tema üksainuke minevik paljudeks tulevikkudeks. teunitaarsed ja põhjustaksid lainefunktsiooni kollapsi. Ent hiljuti Konnaperspektiivist vaadates ei ole aga ükski tema koopia teis- stringiteoorias saavutatud läbimurre, mida tuntakse nimetuse all test koopiatest teadlik ja ta tajub seda kvantharunemist pelgalt AdS/CFT vastavus,∗ viitab sellele, et isegi kvantgravitatsioon on unitaarne, olles matemaatiliselt ekvivalentne ilma gravitatsioonita 9Tavapärane kujutluspilt sellest, mis on füüsiline maailm, vastab te- vähemamõõtmelise kvantvälja teooriaga (Maldacena 2003). gelikult kolmandale, vahepealsele vaatepunktile, mida võiks nimetada konsensuslikuks vaateks. Teie subjektiivselt tajutavast konnaperspektiivist pöördub maailm pea peale, kui te ise pea peal seisate, ja kaob, B. Missugused näevad välja III taseme paralleelsed universu- kui te silmad sulete, kuid sellele vaatamata tõlgendate te alateadlikult mid? teieni saabuvaid meelelisi signaale nii, nagu oleks teie orientatsioonist, asukohast ja vaimuseisundist sõltumatu väline reaalsus ikkagi olemas. Paralleelsetest universumitest rääkides tuleb meil teha vahet kahel On hämmastav, et ehkki see kolmas vaade hõlmab nii teie sisevaate füüsikateooriate vaatlemise viisil: üks on vaade väljast ehk lin- tsenseerimist (näiteks unenägude eitamine), interpoleerimist (silmapil- nulennuline vaade, mis on omane fundamentaalseid matemaati- gutuste vahel) kui ka ekstrapoleerimist (näiteks olemasolu omistamine kavõrrandeid uurivale matemaatikule, ja teine vaade seestpoolt linnadele, mida te pole näinud), näivad üksteisest sõltumatud vaatle- ehk konnaperspektiivist, mis on omane vaatlejale, kes elab maini- jad sellegipoolest seda konsensuslikku vaadet jagavat. Kuigi see vaade on kassile mustvalge, nelja põhivärvi nägevale linnule sillerdav ja veel teistsugune polariseerunud valgust nägevale mesilasele, ultrahelilokaa- ∗ Jalgpallikujuline aatom, mis on saanud nime sellega sarnase kupli torit kasutavale nahkhiirele, tundlikuma kompimise ja kuulmisega pi- projekteerinud USA arhitekti Buckminster Fulleri (1895–1983) järgi. medale inimesele või uusimale ülehinnatud robottolmuimejale, on nad Tlk. kõik ühel meelel selles, kas uks on lahti või kinni. Füüsika praeguseks ∗Hüpotees, mille kohaselt supergravitatsiooniteooria ruumis AdS × põhiväljakutseks on selle poolklassikalise konsensusliku vaate tuleta- M (kus AdS on anti-de Sitteri ruum ja M teatud kompaktifitseeritud mine fundamentaalsetest võrranditest, mis määravad kindlaks linnulen- ruum) on matemaatiliselt ekvivalentne supersümmeetrilise konformselt nulise vaate. Minu arvates tähendab see seda, et ehkki inimteadvuse invariantse Yang-Millsi kalibratsiooniteooriaga (conformal field theory) üksikasjaliku loomuse tundmaõppimine on iseenesest tähtis ülesanne, AdS-ruumi äärel. Tlk. ei ole see vajalik fundamentaalse füüsikateooria seisukohast.

2186 2187 Paralleelsed universumid Max Tegmark kui kerget juhuslikkust. Tegelikult on temast pärast seda olemas suure multiversumi avastamise tõttu lõppevat suure visinaga. See hulgaliselt koopiaid, kellel kõigil on täpselt ühesugune mälu kuni meenutab 1920. aastate kuulsat vaidlust Shapley ja Curtise vahel hetkeni, mil ta vastas küsimusele. selle üle, kas tõepoolest on olemas palju galaktikaid (tolle aja vaste paralleelsetele universumitele) või ikkagi ainult üks, mis praegu, mil uurimistöö on liikunud edasi teiste galaktikaparvede, super- C. Kui palju paralleelseid universumeid on olemas? parvede ja isegi Hubble’i ruumaladeni, tundub tormina veeklaa- sis. Tagasivaates paistavad nii Shapley-Curtise kui ka Everetti Ehkki see võib kõlada veidralt, illustreerib joonis 5 tõsiasja, et sõnasõjad meeldivalt vanamoelisena, peegeldades meie instink- täpselt samasugune situatsioon tuleb ette isegi I taseme multiver- tiivset vastumeelsust oma silmapiiri avardamise suhtes. sumis, ning ainus erinevus on selles, kus pildikangelase koopiad elutsevad (kusagil mujal vanas heas kolmemõõtmelises ruumis või Levinud vastuväide on, et korduv harunemine suurendaks uni- kusagil mujal lõpmatumõõtmelises Hilberti ruumis, teistes kvant- versumite arvu ajas eksponentsiaalselt. Tegelikult võib universu- harudes). Selles mõttes ei ole III tase sugugi veidram kui I tase. mite arv N väga hästi konstantseks jääda. “Universumite” arvu N Tõepoolest, kui füüsika on unitaarne, siis ei loonud kvantfluktuat- all pean ma silmas selliste universumite arvu, mis on antud hetkel sioonid inflatsiooni ajal mitte unikaalseid algtingimusi juhusliku konnaperspektiivist eristamatud (linnulennult on mõistagi olemas protsessi teel, vaid pigem tekitasid üheaegselt kõikide võimalike ainult üks universum), s.t makroskoopiliselt erisuguste Hubble’i algtingimuste kvantsuperpositsiooni, misjärel dekoherentsus tin- ruumalade arvu. Ehkki neid on ilmselt väga suur hulk (kujut- gis nende fluktuatsioonide käitumise põhiolemuselt klassikaliselt lege näiteks, et liigutate planeete suvalistesse uutesse kohtadesse eri kvantharudes. Nende kvantfluktuatsioonide ergoodilisest ise- või et abiellusite hoopis kellegi teisega vms), on arv N kahtle- loomust (vt alalõik I. B) järeldub seetõttu, et tulemuste jaotus mata lõplik — isegi kui me oleme läbinisti konservatiivsed ja teeme Hubble’i ruumaladel pedantselt vahet kvanttasemel, on antud Hubble’i ruumalas III tasemel (eri kvantharude vahel, nagu 115 10 näidatud joonisel 3) on identne jaotusega, mille te saaksite, kui ikkagi “ainult” 10 sellist universumit, mille temperatuur on 8 10 võtaksite valimiks erinevad Hubble’i ruumalad ühesainsas kvant- alla 10 K, nagu eespool näidatud. Lainefunktsiooni linnulen- harus (I tase). Kui füüsikalised konstandid, aegruumi mõõtmelisus nult vaadeldav sujuv unitaarne areng vastab nende N universumi jne saavad varieeruda nagu II tasemel, siis varieeruvad ka ne- 10Küsimus asjatundlikumale lugejale: kas universaalse lainefunkt- mad III taseme paralleelsete kvantharude vahel. Selle põhjuseks sionaali suur superpositsioon võiks hõlmata ka teisi huvitavaid olekuid on asjaolu, et kui füüsika on unitaarne, siis ei vii spontaanse peale poolklassikaliste? Konkreetsemalt, poolklassikalised olekud (mis sümmeetria rikkumise protsess mitte unikaalse (ehkki juhusliku) vastavad sellele, mida me nimetasime konsensuslikuks vaateks) on need, tulemuseni, vaid pigem kõikide tulemuste superpositsioonini, mis mis on dekoherentsuse suhtes maksimaalselt vastupidavad (Zurek 2003), dekohereerub kiiresti III taseme sama hästi kui eraldiseisvatesse seega kui me heidame kõrvale lainefunktsionaali selle komponendi, harudesse. Lühidalt, III taseme multiversum, kui see eksisteerib, mida need olekud hõlmavad, siis mis jääb järele? Me võime hoole- ei lisa midagi uut võrreldes I ja II tasemega — ta loob lihtsalt tult väita, et järele jääb üksnes üsna ebahuvitav suure energiaga se- rohkem samade universumite eristamatuid koopiaid, samu vanu gadus, milles poleks vaatlejaid ja mis kiiresti paisuks või kokku va- jutuliine, mis mängitakse üha uuesti ja uuesti läbi teistes kvant- riseks. Vaadelgem üht erijuhtu, elektromagnetvälja. Paljudel puhku- harudes. Kui pidada silmas Ockhami habemenuga, siis ei teeks del (Anglin, Zurek 1996) on võimalik näidata, et selle poolklassikalised olekud on üldistatud koherentsed olekud, millel on iseloomuliku seninägematu mitteunitaarse nähtuse postuleerimine, vabanemaks laiusega — mitte kitsamaga kui see, mis vastab lokaalsele tempera- III taseme multiversumist, Ockhamit sugugi õnnelikumaks. tuurile — lõpmatumõõtmelised Gaussi-Wigneri funktsioonid. Sellised Kirglik vaidlus Everetti paralleelsete universumite üle, mis on funktsioonid moodustavad kindla aluse kõikidele olekutele, mille lai- kestnud juba aastakümneid, näib vähem vastuolulise, kuid niisama nefunktsioon on vastavalt sile, s.t millel puuduvad ägedad kõrge ener-

2188 2189 Paralleelsed universumid Max Tegmark

hetkülesvõtete lõppematutele vastastikustele üleminekutele, mida kogeb vaatleja konnaperspektiivist. Praegu olete te universumis A, selles, kus te loete seda lauset. Nüüd olete universumis B, selles, kus te loete seda teist lauset. Teisisõnu, universumis B olev vaatleja on identne universumis A olevaga, välja arvatud see, et tal on hetke jagu rohkem mälestusi. Joonisel 5 leiab meie vaatleja end esmalt universumist, mida kirjeldab vasakpoolne tahvel, kuid nüüd on sellega sujuvalt liitumas kaks eri universumit, nagu B lii- tus A-ga, ja kummaski neist ei ole ta teisest teadlik. Kujutage ette, et te tähistate paberil iga võimaliku universumi eraldi täpikesega ja joonistate nooled, mis näitavad, milline universum millisega konnaperspektiivist liitub. Üks täpike võib viia ainult ühe teise täpini või ka mitmeni, nagu äsja kirjeldatud. Samamoodi võib mitu täppi viia ühe ja sama teise täpini, sest konkreetsed olukor- rad võivad tekkida mitmel erineval viisil. Seega ei ole III taseme multiversumis mitte ainult lahknevaid, vaid ka liituvaid harusid. Ergoodilisusest järeldub, et III taseme multiversumi kvantolek on invariantne ruumiliste ülekannete suhtes, mis on unitaarne ope- ratsioon nagu ka ajaline ülekanne. Kui ta on invariantne ka ajaliste ülekannete suhtes (selleks tuleb konstrueerida lõpmatu hulga selliste kvantolekute superpositsioon, mis kõik on ühe ja sama oleku erinevad ajalised ülekanded, nii et suur pauk toimub eri kvantharudes eri ajal), siis jääb universumite arv automaatselt täpselt konstantseks. Kõik võimalikud universumite hetkülesvõtted eksistee- Joonis 6. Skemaatiline illustratsioon (vt märkus 10), kuidas III taseme multiver- riksid igal ajahetkel ja aeg mööduks üksnes vaatleja silmis — idee, sumi lainefunktsiooni (ülemine rida lihtsa ühemõõtmelise Hilberti ruumi puhul) mida on kasutatud ulmeromaanis Permutation City (Egan 1995) on võimalik osadeks lahutada kui poolklassikaliste maailmade (üldistatud koja mida on edasi arendanud Deutsch (1997), Barbour (2001) jt. herentsed olekud; keskmine rida) ja suure energiaga segaduse (alumine rida) superpositsiooni. D. Kaks maailmavaadet

Vaidlus selle üle, kuidas tuleneb kvantmehaanikast klassikaline giaga kõikumised. Joonisel 6 on seda illustreeritud ühe lihtsa juhtumi, mehaanika, jätkub ning dekoherentsuse avastamine on näidanud, ühemõõtmelise kvantosakese näitel: lainefunktsiooni ψ(x) on võimalik kirja panna väikese energiaga (madalsagedusﬁltreeritud) ja suure ener- et ei piisa kaugeltki ainult sellest, kui lasta Plancki konstandil h giaga (kõrgsagedusﬁltreeritud) osa superpositsioonina ning esimest on nullini kahaneda. Ent nagu illustreerib joonis 7, on see kõigest võimalik osadeks lahutada kui sileda ja Gaussi funktsiooni konvolut- siooni, s.t kui koherentsete olekute ja Gaussi lainepakettide superposit- sest kui ka suure energiaga segadusest. See suure energiaga kompo- siooni. Dekoherentsus muudab elektromagnetvälja makroskoopiliselt nent võib väga hästi olla tüüpiline varajasele universumile, millest me selgepiirilised poolklassikalised olekud kiiresti eristatavaks nii ükstei- arenesime.

2190 2191 Paralleelsed universumid Max Tegmark suure mosaiigi väike killuke. Tõepoolest, lõputu vaidlus kvantmehaanika tõlgendamise üle — ja isegi avaram küsimus paralleelsetest universumitest — on teatud mõttes jäämäe veepealne osa. Ulmeparoodias Hitchhiker’s Guide to the Galaxy∗ avasta- takse, et vastus on “42” ja probleemiks on õige küsimuse leid- mine. Küsimused paralleelsete universumite kohta võivad olla niisama sügavad, kui sügavale pärimine reaalsuse järele üldse suudab minna. Ometi on olemas üks veelgi sügavam, kõige aluseks olev küsimus: on kaks kehtivat, kuid diametraalselt vastupidist paradigmat füüsilise reaalsuse ja matemaatika staatuse kohta, dihho- toomia, mis väidetavalt pärineb juba Platoni ja Aristotelese ajast, ning küsimus on selles, kumb neist on õige. • ARISTOTELLIK PARADIGMA: subjektiivselt tajutav kon- naperspektiiv on füüsiliselt reaalne ning linnulennuline vaade ja kogu selle matemaatika keel üksnes kasulik lähendus. • PLATONLIK PARADIGMA: linnulennuline vaade (matemaatiline struktuur) on füüsiliselt reaalne ning konnaperspek- tiiv ja kogu inimkeel, mida me kasutame selle kirjeldamiseks, üksnes kasulik lähendus, kirjeldamaks meie subjektiivseid tajumusi. Mis on põhilisem, kas konna või linnu perspektiiv? Mis on põhilisem, inimkeel või matemaatika keel? Teie vastusest sõltub, kuidas te suhtute paralleelsetesse universumitesse. Kui te eelistate platonlikku paradigmat, peaksid multiversumid teile loomulikuna tunduma, sest meie tunne, mis ütleb, et III taseme multiversum on “veider”, peegeldab üksnes seda, et konna ja linnu perspektiiv on äärmiselt erinevad. Me rikume sümmeetriat, nimetades linnulennulist vaadet veidraks, sest me kõik oleme juba lapsest saadik aristotellikust paradigmast läbi imbunud, ammu enne seda, kui me matemaatika olemasolust üldse kuulnud olime — platonlik Joonis 7. Teooriad võib laias laastus grupeerida sugupuusse, kus igaüks oleks — vaade on seevastu omandatud maitse! vähemalt põhimõtteliselt — tuletatav tema kohal olevast fundamentaalsemast teooriast. Näiteks klassikaline mehaanika on tuletatav erirelatiivsusest selle Teisel (platonlikul) juhul on kogu füüsika lõppkokkuvõttes lähendusega, et valguse kiirus c on lõpmatu. Enamikku teisi nooli mõistetakse matemaatiline probleem, sest lõpmatult intelligentne matemaa- halvemini. Kõigil neil teooriatel on kaks komponenti: matemaatilised võrrandid tik saaks kosmose fundamentaalvõrrandite abil põhimõtteliselt ja sõnad, mis seletavad, kuidas need võrrandid on seotud meie poolt nähtavaga.

∗ Selle teooriate hierarhia igal tasandil võetakse kasutusele uusi sõnu (nt prootonid, Inglise kirjaniku Douglas Adamsi (1952–2001) romaan, eesti k aatomid, rakud, organismid, kultuurid), sest nad on mugavad ja tabavad asja Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas, Tallinn: Olion, 1995. Tlk. tuuma, ilma et oleks vaja toetuda ülalpool olevale fundamentaalsemale teooriale.

2192 6 2193 Paralleelsed universumid Max Tegmark konnaperspektiivi välja arvutada, s.t saaks arvutada, missugu- ideed: matemaatilise struktuuri mõiste ja tõdemus, et füüsiline seid eneseteadlikke vaatlejaid see universum sisaldaks, mida maailm võib olla üks selline struktuur. nad tajuksid ja missuguse keele nad leiutaksid, et üksteisele oma tajumusi kirjeldada. Teisisõnu, joonisel 7 on puu tipus “kõige teooria” (TOE — Theory of Everything), mille aksioo- A. Mis on matemaatiline struktuur? mid on puhtmatemaatilised, sest tõlgendamisega seotud inimkeel- Paljud meist arvavad, et matemaatika on kogum trikke, mida me sed postulaadid oleksid tuletatavad ja seega üleliigsed. Aristo- õppisime koolis selleks, et manipuleerida arvudega. Enamik ma- tellikus paradigmas ei saa seevastu kunagi mingit TOEd olla, temaatikuid on oma erialast siiski hoopis teisel arvamusel. Nad sest lõppkokkuvõttes seletatakse selles üksnes teatud verbaalseid uurivad abstraktseid objekte, nagu funktsioonid, hulgad, ruumili- väiteid teiste verbaalsete väidete abil — seda tuntakse kui lõpmatu sed kujundid ja operaatorid, ning püüavad tõestada nendevahelisi regressi probleemi (Nozick 1981). seoseid puudutavaid teoreeme. Õigupoolest on mõned mood- sad matemaatikaartiklid nii abstraktsed, et ainsad arvud, mille IV. IV TASE: TEISED te neist leiate, on leheküljenumbrid! Mida ühist on dodekaeed- ril ja kompleksarvude hulgal? Vaatamata sellele, et on olemas MATEMAATILISED STRUKTUURID tohutu hulk matemaatilisi struktuure selliste kõhedust tekitavate ∗ Oletame, et te toetate platonlikku paradigmat ja usute, et joonise nimedega nagu orbiitkond ja Killingi väli, kerkis möödunud 7 tipus on tõepoolest TOE — ja et me lihtsalt ei ole veel õigeid sajandil esile nende hämmastav olemuslik ühtsus: kõik mate- võrrandeid leidnud. Sellisel juhul jääb alles üks kimbatusse ajav maatilised struktuurid on pelgalt ühe ja sama asja, nn formaal- küsimus, nagu rõhutas John Archibald Wheeler: miks just need sete süsteemide erijuhuks. Formaalne süsteem koosneb abs- võrrandid ja mitte mõned teised? Uurigem nüüd lähemalt mate- traktsetest sümbolitest ja nendega manipuleerimise reeglitest, mis maatilise demokraatia ideed, mille korral teiste võrrandite valit- määravad kindlaks, kuidas saab olemasolevatest, aksioomideks setavad universumid on samavõrra reaalsed. See on IV taseme nimetatavatest sümbolijadadest tuletada uusi, teoreemideks nime- multiversum. Ent kõigepealt tuleb meil läbi seedida kaks teist tatavaid sümbolijadasid. Selline ajalooline areng kujutas endast omamoodi dekonstruktsionismi, sest see riisus matemaatilistelt Siiski on tähtis meeles pidada, et just meie, inimesed, oleme need, kes need struktuuridelt igasuguse tähenduse ja tõlgenduse, mida neile oli mõisted ja neid tähistavad sõnad kasutusele võtavad: põhimõtteliselt saaks kõik traditsiooniliselt omistatud, ning destilleeris välja üksnes nende tuletada sugupuu tipus olevast fundamentaalsest teooriast, ehkki selline äärmi- sügavaimat olemust tabavad abstraktsed suhted. Selle tulemusena selt reduktsionistlik lähenemine oleks praktikas muidugi kasutu. Üldiselt võttes võivad arvutid praegu tõestada geomeetriateoreeme, ilma et neil võib öelda, et puud pidi allapoole liikudes võrrandite ja sõnade suhtarv väheneb, oleks mingisugustki füüsilist intuitsiooni selle kohta, missugune langedes nulli lähedale selliste ülimalt rakenduslike valdkondade puhul nagu ruum välja näeb. meditsiin ja sotsioloogia. Seevastu tipu lähedal olevad teooriad on ülimalt ma- Joonisel 8 on kujutatud mõningaid põhilisi matemaatilisi struk- temaatilised ja füüsikud näevad ikka veel kurja vaeva, et saada aru mõistetest — tuure ja nende vastastikuseid seoseid. Ehkki see sugupuu ulatub kui neid üldse on —, mille abil me neid mõista saaksime. Füüsikute Püha Graal, tõenäoliselt lõpmatusse, illustreerib ta tõsiasja, et matemaatiliste nagu vahel naljatlevalt öeldakse, on “kõige teooria” ehk TOE (Theory of Every- struktuuride juures ei ole midagi ähmast. Nad “on olemas” sel- thing), millest saaks tuletada kõik muu. Kui selline teooria üldse eksisteerib, siis les mõttes, et matemaatikud pigem avastavad kui loovad neid ja peaks see asendama suure küsimärgi teooriapuu tipus. Kõik teavad, et midagi on siit puudu, sest meil ei ole ikka veel gravitatsiooni ja kvantmehaanikat ühendavat ∗Ingl. k Killing ﬁeld — ‘tappev väli’; tegelikult saanud nime saksa kooskõlalist teooriat. füüsiku Wilhelm Killingi (1847–1923) järgi. Tlk.

2194 2195 Paralleelsed universumid Max Tegmark

Ehkki paljud füüsikateoreetikud peavad seda enesestmõistetavaks, on see sügav ja kaugeleulatuv arusaam. See tähendab seda, et ma- temaatikavõrrandid ei kirjelda mitte ainult füüsilise maailma mõnd piiratud aspekti, vaid selle kõiki aspekte. See tähendab seda, et on olemas matemaatiline struktuur, mis on — nagu matemaatikud ütlevad — isomorfne (ja seega ekvivalentne) meie füüsilise maailmaga, nii et igal füüsilisel entiteedil on olemas unikaalne vaste matemaatilises struktuuris ja vastupidi. Vaadakem mõnd näidet. Sada aastat tagasi, kui klassikaline füüsika veel suveräänselt valitses, uskusid paljud teadlased, et füüsiline ruum on isomorfne matemaatilise struktuuriga, nn R3-ga: kolmemõõtmelise eukleidi- lise ruumiga. Veel enam, mõned arvasid, et kõik mateeria vor- mid universumis vastavad teatud klassikalistele väljadele: elekt- riväljale, magnetväljale ja vahest veel mõnele avastamata väljale, mis matemaatiliselt vastavad R3-e funktsioonidele (käputäiele ar- vudele igas ruumipunktis). Selle vaate järgi (hiljem tõestati selle ekslikkus) on tihedad mateeriatombud, näiteks aatomid, pelgalt ruumipiirkonnad, kus mõned väljad on tugevad (mõned arvud on suured). Need väljad arenevad ajas deterministlikult vastavalt mõnele osadiferentsiaalvõrrandile ning vaatlejad tajuvad seda kui asjade liikumist ja sündmuste toimumist. Kas ei võiks siis väljad kolmemõõtmelises ruumis olla universumile vastavad matemaatilised struktuurid? Ei, sest matemaatiline struktuur ei saa Joonis 8. Mõnede põhiliste matemaatiliste struktuuride omavahelised suh- muutuda — see on abstraktne, muutumatu entiteet, mis eksis- ted (Tegmark 1998). Nooled näitavad üldiselt uute sümbolite ja/või aksioomide teerib väljaspool aega ja ruumi. Meile tuttav konna vaade kol- lisandumist. Kohtuvad nooled näitavad struktuuride kombinatsiooni — näiteks memõõtmelisele ruumile, kus sündmused aset leiavad, on linnu- algebra on vektorruum, mis on ühtlasi ring, ning Lie rühm on rühm, mis on lennult vaadatuna ekvivalentne neljamõõtmelise aegruumiga, mil- ühtlasi muutkond. Kogu puu ulatub tõenäoliselt lõpmatusse — joonis kujutab les sisaldub kogu ajalugu, seega oleks matemaatiliseks struktuu- üksnes jalami lähedal olevat väikest fragmenti. riks väljad neljamõõtmelises ruumis. Teisisõnu, kui ajalugu oleks ﬁlm, siis ei vastaks matemaatiline struktuur mitte selle ühele kaad- et mõtlemisvõimelised võõrtsivilisatsioonid leiaksid samad struk- rile, vaid kogu ﬁlmilindile. tuurid (teoreem on tõene sõltumata sellest, kas tema tõestajaks on Kui meile on antud mingi matemaatiline struktuur, siis me inimene, arvuti või tulnukas). ütleme, et see eksisteerib füüsiliselt juhul, kui mõni selle eneseteadlik allstruktuur (SAS — self-aware substructure) tajub oma konnaperspektiivist subjektiivselt end elamas füüsiliselt reaal- B. Võimalus, et füüsiline maailm on matemaatiline struktuur ses maailmas. Missugune näeks see allstruktuur matemaatiliselt Püüdkem nüüd omaks võtta mõtet, et füüsiline maailm (kon- välja? Eespool toodud klassikalise füüsika näites oleks teiesu- kreetsemalt III taseme multiversum) ongi matemaatiline struktuur. gune eneseteadlik allstruktuur läbi aegruumi ulatuv toru, tihke

2196 2197 Paralleelsed universumid Max Tegmark variant sellest, millest rääkides Einstein kasutas maailmajoone sügavamasse olemusse sisse programmeeritud fundamentaalne, mõistet. Toru asukoht määraks kindlaks teie asendi ruumis eri seletamatu ontoloogiline asümmeetria, mis jagab matemaatilised aegadel. Toru sees ilmutaksid väljad teatud keerukat käitumist, struktuurid kahte klassi: nendeks, millel on füüsiline eksistents, mis vastaks ümbruskonna väljaväärtuste kohta käiva informat- ja nendeks, millel seda pole. Selle ﬁlosooﬁlise mõistatuse üheks siooni salvestamisele ja töötlemisele, ning igas positsioonis piki lahenduseks olen ma pakkunud võimalust (Tegmark 1998), et keh- seda toru tekitaksid need protsessid tuttavliku, ent mõistatusliku tib täielik matemaatiline demokraatia: et matemaatiline eksistents tunde eneseteadlikkusest. Oma konnaperspektiivist tajuks enese- ja füüsiline eksistents on ekvivalentsed, nii et kõik matemaati- teadlik allstruktuur seda ühemõõtmelist tajumuste jada piki toru lised struktuurid eksisteerivad ka füüsiliselt. See on IV taseme aja möödumisena. multiversum. Seda võib vaadelda omamoodi radikaalse plato- Ehkki meie näide illustreerib mõtet sellest, kuidas meie nismina, mis väidab, et matemaatilised struktuurid Platoni ideede füüsiline maailm saab olla matemaatiline struktuur, on nüüdseks kuningriigis, Ruckeri (1982) meelemaastikus, on olemas füüsilises teada, et see konkreetne matemaatiline struktuur (väljad nel- mõttes (Davies 1993), tõstes David Lewise nn modaalse realismi jamõõtmelises ruumis) ei ole õige. Taibanud, et aegruum võib olla teooria (Lewis 1986) matemaatilises mõistes ühele pulgale sellega, kõver, otsis Einstein kangekaelselt nn ühtset väljateooriat, kus uni- millest rääkides Barrow (1991; 1992) kasutab väljendit “π taeva- versum oleks — nagu matemaatikud ütlevad — tensorväljadega laotuses”. Kui see teooria on õige, siis arvestades asjaolu, et tal 3+1-mõõtmeline pseudo-Riemanni muutkond, kuid see ei suutnud puuduvad vabad parameetrid, saaks lõpmatult intelligentne mate- seletada aatomite täheldatud käitumist. Vastavalt erirelatiivsus- maatik tuletada kõikide paralleelsete universumite kõik omadused, teooria ja kvantteooria moodsale sünteesile — kvantväljateooriale, kaasa arvatud neis elavate eneseteadlike allstruktuuride subjektiiv- on universum (antud juhul III taseme multiversum) matemaati- sed tajumused. line struktuur, mida tuntakse nimetuse all “operaatori väärtusega väljade algebra”. Küsimus selle kohta, mis moodustab enese- D. Tõendid IV taseme multiversumi kohta teadliku allstruktuuri, on siin peenem (Tegmark 2000). Paraku ei suuda see kirjeldada mustade aukude aurustumist, suure paugu Me oleme kirjeldanud nelja paralleelsete universumite taset suu- esimest sündmust ega teisi kvantgravitatsioonilisi nähtusi, seega ei reneva spekulatiivsuse järjekorras, seega, miks peaksime seda IV ole õiget, meie universumiga isomorfset matemaatilist struktuuri, taset uskuma? Loogiliselt põhineb see kahel eraldiseisval eel- kui see üldse olemas on, veel leitud. dusel: • 1. eeldus: füüsiline maailm (konkreetsemalt meie III taseme C. Matemaatiline demokraatia multiversum) on matemaatiline struktuur.

Oletagem nüüd, et meie füüsiline maailm on tõepoolest matemaa- • 2. eeldus: kehtib matemaatiline demokraatia: kõik matemaatiline struktuur ja et teie olete selle eneseteadlik allstruktuur. See tilised struktuurid “on olemas” ühes ja samas mõttes. tähendab, et meie universum on joonisel 8 kujutatud matemaatika- Wigner väidab oma kuulsas essees (1967), et “matemaa- puu üks kastikestest. (Kogu puu on tõenäoliselt lõpmatu ulatusega, tika tohutu kasulikkus loodusteadustes on nähtus, mis piirneb seega ei ole meie konkreetne kastike üks neist vähestest kastidest müstikaga” ja et “sellel puudub igasugune ratsionaalne seletus”. puu jalamil, mida on kujutatud.) Teisisõnu, sellel konkreetsel See väide näib toetavat 1. eeldust: siin on matemaatika kasulik- matemaatilisel struktuuril on nii matemaatiline kui ka füüsiline kus füüsilise maailma kirjeldamisel selle tõsiasja loomulik ta- eksistents. Kuidas on lood puu teiste kastikestega? Kas ka ne- gajärg, et füüsiline maailm ongi matemaatiline struktuur ja me mad eksisteerivad füüsiliselt? Kui ei, siis oleks reaalsuse kõige lihtsalt avastame seda tükkhaaval. Need mitmesugused lähendid,

2198 2199 Paralleelsed universumid Max Tegmark mis moodustavad meie praegused füüsikateooriad, on edukad n → f(n) → f(f(n)) →... Seega on isegi kõige keeru- seepärast, et lihtsad matemaatilised struktuurid on heaks lähendiks lisem arvutisimulatsioon lihtsalt mõne matemaatilise struktuuri sellest, kuidas eneseteadlik allstruktuur tajub keerukamaid ma- järjekordne erijuht ning sisaldub juba IV taseme multiversumis. temaatilisi struktuure. Teisisõnu, meie edukad teooriad ei ole (Muide, pidevate funktsioonide kordamine täisarvulise väärtusega mitte füüsika matemaatilised lähendid, vaid matemaatika mate- funktsioonide asemel paneb aluse fraktalitele.) maatilised lähendid. On vähetõenäoline, et Wigneri tähelepanek Veel üks 2. eelduse võluv joon on see, et ta annab meile seni põhineks juhuslikul kokkusattumusel, sest sellest möödunud aas- ainsa vastuse Wheeleri küsimusele: miks just need võrrandid ja takümnete jooksul on looduses avastatud palju enam matemaatilist mitte mõned teised? Kui universum tantsib kõikide võimalike korrapära, mille üheks näiteks on ka elementaarosakeste standard- võrrandite pilli järgi, siis lahendab see ühtlasi lõplikult alalõigu II.C mudel. täppishäälestatuse probleemi ning seda isegi fundamentaalvõrrandi Teine 1. eeldust toetav argument on see, et abstraktne matemaa- tasemel: ehkki paljud või koguni enamik matemaatilisi struktuure tika on nii üldine, et iga puhtformaalsetes mõistetes (sõltumatult on tõenäoliselt surnud ja ilma eneseteadlike allstruktuurideta, sest ebamäärasest inimterminoloogiast) deﬁneeritav kõige teooria on neil puudub säärastele allstruktuuridele vajalik keerukus, stabiil- ühtlasi matemaatiline struktuur. Näiteks kõige teooria, mis sus ja ennustatavus, on meil enesestmõistetavalt sajaprotsendilise hõlmab eri tüüpi (näiteks sõnadega tähistatavate) entiteetide hulka tõenäosusega alust oodata, et me elame matemaatilises struktuu- ja nendevahelisi (täiendavate sõnadega tähistatavaid) suhteid, ei ris, mis on võimeline elu toetama. Küsimuse “mis on see, mis ole midagi muud kui matemaatikute keeles hulgateoreetiline mu- puhub võrranditesse elu ja annab neile universumi, mida kirjel- del ning üldjuhul on võimalik leida formaalne süsteem, mille mu- dada?” vastuseks oleks selle valikuefekti tõttu järelikult “sina, deliks see on. vaatleja”. See argument muudab võluvamaks ka 2. eelduse, sest sellest järeldub, et IV tasemel on võimalik kirjeldada igat mõeldavat paralleelsete universumite teooriat. Seetõttu IV taseme multiversum, mida artiklis Tegmark 1997 on nimetatud “lõplikuks kogu- E. Missugused näevad välja IV taseme paralleelsed universu- miteooriaks”, sest see hõlmab kõiki teisi kogumeid, lõpetab mul- mid? tiversumite hierarhia ja näiteks V taset ei saa enam olla. Ma- temaatiliste struktuuride mõeldav kogum ei lisaks midagi uut, Me kasutame, kontrollime ja vajaduse korral välistame teooriaid sest see oleks lihtsalt veel üks matemaatiline struktuur. Mida sel viisil, et arvutame oma minevikutajumustest lähtudes välja tu- arvata sageli diskuteeritud oletusest, et universum on arvutisi- levaste tajumuste tõenäosusjaotuse ning võrdleme neid ennustusi mulatsioon? Seda mõtet kohtab tihti ulmekirjanduses ja see on vaadeldavate tagajärgedega. Multiversumi teoorias on enamasti märkimisväärse põhjalikkusega läbi töötatud (vt nt Schmidthu- rohkem kui üks eneseteadlik allstruktuur, kes on kogenud teie ber 1997; Wolfram 2002). Digitaalarvuti informatsiooniliseks omaga identset minevikku, seega ei ole teil mingil viisil võimalik sisuks (mäluolekuks) on suure, kuid lõpliku pikkusega bittide otsustada, missugune neist olete teie. Ennustuste tegemiseks tuleb jada, näiteks “1001011100111001... ”, mis on ekvivalentne mingi teil seepärast välja arvutada, missugune osa neist tulevikus mida suure, kuid lõpliku, kahendsüsteemis kirja pandud täisarvuga n. tajub, mis viib meid järgmiste ennustusteni: Informatsiooni töötlemine arvutis toimub etteantud reegli järgi, mis määrab ühe mäluoleku muutumise teiseks ja mida rakenda- • 1. ennustus: meie maailma kirjeldav matemaatiline struktuur takse üha uuesti ja uuesti, nii et matemaatiliselt on see lihtsalt on meie tähelepanekutega kooskõlas olevatest struktuuridest korduv funktsioon f, mis teisendab täisarve teisteks täisarvudeks: kõige geneerilisem.

2200 2201 Paralleelsed universumid Max Tegmark

• 2. ennustus: meie tulevased tähelepanekud on meie mineviku põhjustab vastavalt ruumi paisumine ja dekoherentsus. IV taseme tähelepanekutega kooskõlas olevatest tähelepanekutest kõige universumid on üksteisest täielikult eraldatud ja neid tuleb koos geneerilisemad. vaadelda üksnes teie tuleviku ennustamiseks, sest “teie” võite ek- • 3. ennustus: meie mineviku tähelepanekud on meie eksis- sisteerida rohkem kui ühes neist. tentsiga kooskõlas olevatest tähelepanekutest kõige geneerili- Ehkki Giordano Bruno oli inkvisitsiooniga pahuksis I taseme semad. pärast, on tänapäeval vähesed astronoomid valmis oletama, et ruum lõpeb äkitselt vaadeldava universumi piiril. Iroonilisel kom- Küsimuse juurde, mida tähendab “geneeriline”, tuleme tagasi bel ja küllap ajaloolise kokkusattumuse tõttu on just III tase vii- alalõigus V. B (Mõõduprobleem). Üks matemaatiliste struktuu- mastel aastakümnetel kõige enam kriitikatuld pälvinud — see on ride hämmastavaid jooni, mida on üksikasjalikult vaadeldud ar- ainus tase, mis ei lisa ühtki uut universumitüüpi. tiklis Tegmark 1997, on aga see, et seda sorti sümmeetria- ja muutumatuseomadused, mis tagavad meie universumi lihtsuse ja korrastatuse, kipuvad olema geneerilised, s.t nad on pigem reegel kui erand — matemaatilised struktuurid kipuvad neid omama vaikimisi ning neist lahtisaamiseks tuleb lisada keerulisi täiendavaid A. Tulevikuväljavaated aksioome vms. Teisisõnu, niihästi selle kui ka valikuefektide tõttu ei peaks me tingimata ootama, et elu IV taseme multiversumis on korratu segadus. On hulgaliselt tulevikuväljavaateid nende multiversumite teooriate kontrollimiseks ja võib-olla ka välistamiseks. Lähema kümne V. ARUTELU aasta jooksul võimaldab mikrolainelise taustakiirguse, suure- mastaabilise ainejaotuse jms tunduvalt paranenud kosmoloogi- Me oleme vaadelnud paralleelsete universumite teaduslikke teoo- line mõõtmine testida I taset, täpsustades veelgi ruumi kõverust riaid ja leidnud, et need moodustavad loomupäraselt multiversu- ja topoloogiat, ning II taset, andes võimaluse rangelt kontrol- mite neljatasemelise hierarhia (joonis 1), lubades üha suuremat lida inﬂatsiooniteooriat. Nii astrofüüsika kui ka suure energia erinevust meie enda universumist: füüsika edusammud peaksid ühtlasi selgeks tegema, mil määral on • I tase: teistel Hubble’i ruumaladel on teistsugused algtingimu- üks või teine füüsikaline konstant täppishäälestatud, ning sellega sed. nõrgendama või tugevdama II taseme positsiooni. Kui praegused ülemaailmsed jõupingutused ehitada kvantarvuti peaksid vilja • II tase: teistel inﬂatsioonijärgsetel mullidel võivad olla teist- kandma, annaks see lisatõendeid III taseme kohta, sest sisuliselt sugused kehtivad füüsikaseadused (konstandid, mõõtmelisus, kasutaks selline arvuti paralleelarvutuseks III taseme multiver- elementaarosakestesisaldus). sumile omast parallelismi (Deutsch 1997). Seevastu eksperimen- • III tase: kvant-lainefunktsioonide teised harud ei lisa midagi taalsed tõendid unitaarsuse rikkumise kohta välistaksid III taseme. kvalitatiivselt uut. Ja viimaks, edukas või edutu toimetulemine moodsa füüsika suure väljakutsega — üldrelatiivsuse ja kvantväljateooria ühendami- • IV tase: teistel matemaatilistel struktuuridel on teistsugused sega, heidaks rohkem valgust IV tasemele. Me kas leiame lõpuks fundamentaalsed füüsikavõrrandid. oma universumile sobiva matemaatilise struktuuri või põrkame Kui I taseme universumid on omavahel seotud õmblusteta, siis vastu piiri, kus matemaatika mõistetamatu efektiivsus lõpeb, ning II ja III taseme universumite vahel on selge eraldusjoon, mille peame IV taseme hülgama.

2202 2203 Paralleelsed universumid Max Tegmark

B. Mõõduprobleem muutumatu. Veel enam, lõpliku ruumalaga ja rõngaspinna topoloogiaga lame universum on ekvivalentne lõpmatu ruumalaga täiuslikult perioodilise universumiga, seda nii matemaatilisest, lin- Multiversumi teooriate raames ootavad lahendust ka huvita- nulennulisest vaatest kui ka selles elava vaatleja konnaperspek- vad teoreetilised küsimused, eelkõige mõõduprobleem. Samal tiivist, seega miks peaks selle lõpmatult väiksem ruumala andma ajal kui multiversumi teooriate usaldusväärsus üha kasvab, on talle statistilise osakaalu null? Et Hubble’i ruumalad hakkavad 115 tülikas küsimus, kuidas arvutada füüsikas tõenäosusi, muutu- isegi I taseme multiversumis ligikaudu 1010 meetri järel kor- mas väikesest ebameeldivusest tõeliseks nuhtluseks. Tõenäosused duma (ehkki juhuslikus järjekorras, mitte perioodiliselt), kas peaks omandavad nii suure tähtsuse seetõttu, et kui tõepoolest on ole- siis lõpmatule ruumile tõesti omistama suurema statistilise kaalu mas mitu “teie” koopiat identse mineviku ja mäluga, siis ei saaks te kui nii suurele lõplikule piirkonnale? See probleem tuleb la- oma tulevikku välja arvutada isegi juhul, kui valdaksite kõiki tead- hendada, et vaatluslikult testida stohhastilise inflatsiooni mude- misi kogu multiversumi oleku kohta. Põhjus, nagu juba öeldud, leid. Kui teile tundub, et see on tõepoolest keeruline pähkel, on selles, et teil ei ole mingil viisil võimalik otsustada, missu- siis mõelge veel neile probleemidele, mis kaasnevad statistilise gune neist koopiatest olete “teie” — nad kõik tunnevad, et just kaalu omistamisega matemaatilistele struktuuridele IV tasemel. nemad on. Te saate üksnes ennustada, millise tõenäosusega te Tõsiasi, et meie universum näib olevat suhteliselt lihtne, on pan- midagi kogete, ja võrrelda seda nende vaatlejate osaga, kes ko- nud paljud inimesed oletama, et õige mõõduga kaasneb mingil gevad midagi muud. Õnnetuseks on ülesanne arvutada välja, kui moel keerukus. Näiteks oleks võimalik lihtsuse premeerimiseks suur osa lõpmatult paljudest vaatlejatest mida tajub, vägagi peen, koormata iga matemaatiline struktuur kordajaga 2−n, kus n on sest vastus sõltub sellest, mis järjekorras te neid loete! Paaris selle struktuuri bittides mõõdetud algoritmiline informatsiooni- täisarvude osakaal on 50%, kui te järjestate nad 1, 2, 3, 4... , sisaldus, mis on defineeritud kui seda määratleda suutva lühima kuid läheneb 100%-le, kui te järjestate nad tähestikuliselt, nagu bitijada (näiteks arvutiprogrammi) pikkus (Chaitin 1987). See teeks teie arvuti tekstitöötlusprogramm (1, 10, 100, 1000... ). Kui vastaks olukorrale, kus võrdne osakaal on kõigil lõpmatutel biti- vaatlejad elavad eraldatud universumites, siis ei ole ükski nende jadadel (igaüks neist esitatav reaalarvuna, nagu 101011101... ), järjestamise viis silmnähtavalt loomulik ja eri universumites tuleb kuid mitte kõigil matemaatilistel struktuuridel. Kui suurele keeru- valimid moodustada mingi statistilise osakaalu järgi, millele mate- kusele on tõepoolest ette nähtud selline eksponentsiaalne karistus, maatikud viitavad kui “mõõdule”. See probleem kerkib mõõduka siis peaksime tõenäoliselt oletama, et elame ühes kõige lihtsamas ja lahendatavana esile I tasemel, muutub tõsiseks II tasemel, on matemaatilises struktuuris, mis on vaatlejate sisaldamiseks piisa- põhjustanud palju vaidlusi kvanttõenäosuste tuletamise kontekstis valt keerukas. Ent algoritmiline keerukus sõltub sellest, kuidas on III tasemel (de Witt 2003) ning äratab õudust IV tasemel. Näiteks struktuurid bitijadadele kantud (Chaitin 1987; Deutsch 2003), ja II taseme kohta on Vilenkin ja teised avaldanud mitmesuguste ei ole kaugeltki ilmne, kas on olemas kõige loomulikum definit- kosmoloogiliste parameetrite tõenäosusjaotuse ennustuse, väites, sioon, millele reaalsus alla kirjutaks. et paralleelsetele universumitele, mis on paisunud erineval määral, tuleks anda nende ruumalaga võrdeline statistiline osakaal (vt nt Garriga, Vilenkin 2001a). Teisest küljest ütleks aga iga matemaa- C. Paralleelsete universumite poolt- ja vastuargumendid tik teile, et 2 × ∞ = ∞, nii et lõpmatu universum, mis on paisunud kahekordselt, ei ole objektiivses mõttes suuremaks muutunud. Niisiis, kas me peaksime uskuma paralleelseid universumeid? Tõepoolest, eksponentsiaalselt paisuval universumil on matemaa- Lõpetagem siinkohal poolt- ja vastuargumentide põgusa vaatlemi- tikute sõnutsi ajasarnane surmavektor, mis tähendab seda, et ta on sega. Esiteks, me nägime, et see ei ole jah/ei-küsimus — pigem ajaülekannetes invariantne ja seega matemaatilisest seisukohast on kõige huvitavam probleem see, kas multiversumite tasemeid

2204 2205 Paralleelsed universumid Max Tegmark on 0, 1, 2, 3 või 4. Joonis 1 võtab kokku eri tasemete kasuks täiuslike voolavate lahendite hulgal väiksem algoritmiline keeru- rääkivad tõendid. Kosmoloogilised vaatlused toetavad I taset, kus kui ühel geneerilisel konkreetsel lahendil, sest esimene on osutades ergoodilise ainejaotusega lamedale lõpmatule ruumile, määratud lihtsalt mõne üksiku võrrandiga, teine nõuab aga tohutu ning I tase koos inﬂatsiooniga kõrvaldab elegantselt algtingi- hulga algandmete konkretiseerimist mõnel hüperpinnal. Laias muste probleemi. II taset toetab inﬂatsiooniteooria edukus kosmo- laastus võib öelda, et näiline informatsioonisisaldus suureneb, kui loogiliste vaatlustulemuste seletamisel ja see suudab seletada ka me suuname oma tähelepanu kogumi ühele konkreetsele elemen- füüsikaliste parameetrite näilist täppishäälestatust. III taset toeta- dile, kaotades sellega silmist kõiki elemente sisaldavale tervikule vad nii eksperimentaalsed kui ka teoreetilised tõendid unitaarsuse omase sümmeetria ja lihtsuse. Selles mõttes on kõrgema taseme kohta, samuti seletab see tase näilist kvantjuhuslikkust, mis nii multiversumid väiksema algoritmilise keerukusega. Siirdumine väga häiris Einsteini, ilma et hülgaks põhjuslikkust linnulennuli- meie universumi juurest I taseme multiversumi juurde kõrvaldab sest vaatest. IV tase seletab matemaatika Wignerile mõistetamatut vajaduse määrata kindlaks algtingimused, tõusmine II tasemele tõhusust füüsika kirjeldamisel ja vastab küsimusele “miks just kõrvaldab vajaduse määrata kindlaks füüsikalised konstandid ning need võrrandid ja mitte mõned teised?”. IV taseme kõikide matemaatiliste struktuuride multiversumil ei Peamisteks argumentideks paralleelsete universumite vastu on, ole sisuliselt üldse mingit algoritmilist keerukust. Et see informat- et nad on pillavad ja veidrad, seega vaadelgem neid kaht vas- siooniküllus ja keerukus esineb tegelikult üksnes konnaperspektii- tuväidet kordamööda. Esimeseks argumendiks on, et multiver- vist vaadates, vaatlejate subjektiivsetes tajumustes, siis võib väita, sumi teooriad on kaitsetud Ockhami habemenoa ees, sest nad et multiversumi teooria on ökonoomsem kui füüsilise eksistentsi postuleerivad teiste maailmade olemasolu, mida me ei saa kunagi omistamine ainult ühele kogumi elemendile (Tegmark 1996). vaadelda. Miks peaks loodus ontoloogiliselt nii pillav olema ja Teine levinud etteheide multiversumile on, et ta on veider. See endale sellist küllust lubama, et sisaldab lõpmatult palju erinevaid vastuväide on pigem esteetiline kui teaduslik, ja nagu eespool maailmu? Huvitaval kombel saab selle argumendi ümber pöörata mainitud, omab mõtet ainult aristotellikus maailmavaates. Pla- ja panna rääkima multiversumi kasuks. Kui meile tundub, et loo- tonlikus paradigmas võiks vaatlejate kurtmist õige kõige teooria dus on pillav, siis mis see täpselt on, mille pillamine meid häirib? veidruse üle oodata juhul, kui linnulennuline vaade oleks pii- Kindlasti mitte “ruum”, sest lameda universumi standardmudel savalt erinev konna perspektiivist, ja meil on igati alust ar- oma lõpmatu ruumalaga küll sellist vastuväidet esile ei kutsu. vata, et meie puhul see just nii ongi. See veidruse tajumine Kindlasti ka mitte “mass” või “aatomid” ja põhjus on sama — ei ole sugugi üllatav, sest evolutsioon on meid varustanud üks- kui te olete raisanud midagi lõpmatul hulgal, siis mis vahet seal nes igapäevafüüsikat puudutava vaistuga, millel oli meie kauge- on, kui te veel pisut raiskate? Küllap mõjub häirivalt pigem liht- tele esivanematele ellujäämisväärtus. Tänu kavalatele leiutistele suse näiline vähenemine, informatsiooni hulk, mis on vajalik kõigi oleme heitnud pilgu pisut kaugemale, kui võimaldab meie nor- nende nägematute maailmade kirjeldamiseks. Kummatigi on ter- maalne sisevaade konnaperspektiivist, ja oleme tõepoolest ko- vikkogum sageli palju lihtsam kui üks tema liige, nagu on üksik- hanud kummalisi nähtusi iga kord, kui oleme mis tahes vii- asjalikumalt näidatud artiklis Tegmark 1996. Näiteks geneerilise sil väljunud inimlikust mõõtkavast: suurtel kiirustel (aeg aeg- täisarvu n algoritmiline informatsioonisisaldus on suurusjärgus lustub), väikeses mõõtkavas (kvantosakesed võivad olla samal log2n (Chaitin 1987) — see on bittide arv, mis on vajalik selle kir- ajal mitmes kohas), suures mõõtkavas (mustad augud), mada- jutamiseks kahendsüsteemis. Seevastu kõikide täisarvude hulka 1, lal temperatuuril (vedel heelium võib ülespoole voolata), kõrgel 2, 3... saab genereerida üsna triviaalse arvutiprogrammiga, seega temperatuuril (põrkuvate osakeste identiteet võib muutuda) jne. on kogu hulga algoritmiline keerukus väiksem kui tema geneeri- Selle tulemusena on füüsikud enamjaolt juba tunnistanud, et lise liikme oma. Samamoodi on Einsteini väljavõrrandite kõikide konna- ja linnuperspektiiv on väga erinevad. Tänapäeval valdava

2206 2207 Paralleelsed universumid Max Tegmark vaate kohaselt kvantväljateooriale on selle standardmudel pelgalt B r u n d r i t , G. B. 1979. Life in the innite universe. — Quarterly Jour- lähendusteooria, madala energia piirjuht veel avastamata teoo- nal of the Royal Astronomical Society, 20, 37–41 riast, mis on veelgi kaugemal meie õdusatest klassikalistest aru- B u c h e r , M. A., D. N. S p e r g e l 1999. Inflation in a low-density saamadest (hõlmates näiteks stringe kümnes mõõtmes). Mõned Universe. — Scientific American, 1, 62–69 eksperimenteerijad on hakanud juba tülpima nii paljude “veid- C a r t e r , B. 1974. Large number coincidences and the anthropic prin- rate” (kuid täiuslikult korratavate) katsetulemuste tootmisest ja ciple in cosmology. — M. S. Longair (ed.), Confrontation of Cosmo- logical Theories with Observational Data. IAU Symposium No. 63, lihtsalt möönavad oma arvutusi jätkates, et maailm on veidram 291–298, Dordrecht: Reidel paik, kui me varem arvasime. Chaitin, G. J. 1987. Algorithmic Information Theory. Cambridge: Nagu me nägime, on kõigi nelja taseme multiversumi ühisjoo- Cambridge University Press neks see, et kõige lihtsam ja küllap kõige elegantsem teooria sisal- D a v i e s , P. C. W. 1982. The Accidental Universe. Cambridge: Cam- dab paralleelseid universumeid vaikimisi, ning nende olematuks bridge University Press seletamiseks tuleb teooriat keerulisemaks muuta, lisades katseli- D a v i e s , P. C. W. 1993. The Mind of God. New York: Touchstone selt tõestamata protsesse ja ad hoc postulaate (lõplik ruum, laine- D a v i e s , P. C. W. 1996. Are We Alone? New York: Basic Books funktsiooni kollaps, ontoloogiline asümmeetria jms). Meie estee- D e u t s c h , D. 1997. The Fabric of Reality. New York: Allen Lane tiline hinnang taandub seetõttu küsimusele: mis on meie meelest D e u t s c h , D. 2003. It from qubit. — J. D. Barrow, P. C. W. Davies, C. L. Harper (eds.), Science and Ultimate Reality: Quantum The- pillavam ja ebaelegantsem, kas palju maailmu või palju sõnu? ory, Cosmology and Complexity. Cambridge: Cambridge University Võib-olla me harjume vähehaaval oma kosmose veidrustega ja Press avastame koguni, et tema kummalisus on osa tema sarmist. d e W i t t , B. 2003. The Everett interpretation of quantum mechanics. — J. D. Barrow, P. C. W. Davies, C. L. Harper (eds.), Science Tänuavaldus: Autor soovib tänada Anthony Aguirre’i, Aaron and Ultimate Reality: Quantum Theory, Cosmology and Complexity. Classensit, Angelica de Oliveira-Costat, George Musserit, David Cambridge: Cambridge University Press Raubi, Martin Reesi, Harold Shapirot ja Alex Vilenkini virguta- E g a n , G. 1995. Permutation City. New York: Harper vate mõttevahetuste eest. Selle töö valmimist toetasid NSFi gran- E l l i s , George F. R. 2002. The Universe Around Us: an Integra- tive View of Science and Cosmology. — www.mth.uct.ac.za/ el- tid AST-0071213 ja AST-0134999, NASA grantid NAG5-9194 ja ∗ NAG5-11099, David ja Lucile Packardi Fondi stipendium ning lis/cos0.html, version 2002-07-29 Cottrelli Teaduskorporatsiooni toetusraha. G a r r i g a , J., A. V i l e n k i n 2001a. Solutions to the cosmological constant problems. — Physical Review, D 64, 083517 G a r r i g a , J., A. V i l e n k i n 2001b. Many worlds in one. — Physical Review, D 64, 043511 Kirjandus Giulini, D., E. Joos, C. Kiefer, J. Kupsch, I. O. Stama- t e s c u , H. D. Z e h 1996. Decoherence and the Appearance of a A n g l i n , J. R., W. H. Z u r e k 1996. Decoherence of quantum fields: Classical World in Quantum Theory. Berlin: Springer Pointer states and predictability. — Physical Review, D 53, 7327– G u t h , A., P. S t e i n h a r d t 1984. The inflationary universe. — Sci- 7335 entific American, 250, 116–128 Barbour, J. B. 2001. The End of Time. Oxford: Oxford University H a w k i n g , S. 1993. A Brief History of Time. New York: Touchstone. Press [Eesti k: Aja lühilugu. — Akadeemia 1992, nr 12, lk 2649–2685; Barrow,J.D.1991. Theories of Everything. New York: Ballantine 1993, nr 1, lk 183–222, nr 2, lk 415–445, nr 3, lk 637–669, nr 4, Barrow,J.D.1992. Pi in the Sky. Oxford: Clarendon lk 865–894, tlk Ene-Reet Soovik] Barrow, J. D., F. J. Tipler 1986. The Anthropic Cosmological Principle. Oxford: Clarendon ∗Tõlkija lisatud viide.

2208 7 2209 Paralleelsed universumid Max Tegmark

L e w i s , D. 1986. On the Plurality of Worlds. Oxford: Blackwell W o l f r a m , S. 2002. A New Kind of Science. New York: Wolfram L i n d e , A. 1994. The self-reproducing inflationary universe.— Sci- Media entific American, 271, 32–39. [Eesti k: Isepaljunev inflatsiooniline universum. — Akadeemia 2003, nr 11, lk 2409–2422, tlk Anto Unt] M a l d a c e n a , J. 2003. Quantum gravity as an ordinary gauge theory. — J. D. Barrow, P. C. W. Davies, C. L. Harper (eds.), Science and Ultimate Reality: Quantum Theory, Cosmology and Complexity. MAX TEGMARK (sünd. 1967) on Rootsis sündinud ja üles kasva- Cambridge: Cambridge University Press nud, praegu USAs elav füüsik ja kosmoloog. Omandanud dokto- N o z i c k , R. 1981. Philosophical Explanations. Cambridge, MA: rikraadi Californias Berkeley ülikoolis (1994) ning täiendanud end Harvard University Press Müncheni Max Plancki instituudis ja Princetoni Institute for Advanced R e e s , M. J. 2002. Our Cosmic Habitat. Princeton: Princeton Univer- Study’s. Töötanud Pennsylvania ülikooli füüsikaprofessorina, ala- sity Press tes käesoleva aasta septembrist Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi R u c k e r , R. 1982. Infinity and the Mind. Boston: Birkhauser füüsikaprofessor. Avaldanud muu hulgas raamatu Microwave Fore- S c h m i d t h u b e r , J. 1997. A computer scientist’s view of life, the universe, and everything. — C. Freksa (ed.), Foundations of Com- grounds (San Francisco: ASP 1999). puter Science: Potential-Theory-Cognition, Lecture Notes in Com- puter Science. Berlin: Springer S m o l i n , L. 1997. The Life of the Cosmos. Oxford: Oxford University Press S t e i n h a r d t , P. J., N. T u r o k 2002. A cyclic model of the universe. — Science, 296, 1436–1439 Z e h , H. D. 1970. On the interpretation of measurement in quantum theory. — Foundations of Physics, 1, 69–76 Z u r e k , W. 2003. Quantum theory of the classical. — J. D. Barrow, P. C. W. Davies, C. L. Harper (eds.), Science and Ultimate Reality: Quantum Theory, Cosmology and Complexity. Cambridge: Cam- bridge University Press T e g m a r k , M. 1996. Does the universe in fact contain almost no information? — Foundations of Physics Letters, 9, 25–42 T e g m a r k , M. 1997. On the dimensionality of spacetime. — Classical and Quantum Gravity, 14, L69–L75 T e g m a r k , M. 1998. Is “the theory of everything” merely the ultimate ensemble theory? — Annals of Physics, 270, 1–51 T e g m a r k , M. 2000. The importance of quantum decoherence in brain processes. — Physical Review, E 61, 4194–4206 T e g m a r k , M. 2002. Measuring spacetime: from the Big Bang to black holes. — Science, 296, 1427–1433 T e g m a r k , M., J. A. W h e e l e r 2001. 100 years of quantum mys- teries. — Scientific American, 2, 68–75 W i g n e r , E. P. 1967. Symmetries and Reflections. Cambridge, MA: MIT Press

2210 2211 LIHTSAD LOOD

Valeri Bezzubov

Armastuskiri. Esimeses klassis olin meeletult armunud. Käisin ringi kui kuutõbine. Väljavalitu oli heledapäine seits• menda klassi tüdruk Erna. Kord koorilaulu tunnis nägin, kuidas Tiido Kaalü oma pruuni silmaga Ernale pilgutas. Erna naeratas kutsuvalt Kaalüle vastu. Oleks mul rohkem jõudu ja oleks ma vapram, kindlasti oleks ma selle Kaalü tükkideks käristanud. Kodus kirjutasin suure pingutusega oma elu esimese ar• mastuskirja. Pingutus oli ülisuur, sest kõik oma asjad olen kir• jutanud vastu tahtmist ja suurte raskustega. See oleks nagu mingi veider vedru, mis segab sõnu ritta seada. Ema avastas kirja, kui hakkas mu pükse pesema. Koos vanema vennaga naersid nad endid kõveraks. Siiani tunnen end sügavalt sol• vatuna sellest naerust.

Teine armastuskiri. Mati on mu sõber esimesest klassist. Sõprus hakkas kiiva kiskuma, kui kooli tuli kolhoosi uue pea• raamatupidaja tütar Ada Panidi. Ta oli kena kui eht vanaaja kreeklanna. Ta eputas külapoiste ees, tal oli linnalikult terav keel. Ta oli täis uhkust ja ambitsioone. Meie kõik muidugi armusime temasse meeletult. Eriti sissevõetud oli Mati. Ta oli kohe nõus armsa Adaga potid ja pannid kokku panema, kartis aga, et jõukas pea• raamatupidaja keeldub tütart andmast lapseohtu puruvaesele külapoisile. ENN TEGOVA. Sarjast “Tartu näod”

Valik autori koostatud käsikirjast, mis asub Tartu Ülikooli Raa- matukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas.

2213 Lihtsad lood Valeri Bezzubov

Kadedusest ja kiivusest tema armujoovastuse pärast (ise Mõne aja pärast hakkasid paarikesed lähedale põõsastesse olin kuivem ja kainem) otsustasin temaga kurja nalja teha ja kaduma. Teiste juurde tulid nad alasti. Vasja nägi kahte talle Ada nimel armastuskirja saata. Kui kirjutasin, tund• kiitsakat kaukaasia lehma, kes nigelat rohtu näpsasid. “Ku• sin ülevat loomingulist joovastust ja kihistasin kahjurõõmsalt rat, kuidas praegu õgiks saˇ slõkki!”ˇ Ta võttis tupest soome naerda. pussi, proovis sõrmega tera teravust ja tõmbas lehma kõri Mõistsin kohe, et Mati sai kirja kätte, sest ta tuli kooli, läbi. Kähku kooris ta lehma tagumistelt jalgadelt naha maha tähtsust täis ja nina püsti kui kalkunil. Määrasin Matile ja lõikas küljest, loputas koivad vees ja asetas sütele. Varsti kohtumise järgmisel pühapäeval Rusthaveli rinnakuju juu• oli praad valmis. See polnud küll saˇ slõkk,ˇ aga maitses hästi. res, mis asus Suhhumis mereäärses pargis. Teadsin ette, et Pärast heitsid mõned paarikesed kokku siinsamas lõkke sel pühapäeval sõidame kooliga ekskursioonile. ääres, tüdrukud ahhetasid ja häälitsesid eriti ekstaatiliselt. Kui linna jõudsime, Mati vabandas ja kadus. Kui me mööda Teised elasid vaimustatult kaasa. Vasja asetas jala Petja ta• rannaäärt kõndisime, nägin Matit Rusthaveli ees kärsitult gumikule ja röökis takti: “Raz, dva, tri! Raz, dva, tri! ” kõndimas. Adat aga ei ilmunud. Koju sõites oli Mati mõtlik ja Kui hakkas hämarduma, sõitis seltskond koju. Teel arutati morn. üksikasju. Piknik läks igati korda.

Väikeste luikede tants. Neljandal kursusel kutsuti meid äkki Küll sai nalja. Esimesel kursusel paigutati vene ﬁloloogid uut aastat vastu võtma perekorterisse. Kutsusid esimese kur• seitsmekesi Tiigi tänava tuppa. Õnneks oli see tuba täiesti suse tüdrukud, kelle isad olid kõrgete majori• ja polkovniku• eraldi. Esimesel päeval läksime tuhatoose ostma. Kui me kraadidega lendurid. Arvata võib, et neile avaldas teatud kaupluse ukse ees seitsmekesi üksteise järel end üles sead• muljet meie väljakutsuvalt intellektuaalne üleolek. Vahest sime, asusid kohe mõned kaaskodanikud meie selja taha, isegi nad isegi sisemuses lootsid, et meist kui vanematest poistest küsimata, mida antakse. saavad kord neile kosijad. Meie olime jubedad mühkamid, ei Õhtud möödusid meeldivalt. Kinnitasime uksepiida külge raatsinud perepreilidele isegi ühtegi lille tuua. korvpallirõnga. Korvpallihaiged elasid tormiliselt kaasa, Laud oli rikkalik, keset lauda ilutses meile tavaliselt trampisid, röökisid ja plaksutasid. Tüdrukud meie all nurise• kättesaamatu konjak. Varsti ma tõusin, pistsin lauanoa ham• sid, aga olid sunnitud leppima, sest meie ülevalpool pidasime maste vahele ja hakkasin meeletut lesginkat tantsima. endid intellektuaalselt kõrgemal seisvateks. Siis palusin perepreilit mängida klaveril väikeste luikede Mõni õhtu kulus põnevale hiirejahile. Jahti juhtis Vitja. Ta tantsu. Ta mängis päris kenasti. Arvasin, et tantsin graat• kartis hiiri naeruväärselt, ronis hallikas soldatipesus öökapi siliselt, et minu balleti paad on ülimalt kaunid. Kaotasin otsa ja tantsiskledes seal hirmust, osutas sõrmega: “Seal, seal! tasakaalu ja prantsatasin põrandale. Tapa ta!” Pärast seda uusaastaööd hakkasid tüdrukud meid vältima. Selle auks, kes osutus õnnelikumaks jahimeheks, soori• tati väike saluut. Selleks heisati San•Marino vabariigi lipp: Piknik Kodori kaldal. Seltskond sõitis Suhhumist Kodori kal• määrdunud auklik jalanarts. Kõik pidid sisse võtma pre• dale kahe “Ziguliga”.ˇ Poisid korjasid kaldalt kuivi puid ja sidendi poosi, see tähendas, et laskuti küünarnukkidele ja tegid üles suure lõkke. Tüdrukud serveerisid salvrätikutelt põlvedele, tagumikud püsti. Saluuti sooritas Vanja. Tal oli suupisteid. Tsaatˇ satˇ oli kaasas palju. kadestamisväärne võime lasta võimsat peeru nii mitu korda

2214 2215 Lihtsad lood Valeri Bezzubov kui vaja. Tavaline saluut nõudis kümmet lasku, pidulik San• te uskusite. Nüüd võin ma küll lavakunstikateedrisse õppima Marino aastapäeva auks kakskümmend pauku. minna!” Mina rääkisin poistele, et meil Kaukaasias tehakse veel nii, et kallatakse kannikate vahele peent liiva, mis efektselt Kolm kaarti. Meksut, Priidu ja mina otsustasime Linda minivulkaanina üles purskub. Keegi tõi järgmisel päeval tas• külasse tüdrukutele külla minna. Nädal varem käisid kus peotäie liiva. Kõik olid vaimustuses efektsetest pursetest. Linda küla tüdrukud Estonkas esitamas isetehtud satiirilist Naerda sai terve õhtu. näidendit kolhoosi joodikutest ja loodritest. Tolle aja kohta oli näidend küllalt krõbe ja lõbus. Tüdrukud kutsusid meid külla. San•Marinos oli vali kord. Kõike reguleerisid billid. Üks kõige krõbedam kõlas vabariigi konstitutsioonis järgmiselt: Meie olime sõja lõpuaastail, nagu ütlevad venelased, “Dura lex, sed lex!” Kõik karjusid kolm korda: “Dura, dura, pervye parni na derevne. Olime täis naisevõtukihku. dura!” Langetati vabariigi lipp. Võtsime sisse presidendi Meie külas oli poisse rohkem, Lindas aga olid mehelemine• poosi. Vanja lasi väikese saluudi, kui viitsis. Täpselt kell jad tüdrukud millegipärast ülekaalus. üks lülitati tuli välja. Igaüks meist viis ema tagant veskisse Antonile puuda punakaid peeneid Kuubani maisiteri, mida jagati tubaka Katse. Juunikuus istusid kolm meesõpetajat — õppealajuha• tööpäevade eest. Ise me seda maisi ei söönud, andsime ka• taja, keemik ja matemaatik — õpetajate toas ja suitsetasid. nadele ja loomadele. Anton maksis meile 30 rubla. Koolimaja oli tühi — eksamite aeg. Pühapäeval sõitsime kolhoosiautoga otse Suhhumi kesk• Matemaatik rääkis noorest kehalise kasvatuse õpetajast, turule. Turu nurgas viskas leitnandipagunitega noormees kellesse ta armunud oli. Ta käib, kui tantsiks — jumalikult, kolme kaarti. Palju mehi seisis poolringis. Meksut trügis kuratlikult. Käib nii, et kui me metsas elaksime, kargaks ma leitnandi ette, kükitas ja pani otsustavalt käe kaardile. Ja kohe ta kallale. võitis. Siis aga kaotas kõik kolm kümnelist. Priidu kaotas “Näita, kuidas ta käib,” soovis õppealajuhataja. kõik kohe. Mina vahepeal paar korda võitsin, aga lõpuks läks Matemaatik püüdis nõtkelt kõndida, aga lõi lootusetult ka minu raha. Palusime raha tagasi, aga tursked vennad käega. Õpetajate tuppa tormas abiturient Silvi. Ta juuksed pressisid meid meestesummast välja. olid sasitud, nägu äranutetud, pluus eest lahti. Sõitsime juhusliku autoga Drandasse. Otsustasime koju “Kas direktorit ei ole?” küsis ta hüsteerilise häälega. Ja minna ülemist teed mööda. Kui kuulsast Dranda vanglast hakkas siis suure häälega nutma. Pisarad voolasid mööda möödusime, ütles Meksut, et praegu oleks parem vanglas is• põski, ta pühkis neid käeseljaga. tuda, kindel lobi kindlustatud ja võimalus kaardimängu trikid ära õppida. Päike, mis rippus madalal mere kohal, ilusasti “Nad vägistasid mu ära, tegid kambakat.” valgustas tagant kolme kurba kosilast, kes aeglaselt astusid “Rahu, ainult rahu! Kes vägistas?” mööda tolmust teed. “Meie klassi poisid.” Järgmisel pühapäeval sõitsime ikkagi Linda külla. Tuli “Kus?” sooritada uus retk Antoni juurde Kuubani maisiga. Meid võeti “Praegu spordisaalis mattide peal.” vastu kui kõige kallimaid külalisi. Õppealajuhataja haaras telefonitoru, et miilitsasse helis• Hilissügisel oli veel igas peres ohtrasti tumedat “Izabellat”. tada. Tüdruk pahvatas äkki naerma: “Te uskusite, kui tore, et Joodud sai mehemoodi. Õhtul olime küla kõige suuremas ma• jas. Oli tantsu, lõbusaid ring• ja seltskondlikke mänge. Mina

2216 2217 Lihtsad lood Valeri Bezzubov pidin vaatama kuud. Kui ma pintsakukäisest üles jõllitasin, ei taha. Ega ma teda ei armastanudki, sest tal oli väga pikk valati näkku kruusitäis külma vett. Ööbima viidi väikesesse nina. Lasin ta ohates lahti. hurtsikusse. Savipõrandale laotati paksult õlgi, anti linad ja tekid. Selles majas elasid ainult kaks õde, vanemaid neil pol• Elu hilinemisega. Ema ütles mulle tihti, kui vihastas, et ma nud. olen enneaegne. Ütles veel, et mina oma elu lõpetan päti ja Hommikul ei mõistnud me kaua, miks kõik ümberringi paadialusena. Eks ema teadis paremini. Aga tol ajal ei olnud naeravad. Lõpuks näidati peeglit. Meile oli söega joonista• mul sellest sooja ega külma. Pole ma ennast kunagi vunder• tud ette habe ja vuntsid. Isegi juuksed olid eestpoolt mustaks kindiks pidanud. Ilmselt ei sarnane ma geniaalse Tolstoiga, võõbatud. Naersime teistega kaasa, ehkki olime kergelt sol• kes hiljem meenutas, et oli ema kõhus nagu pimedas vang• vunud. Igatahes jäi kosimine ära. las. Pole ma ka Võssotski moodi, kes kriiskavalt kaebas, et emaüsas oli esimest korda vangis. Minu esimene kana. Hädasti oli vaja kana, et suupisteks sat• Kaua peeti mind äbarikuks, kaua nimetasid paljud mind sivit valmistada. Otsustasime, et laseme maha paar kolhoosi enneaegseks. Eriti ei vedanud mul naistega, nii et tuli kana. Laupäeva õhtupoolikul läksime kanala juurde. Mek• kaua kannatada suurt paastu. Siis aga abiellusin ja mul on sutil oli seljas üheraudne püss. Põõsastes siblis palju kanu. rõõmusilmne perekond. Meksut valis kobedama kana ja tulistas. Kana millegipärast Siis aga äkki läks lahti, nagu oleks paradiisilüüsid ava• hüppas korra üles, kaagatas ja oligi kuss. Teist kana tabas nenud. Nagu mingi võlur oleks minu ette laotanud võluvaiba: sama saatus. Viisime kanad Alberti juurde. Tema vanemad säh, söö, aga enam ei jõua. sõitsid Linda külasse pulma. Äkki hakkasid nägusad preilid ja naised minu vastu suurt Pimedas läksime kolhoosi tubakasara juurde, kus tead• huvi ilmutama. Püüan teha, mis suudan, aga vanas eas pole sime, et on suur tammetünn. Kaasas oli meil omatehtud kan• enam seda jõudu, lusti ja jaksu. Ja ongi see kõik mehhaani• deraam: kahe lepalati vahele oli seotud tugev pesunöör. Vee• liselt üksluine ja üldkokkuvõttes tühi töö ja vaimu närimine. retasime tünni kanderaamile, sisse pistsime 30•liitrise punsu. Nagu kord Moskvas mulle üks juudi tark ütles: “Ja kõike seda Oli pilkane pimedus, vihma sadas kui oavarrest. Meie aga pead sa taluma ühe kahtlasevõitu kõhuvärina pärast.” kandsime õlgadel vaati läbi pori• ja veelompide. Punsu veeres Lõpetuseks tahan nimelt ütelda, et olla enneaegne polegi vaadi sees ja kõlises põrgulikult. Paneb imestama, et keegi ei nii halb, kui näib, elus on kõik nii imepäraselt muutlik. Iga tulnud toast välja, et vaadata, mis killavoor seal liigub, ehkki koer saab oma teenitud palga. sammusime ligi paar kilomeetrit mööda mäe uulitsat. Vedasime tünni mäkke. Armeenlane andis selle eest Kaks esimest surma. Poisikesena kukkusin purdest alla. Len• punsutäie kanget valget veini. dasin kõhuli jõkke, sain kõvasti põrutada. Ema viis mind Suh• Pühapäeval korraldasime sabantui. Laulsime ja tantsi• humi haiglasse. Rajooniarste ta ei usaldanud. sime. Kui Malle keeldus joomast, kallas Albert talle klaasitäie Pandi mind suurde palatisse, kus lamasid Tkvartseliˇ kae• veini krae vahele. vurid käte• ja jalgademurdudega. Mõnede kohale olid ehita• Mina meelitasin armeenlanna Imastui õue suure kreeka• tud grotesksed raudsed monstrumid, mis jäsemeid venitasid. pähkli alla. Suudlesin ja katsusin teda, tema aga rabeles ja Hiirvaikselt lamasin noorte ja tervete meeste keskel, kes hom• puikles vastu. Ütles, et ma teda ei armasta ja seepärast ta mikust õhtuni rääkisid rõvedaid anekdoote ja lugusid. Mina sain juba vene keelest päris hästi aru ja mõned ropud anek• doodid on siiani meeles. Vanamees minu kõrval nurgavoodis

2218 2219 Lihtsad lood Valeri Bezzubov sonis ja oigas vahetpidamata. Õhtul avas ta korraks silmad, Saatuse sirgtee võib kergelt kiiva kiskuda. Juulikuus tulin korises kohutavalt, kiunatas südantlõhestavalt ja jäi vait. Siberist Tallinna. Esialgu ei julgenud Balti jaamas isegi teed Kohe tõsteti ta kanderaamile ja viidi ära. Kell kümme jäin onu juurde küsida, sest terve aasta sai rääkida ainult vene ma paugupealt magama. keeles ja eestikeelseid sõnu oli raske ritta seada. Nagu oleks Mõne aasta pärast, sõja lõpupoole lasi kurttumm kolhoosi• kurgus mingi imeväike kramp istunud. valvur maha abhaasia poisikese. Nad tulid Kodori tagant Tallinnas otsisin üles sõbra Leo. Ta oli Siberist Mahtra kümnekesi kartulivargile. Üks jäi kartulipõllule külili, raske sõdalaste järeltulija, purupaljas orb, põdes konditiisikust. Aga punane vereplekk vasemal küljel. imehästi mängis tantsulugusid austria akordionil. Kummalgi Külarahvas jooksis kokku. Valvur seletas käte abil, kuidas polnud raharaasugi. Vahe seisnes ainult selles, et mul oli ta tulistas. Oli täiskuu, tema varitsenud suure lepa all ja piiramatu krediit nii Tallinnas kui Tartus, temal aga polnud kümne sammu tagant kõmmutanud kartulivarga maha. siin ilmas kedagi. Mul oli veel Kaukasuses armastav ema, kes ikka mulle raha saatis. Mehed mõõtsid vahemaad, arutasid tõsiselt, kuidas oleks parem varitseda ja kindla peale lasta. Kahetsesid väga, et Sõitsime Sakku tädi juurde. Tädi andis kopsaka kõhutäie, polnud kaheraudne püss, oleks võinud veel teise musta maha tädimees ammutas kopsikuga suurest piimanõust tõmmut kõmmutada. Naised ahhetasid. Lapsed vaatasid tõsiselt. hiidu. Ta parandas Saku õllevabrikus hooratta rihma ja Mulle jäid eluks ajaks meelde suured porikärbsed, kes tähtsalt tõi vankril koju haltuura tasu. Ammutas uue tumeda kosu• roomasid mööda vereplekki, ronisid suhu ja ninna. Sestsaadik tava kopsikutäie, jõi, pühkis käeseljaga suu puhtaks, süütas ma mõistsin, et inimeselooma elu on väga habras, surm aga järjekordse “Priima”, tegi tähtsa ilmega paar ringi mööda talu• on loomulik nähtus. hoovi, patsutas hobust paksule tagumikule. Hobuse unustas ta vankri ette, viskas talle vaid sületäie heinu ette. Mõtiskles vahest talupidamisest kollektiviseerimise eel. Tädi muigas Kõige häbiväärsem häbi. Sõjaajal käis meie külast tihti läbi irooniliselt, sest ta teadis, et õhtuks on õlu joodud ja rahu kerjuseid. Vahel andis ema neile tüki maisijahukaraskit ehk majas. Peremees aga kadus rehe alla kindla järjepidevusega. tsureki, kui oli. Kord olin üksinda kodus. Aiavärava taha il• Õhtul andis tädi meile veel piima rukkileivaga. Kuidas mus nälginud vanamees, seljas kohutavalt vana ja räbaldunud meie kõhud sellele plahvatuslikule segule õllest ja piimast sinel. Ta palus: “Hlebca.” Mina aga kuulsin: “Perca.” Ma vastu pidasid, jääb saladuseks. Aga õige on, et noorus on ei tea, kas ma tõesti kuulsin just nii või lihtsalt tahtsin nii ilus aeg. Tädi andis mulle veel kaasa 25 rubla. “Säh, poiss, kuulda. Vene keelt ma oskasin juba päris hästi. Rõõmsalt see kulub sulle ära.” lippasin suvekööki ja võtsin naela otsast nööritäie kuivatatud Hilisõhtul jõime veel Viru tänava räpases õllekeldris kaks punaseid piprakaunu. Ulatasin selle lahkelt kerjusele. Ta heledat õlut. Keldri laealusest tolmusest aknast nägi ainult vaatas mulle otsa heledate nukrate silmadega ja lausus vaik• sahisevaid jalapaare. selt: “I tak gorьko.” Ja sammus edasi. Ega meil sel päeval Leppisime Leoga kindlalt kokku, et kohtume hommikul leiba ei olnudki. Oli vaid külma maisiputru ehk mamalõgat. Balti jaama piletikassa juures. Pidime koos Tartu sõitma, Nüüd vahel, kui ma ei saa kohe magama jääda, tulevad et ülikooli astuda. Hommikul Leod ei tulnud. Arvasin, et igasugused asjad meelde. Mulle näib, et see ammune juh• sõidab hiljem järele. Astusin ülikooli ja nüüd olen see, kes tum kerjusega on minu kõige häbiväärsem häbi. Olen hiljem ma olen. Aastaid hiljem kuulsin, et Leo proovis naaberhoones teinud nii mõndagi kõlvatut, aga see näib see kõige nurjatum. sõiduauto rattaid maha kruttida. Ühe autoga sai juba hak•

2220 2221 Lihtsad lood Valeri Bezzubov kama, töötuhinas teise kallal võeti ta kinni. Sai mitu aastat Komsomolikomitees ei õnnestunud mul kaua olla, istusin laagripõlve maitsta. Tal vaesekesel oli vaja raha ülikooli as• vahest ainult paaril•kolmel koosolekul. Tavaliselt istusin tumiseks. Kui ta oleks tol õhtul õllekeldris vaid nimetanud, pika punase kaleviga kaetud laua lõpus. Viimati arutati ühe et võtame rattad ette, oleks ma sõnalausumata temaga kaasa viienda või kuuenda kursuse arstiteaduskonna üliõpilase per• läinud. Nüüd ma tean mõndagi inimesest, tean, kui kerge on sonaalküsimust. Mulle oli ta meelde jäänud kui hea klave• kuristikku kukkuda. rimängija, kes tavaliselt esines aulas pidulikel aktustel. Ta pikkade sõrmedega klaverimängijakäsi punasel kalevil ilm• Viru väravad. Hommikul sõitsin kesklinna esimese bussiga. selt värises. Tolleaegne komsomolikomitee esimene sekretär Olin täis kui tinavile, sest sai kõvasti võetud sõprade juures. nõudis rangelt: “Kõik töörahva petturid peksame halastamata Teised keerasid magama, mina pidin minema bussijaama, et komsomolist välja.” Tema nägu tõmbus punaseks, kõrisooned pärastlõunal Tartusse loengule jõuda. tõmblesid kramplikult. Muidugi nii ka otsustati. Kesklinnas taarusin mööda Viru tänavat, et mõnes varaja• Jäin pärast koosolekut teistest maha ja tunnistasin sek• ses kohas end veidi kohviga turgutada. Viru väravate all jäin retärile, et ei saa enam komitee liige olla, sest ma varjasin, et seisma. Jäin seisma vaateakna ees, kui nägin väljapandud minu isa oli Saksamaal vangis ja peab nüüd Siberis iga nädal naiste siidsukki. Nad olid lehvikuna akna taga üles sea• miilitsas end näitama. Õnneks jäeti mind ülikooli. Mõjus tud, nagu tantsiks jubedat ja kõlvatut kankaani. Pilt näis nii vahest see, et ise üles tunnistasin. Võib arvata, et sekretär kosmaarneˇ ja groteskne, et hakkasin oksendama. Kõnniteele ei olnud eriti verejanuline. Aga hiilgavalt alanud karjäär jäi jäi kõver, rosoljest punakas haisev juga. Peagi öökisin kogu pooleli. sisikonna välja. Nüüd, kui Viru väravaid näen, kipun tahtmatult oksen• Terav nuga. Õppisin siis Estonka algkooli kolmandas klassis. dama. Vastik linn see Tallinn. Meil oli suurepärane õpetaja. Ta õpetas meile palju igasu• guseid mänge. Suured vahetunnid kestsid tihtipeale kolm• Tuhatoos.∗ Olin äsja valitud ülikooli komsomolikomiteesse. neli tundi. Õpetaja läks alla külapoodi, meie aga mängisime Juhtusin ühel päeval olema intritoas kahekesi Kaganiga. Ta laptuud, tuld, lippu. Eriti armastasid poisid mängida kulli kandis alati musta drappmantlit, musta kaabut ja musti mingisugustel lõunamaistel mändidel, mis laiutasid oma pain• prille. Ta vihjas, et teab, et mu isa oli Saksamaalt vangist duvaid oksi kooliõuel otse nõlvaku kohal. Turnisime neil ja otsetapiga Siberisse viidud. hüppasime oksalt oksale kui väikesed pärdikud. Imelik küll, Tuhatoos minu öökapil oli kuhjaga kägardatud paberit täis. aga keegi meist ei sadanud alla ega saanud viga. Süütasin suitsu ja viskasin põleva tiku tuhatoosi. Kui paber Kui sadas maha päris suur lumi, kaevas õpetaja koos va• oli peaaegu põlenud, kallasin klaasist vett peale. Tuhatoos nemate poistega maasse peenemat sorti lepapalgi, lõi külge pragunes kaheks tükiks. Võtsin teravamate nukkidega poole risttala, mille otsa sidus väikese kelgu. Poisid keerasid liht• pihku ja sisistasin: “Kui sa oma räpast suumulku kuskil pao• sat karusselli, poisid ja tüdrukud istusid või heitsid kõhuli tad, löön su pea ja näo klaasitükiga veriseks.” kelgu peale, palju neid mahtus. Kramplikult kelgust kinni Ta läks vaikides toast välja. hoides ei suutnud nad suure hoo tõttu kelgul püsida. Naeru ja kilkamist oli palju. Mina ei suutnud veel tõusta, kui ringis pudenes laiali uus sats poisse. Minu ette libises mööda lund väike taskunuga, mis kukkus, ma nägin, klassivend Oskari ∗Moto: “Tˇsehhov võttis laualt tuhatoosi ja lausus: “Tahate, homseks kirjutan loo sellest.” Kahjuks jäi lugu tuhatoosist kirjutamata.”

2222 2223 Lihtsad lood Valeri Bezzubov taskust. Võtsin selle kähku üles ja pistsin tasku. Esialgu Kergelt kastesed oksad jahutasid viinauimas pead meeldivalt. täiesti mõtlematult, hiljem oli aga nagu häbi tagasi anda. Tiirlesin ikka kiiremini painduvate okste all. Oleks keegi Minusugusele poisile oli selline nuga tol ajal tõeline aare. mind aknast näinud, oleks mind kindlasti hullumajja viidud. Õhtul videvikus läksin üle tee kõrge Uus•Meremaa männi Kõik aga magasid veel. Tahtsin vabaneda, õhku tõusta. Taht• juurde. Männil oli ilus punakaspruun krobeline koor. Tüvi sin siinsamas sellel võõral hoovil ja võõral maal kohe surra, oli nagu väikestest kooretükkidest kokku seatud. Proovisin salapärases lootuses, et sulan ühte selle puu iluga või valgun noaga koort lõigata, siis pistsin kooretüki alla, püüdsin ta lahti laiali taevasinises rõõmsa õnneliku ja lõputa eksistentsina. kangutada. Nuga läks praksti pooleks. Ei mõista praegugi, kuidas ma tol hommikul ellu jäin. Viskasin nüüd kasutu mänguasja metsmandariini paksu Mingi sisemine hääl ütleb, et jäin elama ainult selleks, et nüüd teravasse hekki. Terav valu käis läbi südame ja kõhukoopa see lummav lugu kirja panna. lõi õõnsaks. Noruspäi läksin koju. Sel õhtul ei tahtnud koo• litükkide tegemine edeneda. Kunsti kosutav jõud. Läksime Sergeiga Aleksei Ivanovi kont• serdile, mis toimus ülikooli klubi tillukeses saalis. Saal ei Lublini lummus. Borsukevitsidˇ kutsusid mind külla. Ostsin olnudki täis. Eestlastele oli vist laulja nimi vähe tuttav. Kuu• nelgid ja õhtul olingi kohal. Mind kostitati väga maitsvate lamas olid peamiselt muusikakooli õpilased ja vene ﬁloloogid. roogadega. Naine oli ilmselt hea perenaine. Ta oli mu kaas• Aleksei Ivanov laulis hästi, iga lauluga ta mahlakas hääl maalane, pärit vist Sverdlovskist. Jõime. paisus. Eriti hoogu sattus pärast vaheaega, kui ta puhve• Pan professor rääkis vene keele õpetamise raskustest poola tis mitu konjakipitsi jõi. Meie ka ütlesime üksteisele, et üliõpilastele. Mul oli juba ka poole aasta kogemus, nii et kin• mesto artista v bufete, ja võtsime mõned klaasid tas• nitasin takka. kupärasemat vermutit. Äkki minus miski kihvatas. Vist oli palju pihlakaviina ära Kontserdiaeg oli ilmselt täis, laulja aga laulis ja laulis. Ta joodud. Hakkasin vihaselt peremeest süüdistama ja maha nagu tahtis kellelegi tõestada, kätte maksta selle eest, et pidi tegema. Ütlesin talle, et ta on ennasttäis kui kalkun, et ta laulma siin võhivõõra linna pooltühjas saalis. Arvatavasti käitub üliõpilastega ebademokraatlikult. Eriti rõhutasin, et tundis ta äärmist üksindust, tundis enesepõlgust viinauima ta töötab tobedate Moskva programmide ja mallide järgi. Kõik pärast, milles ta viibis. see oli tõsi, aga mis õigus oli mul teda süüdistada? Ta suhtus Iga ta laul võeti vastu tormilise aplausiga. Ta muheles minu juttu stoiliselt. Mina tema asemel oleks solvaja armutult heakskiitvalt. läbi peksnud ja ukse taha visanud. Ja ma olin tema jaoks Ta laulis ennastsalgavalt, see võrratu artist! suure võimsa maa esindaja, kellel puutumatuse maine. Pärast kontserti jõime Sergeiga veel vermutit. Puhvetisse Perenaine vahtis üksisilmi laudlina. Mulle millegipärast jäid veel mõned paarid. Ivanov istus koos saatjaga nurgalaua paistis, et ta meest ei armastanud. Naist piinas sügav nostal• taga ja kulistas pits pitsi järel konjakit. Saatja püüdis tulutult gia, ääretu koduigatsus. Aga nad elasid koos, neil olid ühised teda tagasi hoida. lapsed, neil oli raske vaevaga ja range kokkuhoiuga soetatud Lahkusime puhvetist kohe pärast lauljat. Klubi ees ootas kahetoaline kooperatiivkorter. Nad olid ühise varanatukese voorimees. Neid veel oli tol ajal. Ülemeelikus tujus võtsime külge aheldatud kui orjad. Lõpuks läksin koju. Linn magas. troska. Kogu tee Tiigi tänava intrini röökisime laulda: Päike oli tõusmas. Sattusin suurele hoovile, mida ümbritsesid “Artilleristy, Stalin dal prikaz / Artilleristy, leinakased ja pajud. Hakkasin leinapaju all vaikselt tiirlema. zovet Otqizna nas! ”

2224 8 2225 Lihtsad lood

Viimaste sõnade juures põrutasime jalaga vastu tros• kapõhja. Kumbki meist laulda ei osanud, see•eest röökisime nii, nagu häälepaelad võimaldasid. Ime, et keegi meid öörahu rikkumise pärast miilitsasse ei toimetanud. Ajad olid veel leebed ja viinamehi taga ei kiusatud. Voorimees istus pukis vaikselt, ta hobune sammus rahuli• kult. Ju nad olid varemgi näinud ja kuulnud tudengite tralli• sid.

Binokkel. Kui sain suurema honorari, ostsin endale binokli. Oli päris tugeva suurendusjõuga. Heast binoklist olin unista• nud lapsepõlvest peale. Kolm korda vaatasin binoklist asja• likke toonekurgi, kes Võhandu luhal konni noolisid. Rohkem pole binokkel kätte juhtunud. Aga ma ei kahetse, sest on suur rõõm, kui kas või mõni unistus siin elus täide läheb.

VALERI BEZZUBOV (1929–1991) sündis Abhaasi ANSVs Gulripˇsi rajoonis Estonka külas. Ta õppis Estonka algkoolis 1937–1940, Vla- dimirovka 7-klassilises koolis 1940–1943, Suhhumi 2. poeglaste koolis 1943–1945, Prokopjevski 2. töölisnoorte keskkoolis 1949–1950 ja Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonnas 1950–1955. Pärast ülikooli töötas ta Lihula keskkoolis õpetajana 1955–1956, ajalehe Kaevur korrektori ja kirjandusliku kaastöölisena Kohtla-Järvel 1956–1957, Kukruse 7-klassilise kooli õppealajuhatajana 1957–1959. Oli a-st 1959 Tartu ülikooli vene kirjanduse kateedri õppe- jõud, a-st 1960 vanemõpetaja, vene kirjanduse õppejõud Lublini üli- koolis Poolas 1969–1970, a-st 1973 Tartu ülikooli dotsent, 1977–1980 kateedrijuhataja. Sai 1969. aastal ﬁloloogiakandidaadi kraadi väitekir- jaga “Leonid Andrejev ja vene realism 20. sajandi algul”. Akadeemia kolleegiumi liige 1989–1991. ENN TEGOVA. Sarjast “Tartu näod”

2226 Margit Keller

ja praegusaegse — kõrvutamine toob esile kultuuridevahelise dialoogi ja konﬂiktid, mida inimesed oma isiklikes elumaailmades TARBIMISKULTUURI PINGED läbi elavad ning mis on jälgitavad ka avalike diskursuste tasandil. Siiski ei teki praegusaja tarbimiskultuuri pingeväljad mitte ainult TÄNAPÄEVA EESTIS nõukogude aja kogemusi sisaldavast kollektiivsest ja isiklikust mälust, vaid ka üldisematest moraalsetest pingetest, mida kätkeb läänelik tarbimiskultuur. Need aga võimenduvad omakorda meie Margit Keller nõukogude kogemuse taustal, sest erinevalt stabiilsetes kapitalistlikes ühiskondades üleskasvanud ja elanud tarbijaist on suurel osal meie inimestest unikaalne võimalus võrrelda eri ühiskonnatüüpe. Tarbimiskultuur on osa argikultuurist ning täidab turumajandus- Pidevad enese ja lähedaste tarbimispraktika ning kogu ühiskonna likus ühiskonnas väga olulise osa inimese elust. Suhete loomine, kõrvutused ajateljel nõukogude aeg versus praegusaeg ning ruumi- identiteedi kujundamine ning enese positsioneerimine ühiskonnas teljel praegune Eesti versus “arenenud Lääs” moodustavad koor- on väga tihedalt seotud tarbimisotsustustega, hõlmates nii korteri- dinaadistiku, millel Eesti inimene iseennast tarbijana ning meie ja autoostu kui laste kooli valikut. tarbimiskultuuri tervikuna mõtestab. Ka Eestis on selline tarbimiskultuur pärast N. Liidu lagunemist Alljärgnev on kokkuvõte minu viimaste aastate uuringutest, jõudsalt arenenud. Võime seda analüüsi hõlbustamiseks tinglikult mida ühendavaks metodoloogiaks on tekstianalüüs. Esimene nimetada “läänelikuks”. Deﬁneerivad mõisted on siin turuma- uuring (Keller, Vihalemm 2003) keskendub sellele, kuidas noo- jandus ja tarbimisvabadus, mida mõistetakse ühe olulisema ko- red inimesed, enamasti üliõpilased, nii intervjuude (kokku 25) danikuvabadusena ning realiseeritakse eeskätt indiviidi eraelus. kui esseede (kokku 45) vormis käsitlevad tarbimiskultuuri aren- Samuti on läänelik tarbijakultuur vähemalt teoreetiliselt imperso- gut taasiseseisvunud Eestis. Teine uuring põhineb Eesti Ekspressis naalne ehk võimaldab kõigile, kel leidub raha, ligipääsu mis tahes ilmunud mobiilside trükireklaamtekstide analüüsil aastaist 1992– kaupadele (vt Slater 1997). 2001 ning keskendub vabaduse kui reklaamis pakutava väärtuse Ometi ei saa rääkida lääneliku kultuuri pealetungist selles sisu transformeerumisele aastate jooksul (Keller 2005b, ilmumas). mõttes, nagu jäljendaksime üksüheselt meile tahes või tahtmata Kolmanda uuringu (Keller 2005a, ilmumas) huvikeskmes on uus, eeskujuks olevaid lääneriike, olgu need siis Soome, Rootsi või lausa rämpssõnaks nimetatud mõiste ˇsoppamine, täpsemalt see, USA. Nõukogude aja pärand, Eesti Vabariigi arendamisega seo- kuidas tarbijad selle mõiste tähendust mõtestavad. Uurimuse tud kohalik kogemus ning läänemaailma mõju on keerukas vastas- empiirilise andmestiku moodustavad 71 Tallinna ja Tartu eesti- toimes, mis kujundab just meile iseloomuliku postsovetliku tarbi- keelse tarbijaga tehtud lühi- ja süvaintervjuud. Neljanda uuri- miskultuuri. muse peateema on üle 45-aastaste eesti keelt kõnelevate Tallinna Kui küsida, kas Nõukogude Eestis tarbimiskultuuri polnudki, ja Tartu elanike (intervjuusid kokku 39) arusaamad praegusest siis võib öelda, et praeguses läänelikus tähenduses kindlasti mitte. tarbimismaailmast, ostukeskustest, valikust ning ka kriitikast tar- Siinne artikkel käsitlebki tarbimiskultuuri muutust kõige laiemas mõttes, s.t kultuurimudeli muutust, mis on toonud kaasa uued lise osa (vt nt Kutsar et al. 1999; Einasto 2002; Pavelson, Luuk 2002; väärtused ja sotsiaalsed suhted ning teisendanud oluliselt ka inime- Õun 2002). Seni väheuuritud tarbimise kultuuriliste ja sümboliliste as- se ja kauba suhet.1 Kahe eri laadi tarbimiskultuuri — nõukogude pektidega tegelevad eeskätt Tartu Ülikooli etnoloogia õppetool (vt Kan- nike 2002; Kõresaar, Anepaio 2003) ning kultuuri-uuringuline (cultu- 1Eesti sotsioloogid on teinud mitmeid deprivatsiooni, kihistumise, ral studies) suund, mida edendatakse TÜ ajakirjanduse ja kommunikat- edukuse-ebaedukuse ja vaesuse uuringuid, kus tarbimine moodustab olu- siooni osakonnas.

2228 2229 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller bimisühiskonna aadressil (Keller, Vihalemm 2004). Tähelepanu elab mingil ajaperioodil mingis kindlas ühiskonnas justkui oma keskmes pole mitte see, mida tarbijad kaupu ostes ja kasutades elu. Teisalt inkorporeerivad üksikisikud neidsamu objekte, kul- n-ö päriselt teevad, vaid see, kuidas eri tekstiloojad, s.t needsamad tuurivorme oma isiklikku ellu, arendavad ja täiendavad ennast ning tarbijad ise või ka reklaamitegijad, tarbimist ja sellega seotud tee- loovad sedakaudu ka uusi objekte. Toimub pidev ringlus, mille masid mõtestavad, ehk representatsioon. Viimase mõiste käsitlus ideaalne tulemus peaks Simmeli järgi olema isiksusele sisemiselt lähtub Briti kultuuriuuringute suurkujult Stuart Hallilt (vt Hall omase harmoonia ning täiuse maksimaalne avaldumine. Simmeli 1997), kelle järgi on representatsioon sotsiokultuuriliselt determi- üheks põhiküsimuseks kujuneb see, mil määral saavad indiviidid neeritud tähenduste loomise protsess, mis toimub mitmesuguste modernse maailma ülimalt keerukast ja mahukast objektiivsest märgisüsteemide kaudu. Siinkohal on selleks verbaalne keel ning kultuurist osa, mil määral suudavad nad sellest endale kasulikku pildiline keel trükireklaamides. ja täiustavat ammutada ning mil määral sunnib modernse elu keerukus, objektide rohkus neid alla vanduma ning võõrduma sellest, mida nad enam hoomata ei suuda. Simmel on modernse, OBJEKTIIVNE JA SUBJEKTIIVNE KULTUUR: detailsel tööjaotusel ning rahamajandusel põhineva ühiskonna- NÕUKOGUDE JA TÄNASE TARBIMISKULTUURI korralduse suhtes juba 20. sajandi algul üsna pessimistlik ning ERINEVUS tõdeb, et sageli areneb üha rafineeritumaks muutuv objektiivne kultuur justkui oma sisemise loogika järgi, millest inimesel on Edasiste teoreetiliste ja analüütiliste mõttearenduste juures tu- raske aru saada. Subjekti ja objekti n-ö taaskohtumine muutub leb meeles pidada, et tegemist on eri tekstidest esilekerkivaid keeruliseks. Seda nimetab ta kultuuritragöödiaks: “Objektiveeru- representatsioone mõtestada aitava ülevaatega, mitte püüdega re- nud vaimu üha lõpmatult kasvav hulk esitab subjektile nõudmisi, konstrueerida “tõest ja täielikku” pilti kas siis nõukogude aja või tekitab temas kaugeid püüdlusi, annab talle teravalt mõista, et ta on praegusaja tarbimispraktikatest. ebaadekvaatne ning abitu, mässib ta totaalsetesse võrgustikesse, Kahe ühiskonna tarbimiskultuuri võrdluseks on inspiratsiooni millest tervikuna, ilma üksikelemente valdamata, ei ole võimalik andnud Saksa sotsioloogiaklassik Georg Simmel (1997) ning teda põgeneda” (Simmel 1997/1911: 73).3 interpreteerinud Briti tarbimisantropoloog Daniel Miller (1987).2 Sellisest skeemist lähtudes võib proovida mõtestada, missu- Simmel on oma 20. sajandi algusaastatel avaldatud kultuurifilo- gune oli tarbimiskultuur Nõukogude Eestis.4 Tollast objektiiv- soofilistes esseedes jaganud kultuuri kahte ossa — objektiivne või set tarbimiskultuuri, s.t indiviidiüleseid norme, tegevusi ja tava- ka objektide/asjade kultuur (objektive Kultur, tema varasemates sid ning ka materiaalseid objekte (samuti nende tootmist ja jao- teostes Sachkultur) ning subjektiivne, isiksuse kultuur (subjek- tust/müüki), on võimalik jaotada mitmeks kihiks. Ühelt poolt tive Kultur, ka Persönlichkeitskultur). Esimene on kõik inimeste näeme tarbijate meenutustes (ning kas või Eesti rahva elulugude loodu, s.t kultuurilise tegevuse produktid, mida struktureerivad kogumikus) selgesti ametlikku objektiivset kultuuri, mis ühelt kultuurivormid. Objektiivse kultuuri alla ei hõlma Simmel mitte poolt koosnes omamoodi puritaanlikust (Campbell 1987, 1998) ainult esemeid, nagu kunstiteosed või tarbekaubad, vaid ka näiteks ning vähenõudlikule tööle orienteeritud kommunismiehitaja eeti- seadused, normid, traditsioonid — kõik see, mis on subjektiülene, kast, mida täiendas nõukogude inimese vajaduste igakülgse ra-

2Simmeli ja Milleri käsitlusele lisaks on abiks olnud muudki sotsio- 3Autori tõlge Simmeli teksti ingliskeelsest versioonist. loogide ja antropoloogide uurimused (antropoloogidest näiteks Verdery 4Nõukogude aja all mõtlen siin eeskätt nn küpset sotsialismi (1970. ja 1996; samuti Patico 2002; Rausing 1998; Chelcea 2002 jt; sotsioloogi- 1980. aastaid, mitte näiteks vahetult sõjajärgset aega vms), millele dest Campbell 1987, 1998; Bauman 1988, 1992, 2000; Sztompka 2000; implitsiitselt viitab ka suurem osa empiirilisest materjalist, kus mõiste Kennedy 2002; Gronow 1997, 2003). “nõukogude aeg” esile tuleb.

2230 2231 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller huldamise ametlik retoorika. Tegelikel poelettidel aga haigu- tiivsel tasandil vastuseisu. Miller on olulisena välja toonud objekti tas tühjus, see vähene, mida pakuti, oli hall ja homogeenne. ja subjekti taasühinemise, objekti taasomaksvõtmise (reapprop- Järjekorrad ning defitsiit ehk kaubakülluse ja -valiku puudumine riation) mõiste. See toimub erasfääris subjektiivse kultuuri tasan- olid peamised märksõnad. Sellel tasandil oli peamine käibiv ka- dil, justkui suleb ringi ja pakub tarbijale tähenduslikku osasaamist pitaliliik — kui kasutada Pierre Bourdieu (2003) jaotust — nagu ümbritsevast tarbimiskultuurist. Nõukogude ühiskonnas oli sel- kapitalistlikes ühiskondadeski majanduslik kapital. Seda iseloo- les protsessis märkimisväärne osa sümbolkaupadel, mis olid ena- mustab käibefraas “tollal oli raha palju, kuid osta polnud mi- masti hangitud mitteametliku objektiivse kultuuri institutsionali- dagi”. Raha näiline rohkus tekkis tema madalast väärtustatusest seerunud “letialuse teenetemajanduse” abil ja said sedakaudu eriti ihaldatud, defitsiitsete kaupade hankimisel, sest ainult raha abil tähenduslikuks ja “omaks”. Kuigi oli olemas rahaline vahetus ning oli väga raske defitsiidiühiskonnas toime tulla. Teisalt eksistee- tutvuste kaudu kaupu hankides oli rahal oma koht — sümbolilise ris kõigile teada ja tuttav, kuid formaalselt olematu, objektiivse ning majandusliku vahetuse vastandlikud loogikad eksisteerisid kultuuri ametlikult nähtamatu pool. See koosnes nomenklatuu- kõrvuti ja omavahelise põimumise kaudu pingeid tekitades (vt ka rile antud privileegidest, eripoodidest, orderitest ja ostulubadest. Bourdieu 2003; Baudrillard 1976) —, võime siiski väita, et sel vii- Teisisõnu sellest, mis andis väljavalitutele ligipääsu enamikule sil saadud kaubad, olgu nendeks siis banaanid, teksased või autod, kättesaamatuks jäänud või väga harva kätte saadud hüvedele ja olid sageli just oma personfitseerituse, sotsiaalse kapitali kaasatuse kaupadele. Sel tasandil käibis peamiselt isikliku lojaalsuse ja ideo- tõttu tugevama sümbolilise laenguga kui praegused, raha abil im- loogilise “sobivuse” poliitiline ja ka sotsiaalne kapital. personaalselt ja universaalselt turult hangitud tooted ja teenused. Nõukogudeaegset nn teist majandust (vt nt Verdery 1996) ehk Viimaste (vähemalt ostueelne ja ostu mõjutav) pseudopersonaal- siis letialuse, defitsiitse kauba liikumist tutvuste kaudu võib Sim- sus on aga tekitatud professionaalsete turundajate ja brändiloojate melist lähtudes nimetada ka “mitteametlikuks” objektiivseks kul- poolt reklaamitööstuse mitmesuguste promotsioonitekstide kaudu tuuriks. Seal ringlesid näiteks Lääne kaubad, millel oli keeru- ega tulene mitte niivõrd konkreetsetest isiklikest suhetest. kas sümboliline, sageli ka ametlikule korrale vastuseisu tähistav Mitmesuguseid keerukaid teid pidi hangitud defititsiitsete kau- tähendusvõrgustik. Valitsesid vastastikustel teenetel ja tutvus- pade tarbimist võib mõtestada omamoodi vastuhakuna reˇziimile, tel (seega sotsiaalsel kapitalil) põhinevad suhted. Mõned uuri- olgugi et see oli sageli teadvustamata, seda ei reflekteerita (vt Kel- jad on seda võrrelnud lausa Marcel Maussi (2002/1950) “kin- ler, Vihalemm 2003; Kõresaar, Anepaio 2003; vrd ka Svabˇ 2002; gitusemajandusega”, kuid nende kahe võrdsustamine oleks liial- Chelcea 2002). Kõige kaudsemalt oli tegu vabaduse väljendusega, dus. Enamasti ei olnud tegu kinkijapoolse initsiatiiviga, vaid tee- nõukogude võimu eitamisega, kuid isiklikul, mikrotasandil ka per- nete palumisega, millele vastuteene osutamise võimatus (näiteks sonaalse identiteedi ja staatuse loomisega üldise ühtlustamispüüde kui endal ei olnud ligipääsu atraktiivsetele kaupadele, õigeid tut- tingimustes. Nagu ütleb Verdery, “see andis võimaluse sul eris- vusi) tekitas frustratsiooni ja ebameeldivat võlatunnet. Ometi võib tada end kui indiviidi oludes, kus visalt püüti homogeniseerida öelda, et kõiges oma ilus ja alanduses oli see objektiivse kultuuri kõikide võimalused ja maitse ühetaoliseks inimhulgaks” (Verdery osa otsekui puhver, mis aitas defitsiidikogemust ja puudust, rep- 1996: 29, vt ka Keller, Vihalemm 2003). ressiivse ideoloogilise süsteemi igapäevaelulist väljendust kerge- Postsovetlik siire on tarbimiskultuuri ning subjekti ja ob- mini taluda või vähemalt selle tingimustes kuidagimoodi hakkama jekti suhteid radikaalselt muutnud. Vaba konkurentsiga turu- saada. majandus, mille aluspostulaatideks — vähemalt teoreetiliselt — Simmeli (1997/1916) ning Milleri (1987) põhjal võime järel- on tarbija suveräänsus, täielik valikuvabadus ja universaalsus dada, et suur osa nõukogudeaegsest ametlikust objektiivsest ning ehk siis raha kaudu peaaegu kõige kaubastamise ja omanda- sügavalt ideoloogilisest tarbimiskultuurist tekitas indiviidi subjek- mise võimalikkus (vt Slater 1997), toob esile nõukogude aja

2232 2233 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller mälestuste ning praeguse rahal põhineva tarbimiskultuuri pinge. jääb poolikuks, kauplustest ei leita endale sobivaid või taskukoha- Ühelt poolt näeme uut objektiivset kultuuri, mida täidavad uued seid kaupu. Noorematele, jõukamatele ning laialdasema Läänes kirevad materiaalsed objektid: bränditud ja rohkelt reklaamitud ostmise/tarbimise kogemusega tarbijatele pakub praegune tarbi- kaubad, krediitkaardid jpm, ning uued kultuurivormid nagu rek- miskultuur, näiteks ˇsoppamine, mitmesuguseid lõbusid ja enese- laam, nn ˇsoppamine, turismireisid kaugetesse paikadesse või kas teostusvõimalusi, kuid kohati ollakse ka väga kriitilised. Niisiis, või pulmad Stockmannis. Uut laadi kaubastatud objekte, uusi Simmeli objektiivse ja subjektiivse kultuuri mõisteid nõukogude materiaalseid objekte ja kultuurivorme sünnitab ning taastoodab aja ning praeguse tarbimiskultuuri puhul rakendades võime väita, kapitalistliku majanduse tihe konkurents, mis sunnib kasutama et tollase ja praeguse erinevusi võib mõista ka erinevustena objek- jõulisi ja sümboliliselt keerukaid turundusvõtteid. Viimastes on tiivse kultuuri sisus ning selles, kuidas, milliste tegevuste, normide domineerivaks orientatsiooniks, briti teoreetiku Colin Campbelli ja suhete kaudu indiviid objektiivse kultuuri oma subjektiivse kul- järgi koguni konsumeristlikku Läänt üldse elushoidvaks mooto- tuuri tasandile toob, kuidas seda omaks võtab või tagasi lükkab. riks, nn romantiline eetika, mis kutsub indiviidi kaupu ostes ja ka- Selline mudel on küll üsna abstraktne, kuid allpool vaadeldud, em- sutades rakendama oma kujutlusvõimet (reklaami abiga mõistagi) piirilisest andmestikust väljakooruvad mõisted ja teemad aitavad ning andma voli ihale, et elada võimalikult naudinguküllast elu. seda illustreerida. Midagi sellist ja sellises ulatuses nõukogude aja objektiivne kultuur, ei oma ametlikul ega mitteametlikul tasandil, ei pakkunud. VABADUS JA SELLE TÄHENDUSE MUUTUMINE Kuidas toimub nende uute objektide ja vormide (taas)omaks- võtmine ja nende abil enese arendamine ning õnne otsimine prae- Praegust tarbimiskultuuri nõukogude-aegsest väga teravalt eris- gusaja inimeste subjektiivse kultuuri tasandil, ongi allpool vaa- tav märksõna on vabadus. See on paljuski just tarbimisvabadus, deldud uuringute üks peaküsimus. Arvata võib, et siit leiame siir- valikuvabadus, mis ühelt poolt on võimaldanud uue objektiivse deprotsessidele, kiiretele muutustele iseloomuliku lõhe vähemalt kultuuri teket ning teisalt annab isikutele oma subjektiivse kul- mingi osa elanikkonna puhul. Endise “letialuse” mitteametliku tuuri arendamiseks, objektide ja kultuurivormide — olgu need siis objektiivse kultuuri ning selle subjektiivsete avaldumisvormide uued tehnoloogiad või reisimisvõimalused — enda huvides oman- kokkuvarisemine on ühelt poolt suur rõõm, sest ei ole enam vaja damiseks ja ka uute loomiseks hoopis teistsugused võimalused kui tunda defitsiidiga kaasnevat alandust. Samas on peaaegu ainsaks totalitaarne ühiskond. Mitmed Lääne teoreetikud, sealhulgas üks vahendajaks nüüd raha, mis annab vähemasti enamiku kaupade väljapaistvamaid tarbimiskultuuri mõtestajaid Don Slater (1997), hankimisel küll vabaduse isiklikest sõltuvustest, on universaalne on öelnud, et nõukogude ühiskonnas tajuti tarbimisvabadust sageli ja impersonaalne, mida aga paljudel ei ole piisavalt. Vaba tarbija ühe peamise argise kodanikuvabaduse väljendusvormina, millest seisab vähemalt teoreetilise mudeli tasandil silmitsi rahaga ja ob- puudust tunti ja unistati. Temagi väidab, et nii mõnigi kord kandsid jektiivse kultuuriga. Viimase sisemisest loogikast tulenev surve Läänest pärit või ka kodumaised, kuid defitsiitsed kaubad tugevat maksimaalselt tarbida, end tarbimise kaudu defineerida on tugev, raudse eesriide taguse vaba maailma hõngu, unistusi vabanemisest ülalmainitud romantilisele orientatsioonile asub siin tugevaks sest, milles, nagu antropoloog Sigrid Rausingu (1998) uurimused paariliseks utilitaristlik ja liberalistlik ideoloogia, mis kutsub üles näitavad, oli tagasipöördumine “normaalsusesse”, s.t tarbimisva- ise hakkama saama ning tõstab pjedestaalile majanduslikult edu- baduse olukorda, üks kesksemaid telgi. kaid (vt alapeatükki “Sotsiaalne kihistumine”). Viimasele 12 aastale tagasivaatavate üliõpilasesseede põhjal Uus kultuur tekitab võõristuse ja ehk isegi võõrdumise tunde võib teha järelduse, et nõukogude aja lõpul võis sümbolilise jõuga eriti vanemates ja väiksema sissetulekuga tarbijates, kelle jaoks defitsiitsetele kaupadele, lisaks individuaalse ja grupieristuse (dis- subjekti ja objekti tähendusliku ja väärika taaskohtumise protsess tinction) loomise funktsioonile kaudselt omistada ka mõningase

2234 2235 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller rolli kollektiivse vabanemise, “normaalse” läänemaailma osaks kuigi sügavaid uuringuid selleks, et mobiiltelefoni ning äsja saamise unistuse kandmisel: “kättevõidetud” tarbimisvabaduse vahele paralleele tõmmata ning mobiiltelefoni reklaamimiseks vabaduse mõistet kasutada. Selle Lääne kaubad sümboliseerisid läänelikku arusaama vabadusest, mõiste tähendus aga ei ole püsinud 1990. aastate vältel ühtlane, demokraatiast ja valikuvabadusest. Piiride avanemise aegu, kui müüt vaid toimunud on üsna selgesti täheldatav nihe. Läänest eriti võimsaks muutus, tekkis ka kõige tühisemale sealt saadud vidinale maagiline väärtus (ESS; M, ajak., 01).5 Perioodi esimese osa jooksul, s.o umbes 1996. aastani, do- 1990. aastate algul ostsid kõik banaane, just. . . banaan oli olnud mineerisid vabaduse käsitamisel otseselt nõukogude minevikuga nõukogude ajal läänemaailma võimas sümbol (INT, N, kunst, 01). seotud konnotatsioonid: räägiti vabadusest rahvusvaheliselt rei- sida ning koos välispartneritega äri teha. Seega oli isolatsiooni Vabaks kodanikuks olemise igapäevane, praktiline väljendus lõpp (ning seda kaudse meenutusena veel 1996. aastal) oluline oli vaba valikut realiseeriv tarbijakäitumine. Samas näitavad nii teema, mille kaudu mobiilsidet kui inimest vabalt liikuma aita- needsamad esseed kui ka mitmed intervjuud nooremate ja vane- vat, sõna otseses mõttes “traadist” vabastavat tehnoloogiat müüa. mate tarbijatega (vt Keller, Vihalemm 2003, 2004) üsna selgesti, Erich Frommist (2002/1942) lähtudes võib öelda, et tollal domi- et nüüd, kui tarbimisvabadus on saabunud, tajutakse, et see ei ole neeris reklaamikeeles freedom from ehk vabanemine ikkest. Seda kõigile ühtemoodi kättesaadav. Kogutud materjal annab tunnistust võib tinglikult nimetada nn kollektiivseks või institutsionaalseks sellest, et tarbijate arusaamades on sümbolilistelt kaupadelt ammu vabaduseks, mis moodustas ühiskondliku korralduse laiema raa- kadunud kollektiivse deﬁtsiidikogemuse ja rahvusliku vabaduse- mistiku. janu ilme. Praegu nähakse neid — näiteks bränditud rõivaid või Prominentne kangelane tollastes reklaamides oli noorepoolne kalleid autosid — suurelt jaolt eristuse loomise, enese sotsiaalses mees, kelle peamine eneseteostuse allikas oli töö, ehk siis läänelik keskkonnas positsioneerimise ning kihistumise tootmise ja taas- modernne ettevõtja-kangelane (vt ka Bauman 1988). Tema reali- tootmise vahendina. Nagu ütleb üks naisüliõpilane: seeris vabadust teha karjääri, töötada iseenda heaks, teha ületunde, Kui Kroonika kangelased juba demonstreerivad oma sisekujundaja saamata sealjuures külge praegu üsna häbiväärset “töönarkomaani” tehtud ning kõrgkunstiga kaunistatud magamistube, siis “tavalise ini- tiitlit: mese” unistusi täidavad tõenäoliselt siiski talupoja stiilis täispuidust Tom on noor ja edukas. Sellegipoolest ei taha ta nõustuda väitega, mööbel või isegi pseudo-baroksed Itaalia magamistoakomplektid. nagu oleks ta töönarkomaan. Ise peab ta end täiesti terveks, nor- Kuid nooremate, pisut jõukamate ja trenditeadlikumate linlaste unis- maalseks inimeseks. Loomulikult ei saa ta eitada, et töökoormus on tused on — vähemalt minu tutuvusringkonnas — üsna minimalistli- küllaltki suur — mõnikord 16 pingelist töötundi järjest. Aga enne kud ja kroomiläikelised (ESS; N, PR, 00). ajab ta kas või ööpäevaringselt Oma Asja, kui rabab kellegi teise al- luvuses üheksast viieni. [---] Sest ülekõige siinilmas armastab Tom Muu hulgas olen uurinud vabaduse representatsiooni 1992.– vabadust (on vist üleliigne lisada, et Tom on vallaline). (Radiolinja 2001. aasta mobiilside trükireklaamides. Vabadus kui väärtus reklaam oktoobrist 1995.) oli paljude aastate vältel üheks märkimisväärseks, tollal veel uue ja tugeva sümbolilise laenguga kauba — mobiilside — reklaa- Perioodi teine osa, mida võib arvata alanuks 1997. aastal (olu- mimise vahendiks. Ilmselgelt ei vajanud reklaamitegijad siis lise piirjoone tõmbab kolmanda operaatori, Q-GSMi turuletu- lek selle aasta aprillis) toob kaasa vabaduse tähenduse muutu- 5ESS — essee, INT — intervjuu, M — mees, N — naine, ajak. — mise. Domineerima hakkavad hedonistlikumad, postmaterialist- ajakirjandusüliõpilane, kunst — kunstiüliõpilane, PR — suhtekorraldus- likumad, mitte enam peamiselt edu, ärireiside ja tööga seotud üliõpilane, 01 — essee kirjutamise aasta on 2001, 00 — essee kirjutamise konnotatsioonid. Näeme, et mobiiltelefone ning liitumislepinguid aasta on 2000. müüakse nüüd juba eneseväljenduse (nt vahetatavad värvilised te-

2236 2237 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller lefonikorpused) või üsna otseselt naudingute kaudu. Niisiis on VALIKUVABADUSE NÄILISUS, UUS “DEFITSIIT” nüüd tegu vabadusega end väljendada, puhata, naudelda. Free- dom from on muutunud enesestmõistetavuseks, “suured” teemad Omaette teema on see, kui paljudele ja mil määral on selline piira- rahva vabanemisest, Eesti kohast maailmas on tagaplaanile va- matuid naudinguid pakkuv tarbimisvabadus kättesaadav ning kas jumas. Kuid ka vabadus millekski, s.t freedom to, mis eelmisel ja kuidas pakutavaid kaupu ning nende promotsioonilisi tekste perioodil tähendas peamiselt tööd ja Läänes reisimist, on muutu- mõistetakse ja tähendustatakse tarbimisvabaduse täieliku reali- nud. Orientatsiooniks saab puhkus, eneseväljendus (mille keskne seerimisvõimalusena või hoopis valikuvabaduse piiramisena, sest vahend on tarbimine), nautlemine. Vabadus on omamoodi priva- pakkuja lähtub peamiselt oma kasumist, mitte tarbijale optimaal- tiseerunud ning keskendub ihale ja naudingule orienteeritud hedo- setest lahendustest. Võib eeldada, et kaubaküllus ja täielik valiku- nistlik-isiklikule tarbimisvabadusele. vabadus on paljude meelest vaid teoreetilised mõisted, millega Q-GSMi turuletulekukampaania meeldejäävaimaks tegelaseks suhestumine igapäevatasandil toob kaasa mitmesuguseid prob- oli kiilaspäine “kanistrimees”, kes 1997. aasta aprillis kuulutas ta- leeme. Esimene, otseselt ka allpool käsitletava kihistumisega valisele inimesele saabunud rääkimise aega ning “vabadust, mille seotud teema on rahapuudus. Eredamad näited siinses konteks- eest ei pea palju maksma”. EMT visuaalse identiteedi muutmise tis seostuvad näiteks pensionäridega või madalapalgaliste inimes- kampaaniad, mis vaadeldavas valimis justkui i-le täpi peale pa- tega (valdavalt naistega), kes uutes ostukeskustes aega veedavad, nevad, hõlmasid pilte vannis mõnulevatest naistest ning kiikuva- ilma et neil oleks võimalik sealt midagi osta. Nagu räägib üks test lastest, mitte enam ülikonnas ärimeestest. Visuaale täiendas proua Lasnamäelt: alljärgnev tekst: Käin sõbrannaga, ˇsoppamas niisama tead, vaatamas, kus ja mis on Mis on ühist väikesel värvikal lepatriinul ja kõrgtehnoloogilisel kom- ja. . . No väikse palga juures midagi osta nagu ei saa, aga huvitav on munikatsiooniteenusel? Lepatriinul on koht meie kõigi unistustes ja ikka vaadata, mis, kus, mida. . . Mida annab ja toob siia nagu Eestisse mälestustes. Temaga seostuvad päikseline suvepäev, õnnelik lap- kaupa, mis kvaliteet on ja kuidas istub ja ja. . . Midagi vahest ikka sepõlv. [---] Selline on uus EMT, väike värvikas detail lihtsamas ja proovid ka selga, no tütar vahest ikka ostab nihuksest kohast, aga 6 mugavamas maailmas (EMT reklaam maist 2001). minu palk ei luba seda (N, 50–60, Tln, tööline). Kahtlemata on veel vara väita, et modernistlik edu- ja töö- Samuti leidub ka neid, kes kaubanduskeskusi ning ˇsoppamist kesksus on Eesti ühiskonnas taandumas, kuid mitmed uuringud endale täiesti kättesaamatuks peavad. Selgeimalt tulevad need ten- näitavad hedonistlikuma orientatsiooni järkjärgulist kasvamist dentsid välja vanemaid linnaeestlasi käsitlenud uuringus (vt Kel- koos tarbimiskultuuri raﬁneeritumaks muutumisega, kompetentsi, ler, Vihalemm 2004). nõudmiste ning elatustaseme tõusuga (vt nt Kalmus, Vihalemm Rahapuudus pole aga ainus, mis väikesel postsotsialistlikul 2004). Niisiis võib ühe, küll oma üldistusjõult piiratud, kuid turul ostjaid kimbutab. Ulatusliku nõukogude kogemusega in- sümbolilise laengu poolest olulise kauba trükireklaami analüüsi formandid tõid mitmel korral välja selle, et enam pole võimalik alusel tõdeda järgmist: see, mida turundusteksti tootja näeb olu- poodidest leida paljusid kaupu, mida “vanasti”. Seega on paku- lisena, s.t sellisena, mis võiks tarbijas tekitada soovi, iha või ka tav võõras — sageli toodi siinses kontekstis just “odavate vidi- midagi, mida tajutakse vajadusena, ei ole ammu enam eufoorili- nate” või “kirju lääne rämpsu” paralleel — ning ei vasta paljuski ne ahelaist vabanemise ja taasläänestumise kogemus, vaid hedo- nende väljakujunenud ootustele ning üsna kasinatele rahalistele nistlik eneseväljendus ja nautlemine, mis on Läänegi objektiivse tarbimiskultuuri ühes olulises osas — reklaamis — üsna tavaline 6Tln — küsitlus on läbi viidud Tallinnas, Trt — küsitlus on läbi müügiargument. viidud Tartus. Küsitletute enda poolt vastusevariantidest valitud eluala on märgitud lühendamata.

2238 2239 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller võimalustele. Samuti leidus näiteid, kus just vanemad ning näiteks Eredad positiivsed kogemused on seotud Soome, Rootsi, Hispaania tervisest tulenevate erivajadustega küsitletavad kurtsid nende vaja teiste välismaa ostukeskuste külastamisega. Sest neis on lihtsalt jadustele vastavate, taskukohaste kaupade puudumist. Sellised eriline puhtuse lõhn ja meeldiv, kultuurne atmosfäär. Pole kerjuseid tarbijad tunnevad end nn meinstriimi järgi joonduva turu ideo- ega hulkurlapsi. Eesti ostukeskustest on negatiivseimad kogemused loogia poolt marginaliseerituna. Sageli kohtab nostalgilisi viiteid seotud Tartu, Pärnu ja teiste maakonnalinnade ostukeskustega. . . aga “vanadele aegadele”, mil tunti end kompetentsemana ja paremini ka Rocca al Marega. . . neis pole sisuliselt sotsialismiajast midagi muutunud (M, 40–50, Tln, spetsialist). hakkama saavana. Tollal oli defitsiit üldine, kollektiivselt tajutud kogemus, milles sai üheselt ja selgelt süüdistada riiki. Praegu Nõudlikud ja ka haritud tarbijad viivad kriitika oma isiklike os- on aga tegu paljude eripalgeliste, sageli rahapuudusest ja piiratud tukogemuste pinnalt mõnikord ka kogu ühiskonna tasandile, nagu turu võimalustest kantud privatiseerunud defitsiitidega, mille seo- järgmisest tsitaadist nähtub: tust enda isikuga, enda “ilmajäetusega” tuntakse palju teravamalt. Seda illustreerib järgmine Tallinna pensionäri tsitaat: Loomulikult ei saa kahte süsteemi isegi võrrelda, need on täiesti erinevatest maailmadest. Me tuleme totaalse defitsiidi, üheülbalisuse ja üleüldise tasalülitamise keskkonnast. Tarbimine oli üks osa Noh, nüüd on nii, et sul on kõik olemas, aga sa jääd raha taha pidama. nõukogude propagandast: suured sõnad, mille taga haigutav tühjus. Enne oli nisuke asi, et isegi võis raha olla, aga sa ei saand, aga siis oli Nüüd on valitsevaks mitmekülgsus ja külluse püüd, mis sageli osu- juppmaad parem tunne, et kuradi riik ja värk ei suuda sulle muretseda, tub illusiooniks, sest vajalikku asja ikkagi ei saa kätte nii lihtsalt aga tegelikult ma võiksin. See moment, et see raha nii oluliseks on kui soovid, igaühe võimalus valida. Kuid samas toimivad teised nüüd muutunud (M, 60–70, Tln, pensionär). piirangud, milleks on orjastav reklaam ja rahapuudus (M, 50–60, Tln, intellektuaal). Mõistagi leidub hulgaliselt ka neid, kelle jaoks pakutav valik Mõistagi on selline reflektiivsuse tase intervjuudes haruldane. on piisav, siinne kirjeldus ei pretendeeri esinduslikkusele. Ometi See tsitaat võtab üsna hästi kokku selle, mida vanema põlvkonna tuleb nentida, et kriitikat praeguse tarbimiskultuuri ja turu kohta tarbijad praeguse ja nõukogude aja võrdluses ning praegusi koge- tehakse palju. See on sfäär, mis on tihedalt seotud igaühe isikliku musi analüüsides väljendavad. Niisiis on valikute arv tegelikult ja igapäevaeluga, siin on inimestel palju kogemusi, igaüks saab ikkagi piiratud, olgu piirajaks raha vähesus või müüjate ja tootjate end pidada eksperdiks. poolt etteantud võimaluste väike hulk. Suurema rahalise ressursiga ning ulatuslikuma Läänes reisi- mise ja ostukohtade külastamise kogemusega tarbijate kriitika on mõnevõrra teistsugune. Esile tõuseb nurin selle üle, et kohalikud SOTSIAALNE KIHISTUMINE kaubanduskeskused ei paku piisavalt laia kaubavalikut, soovitud või vajatud asja peab liialt kaua otsima, et hinna ja kvaliteedi suhe Nagu valikute osalt illusoorseks osutumise kriitikast nähtub, pole kompetentsele ja nõudlikule ostjale sobiv. Teisalt kritisee- on sotsiaalse kihistumise teke taasiseseisvumise järel üks valu- ritakse ka siinset teenindust ja ostupaikade õhustikku. Positiivse samaid teemasid, mis selgub nii tudengiesseedest kui paljudest näitena tuuakse sageli nn vanade kapitalistlike riikide ostukeskusi. küsitlustest. Paralleelina väärib siinkohal märkimist ka TÜ aja- Kui on tegemist jõukama ning end pädevaks pidava tarbijaga, kes kirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna poolt 2003. aasta al- end sealsetes kaubanduskeskustes võõra ja kohmetuna ei tunne, gul läbiviidud ankeetküsitlus “Mina, maailm ja meedia”, mille teenivad sealsed ostupaigad kiitust võrreldes siinsete analoogi- tulemusi analüüsides on Marju Lauristin väitnud, et siirdeperioo- dega, mida mõnel äärmuslikul juhul isegi “nõukogudeaegseteks” dil valitsenud liberaalne, majandusedu-keskne ideoloogia on ku- nimetati: jundanud arusaamad inimeste positsioneerumisest ühiskondlikul

2240 9 2241 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller redelil lähtuvalt majandusedu ja konkurentsivõime kriteeriumi- näiteid, kus enese otsene asetamine kõrgemasse kihti, s.t nende dest. Nende kriteeriumide ja tõlgendusskeemide ülekandumine hulka, kes Säästumarketis ei käi ning osturallisid põlgab, ka otse ideoloogiaväljalt isiklikku subjektiivsesse kultuuri kujundab ini- välja öeldi: meste kihtikuuluvushinnangu vastavaks oma võimalustele tarbijana (Lauristin 2004). Uuest objektiivsest, tarbekaupadest Üldiselt on Tallinna ostukeskused suhteliselt demokraatlikud, vaid Stockmannis on publik veidi tõusiklikum. . . Ilmselt kõige rahvali- küllastunud kultuurist osasaamine on muutunud mõõdupuuks, kum on Sikupilli, Norde Centrum on rohkem soomlaste jaoks, Järvel mille alusel subjekt end kihti asetab. Kui osalus on tema enda aron igasugust rahvast, ehk siis rohkem noori inimesi. . . Rocca al Ma- vates puudulik, paigutab inimene end madalamasse sotsiaalsesse res on aga eriti suviti palju Tallinna lähiasulate tõusikuid. Kristiines kihti. Niisiis on konsumerism, see, kuidas tarbitakse just nn es- on aga jälle vaesemaid inimesi ja lapshulguseid näha. . . Suhtun os- mavajadusest eristuvaid, suurema sümbolilise väärtusega kaupu turallidesse ja hulludesse päevadesse väga negatiivselt, sest siis pai- ja teenuseid, üks olulisi indikaatoreid, mille abil analüüsida sot- satakse müüki kehva kvaliteediga kaupa lihtsameelsete vaesemate siaalset kihistumist Eestis. inimeste ligimeelitamiseks. Minusuguse jõukama tarbija jaoks on Lisaks isiklikule ilmajäetuskogemusele väljendatakse hinnan- neis osalemine alandav (M, 40–50, Tln, spetsialist). guid kogu ühiskonna tasandil. Uued võimalused ja vaba valik (ol- Niisiis on kihistumise teema valusaim ning pakub tarbijate gugi mõnikord piiratud) loovad positiivse erinevuse nõukogude poolt selgelt tajutud terava kontrasti nõukogude ajaga. See näib ajast, kuid kihistumine on selgeim negatiivne kontrast. Paljusid olevat ka teravaim pinge- ja mureallikas, mida praeguses ühiskon- kaupu nähakse liialt kallina või siis oma hinnale vastamatuna: nas nähakse. Sellepärast, et selleks pidi seisma pikki järjekordi, et saada elemen- taarseidki toiduaineid, rääkimata mingisugusest muust tarbekaubast. TARBIJA MORAALSED DILEMMAD Et kus siis kellel oli tutvused, kust siis seda saadi, et selles mõttes praegu on nagu lihtsam ja on iseenesest parem. Et ma hindan seda POSTSOTSIALISTLIKUS TARBIMISÜHISKONNAS: positiivselt, aga kindlasti võiks olla meil suurem valik ja kindlasti VAJADUSED VERSUS SOOVID võiksid olla hinnad kohandatud eesti inimesele. Iseenesest on väga kahju, et meil on nagu see klassivahe, ehk see diferentseerumine ini- Läänelik tarbimiskultuur pole moraalsetest pingetest laetud mitte meste vahel nii järsk ja et peaks olema ikka see keskmine kodanik ainult nõukogude kogemuse taustal, probleemidega seisavad sil- ikka rahuldatud, sest eestlaseid on niigi vähe ja kui veel tekkivad mitsi ka päris noored inimesed, kelle nõukogude-mälestus on pa- nii suured klassivahed selle näputäie rahva hulgas et, noh et tuleks rimal juhul üürike või puudub üldse. Uue kultuuri mõistmiseks rohkem mõelda, analüüsida (N, 40–50, Tln, spetsialist). olen valinud intrigeeriva kultuurivormi, ˇsoppamise, mis kajastab üht keskset subjekti (tarbija) ja objekti (kauba) suhestumise tee- Jõukamate tarbijate puhul, kellel puudub otsene põhjus il- mat — vajaduse ja iha diskursuse vastandumist.7 Tuleb märkida, majäetuse üle kurta, sõltub suuresti nende kultuurilisest kapitalist et minu intervjuud on tehtud 2002. a lõpul ja 2003. a esimesel poo- ja reﬂeksioonivõimest, kas nad toovad sotsiaalse kihistumise uue lel, seega ei peegelda nad just 2004. aasta kevadel eriti teravaks ühiskonna probleemina välja või mitte. Erinevate ostukohtade muutunud väitlust Eesti massimeedias, mille üheks tulipunktiks jaotumine sotsiaalse redeli astmete kaupa ei ole kuigi levinud, muutus vaidlus selle üle, kas võiks eesti keeles kasutusele võtta välja arvatud see, et küsitletud Tallinnas ning pealinnast pärit või seal elavad esseekirjutajad eristavad selgelt otsukohtade skaala 7Tarbimissotsioloogid ja antropoloogid on selle teema avaldumis- madalamat ja kõrgemat otsa: vastavalt siis turg ja Säästumarket vorme mitmel maal üsna palju uurinud (vt Miller 1998; Miller et al. 1998; ning Stockmann. Kuivõrd viimast Tartus pole, sealsete küsitletute Prus, Dawson 1991; Falk, Campbell 1997; Campbell 1998; Lehtonen hulgas nii selgeid kontraste ei ilmnenud. Leidus ka äärmuslikke 1999).

2242 2243 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller

Ain Kaalepi pakutud omasõna “ostlemine” rämpssõnaks nime- püstitab teesi, et just romantism rajas tee nn romantilisele he- tatud laenu “ˇsoppamine” asemel. Soppamineˇ oma tugeva emot- donistlikule eetikale, mis keskendub isiku oskusele oma emot- sionaalse laengu ning paljudele justkui ebamugavust tekitavate sioone valitseda ja intensiivistada ning nõnda kaupadest saada- konnotatsioonidega (kas või Kaalepi määrang annab sellest tunnis- vat naudingut maksimeerida. See omakorda annab tänapäevasele tust) on hea “lukuauk” vaatamaks, kuidas tarbijate arusaamad sõna tarbimislikkusele hoogu. Nagu eespool juba ütlesin, lähtub tähendusväljast representeerivad nende identiteeti ning arusaamu tänapäevane turunduspraktika, praeguse objektiivse tarbimiskul- erinevatest moraalsetest piiridest tarbimismaailmas. Samuti eel- tuuri üks võimsamaid koostisosi, just sellisest ihadele orienteeri- dasin, et praegusele moesõnale keskendudes kerkivad lisaks het- tud eetikast. kepingetele esile erinevused praeguse ning nõukogudeaegse tarbi- Soppamineˇ on tegevus, mis toob esile moraalse piiri. Ühel miskogemuse vahel. Siinkohal toon välja kaks peamist telge, mis pool on vajadused, eesmärgistatus, ning teisel pool soovid, ihad on selgesti eristatavad ka teoreetilises kirjanduses. või ka lihtsalt hetkeimpulsid midagi spontaanselt osta. Oma- Ingliskeelses maailmas kasutatava sõna shopping tähendusväli moodi põrkuvad utilitaristlik (maksimaalne kasu, efektiivsus ja on laiem, selles sisalduvad n-ö skaala mõlemad otsad ehk siis shop- mugavus), puritaanlik (vähenõudlikkus, eneseohjeldamine) ning ping kui lõbu, mida vastavalt teoorias nimetatakse recreational romantiline alge (intensiivsed naudingud, ihale voli andmine). Siit shopping ning shopping kui igapäevane tarbekaupadega varusta- nähtub, kuidas konstrueeritakse ennast ja teisi kui moraalseid sub- mine, mille kohta on enim levinud termin shopping as labour (vt nt jekte, kuidas mõistetakse sotsiaalseid norme äsja konsumerisee- Falk, Campbell 1997; Prus, Dawson 1991). Eesti “ˇsoppamise” runud ühiskonnas. mõistel on mitmesuguseid konnotatsioone, kuid nad on valdavalt Levinud on oma hetkeihade ning soovide ratsonaliseerimine siiski seotud recreational shopping’uga ehk siis ei hõlma toitu ja vajadusteks (vt nt Lehtonen 1999). Mis tahes asja kohta on esmatarbekaupu, vaid pigem rõivaid ja näiteks püsikaupu. võimalik öelda, et “mul on seda vaja”, ning seega legitimeerida Nii tarbijaintervjuud kui juba viidatud diskussioon meedias ost ning vähendada moraalset pinget. Selline lähenemine iseloo- (sh veebiportaalides) näitab, et ˇsoppamisega seostub mitmeid mo- mustab tarbijaid, kes niisama lihtsalt ei tunnista enese lõbudele raalselt laetud mõisteid ja mõistepaare. Järelikult on aja veet- ja naudingutele järeleandmist ning kiivalt “kaitsevad” vajaduse- misele ning selle käigus nii kaupade kui ka mitmesuguste ela- diskursust: muste ostmisele suunatud tegevus ambivalentne, kui tarbija selle üle veidigi järele mõtleb. Suhtumine ˇsoppamisse ei ole üldjuhul Ma ei osta asju sellepärast, et nad on, vaid sellepärast, et mul on neid neutraalne. Esile kerkivad mõisted nagu näiteks “vajadus” versus vaja (M, 20–30, Tln, juht). “soovid, tahtmised” (vähem on eesti keeles kasutusel sõna “iha”, mis oleks ingliskeelses kirjanduses selles kontekstis enamasti ka- Nooremad ja jõukamad tarbijad, kes end ostukeskuste kirevas sutatava desire täpne vaste); “mõttetus” versus “mõistlikkus”, “aja maailmas üsna koduselt tunnevad, konstrueerivad oma isiklikest ja raha raiskamine”, “lõbu ja mõnu”, “liiga palju”. kogemustest rääkides piiri ˇsoppamise kui ajaveetmise ja lõbu ning Lähtudes eespoolgi viidatud Colin Campbelli teooriast (1987, vajalike asjade ostmise kui töö, sageli ka üsna tüütu tegevuse vahel. 1998), näeme siin puritaanlike ning utilitaristlike juurtega vaja- Seejuures aga mõnutundele ja ihale järeleandmist ei taunita: duse diskursuse ning romantismi taustaga iha või soovide diskursuse kokkupõrget. Vajaduste rahuldamist, s.t tegevust, mis taastab No võib-olla ongi niuke, et lähed lihtsalt kuhugi keskusesse ja vahid töötava keha ning ei otsi naudinguid ja lõbu, on protestantlikus ja siis tegelikult nagu eesmärki osta ei olegi lausa, aga ise ostad ka, kultuuriruumis peetud legitiimsemaks tegevuseks kui ihadele ja et no see on ˇsoppamine. Natuke niuke piiri ületamine, tegelt väga soovidele järeleandmist, mille tulemuseks on nauding. Campbell vaja ei olegi, aga ikka ostad (N, 20–30, Tln, arst).

2244 2245 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller

Piiri teadmine ja selle ületamine ning seejärel justkui siia- Soppamineˇ on nagu noh. . . ütleme kui võtta naiste puhul, siis poole piiri tagasi tulemine, “kontrollitud kontrolli kadu” (cont- ˇsoppamine on lihtsalt selline. . . sotsiaalne vorm. Saad oma sõb- rolled de-control, vt Featherstone 1991) on kompetentse tarbija rannadega kokku, lähed kuskile poodi ja vaatad. . . sul on tagataskus tunnus, ˇsoppamise nautimine on moraalselt lubatud, sest oma ra- kümme krooni ja siis proovid endale selga mingeid kahe ja poole halisi piiranguid tuntakse ning end usaldatakse. Ning isegi kui tonniseid kasukaid fa-fa-fa. . . poose-poose-poose. . . teades, et sa ostetakse “mõttetuid” asju, siis seda ei “põeta”. Niisiis ei pälvi ei suuda nagunii mingi lähema poole või kolmveerand aasta jooksul seda ära osta, siis viskad selle ära ja ütled: sorry, natuke külgedelt hedonism nende tarbijate silmis hukkamõistu. Sellised tarbijad pigistas ja siis lähed vastaspoodi ja niimoodi kordub see iga poe tunnevad end piisavalt kompetentsena, et kasutada nii soovide kui juures. Vot see on ˇsoppamine (M, 20–30, Tln, spetsialist). ka vajaduste diskursust just sellisena, nagu parajasti sobivam tundub: Mõnikord paisub selline mõistlikkuse ja mõttetuse, ressursside raiskamise ja nende aruka kulutamise pideva konflikti tun- Soppamineˇ on mõnus tegevus, ostmine on ebameeldiv tegevus. Et netus ning enda kui tarbija moraalse mina otsimine lausa kogu selles mõttes, et siin on see vahe, et ˇsoppamine on see, kus see mõnu ühiskonna tasandile üldistavaks tarbimiskriitikaks. Üllatusena tõi moment on juures, kus ma. . . nagu naudin, kus ma nagu ei pea ostma, sellise kujundirikka ning iroonilise käsitluse esile üks Tartus õppiv et ma võin osta, aga ma ei pea ostma. Et ma nagu käin ja võib-olla noormees suisa kaubanduskeskuses tehtud lühiküsitluse käigus: leian midagi ja võib-olla ostan kaks asja rohkem kui ma tahtsin, võib-olla ma ka ei leidnud midagi. . . aga mul jääb hea tunne sellest [Soppamineˇ on] hulga hullem kui SARS, kuna haarab kõiki kihte, asjast, vot see on ˇsoppamine. . . Ma arvan, et oleme postmodernsed kaasa arvatud juba ka kolme- ja nelja-aastased, ja mina arvan, et inimesed, selles mõttes et see ˇsoppamine ja see natuke väike asjade kõik on tingitud sellest, et on väga liberaalne demokraatlik ühiskond kultus ja mingisugune väike fetiˇsselles asjas, see nagu käib selle asja meil. . . on toodud välja mõttetud unistused, mida püütakse täita ja juurde. . . et sul on asju rohkem kui võib-olla sul tarvis on ja. . . ja realiseerida sellega, et kunagi meil midagi polnud ja nüüd on kõik kõik ostud ei ole ratsionaalselt põhjendatud, et sa tunned ostmisest olemas ja nüüd me kõik käime ringi ja oleme õnnelikud ja naeratame mõnu ja. . . ja see väike mõttetuse moment ja see hedonism käib selle suurtes kaubakeskustes ja ostame asjakesi, mida meil võib-olla üldse asja juurde (M, 30–40, Tln, spetsialist). vaja ei ole. . . See ongi see ˇsoppamine (M, 20–30, Trt, tudeng). Niisiis on ˇsoppamise representatsioonid täis pingeid. Ühelt Samas on levinud tugevalt normatiivne representatsioon “teis- poolt on need tingitud vajaduse ning soovide-ihade diskursuste test”, kes ostavad mõttetult, laskuvad Hulludel Päevadel ene- fundamentaalsest kokkupõrkest. Teisalt on see omamoodi ukse- seunustusse ja lasevad end mitmesugustel odavatel pakkumis- pragu, mis toob nähtavale inimeste konfliktsed ning ambivalent- tel võrgutada. Neis kirjeldustes on tegu inimestega, kellele sed arusaamad ühiskondlikest siirdeprotsessidest, mille raames piiriületamine on sotsiaalse normi rikkumine, mittelegitiimne te- on liigutud kaupade defitsiidist külluslike ostukeskuste maailma, gevus. Neid representeeritakse kui palju ostvaid, mõttetult raha ja tsentraalse ülikontrolli tingimustest üksikisiku (sageli just tarbija) aega raiskavaid inimesi. Selline selgelt vajadusediskursusest kan- tahte, kompetentsi, võimaluste ja vastutuse ühiskonda. Endise, ol- tud hukkamõistev, sageli irooniline esitus kehtib aga vaid teistest gugi et keskvõimu abil kehtestatud võrdsuse asemel on kujunenud rääkides, enda kohta selliseid formuleeringuid ei kasutata. Selli- terav sotsiaalne kihistumine, mis eriti selgelt avaldub tarbimises. sel määrangutel on sageli ka tuntav sooline, naisi kui esmajoones ˇsoppamist harrastavaid tarbijaid stereotüpiseeriv konnotatsioon8: KOKKUVÕTTEKS

8Seda teemat käsitleb lähemalt Katrin Rahu magistritöö, mis on val- Tarbimiskultuur on argine ja näiliselt triviaalne, ometi toovad minud TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas. inimeste mõtestused Eesti tarbimismaailmast ja iseenesest selle

2246 2247 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller keskel esile fundamentaalsed probleemid, pinged ja dilemmad. limata siiski vaba valik ja kaupade rohkus ning nende omanda- Nõukogude aja meenutustes ei tule pinnale mitte ainult see, kui- mise võimalus vaid ebaisikliku raha, mitte isiklike, sageli alan- das konkreetne üksikisik elas, vaid ka tollane objektiivne kul- dust kaasa toonud suhete abil. Rohkete kaupade ja teenuste tuur, mille märksõnadeks olid defitsiit, järjekorrad, valikuva- taasomaksvõtmine isiklikku elumaailma pakub hulgaliselt enese- baduse puudumine, eripoed nomenklatuurile, tutvusvõrgustike teostusvõimalusi ja naudinguid, ka pingeid otsustusprotsessis, kui kaudu “leti alt” hangitud suure sümbolväärtusega või ka lausa tuleb valida vajaduse ja iha vahel ning otsustada, kas ˇsoppamine on igapäevased kaubad, mida totaalsest ideoloogiast kantud tootmis- töö või meelelahutus. Sellistes valikutes mõtestab tänapäeva tar- ja ümberjaotamissüsteem “leti peale” tulla ei lasknud. Domineeri- bija end moraalse, teatud kultuurikontekstist tähenduslikult osa- sid vastastikused teened, sõltuvused. Lisaks rahamajandusele oli saava inimesena, kellel on oma koht ning oma viisid vajaduste ra- tähtis koht ka sotsiaalsel ja poliitilisel kapitalil. Tollase kogemuse huldamiseks. Kogu praegusest rahulolematusest ja endiste aegade taustal suhestub praegune subjekt praeguste objektide ja kultuuri- nostalgiast hoolimata ei kohanud ma uuringuid tehes ühtki tarbijat, vormidega — olgu selleks siis meelelahutusasutuseks muutunud kes nõukogulikku mudelit üksüheselt tagasi oleks tahtnud. kaubakeskused, brändimine, ˇsoppamine või tohututes hulkades On hilismodernse ajastu paratamatus, et enamik meid ümbrit- kaupa. sevatest objektidest on tööstuslikult toodetud ning väga paljud kul- Tarbimiskultuur on muutunud universaalseks ja impersonaal- tuurivormid on ühel või teisel viisil kaupade tarbimisega seotud, seks, peamine vahend, mille kaudu seda objektiivset kultuuri sub- kaubastumas on haridus ja meditsiin, puhkusest ja meelelahutusest jekti tasandile saab tuua, on raha, majanduslik kapital. Seda rääkimata. Ainult täielik isolatsioon, n-ö elu metsas võimaldaks aga ei ole paljudel piisavalt ning siit saab alguse tänapäeva sellest paramatusest mööda hiilida. See aga ei tähenda, et hilis- Eesti tarbimiskultuuri üks simmellikest tragöödiatest. Suur osa modernse ajastu tarbimiskultuur oleks ainult tühi ja kiretu. Ob- elanikkonnast mõtestab oma kohta ühiskonnas tarbijana; tarbi- jekti omakstunnistamine subjekti poolt on loov akt, mis toob just- miskultuuri objektidest ja vormidest osasaamine või sellest il- kui kauge ja võõra objektide loogika alusel ringleva asja subjekti majäämine muutub isklikuks mõõdupuuks, mis võib ebarahulda- värvikasse ja emotsionaalsesse isiklikku ellu. Ka masstoodetud vate “mõõtmistulemuste” korral põhjustada frustratsiooni, eemal- kaup — olgu selleks siis arvuti, mobiiltelefon või uus kostüüm — dumist, tahtmist teisiti elada. Kuid raha pole ainus, mis tänapäeva võib sellisel viisil saada osaks subjekti maailmast ning olla seal Eestis subjekti ja objekti, tarbija ja kauba harmoonilist taaskoh- väärikal ja tähenduslikul kohal. Asjadel on läbi aastatuhandete tumist raskendab. Ka raha olemasolu korral on praegugi mitme- olnud hing. Kuigi tööstuslik tootmine ja ebaisiklik rahamajan- sugust defitsiiti, kuigi see ei ole enam ideoloogiline, kollektiiv- dus on kaupade hinge peaaegu nähtamatuks muutnud, on argises selt tajutud üleüldine puudus. Tegemist on privaatse probleemiga, tarbimiskultuuris siiski suur potentsiaal — võimalus armastust ja mille puhul inimene ei leia endale seda kaupa või teenust, mis ühtekuuluvust väljendada, sisemiselt täiustuda, anda oma loomin- on talle taskukohane ja meelepärane. Väikese turu võimalused gulisele energiale väljund. Teha just seda, mida Simmel pidas pühivad vajadused ja soovid keskpõrandale kokku ning ääred kultuuri ülimaks eesmärgiks. jäävad müüjatel-pakkujatel sageli märkamata. Ka see on tarbi- Mõistagi on tarbimiskultuuri võrgutavas jõus ka suur oht, et miskultuuri simmellik kriis või konflikt — objekte on palju, kuid masstoodetud kaup ning tema masstoodetud-turundatud tähendus nad on kas kallid või hingetud ja vähekvaliteetsed ning subjektid ei koloniseerivad tarbija elu täielikult, jätmata ruumi tegevustele leia sealt oma. Tulemuseks võib olla võõrdumine ja kibestumine ja loomingule, milles ei domineeri kaubastumise loogika. Et või ka lihtsalt blaseerunud tõdemus, et “Läänes on ikka parem”. säilitada tasakaalu nende maailmade vahel, mida saab raha eest Samas on see meie oma, mitte võõrvõimu ideoloogia kehtes- osta ning mida raha eest osta on võimatu, peab tänapäeva Eesti tatud tarbimiskultuur. Seda iseloomustavad kogu kriitikast hoo- tarbija aga kõvasti pingutama. Oleks kõigile parem, kui selles

2248 2249 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis Margit Keller pingutuses ei lasuks kogu vastutus üksiktarbija õlul, vaid kaasa K a n n i k e , A. 2002. Kodukujundus kui kultuuriloomine: Etnoloogi- aitaksid nii tootjad, müüjad, reklaamijad, tarbijakaitsjad, massiline Tartu-uurimus. Tartu: Eesti Rahva Muuseum meedia kui ka teadlased. Ning kõigi nimetatute ühine eesmärk K e l l e r , M. 2005a. Needs, desires and the experience of scarcity: võiks olla inimest täiustav kultuur, seesama, millest rääkis Sim- Representations of recreational shopping in post-soviet Estonia. — mel sada aastat tagasi, ja mitte üksnes raha. Journal of Consumer Culture. [Ilmumas] K e l l e r , M. 2005b. Freedom calling: Telephony, mobility and consumption in post-socialist Estonia. — European Journal of Cultural Studies. [Ilmumas] Kirjandus K e l l e r , M., T. V i h a l e m m 2003. Return to the Consuming West: Young people’s perceptions on the consumerization of Estonia. — Baudrillard, J.1976. Symbolic Exchange and Death. Gallimard Young, Vol. 11, No. 3, pp. 195–215 B a u m a n , Z. 1988. Freedom. Milton Keynes: Open University Press K e l l e r , M., T. V i h a l e m m 2004. Coping with consumer culture: B a u m a n , Z. 1992. Intimations of Postmodernity. London: Routledge Elderly urban consumers in post-Soviet Estonia. — Trames. [Esitatud B a u m a n , Z. 2000. Liquid Modernity. Cambridge: Polity avaldamiseks] Bourdieu, P.2003. Praktilised põhjused: Teoteooriast. Tlk L. Tomas- K e n n e d y , M. 2002. Cultural Formations of Postcommunism: Eman- berg. [Tallinn:] Tänapäev cipation, Transition, Nation and War. Minneapolis: University of Campbell, C.1987. The Romantic Ethic and the Spirit of Modern Minnesota Press Consumerism. Oxford: Blackwell Kutsar, D., E. Käärik, E.-M. Tiit, A. Trumm 1999. Vae- C a m p b e l l , C. 1998. Consumption and the Rhetorics of Need and susega uude aastatuhandesse. — R. Vetik (toim.). Eesti inimaren- Want. — Journal of Design History, Vol. 11, No. 3, pp. 235–246 gu aruanne, 1999. Tallinn: ÜRO Arenguprogramm, lk 75–79. C h e l c e a , L. 2002. The culture of shortage during state socialism: Vt http://www.iiss.ee/nhdr/1999/EIA99est.pdf Consumption practices in a Romanian village in the 1980. — Cultural Kõresaar, E.,T.Anepaio 2003. Mälu kui kultuuritegur: Etno- Studies, Vol. 16, No. 1, pp. 16–43 loogilisi perspektiive. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus E i n a s t o , M. 2002. Sissetuleku- ja ilmajäetusvaesus 1994 ja 1999. — L a u r i s t i n , M. 2004. Eesti ühiskonna kihistumine. — V. Kalmus, D. Kutsar (toim.). Elutingimused Eestis viis aastat hiljem: Nor- M. Lauristin ja P. Pruulmann-Vengerfeldt (toim.). Eesti elavik 21. sa- Balt II. (Tartu Ülikool, Rakenduslike Sotsiaaluuringute Instituut jandi algul: Ülevaade uurimuse “Mina. Maailm. Meedia” tulemus- FAFO (Norra).). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 101–122 test. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. [Ilmumas] Falk, P., C. Campbell (eds.). 1997. The Shopping Experience. Lehtonen, T.-K. 1999. Rahan vallassa: Ostoksilla käyminen ja London: Sage markkinatalouden arki. Helsinki: Tutkijaliitto F e a t h e r s t o n e , Michael 1991. Consumer Culture and Postmod- M a u s s , M. 2002/1950. The Gift. London: Routledge ernism. London: Sage M i l l e r , D. 1987. Material Culture and Mass Consumption. Oxford: F r o m m , Erich 2002/1942. The Fear of Freedom. London: Routledge Blackwell Gronow, J.1997. The Sociology of Taste. London: Routledge M i l l e r , D. 1998. A Theory of Shopping. London: Polity Press Gronow, J. 2003. Caviar with Champagne: Common Luxury and Miller, D.,P.Jackson,N.Thrift,B.Holbrook,M.Row- the Ideals of the Good Life in Stalin’s Russia (Leisure, Consumption l a n d s 1998. Shopping, Place and Identity. London: Routledge and Culture). Berg Publishers P a t i c o , J. 2002. Chocolate and cognac: Gifts and the recognition H a l l , S. (ed.) 1997. Representation: Cultural Representations and of social worlds in post-soviet Russia. — Ethnos, Vol. 67, No. 3, Signifying Practices. London: Sage pp. 345–368 K a l m u s , V., T. V i h a l e m m 2004. Eesti siirdekultuuri väärtu- P a v e l s o n , M., M. L u u k 2002. Tõrjutud pered: seisund, problee- sed. — V. Kalmus, M. Lauristin ja P. Pruulmann-Vengerfeldt (toim.). mid ja tugivõrgustik. Vt http://www.riik.ee/rahvastik/lopppavelson. Eesti elavik 21. sajandi algul: Ülevaade uurimuse “Mina. Maailm. html, vaadatud märtsis 2004 Meedia” tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. [Ilmumas]

2250 2251 Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva Eestis

P r u s , R., L. D a w s o n 1991. Shop ‘til you drop: Shopping as recreational and laborious activity. — Canadian Journal of Sociology, Vol. 16, No. 2, pp. 145–164 R a u s i n g , S. 1998. Sings of the new nation: Gift exchange, consumption and aid on a former collective farm in north-west Esto- nia. — D. Miller (ed.). Material Cultures: Why Some Things Matter. London: UCL Press, pp. 189–213 S l a t e r , D. 1997. Consumer Culture and Modernity. London: Rout- ledge S i m m e l , G. 1997. Simmel on Culture. Ed. by D. Frisby, M. Feather- stone. London: Sage S i m m e l , G. 1997/1911. The concept and tragedy of culture. — D. Frisby, M. Featherstone (eds.). Simmel on Culture. London: Sage, pp. 55–75 S i m m e l , G. 1997/1916. The crisis of culture. — D. Frisby, M. Feath- erstone (eds.). Simmel on Culture. London: Sage, pp. 90–101 S z t o m p k a , P. 2000. Cultural trauma: The other face of social change. — European Journal of Social Theory, Vol. 3, No. 4, pp. 449– 466 Sˇ v a b , A. 2002. Consuming Western image of well-being: Shopping tourism in socialist Slovenia. — Cultural Studies, Vol. 16, No. 1, pp. 63–79 V e r d e r y , K. 1996. What Was Socialism and What Comes Next? Princeton University Press. Õ u n , M. 2002. Subjektiivset edu ja ebaedu mõjutavad faktorid. — E. Saar (toim.). Trepist alla ja üles: Edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 59–77

MARGIT KELLER (sünd. 1971) on lõpetanud Tartu ülikooli inglise ﬁloloogia alal 1995, magister meedia ja kommunikatsiooni alal 1999, praegu Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna lektor ning doktorant.

ENN TEGOVA. Sarjast “Tartu näod”

2252 Eugene Oscapella

Legaliseerida või mitte? See [---] ei ole tegelikult õige küsimus. Asjakohane küsimus on palju laiem ja sisaldab endas küsimust “le- NÕIAJAHID galiseerida või mitte” konkreetsete psühhoaktiivsete ainete kohta: lihtsalt öeldes, kuidas oleks parimal viisil võimalik reguleerida suure JA KEEMILINE MAKARTISM hulga väga erinevate psühhoaktiivsete ainete tootmist, levitamist ja tarvitamist nii tänapäeval kui ka kaugemas tulevikus? Kriminaalõigus Ethan A. Nadelmann, Thinking Seriously about Alternatives to Prohibition. — Journal of the American Academy of Arts and ja Kanada XX sajandi Sciences 121 (1992), lk 86. uimastipoliitika KANADA UIMASTIPOLIITIKA

Eugene Oscapella Kanada uimastiseadused — seadused, mis keelustavad teatud psühhoaktiivsete ainete omamise, müügi ja levitamise — on Tolkinud˜ Aune Altmets kahekümnenda sajandi kriminaalõiguse suurim häbiplekk, ja tõotavad veelgi hävitavamaks saada sellel sajandil. Need on häbistanud kriminaalõiguse eesmärki –– toetada õiglase, rahuliku Tarvitajad, kes kasutavad seda uimastit [marihuaanat], suitsetavad ja turvalise ühiskonna säilitamist. Selle asemel on need seadused taime kuivatatud lehti, mis muudavad pruukija täiesti hullumeelseks. muutunud tänapäeva nõiajahi vahendiks. Kohati ületab see oma Narkomaan minetab täielikult moraalse vastutuse. Selle aine mõju liialdustega McCarthy-aegset nõiajahti kommunistidele Ameeri- all on ta immuunne valu suhtes ja võib saada tõsiselt viga, ilma kas. et seda ise märkakski. Selles olukorras saavad neist märatsevad Uimastite keeluseadus Kanadas sai formaalselt alguse Mac- hullud, kes võivad tappa ja lubada endale ükskõik millist vägivalda kenzie Kingi 1908. a oopiumiseadusega. Järgnevatel kümnenditel teiste inimeste suhtes, ilmutades kõige metsikumat julmust, nagu juba võib täheldada järjest repressiivsemaid arengusuundi ja irratsio- öeldud, ilma igasuguse moraalse vastutuseta. naalsemaid meetmeid, mis on väga vähe ära teinud eesmärgiks Edmontoni kohtunik Emily Murphy, aastal 1922, The Black seatud uimastikasutuse peatamiseks. Need on vaid suurendanud Candle; aasta enne kanepi lisamist oopiumi ja narkootikumide uimastikaubanduse tulusust, õhutanud sellega seotud vägivalda kontrollimise seaduse [Opium and Narcotic Control Act] nime- ning kinnistanud uimastite tarvitamisega seotud väärarusaamu. kirja. Samad meetmed on põhjustanud nende inimeste tagakiusamist, võõrutamist ja kohtulikku karistamist, kes on õnnetuseks valinud “vale” aine –– nagu kanep, heroiin või kokaiin alkoholi, nikotiini “Witch Hunts and Chemical McCarthyism: The Criminal Law või retseptiravimite asemel. See on märkimisväärselt piiranud and Twentieth-Century Canadian Drug Policy.” — Sensible Solu- kõigi kanadalaste kodanikuõigusi, mitte ainult uimastikasutajate tions to the Urban Drug Problem . (Fraser Institute Digital Publica- omi.1 tion.) Ed. by Patrick Basham. Vancouver: The Fraser Institute, August 2001. 1Meil tarvitseb vaid mõtelda Kanada tohutule läbiotsimiste ja konﬁs- Copyright c 2001 by The Fraser Institute. keerimiste ajaloole, poliitika kasvavale militariseerumisele, lõksumee- Avaldame Fraseri Instituudi loal. litamise ja informaatorite kasutamisele, kohustuslikele minimaalkaris-

2254 2255 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

Selle asemel et ilmutada tolerantsust, mille üle demokraatlikud Hangeldamine ja organiseeritud kuritegevus ühiskonnad uhkust tunnevad, on Kanada muutnud sadu tuhan- deid — muidu seaduskuulekaid kodanikke –– kriminaalkurjategi- Selle asemel et mõelda, kuidas viia miinimumini psühhoaktiivsete jateks ja saatnud suure osa neist vanglasse ainult nende kokkupuu- ainete tarvitamisega kaasnevat kahju, on Kanada sisuliselt loo- dete tõttu uimastitega. Lisaks keeluseaduse muudele vigadele on nud mõnede uimastite musta turu. Sedasi on paisatud miljar- inimeste vangistamine selliste üldjuhul mittevägivaldsete tegude 2 deid dollareid nende taskusse, kes soovivad keeluseadusest kasu eest puhas majanduslik rumalus. lõigata. Peale selle aitab Kanada aktiivne toetus keeluseadu- Keeluseadus on vaid julgustanud kaubitsejaid müüma ja tarvi- sele kaasa ebastabiilsuse süvenemisele paljudes maailma riiki- tajaid kasutama kangemaid uimasteid ja ohtlikumaid manustamis- des, andes terroriorganisatsioonidele hästitasuva tuluallika. Ka- viise. Puudub kvaliteedigarantii. Selle tagajärjel võivad mõned –– nada Kriminaaljälituse 2000. a aruanne toob välja selge seose eriti noored ja kogenematud –– saada surma ning teised vigastada. organiseeritud kuritegevuse ja illegaalsete ainetega kaubitsemise Kordamisele on läinud 1920. aastate Ameerika kuiv seadus ja kat- müüginumbrite vahel: sed viinajoomist piirata 1980. aastate keskel Nõukogude Liidus, ainult seekord saastatud või teadmata kangusega uimastite puhul.3 Aasia päritolu grupeeringud on endiselt tihedasti seotud uimastite impordi ja smugeldamisega [---] Traditsioonilised kuritegelikud rühmitused on pidevalt seotud uimastite impordi ja levitamisega [---] Lindpriide motojõukudes, eriti Põrguinglites, jätkub nii kuritege- tustele, kehaõõnsuste kontrollile, suurtest sularahatehingutest teatamise vuse kasv kui liikmeskonna laienemine. Jätkub relvastatud konﬂikt nõudeile ja uimastitestidele, et näha, kuidas mõned noist vabadusist on Põrguinglite ja Rock Machine’i vahel Quebecis ning oodata on üha uimastitega võitlemise nimel kõrvale lükatud. enam vägivalda seoses Põrguinglite tegevuse laienemisega ja Rock 2Ja see rumalus ei piirdu vangistuskuludega (umbes 50 000 dollarit Machine’i hiljutise liikumisega Ontariosse. Põrguinglid on jäänud aastas inimese kohta föderaalvanglas) ning vangistatute kaotsiminekuga seotuks uimastite impordi ja levitamisega, illegaalse lõhkeaine- ja tööjõuna ja pereliikmeina. Võtame näiteks vahistamise uimastitega seo- relvakaubandusega, väljapressimise, pettuse, prostitutsiooni ja raha- ses, millest kirjutas Ottawa Citizen 28. novembril 1992. Kakskümmend pesuga.4 üks oletatavat uimastidiilerit ja -kasutajat said süüdistuse haarangu järel, millest võttis osa ligi 20 politseiohvitseri. Keskmiselt konﬁskeeriti ühelt Aruanne mainib Põrguingleid ühe näitena organiseeritud kurite- inimeselt uimasteid (põhiliselt haˇsiˇs, marihuaana ja LSD) 50 dollari gevuse seoste kohta keeluseaduse tekitatud tulusa äriga: väärtuses. Lisagem sellele vastutuselevõtukulud (kohtu administratiiv- kulud ning politsei, prokuröride, sotsiaaltöötajate ja kohtunike kulutatud Tõenäoliselt kasvab Põrguinglite liikmete arv, tekib uusi jõuke ja aja väärtus, pluss võimalik kulu kohtualuste õigusabile). Loomulikult ei klubisid üle kogu maa ning süvenevad sidemed teiste organiseeritud lähe enamik neist patustajaist vangi. kuritegevuse liikidega. 3Briti Columbia terviseametniku dr John Millari 1998. a aruandes HIV, Hepatitis and Injection Drug Use in British Columbia — Pay Now Põrguinglite liikmed on pidevalt tegelnud kokaiini impordi ja levita- or Pay Later väideti, et uimastisüstimisest tingitud üledoos oli muu- misega, amfetamiini tootmise ja müügiga, samuti kõrgekvaliteedilise tunud 30–49-aastaste täiskasvanute levinuimaks surmapõhjuseks selles marihuaana kasvatamise ja ekspordiga. Põrguinglid kasutavad suurt provintsis — enam kui 300 juhtu aastas — ning et uimastisüstimine oli saanud uute HIV-juhtude peamiseks põhjuseks. Üks operatiivrühm tea- dustas 1994. a samasuguseist tulemusist. Ta leidis, et Briti Columbias Illicit Narcotic Overdose Deaths in British Columbia (“Caini raport”). esines 1993. aastal 331 illegaalseist uimasteist tingitud surmajuhtu. Tol Kohtuministeerium (B.C.) 1994, lk 8, 11. aastal olid illegaalsed uimastid 30–44-aastastel meestel ja naistel selles 4Criminal Intelligence Service Canada, “Annual Report on Orga- provintsis peamiseks surmapõhjuseks. Vt: Report of the Task Force into nized Crime in Canada: 2000”, veebisait (pöördutud 12. sept. 2000).

2256 10 2257 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

hulka kontaktisikuid, et värvata kanepikasvatajaid ja luua istandusi nakkusi saadud uimastite süstimise teel. Kanadas suureneb see ning levitada valmis toodangut tänavatel.5 protsent murettekitava kiirusega. Kogu maailmas on uimastite Meie toetus kriminaliseeritud keeluseadusele seab ka ohtu in- süstimine üks põhilisi uute HIV-nakkuste allikaid. Samavõrd mu- stitutsioonid isegi nii demokraatlikus riigis nagu Kanada. Hil- rettekitav on C-hepatiidi levik Kanadas. Kanada HIV/AIDS Legal juti hoiatas Kanada Kuningliku Ratsapolitsei (RCMP) ülem Giu- Network võttis 1999. a kokku uurimistöö viimased tulemused HIV liano Zaccardelli, et mõjukad kuritegelikud organisatsioonid plaa- leviku kohta eri linnades: nivad altkäemaksude abil destabiliseerida riigi parlamentaarset • HI-viiruse levik Montreali uimastisüstijate seas kasvas ligikaudu süsteemi.6 Suur osa kuritegelike organisatsioonide ﬁnantsvõim- 5%-lt enne 1988. aastat 19,5%-ni 1997. aastal. susest ja mõjujõust on saavutatud tänu keeluseadusele, mis on • Kõrge riskiga Ida-Vancouveri all-linnas kasvas HI-viiruse levik uimastimüügi eriti tulutoovaks teinud. Alles eelmisel aastal andis uimastisüstijate seas umbes 4%-lt 1992/1993. aastal 23%-ni 1996/ RCMP 24-tunnise kaitse Quebeci Bloki parlamendiliikmele Yvan 1997. aastal; C-hepatiidi levik uimastisüstijate hulgas oli seal 88%. Loubier’le koos perega, seoses Montreali uimastibandelt tulnud • HI-viiruse levik Toronto uimastisüstijate hulgas kasvas 4,8%-lt surmaähvardustega oma piirkonna farmerite kaitsmise eest. Far- 1992/1993. aastal 8,6%-ni 1997/1998. aastal. merid väitsid, et uimastibanded istutasid kanepitaimi nende maa- • Ottawas tuvastas 1992/1993 uimastisüstijate seas tehtud uuring HI- dele ning takistasid ähvardustega neil sellest politseisse teatada.7 viiruse 10,3% leviku nende isikute hulgas, kes osalesid nõelavahe- Mitte ainult poliitikud pole pahuksis korruptsiooniga. Ilmsiks on tusprogrammides; 1996/1997 uuring leidis, et see levik oli kasvanud tulnud hulgaliselt korruptsioonijuhtumeid nii politseis kui ka teis- 20%-ni. tes riigiasutustes, seda isegi Kanadas.8 • Quebec City nõelavahetusprogrammide andmed osutavad, et seal ja väiksemates linnades Quebeci provintsis on HI-viiruse levik uimas- tisüstijate seas vastavalt 9% Quebecis ja kuni 9,6% mõnedes pool- Uimastid ja HIV linnastunud piirkondades.9

Peale selle, meie suhtumise tõttu “pahadesse” droogidesse on Süüdistused käimasolevate nõelavahetusprogrammide vastu pööratud ohtlikult vähe tähelepanu HIV-nakkuse ja uimastipruuki- on lõpuks vaibunud, pärast nende käivitamist Kanadas. Kui pal- mise seosele. Ameerika Ühendriikides on rohkem kui 30% HIV- jud uimastitarvitajad nakatusid aga HIV-ga sel ajal, kui strateegid ja poliitikud viivitasid? Isegi nüüd, kui nõelavahetusprogrammid 5Criminal Intelligence Service Canada, “Annual Report on Orga- toimivad, kardavad süstivad narkomaanid oma harjumusele vii- nized Crime in Canada: 2000”, veebisait (pöördutud 12. sept. 2000). tavaid asitõendeid endaga kaasas kanda. Mõned hülgavad oma 6National Post, 8. sept. 2000. isiklikud süstlad ja uimastid süstimispunkrite lühiajalise turvali- 7Ottawa Citizen, 6. okt. 1999. suse nimel. Punkrites võivad nad jagada omavahel räpaseid nõelu 8Hiljutisi ajakirjanduses esinenud teateid korruptsioonist Kanada ning nakatada üksteist — ja lõpuks ka mittetarvitajaid — nii HI- politseis ja teiste õigussüsteemi ametiisikute hulgas: Jail Guard Faces viiruse kui C-hepatiidiga. Six Drug Charges (Halifax Daily News, 21. jaan. 1999); Judge Found Guilty of Money Laundering (United Press International, 25. jaan. 9“Canadian HIV/AIDS Legal Network, Injection Drug Use and 1999); 7 Held in $1 Million Customs Thefts [teiste seas tabati Pear- HIV/AIDS: Legal and Ethical Issues” (1999). Veebisait: http://www.aids- soni lennujaama inspektor] (Toronto Star, 26. jaan. 1999); Cop Admits law.ca/Maincontent/issues/druglaws/e-idu/background.htm (pöördutud Drug Charges (London Free Press, 7. dets. 1999); Veteran Drug Cop 12. sept. 2000). Vancouveri C-hepatiidi statistika on pärit dr John S. Charged (Toronto Sun, 15. jaan. 2000); Ofﬁcer Is Held over Bogus Drug Millarilt, Briti Columbia provintsi tervishoiuametnikult: HIV, Hepatitis Raids (Toronto Star, 11. märts 2000); Former Mountie Won’t Do Time and Injection Drug Use in British Columbia — Pay Now or Pay Later? for Corruption (Toronto Star, 20. jaan. 1999). (juuni 1998), lk 8.

2258 2259 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

Ja kinnipeetavad? Kõigepealt me mõistame uimastitarvitajad dast on saamas kasvava tähtsusega marihuaanatootja. Omakasva- vangi; siis, vaatamata vanglates lokkavale uimastipruukimisele, tatud kanepist on saanud tähtis põllumajanduslik kaup.12 Ilme- jätame nad ilma vahenditest, mis võimaldaks HIV-sse nakatumist kaimaks näiteks kanepitoodete turu reguleerimise mõttetusest kri- vältida. Veel hiljuti ei lubanud me vangidele kondoome, ja seda minaalseadustega on vahest lõik RCMP enda avaldatud aruandest hirmust, et neid võidaks kasutada uimastite peitmiseks. Ikka veel, National Drug Intelligence Estimate 1990, mis kõlab nagu ka- hoolimata tõsiasjast, et uimastid on vanglates laialt levinud, oleme nepikasvatuse reklaam: “Hüdropoonilise kasvanduse rajamiseks keeldunud vange aitamast mõne hädavajaliku vahendiga, mis on mõnelesajale taimele läheb vaja vaid aiandusalaseid algteadmisi kättesaadavad väljaspool vanglat, vältimaks verega edasikandu- ning minimaalseid investeeringuid, ent see võib sisse tuua tuhan- vate haiguste levikut. deid dollareid müügitulu.”13 Üheksa aastat hiljem, 1999. a teeb Ühiskonnas oli juurdunud hoolimatus HIV-positiivsete narko- RCMP aruanne uimastiolukorrast Kanadas peaaegu samasugust maanide ja vangide suhtes, sest oldi harjunud olema hoolimatu “reklaami”: “Kasvanduse rajamise suhteliselt odav maksumus ja narkomaanide ja vangide endi suhtes. Hiljem, kui AIDS ründas sealt saadav märkimisväärne kasum on muutnud selle tegevuse to- selliste inimeste partnereid, ei valmistanud see ikka veel suure- hutult populaarseks muidu igati seadusekuulekate kodanike hul- mat muret, sest nähtavasti olid nad samasugused. Nüüd on haigus gas.”14 asunud ründama märksa laiemalt — inimesi, kel pole mingit kok- 1999. a aruanne loob paljude arvates selge pildi keeluseaduse kupuudet ei vanglate ega narkomaanidega — vahest “lugupeetud” jätkuvast läbikukkumisest: kanadalaste poegi ja tütreid, õe- ja vennalapsi. • Kõigi uimastite osas on varustamine ja nõudlus jäänud stabiilseks, ent tõenäoliselt suurenevad lähitulevikus mõlemad. Keeluseaduse ebaedu • Kõrge puhtusastmega kokaiini ja heroiini küllus tänavakaubanduses suurendab üledoosidest tingitud surmade riski. Heroiini, kokaiini, Hoolimata kõigist pingutustest ei ole me suutnud peatada uimastite amfetamiini või mis tahes muude ainete süstimine ühesama nõelaga voolu Kanadasse: valdav enamus Kanadasse toodavatest illegaal- on üks peamisi HI-viiruse ning B- ja C-hepatiidi levimisviise. setest uimastitest jõuab üle piiri probleemideta. Ja Kanada pole • Jätkuvad vandenõud tohutute uimastilaadungite impordiks erilaeva- üksi selles uimastite sissevoolu tõkestamise ebaõnnestumises kri- del või eralennukite pardal. Smugeldamine merekonteinerite ja len- minaalseaduse abil. Ameerika Ühendriigid, maailma võimsaim nukargo abil on eelistatumaid transpordiviise, seda eeskätt vähese riik, kellel on kõige repressiivsemad uimastiseadused kogu maa- maksumuse ja madala avastamisriski tõttu. ilmas, on ainult pisut edukam, kui sedagi. • Järjest laiemalt levivad uued kanepikasvatuse tehnoloogiad. Ma- RCMP National Drug Intelligence Estimate 1990 teatas, et aas- rihuaana eksport Ameerika Ühendriikidesse jääb Briti Columbia tatel 1989/90 oli Kanadas rohkem kokaiini saadaval kui kunagi va- üheks tähtsaimaks illegaalseks tegevusharuks ja on selleks saamas ka Kanada teistes piirkondades, eriti Quebecis ja Ontarios.15 rem. Piirkonnad, kus varem müüdi suhteliselt vähe kokaiini, teatasid laialt levinud kättesaadavusest, kusjuures paljudes piirkon- 10 dades olid hinnad märgatavalt langenud. Sama aruanne näitas 12Globe and Mail teatas 7. detsembril 1992, et marihuaanast oli saa- 11 heroiinitarvitamise kasvu Montrealis ning heroiinituru elavne- nud Briti Columbia tasuvaim põllukultuur. mist Torontos ja Vancouveris. Kanep on endist viisi Kanadas laialt 13Op. cit., märkus 10, lk 59. kättesaadav: seda tuuakse sisse paljudest riikidest ja Kanadast en- 14Royal Canadian Mounted Police, Criminal Intelligence Directo- rate, Canada: 1999, lk 6–7. 10Ottawa: Varustus- ja teenusteministeerium, 1991, lk 28. 15Royal Canadian Mounted Police, Criminal Intelligence Directo- 11Ibid., lk 14–15. rate, Canada: 1999, lk 12.

2260 2261 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

Nende lugude ja sõnumite mõte — kümnend kümnendi järel — hinatsioone. Ameerika Ühendriikides asuva usulise koalitsiooni on: keeluseadus on täiesti võimetu peatama uimastitulva ning te- Moraalse Uimastipoliitika Eest seisukoht on samavõrd järsk. See kitab vaid ohtralt lisakahju. Lühidalt, on raske ette kujutada pare- kinnitab, et valitsuse peamine moraalne kohustus on kindlustada mini toimivat strateegiat, mis tekitaks ja taastoodaks sama edukalt vabadus, mitte edendada “voorusi relva ähvardusel”. vägivalda, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevust, isikuvaba- Kohtunik Michael Kirby New South Walesi Apellatsioonikoh- duste hävitamist, tarbetuid surmajuhtumeid, viletsust ja ühiskond- tust märkis hiljuti, et uimastite keeluseadus on jätnud armid rah- likku kahju kui keeluseaduste skeemid, mida Kanada poliitikud ja vaile üle kogu maailma.18 1993. a aprillis teatasid kaks New parlamendiliikmed on toetanud rohkem kui 90 aastat. Kui poleks York City juhtivat föderaalkohtunikku, et nad ei juhata enam kaalul kanadalaste elulaad ja vabadused, võiks pidada seda farsiks. narkoprotsesse, “protestides avalikult ja tõmmates nii tähelepanu Selle asemel on sellest saanud tragöödia. sellele, mida olid varem kümned föderaalkohtunikud üle kogu riigi vaikselt teinud.”19 Mõlemad protestisid kriminaalseaduse ebaõnnestunud rakendamise vastu. Robert W. Sweet, Manhattani VASTUSEIS “SÕJALE NARKOOTIKUMIDEGA” föderaalkohtunik, kes hakkas soosivalt rääkima legaliseerimisest, The Economist, laialt tunnustatud Briti päevakajaline väljaanne, ütles aastaid tagasi: “[Kriminaalseadust kasutades] see poliitika ei toimi. See ei vähenda uimastipruukimist. Parim viis seda teha on on karmilt ja sageli arvustanud keeluseaduse aina kestvat pimesi 20 rakendamist lääneriikides. Aastaid on selle sõnum olnud: uimastid koolituse ja ravi abil.” legaliseerida, kontrollida nende müüki ja veenda kasutajaid neist Mitmed lugupeetud Kanada kriminoloogid, juristid, psüh- loobuma. George Shultz, endine välisminister president Reagani holoogid ja uimastipoliitika uurijad on nõudnud kas keelusea- ajal ja endine rahandusminister president Nixoni ajal, kutsus üles duse peatamist või vähemalt ausat hinnangut selle vigadele. kaaluma võimalusi uimastite osaliseks legaliseerimiseks. Mil- Kanadast on pärit ka osa läänemaailma edumeelsemast keelu- ton Friedman, Nobeli majanduspreemia laureaat, nõudis uimastite seaduse alternatiive käsitlevast kirjandusest. Kanada seaduse- dekriminaliseerimist, väites, et rohkem politseid ja vanglaid ning paranduskomisjon oli enne selle kahetsusväärset hinguselemine- kogu repressiivsete meetmete arsenali saab halva olukorra vaid kut asutanud uimastipoliitika grupi jälgimaks kriminaalseaduse hullemaks teha.16 1996. a veebruaris avaldas Ameerika konserva- rakendamist uimastiküsimustes. Grupp oli valmis saanud üsna tiivne väljaanne National Review rea analüüsivaid artikleid kee- tähelepanuväärse dokumendi sel teemal, kui komisjoni tegevus luseaduse kohta. Ja National Review toimetajate järeldus? Nar- lõpetati. Töögrupi üksmeelsel hinnangul teavitati dokumendis, et kosõda on kaotatud: kriminaalseaduse rakendamine uimastite järelevalves on tekitanud tõsist kahju.21 Meie hinnang on, et sõda narkootikumidele on kaotatud. See on saanud takistuseks sõltuvusprobleemide lahendamisel, raiskab meie ressursse ning soodustab politseiriigile omaseid tsiviil-, juriidilisi 18Kohtunik Kirby esines 1993. a mais Inimgenoomi Projekti tõstatatud ning karistusprotseduure. Me oleme kõik veendunud, et liikuma õiguslikke probleeme käsitleval rahvusvahelisel konverentsil Bilbaos peab legaliseerimise suunas, ehkki võime olla eri meelt, kuidas ja Hispaanias. mis ulatuses seda teha.17 19New York Times, laupäev, 17. aprill 1993, lk 1. Washingtoni Uimastipoliitika Sihtasutus on aastaid täheldanud 20Ibid. ja hukka mõistnud Ameerika keelupoliitika vingerdavaid mah- 21Kuivõrd puudus usaldusväärne ja sõltumatu riiklik jõud uimastipoliitika reformimiseks, moodustasid mitu Kanada juhtivat sõltumatut 16Wall Street Journal, 5. sept. 1989. uurijat 1993. a juuni algul Kanada Uimastipoliitika Sihtasutuse. Sihtasu- 1712. veebr. 1996, lk 34–48. tuse esimeseks mureks oli taotleda, et vaadataks uuesti läbi eelnõu C-85

2262 2263 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

Kanada vanamoelise uimastipoliitika ümberkorraldamine kuse toetust nende meeleheitlike abivahendite rakendamisel. Ka- nada vajab selle propagandamasina asemel ausat mõttevahetust, Ettepanekud Kanada ja ka teiste riikide uimastipoliitika ümber- mis käsitleks kõigi uimastite tekitatavaid kahjusid (ja mõnel juhul korraldamiseks on sageli põrganud vastu vaikusemüüre ning ko- kasu), aga mitte ainult nende ainete omi, mida poliitikategijad, hanud põlgust ja vaenulikkust. See on nii isegi valitsuste puhul, eraettevõtjad, häältenäljas poliitikud ja teised keeluseadusest hu- mis, nagu Kanadas, soovitavad piiranguid kriminaalseaduse ka- vitatud tegelased on meelevaldselt pahaks pannud. Meil tuleb ha- sutamisel. 1982. a Kanada valitsuse printsiipide sõnastus Krimi- kata avameelselt ja ausalt rääkima nii uimastitest kui keeluseaduse naalseadus Kanada ühiskonnas kinnitas, et kriminaalseadus peaks alternatiividest, isegi kui “administratiivselt” on kergem säilitada tegelema vaid sellise käitumisega, mille puhul ühiskondliku kont- status quo. rolli teised vahendid on puudulikud või sobimatud. Ilusad sõnad, Eelkõige tuleks küsida, miks me jätkame Ameerika “la- kuid tegelikkuses need ei peegeldu. Vastupidi, uimastiasjades henduste” kopeerimist uimastiküsimustes. Ameerika Ühendrii- on kriminaalseadusest saanud esimene abivahend. Ignoreerides gid esindavad kõige silmapaistvamat uimastikontrolli poliitika meie ametliku poliitika väljakuulutatud mõõdukust, lähevad meie läbikukkumist kogu maailmas. Liiga paljude Ameerika linnade uimastiseadused üle igasuguse piiri. Kaastunde ja sallivuse ase- tänavail on voolanud veri suuresti just keeluseaduse sünnitatud mel inimese olukorra suhtes annavad meie uimastiseadused märku vägivaldse uimastikaubitsemise pärast. Washingtoni, maailma tundetusest. Õigusemõistmise asemel soovitavad nad rõhumist. võimsaima riigi pealinna käes oli hiljuti üks kõrgemaid mõrva- Loobumist kriminaalseaduse kasutamisest uimastite vastu ni- näitajaid maailmas. President Bushi “uimastisõja” aastatel 1988– metavad mõned inimesed alistumiseks. Siin pole rohkem tegu 1991 suurenes mõrvade osakaal Washingtonis 32% — 1988. a alistumisega kui munadekeelu puudumine tähendab alistumist ko- 369 juhtumilt 1991. a 489 juhtumini.23 Tähendusrikas osa kogu lesteroolile. Kõike, mida me pahaks paneme, ei pruugi kuulutada selle nelja aasta mõrvadest — varieerudes 30–50% — on seotud kriminaalseks. Keeluseaduse lõpetamine on ainus õige tee: selmet keeluseadusest tingitud illegaalse kaubitsemisega.24 toetada tohutu kasumlikkusega illegaalset uimastiturgu ja tõugata Ameerika Ühendriikide vanglad kubisevad süüdimõistetud tarvitajad ühiskonnast välja, võiksid valitsused otsida kasulikke narkokurjategijatest. 2000. a veebruaris ületas Ameerika vang- vahendeid kontrollimaks erinevate ainete ohutut tarbimist, olgu late populatsioon kahe miljoni piiri. Ameerika Ühendriigid on siis tegu alkoholi, tubaka, marihuaana, heroiini või kokaiiniga. pälvinud esiletõstmist, omades veerandit kogu maailma vangidest, Keeluseadusest lahtiütlemine tähendaks ka, et valitsused võivad ehkki elanikke on seal vähem kui 5% kogu maailma rahvasti- peatada propagandamasina, mis on takistanud väljendusvabadust kust.25 Ameerika Ühendriikides vangistatakse ainuüksi uimasti- ja avatud arutelu uimastiküsimustes. Aastakümneid on see masin kuritegude eest 100 000 inimest rohkem kui kogu Euroopa Liidus ühtedest uimastitest “kurja” välja ajanud, samal ajal teistest suu- kõigi kuritegude eest kokku, ehkki Euroopa Liidus on 100 mil- resti mööda vaadates.22 Valitsused on vajanud sellist propagan- dat, õigustamaks järjest rõhuvamaid seadusi ja säilitamaks avalik- Society: Legal and Illegal Drugs in Canada (Toronto: Key Porter Books, 1991), lk 10. (psühhoaktiivsete ainete kontrolli seadus), mis tol hetkel oli parlamendis 23Drug Policy Foundation, The Bush Drug War Record: The Real arutusel. Story of a $45 Billion Domestic War (Washington, DC: Drug Policy 22Simon Fraseri ülikooli kriminoloog Neil Boyd viitab Emily Foundation, 1992), lk 16. Murphy, Edmontoni rahukohtuniku ja naisõiguslase rollile valeinfo levi- 24Ibid. tamises marihuaana kohta 1920. aastate algul, veidi enne selle keelusta- 25Justice Policy Institute, “The Punishing Decade: Prison andJailEs- mist. Murphy on kirjutanud mitu artiklit uimasteist ajakirjale Macleans. timates at the Millennium”. Digitaalne dokument: http://www.cjcj.org/ Need on ilmunud ka raamatuna: The Black Candle. Neil Boyd, High punishingdecade/punishing.html (pöördutud 12. sept. 2000).

2264 2265 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella jonit kodanikku rohkem kui Ameerika Ühendriikides.26 Alates pärast laialdast arutelu saadikutekojas ja senatis, sai seadus- 1980. aastast on Ameerika Ühendriikides uimastikuritegude eest eelnõu C-7 (hiljem ümbernimetatud C-8) seaduseks, see jõustus vangistatute arv suurenenud 11 korda, samal ajal kui registree- 1997. a 10. mail. Kontrollitavate uimastite ja ainete akt laien- ritud vägivaldsete kurjategijate arv riigivanglates on kahekordis- das veelgi tarbetut kriminaalkaristuste rakendamist. See laien- tunud ja mittevägivaldsete vangide arv on kolmekordistunud.27 das veelgi politseijõudude kasutamist terviseprobleemide lahen- Ning tohutust hulgast seaduseparandustest, rahast ja ilukõnedest damisel. See kindlustas veelgi rohkem vägivalda ja surmajuh- hoolimata on just mõne viimase aasta jooksul uimastid eriti laialt tumeid uimastitega seoses. Miks me seda endale teeme? On kättesaadavaks muutunud ning paljud hinnad on jäänud samaks aeg lõpetada teesklemine, nagu oleks selle vägivaldse, hävitava või isegi langenud.28 ja ebainimliku uimastipoliitika jätkamiseks olemas mõni intellek- Ent siiski rakendab Kanada suurelt jaolt neidsamu läbikuk- tuaalne, eetiline või moraalne õigustus. kunud strateegiaid ja seadusi, mis Ameerika Ühendriikides on tõestanud oma töövõimetust. Kas me jätkame visalt, kuna oleme TEISED HÄÄLED põhiliselt autoritaarne ühiskond, mis üritab kriminaalseadusest sepahaamri abil ohjeldada ühiskonna valitsejaile ebameeldivat Artikli järelejäänud osas võtavad sõna teised keeluseaduse vas- käitumist? Või oleme nii pööraselt eksitatud “heade” ja “halbade” tased, nii Kanadast kui ka mujalt. Mõned neist on radikaalide uimastite osas, et isegi meie juhid ei suuda rakendada loogilist hääled. Mõned mõõdukate omad. Üllatuslikult, vähemalt esialgu, mõtlemist uimastipoliitikas? Võib-olla me jätkame keeluseadu- on mõned ka konservatiivide hulgast. sega ainult seepärast, et meie seadusandjad ja poliitikakujundajad, nagu nende märklauadki, on jäänud sõltuvusse — ainult praegusel Hääled Kanadast juhul kriminaalseadusest. Kanada vajab oma uimastipoliitikas dramaatilist muutust. Ka- Palju kirjutisi keeluseaduse läbikukkumisest on pärit Ameerika nada Uimastistrateegia jutlustas mõõdukama lähenemise retoori- Ühendriikidest, kuna keeluseadus on sedavõrd sügavalt kahjusta- kat, aga meie võimendame senist poliitikat veelgi. 1990. aastail nud Ameerika ühiskonda (ehkki kindlasti pole see kahju nii suur oli parlamendil kahel korral võimalik uimastiseadus üle vaadata. kui näiteks Kolumbias, Peruus ja Boliivias). Progressiivsematest 1992. aasta kevadel tõi konservatiivide valitsus parlamendi ette kirjutistest on mõned siiski pärit ka Kanada autorite sulest. seaduseelnõu C-85, Psühhoaktiivsete ainete kontrolli akti. See Kadunud professor Chester N. Mitchelli tekstis The Drug Solu- seaduseelnõu vaibus 1993. a valimiste tulekul. Seejärel esitas tion aastast 1990 esinevad paljudes riikides kehtiva keeluseaduse väga sarnase eelnõu liberaalide valitsus, seaduseelnõu C-7, Kont- vastu järgmised argumendid: rollitavate uimastite ja ainete akti. Mõlemad eelnõud näitasid vankumatut lojaalsust keeluseadusele. 1996. aasta 20. juunil, (1) keeluseadus toimib uimastite varjatud reklaamina, ja ajakirjanduse innukal toetusel tekitab uusi moode uimastitarvitamises; 26Justice Policy Institute, “New study ﬁnds one in four prisoners (2) keeluseadus ei ole suutnud välja juurida illegaalsete uimastite im- locked up for drugs”, veebisait (pöördutud 12. sept. 2000). porti ega kodumaist tootmist, vaid on tarvitajaid seeasemel nihuta- 27Justice Policy Institute, “Poor Prescription: The Costs of Impriso- nud järjest kangemate uimastite ning ohtlikumate manustamisviiside ning Drug Offenders in the United States”, veebisait (pöördutud 12. sept. poole; 2000). (3) pingutused illegaalsete uimastite kõrvaldamiseks “juba eos” kol- 28Drug Policy Foundation, The Bush Drug War Record: The Real manda maailma riikides on kasutud, kulukad ja hävitavad; Story of a $45 Billion Domestic War (Washington, DC: Drug Policy (4) massiline nõudlus keelatud uimastite järele loob ulatusliku musta Foundation, 1992), lk 11–14. turu, mis toidab organiseeritud kuritegevust, suurendab vägivalda,

2266 2267 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

hävitab lugupidamise seaduste vastu, paneb vohama korruptsiooni, tõeliselt uus asi nagu lennundus või telekommunikatsioon. Meie soodustab maksudest kõrvalehiilimist, ilustab kuritegevust ja raiskab probleemide väidetav uudsus seletab meie ebaõnnestumist nende politseijõude; lahendamisel, ja ühtlasi muudab vastuvõetavaks sellised tehnoloo- (5) uimastiseaduse elluviimiseks tuleb loota informaatorite, reetmiste ja gilised lahendused nagu umbrohumürgid, telefonikõnede pealtkuu- salaagentide peale, see omakorda aga loob sõjaka õhkkonna, mis lamine ja luure helikopteriga, samas kui tegelikult on uimastikriis soodustab inimõiguste rikkumist; kordusmäng iidsest lahingust usu ja teaduse, rikaste ja vaeste ning (6) kehtivad uimastiseadused eiravad konstitutsioonilist võrdõiguslik- kohtunike ja kohtualuste vahel. kust; Sellest, kuidas liialdatakse nii meditsiiniliste psühhoaktiivsete ainete (7) kehtivad uimastiseadused on eluvõõrad ja ebademokraatlikud, sest raviomadustega kui illegaalsete ainete kahjulikkusega, paistab sel- need minimeerivad valijate panust ja heidavad kõrvale kodanike gesti, et tänapäevased uimastimüüdid kordavad kulunud jaotust, ti- autonoomia, andes põhjendamatu uimastikontrolli ainuõiguse po- tuleerides aineid kas õnnistatuteks või neetuteks. Heroiin, mis kord litseile ja arstidele; oli “jumala enda arstim”, on tänaseks saanud kirutud patuseks nuhtluseks. Enamik inimesi nõustub ilma tõendeid nõudmata nende (8) keeluseaduse lõpetamine hävitaks musta turu, tühjendaks vanglad liialduste ja valedega, sest need on kirjutatud seadustesse ning neid ja kohtud, dekriminaliseeriks miljonid kodanikud, kaitseks paremini võimendatakse iga päev massimeedias. Kuid me elame siiski suh- noori ning tooks ühiskonnale tagasi märkimisväärse osa tolerantsi ja teliselt skeptilisel ajastul ja jutlustamise, kohtusüsteemi ning ava- viisakust.29 liku arvamuse surve ei ole suutnud takistada teatud psühholooge, Oma lõppsõnas ütleb Mitchell: majandusteadlasi, antropolooge, õigusteadlasi, arste, sotsiolooge ja teisi uurijaid uimastiprobleeme analüüsimast ning ametlikke aval- Millal küll sõda uimastite vastu lõpeb? Erinevalt militaarkampaa- dusi kahtluse alla seadmast. Selliste uuringute hulk kasvab ja laieneb niatest paistavad sisemised sõjad, mida peetakse kriminaalseaduste üha, ning mitmes tähtsas punktis hakkab tekkima ka märkimisväärne kaudu, silma pikaealisusega. Ajaloost mäletame sõdasid nõidade, üksmeel. [---] On kindel, et mingil ajahetkel on meil piisavalt uuri- juutide, muhameedlaste, kristlike märtrite ja teiste patuoinaste vastu, mistulemusi, et lükata ümber uimasteid ümbritsevaid müüte. Ses- mis kestsid sageli sajandeid, ning sõda narkootikumide vastu ei ole tap tuleks kus aga võimalik toetada elujõulist ja vaba teadust ning erand. Uimastivõitluse rindejooned kujunesid välja aastaid enne seadusloome peaks keskenduma selliste otsuste vastuvõtmisele, mis 1917. a kommunistlikku revolutsiooni Venemaal, ning kui esime- võimaldaksid täielikku ja õiglast tähelepanu tõendmaterjalile. Me ei sena Marsi pinnal käinud inimene kunagi 21. sajandil Maale tagasi tea veel küllalt, et valmistada ette terviklikke või tõeliselt asjatund- tuleb, võtavad teda vastu rusuvalt tuttavad pealkirjad uimastipolit- likke lahendusi uimastiregulatsiooniks, aga me teame, kuidas neid sei operatsioonidest, korruptsiooniskandaalidest ja kesklinna teisme- lahendusi leida.30 liste vägivaldsest surmast uimastiturgude jagamise pärast. Kompro- miss tundub praegu võimatu, kuna valitsus nõuab uimastiseaduse Psühholoog Bruce Alexander Simon Fraseri ülikoolist räägib rikkujate tingimusteta alistumist. Aga kuna neil puudub igasugune aastakümnete mõjust uimastipropagandas: organisatsioon, armee või peakorter, ei saa seaduserikkujad massili- Uimastisõja puhul on aastakümneid kestnud propaganda teinud selt alla anda. Rangelt võttes ei saagi nende vastu sõda pidada; neid võimatuks rääkida psühhoaktiivsetest ainetest, nagu heroiin, LSD, võib ainult taga kiusata. kokaiin või lennukiliim, kuidagi teisiti kui “mõõtmatust kurju- Meie kaasaegsetele inimestele meeldib end petta, nagu oleksid prob- sest”. Ainuski katse käsitleda neid aineid normaalselt, arvestades leemid, millega tuleb silmitsi seista, täiesti uued. Keegi pole varem mõistlikku tarvitamist mõistlikel tingimustel, ja eeldades kontrolli mööda seda teed käinud, seega miks otsida ajaloolisi paralleele? korraldamist tarbimisliialduste üle, näib lüüasaamisele või riigireet- Kanada Ülemkohus arvas Hauseris (1979), et “narkootikumid” on misele kutsuvana. Liiati pole nende ainete pruukimine ei ohtlikum, ebatervislikum ega rohkem sõltuvust tekitav kui lugematud teised 29Chester N. Mitchell, The Drug Solution (Ottawa: Carleton Univer- sity Press, 1990), lk 1–2 (joonealused viited on ära jäetud). 30Ibid., lk 347–348 (joonealused viited on ära jäetud).

2268 2269 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

kanadalasi võluvad tegevused, nagu mootorrataste või autodega ki- [---] Meie ülesanne on lammutada kulukas ja vägivaldne karistus- hutamine, suusasport, suitsetamine, ekstreem-veesport, hoki, pokker aparaat, mille oleme loonud uimastitarvitamise ja -levitamise pärast, või ˇsokolaadi söömine. Kõigi nende tegevuste, samuti nii kardetud unustamata, et meie peamine tähelepanu peaks koonduma rahva ter- uimastite puhul säilitab enamik inimesi terve mõistuse, kuid mõ- visele, mitte lääne industriaalkultuuri omakasupüüdlikule moraalsu- ningad harrastavad neid sellise äärmuse ja hasardiga, mis kahjustab sele.33 nende tervist. Eriti ekstreemseil juhtumeil kaotab mõni ka oma elu.31 Patricia Erickson, Ontario Sõltuvusuuringute Fondi vanem- [---] Uimastisõja propaganda kõrgeimaks hinnaks võib olla inimeste teadur, on kirjutanud Kanada vassitud uimastipoliitika viimastest järjekindlalt vähenenud võime uimastiküsimusele arukalt läheneda. Kahekümnenda sajandi viimasel kümnendil seisab ühiskond silmitsi saavutustest: tõeliselt hirmutavate, mõõtmatute eelarvamusprobleemidega. Kesk- 1990. aastal RCMP [Drug Intelligence Estimates] ei dokumenteeri- kond, haridusasutused, väärtushinnangud, tervishoiuasutused ja ma- nud mitte ainult langevaid hindu ja puhtamat kokaiini, vaid ka en- jandus — kõik vajavad pakilist tähelepanu. Kuid painav mure uimas- nustas peaaegu kõigi illegaalsete uimastite kergemat kättesaadavust tiprobleemide pärast, õhutatuna lakkamatu propaganda poolt, juhib Kanadas järgmise kahe aasta jooksul. Selles kontekstis märkis pea- meie tähelepanu kõrvale, andes teed kollektiivsele nürimeelsusele.32 prokuröri abi: “Tuleb öelda, et sõda pole veel võidetud, kuid meid saadab vankumatu progress.” Jääb vaid imestada, milline oleks “ta- Kriminoloog Neil Boyd Simon Fraseri ülikoolist väidab: gasilöök”.34 Kui me tarvitame uimasteid, teeme seda soovist muuta tavateadvust. Samuti viitab Erickson endise Kanada peaministri väitele: Kodanike soovi muuta teadvust pole vaja kriminaalseadustega kontrollida. Meil on järelevalveks olemas teised, vähemalt niisama ka- Peaminister Pierre Trudeau ütles 1977. aastal üliõpilastega vesteldes: sulikud, kuid vähem karistavad meetodid: maksustamine, retseptid “Kui sul on üks joint ja sa suitsetad seda oma lõbuks, ei tarvitse ja avaliku tarbimise keeld. sellepärast küll nägeleda.”35 Aga mis kõige tähtsam, me peame vastu hakkama iseenda silma- Kui 1998. aastal kohtusid G8 liidrid, vaidles Toronto Globe and kirjalikkusele. Me ei saa endale kauem lubada illusiooni, et tead- Mail36 vastu nende jätkuvale keeluseaduse pimesi tunnustamisele: vusemuutmisega hõivatud Kanada alkoholijoojad ja tubakasuitseta- jad on paremini kaitstud või ühiskondlikult soositumad kui kokaii- MÕISTUSEVASTANE on teha ikka ja jälle ühtesama ning oodata ninuuskajad, opiaatide tarvitajad või kanepisuitsetajad. Lahendus teistsugust tulemust. Sellest kriteeriumist lähtudes on enamiku lää- poleks keelustajate uue laine pealetung, nagu poleks lahendus ka neriikide uimastipoliitika tõepoolest mõistusevastane, kuna pole saa- kõigile uimastitele vaba turu võimaldamine. Kesktee oleks vaid vutanud seatud eesmärke — vähendada uimastite tarnet, kärpida ku- täiskasvanuile lubatud, hoolikalt reguleeritud ligipääs uimastitele, ritegevust, tõsta kodanike turvalisust või nõrgestada organiseeritud ilma reklaamita, kliente täielikult teavitades ning maksustades vas- kuritegevust —, pigem vastupidi. . . tavalt tarbimismäärale ja tekitatavale kahjule. Oleks tarvis võrdset Illegaalsete uimastite hinnad langevad pikemat aega, osutades kau- tolerantsi nii tubaka- kui heroiinisõltlaste suhtes. Oleks tarvis üle- baartikli ohtrale ja kasvavale tarnele, mis Ameerika Ühendriikide vaadet uimastipruukimise suundumustest ning ühiskondlikust olu- hinnangul esindab umbes 8% rahvusvahelisest kaubandusest. Samal korrast. Ei ole olemas häid või halbu uimasteid, ehkki mõned on mürgisemad, mõned tekitavad kergemini sõltuvust ning mõnede tar- 33Neil Boyd, High Society: Legal and Illegal Drugs in Canada, op. vitamine on päris raske, ilma et sellega kaasneks tähelepanuväärne cit., märkus 22. risk. 34Patricia Erickson, Recent Trends in Canadian Drug Policy: The Decline and Resurgence of Prohibitionism. — Journal of the American 31Bruce K. Alexander, Peaceful Measures: Canada’s Way Out of the Academy of Arts and Sciences 121 (1992), lk 255. War on Drugs (Toronto: University of Toronto Press, 1990), lk 71. 35Ibid., lk 247. 32Ibid. 36What Are G8 Leaders Smoking? (18. mai 1998).

2270 2271 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

ajal teeb keeluseadus uimastid tunduvalt kallimaks nende tootmis- Hääled teistest riikidest hinnast. Meditsiiniliseks kasutuseks mõeldud puhta heroiini hind on umbes üks kolmekümnendik tänavahinnast, ning vahe läheb otse or- 1989. aasta septembrikuu The Economist ütles välja: ganiseeritud kuritegevusele — see on riigi määratud toetus maffiale. Keeluseadus ja selle paratamatu läbikukkumine teeb musta äri kuri- Uimastite kriminaliseerimine on massiliselt suurendanud kuritege- tegelikumaks, tulusamaks ja klientidele kaugelt ohtlikumaks, kui see vust, eriti ohvriteta kuritegusid. Tuhanded Põhja-Ameerika inime- olema peaks. Keeluseaduse tühistamine ja selle asendamine hoolika sed on vanglas üksnes seepärast, et nad ostsid, müüsid või omasid reguleerimisega võib kahtlemata paljusid inimesi meelitada riskant- illegaalseid uimasteid. Samas on inimesed, keda uimastite kriminali- selt eksperimenteerima uimastitega. See oht on võimalik — ehkki seerimine on ühiskonna äärealadele surunud, sunnitud toime panema kogemus näitab, et suhteliselt vähesed inimesed on piisavalt rumalad tõelisi isiku- ja varavastaseid kuritegusid, kuna neil pole teist teed, katsetustest kaugemale minemaks. et maksta keeluseaduse üleskruvitud hindu oma doosi eest. Riiki- Ent keeluseaduse läbikukkumine on veelgi ohtlikum, seda nii uimas- des nagu Kanada ohustab kodanikke tänavavägivald ja kasvav vere titarvitajaile kui ka ühiskonnale, mida korrumpeerivad, õõnestavad ja kaudu levivate haiguste, nagu HIV-i ja C-hepatiidi levik. Rahvus- terroriseerivad uimastijõugud. Kaubandus on keelatud riiklike sea- vahelises mastaabis on uimastiraha abil finantseeritud relvastatud duste ja rahvusvaheliste lepetega. Tühistage need, asendage need ülestõuse Peruus, Afganistanis, Kambodˇzas, Ladina-Ameerikas ja kontrolli, maksustamise ja mahalaitmisega. Kuni seda ei tehta, Kariibi mere piirkonnas. Uimastikartellid on mõrvanud kohtunikke, jätkuvad tapatalgud Ameerika Ühendriikides ja häving Kolumbias. ministreid, politseinikke ja isegi presidendikandidaate. Järg on Euroopa käes.37 Uimastirahaga finantseeritakse tohutus ulatuses korruptsiooni üle kogu maailma, mõjutades õigusemõistmist ja andes võimu nendele The Economist ei ole lasknud sel teemal vaibuda. Igal võimalusel elanikkonna segmentidele, kes on piisavalt brutaalsed, kavalad ja on oma seisukohta korratud. 1993. aasta 15. mai väljaande juhtkiri jõhkrad, et pakkuda kõike seda, mida valitsused on naiivselt ürita- teatas avameelselt: nud maha suruda. Tehes panuse uutele sõjalistele meetmetele, saab Suurem osa valijaid ja valitsusi suhtub hukkamõistvalt illegaalsest tulemuseks olla ainult veelgi rohkem ohvriteta kuritegude eest rui- uimastikaubandusest tingitud probleemidesse, vaatleb kogu asja vas- neeritud inimelusid ja priskemad kasumid tunduvalt hirmsamatele tumeelselt, kuid säilitab status quo — laiahaardelise keelupoliitika. inimestele. Ent probleeme pole võimalik eirata. Kuriteod, mida sõltlased on Loomulikult on uimastid kahjulikud ja nende tarvitamine tekitab sunnitud korda saatma oma harjumuse finantseerimiseks ja millega sotsiaalset kahju, kuid arukas inimene kaaluks ka neid kahjusid, on tavaliselt seotud ka illegaalsete uimastite pakkujad, nõuavad oma mida tekitab ühiskonnale ja üksikisikule keeluseadus. Neid kahjusid hinda ohvrite eludes, mitte vaid rahas. Illegaalne uimastikaubandus ei mõõdeta ainuüksi rahaga, vaid kaotatud vabadusega, karmista- hoiab kõikjal üleval kuritegelikku allilma. See tõukab uimastitarvita- tud seadustega ning suurenenud koormusega kohtutele, politseile ja jad räpaste nõelte ja mürgiste dooside maailma, kus diilerid üritavad vanglatele. . . müüa järjest ohtlikumaid ning üha enam sõltuvust tekitavaid aineid. Keeluseadus ei toimi ega saagi toimida, ja selle hind on kõrgem, kui Sellegipoolest tõrgub enamik inimesi uurimast võimalusi, kuidas oleks otstarbekalt kontrollitud ja reguleeritud legaalsel uimastiturul. võiks õiguskord selliseid ebameeldivaid nähtusi tõkestada. Nende Mõistes, et uimastite kaotamine meie ühiskonnast pole võimalik, keeldumine on seletatav vastumeelsusega sõltuvuse kui sellise suh- peaksid G8 liidrid endalt küsima, kuidas saaks uimastitest tulene- tes. See suhtumine on läbini vastuoluline. Tugevaim hukkamõist vat kahju minimeerida. Nende praegune tegutsemine tekitab maksi- tuleb sageli nendelt, kes kisavad vabadusest siis, kui nende endi hi- maalset võimalikku kahju. mude rahuldamist on rünnatud. Sigaretisõltuvus arvatakse üheks peamiseks välditavaks surmapõhjustajaks kogu maailmas. Alkohol röövib purjutajalt lisaks mälule ka elu, ning tapab maanteedel liiga

372. sept. 1989.

2272 11 2273 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

palju süütuid kannatajaid roolijoodikute läbi. Ent siin on üldjoontes Bushiga meid võitlema uimastite vastu. See tee on nõudnud vanglate omaks võetud hoiatamine seaduse piires. ja politseijõudude laiendamist, sõjalise jõu rakendamist välisriikides ja toonud karme karistusi uimastitarvitajaile. Ning kogu see repres- Viis aastat varem, 1988. aasta 2. aprillil, andis The Economist välja siivmeetmete täisvarustus on teinud olukorra vaid hullemaks. Sellise juhtkirja pealkirjaga “Lahutage allilm ja uimastid”. Artiklis pa- taktikaga pole võimalik uimastisõda võita, õõnestamata isikuvaba- kutud lahendus oli uimastite — kaasa arvatud heroiini, kokaiini, dusi ja kodanikuõigusi, mida nii sina kui mina kalliks peame. kanepi, alkoholi ja tubaka — “legaliseerimine, kontroll, mahalait- [---] Uimastid on tragöödia eelkõige sõltlastele. Kuid tarbimise kri- mine”. See jätkus: minaliseerimine muudab selle tragöödia katastrooﬁks kogu ühiskon- Üks mõistlik riigipoliitika peaks kõiki kolme — alkoholi, tubakat, nale, ühtviisi nii tarvitajaile kui ka mittetarvitajaile. Meie uimasti- kanepit — kohtlema ühtmoodi, litsentseeritult, maksustatult ning keelu kogemus on alkoholikeelu kogemuse kordusmäng. kvaliteeti kontrollides [---] [---] Dekriminaliseerimise edasilükkamine teeb olukorra vaid hulle- Kokaiin tuleks tuua kindla järelevalve alla ja niimoodi legaalselt tu- maks ja probleemi veelgi raskemini lahendatavaks. rustada, koheldes seda kas nagu alkoholi, tubakat, kanepit [---] või [---] Dekriminaliseerimine ei takista meid käsitlemast uimasteid nagu heroiini [---], sõltuvalt sellest, kui ohtlikuks ta statistiliselt osu- nii, nagu me praegu suhtume alkoholi ja tubakasse: uimastimüügi tub. keeld alaealistele, uimastireklaami põlustamine ja teised sellesarna- Ka olemasolevate heroiinitarvitajate suhtes oleks parim poliitika sea- sed meetmed. Selliseid meetmeid oleks võimalik rakendada, samal dustamine, mis võimaldaks neil registreeruda, ostmaks rangelt limi- ajal kui täielik keeluseadus ei ole teostatav. Pealegi, kui isegi väike teeritud doose. Maksud peaksid olema piisavalt kõrged, et eemale osa sellest rahast, mida me kulutame keeluseaduse rakendamiseks, peletada potentsiaalseid tarvitajaid, kuid piisavalt madalad, et tõrjuda läheks ravile ning rehabilitatsioonile, ja seda mitte karistavas, vaid uimastiärist illegaalsed diilerid. kaastundlikus õhkkonnas, väheneks uimastitarbimine ning sellega kaasnev kahju drastiliselt. Kohtunik Michael Kirby, praegu ametis Austraalia Ülemkoh- [---] Igaüks, kellele on kallis vabadus [---], peaks olema sama tus, on rääkinud traditsiooniliste “uimastitõdede” kahtlusteta tun- mässuline kui minagi, nähes Ameerika Ühendriike muutumas sõ- nustamisest: javäelaagriks, kus vanglad on täitumas tavaliste uimastitarvitajatega Hiljutine dokumentaalﬁlm Ceau¸sescu-aegsest Rumeeniast tutvustas ja politseinikearmeel on õigus pealiskaudsete tõendite alusel röövida taltsutatud poliitikute, intellektuaalide ja juristide paraadi, kes tun- kodanike vabadus.39 nistasid, et nad ei kahelnud kordagi absurdsetes seadustes ega poliiti- Briti ajalehes The Independent ilmunud juhtkirjas pealkirjaga kas (et mitte öelda isikukultuses), mida diktaator neile peale sundis. Vähemalt oli nende vabanduseks Securitate. Keeld näiliselt üldtun- “Aeg anda litsents uimastikaubandusele” öeldakse järgmist: nustatud tõdesid kahtluse alla seada on väga tugev, seda isegi vähem Washingtonis asuva Cato Instituudi hiljutine analüüs jõudis järeldu- autoritaarsetes ühiskondades. sele, et keeluseadus on muutnud uimastitarvitajad kurjategijateks, Üks tänapäeva suur “tõde” peab vajalikuks rahvusvahelist “sõda sundinud neid läbi käima professionaalsete kurjategijatega, ahvatle- uimastite vastu”.38 nud vaesunud keskkonnast pärit ettevõtlikke noori elama tulusat kuritegelikku elu, õhutanud jõukude sõdu, andnud tulemuseks saastunud 1989. aastal saatis Nobeli majanduspreemia laureaat Milton ained, sageli hädaohtlikult kangetes doosides ning ohtlikud manus- Friedman kirja Ameerika endisele “uimastitsaarile” William Ben- tamismeetodid, ja tekitanud raskelt korvatavaid kahjusid. Lühidalt, nettile palvega lõpetada keeluseadus. suurt laastamistööd ei tee mitte uimastite tarvitamine iseenesest, vaid Oliver Cromwelli ilmekate sõnadega: “Härdalt palun sind, mõtle, keeluseadusest tingitud kuritegevus. Bushi administratsiooniljateis- Kristus südames, äkki sa siiski eksisid”, kui sundisid koos president tel Lääne valitsustel oleks aeg kaaluda mingil kujul uimastimüügi

38Book review. — Aust. L. J. 66 (1992), lk 232. 39Wall Street Journal (7. sept. 1989).

2274 2275 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

litsentseerimist, mis võtaks diilereilt nende turu, samas sundides re- tisõja lõppu ja tervenemis- ning vabanemisprotsessi algust, mida gistreeritud sõltlasi ravile. Peamiseks löögiks uimastikaubandusele meie rahvas nii väga vajab.42 oleks selle tohutu kasumlikkuse nullimine ja uimastipruukimiselt [---] On selgelt ebanormaalne jätkata poliitikaga, mille tulemuseks petliku veetluse kõrvaldamine tugeva üldhariva tööga.40 on vägivald ja korruptsioon ühiskonnas, ning mis justkui säilitaks Ajakirja Harper’s toimetaja Lewis H. Lapham ütles nii: meie ideaale, ehkki tegelikult ta hävitab neid. Suur osa uimastisõja tõsistest tagajärgedest tulenevad ideoloogili- Uimastisõda on poliitiline sõda, kus ei võitle mitte teadlased ega sest eeldusest, nagu tuleks kõik, mida me heaks ei kiida, kuulutada arstid, vaid politseiametnikud ja poliitikud. Olukord oleks tundu- illegaalseks. Selline arusaam ei tee vahet pahe ja kuriteo vahel. Indi- valt parem, kui uimastite — mitte üksi kokaiini, heroiini ja kanepi, viidide, lapsevanemate ja kirikutegelastena on meie kohuseks posi- vaid ka alkoholi, tubaka ja rahustite — levikut Ameerika ühiskonnas tiivse moraali maksmapanemine. Kui aga panna valitsus vastutama käsitataks terviseprobleemina [---] moraali eest, on see samaväärne individuaalsest vastutusest loobu- Ma loodan, et uimastisõja esiletoodud mõttetus ning kulukus (sar- misega, usuorganisatsioonide moraalse autoriteedi õõnestamisega ja naselt Vietnami sõjaga) lõpuks ometi viib Ameerika Ühendriigid meie töö läbikukkumisega. uimastite dekriminaliseerimiseni. Seadustamise pooltargumendid [---] Nagu kõik suured klassikalised liberaalsed mõtlejad on väitnud, tunduvad mulle ümberlükkamatud, kui võtta õppust alkoholikeelu on riigi peamine moraalne kohus säilitada vabadus, mitte edendada nurjumise kogemusest. seda, mida relva ähvardusel vooruseks kutsutakse.43 Ent niikaua, kui see küsimus jääb eelkõige poliitiliseks, teenib uimas- tisõda järjest reaktsioonilisemaid huve meie ühiskonnas (näiteks Meditsiiniprofessor Lester Grinspoon Harvardist võtab uimas- müütilise kadunud süütuseaja kummardajad). Sõjapidamiskulud aga titeemalise ratsionaalse diskussiooni pidamise keerukuse kokku laotakse nende õlgadele, keda nad oma jutu järgi üritavad kaitsta. järgmiselt: [---] [Endine president] Bush katsub rahvast panna eitama oma pari- Ma hakkasin uurima marihuaanat 1967. aastal [---] Siis ma ei tead- maid põhimõtteid, korrumpeerima riigiametnikke ja rikastama kõige nud veel, et illegaalsetes uimastites on midagi väga erilist. Kui nad pahelisemaid ning agressiivsemaid kurjategijaid, hülgama oma ko- ilmtingimata ei pane tarvitajaid käituma irratsionaalselt, juhtub see danikuõigusi ja lahti ütlema harjumuspärasest vabadusest. See on kindlasti paljude mittetarvitajatega.44 närune plaan.41 Ethan Nadelmann,45 sel ajal liige Princetoni töögrupis Uimas- Ka usuline koalitsioon Moraalse Uimastipoliitika Eest mõistab titarbimise Tulevik ja Alternatiivid Keeluseadusele, väidab: keeluseaduse hukka. Sinna koalitsiooni kuulub liikmeid enami- kust suurematest Ameerika usuliikumistest — baptistid, juudid, Legaliseerida või mitte? Küsimus [---] pole tegelikult selles. Asja- kohane küsimus on palju laiem ja sisaldab endas küsimust “legali- katoliiklased ja Ühendatud Kiriku liikmed: Ühel päeval me vaatame tagasi sellele perioodile oma rahva ajaloos, 42Religious Coalition for a Moral Drug Policy, Reason, Compassion nii nagu me praegu vaatame tagasi alkoholi keeluseaduse päevile. and the Drug War: A Statement by Religious Men and Women (Washing- Võib-olla siis, kui valu ei ole enam nii vahetu ja lahtised haavad ton, DC, 1990), lk 4–5. ühiskonnas on paranenud, suudame imestada, kuidas küll mõned 43Ibid., lk 43–44. inimesed maailmas võisid arvata, et moraali- ja vaimuprobleeme on 44Lester Grinspoon, Marijuana Enhances the Lives of Some Peo- võimalik lahendada relvade ning vanglate abil. ple. — A. Trebach & K. Zeese, eds., Drug Prohibition and the Aga kuni selle päeva saabumiseni peame meie moraalsete liidritena, Conscience of Nations (Washington, DC: The Drug Policy Foundation, vaimulikkonnana ning lihtsalt inimestena nõudma vägivaldse uimas- 1990), lk 157. 45Ethan Nadelmann juhib praegu Lindesmithi Keskust — Uimasti- 40The Independent (7. sept. 1989). poliitika Sihtasutust, uimastipoliitika ajutrusti, mis asub New Yorgis ja 41Harper’s (detsember 1989). Washingtonis.

2276 2277 Kriminaalõigus ja Kanada uimastipoliitika Eugene Oscapella

seerida või mitte” kõnealuste psühhoaktiivsete ainete suhtes: Kuidas, täpne ja väljendusrikas vastus kõlas nii: “Me oleme nagu sääsk, kes lihtsalt öeldes, oleks parimal viisil võimalik reguleerida suure hulga hammustab hobuse tagumikku.”47 väga erinevate psühhoaktiivsete ainete tootmist, levitamist ja tarvitamist nii tänapäeval kui ka kaugemas tulevikus? Mitmel põhjusel on minu ja teiste pingutusi sellele keerulisele küsimusele vastamisel ta- banud määratlus “legaliseerimine”. Termin ise on ennast üliedukalt tõestanud, mis puudutab kümnete miljonite ameeriklaste tähelepanu EUGENE OSCAPELLA on advokaat Ottawas. Ta on lõpetanud võitmist sellele, mis oli kord radikaalselt kõlav, kuid igati kohane 1974. aastal Toronto ülikooli majanduse alal, saanud 1977. a õigus- kriitika Ameerika uimastikontrolli poliitika suhtes. Ent see nõudis teaduse bakalaureuse kraadi Ottawa ülikoolist, õigusteaduse magister soolast hinda oma tagamõttega, et ainus alternatiiv praegusele poliiti- 1979. a Londoni Majanduse ja Poliitikateaduse Koolis. Alates 1980. a kale oleks midagi Ühendriikide alkoholi- ja tubakapoliitika sarnast. Ontario advokatuuri liige. Alates 1985. a olnud Kanada seadusand- Kuigi väga vähesed neist, keda seostati legaliseerimisega, poolda- sid tegelikult sellist varianti, kinnitus siiski see väärarusaam rahva luse ja sotsiaalpoliitika sõltumatu nõustaja. Juhtinud või osalenud mit- teadvusse. meis uimastipoliitika-teemalisis komisjonides ja ühinguis nii Kanadas Erinevad inimesed on alati mõistnud legaliseerimist erinevalt. Minu kui USAs. lähtekohast on see esmalt ja eelkõige olnud kriitika Ameerika uimastikeelu poliitika pihta. See rõhutab, et enamik ameeriklaste määratletud “uimastiprobleemist” on tegelikult nende endi poliitika tulemus. Asjaolu, et enamik ameeriklasi ei taipa selliste põhjuslike seoste sisu ja ulatust ega erista omavahel neid probleeme, mis tekivad uimastitarvitamisest kui sellisest, ja neid, mida tekitab keeluseadus, jääb suurimaks tõkkeks märkimisväärsete muudatuste teel Ameerika uimastikontrollipoliitikas. Tuleb rõhutada, et sellise kausaalse seose tuvastamine ei vii automaatselt avaliku poliitika soovituseni, nagu tuleks täielikult lõpetada igasugune keeluseadus. Kuid see vihjab, et alternatiivne poliitika, mis kasutaks vähem keeluseaduse meetodeid, võib osutuda tõhusamaks.46 Professor Jerome Skolnick Kalifornia ülikoolist Berkeleys võtab keeluseaduse jõuetuse toime tulla uimastitega kokku järg- miselt: Töötavad narkopolitseinikud mõistavad keeluseaduse piiratust vahest pareminigi kui keegi teine. Ma küsisin New Yorgi kogenud nar- koametnikult, varjatud operatsioonide ettevalmistajalt, kellega koos ma 1990. aastal jälgisin uimastitehingu läbiviimist New York City Washingtoni kõrgustikul (peamine crack’i turg), kui tõhusaks on narkovõitlus osutunud kokkupõrkes kokaiinismugeldamisega. Tema

46Ethan A. Nadelmann, Thinking Seriously about Alternatives to Prohibition. — Journal of the American Academy of Arts and 47Jerome K. Skolnick, Rethinking the Drug Problem. — Journal of Sciences 121 (1992), lk 86–87. the American Academy of Arts and Sciences 121 (1992), lk 134.

2278 2279 ARVUSTUS

Eesti Euroopa teel: Arenev majanduskeskkond ja uuenevad identiteedid. Estonia on the Way to Europe: Developing Economic Environment and Changing Identities. Toim. Ak- sel Kirch. (Audentese Ülikooli Euroopa Uuringute Instituudi toimetised 2.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2004. 128 lk.

Hiljutine europarlamendi valimisosalus näitas, et usaldus Euroopa Liidu (EL) ühe põhiinstitutsiooni vastu pole kuigi suur. Ajal, mil ELi põhiseadus on alles väitluste allikas ning värske liikmesmaa kodanike arusaam alliansist veel hägune, pole vähene osalusprotsent midagi era- kordset. Valimiste toimudes oli Eesti kuulunud Euroopa Liitu vaid napilt üle ühe kuu, seega on veel vara öelda, millist mõju liitriiki kuulumine meile avaldab. Kuid just seda probleemistikku vaatleb hiljuti ilmunud artiklikogu- mik Eesti Euroopa teel: Arenev majanduskeskkond ja uuenevad identiteedid. Et tuleviku ennustamine on tänamatu töö, on see kogumik peamiselt vaid diskussioonile ärgitaja ning küsimuste tõstataja, kaardistades põgusalt olemasolevaid arengusuundi. Piisavate ressursside puudumist tunnistab ka koostaja, kes ütleb saatesõnas, et kogumik püüab “tilkhaa- val kokku koguda kõik analüütiliste uuringute tulemused, mis puudutavad Eesti arengut sellel teel” (lk 7). Ning tõepoolest, sotsiaalteadlaste artiklid raamatus puudutavad Eesti arengute eri tahke, kõikehõlmavat tervikut siiski moodustamata. Ka ei paku raamat universaalseid vastuseid ega lahendusi, küll aga annab probleemiasetustega rohket ainest diskussioonideks. Kesksem kogumikku läbiv teema on seotud identiteedi ja selle muutumisega. Raamatu autorid näivad ühel meelel olevat selles, et pärast liitumist ELiga Eesti elanike identiteet muutub, küsimus on vaid selles, ENN TEGOVA. Sarjast “Tartu näod” millises suunas. Nii esitab koostaja mitmel pool küsimuse, kas Eesti elanike identiteet kujuneb sarnaseks Põhjamaadega või hoitakse indi- vidualistlikke väärtusi hindavate riikide (Iirimaa, Inglismaa, Holland) poole (lk 7, 17). Ühest vastust raamatust ei leia. Ometi nendivad Aksel

2281 Arvustus Arvustus ja Marika Kirch kogumiku tuumikartiklis (“Muutuvad identiteedid Ees- 2001, 2003; lk 40, 42–43, 47) ning vaadeldakse, kuivõrd tunnevad ini- tis ja Euroopas”), et Eestis praegu valitsevad individualistlikud väärtused mesed end oma rahvuse esindajana või eurooplasena, rahvuslasena või ning parempoolsete ideede toetus kallutavad meid Põhjala sotsiaalsetest maailmakodanikuna. Tuleb nõustuda artikli autoritega, et selliseid asju ja inimkesksetest väärtustest eemale (lk 52, 54). Autorid möönavad, et mõõta on keerukas, ning seega võib küsida ka, kas ja kui palju kattu- Eesti senine liberaalne sotsiaalpoliitika on “suurel määral toetunud rahva vad vastajate mõistekasutused küsitlejate omadega ning kui palju siiski enamuse hoiakutele”. Siiski tõstatavad nad küsimuse, kas parempoolsus sõltub kõik (poliitilisest või situatsioonilisest) kontekstist, mis küsitluse ning individualism pole mitte üleminekuühiskonna produkt (kahtlema- puhul aga enamasti lahti seletamata jääb. Selle põhjuseks, et Võru elani- ta lisab nende küsimusele kaalu hiljutine valimistulemus sotsiaaldemo- kud end 1993. aastal eurooplasena ei tundnud, ei pruugi olla niivõrd tu- kraatide võiduga). Selline väide kutsub arutlema teemal, miks on pa- gev kohalik identiteeditunnetus, vaid ka näiteks sotsiaalsed põhjused — rempoolsel maailmavaatel Eestis nii tugev toetuspind. On see tõesti üle- sealsed inimesed ei puutunud tõenäoliselt Euroopa kontekstiga kokku. minekuühiskonnaga kaasnev nähtus või siiski midagi Eestile ainuomast? Sealjuures polegi oluline, mis kujul see “Euroopa kontekst” konkreetsel Parempoolsete erakondade tugev stardipositsioon võib tõesti olla otse- juhul avaldub — kas rahalistest võimalustest tulenevalt (reisimine) või seoses Eesti kuulumisega postsotsialistlikku ruumi, kus impeeriumi la- hariduslikest mõjuteguritest sõltuvalt (nii meedia jälgimine kui ka laiem gunedes tormati vastasideoloogia rüppe. Kõigis teistes idabloki riikides Euroopa kultuurikonteksti tundmine). Autorid märgivad ka, et võrreldes peale Eesti on võimu juurde saanud ka vasakpoolsed valitsused. Seetõttu Tallinna eestlastega on nii Tartu kui Võru eestlaste jaoks olulisemad ei piisa Eesti parempoolse kursi ja selle toetuse põhjenduseks kindlasti lokaalsed identiteedikategooriad (lk 43), kuigi sealsamas toodud tabel pelgalt üleminekuperioodi tegurist. Küsida võiks ka, kas parempoolsed näitab, et Tartu ja Võru eelistustel on suurem erinevus kui Tallinna ja erakonnad on võimul püsinud tänu elanike püsivalt parempoolsele maa- Tartu omadel (Tallinna eestlastest tunneb end eurooplasena 71%, Tar- ilmahoiakule või tänu tugeva vasakalternatiivi puudumisele? Sest olgugi tus 61%, Võrus 42%). et arvamusküsitlused näitavad paremerakondade seisukohtade laia toe- Huvitav probleemistik on ka eurooplase identiteedi ja Euroopa Liidu tust, ei pruugi seos olla vaid ühene. Paremerakondade arvukuse tõttu toetajaskonna seos, mida Kirschide artikkel sügavamalt ei analüüsi. Pal- kõlavad enamasti ka meediakanalites peamiselt vaid nende argumen- jud Eestit Euroopa kultuuriruumi osaks pidavad intelligendid olid ju sel- did oma maailmavaate õigsuse kinnituseks, kujundades nii ka hulka- gelt liitumise vastased. Seega muutuvad oluliseks ka küsimused, kuivõrd de arvamusi poliitilistest abinõudest. Eesti ainus tõsiseltvõetav sotsiaal- ja kas Eesti elanike silmis poliitiline ja kultuuriline identiteet kattuvad demokraatlik erakond on valitsemisvastutust võtnud kahel korral, ning ning kuivõrd võib euroskeptikuid rahvuslasteks pidada või vastupidi. Sa- mõlemal korral selgelt parempoolsetes valitsustes. Nii ei ole seni olnud muti oleks huvitav heita pilk mõne analoogilise uuringu tulemustele Nor- ka laia kõlapinnaga ja tugevaid poliitilisi arvamusliidreid, kes Põhjala ras: kuivõrd näiteks Euroopa Liidust korduvalt väljapoole jäänud Norra riikidega sarnaseid väärtushinnanguid propageeriks. elanikud end eurooplastena tunnevad. Ehk siis — kui palju mõjutab po- Üks olulisemaid küsimusi selles artiklis on Eesti elanike eurooplase- liitiline ja institutsiooniline kuuluvus inimeste kultuurilist enesereflek- identiteet — kas ning kui palju on meie inimestes eurooplast Euroo- siooni. pa Liidu lävepakul seistes. Kahtlemata on probleemiasetus mitmetahu- Kindlasti tekitab vaidlusi ka Kirchide artikli väide, nagu oleks euro- line ning nõuab ettevaatlikku lähenemist. Ka Marika ja Aksel Kirch referendumi otsuse taga paljuski soov kasutada ajaloolist võimalust mar- möönavad, et ühiskondlikul inimesel on mitu identiteeti: bioloogili- keerida “uuesti tsivilisatsiooni piir Eesti ja Venemaa vahel” (lk 36). ne, sotsiaalne, etniline, professionaalne, geograafiline jt (lk 32). Samu- Autorid nendivad, et liitumise pooldajad olid need, kes valisid, kas ti tunnistavad nad, et Euroopa identiteet on küll selgesti tuntav, kuid “kuuluda põhimõtteliselt Idasse või kuuluda Läände, kui ka need, kes mitte nii kergesti mõõdetav (lk 41). Kõik sõltub ju kontekstist. Nii nägid Euroopa Liiduga liitumisel avanevaid uusi isiklikke majanduslik- näiteks võib muudes maailmajagudes reisides end defineerida sageda- ke võimalusi” (lk 37). Tundub, et selline range jaotus on liiga ühekülgne mini eurooplasena kui näiteks Euroopas, kus muutub olulisemaks rah- ega arvesta kõiki jah-öelnute kaalutlusi. Veidi pikemalt ja mitmetahuli- vuslik/riiklik kontekst. Seega astuvad küsitlejad suhteliselt kõikuvale semalt käsitleb samas kogumikus seda probleemi ka Mait Talts. pinnale, kui esitavad respondentidele küsimuse sellise tunnetuse kohta. Nagu öeldud, pakub Aksel ja Marika Kirchi artikkel rohkesti Kirchide artiklis analüüsitakse mitme küsitluse tulemusi (1993, 1995, mõtlemis- ja diskussiooniainest, tuues välja ja interpreteerides eri sot-

2282 2283 Arvustus Arvustus siaaluuringute tulemusi, kuid hoidudes sügavatest ja kindlakujulistest Veidi kaldub Euroopa identiteediteemast kõrvale Ülo Ennuste artik- järeldustest, milliseks siis ikkagi eestlaste identiteet võiks kujuneda või kel, mis vaeb kapitalistliku demokraatia varjukülgi. Üheks peamiseks ja kuidas on Eesti elanike identiteeti seni mõjutanud Euroopa Liit. paratamatuks kapitalismi kaaslaseks on autori sõnul sotsiaalne kihistu- Neidsamu küsimusi, ehkki veidi teise nurga alt, käsitlevad ka raamatu mine, mida mõõdetakse Gini koefitsiendi abil. Ennuste näitab, et kuigi teised artiklid. selle koefitsiendi kasutamine kihistumise mõõtmiseks on üsna levinud Arno Lõo analüüsib Eesti praegust olukorda regionaalsest aren- praktika sotsiaalteadlaste hulgas, on ta arvutamisel tekkiv relatiivne vea- gust lähtudes, uurides ühiskonna sotsiaalse ja majandusliku arengu seo- protsent liiga kõrge, et vastavat arvu usaldusväärseks pidada. Selline seid kommunitaarsel tasandil. Autor väidab, et Eesti ühiskonna arengu- käsitlus annab mõtlemisainet eeskätt neile sotsiaalteadlastele, kes just le on määrava tähendusega keskuse-perifeeria konfliktid (lk 60). Eesti Gini koefitsiendi abil on tõestanud Eesti elanikkonna suuremat kihistu- ja Euroopa Liidu liikmesriikide põlumajandussektori arengut võrreldes mist teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes. Ennuste ei püüa jõuab autor järeldusele, et põllumajanduse struktuurse ühildumise vald- lükata ümber väidet, et kihistumine Eestis on suur. Küll aga kutsub ta konnas on meil Euroopaga konvergentsi asemel süvenenud pigem diver- üles sotsiaalteadlasi kasutama teisi vahendeid selle tõestamiseks. Mil- gentsinähud (lk 75). Põhjaliku valdade ja linnade tulubaasi analüüsi alu- lised need peaksid olema, on jällegi edaspidiste diskussioonide objek- sel keskus/perifeeria-teljel jaotatud valdade ja linnade arengutendentse tiks. Nagu mitu teistki artiklit kogumikus, on seegi töö pigem küsimuste jälgides leiab Lõo, et kui keskuseks tituleeritud omavalitsused arene- püstitaja kui nendele vastuse andja. vad kiiresti Euroopa Liidu keskmise poole, siis perifeersed ja keskmised Kogumiku lõpetab Mait Taltsi artikkel, mis paradigmamuutusi vallad on omavahel taksonoomiliselt konvergeerumas ning kaugenemas Euroopa Liidu teemadel vaadeldes nendib, et eurodebati aeg pole pärast keskuse arengusuundadest (lk 76). Artikli kokkuvõttes nendib Lõo, et referendumit sugugi ümber, vaid on alles algamas (lk 119). Talts arut- “vasaktsentristliku poliitika ja sealhulgas sotsiaaldemokraatia missioon leb, milliseks kujuneb Euroopa Liidu idee Eesti jaoks, mil enamiku Eesti lähitulevikus peakski olema paralleelse teise arengukriisi vältiv üle- eurooplaste jaoks allianss on muutunud “institutsionaliseerunud igavu- tamine ja sünergeetiline, ühiskonna kõiki mitmekesiseid kooskondi kaa- seks” (lk 121, 123). Autori hinnangul antakse Eestile Euroopa Liidus sava arengutrajektoori kujutamine” (lk 76). Kahtlemata tuleb nõustuda, olles “üks selgemaid võimalusi luua positiivset identiteeti” (lk 125) ning et selliste regionaalsete tendentside areng on Eestile kahjulik ning nende ta ennustab, et paari lähima aasta jooksul eurodebati küsimuseasetus edasiseks vältimiseks tuleks astuda poliitilisi samme. Seda lauset luge- kindlasti muutub (lk 126). Kahtlemata tuleb nõustuda, et poliitilises dis- des tekib aga expressis verbis paratamatult küsimus, miks parempoolse- kursuses jätkub eurotemaatika, transformeerudes ajapikku. Kuivõrd aga tel erakondadel regionaalarengu küsimustega tegelemise missiooni olla siiski suudab see poliitiline ühendus, autori sõnade järgi “institutsionali- ei saa. seerunud igavus”, tungida tavainimese identiteedipilti ning seda muuta? Malle Järve artikkel analüüsib Eesti elanike ajakasutust ning muret- Kas ja kuivõrd suudetakse defineerida Eestis lähiajal toimuma hakkavaid seb eestlaste liiga traditsioonilise rollijaotuse pärast, mille järgi koduste muutusi poliitilise eurokontekstiga? Ka Talts ei ole siinkohal ülemäära tööde koorem on naiste õlul ning meestel on selle võrra jälle rohkem va- optimistlik — ta möönab, et seni puudub ühtne Euroopa avalikkus ning ba aega. Eesti elanike ajakasutust teiste Euroopa liikmesriikide elanike kõikjal on rahvas poliitikast suhteliselt võõrdunud. Autori sõnul jääb ain- omaga võrreldes jõuab autor järeldusele, et elanike ajakasutuse poolest saks isomorfseks mõjujõuks majandusprotsesside loogika, mis on igas sarnaneb Eesti kõige rohkem teiste postsotsialistlike riikidega, samuti suunas ja kõigi jaoks ühesuguse toimega (lk 122). Seega jäävad õhku pigem katoliikliku Prantsusmaaga kui Põhjala riikidega (lk 112). Järve rippuma küsimused, kui palju on Eesti elanike toimuma hakkavad iden- nendib ka, et uuring Eesti elanike ajakasutusest näitab selgelt naiste titeedimuutused seotud ikkagi Eesti poliitilise kuulumisega Euroopa Lii- suuremat töökoormust (sh tasuta töö, s.o ka kodused tööd) ning lükkab tu või kas identiteet transformeerunuks teisiti referendumi “ei” korral. seega ümber müüdi meeste elu pingelisusest Eestis. Siinkohal võiks aga Kindlasti oleks huvitav sellegi küsimuse puhul uurida seda, kui palju küsida, kas müüt meeste pingelisest elust sisaldab tõesti vaid töötunde erinevad Soome ja Norra elanike identiteedid või siis näiteks ˇsveitslaste või ka psühholoogilist pinget ja survet, mida töötundide kokkuliitmise ja austerlaste maailmapilt. abil kindlasti mõõta ei saa. Seega ei vasta raamatu artiklid üheselt küsimusele, mis siis ikkagi juhtub nüüd, mil Euroopa Liidu piir kulgeb piki Narva jõge. Küll aga

2284 2285 Arvustus Arvustus valgustab kogumik Eesti majandus- ja identiteediarengu killukesi, andes tellis. Pärastpoole selgus, et suhtlemiseks kõlbas ka saksa keel. Tankleri lugejale põhjust mõtiskleda teemadel, mille peale ta võib-olla ilma seda ja Rämmeri raamatki on inglise keeles. Keele eest on hoolitsenud Marika teost lugemata sügavamalt ei mõtlekski. Liivamägi ja Ilmar Anvelt. Raili Nugin Raamatule on saatesõnad kirjutanud Tartu Ülikooli endine rek- tor (1993–1998) ja praegune Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Peeter Tulviste ning Läti TA esindaja J¯anis Stradi¸nˇs, kes on üht- RAILI NUGIN (sünd. 1975) on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloola- lasi Eesti TA välisliige. Autorite eessõna tutvustab historiograaﬁat ja sena 1998, kõrvalaineteks maailmakirjandus ja ajalugu; Kesk-Euroopa põhiallikaid. Eelkõige on nendeks Eesti Ajalooarhiivi materjalid ning Ülikooli magistrikraad ajaloo alal 2001. Praegu Tallinna Pedagoogika- selle kõrval rohked muud allikad, sealhulgas omaaegsed ajalehed. ülikooli doktorant ning TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Ins- Nagu selgub juba raamatu pealkirjast, käsitletakse eelkõige 1920. ja tituudi teadur. 1930. aastail toimunud suhtlust, Eesti ja Läti esimest iseseisvusaega. Mälestused sellest ajast püsisid rahva seas helgena ka järgnenud pi- kal riigikaotusajal. Sel esimesel iseseisvusajal oli 1919. aastast peale TARTU ÜLIKOOL olemas juba kaks rahvuslikku ülikooli — eestikeelne Tartu Ülikool ja lätikeelne Läti Ülikool. Et aga ilma minevikuta pole ei olevikku ega EESTI JA LÄTI TEADLASTE ÜHENDAJANA tulevikku, esitatakse (lk 23–52) tsaariaegse Dorpati/Jurjevi ülikooli sidemeid Lätiga. See on oluline ka maa-alaliselt, sest ülikoolilinn Tartu Hain Tankler, Algo Rämmer. Tartu University and Latvia with koos kogu lõunapoolse Eestiga kuulus ju kuni 1917. aastani Liivimaa ku- an Emphasis on Relations in the 1920s and 1930s . Tartu, 2004. bermangu. Selline territoriaalne ühtekuuluvus oli juba Rootsi ajal, mil 240 + 24 pp. rajati ülikool Tartus. Eks see soodustanudki, et 1650. aastal astus Tar- tu Academia Dorpatensis’esse esimene teadaolev läti üliõpilane J¯anis Reiters (sks Johannes Reuter). Järjekordse ESTO raames Riias korraldatud teadlaste konverentsil esi- Uus võimalus lätlasist õppureile avanes pärast Tartu ülikooli taasta- nesid ka Hain Tankler ja Algo Rämmer ettekandega “Ei saand me ilma ˇ Lätita ei lätlased saand Eestita. . . ” Meeldiv oli tõdeda, et samal ajal mist 1802. aastal. Tuginedes Gustavs Saurumsi (1932) ja Dainis Ozo- levitasid autorid ühtlasi oma raamatut Tartu University and Latvia. li¸nˇsi (1980) uurimustele, nimetavad autorid 19.–20. sajandi alguses Tartu ülikoolis õppinud lätlaste arvuks 1366 (lk 25). Esimene neist oli 1803– Eestlased ja lätlased, kaks kultuuriliselt lähedast ja sama saatusega 1809 matemaatikat õppinud Karl Williams (1776–1847). 1880. aastail rahvast, elavad kõrvuti. Suhteliselt tagasihoidliku kõnelejaskonna tõttu rajasid lätlased Tartus oma üliõpilasorganisatsiooni Lettonia ja kirjan- pole kummagi rahva keelest kujunenud lingua franca’t. Nii on ajaloo dusseltsi P¯ıpkalonija. Viimane pani aluse rahvuslikule liikumisele Jauna jooksul selleks saanud hoopis neid valitsenud rahvaste ja riikide keel, val- str¯ata (Uus vool), milles osalesid nii mõnedki tuntud kultuuritegelased. davalt saksa ja vene. Taasiseseisvumise (1991) järel oli eestlastel esialgu Tartus õppis 1893–1903 ja töötas siis õppejõuna läti kirjakeele aren- Lätiga vähe tegemist, sest sidemed hakkasid arenema põhiliselt Soome daja J¯anis Endzel¯ıns. Edasi käsitletakse Tartus tegutsenud läti päritolu ja Rootsiga ning nende riikide kaudu Euroopa ja muu läänepoolse maa- või Lätiga seotud loodus-, arsti-, humanitaar-, õigus- ja usuteaduskonna ilmaga. Nüüd (2004), mil Eesti ja Läti on EU (allakirjutanu eelistab seda õppejõude. ELile) täisliikmed, tihenevad loodetavasti ka omavahelised sidemed, kas või seepärast, et Läti ja selle heakorrastatud pealinn Riia/R¯ıga asub eest- Järgmine osa (lk 53–104) vaatleb suhete arengut Tartu ülikooli ja laste loomulikul teel Euroopasse. Erinevalt minevikust on uueks lingua Läti vahel 1920.–1930. aastail. Esmalt peatutakse riikluse ja riikideva- franca’ks saanud inglise keel, mille kõnelejad pole eestlasi ja lätlasi ku- heliste suhete arengul. Täpsuse mõttes tuleks lisada, et lätlased olid Eesti nagi valitsenud ega hallanud. See on muidugi lohutuseks, kuid teisalt vähemusrahvaste hulgas venelaste, sakslaste ja rootslaste järel neljandal tekitab muret ühe suure keele pealetung. Mida selline ühene orientat- kohal. Et rootslased kuulusid suures enamuses maarahva hulka, tõusid sioon rahvuskeelele annab, seda näitab väikerahvaste keelte saatus Ve- lätlased linnarahvastiku hulgas kolmandale kohale. Meeldiva seigana nemaal. Inglise keeles võeti ka siinkirjutajat vastu ühes Riia esindusho- tuleb esile tõsta, et Riia Polütehnikum (ingl. Riga Polytechnic), mida

2286 2287 Arvustus Arvustus

Nõukogude ajal polütehniliseks instituudiks nimetati, esitatakse õige ni- matkamiehenä: Kaksitoista ensimmäistä retkeä 1907–1918 (Porvoo— me all (lk 54). Edasi tuuakse esile ajajärgu iseloomust tingitud rasku- Helsinki: Söderström, 1945), Tieteen matkamiehen uusia elämyksiä: sed laiapõhjalise koostöö arendamisel kõikide Balti riikide vahel. Seo- Murrosvuodet 1918–1924 (Porvoo—Helsinki: Söderström, 1948), Mat- ses Balti uniooni, rahvusvahelise intellektuaalse ja teadusliku koostöö kapakinoita ja muita muistelmia 1925–1960 (Helsinki: Jakaja, 1960)), probleemide esitamisega võinuks märkida ka Edgar Kanti arendatud kus tuuakse rohkesti kultuuriloolist materjali liivi teemadel. Ilmselt on Baltoskandia ideed ning Ilmar Tõnissoni käsitlusi sellega seotud tee- aga autoreil otstarbekas pöörduda põhjalikumalt liivlaste juurde mõnes madel, kuigi need kaks koloriitset kuju tegutsesid täiesti omaette. Nüüd omaette teoses. Sinna juurde sobiks hästi ka lutsilaste ja leivudega seotu, tagantjärele on neid aga võimalik võrrelda, sest “Ilmamaa” kirjastus on mis praegu on esitatud vaid ühel leheküljel. “Eesti mõtteloo” sarjas avaldanud nii Kanti kui ka Tõnissoni tööde kogu- Et sotsiaalteadused nende tänapäevases mõistes polnud 1920.– miku. Huvipakkuv on teadusväljaannete vahetamise, väitekirjade kaits- 1930. aastail veel välja kujunenud, käsitlevad autorid nende all õigus- mise, vastastikuste reiside korraldamise ja elulooliste sidemete käsitlus. ja majandusteadlaste kontakte, mis küll eriti tihedad polnud. Usutead- Mis puutub Balti riikide lingua franca’sse, siis 1930. aastail ei tahetud laste sidemed arenesid suuresti Balti teoloogide konverentside kaudu, enam kasutada koloniaalset minevikku meenutavat saksa ja vene keelt, ulatudes tollal Soome ja Ida-Preisimaani. vaid sooviti üle minna prantsuse ja inglise keelele. Raamatu lõpus toodud kolmeleheküljeline kokkuvõte, nimeloend ja Ligi pool (lk 105–220) raamatu tekstiosast vaatleb eri valdkodade hulk illustratsioone täidavad kõik suurepäraselt oma ülesande. sidemeid. Liigitus ise on järgmine: 1) loodusteadused, põllumajandus Lõpuks tuleb veel kord rõhutada, et autorid on teinud ära suure ja metsandus; 2) arstiteadus, farmaatsia ja veterinaaria; 3) humanitaar-, töö, millest lõviosa kulus materjali kogumisele ja süstematiseerimisele. sotsiaal- ja usuteadus. Suhteid loodusteadlaste vahel hinnatakse spo- Tulemuseks on nägusas kujunduses teos. Raamatut on levitatud Lätis raadilisiks. Tihedamad olid need taimegeograafide ja geodeetide va- ning ESTO 2004-l osalenute kaudu jõuab see ehk ka mujale maailma. hel. Siiski on leitud kõikvõimalikke kontakte matemaatika, astronoomia, Järgmiseks sammuks võiks olla raamatu põhjal ülevaatliku artikli aval- füüsika, keemia, maa- ja eluteaduste ning põllumajandusteaduse esinda- damine mõnes rahvusvahelises ajalooajakirjas. Raamatu sisu väärib selle jate seas. Sama hoolikalt on käsitletud sidemeid inimesi ja loomi ravivate laiemat tutvustamist. teadlaste puhul. Hoopiski selgem ja loomupärasem oli koostöö humani- taarteadustes. Nii tuleb Tartu ülikooli kasvandikku Harri Moorat pidada Ott Kurs ka läti arheoloogia rajajaks. Moora omakorda sai teadusalase ettevalmis- tuse soomlase A. M. Tallgreni juhtimisel. Läti pakkus suurt huvi eesti OTT KURS (sünd. 1939), on lõpetanud Tartu ülikooli geograafiaosa- rahva- ja keeleteadlasile. Tartu ülikoolis soomlaste abil käivitatud soome konna 1963. aastal. Geograafiakandidaat 1971. a Tartus. Tartu ülikooli sugu rahvaste etnograafia (Ilmari Manninen) ja keelte (Lauri Kettunen) inimgeograafia professor, Helsingi ülikooli audoktor. Akadeemias aval- uurimine puudutas tugevasti viimaseid liivlasi Kura kurgu ääres, nn Liivi danud artiklid “Eesti Vabariigi asendi ja piiride uurimisest” (1990, nr 6, rannal. Nii ongi liivlastele pühendatud suhteliselt palju ruumi (lk 186– lk 1252–1259), “Ingeri põliselanike saatus” (1990, nr 7, lk 1484–1499), 199). Otsekoheselt ja teravalt liivlaste keele ja kultuuri kaitseks välja as- “Krimmitatarlased” (1991, nr 2, lk 321–344), “Hõimud hääbumas: tunud rahvaluuleteadlane Oskar Loorits tekitas pingeid kahe naaberriigi Karjalased Ida-Karjalas” (1992, nr 1, lk 120–136), “Edgar Kanti teadus- vahel. Kui aga asja laiemalt vaadelda, siis rahvusluse tugevnemise tõttu pärand” (1992, nr 3, lk 578–606), “Euroopa ruumiline taassünd” (1992, esines tollal pingeid mitme Euroopa riigi suhetes. Meenutagem kas või nr 5, lk 899–911), “Halduspoliitilised ruumid” (1992, nr 12, lk 2613– Eesti Ingeri soomekeelsete elanike õiguste pinnal tekkinud ebakõlasid 2630), “Eesti piirid Euroopa riikide taustal” (1993, nr 3, lk 451–468), kahe muidu väga sõbraliku naaber- ja hõimumaa, Eesti ja Soome vahel. “Sakslased Venemaal” (1993, nr 7, lk 1452–1483), “Poliitgeograafia Liivlastega seoses on meeldiv näha kasutatud kirjanduse hulgas hilju- arengulugu” (1993, nr 12, lk 2640–2666), “August Tammekann teaduses ti jäädavalt lahkunud Edgar Vaalgamaa viimast suuremat teost Valkoi- ja kultuuris” (1994, nr 8, lk 1720–1737), “Etnilised vähemused ja uus- sen hiekan kansa: Liiviläisten historiaa ja kulttuuria (Jyväskylä: Ate- asukad Eestis” (koos Eiki Bergiga, 1995, nr 2, lk 260–275), “Johannes na, 2001). Samas aga võinuksid autorid kasutada ka Lauri Kettuneni Gabriel Granö Eestis” (1995, nr 5, lk 1057–1077), “Poliitgeograafia Ees- pärast Teist maailmasõda ilmunud kolmeosalist mälestusteost (Tieteen tis” (1996, nr 1, lk 137–151), “Marid ja Marimaa” (1996, nr 7, lk 1408– 1424), “Tartu teadlased ja Vene Geograafia Selts” (koos Linda Kongo-

2288 12 2289 Arvustus Arvustus ga, 1996, nr 11, lk 2284–2296), “Kakskeelne Lotring” (1997, nr 10, ti” kallal istuda nii kirjaniku elulugu kajastavatesse arhiivimaterjalides- lk 2045–2062), “Turgi riikide kohanimed” (1998, nr 5, lk 1036–1051), se kui ka tekstidesse süvenedes. Üheks biograafiaˇzanri vähese viljel- “Endel Varep asulastiku uurijana” (2000, nr 8, lk 1711–1729), “Krim- duse põhjuseks praegu aga näib olevat kirjandusuurimise kallutatus tei- mitatarlaste tänane päev” (2002, nr 1, lk 78–88), “Salme Nõmmik: Aeg, se, teooriapõhisesse serva. Lihtsam ja akadeemilises sfääris ka soositum ruum, ideed” (2002, nr 3, lk 497–508), “Afganistan ja afgaanid” (2002, ongi mõne punkti teenimine üksikkäsitlusi, mitte ulatuslikumaid mono- nr 8, lk 1699–1711), “Kreeklased Krimmis” (2004, nr 7, lk 1473–1495); graafiaid kirjutades, rääkimata sellest, et teose käsitluse kõrval joonis- lisaks 11 arvustust ning järelsõnu ja tõlkeid. tuks välja ka autori isiksus oma ajastu taustal ja mõjuväljas. Autor, tema ajalooline taust ja loomingu kontekst, autori enda lugu, ähvardab jääda tolmuma arhiividesse ja laialipillatuna üksikartikleisse. Lisaks võib heade biograafiate nappuse tingida ka liigne hardustunne, mis inimese kui PIGEM ROHKEM KUI PAREMINI looja ees on muidugi õigustatud, kuid väärib hea ja huvitava eluloo kirju- tamiseks siiski peenetundelist ületamist. Vastasel juhul trügivad uue ulja Oskar Kruus. Bernard Kangro: Elukäik ja looming. Tallinn: ajastu nobeda sule ja pealehakkamissöakusega kirjutajad-kolumnistid Eesti Raamat, 2003. 151 lk. nagunii kirjanduse väljale ja uputavad ajakirjanduse kollasesse merre oma pseudoheuristilised esseekesed kirjanike armulugudest ja vallas- lastest. Kirjanduslooliste autorimonograafiate nappuse ja kehvuse üle on Eestis Ühe vähese järjekindlalt kirjandusloolist käsitluslaadi viljeleva uuri- ikka kurdetud. Kuigi midagi meil siiski ka on. 1959. aastal algatatud ja jana on Oskar Kruus ometi teinud selles vallas ära mitme inimese töö. järgmise kümnendi jooksul üsna hoogsalt ilmunud sari “Eesti kirjame- Aastakümnete vältel ulatusliku allikmaterjaliga kokku puutununa ja se- hi” sai ajakohasema välimuse 1970. aastail ja üha harvenenumana lak- da usinalt arhiveerinuna-noteerinuna kõneleb tema praegune produk- kas alles 1993. aastal Aarne Vinkeli August Mälgu ilmumise järel. Üht- tiivsus osavast investeeringust pensionipõlve. Tema esimene biograafia teist kaalukat on muidugi välja antud ka väljaspool sarikujunduse vormi, Jakob Mändmetsast ilmus sarjas “Eesti kirjamehi” juba 1961. aastal, kõigepealt meenuvad Endel Nirgi Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjan- kuid kirjaniku elu ja loomingut tervikuna haarata üritav ˇzanr on tal- duse algus (Tallinn, 1968) ja Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi le käepäraseks saanud alles viimasel kümnendil. O. Kruusi magistritöö elu (Tallinn, 1991). Eesti Kirjanike Kooperatiivi sarjas “Meie kirjanik- Kirjanik Raimond Kolk: Elukäik ja looming ilmus Bernard Kangrolt ke” ilmus ajavahemikul 1962–1986 13 lühimonograafiat — eranditult laenatud “Kuldvillaku” kirjastuse nime all 1995. aastal ja sellega tahtis kõik paguluses elavate kirjanike kohta ja kirjastuse teadliku eesmärgiga autor alustada kirjanduslooliste monograafiate sarja, kuid sama tähise all lähendada loojale lugejat. Hästi kirjutatud kirjaniku elulugu võibki edu- ilmus 1996. aastal veel vaid tema enese kirjutiste kogu Eestiga südames kalt teenida kirjandust, seda tõendavad jätkuv huvi biograafilise ja me- võõrsil. 1999. aastal ilmus praeguseks tegevuse lõpetanud kirjastuselt muaarse koega materjali vastu, millest viimase aja eesti raamatuturul “Virgela” Hella Wuolijoki, 2000. aastal “Eesti Raamatult” Juhan Sütiste: kõneleb Jaan Roosi päevikute ning Ilmar Talve, Jaan Krossi ja Jaan Elukäik ja looming ja sellega samas kuues Bernard Kangro: Elukäik ja Kaplinski autobiograafiliste teoste müügiedu, samuti kirjastuse “Ilma- looming 2003. aasta lõpul. Rääkimata juba teenimatult sarjata saanud ko- maa” alustatud sarjas “Eesti kirjanikke” Karl Muru Betti Alveri esimese gumikku Naine hanesulega (Tallinn, 1971) koondatust ja hiljem rohkel trüki (Tartu, 2003) kiire läbimüük. Muuseas on kultuuriministeeriumi kirjandusloolisel uurimisel põhinevaist artikleist, kirjanike sünni- ja sur- kirjandusklassika toetamise programmi üheks eelistuseks just kirjandus- malugudest ning muust apokriivast. Näib, nagu võiks O. Kruus täita üksi loolised monograafiad, nii et ka rahapuuduse tõttu ei tohiks kirjutamine terve sarja, sest tema algatatud vormidesse kippuvaid biograafe rohkem ega väärt käsikirja korralik väljaandmine takerduda. ei tundu olevat. Kui vaadelda viimase veidi enam kui poolsajandi jooksul ilmu- Bernard Kangro elukäik ja looming on uurijale tänuväärne allikas, nud kirjanike elulugusid, nimetatagu neid lühimonograafiateks, nagu võimaldades laiemalt jälgida nii ühe põlvkonna kujunemist ja saatust enamasti, või kuidagi teisiti, siis torkab silma, et tavaliselt on nende kui ka kirjanduse muutumist ja uuenemist vähemalt poole sajandi vältel. autoriteks n-ö vana kooli kirjandusteadlased, kellel heale ajaloolisele Kangro oma looming ja selle kõrval veidi varjatumaks jäänud aktiiv- taustateadmisele lisaks on jätkunud tahtmist ja süümekust oma “objek-

2290 2291 Arvustus Arvustus ne tegevus toimetajana ja kirjastajana, üliviljaka epistolaarini välja, on Lõuna-Rootsi tasasel maal, neid õigupoolest olegi. Kangro jäi paguluses õigupoolest mäekõrgune, tema kohta avaldatud arvustustest-artiklitest ikka ja alati unenäoliste kodumaa maastike poetiseerijaks, see, kujutlus- ja kuluaarisõnelustest rääkimata. Samas on Kangro oma biograafi eest lik ja sageli minevikuline ja mitte kunagi reaalne, oligi tema tagasitulek palju ära teinud: uurinud oma sugupuud, meenutanud ja kommentee- ja kodusolek. Nõukogude ajal oli tema kodumaale tulek välistatud po- rinud, andnud lahkelt seletusi oma loomingu kohta, olnud iseendale liitilistel põhjustel, hiljem küllap psühholoogilistel. Kuid see, et kindlalt osav müügimees ja mainekujundaja. Muidugi on selline arbujate aega Nõukogude Eestit külastamast hoidunud Kalju Lepik teiste “noorema- sakraliseeriva omamütoloogia kujundamine mõjutanud kogu tema loo- te ja edumeelsemate” kirjanike kõrval on pandud varakult kodumaal mingu retseptsiooni, mis sageli arvustaja isiklikest kaalutlustest või käima (lk 74), on küll selge ülekohus: esimest korda oli Lepik Eestis võimuvõitlusest tulenevalt võib ulatuda ülivõrretest üsnagi sapiste hin- tagasi 1990. aasta aprillis. nanguteni. On see juhus või mitte, kuid omaette teemana on O. Kruu- Kangro ülikooliõpingutega seoses loetleb O. Kruus filosoofe, kel- si vaatlusest välja jäänud Kangro kirjandusloolasena — enese- ehk ar- lest omal ajal Loomingus kirjutas Alfred Koort, kelle loenguid Kangro bujatekeskne, milles kirjandusloo teleoloogiline kulg viib arbujate vor- ise tunnistab algajaile üsna raskeks (B. Kangro. Arbujad. Lund, 1981, mitäiuseni otsekui tegelikuks saanud või ennast teadvustanud idee. lk 59–60). Muu hulgas öeldakse järgmist: “Kuid ka M. Heidegger võis Mis puutub O. Kruusi hinnangutesse Kangro loomingu kohta, siis panna noort kirjanikku tegelikkuse ja kunstiteose vahekordade üle juurd- jääksin vaid kahes küsimuses eriarvamusele. Esiteks põrmustab Kruus lema”. Ega ikka võinud küll. Väite kinnituseks tuuakse tsitaat Kunsti- ülekohtuse karmusega Kangro hilisromaani Kuus päeva; teiseks näib teose algupärast, täpsemalt selle lisast 2002. aastal ilmunud Ülo Mat- liiga üheülbaline olevat ka tema hinnang Kangro hilisluulele, mis minu juse tõlkes. Algupäraselt küll kirjutatud 1930. aastate alul, ilmus see arvates märgib just uut, kirgastatud tõusu. Aga ma ei näe põhjust Kruusi alles palju aastaid hiljem ega saanud päris kindlasti ulatuda Kangro vaa- käsitlusviisiga tervikuna polemiseerima hakata. Liiatigi kui meenutada, tevälja siis, vaevalt hiljemgi. Kirjaniku vaimuilm piirdus pigem tolla- et Kruusi eelmine monograafia kõneles Juhan Sütistest, siis on mõlemad se (üli)koolifilosoofia stuudiumiga, eriti muidugi eluks ajaks kummi- omal ajal paralleelselt kulgenud, ent ka vastakuti põrpimisi esile kutsu- tama jäänud Schopenhaueriga. Mõjutuste säärasel oletamisel on Hei- nud luulesuunad sama käsitleja sule all tasakaalustatud. deggerile osutamine igal juhul kunstlik ja väga pingutatud ning igno- Rohkem tähelepanu paeluvad Kruusi käsitluses nagu ikka detai- reerib Kruusi enda käsitluse kirjandusloolisuse taotlust. Nõnda et kui lid. Näiteks loeme raamatu tagakaanelt, et selles jälgitakse “arbu- Arne Merilai terviklikku Kangro luule käsitlust on nimetatud esseist- jate rõõmsameelse luulerühmituse kujunemist” Tartu kohvikutes, ja likuks ja pealiskaudseks, häirivalt lahku minevaks kirjandusloolisest esi- kuigi see võib meenutada noore Kangro enesemääratlust “rõõmsa tusviisist (lk 9), siis mida järeldada säärasest, ajaloolisust ignoreerivast mängumehena”, tekib juba siin esimene tõrge. Kas ja kuivõrd on arbujate Heideggeri-passusest? Ehk lihtsalt seda, et filosoofiline diskursus, nagu esiteks rühmituseks ja siis veel rõõmsameelseks nimetamine õigustatud? tänapäeval öeldakse, on Kruusi Kangro-käsitluses selgelt liiast. Aja- ja ruumikoordinaatides on nihkeid, mis vähemalt ühel kurioos- Silma torkas ka paar viperust nimedega. Gustav Suitsu juubelifotol sel juhul tungivad ka Kangro loomingu filosoofilise seletamise katses- on küllap ikka Vaime Vilgma (Kabur), mitte Vaike, nagu märgitud, ning se. Lk 44–45 kirjeldatakse Kangro elukohamuutusi sõjajärgseil aastail Loomingus ilmunud Harald Peebu ja B. Kangro kirjavahetuse toime- Rootsis. Lugedes jääb mulje, et Karlstad asub Stockholmist lõuna pool, taja on Eve Annuk, mitte Epp Annus (lk 136). Avagem ka üks pseu- tegelikult aga joonelt läänes Vänerni järve põhjakaldal. Edasi loeme, donüüm: lk 108 ja nimeregistris mainitud Ants Hartmann on Turus elav et 1946. aastal asus Kangro elama “veel edasi lõuna poole” Kävlinge luuletaja ja literaat Salme Raatma. Juba mitmes O. Kruusi käsitluses on alevisse ja 1950 eestlaste jaoks kirjanduslikult nii oluliseks saavasse järjekindla ekslikkusega väidetud, et Ella Andersone (Zane Zemdega) Lundi linna, kus asus Lõuna-Rootsi Eesti Maja, milles käidi koos selt- tõlkes 1958. aastal läti keeles ilmunud Zilie varti on luulevalimik. Ei sielu arendamas. Eestlaste organiseerumine ja seltsitegevus, haridus- ole! Tegemist on ikkagi romaaniga Sinine värav. ja teaduselu käis Lundis küll juba 1945. aastast alates, ent Eesti Ma- Kohati häirib ka kurtmine selle üle, mida Kangro loomingus ei ole: ja kui üks nooremaid maailmas soetati alles 1970. aastate keskpaiku. Kangro on kitsi oma elukaaslasest rääkima, tal puudub lembelüürika, Geograafia valdkonda kuulub ka lk 72 väljendatud üllatus, et Kangro sotsiaalne temaatika, napib poliitilist luulet (lk 73, 101; viimasele väitele luuletsüklis “Sk˚ane motiive” ei ole kirjeldatud kaljumassiive. Ega seal, võib küll vastu vaielda). Või siis liialt kergekäeline ümberkäimine mõne

2292 2293 Arvustus Arvustus mõistega, näiteks modernismi samastamine vabavärsiga, maagilise rea- loomingule paberist memoriaali ehk kogutud teoste väljaandmine ka- lismi üle arutlemine, selle omistamine Karl Rumori Krutsifiksile ja suks tuleks. Üht-teist, valitud esseid ja luulevalimikke, antoloogilist ja Ladina-Ameerika mõjude otsimine Kangro loomingust (lk 107). Kas ei krestomaatilist, seda küll, ja O. Kruusi etteheited Kangro loomingu puu- ole ka viimasel juhul tegemist samasuguse “isetekkelise” nähtusega ees- dumisest mõnes valimikus on õigustatud. Kuid hoiatavaid ja piinlikke ti kirjanduses, nagu Paul-Eerik Rummo on kirjutanud eksistentsialismi näiteid kiratsema jäänud “kogutute” kohta on meil lähiminevikust nagu- kohta oma luules? nii võtta. Kangro mälestust hoiab tema jätkuv retseptsioon, temanime- Samasuguseid vaidlema ärgitavaid lauseid nagu tagakaanel, olgu selline kirjandusauhind Võrumaal ja ka kivisse raiutus ja pronksi valatus. le põhjuseks stiil, fakt või tähendus, leidub tekstis veelgi. Kiusatus on Muuseas, O. Kruusi raamatu lugemise lõpetanuna hakkasin Tartu Kir- tsiteerida lk 60: “Kooperatiiv trükkis oma raamatud Lundis Grönegatanil janduse Majas paaniliselt taga otsima Arseni Mölderi pronksbüsti, kuni asuvas trükikojas Centraltryckeriet, kuhu polnud kauge lipata korrektuu- lõpuks selgus, et see asub muidugi hoopis Kirjandusmuuseumis. Ja kui ri lugema.” 2003. aasta suvel Karl Ristikivi Seltsiga tegime väljasõidu Võrumaa kir- Siin tuleb tahtmine öelda, et ka käesolev raamat on kirjutatud janduslikesse paikadesse ja käisime uudistamas ka Rüütli talu ümbrust, l i p p a m i s i. Asjatundlikult noriv käsikirja lugemine stiilivääratustele ei leidnud me esialgu 1985. aastal Oskar Kruusi ja Arvo Valtoni poolt ja faktivigadele julmalt lajatamisega tulnuks kokkuvõttes raamatule ka- sinna asetatud mälestuskivi. Kuni lõpuks juhuslikult avastasime selle suks ja näidanuks kirjastuse respekti autori ees. Tulemus, mis praegu ka kõrvalhoone seina äärest heina seest — tekstiküljega küll tulija poole, välimuselt sarnaneb pooltootega, oleks sellest aina võitnud. O. Kruusi kuid siiski raskesti märgatavana. produktiivsust ja kirjandusloolist eruditsiooni tunnustades kujutan tema Janika Kronberg tööd parimal juhul ette meeskonnatööna: esiteks kirjaniku biograafia ja loominguga seotud fakte reastav autor ise, siis hea stiilitunnetusega kaas- JANIKA KRONBERG (sünd. 1963) on lõpetanud Tartu ülikooli eesti autor, ning lõpuks ka tausta tundev toimetaja. Jah, miks peab arvustaja filoloogina 1989, kirjandusmagister; töötab Eesti Kirjanike Liidu Tartu tegema toimetaja tööd, pealegi kui see hinnet alla kisub. osakonna esimehena ning on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli Tuleb ometi tunnustada seda, m i d a on tehtud. Üks monograafiline teadur. Akadeemias on temalt ilmunud eessõna Arvo Mägi mälestustele Kangro-käsitlus on meil nüüd jälle riiulist võtta, olgugi et see muus kui “Mägi Eesti kultuurmaastikul” (1996, nr 9, lk 1981–1986), artikkel “Ees- tervikliku hõlmavuse osas ei kahanda K. Ristikivi 1967. aastal ilmunud ti kirjandus Eesti Kirjanike Kooperatiivi väravas” (2000, nr 4, lk 695– lühimonograafia väärtust. Hea ja otse produktiivne on lk 72–73 toodud 716) ning ta on arvustanud Bernard Kangro romaani Kipitai (1992, võrdlus Kangro loomingust kui palimpsestist — miks seda siis ei ole nr 6, lk 1323–1326), Karl Ristikivi personaalnimestikku (1992, nr 9, rohkem arendatud? Kuigi mõni episood — näiteks lk 60–61 Tarandi- lk 1969–1974), Oskar Kruusi raamatut Kirjanik Raimond Kolk (1995, Helmi raamatute lugu — ähvardab viia raamatu tasakaalust välja (sest nr 10, lk 2195–2198), Õnne Kepi ja Arne Merilai kirjutatud teost Eesti kui palju selliseid lugusid võiks leida suure osa raamatute kohta!), on pagulaskirjandus 1944–1992: Luule (1995, nr 11, lk 2414–2417) ja Epp aga huvitav lugeda neid asjalikke kõrvalepõikeid ja kõrvutusi, mille peale Annuse, Luule Epneri, Ants Järve, Sirje Oleski, Ele Süvalepa ja Mart tänapäevaste lugemishuvide ja maitse-eelistuste tõttu on raske tulla. Olgu Velskeri kirjutatud Eesti kirjanduslugu (2001, nr 12, lk 2637–2641). selleks siis Kangro Sinise värava ja Vladimir Beekmani Transiitreisija võrdlus, prototüüpide otsimine ja päästmine (varsti ei leia neid muidu enam keegi!) või näiteks Luise Vaheri Hermann Ässa ja Kangro Madis Raudjala ühistausta tuvastamine. Lõpuks ka Kangro mälestuse jäädvustamisest. Meenutades tema varasemates kirjades Karl Ristikivile kõlanud manitsust mitte lõputult lihvida oma teksti, vaid ebaõnnestumise korral alustada uuesti, kirjutada rohkem, üldistasingi selle siinse arvustuse pealkirjaks. Kuid just selle, paljukirjutamise ja sellest paratamatult tingitud ebaühtluse tõttu ja kogu respekti juures Kangro isiku ja töö vastu ei arva ma, et tema mahukale

2294 2295 Vaitlus¨

line materjal ATM16 oli ette nähtud kosmosesüstiku välispinda katvate keraamiliste plaatide vahede täitmiseks. VAITLUS¨ 1987. a oktoobris kinnitasid NSV Liidu Kergetööstuse Ministee- riumi 2. valitsus, Lennundustööstuse Ministeeriumi varustusvalitsus ja Keemiatööstuse Ministeerium ühiselt “Mistra” 1988. aasta plaan- ÜHEST MAINIMATA EESTI-NSV LIIDU graafiku, mis nägi ATM15 ja ATM16e tootmismahuks ette vastavalt 3800 m2 ja 1000 m2 kvartalis. Plaan-graafikule oli lisatud kiudu- KOSMOSEPROJEKTIST de hankimise graafik. Materjalid toodeti “Mistra” Viljandi eksperi- mentaalvabrikus ettevõtte enda konstruktorite ja tehnoloogide loodud nõeltöötlemisagregaadil AIN".¨ Edasi saatsime aviotehnilised materja- Uno Veismann, “Eesti ja NSV Liidu kosmoseprojektid.” — lid teistesse tehastesse kõrgtemperatuursete silikoonidega immutamise- Akadeemia, 2004, nr 8, lk 1719–1732. le ja kõrgtemperatuursele kalibreerimisele. Nendest materjalidest lõigati välja keraamiliste katteplaatide suurused tükid, kaaluti üle ja liimi- Hillar-Ormes Konts: ti külmalt kõvastuvate kõrgtemperatuursete silikoonliimidega kosmo- sesüstiku välispinnale. Nende peale liimiti välispinda isoleerivad keraa- milised plaadid. Lugesin huviga Uno Veismanni artiklit, mis räägib Eesti seostest Kogu seda tööd juhtis kosmosesüstiku peakonstruktor Gleb Lozino- NSV Liidu kosmoseprojektidega. Töötasin aastatel 1968–1993 teadus- Lozinski, kes kutsus ükskord Moskvas kergetööstuse ministeeriumis tootmiskoondises “Mistra”. Olime spetsialiseerunud laustekstiilide ja kokku nõupidamise ATM15 ja ATM16 kvaliteedi tagamise teemal. Et- vaibatoodete seadmete ja tehnoloogiate väljatöötamisele ning suure- tekandjaks oli nende ridade autor, ja oli ka mitteametlikult teada, et mahuliste eksperimentaaltootmiste organiseerimisele. Ehitasime vabri- nimetatud peakonstruktoril on õigus allumatuid rangelt karistada, vaata- kuid Vändrasse, Viljandisse, Raasikule, kiuvärvitsehhi Sinti, katselabo- mata sellele, et “Mistra” ei olnud kunagi nõustunud pakutud “postkasti” rid Tallinnasse. Olime sel perioodil edukad, eriti nõeltöötlemisseadmete staatusega ja oli seega tsiviilorganisatsioon. ja -tehnoloogiate väljatöötamisel ja juurutamisel. Kosmosesüstiku “Buran” lend toimus 15. novembril 1988. Meile Kiudmaterjalide nõeltöötlemine huvitaski firma “Energia” töötajaid, teatati mitteametlikult, et pealispinnalt tuli lennu kestel lahti seitse plaati, kes Üleliidulise Lennundusmaterjalide Instituudi kaudu alustasid “Mist- mis oli võrreldes USA kosmosesüstiku lennuga natuke parem tulemus — raga” 1980. aastate alguses mitmesuguste lennundustööstuse materja- neil oli see näitaja 23. Kogu töö oli keskorganisatsiooni rahastatud, kuid lide väljatöötamist ja katsetootmist. Alates 1984.–1985. aastast olid kasutati ka ülalmainitud kaudse piitsa meetodit. Lõpuks tulid siiski ka jõupingutused suunatud kõrgtemperatuursetest kiudmaterjalidest nõel- präänikud: kaks “Mistra” töötajat, mina ja mu asetäitja Malle Ojamaa, töödeldud soojusisolatsioonimaterjalide tootmistehnoloogiate väljatöö- lülitati autorite kollektiivi, kellele anti autoritunnistus nr 97845 — ilma tamisele ja 1986.–1987. a juba katsetootmisele. Nimetatud materja- nimetuseta leiutisele, prioriteediga 15. maist 1975. Hiljem lisandus veel lid — ATM15 ja ATM16 (aviotehnilised materjalid) — olid ette nähtud orden “Au tööle”, mille kinkisin oma lastelastele. väljatöötatava esimese nõukogude mitmekordse kosmosesüstiku “Bu- ran” keraamilistest plaatidest välispinnale mõjuvate jõudude tasakaa- Lisaks võiks nimetada veel teisigi Eesti ja NSV Liidu innovatiiv- lustavaks summutamiseks ja ühtlasi korpuse täiendavaks termoisolat- seid koostööprojekte, mis viisid tootmisse juurutatud leiutiseni, näiteks siooniks. Kiudmaterjalid hankisime mitmest tehasest ja uurimisins- TU-134 sisustamine Vändra punase mistravaibaga, AN-42 sisustami- tituudist. ATM15 valmistamiseks kasutasime kõrgtemperatuurseid or- ne Viljandi kuldse mistravaibaga, Lada 2106 ja Lada 2109 varustamine gaanilisi sünteetilisi kiudusid: aluskihile terlooni (vastupidavus kuni Raasiku autovaipadega, sünteetilise nõeltöödeldud filtrimaterjali leiuta- +250 ◦C) ja pealiskihile arimiidi (kuni +350 ◦C) segus mustjaspruuni mine koostöös Silikaatbetooni Instituudiga (seda toodeti kaks miljonit “lolaga” (kuni 450 ◦C), mis andiski pealiskihile nõutud termilise vastu- ruutmeetrit aastas), “majad ilma nurkadeta” — nõeltöödeldud jurtavildi pidavuse — +379 ◦C. ATM15 tehtigi kahest eraldi nõeltöödeldud kihist, väljatöötamine Kasahstani lambakasvatajatele, arvutimustrilise liimitud mis ühendati lõppnõeltöötlemise teel. Teine kõrgtemperatuurne ühekihi- karvaga pärsia vaipade väljatöötamine jt.

2296 2297 Vaitlus¨

HILLAR-ORMES KONTS (sünd. 1938) on lõpetanud Moskva Tekstiili- instituudi tekstiilikeemia erialal (1961) ning samas aspirantuuri (1967), tehnikadoktor (teaduste kandidaat, 1968). Töötanud Sindi tekstiilivab- ABSTRACTS rikus, “Mistras” ja “Balteks-2000s”, praegu Kreenholmi Valduse ASi müügi- ja ostujuht.

MARTIN EHALA, KATRIN NIGLAS. Language attitudes of the Estonian secondary school students The paper presents the results of a large-scale survey study of language attitudes of Estonian secondary school students, aged 15–18 years. Language attitudes are one of the factors that inﬂuence ethnolinguistic vitality — a property that makes a group likely to behave as a distinctive collective entity. There are two types of ethnolinguistic vitality: objective and subjective. The main forces affecting objective ethnolinguistic vitality of a language are status factors, demographic factors and institutional support. Subjective ethnolinguistic vitality expresses the speakers’ opinions about the future prospects of their language. The more optimistic the assessment of the perspectives and usefulness of the language, the higher is its subjective ethnolinguistic vitality. Considering the objective criteria, Estonian is a vital language that has all the neces- sary institutions for perpetuating its usage. On the other hand, in the global setting its prestige is heavily contested by the prestige of English and the consumer culture. If the speakers found maintaining Estonian an unnecessary burden, the language could easily become endangered. A study of language attitudes could shed some light whether this danger could be real. The results of the survey indicate that a large proportion of young Estonians are using English quite intensively in their daily activities. Quite a number of respondents seem to agree that, in the future, Estonia might transform into an Estonian- English bilingual country with both languages being used in many spheres of activity. For example, 25.5% of respondents agreed or rather agreed to the proposition that By the time their children are grown-up, the Estonian language will not have any practical importance as a language of the workplace. Such results are surely a sign that Estonian is not very highly valued amongst the youth as a usable tool, as a commodity in the sense of linguistic economy. The groups of respondents

2298 2299 Abstracts Abstracts

who value Estonian less than average are living in larger cities The word “martyr” is increasingly used “globally”, for people and attending schools with an extended English curriculum. throughout the world. Primarily, difficulties in understanding These schools are well known in Estonia as elite schools, and have been caused by the political definition of the concept of they are highly valued amongst the parents who practice the martyr. Today, martyrdom is less frequently understood as career-professional lifestyle. passive surrender, suffering self-sacrifice; for many it means At the same time, the study revealed that Estonian is indeed an exemplary deed, an inspiring role model, a testimony of valued as a token of identity as the vast majority would like truth and justice. Martyrdom today often has an individual, to use it as their family language and to transmit it to their even individualistic face. children even if they will end up in a bi-ethnic family. The In some senses, the post-totalitarian era is restoring the case of Estonian, discussed in this paper, is a clear indication characteristics of old Christian (and, by the way, also Jew- that language maintenance in the age of globalization is not ish) of martyrdom: it is public and exemplary, related to the only a problem for traditional minority languages but also community. Seen from this viewpoint, the public and political needs to be seriously considered in the case of smaller national side of martyrs receives greater emphasis now than in the age languages. (Auth.) of totalitarian ideologies and their government machineries, which attempted to not only break the resistance but also force it into anonymity and isolation. HANS MAIER. Political martyrs: Broadening of the concept of martyr nowadays The existence of Islamic “martyrs” in the present-day world shows that the problem extends outside Christian churches. In In modern times, from World War I to the present, the meaning Jewish, Christian and Islamic heritage alike, a martyr is one of martyr has broadened considerably. First, the author makes who is ready to die for his faith; he is not looking for an op- a few notes on the history of the words “martyr” and “mar- portunity to sacrifice his life; he is certainly not going to draw tyrdom”, particularly in the German language. Then follows other people to death. Such an understanding of martyrdom an attempt to define more precisely, in which directions the should be adhered to in the dialogue between Christianity and semantics of martyrdom has broadened and changed in recent Islam, which is inevitable. Otherwise, martyrdom threatens to times. To finish, the author discusses the question how the turn into a frightening word, into a synonym for authorization broadening of the concept of martyr influences theology and of unlimited killing because of faith. (Edit.) church and the relation between religions. In the Christian sense, martys is a witness who, while tes- MAX TEGMARK. Parallel universes tifying, is ready to sacrifice his life. However, it is not the experienced torment that makes him a martyr but the “cause” I survey physics theories involving parallel universes, which he is standing for, which is also the cause for his persecution form a natural four-level hierarchy of multiverses allowing by the “enemies of Christ”. progressively greater diversity. The German language does not so much emphasize the old Level I: A generic prediction of inflation is an infinite er- meaning of the word, “testimony” — the stress is on suffering godic universe, which contains Hubble volumes realizing all initial conditions — including an identical copy of you about rather,on torments and painful death of the victim. In German, 29 martyrdom, martyr and torment belong to the language of reli- 1010 meters away. gion where they form a definite group of meanings. Therefore, Level II: In chaotic inflation, other thermalized regions may these words did not secularize in the thinking of Enlightenment have different effective physical constants, dimensionality and and neo-classical literature. particle content. After the end of World War II, the category of martyr appears Level III: In unitary quantum mechanics, other branches in all Christian churches in a new and more inclusive form. of the wavefunction add nothing qualitatively new, which is

2300 2301 Abstracts Abstracts

ironic given that this level has historically been the most con- I also look at how freedom as a value has changed in the troversial. discourse of young consumers and print advertising of mobile Level IV: Other mathematical structures give different fun- telephony. At the end of the Soviet era many scarce and/or damental equations of physics. Western goods connoted both individual distinction as well The key question is not whether parallel universes ex- as (though often unreflexively for consumers) collective ideas ist (Level I is the uncontroversial cosmological concordance of national liberation. Today consumers find that various po- model), but how many levels there are. I discuss how multi- sitional goods have lost their “back to the free world” mean- verse models can be falsified and argue that there is a severe ings and connote primarily individual status climbing. Value “measure problem” that must be solved to make testable pre- of objects as well as one’s chances of participation in the new dictions at levels II–IV. (Auth.) objective culture of consumption have become a yardstick to measure people’s social status. VALERI BEZZUBOV. Simple stories Freedom in the print ads loses its connotations of freedom from isolation and restrictions as well as capitalist modernist MARGIT KELLER. Tensions of consumer culture in to- ideals of success (freedom to travel and to do business in the day’s Estonia West) and is transformed into postmaterialist and hedonist freedoms of self-expression and leisure. Consumer culture plays an important role in creation of re- The relatively new practice of recreational shopping (ˇsop- lationships; formation of social identity is closely linked to pamine in Estonian) brings to the surface consumers’ moral consumption decisions. Juxtaposition of the Soviet and to- dilemmas between needs and desires, between the romantic day’s “westernised” consumer culture of Estonia brings out ethic of pleasure and the utilitarian-puritan discourse of fru- many differences. Tensions arise not only from the memory of gality, restraint and efficiency. Soviet experience but also from the dilemmas inherent in the capitalist Western consumer culture itself. The relationships between the individual and the commodity have changed radically during the post-socialist period, and The article draws mainly on the theory of culture by Georg Estonia has developed into a fully-fledged westernised con- Simmel and his interpretations by the anthropologist Daniel sumer society, which has brought about consumption-related Miller as well as various studies conducted on post-socialist social stratification and dilemmas between these spheres of life consumption. I look at how the objective consumer cul- that can be bought for money and those that cannot. (Auth.) ture (artefacts, cultural forms, etc) and subjective culture (how all the former are created and re-appropriated in the personal culture of the subject) of the Soviet time and today’s Estonia EUGENE OSCAPELLA. Witch hunts and chemical Mc- differ. I claim that the “second economy” based on personal Carthyism: The criminal law and twentieth-century Cana- favours for obtaining the goods in short supply during the dian drug policy Soviet time functioned partly as a buffer zone between the subjective and the deeply ideologized official objective culture Drug prohibition in Canada started formally with Mackenzie marked by poor choice of consumer goods. Today many new King’s 1908 Opium Act. The author is of the opinion that objects (branded goods or shopping malls) as well as cultural the following decades have seen increasingly repressive and forms (branding or recreational shopping) can be found which irrational measures that have done little to stop the use of the are mediated into the subjective cultures of consumers mainly targeted drugs. by the most impersonal of means — money. The new con- The 1999 report of the Royal Canadian Mounted Police sumer culture renders the previously collectively experienced paints a picture that many consider indicative of the continu- scarcity into forms of privatised shortage that are caused by ing failure of prohibition: (1) For all drug types, supply and lack of money or absence of specific goods on the small market. demand have remained stable but will likely increase in the

2302 2303 Abstracts Abstracts

near future. (2) The abundance of high-purity cocaine and OTT KURS. Tartu University uniting Estonian and Latvian heroin at street level increases the risks of deaths by overdose. scholars The sharing of needles to inject drugs, including heroin, co- Hain Tankler, Algo Rämmer. Tartu University and Latvia with caine, methamphetamine and other substances, represents one an emphasis on relations in the 1920s and 1930s. Tartu, 2004. of the main vectors for the transmission of HIV and Hepati- 240 + 24 pp. tis B and C. (3) Conspiracies to import multi-tonne shipments of drugs in mothership operations or aboard private aircraft JANIKA KRONBERG. More rather than better will continue. Smuggling by marine container and air cargo will be the preferred transportation means, however, primarily Oskar Kruus. Bernard Kangro: Elukäik ja looming. [Bernard because of lower costs and risks of detection. (4) New tech- Kangro: Life and Work.] Tallinn: Eesti Raamat, 2003. nologies in marihuana cultivation will become more prevalent. 151 pp. Export of marihuana to the United States will remain an important illicit industry in British Columbia and will continue expanding in other parts of Canada, particularly Quebec and Discussion Ontario. Those seeking an alternative for criminalized prohibition HILLAR-ORMES KONTS. On an unmentioned Estonian- find that the answer is not a new wave of prohibitionist sen- USSR space project timent against all drugs, nor is the answer to allow the free- marked promotion of any psychoactive. For example, in the Uno Veismann, “Estonia in space projects of the USSR.” — words of the criminologist Neil Boyd the solution would be Akadeemia, 2004, No. 8, pp. 1719–1732. carefully regulated access to drugs for fully informed adult consumers, with no advertising, and taxation based on the Serial extent and harm produced by use. The Economist, however, recommends that taxes should be high enough to discourage Our response: Eduard Laaman’s diary, 1922–1940 consumption but low enough to put illicit dealers out of busi- In his books the renowned columnist has described the birth ness (2 April 1988). The Independent, in its turn, finds that the of Estonia’s independence, the development of democracy and key to beating the drug traffic is to remove its prodigious prof- crises of the young republic. His diary published here presents itability and to deglamorize drug abuse by a heavy programme observations of a more personal nature, his contacts with the of public education (7 September 1989). (Edit.) so-called great history, which give an inkling of movements in the corridors of power in that period. The issue contains the index of persons mentioned in Eduard Laaman’s diary. (Edit.) Review

RAILI NUGIN. Eesti Euroopa teel: Arenev majanduskesk- AUTHORS kond ja uuenevad identiteedid. [Estonia on the road to Europe: Developing economic environment and changing identities.] VALERI BEZZUBOV (1929–1991), literary scholar Ed. Aksel Kirch. (Institute of European Studies at Audentes University). Tallinn: Estonian Academy Publishers, 2004. MARTIN EHALA PhD (b. 1963), head of the Department of 128 pp. General and Applied Linguistics at Tallinn Pedagogical Uni- versity, editor of Trames, international journal of the humani- ties and social sciences

2304 13 2305 Abstracts

MARGIT KELLER MA (b. 1971), lecturer at the Department of Journalism and Communication, University of Tartu MEIE VASTUS HILLAR-ORMES KONTS ScD (b. 1938), sales and purchas- ing manager of Krenholm Group, textile chemist JANIKA KRONBERG MA (b. 1963), Chair of Tartu Depart- Eduard Laamani päevik ment of Estonian Writers’ Union, researcher at the Chair of Estonian Literature, University of Tartu 1922–1940 OTT KURS PhD (b. 1939), professor of human geography at the University of Tartu EDUARD LAAMAN (1888–1941), journalist and public ﬁgure HANS MAIER PhD (b. 1931), German political scientist and practising politician KATRIN NIGLAS PhD (b. 1970), associate professor at the Faculty of Mathematics and Natural Sciences at Tallinn Peda- gogical University, head of the Department of Computer Sci- ence RAILI NUGIN MA (b. 1975), researcher at the Institute of In- XVI ternational and Social Studies, Tallinn Pedagogical University EUGENE OSCAPELLA, MA, a barrister and solicitor in Ot- tawa, Canada, a member of the Canadian Civil Liberties Asso- ciation and the Lindesmith Center — Drug Policy Foundation, a drug-policy think-tank based in New York and Washing- ton, DC. MAX TEGMARK ScD (b. 1967), professor of physics at Mas- sachusetts Institute of Technology

Algus 2003. aasta 7. numbris.

2306 Eduard Laamani päevik 1922–1940

EDUARD LAAMANI PÄEVIKUS NIMETATUD ISIKUD∗ Koostanud Jaan Isotamm

Susi, Arnold (1896–1968), advokaat, VR I/3, Eesti Vabariigi Rahvus- komitee liige, Uluotsa-Tieﬁ valitsuse haridusminister 1944, vangistatud ja asumisel 1944–58, suri Tallinnas, 449, 457, 458 Suursööt, Oskar Albert (1893–1950), poliitik, IV ja V Riigikogu (PK), Rahvuskogu ja Riigivolikogu liige, majandusminister 1932, Isamaaliidu keskjuhatuse esimees 1935–37, vangistati 24. VII 1940 ja suri Magada- nis, 200; 673 Svinhufvud, Pehr Evind, Soome poliitik, president 1931–37, 1559; 216, 218; 668 Sõnajalg, Jakob (1887–1947), kooliõpetaja, Asutava Kogu ja V Riigi- kogu liige (ETE, ERKE), Järva maakonnavalitsuse esimees, vangistati 1938 ja mõisteti kaheksaks aastaks sunnitööle korruptsiooni eest, 2044 Säkk, Eduard (1875–1943), insener, VR III/1, Asutava Kogu liige (ETE), teedeminister 1918–19, 1919–20, ettevõtja Tallinnas, vangistati 19. X 1940, suri Novosibirski oblasti vangilaagris, 1781; 2519; 2542 Särgava (Peterson), Karl Ernst (1868–1958), kirjanik ja pedagoog, Riigivolikogu liige, Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi inspektor 1919–38, 905 Süvalep (Schulbach), Arnold Paul (1888–1963), ajakirjanik, Asutava Kogu, I–IV Riigikogu liige (ETE), IV Riigikogu sekretär 1929–32, töö- hoolekandeministri abi 1920, Vaba Maa toimetuse liige 1921–38, suri Tallinnas, Kulno Süvalepa isa, Ele Süvalepa vanaisa, 1551; 2027, 2040; 2259, 2286, 2287; 2514, 2538, 2541; 196, 205, 219; 451, 462

∗ Isikunimede register algas selle aasta 7. numbris.

2309 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Sahhovskoi,ˇ vürst, Jekaterinoslavi politseimeistri sekretär, 2521 Zeren, Konstantin (1884–1944), insener ja ettevõtja, 914 Sahhovskoi,ˇ vürst Sergei, Eestimaa kuberner 1885–94, venestaja, 447 Zilliacus, Rahvasteliidu ametnik, 2266 Sapiroˇ , N. Liidu saatkonna tegelane, 1791 Zimdin, V. D., läti päritolu USA ärimees Tallinnas, 1562 ˇ Zimmermann, Johannes Friedrich (1882–1942), loomaarst, Asutava Seinman, Aron, juudi päritolu ärimees ja bolˇsevik, rahanduse rahvako- Kogu, I–V Riigikogu liige (ETE), II Riigikogu abiesimees 1925–26, missar Gukovski asetäitja 1918, rahandusesindaja Skandinaavias 1918, majandusminister 1929–31, 1932, põllutööminister 1933, riigikontrolör esindaja Georgias 1920, N. Vene ja N. Liidu riigipanga juhatuse esimees 1926–29, vangistati 1941 ja hukati Sverdlovskis, 2040; 2524, 2531; 217; 1921–24, 1926–29, sisekaubanduse rahvakomissar 1924–25, Amtorg’i 684; 908 juhatuse esimees New Yorgis ja Inturisti Londoni osakonna direktor 1929–37, keeldus N. Liitu tagasi tulemast, 1561 Zinovjev, Grigori (Ovsei-Hirsch Radomõslski), juudi päritolu bolˇsevik, Lenini erasekretär emigratsioonis, poliitbüroo liige 1917–26, Petrogradi Sejnoha,ˇ Jaroslav, Tˇsehhoslovakkia saadik, 686; 895, 902 soveti ja Põhja Kommuuna esimees 1917–26, Kominterni täitevkomitee Seremetjevˇ , endine kuberner, pagulane Tallinnas, 1550 esimees 1919–26, tagandati ametikohtadelt, vangistati ja hukati võimu- võitluse käigus, 1544; 1763, 1791; 2286; 2519; 446; 1636, 1637 Seveljovˇ , vabrikuinspektor Tallinnas, 2515 Zirkel, Karl Aleksander (1904–1942), diplomaat, välisministeeriumi Sevtsovˇ , N. Liidu kaubandusesindaja, 1777, 1781; 2260 Lääne poliitilise büroo juhataja 1939–40, vangistati 1941 ja suri Sos- vas, 1635 Steinˇ (Stein), N. Liidu diplomaat, asjur Tallinnas, 2536 Zoege v. Manteuffel, Werner Maximilian Friedrich (1857–1926), Stˇseglovˇ , N. Liidu välisasjade rahvakomissariaadi ametnik, 1429 arst, sanitaarkindralmajor, VR I/2, TÜ kirurgiaprofessor 1899–1918, Stˇselgatˇsov,ˇ Vsevolod, rittmeister, pagulane Tallinnas, 1554 2259 ˇ Zoege v. Manteuffel, Wilhelm (1876–?), Scheeli panga prokurist ja Stˇsupak-Vladimirov, endine revolutsionäär, Gruusia Pariisi saatkonna direktor, 1765, 1786; 2025 juriskonsult, 1556 Zubkovski, Ukraina komitee sekretär Tallinnas, 1547 S¯umanisˇ , Läti saadik Eestis, 1186 zur Mühlen, Arthur v., 460 Sumjatski,ˇ Boris, bolˇsevik, marionetliku Kaug-Ida Vabariigi peaminister, N. Liidu esindaja Pärsias 1923–25, vangistati ja hukati võimuvõitluse zur Mühlen, Victor Moritz Karl v. (1879–1950), staabirittmeister, käigus, 2030 Eistvere mõisa omanik, Vabadussõjas Balti pataljoni ülema abi ja staabiülem, baltisakslaste natsionaalsotsialistliku liikumise juht, läks Svernik,ˇ Nikolai, bolˇsevik, parteifunktsionäär, Stalini toetaja, N. Liidu 1939 Saksamaale, vangistati 1948 N. Liidu okupatsioonitsoonis, suri ülemnõukogu presiidiumi esimees 1946–53, 1437 Bautzeni vangilaagris, 459; 918, 919; 1184 Zalesski, Poola diplomaat, ajutine asjur Tallinnas, 1776 Zverev, Arseni, N. Liidu rahanduse rahvakomissar ja rahandusminister Zali¸nˇs(Salin), N. Liidu saatkonna sekretär Tallinnas, lätlane, 2274 1938–60, 1437 ˇ Zamojski, Poola poliitik, 1776 Zarintsev, insener Tallinna merekindluse ehitusel, 1554 Zasjadko, endine kuberner, pagulane Tallinnas, 1550 Zarov,ˇ Aleksandr, vene luuletaja ja tõlkija, 1638 Zazuli´nski, Thad´ee, Poola diplomaat, 1553; 1766, 1767, 1776; 2026 Zdanov,ˇ Andrei, Stalini favoriit, ÜK(b)P sekretär, poliitbüroo liige Zaunius, Dovas, Leedu välisminister, saadik Tallinnas, 1548 1939–48, juhtis Eesti annekteerimist 1940, 1430, 1432 Zeddelmann, Heinrich Johann v. (1885–1949), baltisaksa arst Tartus, Zitkovˇ , Inglise saatkonna ametnik, 1791; 2023 läks 1939 Saksamaale, 890 Zivatovski,ˇ A., juudi pankur Pariisis, Lev Trotski onu, 1563; 1768

2310 2311 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Taasi Jüri, Krimmi eestlane, 1636 Tarhan, Krimmi täitevkomitee esimees, 689 Tabouis, Genevi´eve, prantsuse ajakirjanik, 900 Tarle, Jevgeni, Vene ajaloolane, 195; 1633 Taklaja, Jaan (1898–1942), majandusteadlane ja ajakirjanik, VR II/3, Tarmas (Tomberg), Viktor (1891–?), diplomaat ja ärimees, Asutava Elu toimetaja Võrus 1926–28, Päevalehe majandustoimetaja 1928–40, Kogu liige (ETE), konsul Petrogradis 1922–24, hiljem advokaat Pärnus Eesti Ajakirjanike Liidu esimees 1934–40, vangistati 1941 ja hukati ja pärast sõda juriskonsult Tallinnas, kaks korda vangistatud, 1544, 1553, Sverdlovski oblastis, 250; 692; 1185 1557, 1558, 1566, 1567; 1765, 1772, 1773 Tallmeister, Theodor Alexis (1889–1947), kirikuõpetaja, II–V Riigi- Tarvel (Treiberg), Peeter (1894–1953), ajaloolane, TÜ üldajaloo pro- kogu liige (rahvuslik-vabameelne erakond, ETE, ERKE), Eesti esindaja fessor, I ja II Riigikogu liige (ESDTP), vangistati 1945, oli poliitvang Riias 1919, Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja 1919–44, ajakirja Vorkutas ja asumisel Novosibirski oblastis, suri Omskis, Enn Tarveli Protestantlik Maailm toimetaja 1923–40, põgenes Rootsi, 1775; 2258; lell, 195; 904, 905 2542; 212 Taska, Eduard (1890–1942), nahakunstnik, vangistati 1941 ja suri van- Talven (Schmidt), Konstantin (1892–1940), diplomaat, saatkonnanõu- gilaagris, 455 nik Moskvas 1936–38, välisministeeriumi poliitilise osakonna asedirek- Tattar, Albert (1901–1989), majandusteadlane, välisministeeriumi tor 1938–39, nõunik Varssavis 1939–40, 218 ametnik, poliitilise osakonna juhataja 1936–38, pressibüroo juhataja Talvik, Edgar (1911–1992), õigusteadlane, TRÜ ja TPI õppejõud, Mati 1938–40, Berliini saatkonna nõunik 1940, põgenes 1944 Saksamaale, Talviku isa, 455 läks 1946 Venezuelasse, suri New Yorgis, 1184; 1424 Tamm, Aleksander Friedrich (1868–1950), kooliõpetaja, II Riigikogu Tattar, Hans Siegfried (1892–1937), õigusteadlane, eriti tähtsate asjade liige (rahvuslik-vabameelne), 2265 kohtu-uurija Tallinnas, 209 Tammann, August (1893–1934), ajakirjanik, III Riigikogu liige (ETE) Taube, parun, ärimees, 1765 ja sekretär, Vaba Maa toimetuse liige 1918–33, tappis enda võlgade Tauk, Peeter (1878–?), mäeinsener, Peterburi opteerimiskomisjoni liige pärast, 2283, 2284 1922, asekonsul 1922–24 (Tomberg-Tarmase abi), hiljem Tallinnas Eesti Tammer, Harald (1899–1942), ajakirjanik ja sportlane, Rahvuskogu Kunstimuuseumi direktor ja riigiparkide talituse inspektor, vangistati liige, Päevalehe toimetuse liige 1923–33 ja peatoimetaja 1933–40, Pa- 1941, vabanes 1946, vangistati uuesti 1950, vabanes 1954, 1558; 1784 riisi olümpiamängude pronksmedal tõstmises 1924, vangistati 1941, suri Teemant (Poom, Jürgenson), Alide (1884–1961), arst, riigivanem Jaan Suhhobezvodnoje vangilaagris, 202, 208, 209, 222; 450, 452, 456, 463; Teemandi abikaasa, vangistatud 1949–56, 2265, 2286 667, 669, 694; 899, 900; 1189, 1190; 1635 Teemant, Jaan (1872–1941), õigusteadlane, TÜ dr. jur. h. c. 1932, Aju- Tammjärv, diplomaatiline kuller, 2268 tise Maanõukogu (abiesimees 1917), Asutava Kogu, II–V Riigikogu Tammsaare, A. H. (1878–1940), kirjanik, 2521; 199, 207; 682; 909; liige (PK), riigivanem 1925–27, 1932, 1905. a revolutsiooni tegelane, 1190; 1434 vabariigi prokurör 1918–19, vangistati 24. VI 1940 ja hukati tõenäoliselt Tamsar, relvakaupmees, 1183, 1184, 1185 juulis 1941 Tallinnas, 2025; 2266, 2273, 2274, 2278, 2281, 2284, 2285, 2286, 2287; 2518, 2523, 2525, 2526, 2527, 2530, 2536; 196; 450; 680; Tandre, Järvo (1899–1943), ajaloolane ja kooliõpetaja, Riigivolikogu 897, 905, 906; 1188, 1189 liige, taarausuline, ajakirja ERK tegevtoimetaja 1936–38, vangistati 6. XI 1940 ja suri Ussolje vangilaagris, 682; 904 Teetsov, Anton (1889–1941), majandusteadlane, rahaminister 1927– 28, ETK direktor 1917–23, Kommertspanga direktor 1923–27, kirjas- Tang, Mihhail (1895–1946), oli Viljandimaa politseiülem, Pärnu- tusühisuse Päevaleht juhatuse liige, vangistati 1941 ja suri Sosva vangi- Viljandi ja Viru-Järva prefekt, Petseri maavanem 1937–40, vangistati laagris, 892 1944 ja suri Leningradi oblasti vangilaagris, 894 Tefﬁ (Lohvitskaja), Nadeˇzda, vene kirjanik, 896 Tani = Tatjana Laaman Tanner, Väinö Alfred, Soome poliitik, 2518; 1432

2312 2313 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Telg, Paul (1900–?), advokaat Mõisakülas ja Tallinnas, vabadussõjalane, Tolmoff, Oskar (1890–1947), kapten, VR I/3, Tartumaa politseiülem põgenes 1934 Soome, vangistati 1940 või 1941 Soome põgenemise kat- 1922–25, Tallinna politseiülem ja Tallinn-Harju prefekt 1925–28, siis sel, 202 advokaat Tallinnas, vangistati 20. XII 1940, vabanes 1946 ja suri Ees- Tennmann, Eduard (1878–1936), usuteadlane, TÜ võrdleva ja süste- tis, 218 maatilise usuteaduse professori k.t 1926–36, 455 Tomberg, Viktor = Viktor Tarmas Terras, Karl Johannes (1890–1942), õigusteadlane, Riiginõukogu Tomson, Johannes = Juhan Toomsar liige, Vabadussõja ajal sõjaministeeriumi juriskonsult, Vabariigi Valit- Tomson, proua, 1789 suse asjadevalitseja 1920–21 ja riigisekretär 1921–40, vangistati 1941 ja suri Vjatlagis, 1788; 210; 448, 456, 457; 674 Tomp, Jaan (1882–1943), ajakirjanik, Vaba Maa toimetuse liige (vas- tutav toimetaja) 1918–37, 2527; 212 Thar (Taar), Eesti konsulaadi sekretär Leningradis, kommunistide vang, läks nende poole üle, 2041; 2268, 2273 Tomp, Jaan (1894–1924), kommunist, I–II Riigikogu liige, vangistatud 1921–22 ja 1924, mõisteti sõjakohtus surma ja hukati, 1555; 1785 Thiers, Adolphe, Prantsuse poliitik ja ajaloolane, 222 Toomsar, Juhan (Tomson, Johannes, 1893–1941), kolonelleitnant, Tiesenhausen, parun v., 1416 VR II/3, Vabadussõjas 8. ja 9. jalaväepolgu rooduülem, hiljem Sõjavägede Tihhon, Moskva ja kogu Venemaa patriarh (Vassili Belavin), valiti pat- Staabi käsundusohvitser ja jaoskonnaülem, vangistati 1940 ja hukati Tal- riarhiks 1917, ei soostunud bolˇsevikega koostööd tegema ja näljutati linnas, 218 Donski kloostris surnuks, 1549 Toomus, Friido (1908–1974), literaat, II maailmasõjas Punaarmees, Tiiman (Oinas, Hanso), Aino Liis (“Tipa”, 1928), minister Aleksander vangistatud 1949–50, 913; 1185, 1188; 1416 Oinase ja Alma Ostra-Oinase noorim tütar, küüditatud 1949–60, 219 Torma (Schmidt), August Johannes (1895–1971), diplomaat, VR I/3, Tiit, Alfred Johann (1899–?), advokaat Tallinnas, riigivanem Friedrich esindaja Arhangelskis 1919, Kaunases 1919–23, välisministeeriumi po- Akeli väimees, 2267, 2268 liitilise osakonna juhataja 1923–27, välisministri abi 1927–31, saa- Tiling, Heinrich Theodor Silvester (1896–1963), arst Tallinnas, läks dik Roomas, Bernis ja Genﬁs 1931–39, Londonis 1934–71, jäi Ing- 1939 Saksamaale, 2522; 893, 897 lismaale, 1555, 1566, 1567; 1761, 1762, 1780, 1789; 2265, 2270; 2531, 2532, 2533, 2535, 2537; 210 Timse, Krimmi eestlane, 688 Toscini, 1188 Tippelskirch, pr V., Saksa saatkonna töötaja Moskvas, 1433 Trakman, Konstantin Lembit (1889–1939), kolonel, sõjaprokuröri abi Tofer, Karl (1885–?), diplomaat, konsul Lätis ja Saksamaal, välisministri 1920–21 ja sõjaprokurör 1921–37, 218 abi 1923–27, 1932–33, 1939–40, saadik Roomas ja Budapestis 1927–30, Varssavis, Prahas ja Bukarestis 1930–32, Moskvas 1933–36, Berliinis ja Traksmaa (Traksmann), August (1893–1942), kindralmajor, VR I/3 Haagis 1936–39, minister Aleksander Hellati naisevend, vangistati 1940 ja II/3, Vabadussõjas 5. jalaväepolgu II pataljoni ülem, kindralstaabi ja ja suri Siberis, 1555, 1556, 1567; 1762, 1764, 1767, 1773, 1778, 1781, Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem 1926–28, 1930–32, II diviisi ülem 1782, 1783; 2023, 2029; 2259, 2260, 2263, 2274, 2286; 2525, 2529, 1934–36, saadik Moskvas 1936–37, TÜ riigikaitselise õpetuse instituudi 2531, 2533; 210; 677 ülem 1938–39, sõjaministri II abi 1939–40, vangistati 1941 ja suri Go- relniki vangilaagris, 218; 448; 679; 1438; 1633, 1634, 1636, 1637, Tofer, Reinhold (1872–1938), riidekaupmees Tallinnas, eelmise vend, 1638 kaubandus-tööstuskoja II sektsiooni esimees, 1766, 1777; 2272 Traksmaa (Kuusme), Helju (1907–?), kindral August Traksmaa abi- Tois, Aleksander (1897–?), tööline ja töölisvanem, EVLi liige, vangis- kaasa, 218 tatud ja asumisel 1941–56, 450 Trant, John, Briti diplomaat Moskvas, 1431 Toivola, Soome diplomaat, 1424 Treffner, Hugo Hermann Fürchtegott (1845–1912), usuteadlane, eragümnaasiumi omanik ja direktor Tartus 1883–1912, 207

2314 2315 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Tretjakov, insener Tallinnas, 2515 Tugan-Baranovski, polkovnik Vene kindralstaabis 1917, 2274, 2275 Tretjakov, Nikolai, Vene suurtööstur ja Ajutise Valitsuse kaubandus- Tuglas, Friedebert (1886–1971), kirjanik, 2257; 195, 199 tööstusminister, hiljem paguluses Prantsusmaal, hukati Saksa okupat- Tuhhatˇsevski, Mihhail, N. Liidu marssal, kaitse rahvakomissari esi- siooni ajal N. Liidu luureagendina, 2280 mene asetäitja, vangistati 1937, süüdistati Stalini-vastases vandenõus ja Treude, Damasius (1896–1942), diplomaat, saatkonnanõunik ja pea- hukati, 446; 1421 konsul Berliinis 1939–40, riigivanem Friedrich Akeli väimees, vangistati Tuhk (Gutmann), August (1896–?), majandusteadlane, kaubandus- 1941 ja suri vangilaagris, 455; 680 tööstusministeeriumi ja majandusministeeriumi kaubandusosakonna ju- Treumann, Jaan (1881–1941), usuteadlane, Rahvuskogu liige, Võnnu hataja 1926–38, põgenes 1944 Rootsi, läks 1951 Kanadasse, 914 koguduse õpetaja 1914, 1918–23, Tartu Peetri koguduse II pihtkonna Tuisk, Mart (1889–1942), kolonel, VR II/3, Vabadussõjas 9. jalaväe õpetaja 1923–41, 673, 674 polgu ohvitser, Sõjavägede Staabi V osakonna ülem 1929–34, autotanki- Trojanovski, Ivan, Vene arstiteadlane, 196 rügemendi ülem 1934–36, Lääne-Saare kaitseringkonna ülem 1936–38, Trotski, Lev (Leiba Bronstein), juudi päritolu kommunist, Peterburi so- Tallinna Tehnikaülikooli riigikaitselise õpetuse instituudi juhataja 1938– veti esimees 1905, emigratsioonis 1906–17, Petrogradi soveti esimees 40, Punaarmee 22. territoriaalkorpuse staabiülem 1940–41, vangistati 1917, esimeses sovnarkomis välisasjade rahvakomissar 1917–18, Puna- 1941 ja hukati, 1559 armee ülemjuhataja kodusõjas 1918–25, poliitbüroo liige 1919–26. Jäi Tupits, Artur (1892–1941), õigusteadlane ja ajakirjanik, I–V Riigi- Stalinile juba enne Lenini surma alanud võimuvõitluses alla, visati par- kogu (PK), Rahvuskogu ja Riigivolikogu liige, põllutööminister 1932– teist välja 1927, saadeti algul asumisele Kasahstani ja 1929. a N. Liidust 33, 1938–40, Maaliidu toimetaja 1918–19, Kaja peatoimetaja 1919–35 välja. Elas Türgis, Norras ja Mehhikos, kus tapeti Stalini käsul, 1563; ja Uue Eesti peatoimetaja 1935–37, Eesti Lihaekspordi juhatuse esimees 1769; 2034; 2519; 215; 688, 691 1933–38, vangistati 16. XI 1940, suri Ussolje vangilaagris, 1567; 1783; Trubnikov, Vene ohvitser, 1554 2024, 2044; 2260, 2261, 2262, 2284; 198, 202, 207, 208; 447, 461; 673, 693; 890 Trumm, ärimees Tallinnas, 1564; 1763 Turgenev, Ivan, vene kirjanik, 1781 Tsitsikov, armeenlane, ärimees Tallinnas, AS Hermes-Merkur osanik, 1550, 1563; 1765 Turmann, Ernst (1896–1977), endine Pikva mõisa omanik, Vaba- dussõjas Balti pataljoni ohvitser, baltisaksa aktivist, hiljem publitsist Tsänk, Aleksis (1908–42), taluomanik, Riigivolikogu liige, Meremäe Saksamaal, 2277, 2278; 889, 897, 919 vallavanem 1934–39, vangistati 1941 ja hukati Sosvas, 894 Turmann, Maria Wanda (sündinud krahvitar von Dienheim-Brochoc- Tˇsernjavski-Tˇsernigovski, Aleksandr, vene pagulasajakirjanik ja -kir- ka), eelmise abikaasa, 2277 janik Eestis, 1546 Tuulse (Tenson), August (1894–1940), kaitsepolitsei ja poliitilise po- Tˇsernov, Viktor, Vene sotsialist-revolutsionäär, Ajutise Valitsuse põllu- litsei ametnik, siseministri abi 1935–40, tappis enda koos abikaasaga tööminister 1917, kommunistide poolt laialiaetud Asutava Kogu esimees 23. juunil 1940, 1417 1918, läks pagulusse, abielus eestlannaga, 2032; 2280 Tõnisson (Järv), Ann, Jaak Järve vennatütar, Mats Tõnissoni abi- Tˇsernõhh, Aleksei, kommunist, N. Liidu esindaja Riias ja Helsin- kaasa, 2036 gis, 2042; 2284 Tõnisson, Aleksander (1875–1941), kindralmajor, VR I/1, Rahvuskogu Tˇsitˇserin, Georgi, aadlipäritolu bolˇsevik, N. Venemaa välisasjade rah- II koja (abiesimees) ja Riiginõukogu liige, sõjaminister 1920, kaitsemi- vakomissar 1918–30, kirjutas alla Bresti rahulepingule ja Rapallo lepin- nister 1932–33, Vene kaadriohvitser, I Eesti polgu ülem 1917, Vaba- gule Saksamaaga, 2025, 2041; 2260, 2281, 2286 dussõjas I diviisi ülem ja Viru rinde juhataja, hiljem I ja III diviisi ülem, Tˇsukovski, Kornei, vene kirjanik, 1439 Tartu linnapea 1934–39 ja Tallinna ülemlinnapea 1939–40, vangistati 1940 ja mõrvati Patarei vanglas, 1787; 2265; 2513; 208, 210; 452; 671, Tubelien˙e (Hadakauskait˙e), pr, Leedu peaministri ja rahvuspartei 674, 680; 907, 908 (tautininkai) esimehe Juozas Tubelise abikaasa, 891

2316 2317 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Tõnisson, Hans, Jaan Tõnissoni noorem vend, 2035, 2037 15 aastaks sunnitööle, vabanes amnestiaga 1937, vangistati 1941 ja suri Tõnisson (Lõhmus), Hildegard (1890–1976), Jaan Tõnissoni abikaasa, Vjatlagis, 1788; 2025, 2029; 2522; 218, 222; 448; 680; 893; 1421 põgenes 1944 Rootsi, 2037, 2038; 2277; 2524; 197; 447, 460 Tõˇskevitˇs, krahv, Ukraina diplomaat, 2539 Tõnisson, Ilmar Hans (1911–1939), õigusteadlane, Jaan Tõnissoni va- Török, Ungari saadik, 674 nem poeg, hukkus mõrvaohvrina abikaasa käe läbi, 2037; 206, 218; 447; Türna (Jürna), K., salatrükikoja organiseerija, 2279 679; 900, 904; 1439 Tyszkiewicz, krahv, Leedu diplomaat, 2280, 2281 Tõnisson, Jaan (1868–1941), õigusteadlane ja ajakirjanik, VR III/1, TÜ dr. jur. h. c., Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ning I–V Riigi- Uesson, Anton (1879–1942), insener, I Riigikogu (ETE), Rahvuskogu ja kogu (ERE, ERKE) ja Riigivolikogu liige, II Riigikogu esimees 1923– Riiginõukogu liige, Tallinna linnapea 1919–34 ja abilinnapea 1934–38, 25 ja V Riigikogu esimees 1932–33, peaminister 1919–20, riigivanem kirjastusühisus Vaba Maa esimees, Inseneride Koja esimees, vangistati 1927–28 ja 1933, portfellita minister 1918–19, välisminister 1931–32, 1941 ja hukati Sverdlovskis, 2040; 2542; 205, 206; 463 Postimehe peatoimetaja 1896–1935, Vene I Riigiduuma liige, TÜ ühiste- Uexküll, parun Bernhard v. (1850–?), Vigala majoraadi endine oma- gevuse professor 1935–39, vangistati 12. XII 1940 ja mõrvati tõenäoliselt nik, hiljem elas Berliinis, 1547, 1549 2. või 3. juulil 1941 Tallinnas, 1551, 1557; 1764, 1767, 1769, 1770, Uhke, Rein (1904–1966), usuteadlane, Tallinna Pauluse koguduse õpe- 1772, 1776, 1777, 1779, 1780, 1781, 1783, 1785, 1791; 2028, 2035, taja 1932–44, vabadussõjalane, vangistatud ja välja saadetud, põgenes 2036, 2037, 2038, 2039; 2263, 2264, 2266, 2268, 2272, 2277, 2280, 1944 Rootsi, 220 2283, 2284, 2286; 2518, 2519, 2521, 2523, 2526, 2527, 2528, 2530, 2531, 2532, 2533, 2540; 196, 197, 206, 222, 223; 446, 447, 449, 452, Uibopuu, Arthur (1879–1930), pankur, Asutava Kogu liige (ERE), Tal- 453, 459, 460, 461, 462; 667, 671, 678, 680, 684, 685; 901, 903, 904, linna Krediitpanga direktor 1907–30, Eesti Panga president 1925–26, 907, 908, 909, 911, 917; 1184; 1413, 1414, 1416, 1419, 1423, 1424, Tallinna Eesti Kirjastusühisuse juhatuse esimees 1919–26, 1556; 1768, 1426, 1439 1771, 1776, 1786; 2518 Tõnisson, Juhan, Jaan Tõnissoni vanem vend, kõrtsmik Viljandis ja Uibopuu, Friedrich, Päevalehe ärijuht, 1556 taluomanik, 2035, 2036, 2037 Ulmanis, K¯arlis, agronoom, VR III/1, Läti peaminister ja presi- Tõnisson, Jüri (1870–1952), Jaan Tõnissoni noorem vend, aednik Eeri- dent, 2284; 2533; 195, 198, 209, 210; 448; 694; 891, 896, 917; 1184, kal, küüditati 1949, 2035, 2037 1186, 1187 Tõnisson, Lembit Rein (1918–1934), Jaan Tõnissoni teine poeg, 197 Uluots, Jüri (1890–1945), õigusteadlane, Asutava Kogu (Maaliit), I, II ja IV Riigikogu (PK), Rahvuskogu ja Riigivolikogu liige, Rahvuskogu Tõnisson (Veimann), Mari, Jaan Tõnissoni ema, 2035 I koja esimees, Riigivolikogu esimees 1932–39, peaminister 1939–40, Tõnisson, Mats, Jaan Tõnissoni vanem vend, Mursi peremees, 2035, peaminister presidendi kohustes 1944–45, TÜ dotsent ja professor 1920– 2036 40, Isamaaliidu keskjuhatuse esimees, läks 1944 Rootsi, 2541; 204; 452, Tõnson, Leopold (1878–1935), sporditegelane, VR I/2, Vabadussõjas 455; 667, 670, 672, 677, 686; 892, 901, 903, 904; 1634, 1635 Kalevlaste Maleva pealik, kapten, hiljem ettevõtja Tallinnas, 2278 Und´en, pr, Rootsi saadiku abikaasa, 1775 Tõrmaküla, Ignas (Tallenhof, Hugo, 1908–1993), õigusteadlane, Põllu- Und´en, Ulf Thorsten, Rootsi saadik Riias ja Tallinnas, VR III/1, 1779; töökoja peasekretär 1936–40, metsavend 1941, II maailmasõjas Soome 2028 sõjaväe 200. rügemendis 1943–44, lipnik, Eestis augustis 1944, Saksa- Under, Marie (1883–1980), luuletaja, põgenes 1944 Rootsi, 1638 maale 1944, Inglismaale 1947, Kanadasse 1950, 1415 Ungern-Sternberg, parun v., 1424 Tõrvand, Juhan (1883–1942), kindralmajor, Vene kaadriohvitser, ko- dusõjas Kornilovi ja Denikini staabis, Eesti kindralstaabi ja Sõjavägede Unˇsliht, Jossif, poola päritolu kommunist, VTˇsK-GPU esimehe asetäitja, Staabi ülem 1920–34, oli kohtu all seoses sõjalaevade müügiga Peruule, vangistati võimuvõitluse käigus ja hukati, 1556 vangistati 1936 väidetavalt vabadussõjalaste toetamise eest, mõisteti

2318 2319 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Unt, Johan (1876–1930), kindralmajor, VR I/2 ja III/2, Vene kaadrioh- Walley, Briti ametnik, 910 vitser, II Eesti polgu ülem 1917–18, Vabadussõjas 2. jalaväepolgu ülem Vallner, Artur (1887–1939), kooliõpetaja, Ajutise Maanõukogu liige ning I diviisi brigaadiülem ja diviisiülema abi, Kaitseliidu ülem 1919– (esimees 1917), hiljem kommunist, Eesti Töörahva Kommuuna rahva- 20, sõjaväeringkonna ülem 1920–24, ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem hariduse valitsuse juhataja, jäi N. Venemaale, kus hukati, 1784 1924–28, III diviisi ülem 1928–30, Tallinna garnisoni ülem 1920–30, langes kommunistide mõrvaohvrina, 1554; 1788 Walter (Kentmann), Christel (1895–1981), Oleviste koguduse õpetaja Erich Friedrich Walteri abikaasa, läks 1939 Saksamaale, 1424 Urb, kommunist, 2258 Walter, v., Saksa diplomaat Moskvas, 1431 Urbˇsien˙e (Masiota), Mare, Juozas Urbˇsysi abikaasa, 915 Vambola (Simpmann), Julius (1876–1949), insener, tööstur ja sport- Urbˇsys, Juozas, Leedu välisminister, 915 lane, 2263 Ustinov, Aleksei, N. Liidu esindaja Eestis 1934–37, 216; 452 Van den Bosch, pr, 2274 Ustjuˇzaninov, näitleja, president Pätsi massöör, 898 Van den Bosch, USA konsul, 1562; 2266 Utuste, Maarda (Marta Lepp, 1883–1940), kirjanik, tsaariaegne revo- Vanja, Johannes (1893–1937), kommunist, I Riigikogu liige, põgenes lutsionäär, korduvalt vangistatud ja asumisel, hiljem rahvusliku taara usu N. Venemaale, kus vangistati ja hukati, 1765 loojaid, 2278 Vares, Tõnis (1859–1925), õigusteadlane, rahaminister 1920, senaa- Uusmann, Karl, kaupmees Kohilas, majade ja laevade omanik Tallin- tor Manasseini tõlk 1884, riigikohtunik 1922–24, Eesti Panga direktor nas, 2282; 1189 1924–25, 1774, 1780 Uvarov, vene pagulane Saksamaal, 903 Vares-Barbarus, Johannes (1890–1946), arst ja luuletaja, VR I/3, nu- Vaabel, Juhan (1899–1971), dr. jur., TÜ ﬁnantsõiguse professor, EVLi kuvalitsuse peaminister juunis 1940, ENSV ÜNP esimees 1940–46, ta- 1935. a valitsuse nimekirjas majandusministri kandidaat, oli selle eest peti või tappis enda ise, 199; 670 kohtu all, kuid mõisteti õigeks, kommunistide teenistuses 1940, nende Varga, Jevgeni, Ungari juudi päritolu N. Liidu majandusteadlane, 1431, poolt määratud Eesti Panga president 1940, ENSV rahanduse rahvako- 1432 missari ja rahandusministri asetäitja 1940–41, 1942–47, ENSV TA asepresident 1946–51, 1964–68, ÜK(b)P 1945, 209 Warma, Aleksander (1890–1970), õigusteadlane, kaptenmajor, VR I/3, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige, eksiilvalitsuse välisminister 1953– Vadi, Voldemar (1891–1951), dr. med., TÜ ja TRÜ sisehaiguste dotsent 62, peaministri asetäitja 1962–63 ja peaminister presidendi kohustes ja professor 1924–42, 1944–51, arstiteaduskonna dekaan 1937 ja 1944– 1963–70, Vabadussõjas merejõudude staabi ülema abi ja k.t, teenis 46, ENSV Teaduste Akadeemia liige, 1184 mereväes ja kaitseministeeriumis 1920–26, välisministeeriumi juriidi- Wagner, Richard, saksa helilooja, 1433 lise büroo ja administratiivosakonna juhataja 1926–31, saatkonnanõunik Moskvas 1931–33, peakonsul Leningradis 1933–38, saadik Kaunases Vaher, Karl (1877–1942), kolonelleitnant, Toompea lossi komandant 1938–39 ja Helsingis 1939–40, jäi Soome, läks 1944 Rootsi, 446; 915 1924–25, vangistati 1941 ja suri Sevurallagis, 1788 Vasar, Juhan (1905–1972), ajaloolane, TÜ majandusajaloo profes- Vaiciuska, loomaarst, Leedu sõjaline esindaja Eestis, 1548 sor 1938–44, haridusministeeriumi teaduse ja kunsti osakonna direk- Vain, Jaan (1886–1942), advokaat, Asutava Kogu, I–IV Riigikogu tor 1936–40, EOV haridusdirektori abi 1941–44, põgenes Saksamaale (ESDTP, ESTP) ja Riigivolikogu liige, II Riigikogu abisekretär 1923– 1944, suri USAs, 455, 463; 686; 1638 24, varjas end 1941, suri Tartus; Kalju Mätiku isa, 2263 Wasilewski, Leon, Poola poliitik, VR III/1, 1766 Vainˇstein (Gutˇskov), Moritz, juudi päritolu tˇsekist, oli luureagent Lätis, Vasjukov, N. Liidu välisasjade rahvakomissariaadi ametnik, 1429 hiljem NKVD volinik Leningradis, vangistati ja hukati, 446 Vassiljev, polkovnik, Briti luure agent, 1565 Wallenberg, Rootsi pankur, Enskilda Bankeni omanik, 1776, 1779

2320 14 2321 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Vaughan, Sir John Charles Tudor, Briti diplomaat, VR III/1, saadik Wellner, Harald (1893–1970), ajakirjanik, eelmise vend, Meie Aasta- Riias ja Tallinnas, 2045, 2046; 2265, 2281; 2524 saja ja Tartu Päevalehe toimetuse liige 1913–14, “Estonia” näitejuht Webermann, Ernst Constantin (1885–1940), kalanduseriteadlane, 1914–17, Sakala toimetaja 1917–18, Eesti Päevalehe toimetaja Peter- II Riigikogu liige (rahvuslik-vabameelne), kaubandus-tööstusminister buris 1918, Vaba Maa uudisteosakonna toimetaja 1919–38, Esmaspäeva 1926, konsul Kreekas ja Türgis 1927–32, vangistati 20. XII 1940 Tallin- toimetaja 1921–22, Sõnumete peatoimetaja 1931–34, Eesti Ajakirjanike nas ja tappis enda järgmisel päeval Patarei vanglas, 2272 Liidu esimees 1927–29, läks Soome 1939 ja Rootsi 1944, 1566, 1567; 1761, 1764, 1765; 2032, 2040, 2046; 2260, 2270, 2271, 2274, 2275, Wedding, Bruno, Saksa saadik Tallinnas, 1565; 1775, 1782; 2275 2277, 2528; 201, 205, 207, 208, 211, 212; 462; 914 Veem, Helmut (1896–1941), kapten, VR I/3, ohvitser Vabadussõjas, Wells, Herbert George, inglise kirjanik, 1425 kaitsepolitsei peavalitsuse ülem 1920, kindralstaabi ohvitser 1920–24, kriminaalpolitsei ametnik 1924–40, vangistati 8. IX 1940 ja hukati Tal- Velner, Värdi (1907–1992), õigusteadlane, Rahvuskogu ja Riigivoli- linnas, 1787 kogu liige, Valga maavalitsuse esimees ja maavanem 1936–40, 1941–43, oli vangistatud 1944–55, 668, 672, 673 Veermaa (Vreeman), Richard (1901–1942), õigusteadlane, III–V Rii- gikogu (PK) ja Rahvuskogu liige, siseminister 1938–39, politseivalitsuse Vennikas, Richard (1897–1949), eesti kommunist ja tˇsekist, põranda- direktor 1935–38, vangistati 31. VII 1940, suri Ussolje vangilaagris, 201; alune Eestis 1918–20, hiljem kõrgetel ametikohtadel Tˇsekaas, N. Liidu 680; 892, 898, 903, 905, 912 sõjaväeluures ja OGPUs (resident Soomes 1921–22). Pääses parteipu- hastusest eluga ja oli Tallinna tselluloosi- ja paberikombinaadi direktor Veiderma, Aleksander August (1888–1972), kooliõpetaja, Asutava 1944–49, 1544, 1784 Kogu (ETE) ja Rahvuskogu liige, haridusminister 1922–24, Vaba- dussõjas Tallinna kaitsepataljoni kooliõpetajate roodu ülem, Tallinna Vennola, Juho Heikki, Soome välisminister 1922–24, 1559; 1766 koolivalitsuse juhataja 1919–28, Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaa- Verjovkin, Pjotr, viimane Eestimaa kuberner 1915–17, 1417 siumi direktor 1928–44, oli vangistatud 1944–54, Mihkel Veiderma Wesley, Soome punakaardi staabiülem, 1762, 1764, 1765; 2027 isa, 1771 Vesmanis, Läti poliitik, 1781; 2027 Veiler, Aleksander (1887–1950), ajakirjanik ja ettevõtja, Ajutise Maa- nõukogu, Asutava Kogu, I ja III Riigikogu (ETE) ning Rahvuskogu Vestel, Georg Hugo (1882–1933), majandustegelane ja poliitik, VR I/2, II koja liige, Tallinna Teataja ja Päevalehe toimetuse liige 1909–17, kir- rahaminister 1921–24, kaubandus-tööstusminister 1922–23, Vabadus- jastusosaühingu Vaba Maa asutaja 1918, Vaba Maa peatoimetaja 1918– sõjas 2. raskesuurtükiväe divisjoni ülem, Eesti Panga direktor 1920–21, 19, osaühingu ärijuht 1919–40, põgenes 1944 Rootsi, läks sealt Kana- Tallinna Krediitpanga direktor 1924–33, 1551, 1557, 1560; 1761, 1763, dasse, Meie Elu toimetaja, Voldemar Pätsi naisevend, 1566; 1763, 1767; 1769 2029, 2040, 2043, 2044; 2258, 2261, 2267, 2283, 2284, 2286; 2513, Vestholm, Jakob (1877–1935), kooliõpetaja, Asutava Kogu, I–IV Rii- 2531, 2537, 2538; 196, 197, 205, 206, 208, 210, 212, 219, 222; 447, gikogu liige (ERE), Asutava Kogu abiesimees 1919, omanimelise 449, 452, 457, 458, 460, 462, 463; 667, 680, 681, 682, 683, 684, 686, eragümnaasiumi direktor Tallinnas 1914–33, 223 687, 690, 692, 693, 694; 890, 899, 902; 1188 Wetter-Rosenthal, Berend Hermann Otto v. (1874–1940), baltisaksa Weiss, baltisaksa aktivistid, 897 jurist ja poliitik, AS Rotermanni Tehaste direktor ja advokaat Tallinnas, Weiss, Karl Franz Robert (1863–?), raamatukaupmees Tallinnas, 2522 lahkus 1939 Saksamaale, 1547, 1548 Vellema, Mihkel (1889–1948), kooliõpetaja, Rahvuskogu liige, Tartu Weygand, Maxime, Prantsuse kindral, VR I/1, 1637 tööstuskooli juhataja, 452, 456 Vienne, Louis Mathieu de, Prantsusmaa saadik Riias ja Tallinnas, Wellner, Ferdinand (1886–1941), advokaat Räpinas ja Tallinnas, VR III/1, 1763, 1767, 1782; 2027, 2028, 2042, 2046; 2261, 2264 Moskva opteerimiskomisjoni esimees 1920, riigikonrolöri asetäitja V¯ıgrabs, Juris, Läti ajaloolane, 680 1920–21, vangistati 1941, suri Sevurallagis, 1566 Vihvelin, August (1875–1941), pangaametnik Tallinnas ja Viljandis, vangistati 1941 ja suri Sevurallagis, 2527

2322 2323 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Viira, Eduard (1888–1939), antikvaar, 2268 Virta, Nikolai, N. Liidu propagandakirjanik, 1432 Viitak, Nikolai (1896–1942), insener, Riigivolikogu liige, teedeminister Visnapuu, Henrik (1890–1951), luuletaja, Varamu toimetaja 1937–40, 1937–40, vangistati 1941 ja hukati Sosvas, 1634 põgenes 1944 Saksamaale, suri New Yorgis, 199, 205; 899; 1185 Viks, Valter Karl (1895–1959), usuteadlane, Rõuge koguduse õpe- Witte, krahv Sergei, Venemaa teede- ja rahaminister, Ministrite taja 1922–36, Võru praost, Ilumäe koguduse õpetaja 1938–41, Tallinna Nõukogu esimees 1905–06, 446 Peetri koguduse õpetaja 1942–44, põgenes 1944 Saksamaale, läks 1949 Vivalba, Gino, Itaalia diplomaat, saadik Riias, 2523 USAsse, EELK Chicago koguduse õpetaja 1949–59, 219 Vlass, külanõukogu esimees Krimmis, 1635 Wilgus, juudi päritolu ärimees, Solomoni abi Tallinnas, 1562, 1563 Wohltat, 1423 Wilhelm II, Saksa keiser 1888–1918, kukutati ja põgenes Hollandisse, kus suri, 1559; 2542; 195; 675; 903 Voikov, Pjotr, bolˇsevik, võttis osa tsaariperekonna mõrvamisest, esindaja Poolas 1924–27, sai surma atentaadis kättemaksuks Romanovite ´ Villecourt, Louis Claude Etienne (1897–1930), prantsuse jurist, Kaarel perekonna hävitamise eest, 2025; 2537 Robert Pusta erasekretär, 2264 Voionmaa, Kaarle Väinö, Soome ajaloolane ja poliitik, 2528 Vilms, Juhan (1893–1952), arst ja eugeenik, IV Riigikogu liige (ETE, rahvuslik töökoondis), põgenes 1944 Soome, läks sealt 1945 Rootsi, suri Volck, Adalbert, advokaat Tartus, 447 Argentiinas, Jüri Vilmsi vend, 453; 678, 694 Voldemaras, Augustinas, Leedu poliitik, peaminister 1918–19, 1926– Vilms, Jüri (1889–1918), õigusteadlane, VR III/1, Ajutise Maanõukogu 29, 2539 abiesimees, Päästekomitee liige 1918, Ajutise Valitsuse peaministri Wolf, Theodor, ärimees, 1187 asetäitja ja kohtuminister, advokaat Tallinnas, Päevalehe toimetuse liige Volkonskaja, vürstinna Tamara (sünd. paruness Rosen), järgmise abi- 1917, tööerakonna loojaid, suundus märtsis 1918 välismaale, vangistati kaasa, 1554 ja hukati Soomes, 1763, 1764; 2026; 200 Volkonski, vürst Grigori (1900–?), Eesti diplomaat, ajutine asjur Roo- Vinnal, Hans (1882–1928), ärimees ja ettevõtja Tallinnas, Krediitpanga mas, kaotas koha naise varjamatu Eesti-vaenuliku hoiaku pärast, 1554 nõukogu liige, Üleriikliku Kaupmeeste Liidu esimees 1921–23, hukkus autoõnnetusel, 1566; 2534 Volkov, professor, Vneˇstorg’i spetsialist, 1774, 1777, 1778, 1781 Vir´anyi, Elem´er (1897–1945), ungari keeleteadlane, TÜ ungari keele Voroˇsilov, Kliment, N. Liidu marssal, Stalini lähimaid kaastöölisi, riigi- lektor 1923–28, jäi kadunuks Budapesti pommitamisel N. Liidu vägede kaitse rahvakomissar 1925–40, poliitbüroo liige 1926–60 ja ülemnõukogu poolt, 214 presiidiumi esimees 1953–60, 446; 911; 1428, 1429 Virgo, Eduard Reinhold (1878–1938), ajakirjanik ja diplomaat, Vorovski, Vatslav, poola päritolu bolˇsevik, N. Vene esindaja Skandi- VR III/2, välisdelegatsiooni liige 1918–19, välisministri abi ja poliiti- naavias 1917–21 ja Itaalias 1921–23, sai surma atentaadi ohvrina Lau- lise osakonna juhataja 1920–21 ning väliskaubanduse osakonna direktor sanne’is, 1566; 2518 1931–38, ajutine asjur Skandinaavias 1919, 1921–22, 1923–28, saadik Vorst, Hans, Saksa ajakirjanik, 1559 Riias 1928–31, ETA asutaja, 1553, 1565; 1764, 1779; 891 Wrangel, parun Pjotr, baltisaksa päritolu Vene kindralleitnant, Vene Virgolitˇs, polkovnik Lieveni väeosas, 693 kodusõjas viimane Valge armee ülemjuhataja, paguluses ROVSi (Vene Wirkhaus, Adalbert (1875–1928), ärimees, AS Silva osanik, kauban- Sõjaväelaste Liidu) esimees, mürgitati Brüsselis GPU poolt, 1545; 2025; dus-tööstuskoja juhatuse liige, 1558 2280; 688 Virma, Karl Johannes (1879–1942), poliitik, Ajutise Maanõukogu, Wrangell, krahv, Rootsi aadlik, 456 Asutava Kogu, I–III Riigikogu liige (ESDTP,ESTP), II Riigikogu abiesi- Wrangell, parun Georg v. (1872–?), baltisaksa ajaloolane ja genea- mees 1923–24, teedeminister 1924–25, Tallinna abilinnapea 1927–34, loog, 677 vangistati 1941 ja suri Kirovi vanglas, 2258, 2262, 2263

2324 2325 Eduard Laamani päevik 1922–1940 Eduard Laamani päevik 1922–1940

Wrangell, parun Wilhelm v. (1894–1976), IV ja V Riigikogu ning EDUARD LAAMANI PÄEVIKU KOMMENTAARIDES Riiginõukogu liige, saksa kultuuromavalitsuse esimees, läks Saksa- ESINEVAD LÜHENDID maale, 2522; 678; 893, 894, 897 Vreeman, Richard = Richard Veermaa AS = aktsiaselts Vries, Axel de (1892–1963), baltisaksa ajakirjanik, II Riigikogu liige, Revaler Bote, Revaler Zeitung’i ja Estländische Zeitung’i peatoime- Dr = doktor taja 1921–40, läks Saksamaale, professor Werner Zoege v. Manteuffeli EELK = Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik väimees, 1786; 2025, 2035; 2259; 2522; 213; 450; 677; 907 EISTP = Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (endine Eesti Wuolijoki, Hella (1886–1954), eesti ja soome kirjanik, ärinaine Soo- Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, ühines 1925 Eesti Sotsiaalde- mes, Nõukogude välisluure kauaaegne agent “Poeet”, 1553, 1554; 1764; mokraatliku Tööliste Parteiga Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Parteiks) 455; 1423, 1424, 1426 EK(b)P = Eestimaa Kommunistlik (bolˇsevike) Partei Wuolijoki, Hugo Robert Väinö, Soome poliitik, 2518 EKRE = Eesti Kristlik Rahvaerakond Võhmar (Võhmann), Anton (1892–?), kooliõpetaja, Narva linnapea, ENSV = Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik välisministeeriumi ametnik, läks 1927 Argentiinasse, 2519, 2522 EOV = Eesti Omavalitsus Väinö I (Hessen-Kasseli maakrahv Friedrich Karl), keiser Wilhelm II õemees, valiti oktoobris 1918 Soome kuningaks, kuid saabus ainult Hel- ERE = Eesti Rahvaerakond singi reidile, kuhu talle järele jõudis teade Saksa revolutsioonist, 1559 ERK = Eesti Rahvuslaste Klubi Väli, Bernhard (1900–1943), pottsepp, vabadussõjalane, vangistatud ERKE = Eesti Rahvuslik Keskerakond 1935–38, vangistati 1941 ja suri Vosturallagis, 219 ESDTP = Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei Väli, Karl Johannes August (1882–1925), notar, Asutava Kogu liige 1919 (rahvaerakond), 1773 ESTP = Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Väljamäe, Heinrich Voldemar (1883–?), majandusteadlane, Tallinna ETA = Eesti Telegraaﬁ Agentuur linnapanga direktor 1914–19, hiljem Tallinna elektrijaama, gaasivabriku ETE = Eesti Tööerakond ja veevärgi direktor, 1761 ETK = Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus Vürst, Hans, sotsiaaldemokraat, 1905. a revolutsionäär, hiljem ohranka EVL = Eesti Vabadussõjalaste Liit (ka Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) agent, 2279 GPU = Riiklik Poliitiline Valitsus (poliitiline politsei N. Venemaal, hil- Öpik, Oskar Eugen (1895–1974), diplomaat, välisministeeriumi amet- jem OGPU) nik 1920–23, asjur Kaunases 1927–28, nõunik Moskvas, Berliinis ja Pariisis 1928–36, saadik Kaunases 1936–38, välisministri abi 1938–39, Ispolkom = täitevkomitee saadik Pariisis 1939–42, EOVi kohtudirektor 1942–44, põgenes 1944 KK = Keskkomitee Saksamaale, suri Põhja-Iirimaal, 2261, 2269, 2276; 2525; 913; 1189 Komintern = Kommunistlik Internatsionaal Üksti, 1777 KP = kommunistlik partei Ümarik, Jaak (1891–1981), agronoom, Ajutise Maanõukogu liige (es- KSK = Kõrgem Sõjakool seer), põllutööministeeriumi ametnik, põllumajandusosakonna direktor 1937–40, oli küüditatud 1949–55, 1415 MN = Ministrite Nõukogu NKVD = Siseasjade Rahvakomissariaat NL = Nõukogude Liit

2326 2327 Eduard Laamani päevik 1922–1940

NSDAP = Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei NSVL = Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit OGPU = Ühendatud Riiklik Poliitiline Valitsus (GPU nimetus pärast N. Liidu loomist) OÜ = osaühisus PK = Põllumeeste Kogud Pr = proua RKN = Rahvakomissaride Nõukogu SA = Sturmabteilungen (rünnakrühmad) Sovnarkom = rahvakomissaride nõukogu TA = Teaduste Akadeemia TPI = Tallinna Polütehniline Instituut TRÜ = Tartu Riiklik Ülikool TTÜ = Tallinna Tehnikaülikool TÜ = Tartu Ülikool UNKVD = oblasti või krai siseasjade valitsus Vneˇstorg = N. Liidu näiliselt riigist (s.t parteist) sõltumatu väliskauban- duslik organisatsioon Vojenrevkom = sõjalis-revolutsiooniline komitee VOKS = Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Üleliiduline Ühing VR = Vabaduse Rist ÜK(b)P = Üleliiduline Kommunistlik (bolˇsevike) Partei ÜNP = Ülemnõukogu Presiidium

2328