DOCSLIB.ORG

EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD • Otsustab Vabariigi Valitsuse Ettepanekul Riigilaenude Tegemise Ja Riigile Muude Varaliste Kohustuste Võtmise

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD • Otsustab Vabariigi Valitsuse Ettepanekul Riigilaenude Tegemise Ja Riigile Muude Varaliste Kohustuste Võtmise RIIGIKOGU ÜLESANDED Mt f • •• rjjjjw • ii • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-Ie 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14.07. 1917 -23.04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1 920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1 923 - 14. 06. 1 926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 - 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 1 5. 06. I 929 - 14. 06. 1 932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02. 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 1 8. 02. 1937-1 7. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõuko gu) 07. 04. 1938 - 05. 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29. 03. 1 990 - 29. 09. 1 992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30. 09. 1992 - 10. 03. 1995 Põhiseadus, S 65 VIII Riigikogu 1 1. 03. 1995 - 13. 03. 1999 IX Riigikogu 14. 03. 1999- IX RIIGIKOGU VALIMINE 07. 03. 1999 Hääletamas käis 57,43 % valimisnimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest. Riigikogusse pääsesid erakon- nad, mis said hääli üle 5 % Mandaate Eesti Keskerakond - 24,41 % 28 Isamaaliit - 1 6,09 % 18 Eesti Reformierakond - 15,92 % 18 - 15,21 % 17 Mõõdukad Aadress: Riigikogu, Lossi plats la, 15165 Tallinn Eesti Koonderakond - 7,58 % 7 Tel: +372 693 6331 Faks: +372 693 6334 Eesti Maarahva Erakond - 7,27% 7 Infotel.: +372 693 6622 E-mail: [email protected] Eestimaa Ühendatud Rah va pa rtei - 6,13% 6 Koostanud Eesti Rahvusraamatukogu © Riigikogu Kantselei, november 2001 KRONOLOOGIA 06.08.1940 NSV Liit annekteeris Eesti, vallandus 1 7. 09. 1 991 - Eesti võeti ÜRO liikmeks. - Põhiseaduse Assamblee töötas välja 28.11.1917 - Eestimaa Kubermangu Ajutine massiline terror. 13.09.1991- EV põhiseaduse eelnõu. Maanõukogu (Maapäev) tunnistas 14. 06. 1941 Esimese suurküüditamise algus: 10.04. 1992 - Rahvusliku rahavääringu - Eesti end kõrgeimaks võimuks Eestis. Venemaale viidi üle 10 000 inimese. 20. 06. 1992 22. 06. 1941 krooni käibeletulek. (8 EEK= 1DEM). 24. 02. 1918 - Maapäeva Vanematekogu kuulutas Saksamaa tungis kallale NSV Liidule - Rahvahääletusel võeti vastu EV Tallinnas välja iseseisva Eesti ja vallutas Eesti. Eesti lülitati 28. 06. 1992 riigikomissariaadi Ostland koosseisu põhiseadus. Vabariigi (EV) ja moodustas esimese kindralkomissariaadina. 20.09. 1992 - VII Riigikogu ja EV presidendi Ajutise Valitsuse. S ü s? i s 1 9 4 4 Saksa okupatsioon asendus Nõuko­ valimised. Märts - nov. 1 918 - Saksa okupatsioon kogu Eesti alal. 5 gude okupatsiooniga, 70 000 eestlast 05. 10. 1992 - RK valis EV presidendiks Lennart Meri. 28. II. 1918 - Vabadussõja algus. põgenes massiterrori eest Läände. 07. 10. 1992 - RK võttis vastu põhiseadusliku riigi­ 05.- 07. 04. 1919 - Valiti Eesti Asutav Kogu (EAK), mis 1944 - 1953 pani vormilise aluse Eesti riiklusele. Metsavendade relvastatud võitlus korra taastamise deklaratsiooni. 23. 04. 1919 - Asutava Kogu esimene istung - Eesti kommunistliku režiimi vastu. 13.05. 1993 - Eesti võeti Euroopa Nõukogu 25. 03. 1949 Üle 20 000 inimese küüditati Siberisse. täisliikmeks. parlamendi sünnipäev. 1980 Rahutused ja protestid inimõiguste 03. 02. 1994 - Eesti ühines NATO 02. 02. I 920 - Tartus kirjutati alla rahuleping EV ja rikkumise ja venestamise vastu Eestis. rahupartnerlusplaaniga. Vene SFNV vahel, millega Venemaa 13. 01. 1983 Euroopa Parlament avaldas toetust 31. 08. 1994 tunnustas Eesti iseseisvust. - Viimased Vene väed lahkusid Eestist. Balti rahvaste vabaduspüüetele. 05.03. 1995 - VIII RK valimine. 15.06.1920 - EAK võttis vastu EV esimese põhi­ 23. 08. 1987 Esimene suurem poliitiline meele- 12.06. 1995 - Kirjutati alla Eesti assotsiatsiooni­ seaduse. Selle järgi oli Eesti parla­ avaldus Tallinnas Hirvepargis. lepingule Euroopa Liiduga. mentaarne demokraatlik vabariik. 20. 08. 1988 Asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse 20. 09. 1996 - Valimiskogu valis Lennart Meri teist 27.-29. 11. 1920 - I Riigikogu (RK) valimine. Partei. korda EV presidendiks. 22.09.1921 - Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. II. 09. 1988 300 000 osavõtjaga rahvakogunemine 10. n. 1998 - Euroopa Liit ja Eesti alustasid 12.02.1925 - Võeti vastu vähemusrahvuste "Eestimaa laul". sisulisi liitumisläbirääkimisi. kultuurautonoomia seadus. 01.- 02. 10. 1988 Rahvarinde asutamiskongress. 07.03. 1999 - IX RK valimine. 14.-16.10.1933 - Rahvahääletusel kiideti heaks uue 16. 11. 1988 ENSV XI Ülemnõukogu (ÜN) võttis 21. 09. 2001 - Valimiskogu valis EV presidendiks põhiseaduse eelnõu. vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Arnold Rüütli. 12. 03. I 934 - Riigipööre ja mõõdukalt autoritaarse Q] \ggg ]g ÜN võttis vastu keeleseaduse: eesti režiimi kehtestamine. Võim koondus keel sai riigikeeleks. riigivanem K. Pätsi kätte. 24 02. 1989 Eesti kodanike komiteede liikumise VALIMISRINGKONNAD JA MANDAATIDE JAOTUS Riigikogu valimisel 7. märtsil 1999 02.10.1934 - Katkestati V Riigikogu tegevus. algus, aasta jooksul registreerus üle 28.07.1937 - Rahvuskogu võttis vastu EV kolmanda 900 000 inimese. põhiseaduse, mis tähendas sammu 23.08. 1989 "Balti kett" Tallinnast Vilniuseni demokraatia poole. Loodi suurte (2 miljonit inimest). volitustega presidendi institutsioon 11.-12.03. 1990 Eesti Kongressi I istungjärk otsustas ja kahekojaline Riigikogu. taastada EV õigusliku järjepidevuse 24.-25. 02. 1938 - Valiti VI Riigikogu (Riigivolikogu). alusel. kuhu pääsesid ka opositsiooni ]g. 03. 1990 Eesti NSV XII ÜN valimine. esindajad. 30. 03. 1990 ÜN kuulutas välja EV taastamise ja 24.04.1938 - EV presidendiks valiti K. Päts. üleminekuperioodi. 23. 08. 1939 - NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid 03. 03. 1991 Referendum Eesti riikliku iseseisvuse mittekallaletungilepingu, mille taastamise kohta (poolt 77,8 % salaprotokollide järgi kuulus Eesti hääletanuist). NSV Liidu mõjupiirkonda. 20. 08. 1991 Rahvuslike jõudude kokkuleppe alusel nufiAKA^riõi 28. 09. 1939 - Sõja ähvardusel sundis NSV Liit võttis ÜN vastu otsuse taastada Eesti Eestit alla kirjutama vastastikuse riiklik iseseisvus ja moodustada ÜN abistamise lepingule, mis lubas ja Eesti Komitee esindajatest rajada Eestisse punaarmee baase ja Põhiseaduse Assamblee. muutis Eesti NSV Liidu protektoraadiks. 10. 09. 1 991 Eesti võeti Euroopa Julgeoleku- ja 17.-18.06.1940 - Punaarmee okupeeris Eesti. Koostöönõupidamise liikmesriigiks. Ringkonna nr Mandaatide arv - CHI IX RIIGIKOGU LIIKMED ISTUNGISAALIS seisuga 01. JJ. 2001 FRAKTSIOONID RIIGIKOGU LIIKMED ARVUDES Riigikogus on 101 liiget W^ Mehi 83, naisi 18 jtirtiftfl £es^- 7 liiget Esimees Villu Reiljan ty / aseesimees Esimees «'Kt US Tunne-Väldo Toomas rtev Kelam Savi hvapa EÜRP Jtud^ Kesk Keskeri 3 ees^VTl ^ 5 liiget Kõrg 90 Esimees Viktor Andrejev Ke Ke Ke Ko IL P.W Koit Tõnu Vladimir Mart ;M" Pikaro Kauba Velman Siimann 18 liiget Esimees Tiit Sinissaar -°>ÖeA ***** Tartu Ülikool 44 MM WlWwi Tallinna Ke Ke sker IL IL R Ko K Tehnikaülikool 16 cstl \(£ E 28 liiget laana lüri Rein Kristiina Mihhail Anti Viive Ants Arvo Eesti Esimees Toomas Varek Padrik Adams Voog Ojuland Stalnuhhin Liiv Rosenberg Käärma Sirendi Põllumajandusülikool 14 Tallinna Pedagoogikaülikool 4 Eesti Kunstiakadeemia 2 HM Eesti „derak°nd Muusikaakadeemia sf^°on Muu R R +-* 6 liiget Ke Andres Väino Toomas Esimees Mart Siimann Küllo Taimla Linde Arjakas w Mm M 17 liiget Esimees Marju Lauristin 6> IL Ke 4+ '""/*„ »/ Mari-Ann Andres Ignar Kaljo Kalev Ülo Kelam Herkel Fjuk Kiisk Õunapuu Kallo Tärno Insener 17 Ökonomist 13 nd Filoloog 9 ^>erafeier ° Agronoom 5 . Refor^ Eestv 18 liiget Ajaloolane 6 Esimees Jürgen Ligi Jurist 7 MZM Arst 5 M Ke Ke Geograaf 4 M Ajakirjanik 4 Vambo Kalev Georg Treener 3 Kotkas Pelisaar Tarvis Psühholoog 3 uluv aä Õpetaja 3 m Füüsik 2 uiukm Tehnoloog 2 <$> 2 liiget Veterinaar 2 Arhitekt Bibliograaf R M Ke Bioloog Keemik Paul-Eerik Mart Keraamik ALATISED Rummo Meri Ruusmann KOMISJONID Lavastaja Metsatehnik Näitleja Pianist Kcskkonnakomisjon Politseinik Esimees Arvo Haug (Ke) Sotsioloog Aseesimees Arvo Sirendi (Ko) Teoloog Kultuurikomisjon IL R R M M Ke Ke Ke Ke Esimees Mart Meri (M) Aseesimees Mart Uno Vfl/ve Marju Arvo laanus O/ev Värner Nutt Mereste Kirsipuu Lauristin Kõiv Haug Marrandi Raju Lootsmann 4IL Paul-Eerik Rummo (R) Kadri Maaelukomisjon jäätma Esimees Ants Käärma (Ko) Aseesimees Vambo Kaal (M) O Majanduskomisjon Esimees Andres Lipstok (R) Aseesimees MD R R M 1 M EÜRP Jevgeni Tomberg (EÜRP) EURP Andres L/ifl Andres Viktor Endel Põhiseaduskomisjon Lipstok Vilosius Hänni Tarand Andrejev Paap Magister Esimees Liia Hänni (M) Kandidaat Aseesimees Tiit Käbin (R) Doktor Rahanduskomisjon Esimees Kalle Jürgenson (IL) Aseesimees jj Jaanus Männik (ERL) Riigikaitsekomisjon R EÜRP Esimees Tiit Tammsaar (ERL) Neinar Villu lanno Jevgeni Aseesimees ' Seli Tamm Reiljan Reiljan Tomberg Trivimi Velliste (IL) Sotsiaalkomisjon Esimees Toomas Vilosius (R) "^ Aseesimees Raivo Paavo (M) Väliskomisjon 1975-1980 1 Esimees Andres Tarand (M) 1965-1974 Aseesimees Ülo Nugis (Ko) MW 9 ERL 1955-1964 25 ERL Õiguskomisjon 1945-1954 37 Vahur laan Andres Valentina Esimees Jüri Adams (IL) Glaase Pöör Varik Võssotskaja 1935-1944 25 Aseesimees Väino Linde (R) 1925-1934 4 .
Load more

Recommended publications
  • Kaks Sajandit Ilmaselgitamist Eestis
    KAKS SAJANDIT ILMASELGITAMIST EESTIS Andres Tarand SISSEJUHATUS Õigel asjal on kolm komponenti ja kolm allikat — nagu ena- mikku Eesti praegusi lugeda oskajaid on õpetatud. Käesoleva kirjutise sünni üks komponente oli Eesti raamatuaasta 1935. a. Selleks puhuks väljaantud kogumikus Raamatu osa Eesti arengus on professor Jaan Sarv kirjutanud lühidalt populaarteaduslikust kirjandusest Eestis. See ärgitas mind võrdlema selle ala seisu kol- mandik sajandit hilisema ajaga. Teine eeltingimus oli Hruˇstˇsovi sula, mille käigus Stalini perioodi trükisõnas keelatud sõnumid loodusõnnetustest ja mõned keelatud teadused hakkasid teatud elumärke ilmutama. Eestis asutati 1958. a mitu ajakirja, millel oli olnud eelkäijaid enne sõda ja mille kaante vahele mahtus pi- sut enam, kui avalikult kuulutati. Et Eesti asja aeti ainult õrnalt läbi lillede, siis avalikku otsejuttu võimaldas hoopis enam loodus- teaduste populariseerimine. Sel taustal otsustati Tartus (vähemalt üks initsiaatoreist oli professor Viktor Masing) pidada populari- seerimisalane nõupidamine. Arutelu toimus tõenäoliselt 11. sep- tembril 1967. Konverentsi lõpuks koostati ka loetelu otsustatust, mis kuhugi kõrgemale läkitati (seda nimetati resolutsiooniks). Nõudmiste-soovituste hulgas oli populaarteaduslikele artiklitele suurema trükipinna nõudmine (tolle aja plaanitud paberipuuduses ei antud ajalehtede vahel välja lisalehti), soov teha Ajakirjanike Liidu juurde ka populariseerijate sektsioon, eluline ettepanek tõsta ajakirja Eesti Loodus honorare, parandada oluliselt Keele ja Kir- janduse
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix
    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14. 07. 1 91 7 -23. 04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1923 -- 14. 06. 1926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 -- 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 15. 06. 1929 - 14. 06. 1932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18. 02. 1937 -• 17. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) 07 04. 1938 •- 05 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29 03. 1990 •- 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30 09. 1992 -- 10. 03. 1995 Põhiseadus, § 65 VIII Riigikogu I I 03. 1995 •• 13. 03.
    [Show full text]
  • Põhiseaduse Muutmiseks
    n > EESTI RAHVUSLASTE KLUBI TOIMETISED NR. 1 ETTEPANEKUID EESTI VABARIIGI 1920. A. PÕHISEADUSE MUUTMISEKS VALTER NÕGES j;arTO.-w^..-..,„. , -r-... j.j RIIGI- JA RAHVUSVAHELI' ! / *4 ÕIGUSH INSTiTUUT ED. ROOS'1 KIRJASTUS / TARTU 1932 z ft©rtuR:.!^*V!JlilH»e«H ^ :''. • * . ui i • _ _ _ z Trükitud Ed. Bergmanni trlikikojas Tarlus 1952 EESTI RAHVAS, KÕIKUMATUS USUS JA VANKUMATUS TAHTMISES LUUA RIIKI, KUULUTAS EESTI 1918. A. 24. VEEBRUARIL OMA MAANÕUKOGU VANEMATEKOGU KAUDU ISESEIS­ VAKS, SÕLTUMATUKS VABARIIGIKS, KUS ON RIIGIVÕIM RAHVA KÄES JA MIS ON RAJATUD ÕIGLUSELE, SEA­ DUSELE JA VABADUSELE, KAITSEKS SISEMISELE JA VÄLISELE RAHULE NING PANDIKS PRAEGUSTELE JA TULEVASTELE PÕLVEDELE NENDE ÜHISKONDLIKUS EDUS JA ÜLDISES KASUS. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ia Eesti Maapäeva Vanemate Nõu­ kogu 1918. a. 24. veebruari manifes­ tist kõigile Eestimaa rahvastele. Saateks. Käsitelles VIII Eesti Õigusteadlaste Päeval parlamenta­ rismi kriis i küsimusi, lõpetas K. Kornel oma ettekande Genfi ülikooli prof. Van d e n B o s s c h ei järgmiste sõnadega : „Mitte need ei ole demokraatia suurimad vastased, kes diktatuurist unista­ vad, vaid need, kes kinniste silmadega ringi käivad ja parlamenta­ rismi kriisi olemasolu tunnustada ei taha." Ent meil Eestis on veel suuremaid demokraatia vastaseid : kas pole seda just need, kes kiili tunnustavad parlamentarismi kriisi meil, kuid vaatamata sellele siiski ei söanda tarvitada mõjuvaid vahendeid mainitud pahe kõrvaldamiseks. Vähe on ainult haiguse äratundmisest, hoopis olu­ lisem on sellele õige arstimi määramine, ent kõige tähtsam aga — organismi enese terveks ravimine. Käesolevas kirjutises on antud üldine ülevaade neist tähtsamaist vahendeist, milliseid on soovitatud siiani meie riikliku elu tervendamiseks. On püütud ette näha ning äärmise erapooletusega hinnata neid tegelikke tulemusi ja võimalikke tagajärgi, mis saavutatavad ning mis võivad ilmneda mainitud va­ hendite tarvitamisel.
    [Show full text]
  • Maastik Ja Pärand
    MAASTIK JA PÄRAND Hannes Palang MAASTIK — INIMKONNA TEGUTSEMISE MÄLU Nagu teame, on Eesti neid väheseid riike, kes pole seni veel Euroo- pa maastikukonventsioonile alla kirjutanud.1 Ega see nüüd Ees- tile au ei tee. Kuid erinevalt teistest riikidest, näiteks Saksamaast ja Austriast, kus see küsimus on pigem õiguslikku laadi, näib Eesti probleem olevat rohkem terminoloogiline. Kui sakslased Käesolev tekst on esitatud suulise ettekandena 3. detsembril 2007 Milanos seminaril “Paesaggi culturali/cultural landscapes. Repre- sentations, experiences, outlooks”. Tekst tugineb kolmele varem avaldatud ingliskeelsele artiklile: A. Printsmann, H. Palang. Chap- ter 3: Estonia. — G. Fairclough, P. G. Møller (eds.). Landscape as Heritage. The Management and Protection of Landscape in Europe, a summary by the COST A27 project “Landmarks”. Geographia Bernensia G79, 2008, Bern; H. Palang, A. Printsmann, H. Alumäe, E. Kaur, T. Oja, M. Prede, P.Pungas, M. Reimann, H. Sooväli. Local people as shapers of sustainability of rural landscapes. — E. Tiezzi, C. A. Brebbia, J. L. Us´o(eds.). Ecosystems and sustainable deve- lopment, vol. 2 (Advances in Ecological Sciences, 19). WIT Press 2003, pp. 873–882; H. Sooväli, H. Palang, S. Tint. Rebala Heri- tage Reserve (North Estonia): Historical and Political Challenges in Maintaining the Landscapes. — Chr. Bartels, M. Ruiz del Arbol,` H. van Londen, A. Orejas (eds.). LANDMARKS: Profiling Europe’s Historic Landscapes. Deutsches Bergbaumuseum Bochum, 2008, pp. 43–49. Artikkel kuulub sihtfinantseeritava teema SF0130033s07 raamesse. 1Euroopa maastikukonventsiooni kohta vt lähemalt Sepp 2000. Kon- ventsiooni täistekst asub internetis aadressil www.coe.int/t/dg4/culture- heritage/Conventions/Landscape/default en.asp. 1171 Maastik ja pärand Hannes Palang ja austerlased ei suuda otsustada, kas maastikukonventsioon on folkloristid tegelesid peaasjalikult surnud (s.t arhiivi talletatud) või föderaaltasandi probleem või peaksid sellega tegelema hoopis lii- hääbumisohus oleva suulise pärimusega — näiteks regilauludega.
    [Show full text]
  • Tee Teise Rahvahääletuseni 1932. Aastal. II.Pages
    TEE TEISE RAHVAHÄÄLETUSENI: EKSLIKE OTSUSTE PARAAD Teine rahvahääletus Eestis toimus 13.–15. augustil 1932. aastal Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses. IV Riigikogus väljatöötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi: põhiseaduse muutmise poolt anti 333 979 häält ja vastu 345 215 häält.1 Tulemus olnuks teine, kui vaid 5619 vastuhääletanut ehk neist 1,6% hääletanuks teisiti. Terava poliitilise võitluse objektiks saanud põhiseaduse muutmise küsimus teravnes nüüd veelgi. Taustaks oli suur majanduskriis. *** Sõjaeelne majanduslik stabiilsus Euroopas ei olnud 1920. aastatel taastunud. Eric Hobsbawm märgib, et Esimene maailmasõda ei olnud ajutine katkestus muidu stabiilses maailmas ja tsivilisatsioonis, sest majandus ei pöördunud pärast sõjarusude kõrvaldamist varasema juurde tagasi. Sõdadevahelise majanduse kokkuvarisemiseta, arvab Hobsbawm, poleks sündinud mingit Hitlerit ning peaaegu kindlasti poleks olnud Roosevelti.2 1929. aasta sügisel alanud kriis on kaasaja majandusajaloo kõige dramaatilisem sündmus. Riigiti oli majanduskriisi mõju erinev. Austrias ja Saksamaal oli kriisi haripunktil peaaegu kolmandik tööjõust töötud.3 Oludes, mil puudusid sotsiaalsed tagatised, tähendas see vaesuse järsku süvenemist, töötute näljamarsse ja loomulikult trotsi kasvamist poliiteliidi vastu. Kriisi lõpp-punkti oleks raske sedastada. Küll aga oli kriisi oluliseks verstapostiks Inglise naelsterlingi kullastandarilt lahkumine ja devalveerimine 25% võrra 19. septembril 1931.4 Nimelt tähendas uus algus Britis depressiooni teravnemist mujal.
    [Show full text]
  • Meie Parlamentaarsest Suhtlemiskultuurist, Aga Teisest Vaatevinklist Küllo Arjakas (Rito 2), Riigikogu Liige Antud Teemat Saab
    Meie parlamentaarsest suhtlemiskultuurist, aga teisest vaatevinklist Küllo Arjakas (RiTo 2), Riigikogu liige Antud teemat saab mõistagi käsitleda väga erinevatelt tasanditelt ning võrdlustest. Nimekas õpetlane Rein Taagepera on Eesti parlamentaarset kultuuri vaadeldes aluseks võtnud demokraatlike mõtteviiside mitmed politoloogilised teoreetilised lähtekohad ning nende realiseerumised eri maades. Toodud järeldustega tuleb nõustuda. Levinud tavaarusaamadest Eesti parlamentaarset kultuuri võib analüüsida muudestki võrdlusparameetritest. Kõigepealt ütleb üsna levinud tavaarusaam, et parlament on kui ühiskonna läbilõige ning paljud ühiskonnale omased üldised puudused ja hädad, olgu siis eetilistes suhtumistes, seesmistes hoiakutes, üldistes väärtushinnangutes jm, on iseloomulikud ka parlamendile. Iseendast ei saa sellega nõustuda, sest parlament oma käitumiskultuuriga allub ikkagi muudele reeglitele ja kirjutamata tavadele, mis on märksa konkreetsemad kui tihtipeale erinevalt tõlgendatavad arusaamad. Eks igaüks saa asjadest omamoodi aru. Teine ühiskondlik tavaarusaam, esmajoones just poliitiliselt vähem haritud või poliitikast vähem huvituvate inimeste hulgas, jääb siiamaani rahulolematuks parlamendi üldise tegevusega, sh käitumiskultuuriga: mida nad seal küll kaklevad, miks nad seal küll Eesti asja edasi ei aja? Näib küll, et ajapikku hakkab nõrgenema selline arusaam, mis kujunes 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul, ning tugevneb teadmine, et parlament ongi vaidluste ning erinevate ilmavaadete kokkupõrke- ja arutluste kohaks. Kindlasti
    [Show full text]
  • Eesti Ja Soome Parlamendiliikmete Töötasud Aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Germo Valgenberg Eesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö Juhendaja: Jaak Valge, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................1 I Eesti esinduskogude palgad ja lisatasud aastatel 1919-1939......................................7 II Eesti ja Soome parlamendiliikmete nominaal- ja reaalpalkade võrdlus.................15 Kokkuvõte...................................................................................................................23 Kasutatud kirjandus....................................................................................................26 Kasutatud allikad........................................................................................................27 Summary.....................................................................................................................28 Yhteenveto..................................................................................................................30 Lisa 1...........................................................................................................................32 Lisa 2...........................................................................................................................33
    [Show full text]
  • Dissertationes Pedagogicae Universitatis Tartuensis 15
    DISSERTATIONES PEDAGOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 DISSERTATIONES PEDAGOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 KARMEN TRASBERG Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus Eesti Vabariigis (1918–1940) õpetajakoolituse ajaloolise kujunemise kontekstis Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond, haridusteaduste instituut Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridus- teaduses 21.11.2011 Tartu Ülikooli haridusvaldkonna doktorikraadide andmise ühisnõukogu otsusega. Juhendajad: professor Edgar Krull, Tartu Ülikool lektor PhD Anu Raudsepp, Tartu Ülikool Oponendid: professor Olavi Arens, Armstrong Atlantic State University, USA dotsent Maria Tilk, Tallinna Ülikool Doktoritöö kaitsmine toimub 28. detsembril 2011 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. ISSN 1406–1317 ISBN 978–9949–19–913–6 (trükis) ISBN 978–9949–19–914–3 (PDF) Autoriõigus: Karmen Trasberg, 2011 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 800 SISUKORD DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID ........................... 7 EESSÕNA ............................................................................................................. 8 SISSEJUHATUS ................................................................................................... 9 HISTORIOGRAAFILISED LÄHTEKOHAD: UURIMISSEIS JA ALLIKAD 19 1. PEATÜKK. GÜMNAASIUMIÕPETAJATE ETTEVALMISTUSE AJALOOLINE KOGEMUS VÄLISRIIKIDES .................................................. 31 1.1. Õpetajahariduse vanemast ajaloost .................................................... 31 1.2. Õpetajate
    [Show full text]
  • Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju
    Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju ISBN 9985-9217-6-3 © Eesti Rahvusraamatukogu 2000 bibliograafia.p65 2 12.10.05, 12:22 SISUKORD Saateks ...................................................................................................................................... 4 Eesti Vabariigi loomine ja taasiseseisvumine. Ajaloo üldküsimused .................................... 5 Poliitiline süsteem Eestis ......................................................................................................... 10 Seadusandlik kogu läbi aegade ............................................................................................... 13 Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) 14. 07. 1917 – 23. 04. 1919 ........ 17 Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 – 20. 12. 1920 ..................................................................... 19 I Riigikogu 20. 12. 1920 – 30. 05. 1923 ................................................................................. 28 II Riigikogu 31. 05. 1923 – 14. 06. 1926 ................................................................................ 36 III Riigikogu 15. 06. 1926 – 14. 06. 1929 .............................................................................. 49 IV Riigikogu 15. 06. 1929 – 14. 06. 1932 .............................................................................. 59 V Riigikogu 15. 06. 1932 – 02. 10. 1934 ..............................................................................
    [Show full text]