DOCSLIB.ORG

Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju ISBN 9985-9217-6-3 © Eesti Rahvusraamatukogu 2000 bibliograafia.p65 2 12.10.05, 12:22 SISUKORD Saateks ...................................................................................................................................... 4 Eesti Vabariigi loomine ja taasiseseisvumine. Ajaloo üldküsimused .................................... 5 Poliitiline süsteem Eestis ......................................................................................................... 10 Seadusandlik kogu läbi aegade ............................................................................................... 13 Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) 14. 07. 1917 – 23. 04. 1919 ........ 17 Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 – 20. 12. 1920 ..................................................................... 19 I Riigikogu 20. 12. 1920 – 30. 05. 1923 ................................................................................. 28 II Riigikogu 31. 05. 1923 – 14. 06. 1926 ................................................................................ 36 III Riigikogu 15. 06. 1926 – 14. 06. 1929 .............................................................................. 49 IV Riigikogu 15. 06. 1929 – 14. 06. 1932 .............................................................................. 59 V Riigikogu 15. 06. 1932 – 02. 10. 1934 ............................................................................... 67 Rahvuskogu 18. 02. 1937 – 17. 08. 1937 ............................................................................... 76 VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) 07. 04. 1938 – 05. 07. 1940 ........................ 86 Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29. 03. 1990 – 29. 09. 1992 .............................. 97 VII Riigikogu 30. 09. 1992 – 10. 03. 1995 ............................................................................. 106 VIII Riigikogu 11. 03. 1995 – 13. 03. 1999 ........................................................................... 114 Riigikogu Kantselei ................................................................................................................. 129 Riigikogu hoone ....................................................................................................................... 130 Riigikogu ilukirjanduses .......................................................................................................... 133 Nimeregister ............................................................................................................................. 135 Teemaregister ........................................................................................................................... 144 bibliograafia.p65 3 12.10.05, 12:22 Saateks Riigikogu bibliograafia annab ülevaate parlamendi töö kajastamisest Eesti trükisõnas läbi aegade. Hõlmatud on aastad 1917–1940 ja 1990–1999, seega sisaldab väljaanne kirjutisi eri rahvaesinduste kohta (Maapäev, Asutav Kogu, XII Ülemnõukogu, Riigikogu). Parlamendi varasemat perioodi (1917–1940) käsitlev osa põhineb Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi kartoteekidel, mis kokku sisaldavad üle 10 000 Riigikoguga seotud viite. Pärast esialgset valikut Rahvusraamatukogu kartoteekidest võrreldi ja täiendati viiteid Tartus Kirjandusmuuseumis. Nimestikus esitatud kirjetest on valdav osa de visu kontrollitud. Uuema perioodi (1990–1999) aluseks on rahvusbibliograafia väljaanded “Artiklite ja retsensioonide kroonika” (1990–1992) ja “Eesti rahvusbibliograafia : artiklid” (1992) ning Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse andmebaasid. Eesmärk oli keskenduda tähtsamatele sündmustele Eesti parlamendi töös. Kõige täpsemad infoallikad on vaieldamatult istungite stenograafilised protokollid, mis on ilmunud parlamendi tegevuse algusest peale. Ka ajakirjandus kajastas kuni 1933. a. Riigikogu koosolekuid ja nendel arutatut, eelmisel päeval toimunud koosoleku ülevaade ilmus enamasti järgmise päeva ajalehtedes. Mõistetavalt ei olnud võimalik seda kõike hõlmata, seetõttu on keskendutud iga ajajärku iseloomustavate tähtsamate ja enam poleemikat tekitanud seaduste aruteludele ning materjalidele, mida stenogrammid ei sisalda, s.o. istungite kirjeldused, analüüsivad ja kokkuvõtvad kirjutised, ajakirjanike muljed ning arvamused. On registreeritud ka lühemaid sõnumeid, et näidata parlamendi arengut aegade jooksul. Varasemat perioodi kajastava osa (1917–1940) kasutamisel tuleb arvestada, et seaduseelnõude menetlemise käik erines tänapäevasest. Näiteks võivad eksitada teated seaduse vastuvõtmisest, mida tollal tehti iga lugemise lõpus. Bibliograafia ülesehitus on temaatilis-kronoloogiline, viited esitatud parlamentaarsete kogude kaupa. Ajaloolist tausta ja pikaajalisi perioode peegeldavad trükised on nimestiku alguses paiknevas üldosas, hoonet ja sisustust kajastavad nimestiku lõpus. Lisaks on esitatud valik ilukirjandusteostest, kus käsitletakse parlamendi tegevust. Iga seadusandliku kogu osas on ees raamatutena ilmunu, järgnevad artiklid, valimisi käsitlev kirjandus on eraldi välja toodud. Info koondamiseks on liidetud eri allikates ilmunud sarnaste pealkirjadega sisuliselt kattuvad kirjutised. Hilisema perioodi artiklite puhul on esile tõstetud käsitletud teemat kõige enam avav kirjutis. Ülejäänud on ära toodud samas kirjes, viidates artikli autorile. Pealkirjade sõnastust ega õigekirja pole muudetud, ühtlustatud on vaid suure algustähe kasutamist. 4 bibliograafia.p65 4 12.10.05, 12:22 Eesti Vabariigi loomine ja taasiseseisvumine. Ajaloo üldküsimused 1. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sünd- mise küsimuse esilekerkimine, lk. 79-81 ; muste kronoloogia, 1917-1920 / Vabadus- Uue põhiseaduse loomine ja elluviimine : sõja Ajaloo Komitee. - Tallinn, 1936. [Rahvuskogu, Riigivolikogu, Riiginõuko- Sama. [Keeleliselt redigeeritud]. - Tallinn, gu], lk.139-143 ; IV. Välispoliitika ja riigikait- 1992. - 64 lk., pealk.: Eesti iseseisvumise se. Maa okupeerimine ja sovetiseerimine. 4. kronoloogia. Eesti okupeerimine ja sovetiseerimine. “Balti valimised” [Riigivolikogu], lk. 244-247. 2. Mägi, Arvo. Eesti rahva ajaraamat. - Stock- holm : Eesti Päevaleht, 1979. - 256 lk. 5. Graf, Mati. Eesti rahvusriik : ideed ja lahen- Sisust: Uude aega (1856-1918), lk. 148-175; dused : ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. Oma riik (1918-1940), lk. 176-202. - Tallinn, 1993. - 334 lk. 3. Eesti ajalugu : kronoloogia / koost. Sulev 6. Rauch, Georg von. Balti riikide ajalugu, Vahtre. - Tallinn : Olion, 1994. - 256 lk. 1918-1940. - Tallinn : Deltar, 1995. - 137 lk. 4. Eesti Vabariik, 1918-1940 : ajalooline üle- 7. Ruusmann, Ants. Eesti Vabariik, 1920-1940 vaade sõnas ja pildis / koost. Evald Uustalu. : sisepoliitiline areng / Tallinna Pedagoo- - Lund : Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968. gikaülikool. - Tallinn : Tallinna Pedagoo- - 268 lk. : ill. gikaülikooli kirjastus, 1997. - 150 lk. : ill. Sisust: I. Iseseisvuse sünd (1917-1920). 1. Lahkulöömine Vene riigist : [Maanõuko- 8. Elango, Õie; Ruusmann, Ants; Siilivask, Karl. gu. Maapäev], lk. 7-10 ; 3. Iseseisvuse välja- Eesti maast ja rahvast : maailmasõjast maa- kuulutamine : [Maapäev], lk. 12-14 ; 8. Asu- ilmasõjani. - Tallinn : Olion, 1998. - 462 lk. tav Kogu ja Landeswehri sõda, lk. 42-44 ; II. Tartu rahust põhiseaduse kriisini (1920- 9. Mägi, Artur. Kuidas valitseti Eestis. - Stock- 1932). 1. Põhiseadus ja selle rakendamine : holm : Tõrvik, 1951. - 108 lk. - (Iseseisvus- [Riigikogu], lk. 67-76 ; Põhiseaduse muut- laste kirjavara ; 4). 5 bibliograafia.p65 5 12.10.05, 12:22 Eesti Vabariigi loomine ja taasiseseisvumine. Ajaloo üldküsimused Sisu: Eesti omariikluse tekkimine ja riigi- 12. Eesti Vabariigi loomispäevilt, 1917-1925 : korra kujunemine Maanõukogu päevil ; sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis / Asutava Kogu ja Eesti riigi põhikorra kuju- koost. August Vannas. - Tallinn, 1925. - 200 nemine ; 1920. a. ; Põhiseaduse rakenda- lk. : ill. mine. Kes valitsesid Eestis? ; Põhiseaduse muutmine ja 1937. a. Põhiseadus. 13. Laaman, Eduard. Eesti iseseisvuse sünd. - Tabelid : Rühmade osavõtt Vabariigi Valit- Tartu : Loodus, 1936. - 784 lk. - (Eesti rahva suse ja ministeeriumide juhtimisest 8. V ajalugu. Lisaköide 1). 1919 - 2. X 1934 ; Asutava Kogu ja I-V Sama. 2. tr. - Stockholm : Vaba Eesti, 1964. Riigikogu isiklik koosseis ; Liikuvus Vaba- - 752 lk. : ill. - Rotaprint. riigi Valitsuse isiklikus koosseisus 8. V 3. tr. 1.-8. [osa]. - Tallinn : Faatum, 1990- 1919 - 2. X 1934 ; Rühmade osavõtt Vaba- 1997. - 885 lk. : ill., portr. riigi Valitsusest 8. V 1919 - 2. X 1934 ; Rühmade osavõtt rahvaesinduse ja Vabariigi 14. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1920 : Valitsuse tegevusest 8. V 1919 - 2. X 1934. dokumentide kogumik / Eesti Rahvusarhiiv, Tartu Ülikool ; koost. Jüri Ant, Eeri Kessel, 10. Eesti iseseisvusmanifest : dokumentide Ago Pajur. - [Tallinn] : Umara, 1999. - 463 kogumik / koost. Edgar Mattisen. - 2. tr. - lk. - (Ad fontes ; 5). Tallinn : Ilo, 1996. - 63 lk. Sisust: Ajutised määrused maakondade Sisust: Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, valijatekogude liikmete valimiseks ; Ajutised lk. 5-8 ; Maanõukogu otsus kõrgemast määrused kubermangu ja maakondade võimust, lk. 9 ; Vanematekogu otsus Pääste- maanõukogude valimise asjus ; Kubermangu komitee loomisest, lk. 9 ; Eestimaa Pääste- Maanõukogu saadikute valimised ; Maa- komitee päevakäsud : Eestimaa Päästmise nõukogu avamine ; Maanõukogu Vanemate- Komitee päevakäsk nr. 1 Eestimaa rahvale konvendi (Vanematekogu) asutamine ;
Load more

Recommended publications
  • Kaks Sajandit Ilmaselgitamist Eestis
    KAKS SAJANDIT ILMASELGITAMIST EESTIS Andres Tarand SISSEJUHATUS Õigel asjal on kolm komponenti ja kolm allikat — nagu ena- mikku Eesti praegusi lugeda oskajaid on õpetatud. Käesoleva kirjutise sünni üks komponente oli Eesti raamatuaasta 1935. a. Selleks puhuks väljaantud kogumikus Raamatu osa Eesti arengus on professor Jaan Sarv kirjutanud lühidalt populaarteaduslikust kirjandusest Eestis. See ärgitas mind võrdlema selle ala seisu kol- mandik sajandit hilisema ajaga. Teine eeltingimus oli Hruˇstˇsovi sula, mille käigus Stalini perioodi trükisõnas keelatud sõnumid loodusõnnetustest ja mõned keelatud teadused hakkasid teatud elumärke ilmutama. Eestis asutati 1958. a mitu ajakirja, millel oli olnud eelkäijaid enne sõda ja mille kaante vahele mahtus pi- sut enam, kui avalikult kuulutati. Et Eesti asja aeti ainult õrnalt läbi lillede, siis avalikku otsejuttu võimaldas hoopis enam loodus- teaduste populariseerimine. Sel taustal otsustati Tartus (vähemalt üks initsiaatoreist oli professor Viktor Masing) pidada populari- seerimisalane nõupidamine. Arutelu toimus tõenäoliselt 11. sep- tembril 1967. Konverentsi lõpuks koostati ka loetelu otsustatust, mis kuhugi kõrgemale läkitati (seda nimetati resolutsiooniks). Nõudmiste-soovituste hulgas oli populaarteaduslikele artiklitele suurema trükipinna nõudmine (tolle aja plaanitud paberipuuduses ei antud ajalehtede vahel välja lisalehti), soov teha Ajakirjanike Liidu juurde ka populariseerijate sektsioon, eluline ettepanek tõsta ajakirja Eesti Loodus honorare, parandada oluliselt Keele ja Kir- janduse
    [Show full text]
  • Eesti Koolinoorte Keelehoiakud
    EESTI KOOLINOORTE KEELEHOIAKUD Martin Ehala, Katrin Niglas Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Mõnede keeletead- laste hinnanguil võib neist üleilmastumise tingimustes 21. sajandi jooksul hävida 90%; optimistlikumad arvavad, et umbes 50% (Krauss 1992; Crystal 2000). Selliste prognooside taustal tuleks vaadelda ka seda, millised on eesti keele arenguväljavaated, seda enam et eesti avalikkuses on avaldatud arvamust, mille järgi üsna peatses tulevikus on eesti keelel Eestis sama vähe tähtsust kui walesi keelel Inglismaal ja et eestlased, euroimmigrandid ja koha- likud venelased suhtlevad omavahel inglise keeles (Raag 2003). Kahtluse alla on seega seatud eesti keele püsimine. Selle analüüsiks tuleks kõigepealt täpsustada, mis on hääbumine ja kui- das see avaldub. Keele hääbumine (language loss) on üldmõiste, mis hõlmab erinevaid protsesse, mille tagajärjel keelekogukond kahaneb kuni lõpliku kadumiseni. Keele hääbumine võib toi- muda füüsiliselt, kui kõnelejate arvukus järjest väheneb kõrge suremuse, madala sündimuse, väljarände või kõigi kolme te- guri tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keele- vahetus (language shift), mille all mõistetakse üleminekut teisele See uuring on läbi viidud osana sihtfinantseeritavast teemast nr 0132493s03: “Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modellee- rimine ja juhtimine”. Autorid tänavad kõiki koole, kes nõustusid uuringus osalema, samuti olgu südamest tänatud Tallinna Peda- googikaülikooli eesti filoloogia üliõpilased Dana Karjatse, Ingrid Heinberk, Kairi Tamuri, Kristi Salujärv, Pille
    [Show full text]
  • Rahvusarhiiv
    RAHVUSARHIIV HINDAMISOTSUS Tallinn 26. juuni 2014 nr 47 Riigikogu ja Riigikogu Kantselei dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks I Üldosa 1.1 Hindamise alus Hindamise alus on arhiiviseaduse (RT I, 21.03.2011, 1) §7 lõige 2. 1.2 Hindamise eesmärk ja rakendusala Hindamise eesmärk on Riigikogu ja Riigikogu Kantselei (edaspidi Riigikogu ja kantselei) dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine. Hindamisele kuuluvad Riigikogu ja kantselei tegevuse tulemusel alates 1995. aastast loodud ja saadud ja edaspidi loodavad ja saadavad dokumendid. 1992-1995 tegutsenud VII Riigikogu dokumendid on kantud Riigiarhiivi poolt kooskõlastatud nimistutesse (EKK 04. novembri 1997 protokoll nr 2). Tugifunktsioonide dokumendid on hinnatud Rahvusarhiivi järgnevate üldotsustega: - 01. detsembri 2005 hindamisotsus nr 674 “Majanduslike huvide deklaratsioonide hindamine”; - 02. veebruari 2010 hindamisotsus nr 53 “Finantsplaneerimise ja raamatupidamise arvestuse ning varade haldamise ja hoolduse käigus tekkiva teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“; - 23. detsembri 2010 hindamisotsus nr 538 “Infoallikate ja infotehnoloogia haldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks”; - 05. mai 2011 hindamisotsus nr 251 “Töö- ja teenistussuhete ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks; - 28. oktoobri 2013 hindamisotsus nr 85 “Välisabi saamise ja kasutamisega seotud - dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine”; - 10. jaanuari 2014 hindamisotsus nr
    [Show full text]
  • Eesti Ajutine Maanõukogu VI Riigikogu
    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. - Nimetab Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe. Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. - Nimetab Riigikohtu esimehe ettepaneku! ametisse Riigikohtu liikmed. - Nimetab Eesti panga nõukogu liikmed. - otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. - Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14.07. 1917 -23.04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1 920 - Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised 1 Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. 1! Riigikogu 31. 05. 1923 - 14. 06. 1926 - Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 1 5. 06. 1 926 - 1 4. 06. 1 929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 1 5. 06. 1 929 - 1 4. 06. 1 932 - Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15.06.1932-02.10.1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18.02.1937-17.08.1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõuko gu) 07. 04. 1938 - 05. 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29. 03. 1990 - 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30. 09. 1992 - 10. 03. 1995 Põhiseadus, S 65 VIII Riigikogu I 1.
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021 Juuni.Pdf
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIV koosseis seisuga 17. juuni 2021 Tallinn 2021 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Marge Allandi, Rita Hillermaa ja Piret Pärgma / Toimetanud Gerli Randjärv / Kaane kujundanud Tuuli Aule / Kujundanud Margit Plink / Pildistanud Erik Peinar ISSN 2674-3086 Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD Riigikogu XIV koosseis 3 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 108 Riigikogu fraktsioonid 111 Riigikogu komisjonid 114 XIV Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 118 Riigikogu koosseisud 141 Kasutatud lühendid 142 SISUKORD 2 koosseis RIIGIKOGU Merry Aart Jaanus Karilaid Natalia Malleus Üllar Saaremäe XIV KOOSSEIS Annely Akkermann Uno Kaskpeit Andres Metsoja Kersti Sarapuu Yoko Alender Erkki Keldo Kristen Michal Erki Savisaar Tiiu Aro Kert Kingo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Riho Breivel Signe Kivi Madis Milling Andrus Seeme Dmitri Dmitrijev Toomas Kivimägi Aadu Must Sven Sester Ivi Eenmaa Aivar Kokk Eduard Odinets Priit Sibul Enn Eesmaa Rene Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Peeter Ernits Mihhail Korb Ivari Padar Imre Sooäär Hele Everaus Andrei Korobeinik Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Kalle Grünthal Siret Kotka Heljo Pikhof Timo Suslov Helle-Moonika Helme Heiki Kranich Õnne Pillak Margit Sutrop Mart Helme Igor Kravtšenko Siim Pohlak Aivar Sõerd Martin Helme Eerik-Niiles Kross Anti Poolamets Kristina Šmigun-Vähi Heiki Hepner Tarmo Kruusimäe Heidy Purga Marko Šorin Kaido Höövelson Leo Kunnas Paul Puustusmaa Raivo
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 15. juuni 2018 Tallinn 2018 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 108 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 111 Riigikogu fraktsioonid 114 Riigikogu komisjonid 118 Riigikogu koosseisud 119 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 154 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Arto Aas Kalvi Kõva Marko Pomerants Jüri Adams Külliki Kübarsepp Heidy Purga XIII KOOSSEIS Raivo Aeg Helmen Kütt Raivo Põldaru Yoko Alender Ants Laaneots Henn Põlluaas seisuga 15. juuni 2018 Krista Aru Kalle Laanet Laine Randjärv Peep Aru Viktoria Ladõnskaja-Kubits Valdo Randpere Maire Aunaste Maris Lauri Martin Repinski Deniss Boroditš Heimar Lenk Taavi Rõivas Dmitri Dmitrijev Jürgen Ligi Kersti Sarapuu Enn Eesmaa Oudekki Loone Erki Savisaar Peeter Ernits Inara Luigas Helir-Valdor Seeder Igor Gräzin Lauri Luik Sven Sester Helmut Hallemaa Ain Lutsepp Priit Sibul Hannes Hanso Jaak Madison Arno Sild Monika Haukanõmm Jaanus Marrandi Mihhail Stalnuhhin Mart Helme Enn Meri Anne Sulling Martin Helme Andres Metsoja Märt Sults Andres Herkel Kristen Michal Aivar Sõerd Olga Ivanova Marko Mihkelson Tanel Talve Jüri Jaanson Marianne Mikko Artur Talvik Toomas Jürgenstein Madis Milling Karin
    [Show full text]
  • Esimese Iseseisvusaja Eesti Poliitilise Eliidi Sündimuskäitumine Magistritöö
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool Mark Gortfelder Esimese iseseisvusaja Eesti poliitilise eliidi sündimuskäitumine Magistritöö Juhendajad: dotsent Jaak Valge juhtivteadur Allan Puur Tartu 2016 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................5 I ANDMESTIK JA METOODIKA......................................................................................................9 1.1 Pereregister.....................................................................................................................................9 1.2 Poliitiliselt aktiivsete inimeste andmestik....................................................................................11 1.3 Andmete töötlemine......................................................................................................................15 II DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA JA KULG.........................................................17 2.1 Demograafilise ülemineku kontseptsiooni kujunemine...............................................................17 2.2 Suremuse langus...........................................................................................................................18 2.3 Suremuse languse põhjused..........................................................................................................22 2.4 Sündimus ja selle langus..............................................................................................................24
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix
    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14. 07. 1 91 7 -23. 04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1923 -- 14. 06. 1926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 -- 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 15. 06. 1929 - 14. 06. 1932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18. 02. 1937 -• 17. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) 07 04. 1938 •- 05 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29 03. 1990 •- 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30 09. 1992 -- 10. 03. 1995 Põhiseadus, § 65 VIII Riigikogu I I 03. 1995 •• 13. 03.
    [Show full text]
  • Põhiseaduse Muutmiseks
    n > EESTI RAHVUSLASTE KLUBI TOIMETISED NR. 1 ETTEPANEKUID EESTI VABARIIGI 1920. A. PÕHISEADUSE MUUTMISEKS VALTER NÕGES j;arTO.-w^..-..,„. , -r-... j.j RIIGI- JA RAHVUSVAHELI' ! / *4 ÕIGUSH INSTiTUUT ED. ROOS'1 KIRJASTUS / TARTU 1932 z ft©rtuR:.!^*V!JlilH»e«H ^ :''. • * . ui i • _ _ _ z Trükitud Ed. Bergmanni trlikikojas Tarlus 1952 EESTI RAHVAS, KÕIKUMATUS USUS JA VANKUMATUS TAHTMISES LUUA RIIKI, KUULUTAS EESTI 1918. A. 24. VEEBRUARIL OMA MAANÕUKOGU VANEMATEKOGU KAUDU ISESEIS­ VAKS, SÕLTUMATUKS VABARIIGIKS, KUS ON RIIGIVÕIM RAHVA KÄES JA MIS ON RAJATUD ÕIGLUSELE, SEA­ DUSELE JA VABADUSELE, KAITSEKS SISEMISELE JA VÄLISELE RAHULE NING PANDIKS PRAEGUSTELE JA TULEVASTELE PÕLVEDELE NENDE ÜHISKONDLIKUS EDUS JA ÜLDISES KASUS. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ia Eesti Maapäeva Vanemate Nõu­ kogu 1918. a. 24. veebruari manifes­ tist kõigile Eestimaa rahvastele. Saateks. Käsitelles VIII Eesti Õigusteadlaste Päeval parlamenta­ rismi kriis i küsimusi, lõpetas K. Kornel oma ettekande Genfi ülikooli prof. Van d e n B o s s c h ei järgmiste sõnadega : „Mitte need ei ole demokraatia suurimad vastased, kes diktatuurist unista­ vad, vaid need, kes kinniste silmadega ringi käivad ja parlamenta­ rismi kriisi olemasolu tunnustada ei taha." Ent meil Eestis on veel suuremaid demokraatia vastaseid : kas pole seda just need, kes kiili tunnustavad parlamentarismi kriisi meil, kuid vaatamata sellele siiski ei söanda tarvitada mõjuvaid vahendeid mainitud pahe kõrvaldamiseks. Vähe on ainult haiguse äratundmisest, hoopis olu­ lisem on sellele õige arstimi määramine, ent kõige tähtsam aga — organismi enese terveks ravimine. Käesolevas kirjutises on antud üldine ülevaade neist tähtsamaist vahendeist, milliseid on soovitatud siiani meie riikliku elu tervendamiseks. On püütud ette näha ning äärmise erapooletusega hinnata neid tegelikke tulemusi ja võimalikke tagajärgi, mis saavutatavad ning mis võivad ilmneda mainitud va­ hendite tarvitamisel.
    [Show full text]