DOCSLIB.ORG

Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14. 07. 1 91 7 -23. 04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1923 -- 14. 06. 1926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 -- 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 15. 06. 1929 - 14. 06. 1932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18. 02. 1937 -• 17. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) 07 04. 1938 •- 05 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29 03. 1990 •- 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30 09. 1992 -- 10. 03. 1995 Põhiseadus, § 65 VIII Riigikogu I I 03. 1995 •• 13. 03. 1999 IX Riigikogu 14. 03. 1999 - IX RIIGIKOGU VALIMINE 07. 03. 1999 Hääletamas käis 57,43 % valimisnimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest. Riigikogusse pääsesid erakon- nad, mis said hääli üle 5 % Mandaate Eesti Keskerakond - 24,41 % 28 Isamaaliit - 16,09% 18 Eesti Reformierakond - 15,92 % 18 Mõõdukad - 15.21 % 17 Aadress: Riigikogu, Lossi plats la, 15165 Tallinn Eesti Koonderakond - 7,58 % 7 Tel: +372 693 6331 Faks: +372 693 6334 Eesti Maarahva Erakond - 7,27 % 7 lnfotel.: + 372 693 6622 E-mail: [email protected] Eestimaa Ühendatud Rah va partei - 6,13% 6 Koostanud Eesti Rahvusraamatukogu © Riigikogu Kantselei, aprill 2001 KRONOLOOGIA 06. 08. 1940 NSV Liit annekteeris Eesti, vallandus 1 7. 09. 1991 - Eesti võeti ÜRO liikmeks. massiline terror. 13.09.1991- - Põhiseaduse Assamblee töötas välja 28. 11. 1917 - Eestimaa Kubermangu Ajutine Esimese suurküüditamise algus: 10. 04. 1 992 EV põhiseaduse eelnõu. Maanõukogu (Maapäev) tunnistas 14. 06. 1941 Venemaale viidi üle 10 000 inimese. 20. 06. 1992 - Rahvusliku rahavääringu - Eesti end kõrgeimaks võimuks Eestis. 22. 06. 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule krooni käibeletulek. (8 EEK- 1DEM). 24. 02. 1918 - Maapäeva Vanematekogu kuulutas ja vallutas Eesti. Eesti lülitati 28. 06. 1992 - Rahvahääletusefvõeti vastu EV Tallinnas välja iseseisva Eesti riigikomissariaadi Ostland koosseisu põhiseadus. Vabariigi (EV) ja moodustas esimese kindralkomissariaadina. 20. 09. 1992 - VII Riigikogu ja EV presidendi Ajutise Valitsuse. Sügis 1944 Saksa okupatsioon asendus Nõuko­ valimised. nov. 1918 - Saksa okupatsioon kogu Eesti alal. Märts - gude okupatsiooniga, 70 000 eestlast 05. 10. 1992 - RK valis EV presidendiks Lennart Meri. - Vabadussõja algus. 28. 11. 1918 põgenes massiterrori eest Läände. 07.10.1992 - RK võttis vastu põhiseadusliku riigi­ 05. -07 . 04. 1919 - Valiti Eesti Asutav Kogu (EAK). mis 1944 - 1953 Metsavendade relvastatud võitlus korra taastamise deklaratsiooni. pani vormilise aluse Eesti riiklusele. kommunistliku režiimi vastu. 13. 05. 1993 - Eesti võeti Euroopa Nõukogu 23. 04. 1919 - Asutava Kogu esimene istung - Eesti 25. 03. 1949 Üle 20 000 inimese küüditati Siberisse. täisliikmeks. parlamendi sünnipäev. 1980 Rahutused ja protestid inimõiguste 03. 02. 1994 - Eesti ühines NATO - Tartus kirjutati alla rahuleping EV ja 02. 02. 1920 rikkumise ja venestamise vastu Eestis. rahupartnerlusplaaniga. Vene SFNV vahel, millega Venemaa 13. 01. 1983 Euroopa Parlament avaldas toetust 31. 08. 1994 - Viimased Vene väed lahkusid Eestist. tunnustas Eesti iseseisvust. Balti rahvaste vabaduspüüetele. 05.03.1995 - VIII RK valimine. - EAK võttis vastu EV esimese põhi­ 15. 06. 1920 23. 08. 1987 Esimene suurem poliitiline meele­ 12.06.1995 - Kirjutati alla Eesti assotsiatsiooni­ seaduse. Selle järgi oli Eesti parla­ avaldus Tallinnas Hirvepargis. lepingule Euroopa Liiduga. mentaarne demokraatlik vabariik. 20. 08. 1983 Asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse 20.09.1996 - Valimiskogu valis Lennart Meri teist - 1 Riigikogu (RK) valimine. 27. -29. 11. 1920 Partei. korda EV presidendiks. - Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 22. 09. 1921 11. 09. 1988 300 000 osavõtjaga rahvakogunemine 10.11.1998 - Euroopa Liit ja Eesti alustasid - Võeti vastu vähemusrahvuste 12. 02. 1925 "Eestimaa laul". sisulisi liitumisläbirääkimisi. kultuurautonoomia seadus. 01.- 02. 10. 1988 Rahvarinde asutamiskongress. 07. 03. 1999 - IX RK valimine. 14. -16. 10. 1933 - Rahvahääletusel kiideti heaks uue 16. 11. 1988 ENSV XI Ülemnõukogu (ÜN) võttis põhiseaduse eelnõu. vastu suveräänsusdeklaratsiooni. 12. 03. 1934 - Riigipööre ja mõõdukalt autoritaarse 18. 01. 1989 ÜN võttis vastu keeleseaduse: eesti režiimi kehtestamine. Võim koondus keel sai riigikeeleks. riigivanem K. Pätsi kätte. 24. 02. 1989 Eesti kodanike komiteede liikumise VALIMISRINGKONNAD JA MANDAATIDE JAOTUS 02. 10. 1934 - Katkestati V Riigikogu tegevus. algus, aasta jooksul registreerus üle Riigikogu valimisel 7. märtsil 1999 28. 07. 1937 - Rahvuskogu võttis vastu EV kolmanda 900 000 inimese. põhiseaduse, mis tähendas sammu 23. 08. 1989 "Balti kett" Tallinnast Vilniuseni demokraatia poole. Loodi suurte (2 miljonit inimest). volitustega presidendi institutsioon II.-12. 03. 1990 Eesti Kongressi I istungjärk otsustas ja kahekojaline Riigikogu. taastada EV õigusliku järjepidevuse ^AA f 24. -25 02. 1938 - Valiti VI Riigikogu (Riigivolikogu), alusel. kuhu pääsesid ka opositsiooni 18. 03. 1990 Eesti NSV XII ÜN valimine. esindajad. 30. 03. 1990 ÜN kuulutas välja EV taastamise ja 24. 04. 1938 - EV presidendiks valiti K. Päts. üleminekuperioodi. 23. 08. 1939 - NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid 03. 03. 1991 Referendum Eesti riikliku iseseisvuse mittekallaletungilepingu, mille taastamise kohta (poolt 77,8 % salaprotokollide järgi kuulus Eesti hääletanuist). NSV Liidu mõjupiirkonda. 20. 08. 1991 Rahvuslike jõudude kokkuleppe alusel 28. 09. 1939 - Sõja ähvardusel sundis NSV Liit võttis ÜN vastu otsuse taastada Eesti Eestit alla kirjutama vastastikuse riiklik iseseisvus ja moodustada ÜN abistamise lepingule, mis lubas ja Eesti Komitee esindajatest rajada Eestisse punaarmee baase ja Põhiseaduse Assamblee. muutis Eesti NSV Liidu protektoraadiks. 10. 09. 1991 Eesti võeti Euroopa Julgeoleku- ja 17. -18 06. 1940 - Punaarmee okupeeris Eesti. Koostöönõupidamise liikmesriigiks. Ringkonna nr - Mandaatide arv - EHI RIIGIKOGU LIIKMED ISTUNGISAALIS seisuga 16. 04. 2001 FRAKTSIOONID RIIGIKOGU LIIKMED ARVUDES Riigikogus on 101 liiget ERL Mehi 83, naisi 18 ee^fla 7 liiget Esimees Villu Reiljan Arfc R Ke / aseesimees Esimees II aseesimees KVid, Tunne-Väldo Toomas Peeter Hs Kelam Savi Kreitzberg Vivaparte i EURP R Kesk „*«><> ° Keskeri 5 liiget Kõrg 90 ****** Esimees Viktor Andrejev . *- M Ke IL Vootele Edgar Hansen Tarto Savisaar 18 liiget Esimees Tiit Sinissaar ^om. *'^V ^ öo/ , Tartu Ülikool 42 Tallinna Ke * **•*"'* R Tehnikaülikool 16 Rein Kristiina Viive Ants Arvo E<*tl 27 liiget jaana Eesti Padrik Adams Voog Ojuland Rosenberg Käärma Sirendi 15 Esimees Toomas Varek Põllumajandusülikool Tallinna Pedagoogikaülikool 4 Eesti Kunstiakadeemia 2 Eesti Ko • ._) Muusikaakadeemia 1 ees« N Lift i A JR Muu 10 6 |iiget IL R R Nl Ke Ke Ke Ko Ko Esimees Mart Siimann Vardo Andres j Väino Jaak-Hans Siiri Toomas Küllo Mai Elmar Rumessen Taimla Linde Kuks Oviir Varek Arjakas Treial I M fj $J Möö***"* 17 liiget 4ftL A M'^ Vi W A, k £>/ Esimees Marju Lauristin IL IL R R Ke Ke Ke "?/< M M Ke «/«^ Mari-Ann Andres Ignar Kaljo Raivo Re/w L///70 Harri Kalev Lf/o Kelam Herkel Fjuk Kiisk Paavo Järvelill Tõnisson Õunapuu Kallo I Insener 17 ökonomist 13 n ci Filoloog 9 ciko Agronoom 6 • Reforrnler eesti ^ , 8 |Hget O f5^ Ajaloolane 6 Esimees Jürgen Ligi Jurist 6 Arst 5 IL M M Geograaf 4 Ajakirjanik 4 Vambo Kfl/ev 3 /<a^e^ Altosaar Kaal Kotkas Treener Psühholoog 3 aci Õpetaja 3 Füüsik 2 Tehnoloog 2 3 liiget Veterinaar 2 I - Arhitekt U Bibliograaf IL R Ke Bioloog Keraamik Ingvar Tiit Paul-Eerik Urmas Lavastaja ALATISED Pärnamäe Käbin Rummo Laht KOMISJONID Metsatehnik f Näitleja Pianist Politoloog Keskkonnakomisjon Politseinik Esimees Arvo Haug (Ke) Sotsioloog Aseesimees Arvo Sirendi (Ko) Teoloog Kultuurikomisjon IL IL A M Esimees Mart Meri (M) Mart Kadri R Marju Aseesimees Nutt jäätma Va/ve Lauristin Paul-Eerik Rummo (R) Kirsipuu Maaelu komisjon Esimees Ants Käärma (Ko) Aseesimees Vambo Kaal (M) Majanduskomisjon lp Esimees Andres Lipstok (R) fe*</# . Aseesimees MM *//*£A Jevgeni Tomberg (EÜRP) IL IL R Rl ^ jaan Peefer Toomas Liia Põhiseaduskomisjon Leppik Vilosius Hänni Magister Esimees Liia Hänni (M) Kandidaat Aseesimees Tiit Käbin (R) Doktor Rahanduskomisjon Esimees Kalle Jürgenson (IL) Aseesimees Jaanus Männik (ERL) Riigikaitsekomisjon IL R R M ERL EÜRP Esimees Tiit Tammsaar (ERL) Lauri Tiit Meelis Neinar /ori lanno jevgen/ Aseesimees Sinissaar Atonen Seli Tamm Reiljan Tomberg Trivimi Velliste (IL) Vahtre Sotsiaalkomisjon Esimees Toomas Vilosius '**// Aseesimees Raivo Paavo (M) Väliskomisjon 1975-1980 1 Esimees Andres Tarand (M) 1965-1974 Aseesimees Ülo Nugis (Ko) MM Ah 9 ERL 1955-1964 25 Õiguskomisjon 1945-1954 36 Jv/ | Arnold Esimees Jüri Adams (IL) Eenmaa ! Pöör Rüütel Varik 1935-1944 25 Aseesimees Väino Linde (R) 1925-1934 5 .
Load more

Recommended publications
  • Kaks Sajandit Ilmaselgitamist Eestis
    KAKS SAJANDIT ILMASELGITAMIST EESTIS Andres Tarand SISSEJUHATUS Õigel asjal on kolm komponenti ja kolm allikat — nagu ena- mikku Eesti praegusi lugeda oskajaid on õpetatud. Käesoleva kirjutise sünni üks komponente oli Eesti raamatuaasta 1935. a. Selleks puhuks väljaantud kogumikus Raamatu osa Eesti arengus on professor Jaan Sarv kirjutanud lühidalt populaarteaduslikust kirjandusest Eestis. See ärgitas mind võrdlema selle ala seisu kol- mandik sajandit hilisema ajaga. Teine eeltingimus oli Hruˇstˇsovi sula, mille käigus Stalini perioodi trükisõnas keelatud sõnumid loodusõnnetustest ja mõned keelatud teadused hakkasid teatud elumärke ilmutama. Eestis asutati 1958. a mitu ajakirja, millel oli olnud eelkäijaid enne sõda ja mille kaante vahele mahtus pi- sut enam, kui avalikult kuulutati. Et Eesti asja aeti ainult õrnalt läbi lillede, siis avalikku otsejuttu võimaldas hoopis enam loodus- teaduste populariseerimine. Sel taustal otsustati Tartus (vähemalt üks initsiaatoreist oli professor Viktor Masing) pidada populari- seerimisalane nõupidamine. Arutelu toimus tõenäoliselt 11. sep- tembril 1967. Konverentsi lõpuks koostati ka loetelu otsustatust, mis kuhugi kõrgemale läkitati (seda nimetati resolutsiooniks). Nõudmiste-soovituste hulgas oli populaarteaduslikele artiklitele suurema trükipinna nõudmine (tolle aja plaanitud paberipuuduses ei antud ajalehtede vahel välja lisalehti), soov teha Ajakirjanike Liidu juurde ka populariseerijate sektsioon, eluline ettepanek tõsta ajakirja Eesti Loodus honorare, parandada oluliselt Keele ja Kir- janduse
    [Show full text]
  • Eesti Koolinoorte Keelehoiakud
    EESTI KOOLINOORTE KEELEHOIAKUD Martin Ehala, Katrin Niglas Maailmas arvatakse olevat umbes 6000 keelt. Mõnede keeletead- laste hinnanguil võib neist üleilmastumise tingimustes 21. sajandi jooksul hävida 90%; optimistlikumad arvavad, et umbes 50% (Krauss 1992; Crystal 2000). Selliste prognooside taustal tuleks vaadelda ka seda, millised on eesti keele arenguväljavaated, seda enam et eesti avalikkuses on avaldatud arvamust, mille järgi üsna peatses tulevikus on eesti keelel Eestis sama vähe tähtsust kui walesi keelel Inglismaal ja et eestlased, euroimmigrandid ja koha- likud venelased suhtlevad omavahel inglise keeles (Raag 2003). Kahtluse alla on seega seatud eesti keele püsimine. Selle analüüsiks tuleks kõigepealt täpsustada, mis on hääbumine ja kui- das see avaldub. Keele hääbumine (language loss) on üldmõiste, mis hõlmab erinevaid protsesse, mille tagajärjel keelekogukond kahaneb kuni lõpliku kadumiseni. Keele hääbumine võib toi- muda füüsiliselt, kui kõnelejate arvukus järjest väheneb kõrge suremuse, madala sündimuse, väljarände või kõigi kolme te- guri tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keele- vahetus (language shift), mille all mõistetakse üleminekut teisele See uuring on läbi viidud osana sihtfinantseeritavast teemast nr 0132493s03: “Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modellee- rimine ja juhtimine”. Autorid tänavad kõiki koole, kes nõustusid uuringus osalema, samuti olgu südamest tänatud Tallinna Peda- googikaülikooli eesti filoloogia üliõpilased Dana Karjatse, Ingrid Heinberk, Kairi Tamuri, Kristi Salujärv, Pille
    [Show full text]
  • Eesti Ajutine Maanõukogu VI Riigikogu
    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. - Nimetab Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe. Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. - Nimetab Riigikohtu esimehe ettepaneku! ametisse Riigikohtu liikmed. - Nimetab Eesti panga nõukogu liikmed. - otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. - Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14.07. 1917 -23.04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1 920 - Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised 1 Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. 1! Riigikogu 31. 05. 1923 - 14. 06. 1926 - Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 1 5. 06. 1 926 - 1 4. 06. 1 929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 1 5. 06. 1 929 - 1 4. 06. 1 932 - Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15.06.1932-02.10.1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18.02.1937-17.08.1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõuko gu) 07. 04. 1938 - 05. 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29. 03. 1990 - 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30. 09. 1992 - 10. 03. 1995 Põhiseadus, S 65 VIII Riigikogu I 1.
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Esimese Iseseisvusaja Eesti Poliitilise Eliidi Sündimuskäitumine Magistritöö
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool Mark Gortfelder Esimese iseseisvusaja Eesti poliitilise eliidi sündimuskäitumine Magistritöö Juhendajad: dotsent Jaak Valge juhtivteadur Allan Puur Tartu 2016 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................5 I ANDMESTIK JA METOODIKA......................................................................................................9 1.1 Pereregister.....................................................................................................................................9 1.2 Poliitiliselt aktiivsete inimeste andmestik....................................................................................11 1.3 Andmete töötlemine......................................................................................................................15 II DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA JA KULG.........................................................17 2.1 Demograafilise ülemineku kontseptsiooni kujunemine...............................................................17 2.2 Suremuse langus...........................................................................................................................18 2.3 Suremuse languse põhjused..........................................................................................................22 2.4 Sündimus ja selle langus..............................................................................................................24
    [Show full text]
  • Põhiseaduse Muutmiseks
    n > EESTI RAHVUSLASTE KLUBI TOIMETISED NR. 1 ETTEPANEKUID EESTI VABARIIGI 1920. A. PÕHISEADUSE MUUTMISEKS VALTER NÕGES j;arTO.-w^..-..,„. , -r-... j.j RIIGI- JA RAHVUSVAHELI' ! / *4 ÕIGUSH INSTiTUUT ED. ROOS'1 KIRJASTUS / TARTU 1932 z ft©rtuR:.!^*V!JlilH»e«H ^ :''. • * . ui i • _ _ _ z Trükitud Ed. Bergmanni trlikikojas Tarlus 1952 EESTI RAHVAS, KÕIKUMATUS USUS JA VANKUMATUS TAHTMISES LUUA RIIKI, KUULUTAS EESTI 1918. A. 24. VEEBRUARIL OMA MAANÕUKOGU VANEMATEKOGU KAUDU ISESEIS­ VAKS, SÕLTUMATUKS VABARIIGIKS, KUS ON RIIGIVÕIM RAHVA KÄES JA MIS ON RAJATUD ÕIGLUSELE, SEA­ DUSELE JA VABADUSELE, KAITSEKS SISEMISELE JA VÄLISELE RAHULE NING PANDIKS PRAEGUSTELE JA TULEVASTELE PÕLVEDELE NENDE ÜHISKONDLIKUS EDUS JA ÜLDISES KASUS. Eesti Vabariigi Põhiseadusest ia Eesti Maapäeva Vanemate Nõu­ kogu 1918. a. 24. veebruari manifes­ tist kõigile Eestimaa rahvastele. Saateks. Käsitelles VIII Eesti Õigusteadlaste Päeval parlamenta­ rismi kriis i küsimusi, lõpetas K. Kornel oma ettekande Genfi ülikooli prof. Van d e n B o s s c h ei järgmiste sõnadega : „Mitte need ei ole demokraatia suurimad vastased, kes diktatuurist unista­ vad, vaid need, kes kinniste silmadega ringi käivad ja parlamenta­ rismi kriisi olemasolu tunnustada ei taha." Ent meil Eestis on veel suuremaid demokraatia vastaseid : kas pole seda just need, kes kiili tunnustavad parlamentarismi kriisi meil, kuid vaatamata sellele siiski ei söanda tarvitada mõjuvaid vahendeid mainitud pahe kõrvaldamiseks. Vähe on ainult haiguse äratundmisest, hoopis olu­ lisem on sellele õige arstimi määramine, ent kõige tähtsam aga — organismi enese terveks ravimine. Käesolevas kirjutises on antud üldine ülevaade neist tähtsamaist vahendeist, milliseid on soovitatud siiani meie riikliku elu tervendamiseks. On püütud ette näha ning äärmise erapooletusega hinnata neid tegelikke tulemusi ja võimalikke tagajärgi, mis saavutatavad ning mis võivad ilmneda mainitud va­ hendite tarvitamisel.
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus. Kommentaarid
    Коллектив авторов Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid http://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=22095449 : ISBN 9789949903085 Аннотация Raamatu eesmärk on selgitada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätete sisu, tähendust, seoseid põhiseaduse ja teiste seadustega ning võtta kokku ja fikseerida aastate jooksul kujunenud praktika. Teos järgib ülesehituselt kodu- ja töökorra seaduse teksti ning on suunatud kõigile parlamendiõigusest huvitatutele. Lisadest leiab 17 abistavat menetlusskeemi (nt arupärimise, infotunni, esimese lugemise läbiviimise kohta), samuti istungisaaliplaanid läbi erinevate Riigikogu koosseisude. Kommentaaride autorid on Madis Ernits, Helgi Kundla, Janek Laidvee, Aaro Mõttus, Peep Pihlak, Kaido Rosin, Heiki Sibul, Katre Tubro ja Kristo Varend. Содержание EESSÕNA 20 KOMMENTAARIDE AUTORID 23 SISSEJUHATUS 27 1. peatükk 43 § 1. Riigikogu uue koosseisu 48 kokkukutsumine § 2. Esimese istungi avamine ja juhatamine 54 § 3. Ametivande andmine 57 § 4. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 60 valimine § 5. Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest 61 teatamine 2. peatükk 62 1. jagu 64 § 6. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 64 valimise toimumise alused § 7. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 69 valimise põhimõtted ja kord § 8. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 81 volituste algus 2. jagu 86 § 9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste 86 volituste lõppemise alused § 10. Riigikogu esimehe tagasiastumine 92 § 11. Riigikogu aseesimehe 95 tagasiastumine 3. peatükk 100 § 12. Riigikogu juhatuse koosseis 105 § 13. Riigikogu juhatuse ülesanded 107 § 14. Riigikogu esimehe ülesanded 127 § 15. Riigikogu aseesimehe ülesanded 136 § 16. Riigikogu juhatuse töökorraldus 139 4. peatükk 153 1. jagu 155 § 17. Komisjonide liigid 155 § 18. Alatised komisjonid 157 § 19. Erikomisjon 176 § 20. Uurimiskomisjon 185 § 21. Probleemkomisjon 195 § 22. Komisjoni õigused 197 § 23. Uurimiskomisjoni töö takistamine 201 § 23 1 . Komisjoni raport 204 2.
    [Show full text]
  • EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD • Otsustab Vabariigi Valitsuse Ettepanekul Riigilaenude Tegemise Ja Riigile Muude Varaliste Kohustuste Võtmise
    RIIGIKOGU ÜLESANDED Mt f • •• rjjjjw • ii • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-Ie 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14.07. 1917 -23.04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1 920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1 923 - 14. 06. 1 926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 - 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 1 5. 06. I 929 - 14. 06. 1 932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02. 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 1 8. 02. 1937-1 7. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõuko gu) 07. 04. 1938 - 05. 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29. 03. 1 990 - 29. 09. 1 992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30. 09. 1992 - 10.
    [Show full text]
  • Naised Poliitikas: Osalemisest Tähendusliku Esindatuseni 28. Jaanuar 2020 Mari-Liis Sepper
    Naised poliitikas: osalemisest tähendusliku esindatuseni 28. jaanuar 2020 Mari-Liis Sepper EW10 „Kui Eesti vabariigis Eesti naine nõuab ja tahab Eesti mehega üheõigusline olla, siis on ta seda igapidi ära teeninud.“ Konstantin Päts „Neljakordselt tähtis on naise osa meie kui iseseisva rahva tuleviku kindlustamisel.“ Jaan Tõnisson Naised Riigikogu koosseisudes enne II MS • I Riikogu: Alma Ostra-Oinas, Emma Asson, Paula Järv (asendusliige) • II Riigikogus olid naised vaid asendusliikmetena: Johanna Andreesen, Alice Leevald, Alma Ostra-Oinas, Elise Priks • III Riigikogu: Alma Ostra-Oinas ja Rosalie Verner (mõlemad astusid 1926 tagasi) • IV Riigikogu: Marie Reisik • V Riigikogu: Marie Reisik ja Julie Steinmann • Rahvuskogu (1937) Teine koda: Linda Marie Eenpalu ja Alma Jeets • VI Riigikogu (kahekojaline, Riigivolikogus 80 liiget): Linda Marie Eenpalu Allikas: riigikogu.ee; Eesti Rahvusraamatukogu veeb Naised parlamendipoliitikas pärast 1992.a. 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% NAISTE NAISTE OSAKAAL 30% 20% 10% 0% 1992 1995 1999 2003 2007 2011 2015 2019 Kandidaadid Valituks osutunud Naiste-meeste osakaal parteiliikmete seas 120 100 80 43 44,6 44 46,65 48,8 50 57 60 40 57 55,4 56 53,35 51,2 50 20 43 0 Eesti 200 Eestimaa Rohelised EKRE Isamaa Keskerakond Reformierakond SDE Naisi Mehi Naiste-meeste osakaal parlamendis võrdlevalt Naisi-mehi valitsuses võrdlevalt Naised on poliitikas süsteemselt alaesindatud • Sarnaselt Riigikogule on ka Eesti KOV volikogudes naisi vaid kolmandik, volikogu esimeeste hulgas aga alla 20% • Kaheksa Riigikogu koosseisu vältel on vaid üks Riigikogu esimees olnud naine, Riigikogu aseesimehe rollis on olnud viis naist. • Täna on Riigikogus kaks naissoost komisjoni esimeest ning kuus aseesimeest (16st alalisest, eri- ja probleemkomisjonist).
    [Show full text]
  • Maastik Ja Pärand
    MAASTIK JA PÄRAND Hannes Palang MAASTIK — INIMKONNA TEGUTSEMISE MÄLU Nagu teame, on Eesti neid väheseid riike, kes pole seni veel Euroo- pa maastikukonventsioonile alla kirjutanud.1 Ega see nüüd Ees- tile au ei tee. Kuid erinevalt teistest riikidest, näiteks Saksamaast ja Austriast, kus see küsimus on pigem õiguslikku laadi, näib Eesti probleem olevat rohkem terminoloogiline. Kui sakslased Käesolev tekst on esitatud suulise ettekandena 3. detsembril 2007 Milanos seminaril “Paesaggi culturali/cultural landscapes. Repre- sentations, experiences, outlooks”. Tekst tugineb kolmele varem avaldatud ingliskeelsele artiklile: A. Printsmann, H. Palang. Chap- ter 3: Estonia. — G. Fairclough, P. G. Møller (eds.). Landscape as Heritage. The Management and Protection of Landscape in Europe, a summary by the COST A27 project “Landmarks”. Geographia Bernensia G79, 2008, Bern; H. Palang, A. Printsmann, H. Alumäe, E. Kaur, T. Oja, M. Prede, P.Pungas, M. Reimann, H. Sooväli. Local people as shapers of sustainability of rural landscapes. — E. Tiezzi, C. A. Brebbia, J. L. Us´o(eds.). Ecosystems and sustainable deve- lopment, vol. 2 (Advances in Ecological Sciences, 19). WIT Press 2003, pp. 873–882; H. Sooväli, H. Palang, S. Tint. Rebala Heri- tage Reserve (North Estonia): Historical and Political Challenges in Maintaining the Landscapes. — Chr. Bartels, M. Ruiz del Arbol,` H. van Londen, A. Orejas (eds.). LANDMARKS: Profiling Europe’s Historic Landscapes. Deutsches Bergbaumuseum Bochum, 2008, pp. 43–49. Artikkel kuulub sihtfinantseeritava teema SF0130033s07 raamesse. 1Euroopa maastikukonventsiooni kohta vt lähemalt Sepp 2000. Kon- ventsiooni täistekst asub internetis aadressil www.coe.int/t/dg4/culture- heritage/Conventions/Landscape/default en.asp. 1171 Maastik ja pärand Hannes Palang ja austerlased ei suuda otsustada, kas maastikukonventsioon on folkloristid tegelesid peaasjalikult surnud (s.t arhiivi talletatud) või föderaaltasandi probleem või peaksid sellega tegelema hoopis lii- hääbumisohus oleva suulise pärimusega — näiteks regilauludega.
    [Show full text]