DOCSLIB.ORG

Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4. JAGU: Riigikogu komisjoni töökorraldus 134 Paragrahv 35 136 Paragrahv 36 138 Paragrahv 37 141 Paragrahv 38 142 Paragrahv 39 143 5. PEATÜKK: FRAKTSIOONID 146 Paragrahv 40 150 Paragrahv 41 157 Paragrahv 42 160 6. PEATÜKK: MUUD ÜHENDUSED 165 Paragrahv 43 165 7. PEATÜKK: RIIGIKOGU VÄLISDELEGATSIOONID 166 Paragrahv 44 166 8. PEATÜKK:RIIGIKOGU TÖÖAEG 169 1. JAGU: Riigikogu tööaeg Riigikogu korralise istungjärgu ajal 171 Paragrahv 45 171 Paragrahv 46 173 Paragrahv 47 177 SISUKORD 7 Paragrahv 48 185 Paragrahv 49 186 2. JAGU: Riigikogu erakorraline istungjärk 190 Paragrahv 50 190 Paragrahv 51 191 Paragrahv 52 194 9. PEATÜKK: PÄEVAKORD 195 Paragrahv 53 196 Paragrahv 54 204 Paragrahv 55 205 Paragrahv 56 208 10. PEATÜKK: RIIGIKOGU ISTUNG 212 1. JAGU: Üldised eeskirjad 213 Paragrahv 57 213 Paragrahv 58 214 Paragrahv 59 217 Paragrahv 60 219 Paragrahv 61 220 Paragrahv 62 221 2. JAGU: Riigikogu istungi läbiviimise kord 223 Paragrahv 63 223 Paragrahv 64 225 Paragrahv 65 226 Paragrahv 66 227 Paragrahv 67 228 Paragrahv 68 230 Paragrahv 69 232 Paragrahv 70 234 Paragrahv 71 235 Paragrahv 72 236 Paragrahv 73 238 Paragrahv 74 238 Paragrahv 75 239 3. JAGU: Hääletamine Riigikogu istungil 240 1. JAOTIS: Üldised eeskirjad 240 Paragrahv 76 240 Paragrahv 77 243 Paragrahv 78 245 8 SISUKORD Paragrahv 79 249 Paragrahv 80 252 Paragrahv 81 253 Paragrahv 82 254 2. JAOTIS: Hääletamine elektroonilise hääletussüsteemi abil 257 Paragrahv 83 257 Paragrahv 84 260 Paragrahv 85 261 3. JAOTIS: Hääletamine hääletamissedelitega 261 Paragrahv 86 262 Paragrahv 87 264 Paragrahv 88 267 Paragrahv 89 268 11. PEATÜKK: SEADUSEELNÕUDE JA RIIGIKOGU OTSUSTE EELNÕUDE MENETLEMISE KORD 272 1. JAGU: Seaduse algatamine. Riigikogu otsuse eelnõu esitamine 273 Paragrahv 90 273 Paragrahv 91 278 Paragrahv 92 280 Paragrahv 93 282 Paragrahv 94 285 Paragrahv 95 286 Paragrahv 96 288 2. JAGU: Eelnõu esimene lugemine 289 Paragrahv 97 290 Paragrahv 98 293 Paragrahv 99 296 3. JAGU: Eelnõu menetlemine juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel 300 Paragrahv 100 302 Paragrahv 101 305 Paragrahv 102 308 Paragrahv 103 310 4. JAGU: Eelnõu teine lugemine 312 Paragrahv 104 312 Paragrahv 105 314 Paragrahv 106 315 SISUKORD 9 Paragrahv 107 317 Paragrahv 108 319 Paragrahv 109 320 5. JAGU: Eelnõu kolmas lugemine 320 Paragrahv 110 320 Paragrahv 111 322 6. JAGU: Lõppmenetlus 323 Paragrahv 112 323 7. JAGU: Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine 324 Paragrahv 113 325 Paragrahv 114 325 8. JAGU: Seadus- ja otsuse-eelnõude erimenetlus 328 Paragrahv 115 328 Paragrahv 116 329 Paragrahv 117 332 Paragrahv 118 338 Paragrahv 1181 340 12. PEATÜKK: RIIGIEELARVE EELNÕU MENETLEMISE KORD 343 Paragrahv 119 344 Paragrahv 120 348 Paragrahv 121 354 13. PEATÜKK: PÕHISEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU MENETLEMISE KORD 355 Paragrahv 122 356 Paragrahv 123 361 Paragrahv 124 366 Paragrahv 125 367 Paragrahv 126 370 Paragrahv 127 372 14. PEATÜKK: RAHVAHÄÄLETUSE KORRALDAMISE OTSUSTAMINE 374 Paragrahv 128 379 Paragrahv 129 386 Paragrahv 130 390 10 SISUKORD 15. PEATÜKK: PEAMINISTRIKANDIDAADILE VALITSUSE MOODUSTAMISEKS VOLITUSTE ANDMISE OTSUSTAMINE 391 Paragrahv 131 394 Paragrahv 132 396 16. PEATÜKK: UMBUSALDUSE AVALDAMISE JA USALDUSKÜSIMUSE OTSUSTAMISE KORD 399 1. JAGU: Umbusalduse avaldamise kord 399 Paragrahv 133 400 Paragrahv 134 401 2. JAGU: Usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord 405 Paragrahv 135 409 Paragrahv 136 412 Paragrahv 137 414 Paragrahv 138 416 17. PEATÜKK: ARUPÄRIMISED JA KÜSIMUSED 418 1. JAGU: Arupärimised 420 Paragrahv 139 420 Paragrahv 140 426 Paragrahv 141 430 2. JAGU: Infotund 430 Paragrahv 142 430 Paragrahv 143 431 Paragrahv 144 432 Paragrahv 145 433 Paragrahv 146 434 3. JAGU: Kirjalikud küsimused 435 Paragrahv 147 435 Paragrahv 148 440 18. PEATÜKK: RIIGIKOGULE ESITATAVATE ETTEPANEKUTE MENETLEMISE KORD 441 Paragrahv 149 443 Paragrahv 150 453 Paragrahv 151 454 Paragrahv 152 457 SISUKORD 11 181. PEATÜKK: EUROOPA LIIDU ASJADE MENETLEMISE KORD 459 Paragrahv 1521 463 Paragrahv 1522 468 Paragrahv 1523 470 Paragrahv 1524 471 Paragrahv 1525 473 Paragrahv 1526 474 Paragrahv 1527 475 Paragrahv 1528 477 19. PEATÜKK: MUUDE KÜSIMUSTE ARUTAMISE KORD 479 Paragrahv 153 479 Paragrahv 154 482 Paragrahv 155 486 Paragrahv 156 488 Paragrahv 157 491 191. PEATÜKK: RIIGIKOGU KANTSELEI 492 Paragrahv 1571 (kommentaar puudub) 492 Paragrahv 1572 (kommentaar puudub) 492 Paragrahv 1573 (kommentaar puudub) 493 20. PEATÜKK: LÕPPSÄTTED 493 Paragrahv 158 493 Paragrahv 1581 496 Paragrahv 1582 498 Paragrahv 1583 (kommentaar puudub) 499 LISAD 501 LISA 1: MENETLUSSKEEMID 501 Ametiisiku ametisse nimetamise või vabastamise otsuse eelnõu menetlemine 501 Arupärimine 502 Eelnõu esimene lugemine 503 Eelnõu teine lugemine 505 Eelnõu kolmas lugemine 508 Infotund 508 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise kord 509 12 SISUKORD Peaministrikandidaadile volituste andmine valitsuse moodustamiseks 510 Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine ja rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu esimene lugemine 511 Põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt 514 Põhiseaduse muutmine kiireloomulisena (kolmas lugemine) 517 Riigieelarve eelnõu kolmas lugemine 521 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine 523 Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu ning Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise eelnõu menetlemine 524 Vabariigi Valitsusele või valitsusliikmele umbusalduse avaldamine 525 Õiguskantsleri ettepaneku Riigikogu liikme/ Vabariigi Presidendi/ Vabariigi Valitsuse liikme/ riigikontrolöri/ Riigikohtu esimehe/ Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise kohta menetlemine 526 Õiguskantsleri ettepaneku viia seadus või Riigikogu otsus kooskõlla põhiseaduse või seadusega menetlemine 527 LISA 2: ISTUNGISAALI PLAANID 529 LISA 3: ÕIGUSAKTID 537 3.1 Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise kord 537 3.2 Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord 540 3.3 Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri 545 3.4 Juhised Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks 568 3.5 Liisuheitmise kord Riigikogu esimehe valimisel 571 LÜHENDID 573 Õigusaktid 573 Muud lühendid 576 KASUTATUD ALLIKAD 577 Kohtulahendid 577 Kirjandus 577 Teiste riikide põhiseadused ja parlamentide kodukorrad 580 REGISTER 582 EESSÕNA 13 EESSÕNA Parlamentaarne riigikord, mille ülesanne on tagada demokraatia püsimi- ne, väljendub eelkõige vabas ja läbimõeldud debatis. Parlament töötab kindlate menetlusreeglite järgi, alati kõiki aspekte kaaludes ja parimal viisil otsuseid tehes. Riigikogu töö alus on põhiseadus, kodu- ja töökorra seadus ning Riigikogu liikme staatuse seadus. Käesolev väljaanne kesken- dub kodu- ja töökorra seadusele. Riigikogu kahe viimase aastakümne arengule võime alla tõmmata mõt- telise joone. Parlamendi aluspõhimõtted, peamised funktsioonid ja töömeetodid on välja kujunenud. Kodukorraseadusel on olnud selle aja jooksul kolm tervikteksti. Riigikogu on seadusandjana üles ehitanud põhiseadusele tugineva õiguskorra, kohandanud selle Euroopa õigus- korraga ning loonud meie rahvale euroopalikel väärtustel põhinevad ühiselureeglid. Käesoleva kogumiku üllitamisega oleme astunud nende küpsete parlamentide perre, kes on oma peamise tööd reguleeriva õigus- akti kommentaarid kirja pannud. See on esimene katse koondada ühte välja andesse Riigikogu toimimise praktika ja selle aluseks olevate normi- de selgitused. Paljud tavad ja kodukorra tõlgendamise viisid on seni kan- dunud ühest Riigikogust teise peamiselt tänu neid tundvatele inimestele. Kirjapanduna aitavad need kindlasti kaasa Riigikogu ladusamale töökor- raldusele. Sellise kogumiku koostamine annab panuse parlamendiõiguse arengusse Eestis ja on oluline tähis Riigikogu ajaloos. Parlament on elav organism, kes
Recommended publications
  • Kaks Sajandit Ilmaselgitamist Eestis

    Kaks Sajandit Ilmaselgitamist Eestis

    KAKS SAJANDIT ILMASELGITAMIST EESTIS Andres Tarand SISSEJUHATUS Õigel asjal on kolm komponenti ja kolm allikat — nagu ena- mikku Eesti praegusi lugeda oskajaid on õpetatud. Käesoleva kirjutise sünni üks komponente oli Eesti raamatuaasta 1935. a. Selleks puhuks väljaantud kogumikus Raamatu osa Eesti arengus on professor Jaan Sarv kirjutanud lühidalt populaarteaduslikust kirjandusest Eestis. See ärgitas mind võrdlema selle ala seisu kol- mandik sajandit hilisema ajaga. Teine eeltingimus oli Hruˇstˇsovi sula, mille käigus Stalini perioodi trükisõnas keelatud sõnumid loodusõnnetustest ja mõned keelatud teadused hakkasid teatud elumärke ilmutama. Eestis asutati 1958. a mitu ajakirja, millel oli olnud eelkäijaid enne sõda ja mille kaante vahele mahtus pi- sut enam, kui avalikult kuulutati. Et Eesti asja aeti ainult õrnalt läbi lillede, siis avalikku otsejuttu võimaldas hoopis enam loodus- teaduste populariseerimine. Sel taustal otsustati Tartus (vähemalt üks initsiaatoreist oli professor Viktor Masing) pidada populari- seerimisalane nõupidamine. Arutelu toimus tõenäoliselt 11. sep- tembril 1967. Konverentsi lõpuks koostati ka loetelu otsustatust, mis kuhugi kõrgemale läkitati (seda nimetati resolutsiooniks). Nõudmiste-soovituste hulgas oli populaarteaduslikele artiklitele suurema trükipinna nõudmine (tolle aja plaanitud paberipuuduses ei antud ajalehtede vahel välja lisalehti), soov teha Ajakirjanike Liidu juurde ka populariseerijate sektsioon, eluline ettepanek tõsta ajakirja Eesti Loodus honorare, parandada oluliselt Keele ja Kir- janduse
  • Eesti Koolinoorte Keelehoiakud

    Eesti Koolinoorte Keelehoiakud

    EESTI KOOLINOORTE KEELEHOIAKUD Martin Ehala, Katrin Niglas Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Mõnede keeletead- laste hinnanguil võib neist üleilmastumise tingimustes 21. sajandi jooksul hävida 90%; optimistlikumad arvavad, et umbes 50% (Krauss 1992; Crystal 2000). Selliste prognooside taustal tuleks vaadelda ka seda, millised on eesti keele arenguväljavaated, seda enam et eesti avalikkuses on avaldatud arvamust, mille järgi üsna peatses tulevikus on eesti keelel Eestis sama vähe tähtsust kui walesi keelel Inglismaal ja et eestlased, euroimmigrandid ja koha- likud venelased suhtlevad omavahel inglise keeles (Raag 2003). Kahtluse alla on seega seatud eesti keele püsimine. Selle analüüsiks tuleks kõigepealt täpsustada, mis on hääbumine ja kui- das see avaldub. Keele hääbumine (language loss) on üldmõiste, mis hõlmab erinevaid protsesse, mille tagajärjel keelekogukond kahaneb kuni lõpliku kadumiseni. Keele hääbumine võib toi- muda füüsiliselt, kui kõnelejate arvukus järjest väheneb kõrge suremuse, madala sündimuse, väljarände või kõigi kolme te- guri tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keele- vahetus (language shift), mille all mõistetakse üleminekut teisele See uuring on läbi viidud osana sihtfinantseeritavast teemast nr 0132493s03: “Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modellee- rimine ja juhtimine”. Autorid tänavad kõiki koole, kes nõustusid uuringus osalema, samuti olgu südamest tänatud Tallinna Peda- googikaülikooli eesti filoloogia üliõpilased Dana Karjatse, Ingrid Heinberk, Kairi Tamuri, Kristi Salujärv, Pille
  • Rahvusarhiiv

    Rahvusarhiiv

    RAHVUSARHIIV HINDAMISOTSUS Tallinn 26. juuni 2014 nr 47 Riigikogu ja Riigikogu Kantselei dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks I Üldosa 1.1 Hindamise alus Hindamise alus on arhiiviseaduse (RT I, 21.03.2011, 1) §7 lõige 2. 1.2 Hindamise eesmärk ja rakendusala Hindamise eesmärk on Riigikogu ja Riigikogu Kantselei (edaspidi Riigikogu ja kantselei) dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine. Hindamisele kuuluvad Riigikogu ja kantselei tegevuse tulemusel alates 1995. aastast loodud ja saadud ja edaspidi loodavad ja saadavad dokumendid. 1992-1995 tegutsenud VII Riigikogu dokumendid on kantud Riigiarhiivi poolt kooskõlastatud nimistutesse (EKK 04. novembri 1997 protokoll nr 2). Tugifunktsioonide dokumendid on hinnatud Rahvusarhiivi järgnevate üldotsustega: - 01. detsembri 2005 hindamisotsus nr 674 “Majanduslike huvide deklaratsioonide hindamine”; - 02. veebruari 2010 hindamisotsus nr 53 “Finantsplaneerimise ja raamatupidamise arvestuse ning varade haldamise ja hoolduse käigus tekkiva teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“; - 23. detsembri 2010 hindamisotsus nr 538 “Infoallikate ja infotehnoloogia haldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks”; - 05. mai 2011 hindamisotsus nr 251 “Töö- ja teenistussuhete ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks; - 28. oktoobri 2013 hindamisotsus nr 85 “Välisabi saamise ja kasutamisega seotud - dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine”; - 10. jaanuari 2014 hindamisotsus nr
  • Eesti Ajutine Maanõukogu VI Riigikogu

    Eesti Ajutine Maanõukogu VI Riigikogu

    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. - Nimetab Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe. Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. - Nimetab Riigikohtu esimehe ettepaneku! ametisse Riigikohtu liikmed. - Nimetab Eesti panga nõukogu liikmed. - otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. - Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14.07. 1917 -23.04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1 920 - Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised 1 Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. 1! Riigikogu 31. 05. 1923 - 14. 06. 1926 - Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 1 5. 06. 1 926 - 1 4. 06. 1 929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 1 5. 06. 1 929 - 1 4. 06. 1 932 - Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15.06.1932-02.10.1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18.02.1937-17.08.1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõuko gu) 07. 04. 1938 - 05. 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29. 03. 1990 - 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30. 09. 1992 - 10. 03. 1995 Põhiseadus, S 65 VIII Riigikogu I 1.
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices

    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices

    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
  • Int 2007 2.Indd

    Int 2007 2.Indd

    Ülle Madise Dr., Director of Audit National Audit Office of Estonia Member of the Estonian National Electoral Committee Relationship of the State and Political Parties in Estonia 1. Introduction I consider the relationship of the state and political parties of Estonia by raising the question of what the role of the state is — and could be — in regulating and ensuring competition between political parties, such that power is exercised in the public interest and not in return for donations or any other grants a political party might receive. When speaking of the state I refer to the system of state authorities as a whole, especially the legislative body and court system. According to the Estonian Political Parties Act*1, a political party is a registered legal entity, a not-for-profi t association that has at least one thousand members who are citizens of Estonia or any other Member State of the European Union with a right to vote. This is a legal defi nition. There is, of course, a wider defi nition under which it is possible to treat other unions oriented to executing political power (e.g., election coalitions of citizens) as political parties. That the concept of a political party and the state’s activities is, in fact, formed by political parties both by making laws and by distributing the taxpayers’ money while being the decision-makers on their own matters, among other things, is intriguing. Political life in Estonia is led by political parties, which correspond to a strict legal concept and are repre- sented in Parliament (the Riigikogu), and which have this right in front of other political parties and unions by advantages given in electoral laws, laws on political parties, the state budget, etc.
  • 101 Biograafiat-2021 Juuni.Pdf

    101 Biograafiat-2021 Juuni.Pdf

    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIV koosseis seisuga 17. juuni 2021 Tallinn 2021 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Marge Allandi, Rita Hillermaa ja Piret Pärgma / Toimetanud Gerli Randjärv / Kaane kujundanud Tuuli Aule / Kujundanud Margit Plink / Pildistanud Erik Peinar ISSN 2674-3086 Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD Riigikogu XIV koosseis 3 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 108 Riigikogu fraktsioonid 111 Riigikogu komisjonid 114 XIV Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 118 Riigikogu koosseisud 141 Kasutatud lühendid 142 SISUKORD 2 koosseis RIIGIKOGU Merry Aart Jaanus Karilaid Natalia Malleus Üllar Saaremäe XIV KOOSSEIS Annely Akkermann Uno Kaskpeit Andres Metsoja Kersti Sarapuu Yoko Alender Erkki Keldo Kristen Michal Erki Savisaar Tiiu Aro Kert Kingo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Riho Breivel Signe Kivi Madis Milling Andrus Seeme Dmitri Dmitrijev Toomas Kivimägi Aadu Must Sven Sester Ivi Eenmaa Aivar Kokk Eduard Odinets Priit Sibul Enn Eesmaa Rene Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Peeter Ernits Mihhail Korb Ivari Padar Imre Sooäär Hele Everaus Andrei Korobeinik Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Kalle Grünthal Siret Kotka Heljo Pikhof Timo Suslov Helle-Moonika Helme Heiki Kranich Õnne Pillak Margit Sutrop Mart Helme Igor Kravtšenko Siim Pohlak Aivar Sõerd Martin Helme Eerik-Niiles Kross Anti Poolamets Kristina Šmigun-Vähi Heiki Hepner Tarmo Kruusimäe Heidy Purga Marko Šorin Kaido Höövelson Leo Kunnas Paul Puustusmaa Raivo
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)

    Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)

    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
  • 101 Lühielulugu

    101 Lühielulugu

    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 15. juuni 2018 Tallinn 2018 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 108 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 111 Riigikogu fraktsioonid 114 Riigikogu komisjonid 118 Riigikogu koosseisud 119 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 154 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Arto Aas Kalvi Kõva Marko Pomerants Jüri Adams Külliki Kübarsepp Heidy Purga XIII KOOSSEIS Raivo Aeg Helmen Kütt Raivo Põldaru Yoko Alender Ants Laaneots Henn Põlluaas seisuga 15. juuni 2018 Krista Aru Kalle Laanet Laine Randjärv Peep Aru Viktoria Ladõnskaja-Kubits Valdo Randpere Maire Aunaste Maris Lauri Martin Repinski Deniss Boroditš Heimar Lenk Taavi Rõivas Dmitri Dmitrijev Jürgen Ligi Kersti Sarapuu Enn Eesmaa Oudekki Loone Erki Savisaar Peeter Ernits Inara Luigas Helir-Valdor Seeder Igor Gräzin Lauri Luik Sven Sester Helmut Hallemaa Ain Lutsepp Priit Sibul Hannes Hanso Jaak Madison Arno Sild Monika Haukanõmm Jaanus Marrandi Mihhail Stalnuhhin Mart Helme Enn Meri Anne Sulling Martin Helme Andres Metsoja Märt Sults Andres Herkel Kristen Michal Aivar Sõerd Olga Ivanova Marko Mihkelson Tanel Talve Jüri Jaanson Marianne Mikko Artur Talvik Toomas Jürgenstein Madis Milling Karin
  • Esimese Iseseisvusaja Eesti Poliitilise Eliidi Sündimuskäitumine Magistritöö

    Esimese Iseseisvusaja Eesti Poliitilise Eliidi Sündimuskäitumine Magistritöö

    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool Mark Gortfelder Esimese iseseisvusaja Eesti poliitilise eliidi sündimuskäitumine Magistritöö Juhendajad: dotsent Jaak Valge juhtivteadur Allan Puur Tartu 2016 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................5 I ANDMESTIK JA METOODIKA......................................................................................................9 1.1 Pereregister.....................................................................................................................................9 1.2 Poliitiliselt aktiivsete inimeste andmestik....................................................................................11 1.3 Andmete töötlemine......................................................................................................................15 II DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA JA KULG.........................................................17 2.1 Demograafilise ülemineku kontseptsiooni kujunemine...............................................................17 2.2 Suremuse langus...........................................................................................................................18 2.3 Suremuse languse põhjused..........................................................................................................22 2.4 Sündimus ja selle langus..............................................................................................................24
  • Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix

    Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix

    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14. 07. 1 91 7 -23. 04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1923 -- 14. 06. 1926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 -- 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 15. 06. 1929 - 14. 06. 1932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18. 02. 1937 -• 17. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) 07 04. 1938 •- 05 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29 03. 1990 •- 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30 09. 1992 -- 10. 03. 1995 Põhiseadus, § 65 VIII Riigikogu I I 03. 1995 •• 13. 03.
  • Põhiseaduse Muutmiseks

    Põhiseaduse Muutmiseks

    n > EESTI RAHVUSLASTE KLUBI TOIMETISED NR. 1 ETTEPANEKUID EESTI VABARIIGI 1920. A. PÕHISEADUSE MUUTMISEKS VALTER NÕGES j;arTO.-w^..-..,„. , -r-... j.j RIIGI- JA RAHVUSVAHELI' ! / *4 ÕIGUSH INSTiTUUT ED. ROOS'1 KIRJASTUS / TARTU 1932 z ft©rtuR:.!^*V!JlilH»e«H ^ :''. • * . ui i • _ _ _ z Trükitud Ed. Bergmanni trlikikojas Tarlus 1952 EESTI RAHVAS, KÕIKUMATUS USUS JA VANKUMATUS TAHTMISES LUUA RIIKI, KUULUTAS EESTI 1918. A. 24. VEEBRUARIL OMA MAANÕUKOGU VANEMATEKOGU KAUDU ISESEIS­ VAKS, SÕLTUMATUKS VABARIIGIKS, KUS ON RIIGIVÕIM RAHVA KÄES JA MIS ON RAJATUD ÕIGLUSELE, SEA­ DUSELE JA VABADUSELE, KAITSEKS SISEMISELE JA VÄLISELE RAHULE NING PANDIKS PRAEGUSTELE JA TULEVASTELE PÕLVEDELE NENDE ÜHISKONDLIKUS EDUS JA ÜLDISES KASUS. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ia Eesti Maapäeva Vanemate Nõu­ kogu 1918. a. 24. veebruari manifes­ tist kõigile Eestimaa rahvastele. Saateks. Käsitelles VIII Eesti Õigusteadlaste Päeval parlamenta­ rismi kriis i küsimusi, lõpetas K. Kornel oma ettekande Genfi ülikooli prof. Van d e n B o s s c h ei järgmiste sõnadega : „Mitte need ei ole demokraatia suurimad vastased, kes diktatuurist unista­ vad, vaid need, kes kinniste silmadega ringi käivad ja parlamenta­ rismi kriisi olemasolu tunnustada ei taha." Ent meil Eestis on veel suuremaid demokraatia vastaseid : kas pole seda just need, kes kiili tunnustavad parlamentarismi kriisi meil, kuid vaatamata sellele siiski ei söanda tarvitada mõjuvaid vahendeid mainitud pahe kõrvaldamiseks. Vähe on ainult haiguse äratundmisest, hoopis olu­ lisem on sellele õige arstimi määramine, ent kõige tähtsam aga — organismi enese terveks ravimine. Käesolevas kirjutises on antud üldine ülevaade neist tähtsamaist vahendeist, milliseid on soovitatud siiani meie riikliku elu tervendamiseks. On püütud ette näha ning äärmise erapooletusega hinnata neid tegelikke tulemusi ja võimalikke tagajärgi, mis saavutatavad ning mis võivad ilmneda mainitud va­ hendite tarvitamisel.