Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus. Kommentaarid

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus. Kommentaarid Коллектив авторов Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid http://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=22095449 : ISBN 9789949903085 Аннотация Raamatu eesmärk on selgitada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätete sisu, tähendust, seoseid põhiseaduse ja teiste seadustega ning võtta kokku ja fikseerida aastate jooksul kujunenud praktika. Teos järgib ülesehituselt kodu- ja töökorra seaduse teksti ning on suunatud kõigile parlamendiõigusest huvitatutele. Lisadest leiab 17 abistavat menetlusskeemi (nt arupärimise, infotunni, esimese lugemise läbiviimise kohta), samuti istungisaaliplaanid läbi erinevate Riigikogu koosseisude. Kommentaaride autorid on Madis Ernits, Helgi Kundla, Janek Laidvee, Aaro Mõttus, Peep Pihlak, Kaido Rosin, Heiki Sibul, Katre Tubro ja Kristo Varend. Содержание EESSÕNA 20 KOMMENTAARIDE AUTORID 23 SISSEJUHATUS 27 1. peatükk 43 § 1. Riigikogu uue koosseisu 48 kokkukutsumine § 2. Esimese istungi avamine ja juhatamine 54 § 3. Ametivande andmine 57 § 4. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 60 valimine § 5. Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest 61 teatamine 2. peatükk 62 1. jagu 64 § 6. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 64 valimise toimumise alused § 7. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 69 valimise põhimõtted ja kord § 8. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 81 volituste algus 2. jagu 86 § 9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 86 volituste lõppemise alused § 10. Riigikogu esimehe tagasiastumine 92 § 11. Riigikogu aseesimehe 95 tagasiastumine 3. peatükk 100 § 12. Riigikogu juhatuse koosseis 105 § 13. Riigikogu juhatuse ülesanded 107 § 14. Riigikogu esimehe ülesanded 127 § 15. Riigikogu aseesimehe ülesanded 136 § 16. Riigikogu juhatuse töökorraldus 139 4. peatükk 153 1. jagu 155 § 17. Komisjonide liigid 155 § 18. Alatised komisjonid 157 § 19. Erikomisjon 176 § 20. Uurimiskomisjon 185 § 21. Probleemkomisjon 195 § 22. Komisjoni õigused 197 § 23. Uurimiskomisjoni töö takistamine 201 § 23 1 . Komisjoni raport 204 2. jagu 210 § 24. Riigikogu liikmete kuulumine 210 komisjonidesse § 25. Komisjoni liikmete arv 213 § 26. Fraktsioonide esindatus 217 komisjonides § 27. Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu 222 liikme osalemine alatistes komisjonides § 28. Alatise komisjoni koosseisu 223 kinnitamine § 29. Komisjoni esimese istungi 225 kokkukutsumine ja juhatamine 3. jagu 229 § 30. Komisjoni esimehe ja aseesimehe 229 valimine § 31. Komisjoni esimehe ja aseesimehe 234 volituste lõppemise alused § 32. Komisjoni esimehe ja aseesimehe 236 tagasiastumine § 33. Komisjoni esimehe või aseesimehe 238 tagasikutsumine § 34. Komisjoni esimehe ja aseesimehe 243 ülesanded 4. jagu 248 § 35. Komisjoni istungite toimumise aeg 250 § 36. Komisjoni istungite kinnisus ja 255 avalikkus § 37. Komisjoni otsustusvõimelisus 260 § 38. Komisjoni otsuste vastuvõtmise 262 kord § 39. Komisjoni istungi protokoll 265 5. peatükk 269 § 40. Fraktsiooni moodustamine 278 § 41. Fraktsiooni registreerimine 290 § 42. Muudatused fraktsiooni koosseisus 295 6. peatükk 305 § 43. Riigikogu liikmete ja fraktsioonide 305 muud ühendused 7. peatükk 308 § 44. Riigikogu välisdelegatsioon 308 8. peatükk 314 1. jagu 318 § 45. Korralised istungjärgud 318 § 46. Täiskogu töönädal ja töötsükkel 321 § 47. Riigikogu töö ajagraafik 327 § 48. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine 341 § 49. Riigikogu täiendav istung 343 2. jagu 351 § 50. Erakorralise istungjärgu toimumise 351 aeg § 51. Erakorralise istungjärgu 353 kokkukutsumine § 52. Erakorralise istungjärgu töö 358 ajagraafik 9. peatükk 361 § 53. Päevakorra ettevalmistamine 363 § 54. Päevakorra teatavakstegemine 379 § 55. Päevakorra kinnitamine 382 § 56. Päevakorra täiendamine 388 10. peatükk 394 1. jagu 398 § 57. Istungi toimumise koht 398 § 58. Istungist osavõtjad 399 § 59. Istungi avalikkus 405 § 60. Kinnine istung 407 § 61. Istungi stenografeerimine, 409 protokollimine ja transleerimine § 62. Dokumentide kättesaadavaks 412 tegemise aeg 2. jagu 416 § 63. Istungi juhataja 416 § 64. Istungi avamine ja lõpetamine 418 § 65. Vaheaeg 421 § 66. Korra tagamine istungil 422 § 67. Ettekanne 425 § 68. Suulised küsimused 427 § 69. Sõnavõtt 431 § 70. Vastusõnavõtt 435 § 71. Vabariigi Valitsuse liikme ja 436 õiguskantsleri sõnaõigus § 72. Istungi juhataja õigused 439 päevakorraküsimuse arutelu läbi-viimisel § 73. Päevakorraküsimuse arutamise 442 võimatus § 74. Protestid ja küsimused istungi 443 läbiviimise korra kohta § 75. Teadaannete edastamine 445 3. jagu 447 1. jaotis 447 § 76. Riigikogu otsustusvõimelisus 447 § 77. Riigikogu liikmete kohaloleku 452 kontroll § 78. Nõutav häälteenamus 456 § 79. Avalik ja salajane hääletamine 462 § 80. Hääletamise isiklikkus 468 § 81. Hääletamise viisid 469 § 82. Vabariigi Valimiskomisjoni 472 ja hääletamiskomisjoni pädevus hääletamise korraldamisel 2. jaotis 477 § 83. Hääletamise kord 477 § 84. Hääletamise katkestamine 482 § 85. Hääletamistulemuste 483 teatavakstegemine 3. jaotis 484 § 86. Hääletamise ettevalmistamine 485 § 87. Hääletamise kord 489 § 88. Hääletamistulemuste selgitamine 494 ja teatavakstegemine § 89. Hääletamistulemuste 497 vaidlustamine 11. peatükk 504 1. jagu 507 § 90. Seaduse algatamise ja Riigikogu 507 otsuse eelnõu esitamise õigus § 91. Eelnõu üleandmine 516 § 92. Eelnõule esitatavad nõuded 520 § 93. Eelnõu Riigikogu menetlusse 523 võtmise otsustamine § 94. Vabariigi Valitsuse arvamus eelnõu 528 kohta § 95. Eelnõu tagasivõtmine ja sellest 531 taganemine § 96. Riigikogu volituste lõppemise 534 ajal menetluses olevate eelnõude väljalangemine 2. jagu 537 § 97. Eelnõu esimese lugemise võtmine 539 päevakorda § 98. Eelnõu arutamise kord esimesel 544 lugemisel § 99. Muudatusettepanekute esitamise 550 tähtaeg, tingimused ja kord 3. jagu 558 § 100. Muudatusettepanekute 560 läbivaatamine juhtivkomisjonis § 101. Eelnõu uus tekst 567 § 102. Muudatusettepanekute loetelu 572 § 103. Juhtivkomisjoni seletuskiri 576 4. jagu 580 § 104. Eelnõu teise lugemise võtmine 580 päevakorda § 105. Eelnõu arutamise kord teisel 583 lugemisel § 106. Muudatusettepanekute 585 hääletamine § 107. Eelnõu teise lugemise 590 katkestamine § 108. Eelnõu teise lugemise lõpetamine 593 § 109. Riigikogu otsuse eelnõu 594 lõpphääletus 5. jagu 596 § 110. Eelnõu lõpptekst ja juhtivkomisjoni 596 seletuskiri § 111. Eelnõu arutamise kord kolmandal 598 lugemisel ja lõpphääletus 6. jagu 600 § 112. Vastuvõetud seaduste ja Riigikogu 600 otsuste vormistamine 7. jagu 604 § 113. Vabariigi Presidendi poolt välja 604 kuulutamata jäetud seaduse võtmine päevakorda § 114. Vabariigi Presidendi poolt välja 606 kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamise kord 8. jagu 611 § 115. Välislepingut puudutava 611 seaduseelnõu menetlemise erisused § 116. Vabariigi Presidendi seadluse 613 kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu menetlemise erisused § 117. Ametiisiku ametisse nimetamist 618 või ametist vabastamist, nõukogu liikmete nimetamist ning Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused § 118. Erakorralise seisukorra, 629 sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused § 118 1 . Riigikohtule taotluse esitamise 632 otsuse eelnõu menetlemise erisused 12. peatükk 638 § 119. Riigieelarve eelnõu esitamine 641 § 120. Riigieelarve eelnõu arutamise kord 649 § 121. Riigieelarve muutmise seaduse ja 661 lisaeelarve eelnõu arutamise kord 13. peatükk 663 § 122. Põhiseaduse muutmise algatamine 665 § 123. Põhiseaduse muutmise seaduse 675 eelnõu arutamise kord § 124. Põhiseaduse muutmise seaduse 684 eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine § 125. Põhiseaduse muutmise seaduse 687 eelnõu rahvahääletusele panemise otsustamine § 126. Põhiseaduse muutmine Riigikogu 693 kahe järjestikuse koosseisu poolt § 127. Põhiseaduse muutmine 697 kiireloomulisena 14. peatükk 701 § 128. Rahvahääletuse algatamine 712 § 129. Seaduse vastuvõtmiseks 725 rahvahääletuse korraldamise otsustamine § 130. Muu riigieluküsimuse 734 rahvahääletusele panemine 15. peatükk 736 § 131. Vabariigi Presidendi määratud 741 peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine § 132. Peaministrikandidaadi ülesseadmine 746 Riigikogus 16. peatükk 751 1. jagu 751 § 133. Umbusalduse avaldamise 754 algatamine § 134. Umbusalduse avaldamise 756 arutamine 2. jagu 763 § 135. Eelnõu vastuvõtmise 769 usaldusküsimusega sidumise kord § 136. Algatamisel usaldusküsimusega 775 seotud eelnõu arutamise kord § 137. Enne teist lugemist 778 usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord § 138. Enne kolmandat lugemist 782 usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord 17. peatükk 786 1. jagu 791 § 139. Arupärimine ja selle esitamine 791 § 140. Arupärimisele vastamise kord 802 § 141. Riigikogu eelmise koosseisu 808 liikmete poolt esitatud arupärimised 2. jagu 810 § 142. Infotunni aeg 810 § 143. Valitsusliikmete osalemine 811 infotunnis § 144. Registreerumine küsimuse 813 esitamiseks § 145. Küsimuste esitamise järjekord 814 § 146. Küsimustele vastamise kord 816 3. jagu 819 § 147. Kirjalik küsimus ja selle esitamine 819 § 148. Kirjalikule küsimusele vastamine 827 18. peatükk 830 § 149. Riigikogule esitatavad ettepanekud 835 § 150. Ettepaneku võtmine päevakorda 853 § 151. Ettepaneku arutamise kord 856 § 152. Riigikogu toetuse saanud 862 õiguskantsleri ettepaneku täitmine 18 1 . peatükk 865 § 152 1 . Euroopa Liidu asjade Riigikogule 874 esitamine § 152 2 . Euroopa Liidu õigusaktide 883 eelnõude esitamine ja menetlusse võtmine § 152 3 . Alatise komisjoni arvamus eelnõu 887 kohta § 152 4 . Eelnõu menetlemine Euroopa 889 Liidu asjade komisjonis ja väliskomisjonis § 152 5 . Peaministri ülevaade

  1096
Recommended publications
  • Eesti Koolinoorte Keelehoiakud
    EESTI KOOLINOORTE KEELEHOIAKUD Martin Ehala, Katrin Niglas Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Mõnede keeletead- laste hinnanguil võib neist üleilmastumise tingimustes 21. sajandi jooksul hävida 90%; optimistlikumad arvavad, et umbes 50% (Krauss 1992; Crystal 2000). Selliste prognooside taustal tuleks vaadelda ka seda, millised on eesti keele arenguväljavaated, seda enam et eesti avalikkuses on avaldatud arvamust, mille järgi üsna peatses tulevikus on eesti keelel Eestis sama vähe tähtsust kui walesi keelel Inglismaal ja et eestlased, euroimmigrandid ja koha- likud venelased suhtlevad omavahel inglise keeles (Raag 2003). Kahtluse alla on seega seatud eesti keele püsimine. Selle analüüsiks tuleks kõigepealt täpsustada, mis on hääbumine ja kui- das see avaldub. Keele hääbumine (language loss) on üldmõiste, mis hõlmab erinevaid protsesse, mille tagajärjel keelekogukond kahaneb kuni lõpliku kadumiseni. Keele hääbumine võib toi- muda füüsiliselt, kui kõnelejate arvukus järjest väheneb kõrge suremuse, madala sündimuse, väljarände või kõigi kolme te- guri tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keele- vahetus (language shift), mille all mõistetakse üleminekut teisele See uuring on läbi viidud osana sihtfinantseeritavast teemast nr 0132493s03: “Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modellee- rimine ja juhtimine”. Autorid tänavad kõiki koole, kes nõustusid uuringus osalema, samuti olgu südamest tänatud Tallinna Peda- googikaülikooli eesti filoloogia üliõpilased Dana Karjatse, Ingrid Heinberk, Kairi Tamuri, Kristi Salujärv, Pille
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix
    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14. 07. 1 91 7 -23. 04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1923 -- 14. 06. 1926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 -- 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 15. 06. 1929 - 14. 06. 1932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18. 02. 1937 -• 17. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) 07 04. 1938 •- 05 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29 03. 1990 •- 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30 09. 1992 -- 10. 03. 1995 Põhiseadus, § 65 VIII Riigikogu I I 03. 1995 •• 13. 03.
    [Show full text]
  • Põhiseaduse Muutmiseks
    n > EESTI RAHVUSLASTE KLUBI TOIMETISED NR. 1 ETTEPANEKUID EESTI VABARIIGI 1920. A. PÕHISEADUSE MUUTMISEKS VALTER NÕGES j;arTO.-w^..-..,„. , -r-... j.j RIIGI- JA RAHVUSVAHELI' ! / *4 ÕIGUSH INSTiTUUT ED. ROOS'1 KIRJASTUS / TARTU 1932 z ft©rtuR:.!^*V!JlilH»e«H ^ :''. • * . ui i • _ _ _ z Trükitud Ed. Bergmanni trlikikojas Tarlus 1952 EESTI RAHVAS, KÕIKUMATUS USUS JA VANKUMATUS TAHTMISES LUUA RIIKI, KUULUTAS EESTI 1918. A. 24. VEEBRUARIL OMA MAANÕUKOGU VANEMATEKOGU KAUDU ISESEIS­ VAKS, SÕLTUMATUKS VABARIIGIKS, KUS ON RIIGIVÕIM RAHVA KÄES JA MIS ON RAJATUD ÕIGLUSELE, SEA­ DUSELE JA VABADUSELE, KAITSEKS SISEMISELE JA VÄLISELE RAHULE NING PANDIKS PRAEGUSTELE JA TULEVASTELE PÕLVEDELE NENDE ÜHISKONDLIKUS EDUS JA ÜLDISES KASUS. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ia Eesti Maapäeva Vanemate Nõu­ kogu 1918. a. 24. veebruari manifes­ tist kõigile Eestimaa rahvastele. Saateks. Käsitelles VIII Eesti Õigusteadlaste Päeval parlamenta­ rismi kriis i küsimusi, lõpetas K. Kornel oma ettekande Genfi ülikooli prof. Van d e n B o s s c h ei järgmiste sõnadega : „Mitte need ei ole demokraatia suurimad vastased, kes diktatuurist unista­ vad, vaid need, kes kinniste silmadega ringi käivad ja parlamenta­ rismi kriisi olemasolu tunnustada ei taha." Ent meil Eestis on veel suuremaid demokraatia vastaseid : kas pole seda just need, kes kiili tunnustavad parlamentarismi kriisi meil, kuid vaatamata sellele siiski ei söanda tarvitada mõjuvaid vahendeid mainitud pahe kõrvaldamiseks. Vähe on ainult haiguse äratundmisest, hoopis olu­ lisem on sellele õige arstimi määramine, ent kõige tähtsam aga — organismi enese terveks ravimine. Käesolevas kirjutises on antud üldine ülevaade neist tähtsamaist vahendeist, milliseid on soovitatud siiani meie riikliku elu tervendamiseks. On püütud ette näha ning äärmise erapooletusega hinnata neid tegelikke tulemusi ja võimalikke tagajärgi, mis saavutatavad ning mis võivad ilmneda mainitud va­ hendite tarvitamisel.
    [Show full text]
  • Maastik Ja Pärand
    MAASTIK JA PÄRAND Hannes Palang MAASTIK — INIMKONNA TEGUTSEMISE MÄLU Nagu teame, on Eesti neid väheseid riike, kes pole seni veel Euroo- pa maastikukonventsioonile alla kirjutanud.1 Ega see nüüd Ees- tile au ei tee. Kuid erinevalt teistest riikidest, näiteks Saksamaast ja Austriast, kus see küsimus on pigem õiguslikku laadi, näib Eesti probleem olevat rohkem terminoloogiline. Kui sakslased Käesolev tekst on esitatud suulise ettekandena 3. detsembril 2007 Milanos seminaril “Paesaggi culturali/cultural landscapes. Repre- sentations, experiences, outlooks”. Tekst tugineb kolmele varem avaldatud ingliskeelsele artiklile: A. Printsmann, H. Palang. Chap- ter 3: Estonia. — G. Fairclough, P. G. Møller (eds.). Landscape as Heritage. The Management and Protection of Landscape in Europe, a summary by the COST A27 project “Landmarks”. Geographia Bernensia G79, 2008, Bern; H. Palang, A. Printsmann, H. Alumäe, E. Kaur, T. Oja, M. Prede, P.Pungas, M. Reimann, H. Sooväli. Local people as shapers of sustainability of rural landscapes. — E. Tiezzi, C. A. Brebbia, J. L. Us´o(eds.). Ecosystems and sustainable deve- lopment, vol. 2 (Advances in Ecological Sciences, 19). WIT Press 2003, pp. 873–882; H. Sooväli, H. Palang, S. Tint. Rebala Heri- tage Reserve (North Estonia): Historical and Political Challenges in Maintaining the Landscapes. — Chr. Bartels, M. Ruiz del Arbol,` H. van Londen, A. Orejas (eds.). LANDMARKS: Profiling Europe’s Historic Landscapes. Deutsches Bergbaumuseum Bochum, 2008, pp. 43–49. Artikkel kuulub sihtfinantseeritava teema SF0130033s07 raamesse. 1Euroopa maastikukonventsiooni kohta vt lähemalt Sepp 2000. Kon- ventsiooni täistekst asub internetis aadressil www.coe.int/t/dg4/culture- heritage/Conventions/Landscape/default en.asp. 1171 Maastik ja pärand Hannes Palang ja austerlased ei suuda otsustada, kas maastikukonventsioon on folkloristid tegelesid peaasjalikult surnud (s.t arhiivi talletatud) või föderaaltasandi probleem või peaksid sellega tegelema hoopis lii- hääbumisohus oleva suulise pärimusega — näiteks regilauludega.
    [Show full text]
  • Tee Teise Rahvahääletuseni 1932. Aastal. II.Pages
    TEE TEISE RAHVAHÄÄLETUSENI: EKSLIKE OTSUSTE PARAAD Teine rahvahääletus Eestis toimus 13.–15. augustil 1932. aastal Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses. IV Riigikogus väljatöötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi: põhiseaduse muutmise poolt anti 333 979 häält ja vastu 345 215 häält.1 Tulemus olnuks teine, kui vaid 5619 vastuhääletanut ehk neist 1,6% hääletanuks teisiti. Terava poliitilise võitluse objektiks saanud põhiseaduse muutmise küsimus teravnes nüüd veelgi. Taustaks oli suur majanduskriis. *** Sõjaeelne majanduslik stabiilsus Euroopas ei olnud 1920. aastatel taastunud. Eric Hobsbawm märgib, et Esimene maailmasõda ei olnud ajutine katkestus muidu stabiilses maailmas ja tsivilisatsioonis, sest majandus ei pöördunud pärast sõjarusude kõrvaldamist varasema juurde tagasi. Sõdadevahelise majanduse kokkuvarisemiseta, arvab Hobsbawm, poleks sündinud mingit Hitlerit ning peaaegu kindlasti poleks olnud Roosevelti.2 1929. aasta sügisel alanud kriis on kaasaja majandusajaloo kõige dramaatilisem sündmus. Riigiti oli majanduskriisi mõju erinev. Austrias ja Saksamaal oli kriisi haripunktil peaaegu kolmandik tööjõust töötud.3 Oludes, mil puudusid sotsiaalsed tagatised, tähendas see vaesuse järsku süvenemist, töötute näljamarsse ja loomulikult trotsi kasvamist poliiteliidi vastu. Kriisi lõpp-punkti oleks raske sedastada. Küll aga oli kriisi oluliseks verstapostiks Inglise naelsterlingi kullastandarilt lahkumine ja devalveerimine 25% võrra 19. septembril 1931.4 Nimelt tähendas uus algus Britis depressiooni teravnemist mujal.
    [Show full text]
  • Meie Parlamentaarsest Suhtlemiskultuurist, Aga Teisest Vaatevinklist Küllo Arjakas (Rito 2), Riigikogu Liige Antud Teemat Saab
    Meie parlamentaarsest suhtlemiskultuurist, aga teisest vaatevinklist Küllo Arjakas (RiTo 2), Riigikogu liige Antud teemat saab mõistagi käsitleda väga erinevatelt tasanditelt ning võrdlustest. Nimekas õpetlane Rein Taagepera on Eesti parlamentaarset kultuuri vaadeldes aluseks võtnud demokraatlike mõtteviiside mitmed politoloogilised teoreetilised lähtekohad ning nende realiseerumised eri maades. Toodud järeldustega tuleb nõustuda. Levinud tavaarusaamadest Eesti parlamentaarset kultuuri võib analüüsida muudestki võrdlusparameetritest. Kõigepealt ütleb üsna levinud tavaarusaam, et parlament on kui ühiskonna läbilõige ning paljud ühiskonnale omased üldised puudused ja hädad, olgu siis eetilistes suhtumistes, seesmistes hoiakutes, üldistes väärtushinnangutes jm, on iseloomulikud ka parlamendile. Iseendast ei saa sellega nõustuda, sest parlament oma käitumiskultuuriga allub ikkagi muudele reeglitele ja kirjutamata tavadele, mis on märksa konkreetsemad kui tihtipeale erinevalt tõlgendatavad arusaamad. Eks igaüks saa asjadest omamoodi aru. Teine ühiskondlik tavaarusaam, esmajoones just poliitiliselt vähem haritud või poliitikast vähem huvituvate inimeste hulgas, jääb siiamaani rahulolematuks parlamendi üldise tegevusega, sh käitumiskultuuriga: mida nad seal küll kaklevad, miks nad seal küll Eesti asja edasi ei aja? Näib küll, et ajapikku hakkab nõrgenema selline arusaam, mis kujunes 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul, ning tugevneb teadmine, et parlament ongi vaidluste ning erinevate ilmavaadete kokkupõrke- ja arutluste kohaks. Kindlasti
    [Show full text]
  • Eesti Ja Soome Parlamendiliikmete Töötasud Aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Germo Valgenberg Eesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö Juhendaja: Jaak Valge, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................1 I Eesti esinduskogude palgad ja lisatasud aastatel 1919-1939......................................7 II Eesti ja Soome parlamendiliikmete nominaal- ja reaalpalkade võrdlus.................15 Kokkuvõte...................................................................................................................23 Kasutatud kirjandus....................................................................................................26 Kasutatud allikad........................................................................................................27 Summary.....................................................................................................................28 Yhteenveto..................................................................................................................30 Lisa 1...........................................................................................................................32 Lisa 2...........................................................................................................................33
    [Show full text]
  • Dissertationes Pedagogicae Universitatis Tartuensis 15
    DISSERTATIONES PEDAGOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 DISSERTATIONES PEDAGOGICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 15 KARMEN TRASBERG Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus Eesti Vabariigis (1918–1940) õpetajakoolituse ajaloolise kujunemise kontekstis Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond, haridusteaduste instituut Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridus- teaduses 21.11.2011 Tartu Ülikooli haridusvaldkonna doktorikraadide andmise ühisnõukogu otsusega. Juhendajad: professor Edgar Krull, Tartu Ülikool lektor PhD Anu Raudsepp, Tartu Ülikool Oponendid: professor Olavi Arens, Armstrong Atlantic State University, USA dotsent Maria Tilk, Tallinna Ülikool Doktoritöö kaitsmine toimub 28. detsembril 2011 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. ISSN 1406–1317 ISBN 978–9949–19–913–6 (trükis) ISBN 978–9949–19–914–3 (PDF) Autoriõigus: Karmen Trasberg, 2011 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 800 SISUKORD DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID ........................... 7 EESSÕNA ............................................................................................................. 8 SISSEJUHATUS ................................................................................................... 9 HISTORIOGRAAFILISED LÄHTEKOHAD: UURIMISSEIS JA ALLIKAD 19 1. PEATÜKK. GÜMNAASIUMIÕPETAJATE ETTEVALMISTUSE AJALOOLINE KOGEMUS VÄLISRIIKIDES .................................................. 31 1.1. Õpetajahariduse vanemast ajaloost .................................................... 31 1.2. Õpetajate
    [Show full text]
  • Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju
    Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju ISBN 9985-9217-6-3 © Eesti Rahvusraamatukogu 2000 bibliograafia.p65 2 12.10.05, 12:22 SISUKORD Saateks ...................................................................................................................................... 4 Eesti Vabariigi loomine ja taasiseseisvumine. Ajaloo üldküsimused .................................... 5 Poliitiline süsteem Eestis ......................................................................................................... 10 Seadusandlik kogu läbi aegade ............................................................................................... 13 Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) 14. 07. 1917 – 23. 04. 1919 ........ 17 Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 – 20. 12. 1920 ..................................................................... 19 I Riigikogu 20. 12. 1920 – 30. 05. 1923 ................................................................................. 28 II Riigikogu 31. 05. 1923 – 14. 06. 1926 ................................................................................ 36 III Riigikogu 15. 06. 1926 – 14. 06. 1929 .............................................................................. 49 IV Riigikogu 15. 06. 1929 – 14. 06. 1932 .............................................................................. 59 V Riigikogu 15. 06. 1932 – 02. 10. 1934 ..............................................................................
    [Show full text]