DOCSLIB.ORG

Eesti Ajutine Maanõukogu VI Riigikogu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Ajutine Maanõukogu VI Riigikogu RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. - Nimetab Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe. Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. - Nimetab Riigikohtu esimehe ettepaneku! ametisse Riigikohtu liikmed. - Nimetab Eesti panga nõukogu liikmed. - otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. - Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14.07. 1917 -23.04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1 920 - Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised 1 Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. 1! Riigikogu 31. 05. 1923 - 14. 06. 1926 - Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 1 5. 06. 1 926 - 1 4. 06. 1 929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 1 5. 06. 1 929 - 1 4. 06. 1 932 - Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15.06.1932-02.10.1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18.02.1937-17.08.1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõuko gu) 07. 04. 1938 - 05. 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29. 03. 1990 - 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30. 09. 1992 - 10. 03. 1995 Põhiseadus, S 65 VIII Riigikogu I 1. 03. 1995 - 13. 03. 1999 IX Riigikogu 14. 03. 1999 - IX RIIGIKOGU VALIMINE 07. 03. 1999 Hääletamas käis 57,43 % valimisnimekirjadesse kantud hääleõiguslikest kodanikest. Riigikogusse pääsesid erakon- nad. mis said hääli üle 5 %: M andaate Eesti Keskerakond - 24,41 % 28 Isamaaliit - 1 6,09 % 18 Eesti Reformierakond - 15,92 % 18 RAHVUE Mõõdukad - 15,21 % 17 Aadress: Riigikogu, Lossiplats la, 15165 Tallinn Eesti Koonderakond - 7,58 % 7 Tel: +372 631 633! Faks: + 372 631 6334 InfoteL: + 372 631 6622 E-mail: [email protected] Eesti Maarahva Erakond - 7,27% 7 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei - 6,13% Koostanud Eesti Rahvusraamatukogu Riigikogu Kantselei, juuni 1999 KRONOLOOGIA 7 ' 8 06 1940 Punaarmee okupeeris Eesti. 13. 05. 1993 - Eesti võeti Euroopa Nõukogu 06. 08. 1940 NSV Liit annekteeris Eesti. täisliikmeks. 28. 11. 1917 - Eestimaa Kubermangu Ajutine 14.06. 1941 Esimese suurküüditamise algus: 03.02.1994 - Eesti ühines NATO Maanõukogu (Maapäev) tunnistas Venemaale viidi üle 10 000 inimese. rahupartnerlusplaaniga. end kõrgeimaks võimuks Eestis. 22.06. 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule 31. 08. 1994 - Viimased Vene väed lahkusid Eestist. 24.02.1918 - Maapäeva Vanematekogu kuulutas ja vallutas Eesti. 05.03.1995 - Vill RK valimine. Tallinnas välja iseseisva Eesti Sügis 1944 Saksa okupatsioon asendus 12.06.1995 - Kirjutati alla Eesti Vabariigi (EV) ja moodustas esimese Nõukogude okupatsiooniga. assotsiatsioonilepingule Euroopa Ajutise Valitsuse. Märts 1 949 Üle 20 000 inimese küüditati Liiduga. Märts - nov. 1918 - Saksa okupatsioon kogu Eesti alal. Siberisse. 20. 09. 1996 - Valimiskogu valis Lennart Meri teist 28. 11. 1918 - Vabadussõja algus. 23.08. 1987 Molotov-Ribbentropi pakti avalikus­ korda EV presidendiks. 05. - 07. 04. 1919 - Valiti Eesti Asutav Kogu (EAK), mis tamise Eesti grupi korraldatud 13.12.1997 - Euroopa Liidu Nõukogu otsustas pani vormilise aluse Eesti riiklusele. poliitiline meeleavaldus Hirvepargis alustada Eestiga kahepoolseid 02. 02. 1920 - Tartus kirjutati alla rahuleping EV ja Tallinnas. liitumisläbirääkimisi. Vene SFNV vahel, millega Venemaa 11.09. 1988 300 000 osavõtjaga rahvakogunemine 07.03.1999 - IX RK valimine. tunnustas Eesti iseseisvust. "Eestimaa laul". 15. 06. 1920 - EAK võttis vastu EV esimese 01.-02.10.1968 Rahvarinde asutamiskongress. põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti ]6 \\t \gs8 ENSV XI Ülemnõukogu (ÜN) võttis parlamentaarne demokraatlik vastu suveräänsusdeklaratsiooni. VALIMISRINGKONNAD JA MANDAATIDE JAOTUS vabariik. 18. 01. 1989 ÜN võttis vastu keeleseaduse: Riigikogu valimisel 7. märtsil 1999 27. - 29. 11. 1920 - I Riigikogu (RK) valimine. eesti keel sai riigikeeleks. 22.09.1921 - Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 23.08.1989 "Balti kett" Tallinnast Vilniuseni 12.02. 1925 - Võeti vastu vähemusrahvuste (2 miljonit inimest). DD.B kultuurautonoomia seadus. n. _ 12. 03. 1990 Eesti Kongressi I istungjärk. ^ 0 14.- 16. 10. 1933 - Rahvahääletusel kiideti heaks uue 18.03. 1990 Eesti NSV XI! ÜN valimine. D põhiseaduse eelnõu. 30.03. 1990 ÜN kuulutas välja EV taastamise ja 12. 03. 1934 - Katkes parlamentaarse demokraatia üleminekuperioodi. B areng. Võim koondus riigivanem 03.03.1991 Referendum Eesti riikliku iseseisvuse B K. Räts! ja kaitsevägede ülemjuhataja taastamise kohta (poolt 77,8 % oNUMA, D J. Laidoneri kätte. hääletanuist). Q 02. 10. 1934 - Katkestati V Riigikogu tegevus. 20.08.1991 ÜN võttis vastu otsuse Eesti riiklikust EÜ 05. 03. 1935 - Peatati poliitiliste parteide tegevus. iseseisvusest ja Põhiseadusliku 28.07.1937 - Rahvuskogu võttis vastu EV Assamblee moodustamisest. ( Võfo kolmanda põhiseaduse. 10.09.1991 Eesti võeti Euroopa Julgeoleku- ja 24. - 25. 02. 1938 - Valiti VI Riigikogu (Riigivolikogu). Koostöönõupidamise liikmesriigiks. •' kuhu pääsesid ka opositsiooni 17.09. 1991 Eesti võeti ÜRO liikmeks. esindajad. 13. 09. 1 991- Põhiseaduslik Assamblee töötas välja Ringkonna nr. Mandaatide arv 24. 04. 1938 - EV presidendiks valiti K. Päts. 10.04.1992 EV põhiseaduse eelnõu. 1 11 23.08.1939 - NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid 20. 06. 1992 Rahvusliku rahavääringu - Eesti 2 9 mittekallaletungilepingu. mille krooni käibeletulek. (8 EEK = 1DEM). 3 11 salaprotokollide järgi kuulus Eesti 28. 06. ! 992 Rahvahääletusel võeti vastu EV 4 10 NSV Liidu mõjupiirkonda. põhiseadus. 5 6 28. 09. 1939 - Sõja ähvardusel sundis NSV Liit 20.09.1992 VII Riigikogu ja EV presidendi 6 11 Eestit alla kirjutama vastastikuse valimised. 7 8 abistamise lepingule, mis lubas 05. 10. 1992 RK valis EV presidendiks Lennart 8 9 rajada Eestisse punaarmee baase ja Meri. 9 8 muutis Eesti NSV Liidu 07. 10. 1992 RK võttis vastu põhiseadusliku riigi­ 10 10 protektoraadiks. korra taastamise deklaratsiooni. 11 8 IX RIIGIKOGU LIIKM E D ISTUNGISAALIS seisuga 01. 06. 1999 FRAKTSIOONID RIIGIKOGU LIIKMED ARVUDES Riigikogus on 101 liiget Mehi 83, naisi 18 eesü^0 7 liiget Esimees Villu Reiljan / aseesimees Esimees Tunne-Väldo Toomas Kelam Savi estifMtt " 6 liiget | e Esimees Viktor Andrejev mTm Ai M Ke Vootele Edgar Hansen Tarto Savisaar UU \Sam^ 18 liiget Esimees Tiit Sinissaar Tartu Ülikool 42 'Urni ^WK BBS Tallinna R M Tehnikaülikool 16 Ke M"c Kristiina Eesti sker Ojuland Klaar estl \<e Põllumajandusülikool 15 £ 28 liiget Tallinna Esimees Edgar Savisaar Pedagoogikaülikool 4 Eesti - 'ffw J| Kunstiakadeemia 2 Eesti Muusikaakadeemia 1 Muu 10 R R M Ko Ko Konc Ko Vardo oo^era Andres Väino laak-Hans Mai £esti K Rumessen Taimla Kuks Treial Trwu 7 liiget Esimees Mart Siimann Q • ' 1 MM IL IL R M M Ke I Ke M Ke *"•*"*>» 17 liiget Mari-Ann Andres Rew Ü/o Ülo Kelam Herkel Kiisk Paavo järvelill Tõnisson Õunapuu Kallo Tärno Nugis Esimees Marju Lauristin Insener 17 ökonomist 1 J Filoloog 9 0% tl Agronoom 6 • 4 *.| Ajaloolane 6 Jurist 6 nä Arst 5 er a^° rnii IL IL R R M M Geograaf 4 eesti M° 18 liiget jüri Aimar Jürgen Maref Vambo Ka/ei' Ajakirjanik 4 Esimees Jürgen Ligi Kaver Altosaar Ligi Maripuu Kaal Kotkas Treener 3 Psühholoog 3 Õpetaja 3 Füüsik 2 Mtz Tehnoloog 2 ALATISED Veterinaar 2 KOMISJONID Arhitekt 1 Bibliograaf 1 IL IL M Ke Bioloog 1 Keraamik 1 Keskkonnakomisjon /wgvar Trivimi Urmas Ants Lavastaja 1 Esimees Arvo Haug (Ke) Pärnamäe Velliste Tallo Laht jaakson Ruusmann Aseesimees Arvo Sirendi (Ko) Metsatehnik 1 Näitleja I Kultuurikomisjon , 1 Pianist 1 Esimees Mart Meri (M) Politoloog 1 Politseinik 1 Aseesimees j Paul-Eerik Rummo (R) Sotsioloog 1 Teoloog 1 IL IL R M Ke Maaelukomisjon R Ke ' i M Esimees Ants Käärma (Ko) Mart Kadri Uno Vfl/ve Jaanus O/ev Värner Aseesimees Vambo Kaal (M) Nutt läätma Mereste j Kirsipuu Haug Marrandi Lootsmann Majanduskomisjon Esimees Andres Lipstok (R) 1 Aseesimees Jevgeni Tomberg (EÜRP) 8* *• Q O . - - Põhiseaduskomisjon •Kii Esimees Liia Hänni (M) IL R M EME EME EÜRP EÜRP *•*****, Aseesimees Tiit Käbin (R) Peefer Andres Toomas Andres 77ft Jaanus Viktor Endel Leppik Lipstok Vilosius Hänni Tarand Tammsaar Männik Andrejev Magister 4 Rahanduskomisjon Kandidaat 18 Esimees Kalle Jürgenson (IL) Doktor 6 Aseesimees Jaanus Männik (EME) Riigikaitsekomisjon Esimees Tiit Tammsaar (EME) X* Aseesimees R M EME EME EÜRP EÜRP Trivimi Velliste (IL) Meelis Neinar Villu lanno levgeni Se/ge/ Atonen Sell Tamm Reiljan Reiljan Tomberg Ivanov Sotsiaalkomisjon Esimees Toomas Vilosius (R) Aseesimees Raivo Paavo (M) S**"*W Väliskomisjon Esimees Andres Tarand (M) 1975-1980 1 Aseesimees Ülo Nugis (Ko) h++M 1965-1974 9 EURP 1955-1964 25 Õiguskomisjon Valentina Tiit 1945-1954 36 Esimees Jüri Adams (IL) Võssotskaja Toomsalu 1935-1944 25 Aseesimees Väino Linde (R) 1925-1934 5 .
Load more

Recommended publications
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • Roll Eesti Riigi Loomisel Ja Edendamisel (1917-1940)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond RÜNDO MÜLTS AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940) Magistritöö Juhendaja: dots. Ago Pajur Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Metodoloogiast ja struktuurist.................................................................................................4 Historiograafia........................................................................................................................6 Allikad..................................................................................................................................10 1.AUGUST JÜRMAN EESTI RIIKLUSE LOOMISEL (1917-1920)................................13 1.1. Eesti Maarahva Liitu asutamas......................................................................................15 1.2. 1917. aastal Pärnu maakonna agronoomina..................................................................21 1.3. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus....................................................................27 1.4. Saksa okupatsioon Pärnumaal ja August Jürman aastal 1918......................................33 1.5. Ajutise Valitsuse komissar............................................................................................38
    [Show full text]
  • Esimese Iseseisvusaja Eesti Poliitilise Eliidi Sündimuskäitumine Magistritöö
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool Mark Gortfelder Esimese iseseisvusaja Eesti poliitilise eliidi sündimuskäitumine Magistritöö Juhendajad: dotsent Jaak Valge juhtivteadur Allan Puur Tartu 2016 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................5 I ANDMESTIK JA METOODIKA......................................................................................................9 1.1 Pereregister.....................................................................................................................................9 1.2 Poliitiliselt aktiivsete inimeste andmestik....................................................................................11 1.3 Andmete töötlemine......................................................................................................................15 II DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU TEOORIA JA KULG.........................................................17 2.1 Demograafilise ülemineku kontseptsiooni kujunemine...............................................................17 2.2 Suremuse langus...........................................................................................................................18 2.3 Suremuse languse põhjused..........................................................................................................22 2.4 Sündimus ja selle langus..............................................................................................................24
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi Seadusandlikud Kogud Ix
    RIIGIKOGU ÜLESANDED • Võtab vastu seadusi ja otsuseid. • Otsustab rahvahääletuse korraldamise. • Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. • Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121. • Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. • Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. • Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigi­ kohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. • Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed. • Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed. • Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude EESTI VABARIIGI SEADUSANDLIKUD KOGUD tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. • Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti Ajutine Maanõukogu Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisat­ (Maapäev) 14. 07. 1 91 7 -23. 04. 1919 sioonide poole. Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 - 20. 12. 1920 • Kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised I Riigikogu 20. 12. 1920 - 30. 05. 1923 auastmed. II Riigikogu 31. 05. 1923 -- 14. 06. 1926 • Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, III Riigikogu 15. 06. 1926 -- 14. 06. 1929 peaministrile või ministrile. IV Riigikogu 15. 06. 1929 - 14. 06. 1932 • Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt V Riigikogu 15. 06. 1932 - 02 10. 1934 põhiseaduse §-le 129. Rahvuskogu 18. 02. 1937 -• 17. 08. 1937 • Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja VI Riigikogu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) 07 04. 1938 •- 05 07. 1940 • Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega ENSV Ülemnõukogu / antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste EV Ülemnõukogu 29 03. 1990 •- 29. 09. 1992 riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. VII Riigikogu 30 09. 1992 -- 10. 03. 1995 Põhiseadus, § 65 VIII Riigikogu I I 03. 1995 •• 13. 03.
    [Show full text]
  • Naised Poliitikas: Osalemisest Tähendusliku Esindatuseni 28. Jaanuar 2020 Mari-Liis Sepper
    Naised poliitikas: osalemisest tähendusliku esindatuseni 28. jaanuar 2020 Mari-Liis Sepper EW10 „Kui Eesti vabariigis Eesti naine nõuab ja tahab Eesti mehega üheõigusline olla, siis on ta seda igapidi ära teeninud.“ Konstantin Päts „Neljakordselt tähtis on naise osa meie kui iseseisva rahva tuleviku kindlustamisel.“ Jaan Tõnisson Naised Riigikogu koosseisudes enne II MS • I Riikogu: Alma Ostra-Oinas, Emma Asson, Paula Järv (asendusliige) • II Riigikogus olid naised vaid asendusliikmetena: Johanna Andreesen, Alice Leevald, Alma Ostra-Oinas, Elise Priks • III Riigikogu: Alma Ostra-Oinas ja Rosalie Verner (mõlemad astusid 1926 tagasi) • IV Riigikogu: Marie Reisik • V Riigikogu: Marie Reisik ja Julie Steinmann • Rahvuskogu (1937) Teine koda: Linda Marie Eenpalu ja Alma Jeets • VI Riigikogu (kahekojaline, Riigivolikogus 80 liiget): Linda Marie Eenpalu Allikas: riigikogu.ee; Eesti Rahvusraamatukogu veeb Naised parlamendipoliitikas pärast 1992.a. 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% NAISTE NAISTE OSAKAAL 30% 20% 10% 0% 1992 1995 1999 2003 2007 2011 2015 2019 Kandidaadid Valituks osutunud Naiste-meeste osakaal parteiliikmete seas 120 100 80 43 44,6 44 46,65 48,8 50 57 60 40 57 55,4 56 53,35 51,2 50 20 43 0 Eesti 200 Eestimaa Rohelised EKRE Isamaa Keskerakond Reformierakond SDE Naisi Mehi Naiste-meeste osakaal parlamendis võrdlevalt Naisi-mehi valitsuses võrdlevalt Naised on poliitikas süsteemselt alaesindatud • Sarnaselt Riigikogule on ka Eesti KOV volikogudes naisi vaid kolmandik, volikogu esimeeste hulgas aga alla 20% • Kaheksa Riigikogu koosseisu vältel on vaid üks Riigikogu esimees olnud naine, Riigikogu aseesimehe rollis on olnud viis naist. • Täna on Riigikogus kaks naissoost komisjoni esimeest ning kuus aseesimeest (16st alalisest, eri- ja probleemkomisjonist).
    [Show full text]
  • Eesti Ja Soome Parlamendiliikmete Töötasud Aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Germo Valgenberg Eesti ja Soome parlamendiliikmete töötasud aastatel 1919-1939 Bakalaureusetöö Juhendaja: Jaak Valge, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................1 I Eesti esinduskogude palgad ja lisatasud aastatel 1919-1939......................................7 II Eesti ja Soome parlamendiliikmete nominaal- ja reaalpalkade võrdlus.................15 Kokkuvõte...................................................................................................................23 Kasutatud kirjandus....................................................................................................26 Kasutatud allikad........................................................................................................27 Summary.....................................................................................................................28 Yhteenveto..................................................................................................................30 Lisa 1...........................................................................................................................32 Lisa 2...........................................................................................................................33
    [Show full text]
  • Fotokogu.Pdf
    F FOTOKOGU NIMISTU 8 Säiliku nr. Pealkiri Kuupäev Hulk VII Riigikogu 1 1. Eesti - Soome parlamendiliikmete 25 sõpruskohtumine jalgpallis 24. aug. 1994.a. 2 2. Rootsi Riksdagi spiikeri Ingegerd 10 Troedssoni töövisiit Eestisse 22.- 24. aug. 1994. a. 3 3. Iisraeli Knesseti spiikeri Shevach 7 Weissi visiit Eestisse 30. aug.- 01. sept. 1994.a. 4 4. Austraalia Parlamendi spiikeri 5 Stephan Martini visiit Eestisse 01. - 04. sept. 1994.a. 5 5. Soome Eduskunta spiikri Riitta 12 Uosukaineni visiit Eestisse 22. sept. 1994.a. 6 6. Vaated istungite saali VII Riigikogu 3 tööperioodil 7 7. VII Riigikogu komisjonid ja frakt- 23 sioonid 20. ja 22. veebr. 1995.a. 8 8. VII Riigikogu täiskogu, komisjonid ja 40 fraktsioonid viimasel, pidulikul istungil 07. märtsil 1995.a. 9 9. VIII Riigikogu pidulik istung 21. 21 märtsil 1995.a. 10 10. EV Ülemnõukogu tegevuse lõpetami- 7 ne, sildivahetus Toompea lossil sept. 1992.a., Põhiseadusliku Assamblee tegevuse lõppemine suvel 1992.a. 11 11. Riigikogu esimehe haamer (pärit ajast 1 enne 1940.aastat) 12 12. VII Riigikogu töötamine perioodil 30 okt.1992 – märts 1995 – juhatuse valimised, istungid, palvus, 101 last Toompeal, lipu heiskamine Euroopa Liitu vastuvõtmise puhul, Riigikogu liikmed istungitesaalis, Andres Ta- randi valitsuse tagasiastumine, viima- ne istung 07.märtsil 1995.a.(ühispilt RK fuajees) 13 12a. Dubletid ja variandid 1992. Ja 1994.a. 3 sündmuste fotodest 14 12b VII koosseisu liikmete portreefotod 1992-1995 111 15 VIII Riigikogu 16 13. VIII Riigikogu tööle asumine – presi- 1995 25 dent avaistungil, juhatuse valimine, ametivande andmine, peaministri kandidaadi esinemine, vaated saali 17 14. VIII Riigikogu juhatuse koosseisud 20 aastatel 1995-1998 18 15.
    [Show full text]
  • 128 Riigikogu Toimetised 38/2018 Poliitiline Mõte
    Riigikogu lahtiste uste päev 2018. Foto: Erik Peinar 128 Riigikogu Toimetised 38/2018 Poliitiline mõte Parlamendi närbumine – murrangud sõjaeelse Riigikogu välispoliitilises pädevuses1 iseseisva Eesti ajaloos üks erakordne polii- tiline eksperiment – 1919. aasta juunist kehtinud valitsemise ajutine kord (Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord 1919), JÜRGEN TAMME mis tähistas kõrvalekallet omariiklust ajaloomagister ette valmistanud Ajutises Maanõukogus (1917–1919) omaks võetud parlamenta- uure sõnaõiguse ja peremehe- rismi põhimõtetest. tundega Riigikogu taandus Valitsemise ajutise korraga anti esimese omariiklusaja lõpuaas- Asutava Kogule lisaks seadusandlikule tateks vaikivaks pealtvaatajaks. ka täidesaatev võim. Tõsi, põhimõte, et S üheaastase ametiajaga erapooletutest 1922. aasta juunis astus välisminister erialaspetsialistidest koosneva valitsuse Ants Piip Riigikogu ette, et vastata tegevus piirdub Asutava Kogu korralduste opositsiooni arupärimisele, miks valitsus elluviimisega, tegelikkuses ellu ei raken- ei teavitanud parlamenti väliskonverent- dunud. Asutav Kogu ei suutnud samal ajal sidel osalemisest. „Valitsus ei taha iialgi täita seadusandliku ja täidesaatva võimu Riigikogust tähele panemata mööda ülesandeid ning valitsemise ajutise korra minna,” tõrjus Piip süüdistusi, „aga vastuvõtmisest põhiseaduse jõustumiseni on terve rida väikseid konverentsisid, 1920. aasta detsembris jõudis ametis missuguseid Riigikogu ei huvita.” olla kokku viis poliitilistest ministritest Tegu oli esimese korraga, kui Riigikogus koosnevat valitsust.
    [Show full text]
  • Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju
    Koostajad Virve Ennosaar, Krista Tukk Toimetaja Rita Hillermaa Keeletoimetaja Inna Saaret Kujundaja Andrus Igalaan Küljendaja Aari Paju ISBN 9985-9217-6-3 © Eesti Rahvusraamatukogu 2000 bibliograafia.p65 2 12.10.05, 12:22 SISUKORD Saateks ...................................................................................................................................... 4 Eesti Vabariigi loomine ja taasiseseisvumine. Ajaloo üldküsimused .................................... 5 Poliitiline süsteem Eestis ......................................................................................................... 10 Seadusandlik kogu läbi aegade ............................................................................................... 13 Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) 14. 07. 1917 – 23. 04. 1919 ........ 17 Eesti Asutav Kogu 23. 04. 1919 – 20. 12. 1920 ..................................................................... 19 I Riigikogu 20. 12. 1920 – 30. 05. 1923 ................................................................................. 28 II Riigikogu 31. 05. 1923 – 14. 06. 1926 ................................................................................ 36 III Riigikogu 15. 06. 1926 – 14. 06. 1929 .............................................................................. 49 IV Riigikogu 15. 06. 1929 – 14. 06. 1932 .............................................................................. 59 V Riigikogu 15. 06. 1932 – 02. 10. 1934 ..............................................................................
    [Show full text]
  • Raamatukogu 1/2021
    Ajakirja Raamatukogu aastakomplekti ja üksiknumbreid saab nõude- trükina tellida Trükiviis OÜ-lt! [email protected] trykiviis.ee/pood/ Sisukord SÕNA SAAB 3 Tartu klassik. Karl Morgenstern 250 Moonika Teemus Hea lugeja! Raamatukogu püüab tänavu olla vähemalt sama PÄEVATEEMA: MILLEGA TEGELEB RTAK? arvuka lugejaskonna teenistuses, kui oli õnn olla 7 Raamatukoguteenuste arenduskeskuse mullu. 2020. aastal loeti iga numbrit veebis ca 330 uued suunad korda ja väljaande trükiarv oli 300 eksemplari. Intervjuu Jane Makkega Alustame esimeses numbris kahe uue rubriigiga Mihkel Volt Sõna saab ja KMS soovitab. Esimene asendab senist Avaveergu, võimaldades avaldada pikemaid esine- ARENDUSTEGEVUS misi. Siin astub üles Moonika Teemus Tartu Üli- kooli raamatukogust, tutvustades Karl Morgen- 12 Millised on Valgamaa rahvaraamatukogud kogukonna vaates? sterni seoses tema 250. sünniaastapäeva ja sellele Triinu Rätsepp pühendatud näitusega. Teine vastne rubriik on Karl Martin Sinijärve päralt, tema raamatututvus- tused võiksid olla abiks komplekteerimisotsuste KUHU LÄHED, RAAMATUKOGU? langetamisel. Karl Martin on sellesse numbrisse 21 Kuidas mõelda raamatukogude tulevikust? valinud kimbukese n-ö tõsisemaid raamatuid. Rene Mäe Aasta jooksul soovitab ta meile nii eesti kui ka tõlkekirjanduse eri žanreisse kuuluvaid teoseid. 2021. aasta esimese numbri peateema on RR-i PERSOON raamatukoguteenuste arenduskeskuse uued 25 Gerri – nukuloojast raamatukoguhoidja. suunad. Neist saab ülevaate intervjuust keskuse Intervjuu Gerri Orgmaga juhataja Jane Makkega. 1. jaanuarist Valga Kesk- Mihkel Volt raamatukogu direktorina töötav Triinu Rätsepp kirjutab oma magistritööle tuginedes Valgamaa MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL rahvaraamatukogudest kogukonna vaates. Üks võimalus rahva- ja kooliraamatukogu sünergiaks Dr Rene Mäe jagab mõtteid raamatukogude 30 Jaanus Kõuts tulevikust ning Lääne Maakonna Keskraamatu- kogu lasteosakonna juhataja Jaanus Kõuts rahva- 33 Riigiasjade otsustajad raamatukogudes ja kooliraamatukogu sünergiast.
    [Show full text]