Kaks Sajandit Ilmaselgitamist Eestis

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kaks Sajandit Ilmaselgitamist Eestis KAKS SAJANDIT ILMASELGITAMIST EESTIS Andres Tarand SISSEJUHATUS Õigel asjal on kolm komponenti ja kolm allikat — nagu ena- mikku Eesti praegusi lugeda oskajaid on õpetatud. Käesoleva kirjutise sünni üks komponente oli Eesti raamatuaasta 1935. a. Selleks puhuks väljaantud kogumikus Raamatu osa Eesti arengus on professor Jaan Sarv kirjutanud lühidalt populaarteaduslikust kirjandusest Eestis. See ärgitas mind võrdlema selle ala seisu kol- mandik sajandit hilisema ajaga. Teine eeltingimus oli Hruˇstˇsovi sula, mille käigus Stalini perioodi trükisõnas keelatud sõnumid loodusõnnetustest ja mõned keelatud teadused hakkasid teatud elumärke ilmutama. Eestis asutati 1958. a mitu ajakirja, millel oli olnud eelkäijaid enne sõda ja mille kaante vahele mahtus pi- sut enam, kui avalikult kuulutati. Et Eesti asja aeti ainult õrnalt läbi lillede, siis avalikku otsejuttu võimaldas hoopis enam loodus- teaduste populariseerimine. Sel taustal otsustati Tartus (vähemalt üks initsiaatoreist oli professor Viktor Masing) pidada populari- seerimisalane nõupidamine. Arutelu toimus tõenäoliselt 11. sep- tembril 1967. Konverentsi lõpuks koostati ka loetelu otsustatust, mis kuhugi kõrgemale läkitati (seda nimetati resolutsiooniks). Nõudmiste-soovituste hulgas oli populaarteaduslikele artiklitele suurema trükipinna nõudmine (tolle aja plaanitud paberipuuduses ei antud ajalehtede vahel välja lisalehti), soov teha Ajakirjanike Liidu juurde ka populariseerijate sektsioon, eluline ettepanek tõsta ajakirja Eesti Loodus honorare, parandada oluliselt Keele ja Kir- janduse Instituudi ning Tartu Ülikooli eesti keele kateedri olelus- tingimusi, luua Eesti Kirjandusmuuseumile võimalused enamaks 2019 Kaks sajandit ilmaselgitamist Eestis Andres Tarand minevikku meenutavaks tööks, kirjutada rohkem eestlaste saavu- Nende pahategudest pajatab aga rahvasuu ja nende kirjeldamine tustest, kohustada populaarlugusid kirjutama ka akadeemikuid, on ajalehtedele Eestis meeldinud vähemalt kahe sajandi jooksul. lülitades selle tegevuse nii nende kui ka teiste kirjutajate tööplaani; Nagu selgus ühenduses Tartu meteoroloogile Johannes Letzman- kirjastuselt “Valgus” taotleti raamatute väljaandmise perspektiiv- nile pühendatud konverentsiga Tartus 1995. a, ei kattu saksla- plaani, juhiti tähelepanu tõlgete kvaliteedi parandamise vajadu- sest uurija ning eestikeelses ajakirjanduses avaldatud trombide sele ning sooviti avaldada rohkem looduskaitsematerjale. Ma nimestik kuigi suurel määral. Siit sugeneb arvamus, et harul- ei tea, kas mõni neist seemnetest ka idanema läks, kuid üld- daste loodusnähete otsing on omal kohal ka 20. sajandi ajakirjan- vaimult näib ettevõtmine viitavat kõrgendatud ootustele seoses dusest. “Kolmest kohalikust keelest” tingitud hajusus on Eestis Tˇsehhoslovakkia käärimisega, mis siis aasta hiljem ootused tan- hakanud taanduma alles äsja, kuid oleme veel kaugel siin loo- kide abil lootusetuks muutis. Neist asjaoludest ergutatuna olin dud kultuuri liitmisest tervikuks. 20. sajandi ajakirjanduse maht üritanud pilti saada, mida Eestis minu eriala lähedast “laiale lu- on mõistagi märksa suurem 19. sajandi omast. Kui näiteks oleks gejale” pakutakse. Olin valinud perioodika ning eraldi Eesti Loo- soov taotleda granti erakordsete ilmastikunähete kataloogi tege- duse aastaist 1958–1967. Hiljuti midagi muud otsides sattus see miseks, peaks suutma hinnata, kui palju aega nõuab asjaomaste lõpetamata töö mulle kätte. Ja oli ehk juhus, et samale ajale ajalehtede läbilappamine. Selleks on mõeldud (moodsa nimega) langes ülikooli juubelile pühendatud Akadeemia number (2002, pilootprojektid, mida võib ka prooviuuringuteks hüüda. Kuigi see nr 12), kus Georg Friedrich Parroti ülikooli taasavamise kõne tahk ei puutu otseselt siia, oli ta siiski üks eeltingimusi teatud hulga kannab pealkirja “Looduse tundmisest ja selle mõjust inimkultuu- 20. sajandi perioodika läbivaatamiseks nüüd. Ja lõpuks tekkis mul rile, vaadatuna niihästi intellektuaalsest kui moraalsest küljest”, taasiseseisvuse esimestel aastatel mulje, et perioodika oma ena- mida käsitagem siis kolmanda komponendina. Allikatest märgime muses “lõõtsutas” asja eest ja turumajanduse suurest õhinast, mis eeskätt põhilist. Kümmekond aastat pärast Tartu nõupidamist olin võiks ju peegelduda ka valdavalt neutraalse ilmastikualase mater- jõudnud ajaloolise kliima kohta käivate materjalide kogumisel ka jali vähenemises. See innustas tegema võrdlusi varasemate rahu- Eesti vanema ajakirjanduseni ning avastanud Otto Wilhelm Ma- tute ja taustaks muidugi ka rahulike perioodide ajakirjandusega singu rikkaliku pärandi tema sellest tööst, mida hiljem hakatigi Eestis. Niisiis ei pretendeeri alljärgnev tüüpilise prooviuuringuna populariseerimiseks nimetama. Tõsi, Masing sõnastab ise ka oma suurele täpsusele, kuid tohiks ometi anda mõned orientiirid. Teise ajalehe teise eesmärgi: Kui meie Näddala-lehest mitte muud head allikana on kasutatud esimesi eestikeelseid meteoroloogiaalaseid peaks ollema, sis ommetige sedda temmast arvame heaks tullevad, raamatuid (mitmed küll broˇsüüri mahtu) ning kolmandana väheses et nisuggused asjad, mis kui mällestamise ja teadmise väärt asjad ulatuses kalendreid. meie maal sünnivad ja juhtuvad, kõikipole kuluvad, ja õppetuseks Jälgimegi siis esiteks seda, kui sageli ja kuidas on kahe sajandi jävad (1821, nr 43). jooksul ilma ja kliimaga seotud ainest eestikeelses perioodikas Vanema aja piiriks moodsa ajaga pidasin tollal Tartu Meteo- käsitletud. Kvantiteedile lisaks pakub huvi ainevaldade vahekord, roloogia Observatooriumi asutamist detsembris 1865, kuid hil- milleks on toodud — tõsi küll, mõneti tinglik — sõnumite sisu- jem, Eesti 19. sajandi ajakirjanduse hõlmamiseks, nihutasin üla- line liigitus. Viimane omakorda võimaldab välja tuua mõnede piiri sajandivahetusele. Kuigi ilmavaatlusjaamade võrk järjest ajastute “lemmikteemad”. Erakordsete ilmastikunähtuste puhul, laienes ja 1885. aastast hakkas tegutsema Liivimaa sademe- mis võiksid ju olla ajakirjanduse poolt alati armastatud, ei suutnud tevõrk, mis oli mõõtmispunktide poolest maailma tihedaim, on ma vastu panna kiusatusele tuua mõned näited ka nende kirjelda- näiteks äikese ja sellega seotud erakordsete nähtuste (rahe, tuu- misest eri aegadel. Seejuures on ajajärgu keel jäänud muutmata, lispask) ulatus territooriumil sedavõrd piiratud, et need ilma- välja arvatud v kasutamine w asemel. jaamade “võrgusilmadest” sageli registreerimata läbi lipsavad. 2020 2021 Kaks sajandit ilmaselgitamist Eestis Andres Tarand Tabel 1. Ilmasõnumid Eesti perioodikas. Ajastute võrdlus. Periood Väljaannete Sõnumeid Ilmasõnumi- Erakordseid nähtusi nr kokku ilmast te osa %% kokku Eestis välismaal 1806–1849 536 161 30 75 40 35 1857–1881 389 127 33 50 37 13 1905–1906 132 16 12 19 13 6 1919–1920 Maakonna- lehed 234 72 31 40 37 3 Päevalehed 402 48 12 35 35 0 1935–1936 Maakonna- lehed 105 136 130 46 37 9 Päevalehed 87 68 78 74 45 29 selles, et esimese lehe väljaandjad Gustav Adolph von Oldekop, 1947–1951 227 9 4 0 Johann Philipp von Roth, Carl August von Roth ja Georg Philipp 1993 400 35 9 27 15 12 August von Roth toetusid saksakeelsetele ajalehtedele ning jutus- 1998, 2002 tasid enamasti ümber kaugetel maadel juhtunut. O. W. Masin- Maakonna- gul olid kirjasaatjad Eesti- ja Liivimaal ning ülekaalus kohalikud lehed 338 67 20 40 31 9 sündmused. Selle ajajärgu joonisel kujutatud näitaja viib allapoole Päevalehed 176 118 67 62 46 16 Fr. R. Kreutzwaldi Maailm ja Mõnda, kus pisut rohkem kui 150 Eraldi tuli peatuda ilmaennustustel kui suhteliselt noorel, artiklist võib ilmaga seotuks lugeda umbes 15. Kreutzwald läkitas 19. sajandit mitte läbival nähtusel Eesti perioodikas. Sõnumite aastatel 1838–1849 oma jooksvad ilmakirjeldused Võrust Tartus il- loendamisel ei ole 1920. aastast Eesti ajalehtedes regulaarselt aval- munud ajalehele Das Inland, mis avaldas ohtrasti loodusteemalist datavaid lühiajalisi ilmaprognoose arvesse võetud, küll aga on pea- materjali, toetudes võrdlemisi suurele korrespondentide hulgale. tutud pisut sellel, kuidas maailmas nii kaugele jõuti, see tähendab Kuid nimetatud ajaleht ei olnud eestikeelne. Tema lülitamine tabe- sünoptika sünnilool. Sel teel saadud ilmaennustustele vastandu- lisse on tingitud asjaolust, millele juhtis tähelepanu juba Gustav vad ilmaprohvetite arvamused ajakirjanduses ja rahvatarkuste ka- Suits (Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamatus 1940): Kreutz- sutamine niipea, kui ennustatakse kaugemale viiest päevast (hea wald kasutas ilmastikukirjeldusi osalt poliitilistel eesmärkidel, an- küll, ühest nädalast). Olen peatunud põgusalt ka nendel ˇzanridel, des ühtlasi teada talurahva viletsast elust. Suuremas osas on tema nimetades neid kõiki libaennustusteks. 34 sõnumit siiski objektiivsed ilmastikukirjeldused, seotud peami- selt maarahva põllumajanduslike muredega. Kohalikes lehtedes säilis see stiil Eestis 1940. aastani. SIISKI ON PAREMAID-HALVEMAID AEGU Jooniselt paistab ajalooline lainetus päris hästi silma. Umb- kaudu 30% sõnumeid ilmast ühe väljaande numbri kohta näib ole- Perioodiliste väljaannete ilmasõnumite kvantitatiivne külg on pai- vat rahulike aegade miinimum. Ja 20% on maksimaalne norm se- gutatud tabelitesse ning kokkuvõte periooditi esitatud diagram- gastel aegadel. Statistiliselt on selline vahe tähenduslik. Revolut- mil. Seejuures on 19. sajandi esimest poolt puudutav osa teh- sioonid ja sõjad täidavad uudisteruumi erakordsete sündmustega tud Tarto-maarahva Näddali-lehe kümne säilinud eksemplari sel määral, et ühiskonnale “vajalik” limiit erutavat saab täis ilma ning O. W. Masingu Maarahva Nädalalehe täiskomplekti põhjal. loodusõnnetusi
Recommended publications
  • Eesti Koolinoorte Keelehoiakud
    EESTI KOOLINOORTE KEELEHOIAKUD Martin Ehala, Katrin Niglas Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Mõnede keeletead- laste hinnanguil võib neist üleilmastumise tingimustes 21. sajandi jooksul hävida 90%; optimistlikumad arvavad, et umbes 50% (Krauss 1992; Crystal 2000). Selliste prognooside taustal tuleks vaadelda ka seda, millised on eesti keele arenguväljavaated, seda enam et eesti avalikkuses on avaldatud arvamust, mille järgi üsna peatses tulevikus on eesti keelel Eestis sama vähe tähtsust kui walesi keelel Inglismaal ja et eestlased, euroimmigrandid ja koha- likud venelased suhtlevad omavahel inglise keeles (Raag 2003). Kahtluse alla on seega seatud eesti keele püsimine. Selle analüüsiks tuleks kõigepealt täpsustada, mis on hääbumine ja kui- das see avaldub. Keele hääbumine (language loss) on üldmõiste, mis hõlmab erinevaid protsesse, mille tagajärjel keelekogukond kahaneb kuni lõpliku kadumiseni. Keele hääbumine võib toi- muda füüsiliselt, kui kõnelejate arvukus järjest väheneb kõrge suremuse, madala sündimuse, väljarände või kõigi kolme te- guri tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keele- vahetus (language shift), mille all mõistetakse üleminekut teisele See uuring on läbi viidud osana sihtfinantseeritavast teemast nr 0132493s03: “Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modellee- rimine ja juhtimine”. Autorid tänavad kõiki koole, kes nõustusid uuringus osalema, samuti olgu südamest tänatud Tallinna Peda- googikaülikooli eesti filoloogia üliõpilased Dana Karjatse, Ingrid Heinberk, Kairi Tamuri, Kristi Salujärv, Pille
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix
    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14. 07. 1 91 7 -23. 04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1923 -- 14. 06. 1926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 -- 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 15. 06. 1929 - 14. 06. 1932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18. 02. 1937 -• 17. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) 07 04. 1938 •- 05 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29 03. 1990 •- 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30 09. 1992 -- 10. 03. 1995 Põhiseadus, § 65 VIII Riigikogu I I 03. 1995 •• 13. 03.
    [Show full text]
  • Põhiseaduse Muutmiseks
    n > EESTI RAHVUSLASTE KLUBI TOIMETISED NR. 1 ETTEPANEKUID EESTI VABARIIGI 1920. A. PÕHISEADUSE MUUTMISEKS VALTER NÕGES j;arTO.-w^..-..,„. , -r-... j.j RIIGI- JA RAHVUSVAHELI' ! / *4 ÕIGUSH INSTiTUUT ED. ROOS'1 KIRJASTUS / TARTU 1932 z ft©rtuR:.!^*V!JlilH»e«H ^ :''. • * . ui i • _ _ _ z Trükitud Ed. Bergmanni trlikikojas Tarlus 1952 EESTI RAHVAS, KÕIKUMATUS USUS JA VANKUMATUS TAHTMISES LUUA RIIKI, KUULUTAS EESTI 1918. A. 24. VEEBRUARIL OMA MAANÕUKOGU VANEMATEKOGU KAUDU ISESEIS­ VAKS, SÕLTUMATUKS VABARIIGIKS, KUS ON RIIGIVÕIM RAHVA KÄES JA MIS ON RAJATUD ÕIGLUSELE, SEA­ DUSELE JA VABADUSELE, KAITSEKS SISEMISELE JA VÄLISELE RAHULE NING PANDIKS PRAEGUSTELE JA TULEVASTELE PÕLVEDELE NENDE ÜHISKONDLIKUS EDUS JA ÜLDISES KASUS. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ia Eesti Maapäeva Vanemate Nõu­ kogu 1918. a. 24. veebruari manifes­ tist kõigile Eestimaa rahvastele. Saateks. Käsitelles VIII Eesti Õigusteadlaste Päeval parlamenta­ rismi kriis i küsimusi, lõpetas K. Kornel oma ettekande Genfi ülikooli prof. Van d e n B o s s c h ei järgmiste sõnadega : „Mitte need ei ole demokraatia suurimad vastased, kes diktatuurist unista­ vad, vaid need, kes kinniste silmadega ringi käivad ja parlamenta­ rismi kriisi olemasolu tunnustada ei taha." Ent meil Eestis on veel suuremaid demokraatia vastaseid : kas pole seda just need, kes kiili tunnustavad parlamentarismi kriisi meil, kuid vaatamata sellele siiski ei söanda tarvitada mõjuvaid vahendeid mainitud pahe kõrvaldamiseks. Vähe on ainult haiguse äratundmisest, hoopis olu­ lisem on sellele õige arstimi määramine, ent kõige tähtsam aga — organismi enese terveks ravimine. Käesolevas kirjutises on antud üldine ülevaade neist tähtsamaist vahendeist, milliseid on soovitatud siiani meie riikliku elu tervendamiseks. On püütud ette näha ning äärmise erapooletusega hinnata neid tegelikke tulemusi ja võimalikke tagajärgi, mis saavutatavad ning mis võivad ilmneda mainitud va­ hendite tarvitamisel.
    [Show full text]
  • EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD • Otsustab Vabariigi Valitsuse Ettepanekul Riigilaenude Tegemise Ja Riigile Muude Varaliste Kohustuste Võtmise
    RIIGIKOGU ÜLESANDED Mt f • •• rjjjjw • ii • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-Ie 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14.07. 1917 -23.04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1 920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1 923 - 14. 06. 1 926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 - 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 1 5. 06. I 929 - 14. 06. 1 932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02. 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 1 8. 02. 1937-1 7. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõuko gu) 07. 04. 1938 - 05. 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29. 03. 1 990 - 29. 09. 1 992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30. 09. 1992 - 10.
    [Show full text]
  • Maastik Ja Pärand
    MAASTIK JA PÄRAND Hannes Palang MAASTIK — INIMKONNA TEGUTSEMISE MÄLU Nagu teame, on Eesti neid väheseid riike, kes pole seni veel Euroo- pa maastikukonventsioonile alla kirjutanud.1 Ega see nüüd Ees- tile au ei tee. Kuid erinevalt teistest riikidest, näiteks Saksamaast ja Austriast, kus see küsimus on pigem õiguslikku laadi, näib Eesti probleem olevat rohkem terminoloogiline. Kui sakslased Käesolev tekst on esitatud suulise ettekandena 3. detsembril 2007 Milanos seminaril “Paesaggi culturali/cultural landscapes. Repre- sentations, experiences, outlooks”. Tekst tugineb kolmele varem avaldatud ingliskeelsele artiklile: A. Printsmann, H. Palang. Chap- ter 3: Estonia. — G. Fairclough, P. G. Møller (eds.). Landscape as Heritage. The Management and Protection of Landscape in Europe, a summary by the COST A27 project “Landmarks”. Geographia Bernensia G79, 2008, Bern; H. Palang, A. Printsmann, H. Alumäe, E. Kaur, T. Oja, M. Prede, P.Pungas, M. Reimann, H. Sooväli. Local people as shapers of sustainability of rural landscapes. — E. Tiezzi, C. A. Brebbia, J. L. Us´o(eds.). Ecosystems and sustainable deve- lopment, vol. 2 (Advances in Ecological Sciences, 19). WIT Press 2003, pp. 873–882; H. Sooväli, H. Palang, S. Tint. Rebala Heri- tage Reserve (North Estonia): Historical and Political Challenges in Maintaining the Landscapes. — Chr. Bartels, M. Ruiz del Arbol,` H. van Londen, A. Orejas (eds.). LANDMARKS: Profiling Europe’s Historic Landscapes. Deutsches Bergbaumuseum Bochum, 2008, pp. 43–49. Artikkel kuulub sihtfinantseeritava teema SF0130033s07 raamesse. 1Euroopa maastikukonventsiooni kohta vt lähemalt Sepp 2000. Kon- ventsiooni täistekst asub internetis aadressil www.coe.int/t/dg4/culture- heritage/Conventions/Landscape/default en.asp. 1171 Maastik ja pärand Hannes Palang ja austerlased ei suuda otsustada, kas maastikukonventsioon on folkloristid tegelesid peaasjalikult surnud (s.t arhiivi talletatud) või föderaaltasandi probleem või peaksid sellega tegelema hoopis lii- hääbumisohus oleva suulise pärimusega — näiteks regilauludega.
    [Show full text]
  • Tee Teise Rahvahääletuseni 1932. Aastal. II.Pages
    TEE TEISE RAHVAHÄÄLETUSENI: EKSLIKE OTSUSTE PARAAD Teine rahvahääletus Eestis toimus 13.–15. augustil 1932. aastal Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses. IV Riigikogus väljatöötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi: põhiseaduse muutmise poolt anti 333 979 häält ja vastu 345 215 häält.1 Tulemus olnuks teine, kui vaid 5619 vastuhääletanut ehk neist 1,6% hääletanuks teisiti. Terava poliitilise võitluse objektiks saanud põhiseaduse muutmise küsimus teravnes nüüd veelgi. Taustaks oli suur majanduskriis. *** Sõjaeelne majanduslik stabiilsus Euroopas ei olnud 1920. aastatel taastunud. Eric Hobsbawm märgib, et Esimene maailmasõda ei olnud ajutine katkestus muidu stabiilses maailmas ja tsivilisatsioonis, sest majandus ei pöördunud pärast sõjarusude kõrvaldamist varasema juurde tagasi. Sõdadevahelise majanduse kokkuvarisemiseta, arvab Hobsbawm, poleks sündinud mingit Hitlerit ning peaaegu kindlasti poleks olnud Roosevelti.2 1929. aasta sügisel alanud kriis on kaasaja majandusajaloo kõige dramaatilisem sündmus. Riigiti oli majanduskriisi mõju erinev. Austrias ja Saksamaal oli kriisi haripunktil peaaegu kolmandik tööjõust töötud.3 Oludes, mil puudusid sotsiaalsed tagatised, tähendas see vaesuse järsku süvenemist, töötute näljamarsse ja loomulikult trotsi kasvamist poliiteliidi vastu. Kriisi lõpp-punkti oleks raske sedastada. Küll aga oli kriisi oluliseks verstapostiks Inglise naelsterlingi kullastandarilt lahkumine ja devalveerimine 25% võrra 19. septembril 1931.4 Nimelt tähendas uus algus Britis depressiooni teravnemist mujal.
    [Show full text]
  • Dissertationes Theologiae Universitatis Tartuensis 11
    DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 DISSERTATIONES THEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 HUGO BERNHARD RAHAMÄGI, EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TEINE PIISKOP 1934–1939 VEIKO VIHURI Usuteaduskonna nõukogu otsusega 28. juunist 2007 on Veiko Vihuri väitekiri „Hugo Bernhard Rahamägi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teine piiskop 1934–1939” (Hugo Bernhard Rahamägi, the Second Bishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church 1934–1939) lubatud kaitsmisele doctor theologiae kraadi kaitsmiseks TÜ usuteaduskonna doktorikraadide kaitsmise komisjonis Juhendaja: dr theol Riho Altnurme Oponendid: dr theol Mikko Ketola dr theol Toomas Paul Kaitsmine toimub 7. novembril 2007 kell 14.15 TÜ nõukogu saalis ISSN 1406–2410 ISBN 978–9949–11–709–3 (trükis) ISBN 978–9949–11–710–9 (PDF) Autoriõigus Veiko Vihuri, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 344 Visioonina kadunud, kuid võib-olla siiski kord veel ülestõusvast maailmast näen ma pikka rongkäiku Eesti Evangeelse Kiriku kirikukogu ajal Tallinnas. Eesotsas koos välismaa külalistega peapiiskop valges rüüs, violetse vöö ja musta keebiga. Paremas käes hoiab ta ühe Rootsi pimeda puunikerdaja valmistatud saua, mille piiskop Nathan Söderblom oli kinkinud esimese Eesti piiskopi ametisseõnnistamise puhul. Neile järgneb suur hulk pasto- reid mustades maani talaarides, barett peas ja hõberist rinnal. Seejärel tulevad köstrid ja ilmikametimeeste esindajad kogu maalt, enamasti eakad taluperemehed ja parkunud kalurid. Võimas laul kerkib rongkäigu kohale, nagu laulaks tõeline meeskoor. Rongkäik suundub Kiek-in-de-Kökist mööda ja Toompea nõlvast üles ning kreeka-ortodoksi katedraalist möödudes tervitab teda ühe Euroopa suurima kirikukella helin, mis paneb maa värisema. Rongkäik siseneb evangeelsesse Toomkirikusse, kus algab pidulik jumala- teenistus. Kooril istuvad kõige ees Riigivanem ja mõned ministrid, maani mustas talaaris ja valge tiaaraga kreeka-ortodoksi metro- poliit ning hulk välismaiseid külalisi.
    [Show full text]
  • Meie Parlamentaarsest Suhtlemiskultuurist, Aga Teisest Vaatevinklist Küllo Arjakas (Rito 2), Riigikogu Liige Antud Teemat Saab
    Meie parlamentaarsest suhtlemiskultuurist, aga teisest vaatevinklist Küllo Arjakas (RiTo 2), Riigikogu liige Antud teemat saab mõistagi käsitleda väga erinevatelt tasanditelt ning võrdlustest. Nimekas õpetlane Rein Taagepera on Eesti parlamentaarset kultuuri vaadeldes aluseks võtnud demokraatlike mõtteviiside mitmed politoloogilised teoreetilised lähtekohad ning nende realiseerumised eri maades. Toodud järeldustega tuleb nõustuda. Levinud tavaarusaamadest Eesti parlamentaarset kultuuri võib analüüsida muudestki võrdlusparameetritest. Kõigepealt ütleb üsna levinud tavaarusaam, et parlament on kui ühiskonna läbilõige ning paljud ühiskonnale omased üldised puudused ja hädad, olgu siis eetilistes suhtumistes, seesmistes hoiakutes, üldistes väärtushinnangutes jm, on iseloomulikud ka parlamendile. Iseendast ei saa sellega nõustuda, sest parlament oma käitumiskultuuriga allub ikkagi muudele reeglitele ja kirjutamata tavadele, mis on märksa konkreetsemad kui tihtipeale erinevalt tõlgendatavad arusaamad. Eks igaüks saa asjadest omamoodi aru. Teine ühiskondlik tavaarusaam, esmajoones just poliitiliselt vähem haritud või poliitikast vähem huvituvate inimeste hulgas, jääb siiamaani rahulolematuks parlamendi üldise tegevusega, sh käitumiskultuuriga: mida nad seal küll kaklevad, miks nad seal küll Eesti asja edasi ei aja? Näib küll, et ajapikku hakkab nõrgenema selline arusaam, mis kujunes 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul, ning tugevneb teadmine, et parlament ongi vaidluste ning erinevate ilmavaadete kokkupõrke- ja arutluste kohaks. Kindlasti
    [Show full text]
  • Eesti Ja Soome Parlamendiliikmete Töötasud Aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Germo Valgenberg Eesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö Juhendaja: Jaak Valge, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................1 I Eesti esinduskogude palgad ja lisatasud aastatel 1919-1939......................................7 II Eesti ja Soome parlamendiliikmete nominaal- ja reaalpalkade võrdlus.................15 Kokkuvõte...................................................................................................................23 Kasutatud kirjandus....................................................................................................26 Kasutatud allikad........................................................................................................27 Summary.....................................................................................................................28 Yhteenveto..................................................................................................................30 Lisa 1...........................................................................................................................32 Lisa 2...........................................................................................................................33
    [Show full text]