Raamatukogu 1/2021

Ajakirja Raamatukogu aastakomplekti ja üksiknumbreid

saab nõude- trükina tellida Trükiviis OÜ-lt! [email protected] trykiviis.ee/pood/ Sisukord SÕNA SAAB 3 Tartu klassik. Karl Morgenstern 250 Moonika Teemus Hea lugeja! Raamatukogu püüab tänavu olla vähemalt sama PÄEVATEEMA: MILLEGA TEGELEB RTAK? arvuka lugejaskonna teenistuses, kui oli õnn olla 7 Raamatukoguteenuste arenduskeskuse mullu. 2020. aastal loeti iga numbrit veebis ca 330 uued suunad korda ja väljaande trükiarv oli 300 eksemplari. Intervjuu Jane Makkega Alustame esimeses numbris kahe uue rubriigiga Mihkel Volt Sõna saab ja KMS soovitab. Esimene asendab senist Avaveergu, võimaldades avaldada pikemaid esine- ARENDUSTEGEVUS misi. Siin astub üles Moonika Teemus Tartu Üli- kooli raamatukogust, tutvustades Karl Morgen- 12 Millised on Valgamaa rahvaraamatukogud kogukonna vaates? sterni seoses tema 250. sünniaastapäeva ja sellele Triinu Rätsepp pühendatud näitusega. Teine vastne rubriik on Karl Martin Sinijärve päralt, tema raamatututvus- tused võiksid olla abiks komplekteerimisotsuste KUHU LÄHED, RAAMATUKOGU? langetamisel. Karl Martin on sellesse numbrisse 21 Kuidas mõelda raamatukogude tulevikust? valinud kimbukese n-ö tõsisemaid raamatuid. Rene Mäe Aasta jooksul soovitab ta meile nii eesti kui ka tõlkekirjanduse eri žanreisse kuuluvaid teoseid. 2021. aasta esimese numbri peateema on RR-i PERSOON raamatukoguteenuste arenduskeskuse uued 25 Gerri – nukuloojast raamatukoguhoidja. suunad. Neist saab ülevaate intervjuust keskuse Intervjuu Gerri Orgmaga juhataja Jane Makkega. 1. jaanuarist Valga Kesk- Mihkel Volt raamatukogu direktorina töötav Triinu Rätsepp kirjutab oma magistritööle tuginedes Valgamaa MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL rahvaraamatukogudest kogukonna vaates. Üks võimalus rahva- ja kooliraamatukogu sünergiaks Dr Rene Mäe jagab mõtteid raamatukogude 30 Jaanus Kõuts tulevikust ning Lääne Maakonna Keskraamatu- kogu lasteosakonna juhataja Jaanus Kõuts rahva- 33 Riigiasjade otsustajad raamatukogudes ja kooliraamatukogu sünergiast. Külastame Jõhvi ehk Riigikogu ja raamatukogud Keskraamatukogu lasteosakonna nukuloojast Piret Viljamaa raamatukoguhoidjat Gerri Orgmat. Piret Viljamaa RR-ist kirjutab parlamendist ja raamatukogudest ning tutvustab biograafilisi e-väljaandeidNaised KMS SOOVITAB Eesti parlamendis 1917–1940, 1992–2019 ja I Riigikogu 37 Jätku lugemis(t)ele! liikmed. ERÜ vanaraamatu toimkonna mullusest ja Karl Martin Sinijärv tänavusest tegevusest kõneleb dr Aira Võsa ning Friedrich Puksoo auhinnast dr Piret Lotman. UUDISED Soovin head lugemist 40 Friedrich Puksoo auhinna pälvis ülevaatlik kataloog ja kaasamõtlemist! Madalmaade kuulsaimast trükikojast Piret Lotman

EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING 41 Vanaraamatu toimkond mullu ja tänavu Aira Võsa

42 SUMMARY 3 SÕNA SAAB Tartu klassik. Karl Morgenstern 250 Moonika Teemus, Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna raamatukoguhoidja

Eelmise aasta 28. augustil tähistati Tartus pidulikult 250 aasta möödumist Tartu Ülikooli raamatukogu esimese direktori Johann Karl Simon Morgensterni (1770, Magdeburg – 1852, Tartu) sünnist. Kuu aega hiljem avati raamatukogus sel puhul näitus Tartu klassik, mis tutvustas Karl Morgensterni käsikirja- ja raamatukogu kaudu tema kujunemislugu ja laiahaardelist tegevust Tartu ülikoolis.

Karl Morgenstern sündis Saksamaal Lõpetanud toomkooli, suundus õpetlasvabariiki. Morgenstern nime- Magdeburgis linnaarsti Friedrich Morgenstern 1788. a kevadel õppima tati Halle ülikooli erakorraliseks dot- Simon Morgensterni ja tema abikaa- Halle ülikooli. Filosoofiateaduskonna sendiks, 1797. a sai temast erakorra- sa Johanna Katharina pojana. Isa oli tudengina köitsid teda enim professor line professor. Samal aastal kutsuti hinnatud arst ja ämmaemandate koo- Johann August Eberhardi filosoofia- Morgenstern Preisimaaga liidetud litaja ning viljeles ka kauneid kunste: ja esteetikaloengud ning tänapäevase Danzigi (tänapäeva Gdańsk Poolas) maalis pildikesi, kogus kunstiteoseid klassikalise filoloogia alusepanija Fried- akadeemilise gümnaasiumi kõne- ja ja harrastas pillimängu. Ema see- rich August Wolfi loengud antiik- luulekunsti professoriks, sinna ta vastu levitas arvukates raamatutes autoritest ja -kultuurist, eriti aga pärast mõnda aega kestnud läbirää- kodumajanduslikke ja kasvatuslikke tema rajatud filoloogiline seminar, kimisi 1798. a suunduski. õpetussõnu. Vanemate kirjandus- ja kus tudengid lugesid üheskoos klas- kunstihuvi ning üllas soov oma tead- sikute tekste ja disputeerisid nendel 1802. a kevadel taasavati pärast ligi misi jagada kandus üle ka pojale. teemadel. Just sealt sai alguse Mor- sada aastat kestnud katkestust Tartu gensterni suur huvi Platoni, eelkõige ülikool ja Morgensternile saabus Pärast isa surma sai noore Morgen- tema Riigi vastu. 1794. a kaitses kutse asuda vastavatud ülikooli kõne- sterni oluliseks mõjutajaks Magde- Morgenstern Riiki moraalifilosoofia kunsti, esteetika, ladina ja kreeka keele, burgi toomkooli rektor Gottlieb Bene- aspektist analüüsides oma doktori- muististe ning kirjandus- ja kunsti- dict Funk, kes võttis poisi õpetamise ja habilitatsioonitöö ja avaldas need ajaloo professoriks, töö hulka kuulus oma hoole alla ja pani aluse tema täiendatult raamatuna De Platonis ka ülikooli raamatukogu juhatamise laiapõhjalisele humanitaarharidusele. republica commentationes tres. Teos vastutusrikas ülesanne. Väljavaade Funk juhatas teda nii antiikklassi- pälvis laialdast tunnustust (kiitva olla osaline uue ülikooli ülesehita- kute kui ka kaasaja autoriteni ning hinnangu saatsid talle kirja teel teiste mises mõjus 31-aastasele Morgen- filosoofia-, esteetika-, moraali- ja hari- seas Immanuel Kant, Johann Wolf- sternile ahvatleva väljakutsena. Ta dusküsimuste juurde. Need teemad gang Goethe ja Friedrich Schiller) ja sai harukordse võimaluse kujundada jäid Morgensterni köitma kogu eluks. sellega sillutas ta endale teed Saksa endale töö- ja elukeskkond, mis otseselt 4 SÕNA SAAB

Tartu ülikooli kuratooriumi kutse Karl Morgensternile asuda professori ja raamatukoguhoidja ametikohale 1802. a. Paremal: Karl Morgensterni teadustööde plaan 1797. a-st.

kattus tema mitmekesiste huvidega. Nii oli tema vastus jaatav ja sama aasta hilissügisel saabuski ta Tartusse. Siin kaasati ta kohe mitme komisjoni töösse: statuudikomisjoni liikmena sõnastas ta oma töövaldkondi puudutavad paragrahvid ning kõne- kunsti professorina jäi tema kanda põhikirja toimetamine; koolikomis- joni liikmena aitas ta edendada siin- set hariduselu ja tegi visitatsioone Liivimaa ja Viiburi kubermangu koo- lidesse; haljastuskomisjonis andis Morgenstern oma panuse Toomemäe Näitus maastikupargi kavandamisse (oli ta Tartu klassik. ju isegi aiandushuviline ning Saksa- Karl Morgenstern 250 maa-aastate reisidel käinud paljudes Tartu Ülikooli raamatu- moodsates maastikuparkides). Sellele lisandus osalemine ülikooli tsensuuri- kogus 2020. a. komitee ja kohtu töös. Nagu ta resü- meerib ühes oma esimese Tartu-aasta, 1803. a lõpus Hallesse saadetud kirjas: sest ajast, kui elan Dorpatis, pole juhtunud ülikooli jaoks midagi, millest saatus poleks võimaldanud ka minul osa Foto: Andres Tennus võtta. Oma põhitöö, loengute pidamisega, alustas Morgenstern 5 1803. a kevadsemestril. Nagu professuuri nimetusestki näha (hiljem see küll veidi muutus), pidas ta loenguid valdkondades, millest tänaseks on välja kasvanud mitu eraldiseisvat distsipliini. Tema jaoks moodustasid need ained ühtse, uushumanismi ideedest kantud haridus- programmi, mille eesmärki tutvustas ta oma esimeses, SÕNA SAAB 1802. a detsembris Tartus peetud kõnes: harmooniliselt haritud inimene peab ühtviisi tundma ja viljelema nii tõde, hüve kui ka ilu, milleks pakuvad parimat eeskuju klassikalised kirjandus- ja kunstiteosed antiik- ja uus- ajast. Loenguid antiikautoritest ja -kultuurist, arheo- loogiast, esteetikast ja kunstiajaloost ning ladina keele stiiliõpetusest pidas Morgenstern 1836. a-ni, viimastel aastatel juba emeeritusena. Lisaks paljudele baltisaksa noorukitele kuulasid Morgensterni loenguid ka esimesed eesti soost haritlased nagu Friedrich Robert Faehlmann ja Kristjan Jaak Peterson. Õppetööga seostus otseselt ka ülikooli raamatukogu ja Morgensterni eestvedamisel rajatud kunstimuuseumi juhtimine. Mõtestades oma tegevust Tartus, tõstab ta esile just töö raamatukogu juhina: Mida oleksin ma võinud siin saavutada filoloogiaprofessorina? Peale väheste, enamasti kehvalt ettevalmistatute õpetamise avaldaksin kõige rohkem Noor Karl Morgenstern, paar vanade autorite head väljaannet ja kommentaari. Üli- käes Platoni teoste köide, kooli esimese raamatukoguhoidjana lõin ma aga talle kõigil aladel valitud raamatukogu, mõjutasin raamatute valikuga vaatamas helge tuleviku suunas. osaliselt selle paiga kultuuri, kus ma elasin. Morgensterni Daniel Caffé portree idee oli ehitada raamatukogu Tartu toomkiriku kooriosa valmis 1798. a Leipzigis. 6 SÕNA SAAB

Tartu ülikooli kliinik ja raamatukogu Toomemäel 1827. a. August Matthias Hageni akvatinta.

imposantsetesse varemetesse, kus surma sama aasta septembris, jõudis Samas olid eksponeeritud vihikud tänapäeval on endale kodu leidnud raamatukokku üle 500 köite käsikirju mälestustega Leipzigist, Weimarist, ülikooli muuseum. Nagu ta tollasele ja ligi 12 000 köitest koosnev raamatu- Pariisist ja Viinist vaid murdosa rektorile Georg Friedrich Parrotile kogu. Morgensterni kunstikogu anti temast järele jäänud reisimärkme- põhjenduseks kirjutas, oli valida kahe mitmes osas üle ülikooli kunstimuu- test. Üksikud kirjad, nagu Göttin- võimaluse vahel: kas tavaline lugemis- seumile ja joonistuskoolile, ümber- geni kuulsa antiigiuurija Christian saal, nagu neid on sadu, või põhjamaade korralduste käigus jõudsid talle Gottlieb Heyne kiidusõnad või Wei- üks huvitavam raamatukogu. Kogude kuulunud estambid ja joonistused mari kunstiõpetaja Johann Heinrich täiendamisel oli määrav teoste tea- 19. sajandi lõpus samuti raamatu- Meyeri loetelu kunstimuuseumile duslik tase ja uudsus oma ajas, kuid kokku. pakutavatest joonistustest, annavad tema kollektsioneerimisanne, eru- vaid aimu Morgensterni tohutust Näitusel Tartu klassik võiski Morgen- ditsioon, laialdased isiklikud side- kirjavahetusest (talle on saadetud ligi sterni kogude najal teha ringkäigu med ning head läbirääkimisoskused 3000 kirja). Palju sellest teadus- ja läbi tema elu, saateks tema enda kom- aitasid raamatukogu täiendada ka kultuurilooliselt põnevast materjalist mentaarid päevaraamatutest jt kirja- haruldaseks muutunud vanema kir- on tänaseks kõigile üle maailma juba töödest pärinevate tsitaatidena. Näha janduse ja käsikirjadega. Ülikooli raa- digiteerituna kättesaadav, kuid töö sai tema koolivihikuid, ülikooliajast matukogust kujunes oluline kultuuri- Tartu morgensternianaga jätkub ja saab pärinevaid ja hiljem pidevalt märkus- varamu, millisena on see püsinud loodetavasti nüüd, pärast tema sünni- tega täiendatud loengukonspekte, len- tänaseni. aastapäeva tähistamist, uut hoogu nukat teadustööde plaani 1797. a-st, veel juurde. Ka oma isiklikud kogud – raamatud, ülikooli põhikirja rohkete töömärk- käsikirjad ja kunstiteosed – otsus- metega mustandit, luulekogu käsi- Näituse Tartu klassik. Karl Morgen- tas Morgenstern juba esimestel Tartu- kirja (jah, ta oli ka luuleharrastaja), stern 250 koostasid Moonika Teemus, aastatel ülikoolile pärandada. 1852. a tutvuda tema õpetajate, lähemate Mare Rand, Janika Päll ja Malle Ermel lõpul, üsna pea pärast Morgensterni sõprade ning kolleegidega. ning kujundas Lilian Mengel. 7 PÄEVATEEMA Raamatukoguteenuste arenduskeskus (RTAK) on Eesti Rahvus- Raamatu- raamatukogu struktuuriüksus. Selle missioon on olla Eesti koguteenuste raamatukoguteenuste inno- vaatilisteks ja kliendikeskseteks arendamise eestvedaja. Uurime arenduskeskuse keskuse juhatajalt Jane Makkelt lähemalt, mis sai mullu tehtud uued suunad ja mis on tänavu teoksil. Mihkel Voldi intervjuu Jane Makkega

Jane Makke, teie keskuse tegevus- ministeeriumi tellimusel ettevalmis- kavas oli möödunud aastal rohkelt tustega viimaks läbi digitaalse ainese ülesandeid. Aga aasta oli eelnenu- kättesaadavuse analüüsi ning meie tega võrreldes eriliste killast. Milliste spetsialistid osalesid rahvusraamatu- suurte ja väikeste asjadega RTAK kogu digitaalarhiivile uue tarkvara möödunud aastal hakkama sai? valimise protsessis. Valmis said esi- Aastale tagasi vaadates võib küll mesed krattide prototüübid ning lõp- öelda, et oli tõesti keeruline, kuid pes rahvusbibliograafia ärianalüüsi ja sellest hoolimata võime seda lugeda teenusedisaini projekt. Tegemist oli ikkagi edukaks. Enamik sellest, mida väga palju ja rohkemgi veel. plaanisime, sai tehtud, kuigi tuleb möönda, et pidime minema ka komp- Kas midagi jäi mullusest kriipima ka? Pigem mitte. Mõnest ettevõtmisest romissile ja korraldama oma tege- tuli küll loobuda, mõne puhul teha vusi ümber. Aga mida me siis ära muudatusi ja mõni asi jäi võib-olla tegime? Toimusid oskuskeelepäev, liialt pikalt venima, aga see on olu- teenusedisaini konverents, mäluasu- korda arvesse võttes täiesti nor- tuste suveseminar ning digiarhiivin- maalne asjade käik. duse seminar koos digihumanitaaria töötubadega. Lõpetasime ühe kutse- Rääkigem raamatukoguteenuste koolituse lennuga ja alustasime järg- arendustest, kõigepealt neljast kesk- misega. Reformisime isikunimede sest. Kui kaugel on praegu innovat- kasutust e-kataloogis ESTER ja rah- siooniprojekt Raamatud liikuma ja vusbibliograafias ning lasime lendu milleni tahate tänavu jõuda? esimese pääsukese uue kataloogimis- Möödunud aasta lõpuks saime välja standardi RDA juurutamise pikal valitud arenduspartneri, Net Group teel. Otsisime projektile Raamatud OÜ, kellega koos teenus välja aren- liikuma arendajat ja e-väljaannete lae- dada ja käivitada. Selle intervjuu ilmu- nutusteenuse pakkumiseks partnerit. mise ajaks on arendusprotsess käimas Viimasega saatis meid kahjuks eba- täie hooga. Aasta esimeses pooles edu, kuid see ei tähenda, et oleme tegeleme raamatukogude praeguse loobunud – peagi proovime uuesti. laenutusteenuse, RVL-i ja nendega Jane Makke Paralleelselt alustasime kultuuri- haakuvate teemade kaardistamise ja Foto: Teet Malsroos 8 kogusüsteemide kaasajastamise ana- lüüs, mille fookuses oli praeguste süsteemide kasutatavus ja arenda- tavuse paindlikkus. Lisaks vaadeldi ka raamatukogusüsteemide haldus-, Oleme raamatukogusõnastikule otsimas valitsemis- ja rahastamismudeleid. uut nägu ja tegu ning jõudnud Eesti Keele Järgmine vaheetapp on ärianalüüs PÄEVATEEMA ja teenusedisain, mis tuleb enne uue Instituudi sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi raamatukogusüsteemi väljavalimist ja ostu kindlasti ära teha. Selle käi- Ekilex lahenduse juurde, mis võimaldab ühis- gus tuvastame, analüüsime ja lepime kokku need raamatukogude teenu- otsingut eri valdkondade terminoloogiabaasidest sed ja neid toetavad tööprotsessid, mida hakatakse pakkuma-tegema ning samas kitsendada otsingut ka ainult ühele raamatukogusüsteemi abil. Lisaks oskuskeelesõnastikule. See samm aitaks meie disainitakse koostöös kasutajatega nende ootustele vastav e-kataloogi valdkonnal paremini välja paista ning end teiste prototüüp. Käesoleval aastal liigu- megi selle eesmärgi täitmise suunas ja valdkondade terminitega paremini võrrelda. loodame tulemuseni jõuda uue aasta esimeses pooles. Seejärel on kavas läbi viia detailanalüüs, millega fik- seeritakse uue raamatukogusüsteemi konkreetsed nõuded ja tingimused analüüsiga. Seejärel jätkub töö uue säilivad kõik raamatukogusõnastiku ning lõpuks toimub uue süsteemi teenuse kujundamisega ning aasta andmed, samas oleks tagatud sõnas- hankimine ja kasutuselevõtt. Kogu teises pooles algab juba arendustege- tiku tõhusam areng ning suureneks teekond lõpeb raamatukogude prae- vus. Projekt peaks plaani järgi lõp- kasutajaskond. Ekilex, mille kasutaja- gustes kataloogides olevate andmete pema tuleva aasta esimeses kvartalis. vaade on Sõnaveeb (vt https://sona- üleviimisega uude süsteemi. Olen rõõmus, et meile on appi tulnud veeb.ee/), võimaldab ühisotsingut eri kratti ka teiste raamatukogude esindaja- valdkondade terminoloogiabaasidest Teil on töölaual ka kolm . test moodustatud töörühm, kellega ning samas kitsendada otsingut ka Võtkem esimesena jutuks artiklite otsime üles teenuse nõrgad kohad ja ainult ühele oskuskeelesõnastikule. automaatse märksõnastamise teema. leiame üheskoos neile ka lahendused. See samm aitaks meie valdkonnal Mis on eesmärk ja kuhu tahate jõuda paremini välja paista ning end teiste aasta lõpuks? Rahvusraamatukogu koostab DIGAR-i Teine keskne arendus on raamatu- valdkondade terminitega paremini Eesti artiklite andmebaasi (vt dea. kogusõnastik. Milline on selle sõna- võrrelda. Enne lõplikku otsust aru- digar.ee), kust võib leida enamiku kogu tulevik? tame teemat kindlasti ERÜ-ga. Ma arvan, et arenduseks on seda liig Eesti perioodilistes väljaannetes aval- nimetada. Tegelikult oleme raamatu- Kolmas teema on uus raamatukogu- datud artiklite täistekstidest. Andme- kogusõnastikule otsimas uut nägu ja süsteem. Milleni soovite jõuda 2021. baasi koostamine läks täistuuridel tegu ning jõudnud Eesti Keele Insti- aasta lõpuks? käima 2017. aastast, mil hakkas keh- tuudi sõnastiku- ja terminibaasisüs- Tänase päeva ja uue üleriigilise raa- tima säilituseksemplari seadus. Tööd teemi Ekilex lahenduse juurde. Ekilex matukogusüsteemi kasutuselevõtu alustasime siiski juba märksa varem. koondab praegu infot sõnade ja termi- vahele jääb pikk tee, mis jaguneb mit- Tänaseks on andmebaasi kogunenud nite kohta rohkem kui 50 sõnakogust meks verstapostiks. Esimene oli aas- enam kui 7 miljonit artiklit. See on ja terminibaasist. Uues keskkonnas tatel 2018–2019 läbiviidud raamatu- väga suur infohulk, mis nõuab kor- rastamist. Üks korrastamisvõimalus on just märksõnastamine. Kuna aga artikleid on niivõrd palju, on raamatukogudel endal keeruline leida nii personali, raha kui ka aega selle ainese Kui kõik liigub plaanipäraselt, siis peaks sisuanalüüsiks ja märksõnades väl- aasta lõpuks olema artiklite märksõnastamise jendamiseks. Vaja on leida muid, kaasaegsemaid viise. Seetõttu soovi- krati prototüüp valmis. 2019–2020 tegelesime megi algatada katseprojekti, et leida eestikeelsete raamatute märksõnastamise lahendus, kuidas DIGAR-is olevaid ka artikleid tehisintellekti abiga märk- krati sõnastada. Kui kõik liigub plaani- prototüübi loomisega. See on juba valmis päraselt, siis peaks aasta lõpuks olema ning kõigil soovijail on võimalik seda proovida. artiklite märksõnastamise krati proto- tüüp valmis. Siinkohal on ehk kol- digitaalse kultuuripärandi kättesaada- elementide teine osa. Siiski ei ole nime- 9 leegidel hea teada, et 2019–2020 tege- vaks tegemisel mäluasustuste üleseid tatud komitee sugugi ainult raamatu- lesime ka eestikeelsete raamatute märk- ühiseid teenuseid. Selleks uuritakse kogude, vaid ka teiste mäluasutuste sõnastamise krati prototüübi loomisega. digitaalse kultuuripärandi kasutajaid standardimist koordineeriv komitee. See on juba valmis ning kõigil soovi- ning kaardistatakse nende vajadu- Selle väljenduseks on esmakordselt jail on võimalik seda proovida ning sed ja ootused. Seejärel disainitakse muuseumide standardi ilmumine eesti tutvuda ka projekti raames koostatud jällegi prototüüp, mida saab kasu- keeles: Informatsioon ja dokumentat- analüüsiga (vt https://www.nlib.ee/ tada teenuste parendamiseks, uute sioon. Muuseumide võtmeindikaatorid PÄEVATEEMA arendusprojektid). Juhin tähelepanu, teenuste kujundamiseks ja kultuuri- (EVS-ISO 21246 : 2021). et kratile ei tasu ette anda ilukirjan- pärandit vahendavate keskkondade dusteoseid, sest nende märksõnasta- arendamiseks. Raamatukogunduse arenduskeskus mist ei ole ta õppinud. kogub Eesti raamatukogude statis- Tahate analüüsida ka täistekstides tikat. Kas sel alal on ka midagi uut Teisena rääkigem automaatsest kata- esinevate isikunimede tuvastamist, toimumas? loogimisest. Mida see kratt tegema märgendamist ja sidumist isiku- Lähiajal tuleb tõhusamalt tegeleda hakkab? nimede autoriteetfailiga. Kas see on raamatukogude uute teenuste sta- Automaatne kataloogimine on väga vaid katseprojekt või midagi rohkemat? tistilise arvestusega. Viimastel aas- põnev teema. Kuna olen üsna mitu Esialgu on tegu katseprojektiga. tatel on järjest kasvanud e-teenuste aastat ise selle valdkonnaga tiheda- ja virtuaalsete keskkondade tähtsus, malt seotud olnud, siis idee sellise Olete olnud aktiivselt tegev RDA stan- dardiga seotus. Mida plaanite tänavu seda eriti praeguses koroonaviirusest kratiga katsetada sai alguse just sel- mõjutatud ajas. Tuleb kokku leppida lest perioodist. Maailm me ümber ja selle standardi juurutamise vallas? Oleme tõesti aktiivselt vedamas uue ühiselt mõistetavates määratlustes ja tehnoloogia areneb kiiresti, mistõttu kataloogimisstandardi RDA juuru- mõõdikutes. Hoiame veidi konserva- oleme oma kolleegidega arutlenud, tamist. Eelmisel aastal jõudsime lõpule tiivsemat joont, kuna statistika kogu- et kui inimene on suuteline Marsile RDA sõnastiku tõlkimisega ning saime mise põhimõtteid ei tohiks käigu sondi saatma ja plaanib sinna suisa ELNET-i raamatukogudes kinnitatud pealt muuta. Me peame ennekõike kolooniat rajada, siis miks meie ikka uued isikunimede normikirjete koos- tagama, et raamatukogudes toimuks käsitsi kirjeid teeme? Proovime: ehk on tamise põhimõtted. Uuel aastal jät- mõõtmine ühtsetel alustel ja andmed tehisintellektil, masinõppel ja neuro- kame juba tööd kollektiivide normi- oleksid ajas võrreldavad. võrkudel meile midagi pakkuda! kirjetega ning võtame ette ka esimese Oleks ju vahva, kui saaksime krati teavikulaadi, raamatu, kataloogimis- Kuidas teil läheb kutsekoolitusega? abiga oma bibliokirjetesse tekitada reeglid. Kõikidest muudatustest teavi- Kas on erisusi võrreldes varasemate kirje põhiandmed automaatselt: peal- tame kindlasti kõiki raamatukogusid. aastatega? kiri, autorid jt seotud isikud, ilmu- Kahjuks on kuri viirus kutsekoolituse misandmed, lehekülgede arv ja sarja- Mida on sel aastal raamatukogunduse läbiviimist üksjagu häirinud. Oleme andmed. Aga kui see võimalik on, siis standardimise tööpõllul veel oodata? püüdnud olla võimalikult paindli- miks ei võiks kratt kanda kirjesse ka Töö uute standardite väljatöötamisel kud ja viinud järjepidevalt õppetööd sisukorra andmeid, infot registrite ja ja vanade uuendamisel käib standar- virtuaalkanalitesse. Kasutame õppe- bibliograafiate kohta, teavikus sisal- dimiskomitees EVS/TK 22 täie hooga. keskkonda Moodle, kuhu koostame duvate illustratsioonide arvu või suisa Käesoleval aastal on töös mitme rah- jõudumööda nii veebiloenguid kuula- kaanel avaldatud kokkuvõtet. Seda vusvahelise ISO standardi Eesti stan- miseks kui ka e-õppematerjale. Oleme kõike hakkamegi selle kratiteoga dardiks ülevõtt. Näiteks on töökavas viinud läbi ka interaktiivseid veebi- proovima. rahvusvaheline jadaväljaande stan- koolitusi, kus lektorid on õppijatega dardnumber (ISSN), tesaurused ja virtuaalses klassiruumis koos ning Kolmas on automaatse pildituvas- nende koostalitlusvõime teiste sõnas- õppijad saavad osaleda õppetöös kratt tuse . Kellega koos seda teete ja tikega, sh eestikeelseid termineid aktiivselt: esitada küsimusi, osaleda kratti mis suunas seda tüürite? seletav lisa ning Dublin Core i andme- rühmatöödes ja aruteludes. Tõepoolest, oleme Muinsuskaitse- ΄ ameti kutsel liitumas nende algata- tud piltide tuvastamise ja märgendamise krati projektiga. Praegu oleme kokku leppimas projekti ulatust ja täpset sisu. Kui see on selge, saame seda Eelmisel aastal jõudsime lõpule RDA sõnastiku juba lähemalt tutvustada. tõlkimisega ning saime ELNET-i raamatukogudes Kultuuriministeerium on algatanud projekti Digitaalse kultuuripärandi kinnitatud uued isikunimede normikirjete koosta- kättesaadavuse analüüs. Selle projektiga kaardistatakse ärinõudeid. mise põhimõtted. Uuel aastal jätkame juba tööd Mis on selle projekti eesmärk? Projekti eesmärk on välja selgitada, kas kollektiivide normikirjetega ning võtame ette ka ja millisel kujul vajavad kasutajad esimese teavikulaadi, raamatu, kataloogimisreeglid. 10 Kohati on tulnud olla äärmiselt loo- minguline, samas ei ole teatud tegevused virtuaalselt kahjuks ikkagi Soovime käivitada põhjaliku programmi, võimalikud. Näiteks ei saa me siiski unustada kutsekoolituse ühte ees- mille käigus tegeletakse raamatukogutöötajate märki: omandada praktilisi oskusi, tutvuda eri raamatukogutüüpide tege- digipädevuse suurendamisega süsteemselt ning

PÄEVATEEMA vuse ja neis töötavate kolleegidega võttes arvesse inimeste erinevaid oskusi ja teadmisi. ning teha koostööd igal tasandil. Seda kahjuks kontaktõppeta saavutada ei ole võimalik.

Kui palju on praegu õppureid? Mida kujutab endast raamatukogu- Oskuskeelepäev on RR-i raamatu- Õppureid on rühmas keskmiselt 24, võrgu digipädevuse arendamise koguteenuste arenduskeskuse ja igas moodulis erinevalt. Täiskasva- programm? Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu nud õppija eripära on õppetöö sidu- Soovime käivitada põhjaliku prog- terminoloogiatoimkonna korraldatav mine töö- ja isikliku eluga, mis aeg- rammi, mille käigus tegeletakse raa- ürituste sari, mis toimub sel aastal ajalt sunnib õppimist katkestama, et matukogutöötajate digipädevuse suu- 16. korda. Teie keskuse vedada on ka järgmisel aastal jälle jätkata. Seepärast rendamisega süsteemselt ning võttes augustis toimuv Eesti mäluasutuste võib moodulites olla kõikumisi. Rõõm arvesse inimeste erinevaid oskusi ja suveseminar ja detsembris koos Tal- on aga tõdeda, et kutsekoolitusel osa- teadmisi. Soovime, et meie kolleegide linna Tehnikaülikooliga korraldatav leda soovijaid on alati palju, isegi roh- digipädevus oleks programmi läbides teenusedisaini konverents. Täpsete kem, kui me saame vastu võtta. Kuna sedavõrd heal tasemel, et võimaldaks toimumisaegade ja teemade kohta on tahame võimaldada eesmärgipärast meil paremini ja kiiremini juurutada vist veel vara küsida. Või ei ole? ja tõhusat õppimist, me gruppide uusi digitaalseid teenuseid, koolitada Oskuskeelepäeva kohta saan öelda, suurust siiski tõsta ei plaani. ja toetada oma lugejaid ning tõsta ka et kui kõik läheb nagu plaanitud, raamatukogude mainet. leiab päev aset 12. oktoobril. Nii Kas sügisel alustab uus kursus? Sügisel alustame kindlasti uue kur- mäluasutuste suveseminari kui ka teenusedisaini konverentsi kohta on susega. See saab olema käesoleva Palun rääkige lühidalt ka koostöö- tõesti praegu veel täpseid kuupäevi kutsestandardi alusel koostatud õppe- projektist Dungeons and librarians? ja teemasid raske öelda. kava viimane lend. Õppima ootame Täpsemalt on projekti nimi Dungeons kõiki, kes on meie kogukonnaga liitu- and librarians: the quest for gamified reading Keda ootate neile üritustele kuulama- nud, kuid puuduvad erialased tead- promotion in youth, lühendatult D&L. vaatama? mised. Oodatud on ka need raamatu- Tegemist on Erasmus+ rahastatud pro- Mäluasutuste suveseminar on välja koguhoidjad, kes tunnevad, et oleks jektiga, mida veab Šiauliai raamatu- kasvanud teadusraamatukogude vaja ennast täiendada. kogu Leedust. Projekti partneriks on suveseminarist sooviga laiendada teiste seas Eesti Rahvusraamatukogu auditooriumi ja käsitletavaid teema- kui raamatukogu, mis arendab raa- sid, aga ka suurendada GLAM-asu- matukoguhoidjate pädevust oma rii- tuste (galleries, libraries, archives, gis. Projekti eesmärk on tutvustada museums) koostöövõimalusi ja nähta- raamatukogutöötajatele mängusta- vust. Publikuks ongi enamasti, nagu mise ehk mittemänguliste tegevuste ürituse nimi ütleb, mäluasutuste juures mänguliste elementide kasu- juhid ja spetsialistid. Sügisel alustame tamise teooriaid, praktikat ja tava- Ka teistele üritustele oleme oodatud sid ning õpetada konkreetseid män- kindlasti kutsekoolituse muidugi meie ise, st mäluasutuste gustamismeetodeid. Ikka selleks, et valdkonna inimesed, aga päris kind- omandada uut moodi oskusi, kuidas uue kursusega. Õppima lasti tervitame nii publiku kui esine- suunata noori lugemise juurde. Igast jate seas osalejaid teistelt elualadelt. ootame kõiki, kes on partnerriigist, sh Eestist on seitsmel raamatukogutöötajal võimalik osaleda Korraldate tänavu rahvusvahelise meie kogukonnaga juulikuus Šiauliais toimuval koolitus- seminari Rahvusraamatukogud raa- liitunud, kuid puuduvad nädalal, mille lõpuks töötatakse välja matukoguhoidjate koolitajana, ilmselt koolitusprogramm, mille abil tead- veebis. Millist probleemi püüate selle erialased teadmised. misi ja oskusi oma riigis edasi anda. seminariga lahendada? Eestis koordineerivad projekti RR-i Koolitamine on teema, mis meid ikka Oodatud on ka need hariduskeskus ja RTAK. Niipea kui sütitab. Inimesed tahavad õppida ja projekti juhtriik on täpse raamistiku mõned inimesed tunnevad tungi teisi raamatukoguhoidjad, ja ajakava fikseerinud, kuulutame õpetada. Koolituste eesmärk on ju kes tunnevad, et oleks koolituse ametlikult välja ning tõsta kompetentsi ja seeläbi saavutada avame kandideerimiseks registreeri- kaugemaid eesmärke. Kõnealuse üri- vaja ennast täiendada. misvormi. tuse korraldamise idee sai alguse soovist rahvusvahelise kogemuse Mis on selle seminari eesmärk? teadmisi, et need seejärel Eesti mälu- 11 kaudu suurendada ühist arusaamist Novembris leiab aset juba traditsioo- asutuste töötajatele, õpilastele ja tuden- raamatukoguhoidja kompetentsist niks saanud digiarhiivinduse semi- gitele lahkelt laiali jagada. Võiks vist Eestis ja rahvusraamatukogu rol- nar. Möödunud aastal lisasime sellele isegi öelda, et Eestis teemaga seo- list selle arendajana. Kuna meil on ka digihumanitaaria töötoad. On ju tud ringkonnad teavad ja tunnevad CENL-i [Euroopa Rahvusraamatu- digiarhiiv ja digihumanitaaria kui üks meid. Sellest annab tunnistust tõik, kogude Direktorite Konverentsi] raa- arhiivi kasutusviise omavahel tihe- et Tartu Ülikool on augustis meiega mes väga hea koostöö teiste Euroopa dalt seotud. Kogu ürituse eesmärk koos korraldamas digihumanitaaria PÄEVATEEMA rahvusraamatukogudega, siis kasu- on digitaalarhiivindusega tegelevate suvekooli. See on osa Balti digihuma- tame ära ka seda võimalust, et kaa- töötajate koolitamine, digitaalse säi- nitaaria suvekoolide sarjast, mis seni sata teiste riikide kogemusi. litamisega seotud tegevuste ja prob- on toimunud kahel korral Riias. Lisaks leemide ning digiarhiividesse talleta- oleme välja arendamas DIGAR-is Koostöös Cisco Eestiga on teil kavas tud ainese kättesaadavaks tegemise sisalduvale digiainesele tuginevat korraldada konverents tehnoloogiast küsimuste lahendamine. Vastuseid digilaborit (virtual lab) ning pärast Digital workplace töökeskkonnas, otsitakse ka küsimustele, kuidas leida hoone rekonstrueerimist avame suisa transformation . Mõeldud on see uusi sihtrühmi, pakkuda suuremat kaks tööruumi, mis on mõeldud just mäluasutuste ja avaliku sektori spet- kasutusmugavust, vähendada killus- teadustööks digiainesega ning toe- sialistidele. Mida kavatsete sel mai- tatust ja dubleerimist ning tutvuda tavad meie tahet pakkuda teadlas- kuisel üritusel käsitleda? parima praktikaga nii Eestis kui ka tele võimalust teostada meie arhiivis Idee tärkas rahvusraamatukogu välismaal. teksti- ja andmekaevet. hoone rekonstrueerimise soovist ja plaanist. Selle ürituse raames soovime Rahvusraamatukogul on kavas välja Olete olnud RTAK-i juhataja pisut üle saada ettekujutuse kaasaegsest töö- töötada ja käivitada digihumanitaaria aasta. Mis on Teie jaoks selles ametis keskkonnast, moodsast kontorist ja residendiprogramm. Mida see prog- kõige olulisem? teenindusalast. Kuidas oma kliente ramm endast kujutab? Ennekõike rõõmsameelsed ja rahul- See on üks põnev algatus. Sisuli- paremini tundma õppida ning ruum, olevad kolleegid, kellega koos kõik selt soovime pakkuda stipendiumi kogud ja personal veelgi paremini võimalik ja võimatu ära teha. Aga toomaks raamatukokku teadlasi, et nende kasuks tööle panna. Mainimist samas hindan kõrgelt ka head koos- kaasata neid meie innovaatilistesse väärivad sellised märksõnad nagu tööd võrgustiku kõigi osapooltega, projektidesse, panustada teaduse asjade internet (internet of things), sest ainult nii on võimalik osutada arengusse ning teaduse ja avaliku klientide ja töötajate meelispaikade lõppkliendile kvaliteetset ja rahul- sektori koostöösse. Sel aastal alustame kaardistamine ja liikumisteed (heat- dustpakkuvat raamatukoguteenust. programmi kujundamisega ning kui maps) ning sellest tulenevalt inimeste Olen veendunud, et klient ei pea kõik õnnestub, siis ehk saame tänavu suunamine vajalikesse ja õigetesse nägema ega tajuma meie, raamatu- värvata oma ridadesse ka esimese paikadesse (viidandus, tootepaigutus kogude sisemisi probleeme ja mure- teadlase. jm), töö- ja rühmaruumide automaat- sid – tema tahab lihtsalt raamatu- sed broneerimissüsteemid, kaasaeg- Kas siin on tegemist ka võrgustiku kogu kasutada sõltumata sellest, kus sed lahendused koosolekute, kooli- kujundamise taotlusega? ta on või kes ta on. Mida paremini tuste ja konverentside läbiviimiseks, Selle valdkonna võrgustiku kujun- on komplekteeritud kogud, mida personaalne nõustamine virtuaalsete damisega oleme tegelenud juba päris lihtsamad ja mugavamad on meie kanalite kaudu jpm. Konverentsil mitu aastat. Korraldame nii kohaliku teenused, sh e-teenused, mida vähem vaatleme sedagi, kuidas on töötamine tähtsusega kui ka rahvusvahelise on raamatukogud killustunud ja on pärast koroonaviiruse levimist üldi- haardega üritusi ning osaleme neil ühtse tervikuna inimesele kättesaa- selt muutunud ja kuhu on maailm ka ise. Lisaks oleme osalised mitmes davad, seda rahulolevamad on meie liikunud, kui palju töötatakse kodust, rahvusvahelises projektis leidmaks kliendid kui suurim vara. Igatahes on kui palju korraldatakse videokon- partnereid ja sõpru nii Eestist kui ka meid ees ootamas põnev aeg ja ma verentse ja millised on vahendid. välismaalt. Ikka selleks, et omandada kutsun kõiki huvilisi üles raamatu- Lisaks vaatame otsa ka uue reaalsu- teistelt kolleegidelt uusi oskusi ja koguvõrgu edendamisel kaasa lööma. sega kaasnevatele turvalisusküsimus- tele. Üritus pidi tegelikult toimuma eelmise aasta mais. Kuna aga lõppe- nud aastal ei lubanud Cisco peakon- tor USA-s oma kohalikel esindustel üritusi viiruse tõttu korraldada, siis pidime ettevõtmise nihutama käes- olevasse aastasse. Jääb vaid loota, et Tartu Ülikool on augustis meiega koos viirus taandub ja korraldamine on siiski võimalik. korraldamas digihumanitaaria suvekooli. Olete osaline ka novembrisse kavan- See on osa Balti digihumanitaaria suvekoolide datud digihumanitaaria ja digiarhiivinduse seminari korraldamisel. sarjast, mis seni on toimunud kahel korral Riias. 12 Millised on Valgamaa rahvaraamatukogud ARENDUSTEGEVUS kogukonna vaates? Triinu Rätsepp, Valga Keskraamatukogu direktor

Eestis on seni puudunud raamatukogupoolsest kogukonnakesksest lähenemisest lähtuvad uuringud. Kasutasin just sellist lähenemist Valgamaa rahvaraamatukogusid kirjeldavas uuringus, millel põhineb minu magistritöö. 2020. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö Valgamaa rahvaraamatukogud kogukonna vaates aastatel 2015–2019 eesmärk oli välja selgitada ja kaardistada maakonna rahvaraamatukogude kogukondlik asetus, funktsioonid ja tegevused, mis toetavad kogukondade sidumist raamatukogudega ning anda soovitusi raamatukogude ja kogukondade seotuse suurendamiseks.1 Püüan vastata artikli pealkirjas esitatud küsimusele oma magistritöö tulemustest lähtudes.

Magistritöö aluseks olnud uuringus esitatud küsimused olid: 1. Milline on Valgamaa rahvaraamatukogude kogukondlik asetus? 2. Millised funktsioonid toetavad Valgamaa rahvaraamatukogude sidumist kogukonnaga perioodil 2015–2020? 3. Millistele tegevustele on Valgamaa raamatukogudes vaja tähelepanu pöörata, et kogukonda ja raamatukogu omavahel siduda? 4. Kuidas saavad Valgamaa omavalitsused soodustada raamatukogude seotust kogukondadega? Magistritöö uurimisobjektiks olid Valga maakonnas tegutsevad 23 rahvaraamatukogu. Uurimistöös kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Esimeses etapis toimus dokumentide temaatiline analüüs, milles koguti nii kvalita- tiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Järgnevalt viidi Valgamaa rahvaraamatukogudes ankeetküsimustiku abil läbi uuring ning seejärel toimusid ekspertintervjuud.

Triinu Rätsepp Foto: Janika Kullamaa 1 Vt https://tinyurl.com/yyzu38jl kogu, milles ühtlasi pakutakse mit- samas hoones teiste omavalitsusasu- 13 1. Valgamaa rahva- meid kogukonnale vajalikke mittetra- tustega ning kolmandik paikneb raamatukogude ditsioonilisi raamatukoguteenuseid: samas hoones mõne mittetulundus- kogukondlik asetus Tsirguliina raamatukogu (hõivatus ühinguga. Ekspertintervjuus tõi Uuringu raames tehtud ekspert- 72,6%), Tagula raamatukogu (hõi- Marika Muru näitena välja Lüllemäe intervjuudes püüdsid intervjueeri- vatus 58,4%) ja Koikküla raamatu- küla: nagu näiteks Lüllemäel on see suur tavad piiritleda mõistet raamatukogu kogu (41,1%). Eelneva põhjal saab maja, kus on koos raamatukogu, noorte- kogukond. Nad esitasid selle kohta järeldada, et mittetraditsioonilised keskus, MTÜ-d toimetavad seal samas järgmised märksõnad: raamatukogu teenused raamatukogus võimalda- majas. kui koht, kus inimesed käivad vaba- vad kogukonna suuremat kaasatust ARENDUSTEGEVUS Eelpool kirjeldatud olukord vastab tahtlikult; võimalus suhelda ja saada ning seejuures mängib rolli raamatu- Giedrė Misiūnienė (2014) välja tööta- informatsiooni (Muru, 06.05.2020); kogu asukoht. Eelnev vastab Misiū- tud multifunktsionaalsete keskuste raamatukogu laenutajad ja kasutajad; nienė (2014) esimesele mudelile, kus kolmandale mudelile, kus ühes hoo- üritustel või koolitustel osalejad; piir- juba tegutsevale asutusele antakse nes tegutsevad erinevad asutused ja kond, mida raamatukogu teenindab lisafunktsioone, mis on vajalikud nende eesmärk on rahuldada koha- ning inimesed, kes on raamatukogust kohaliku kogukonna vajaduste rahul- liku kogukonna vajadusi. Raamatu- huvitatud (Intervjuu 2, 06.05.2020). damiseks: raamatukogu on ühenda- kogu paiknemine koos teiste orga- Intervjuudes välja toodud märksõnu tud kooliraamatukoguga ning selle toetavad ka Williamsi ja Durrance’i ruumides tegutseb postipunkt, lisaks nisatsioonidega samas hoones loob (2009) geograafiline kogukonnamää- toimuvad raamatukogu ruumides suurema võimaluse koostööks ning ratlus ning Musta (2016) uurimistöö ansambli proovid. Ühesõnaga: ollakse teeb kogukonnaliikmetele teenuste tulemusena sõnastatud kogukonna- oma piirkonnas ainus seda teenust kasutamise mugavamaks. määratlus. Lähtudes Fraserist (2005), pakkuv asutus. Hõivatus (41,1%) on Valgamaa kolm raamatukogu asuvad võib kogukond põhineda ka raa- märgatavalt tõusnud Koikküla raa- kortermajas, kuid raamatukoguhoid- matukogul kui organisatsioonil või matukogus, kus pakutakse lisaks jad peavad siiski raamatukogu asu- huvigrupil. Eelpool esitatud märk- pesupesemisteenust. Raamatukogu- kohta kasutajatele soodsaks. Tagula sõnade puhul kehtib Browni (2015) töötaja hoiab samas hoones avatuna raamatukogu tegutseb väga väikses piir- selgitus, et kogukond esindab pal- ka noortekeskust. konnas ja pakub ainsat ruumi, kuhu jusid vaatenurki, taustu, vajadusi ja muresid. saavad inimesed kokku tulla neutraal- sel pinnal. (Intervjuu 2, 06.05.2020). Intervjuudest selgus, et raamatuko- 2. Valgamaa rahva- Kui raamatukogu on kogukon- gud kannavad kogukonnakeskuse raamatukogude nas ainus teenuseid pakkuv asutus, rolli, kuid mitte üksinda. Raamatu- sidumine kogu- siis Edwardsi (2018) arvates muu- kogude toimimist kogukonnakes- dab see raamatukogu inimeste jaoks kustena mõjutavad mitmed tegurid: konnaga perioodil eriliseks. raamatukogutöötaja(te) kogukonna- 2015–2020 Uuringust selgus, et 13 raamatu- poolne aktsepteerimine, kogukonna- Intervjuust selgus, et raamatukogu kogus on loodud eraldi alad aktiiv- poolne huvi või selle puudumine, on turvaline koht ja alati kindlalt seks suhtlemiseks ning 12 raamatu- konkurents, inimeste omavahelised olemas (Muru, 06.05.2020). Eelnevat kogus alad lastele ja noortele (vt suhted, kohaliku omavalitsuse polii- mõtet toetab Harrise ja Dudley (2005) joonis 1). tika ja töötaja(d) ise. (Intervjuu 2, käsitlus, mille järgi raamatukogud 06.05.2020; Muru, 06.05.2020). Musta pakuvad külalislahket neutraalset Oluliselt vähem on raamatukogudes (2016) uurimistulemuste alusel võib ruumi kogukondlikuks tegevuseks. öelda, et väiksemates asulates on ruumi puhkamiseks, kööginurgale, raamatukogu kogukonnakeskus, kuid Uuringutulemustest selgub, et 19 raa- näitusealale, koolituste ja huvirin- suuremates asulates ollakse pigem matukoguhoidjat peab raamatukogu gide läbiviimiseks. Eelnevat kompen- osa kogukonnast. asukohta soodsaks. Muuseumide ja seerib asjaolu, et uuringutulemuste raamatukogude külastajate ja mitte- alusel on pooltes raamatukogudes Keskmiselt kolmandik Valgamaa külastajate uuringust (2018) selgus, multifunktsionaalne ruum, mida elanikkonnast on raamatukogude et 70% vastanute hinnangul asuvad kohandatakse vastavalt vajadusele. kasutajad ehk raamatukogude potent- raamatukogud sobivas kohas ja on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing siaalsest kogukonnast kolmandik kergesti ligipääsetavad. Paraku pole (2016) soovitab vajadusel kaaluda on raamatukogudega seotud. Kõige uuringut, mis kajastaks Valgamaa ruumide ühis- või ristkasutust. Amee- suurem hõivatus on Tõrva vallas ja raamatukogude kasutajate hinnan- rika Raamatukogude Assotsiatsioon Otepää vallas, seejuures on hõivatus gut antud küsimuses, seega ei pruugi (ALA, kuupäev puudub) soovitab perioodil 2015–2019 enim kasvanud tulemus kasutajate seisukohalt olla raamatukogudel üha enam rõhutada Tõrva vallas. Valga vallas on hõiva- nii positiivne. oma ruumi kui kogukonnaruumi. tus langenud samal perioodil 2,9%. Fernandeze (2017) arvates on suure- Valga vallast paistsid lugejate kõrge Uuringu tulemustest selgus, et rohkem nenud vajadus informaalse õppimis- hõivatusega silma kolm raamatu- kui pool raamatukogudest asuvad ruumi järele. Uuringu tulemustest selgus, et kõige 14 Joonis 1. rohkem on mittetraditsioonilistest Alad/ruumid Valgamaa raamatukogudes teenustest Valgamaa rahvaraamatukogudes esindatud kohaliku omavalitsuse teenuste vahendamine (vt joonis 3). Ka Haugas (2019) leiab, et raamatukogusid on otstarbekas mõtestada kui omavalitsuse käepikendust. Samas ei ARENDUSTEGEVUS tule valdkondlikest dokumentidest välja, et kohalikud omavalitsused oleksid raamatukogudele andnud konkreetseid ülesandeid. Kaheksas raamatukogus korraldatakse töötubasid ning üheksas raamatukogus huviringe, mis on käsitatavad mittetraditsiooniliste teenustena.

Valga maakonna rahvaraamatukogude 2019. aasta tegevuse aruandest Joonis 2. selgub, et raamatukoguruume on või- Valgamaa raamatukogudes pakutavad IKT-ga seotud teenused maldatud erinevateks ettevõtmisteks: koosolekuteks, ringide ja taidluskol- lektiivide proovide toimumiskohaks (Simson & Schasmin, 2019). Ankeetküsitlusest selgus, et 19 raa- matukogutöötajat peavad raamatukogu vaba aja veetmise ning traditsioonilisi raamatukoguteenuseid pakkuvaks kohaks. Seda arvamust toetab ka muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring (2018), mille järgi raamatukogu peetakse kodu ja töökoha kõr- val neutraalseks kohaks, kus aega veeta. Mõlemad ekspertintervjuud toetavad küsitluse tulemusi ja rõhu- tavad, et kõige olulisem on pakkuda traditsioonilisi raamatukoguteenuseid (Muru, 06.05.2020; Intervjuu 2, 06.05.2020). Sarnasel seisukohal on Joonis 3. ka Edwards (2018): mittetraditsioo- Mittetraditsioonilised teenused Valgamaa rahvaraamatukogudes nilise teenuse pakkumine ei tohiks häirida raamatukogu igapäevaseid toiminguid. Uuringu tulemustest selgub, et 21 raamatukogus on mustvalge printimise ning arvuti kasutamise võimalus (vt joonis 2). 19 raamatukogus on võimalik teha koopiaid, kasutada internetti raamatukogu arvutis ja wifit. 15 raamatukogus pakutakse kogukonnaliikmetele võimalusi kasutada ruume erinevateks tegevusteks. Tabel 1. 15 Raamatukogude ja kogukonna koostöö

Raamatukogud on otsinud koostöö- Kogukonnaliikmed on otsinud koostöö- võimalusi kogukonnaliikmetega võimalusi raamatukogudega Registreerimata kohalik seltsing või huvigrupp 7 7 Üksikisikud 16 16 Kirik ja kogudus 3 3 Pensionäride ühendus 9 7 ARENDUSTEGEVUS Päevakeskus 5 3 Kultuurivaldkonnas tegutsev mittetulundusühing 9 12 Spordivaldkonnas tegutsev mittetulundusühing 2 2 Haridusvaldkonnas tegutsev mittetulundusühing 2 2 Kultuurivaldkonnas tegutsev sihtasutus 2 2 Haridusvaldkonnas tegutsev sihtasutus 3 2 Spordivaldkonnas tegutsev sihtasutus 1 1

Lisaks on teenustena esindatud ka aktiivsemad raamatukogudega koos- üheksas raamatukogus. Raamatu- pesupesemine, asjade laenutamine, töövõimalusi otsima kultuurivald- kogutöötaja kuulub piirkondlikku turismiinfo vahendamine ja posti- konnas tegutsevad mittetulundus- mittetulundusühingusse seitsmel teenuse vahendamine. Intervjuu 2 ühingud. Lähtuvalt Medeirosest ja juhul, neist viiel korraldatakse koos (06.05.2020) alusel toetab mittetradit- Olintost (2018) julgustab kogukonna- ka ühisüritusi. Kahes raamatuko- siooniliste teenuste pakkumine raa- liikmetega dialoogi loomine neid osa- gus tegutseb mittetulundusühingu matukogude püsimist: kui kogukonnal lema raamatukogu tegevuses. vormingus külaselts/külakeskus ongi vaja pesupesemise teenust, siis ongi alaliselt raamatukogu ruumides. Valga maakonna aastaaruandest normaalne, et see teenus on raamatu- Ankeetküsitlusest selgus, et Riida- lähtuvalt (2015, 2019) on perioodil kogus, kui raamatukogul on selleks ruumi. jas on väga hea koostöö raamatukogu, 2015–2020 koolituste arv suurene- Edwardsi (2018) kohaselt võivad MTÜ-de, kooli ja kultuurimajaga ja nud. Kui 2015. aastal toimus Valga- mittetraditsioonilised teenused toe- kõige pikaajalisemaks koostöö tulemu- maa raamatukogudes 143 koolitust, tada traditsiooniliste teenuste suure- seks on koos Pühajärve Haridusselt- kus osales 643 inimest, siis 2019. aas- mat kasutamist. siga välja antud üheksa koolialmanahhi. tal toimus 256 koolitust, milles osa- Eelnevat toetab Marke Luhalaidi Valga maakonna rahvaraamatu- lejaid oli 1262. Teemad on olnud (2016) läbi viidud uuring, millest sel- kogude aruannete (2015, 2016, 2017, e-kataloogi RIKSWEB kasutamine, gus, et raamatukogutöötajate aktiivne 2018, 2019) temaatilisest analüüsist ID-kaardi kasutamine, suhtlus tegevus väljaspool töökohta mõjub selgus, et laste ja noortega tehakse e-riigiga, e-kirjade saatmine, inter- hästi raamatukogude kuvandile. aktiivsemalt tööd piirkondades, kus netipanga kasutamine, CV-de koos- Koostöövõimalus MTÜ-dega toodi raamatukoguga samas asulas asub tamine, kirjade koostamine, üüri- välja ka ekspertintervjuus (Muru, kool või lasteaed: seal on korralda- lepingu vormistamine ning tahvel- 06.05.2020). tavate ürituste arv aasta-aastalt tõus- arvuti kasutamine. Eelnev tõestab, nud, kuigi raamatukogude lõikes et on olemas nii koolitushuvi kui ka Valgamaa rahvaraamatukogude kor- on ürituste korraldamise aktiivsus -vajadus. Holmquist (2017) rõhutab, raldatavate ürituste arv on perioodil perioodil 2015–2019 väga erinev. et raamatukogud muudavad kogu- 2015–2020 aasta-aastalt tõusnud. Kui Lähtudes ALA (kuupäev puudub) kondi targemaks. 2015. aastal korraldati 189 üritust, arvamusest, on oluline arvestada digi- kus oli 4085 osalejat, siis 2019. aastal Valga maakonna rahvaraamatuko- taalsete põliselanikega, kellel on erinev toimus 360 üritust, kus osales 6685 gude aastaaruannete põhjal (2015– õppimis- ja suhtlemisviis. inimest. Samuti korraldatakse järje- 2019) on raamatukogude korralda- pidevalt näitusi ja väljapanekuid. Ankeetküsimustikust selgus, et kõige tud ürituste eesmärk kohaliku kogu- Uuringutulemustest selgus, et oma enam, 16 raamatukogu, on otsinud konna kaasamine huvitavate ürituste tegevusega on 12 raamatukogu soo- koostöövõimalusi üksikisikutega (vt kaudu, mis pakuvad meelelahutust dustanud kogukonna liikmete loo- tabel 1). ning laiendavad silmaringi (Simson mingu tutvustamist. Gregory (2019) & Schasmin, 2019). Raamatukogud on ise olnud aktiiv- sõnul on kogukond kasutamata semad otsima kontakti päevakes- Uuringust selgus, et raamatukogud ressurss, kui seda ei kaasata raamatu- kuste ja pensionäride ühendustega ja piirkondlikud mittetulundusühin- kogudes korraldatavate ürituste ning kogukonna poolt on olnud gud on korraldanud koostöös üritusi kaudu. 16 3. Arenguvõimalused lehekülje ja sotsiaalmeediakanalite Elektronkataloogi pakutavaid teavi- kaudu, on ühtlasi võimalik suuren- tusvõimalusi on kasutanud alla poole Valgamaa rahva- dada ka maakonna raamatukogude raamatukogudest. Ühtegi elektron- raamatukogudes virtuaalkülastuste arvu. Muuseumide kataloogi pakutavatest võimalustest ja raamatukogude külastajate ja mitte- ei ole kasutanud seitse raamatukogu. kogukondade külastajate uuringu (2018) järgi muu- E-kataloog RIKS pakub lisaks raa- sidumiseks dab kodulehe või sellelaadse veebi- matukogu tööfunktsioonidele ka kajastuse puudumine raamatukogu sotsiaalseid võimalusi. Mobiiliraken- 3.1. Suhtlemine kättesaamatuks ja ebaatraktiivseks dus m-RIKS võimaldab raamatukogu- Kodulehekülg on seitsmel raamatu-

ARENDUSTEGEVUS inimestele, kes on harjunud veebis teenuseid kasutada nutiseadmes kogul, kuid see puudub rohkem kui teenuseid kasutama või infot otsima. (Olonen, 2014), mis tähendab, et raa- kahel kolmandikul Valgamaa raa- Intervjuude põhjal saab väita, et matukogul on võimalus olla rohkem matukogudest. Aastatel 2015–2019 on raamatukogu olemasolust on ena- ühenduses oma kasutajatega ning Valgamaal rahvaraamatukogude vir- mik inimesi teadlikud, kuid oluline selle võimaluse raamatukogupoolne tuaalkülastuste arv 26,2% vähenenud on muuta raamatukogu nähtavaks tutvustamine kogukonnas aitab hoida (vt tabel 2). pakutavate teenuste ja võimalus- olemasolevaid kasutajaid ja samas Kodulehekülgede arvu suurenda- tega (Muru, 06.05.2020; Intervjuu 2, tekitada huvi ka mittekasutajate mine kasvataks ka Valgamaa rahva- 06.05.2020). hulgas. raamatukogude virtuaalkülastuste arvu. Ankeetküsimustiku tulemustest Youtube’i kanal videote edastamiseks Ankeetküsimustikust ilmnes, et taju- selgus, et Facebooki ja kiirsuhtluse on kahel raamatukogul ning blogi takse kogukondade huvipuudust võimalusi kasutab info kogukonnale peab üks raamatukogu. Viiel raamatu- ning üritustest osavõtt on vähene. edastamiseks üheksa raamatukogu. kogul on olemas kolm sotsiaalmee- Ilmnes, et raske on kaasata tööealist Siret Remmelgu (2016) läbi viidud diakanalit ning ühel raamatukogul elanikkonda ning on ka konkurentsi- intervjuude tulemustest selgus, et viis sotsiaalmeediakanalit. Edwards probleem: eri ettevõtmistele ei jagu Facebooki kaudu oli võimalik kõige (2018) leiab, et suusõnaline teavita- inimesi. Browni (2015) sõnutsi tuleks tulemuslikumalt kasutajaid kaasata. mine võib osutuda tõhusaks väikeses selliste probleemide puhul suhelda Kombineerides omavahel raamatu- kogukonnas, kuid raamatukogude kogukondadega erinevate vahendite kogude pakutavate teenuste ja tege- jaoks võib sotsiaalmeedia olla parim kaudu, sealhulgas veebirakendusi vuste kohta teabe edastamist kodu- viis inimesteni jõudmiseks. kasutades.

Tabel 2. Valgamaa rahvaraamatukogude kasutamine 2015–2019

2015 2017 2018 2019 Muutus Muutus Muutus 2015–2017 2018–2019 2015–2019

Elanike arv 31 774 30 976 29 641 29 274 –798 (–2,5%) –367 (–1,2%) –2500 (–7,7%)

Raamatukogude arv 25 25 23 23 0 –2 –2

Lugejaid maakonnas 9737 9068 8924 8919 –669 (–6,7%) –5 (–0,1%) –818 (–8,4%) Lugejaid (lapsed, kuni 2900 2593 2604 2514 –307 (–10,6%) –90 (–3,5%) –386 (–13,4%) 16-aastased) Lugejaid (täiskasvanud) 6837 6475 6320 6405 –362 (–5,3%) +85 (+1,3%) –432 (–6,3%)

Lugejate hõive (%) 30,64 29,27 30,1 30,46 –1,4 +0,4 –0,2

Laenutusi maakonnas 292 485 263 971 259 357 259 551 –28 514 (–9,7%) +194 (+0,01%) –32 934 (–11,3%)

Külastusi maakonnas 155 687 141 345 135 977 136 430 –14 342 (–9,2%) +453 (+0,3%) –19 257 (–12,4%)

Külastusi (täiskasvanud) 108 316 105 623 101 383 100 686 –2693 (–2,5%) –697 (–0,7%) –7630 (–7%)

Külastusi (lapsed) 47 371 35 722 34 594 35 744 –11 649 (–24,5%) +1150 (+3,2%) –11 627 (–24,5%)

Virtuaalkülastusi 62 558 57 647 47 627 46 154 –4911 (–7,8%) –1473 (–3,1%) –16 404 (–26,2)% 3.2. Teenused raamatukogu tegevustesse. Brown Valgamaal oli (seisuga 01.12.2018) 17 Uuringutulemustest selgus, et üks (2015) leiab, et eriti oluline on raa- 29 274 elanikku ning toetudes eel- raamatukogu Valgamaal on pak- matukogu vestlus- ja dialoogiruu- nevalt esitatud uuringutulemustele, kunud uuritaval perioodil ainult mina. Medeiros ja Olinto (2018) näe- võiks üritustel osalejate arv olla traditsioonilisi teenuseid. Teised vad vajadust tugevdada raamatukogu maakonnas üle kümne tuhande. raamatukogud pakuvad lisaks tradit- ja kogukonna suhteid. Siinkohal on Intervjuus 2 (06.05.2020) toodi välja sioonilistele teenustele vähemalt ühte oluline rõhutada, et kogukonna kaa- järgmine seisukoht: Üritustega on mittetraditsioonilist raamatukogu- samise idee ilmneb partnerluse kaudu täpselt nii, et sõltub kohast ja tööta- teenust (vt joonis 3). Valgamaal asu- teiste teenusepakkujate ja kogukond- jast. Kui kogukonna kõrval ei ole kul- vatest raamatukogudest seitse paku- like organisatsioonidega (Reid & tuurimaja või noortekeskust, siis oleks ARENDUSTEGEVUS vad kahte mittetraditsioonilist tee- Howard, 2016). vaja raamatukogul ka kultuurikeskuse rolli vedada (Muru, 06.05.2020). Seega nust ja kümme raamatukogu kolme Üheks võimaluseks kogukonnaga sõltub ürituste korraldamine nii raa- kuni viit teenust. Casey ja Savastinuk kontakti otsida on rahulolu-uurin- matukogu asukohast, piirkonna teis- (2007) väidavad, et raamatukogud gud. Analüüsides Valga maakonna test asutustest kui ka töötajate ette- peavad olema valmis pakkuma uusi rahvaraamatukogude aastaaruan- võtlikkusest. teenuseid ning lähtuvalt uuringu- deid (2015, 2016, 2017, 2018, 2019), tulemustest on Valgamaa raamatu- selgus, et sel perioodil on läbi viidud Valgamaa raamatukogudes on olnud kogudel valmisolek olemas. Stephens üks lugejate rahulolu-uuring. Kui kõige sagedasemad kogukonnaüle- (2006) julgustab raamatukogusid pak- Gregory (2019) leiab, et kasutaja- sed ettevõtmised Teeme ära talgud kuma teenuseid vastavalt kogukonna keskne lähenemisviis aitab raamatu- (kümnel juhul), ETKA Andrase kor- vajadustele ja arendama oma unikaal- kogudel kasvada koos oma kasuta- raldatav täiskasvanud õppija nädal seid teenuseid. jaskonnaga, siis Casey ja Savastinuk (seitsmel juhul) ning maal elamise päev Raamatukogud peaksid jätkama oma (2007) soovitavad kogukonda ana- (kuuel juhul). Uuringule toetudes on põhiülesannete täitmist, kuid suuren- lüüsida kolme kuni nelja aasta tagant, nendesse ettevõtmistesse panusta- dama ka teisi rolle: info vahendamine, sest tuleb tunda neid, kes juba kasu- nud vähem kui pooled Valgamaa IKT võimaluste kasutamine ja õpe- tavad raamatukogu teenuseid ja ka raamatukogud. tamine ning tegutsemine kultuuri- neid, kes seda ei tee. Ka Gouldingu Üksikud raamatukogud on kasu- keskusena (Intervjuu 2, 06.05.2020; (2008) arvates on unarusse jäetud tanud võimalust end kogukonnas Muru, 06.05.2020). need, kes raamatukogu ei kasuta või kasutavad harva. nähtavaks teha järgmiste võimaluste Valga maakonna rahvaraamatukogude kaudu: EV100 kingituste tegemise aastaruannetest selgub, et läbi aastate Vaadeldes raamatukogude statistilisi programm, programm Kunst raamatu- (2015, 2016, 2017, 2018, 2019) püsib andmeid perioodil 2015–2019, mis kokku, kodukohvikute päevad, pop-up- raamatukogudes probleem lugejaar- kajastavad raamatukogu teenuste raamatukogud ning teised piir- vutitega, mis on enamasti jõudnud kasutamise ja külastamise vähene- konnale omased kogukonnaülesed raamatukogusse kasutatuna. Kasutaja- mist, siis võiks kogukonna analüüs ettevõtmised. arvutite arv on vähenenud perioo- olla vahendiks, mille abil tulemusi dil 2015–2019 48-lt 40-ni. Uuringu- parandada, sest raamatukogu teenu- Kogukonnaülestes tegevustes osale- tulemustest selgus, et viimase viie seid kasutavate klientide arvu suure- mise vajadust toetab ka intervjuus 2 aasta jooksul ei ole raamatukogud nemine on muutunud raamatukogu (06.05.2020) välja toodud seisukoht: soetanud uusi lugejaarvuteid, tah- jõudluse oluliseks näitajaks (Bakti & on vaja rohkem koostööd, rohkem kaa- velarvutite kasutamise võimalus on Sumaedi, 2013). satust ja mitte ainult seda tavapärast neljas raamatukogus ning e-lugeri raamatukogu ringkonda, vaid ka neid, kasutamise võimalus on vaid ühes. kes muidu sinna ei tuleks. Vajadus Intervjueeritav nr 2 (06.05.2020) tõi end nähtavaks teha selgus ka Reidi välja, et raamatukogu peaks olema 3.3. Üritused kogukonnale ja Howardi (2016) läbi viidud uurin- 2019. aastal toimus 360 erinevat üri- uue tehnoloogia proovimise ja tund- gust, kus raamatukogutöötajad rõhu- tust, kus osales 6685 inimest. Kui võtta maõppimise koht. Võrreldes viimast tasid olulisust olla kogukonnas näh- aluseks 2019. aastal toimunud üri- seisukohta ankeetküsimustiku tule- tav: raamatukogu töötajatel tuleb jätta tuste arv maakonnas, osalejate hulk musega, näevad raamatukogu uue selja taha neli seina ning teha end kogu- ja raamatukogude arv, siis keskmi- tehnoloogia proovimise ja tundma- konnas teatavaks. selt korraldab üks raamatukogu aas- õppimise kohana vaid neli maakonna tas 15 üritust, milles osaleb 18 inimest. Mõlema intervjuu puhul selgus, raamatukogutöötajat. Muuseumide ja raamatukogude et raamatukogu peab kogukonnas Ankeetküsimustikust selgus, et Valga- külastajate ja mittekülastajate uuringu olema aktiivsem pool, sest pakub maal on üheksa rahvaraamatukogu (2018) tulemuste põhjal osaleks enim kogukonnale teenuseid, võimalusi ja kaasanud kogukonna liikmeid raa- inimesi tervist ja heaolu paranda- koostööd (Muru, 06.05.2020). Seega matukogu tegevust puudutavatesse vates tegevustes (35%), elukestva loob osalemine kogukonnaülestel üri- aruteludesse ning sama palju raama- õppe üritustel ja töötubades (34%) tustel võimaluse raamatukogu nähta- tukogusid on kutsunud kogukonna- ning kogukonna temaatilistel arute- vaks muuta ning oluline on raamatu- liikmeid vabatahtlikuna panustama ludel (34%). Arvestades asjaolu, et koguhoidja aktiivsus. 18 3.4. Kogukonna koolitamine 4–5 inimest. Lähtuvalt muuseumide kasvanud. Seoses sellega võiksid raamatu- Toetudes Valgamaa rahvaraamatu- ja raamatukogude külastajate ja mitte- kogud saada rohkem funktsioone. Raa- kogudes läbi viidud uuringule, nõus- külastajate uuringust (2018) on raamatukogus võiks olla väljatrükitult või tusid väitega raamatukogu kui matukogus toimuvatel koolitustel stendil kättesaadav oluline info, näiteks koolituskeskus 12 Valgamaa rahvaraa- valmis osalema 47% elanikest. Valga- eelnõud, määrused. Sama mõtet toetab matukogude töötajat, kuid enamik maa mastaabis võiks eelneva tule- ka teine intervjueeritav: haldusreformi- raamatukogusid on korraldanud muse põhjal olla huvi koolituste vastu järgselt võiksid raamatukogud pakkuda digipädevusega seotud koolitusi. rohkem kui 13 tuhandel inimesel. Eks- omavalitsuste teenuseid (Intervjuu 2, Seega ei teadvusta pool Valgamaa pertintervjuust Muruga (06.05.2020) 06.05.2020). Raporti Eesti loomemajan-

ARENDUSTEGEVUS raamatukoguhoidjaist raamatukogu selgus, et ilmselt ei tunta raamatu- duse olukorra uuring ja kaardistus (Josing kui koolituskeskuse funktsiooni. kogu koolituste pakkujana. Intervjuu et al., 2018) alusel on kohalikel oma- Laumetsa (2015) koostatud lõputöö 2 vastuste põhjal selgub, et kuigi raa- valitsustel ja raamatukogudel osali- uurimistulemustes selgus, et arvuti- matukogud pakuvad koolitusi, oleks selt kasutamata koostööpotentsiaal: koolitused peaksid enamiku interv- neid vaja rohkem, eriti arvutikoolitusi raamatukogud saavad abistada kogu- jueeritavate arvates kindlasti raama- (Intervjuu 2, 06.05.2020). konda riigi ja kohaliku omavalitsu- sega elektrooniliste andmekanalite tukogu juurde kuuluma. Uuritud raamatukogudest pakub vaik- kaudu suhtlemisel. Eelnevat mõtte- set ala töötamiseks ja õppimiseks Valgamaa raamatukogud on õpeta- käiku toetab Haugase (2019) seisukoht, 10 raamatukogu. Valgamaa rahvaraa- nud mitmesuguseid informatsiooni et raamatukogusid on otstarbekas matukogude aastaaruandest (2019) otsimise oskusi. Ankeetküsimustiku mõtestada kui omavalitsuse käe- selgus, et Tõrva linnaraamatukogu tulemused toetavad Fernandeze pikendust kogukonnas, nad saavad on kohandanud ühe ruumi indivi- (2017) lähenemist, et raamatukogud anda nõu omavalitsuse pakutavate duaaltööruumiks, mida on võimalik on panustanud kogukonnaliikmete teenuste ja toetusvõimaluste kohta. kasutada kuni kuueliikmelistel grup- digipädevusega seotud oskuste aren- pidel. Sarnastele tendentsidele viitab Kohalik omavalitsus saab suuren- damisse. Siinkohal on oluline välja ka Fernandez (2017): on suurenenud dada raamatukogu kogukondlikku tuua, et tulevikus vajavad üheksa vajadus informaalse õpperuumi järele funktsiooni, võimaldades selleks vaja- kümnest töökohast digioskusi, kuid ning seda toetab ka muuseumide ja likke ressursse. Kohalik omavalitsus 44%-l eurooplastest need puuduvad raamatukogude külastajate ja mitte- peaks võimaldama raamatukogudele (Public Libraries 2020, kuupäev puu- külastajate uuring (2018), millest läh- tehnoloogilise varustatuse, infostendid dub). Kingori, Njiraine ja Maina (2016) tuvalt töötaks tänapäevases raamatu- ja pakkuma väljaõpet valla teenuste rõhutavad, et raamatukogutöötajad koguruumis 40% vastanuist. vahendamiseks (Muru, 06.05.2020). Hin- peaksid kasutajatele välja töötama nangul intervjuus 2 (06.05.2020) võiks infokirjaoskuse programmid. omavalitsus võimaldada enam vahendeid Uuringutulemustest selgus, et inter- ürituste ja koolituste läbiviimiseks. netikasutuse turvalisuse teemat ja 4. KOV võimalused nutiseadmete kasutamist on käsitle- suurendada raamatu- tud viies raamatukogus. ALA (kuu- kogude kogukonna- päev puudub) on välja toonud, et 5. Järeldused vähem oskusi omavaid inimesi tuleb kesksust • Valgamaa raamatukogud töötavad informeerida privaatsusprobleemi- Haldusreform on toonud muudatusi enamasti maakogukondades, kus dest ning selles osas neile ka abi raamatukogude juhtimisse eelkõige neil on küll kogukonnakeskuse pakkuda. Valga vallas ja Otepää vallas. Valga roll, kuid enamasti tuleb seda rolli valla ja Tõrva valla arengukavadest jagada teiste piirkonnas tegutse- Raamatukogud on korraldanud koo- (Valga valla, 2018; Tõrva valla, 2018) vate organisatsioonidega. Valga litusi ja õpitubasid mitmesugustel lähtuvalt suuri muudatusi raamatu- maakonna raamatukogude tuge- teemadel, mida ehk raamatukogu- kogudes plaanis ei ole. Otepää vald vus on soodsad asukohad kogu- dest ei ootaks, kuid muuseumide ja (Otepää valla, 2019) on eesmärgiks kondlikes sõlmpunktides ja val- raamatukogude külastajate ja mitte- seadnud valla raamatukogude ümber- davalt ka ruumide hea olukord. külastajate uuringule (2018) toetudes korraldamise multifunktsionaalseteks Raamatukogu kogukonna moo- on elanikel suur huvi tervist ja heaolu teenuskeskusteks. Valga poolt vaada- dustab tema teeninduspiirkond. parandavate tegevuste ning elukestva tuna on haldusreformi mõju olnud suh- Seetõttu on kogukonna suurema õppe ürituste ja töötubade vastu. teliselt neutraalne. Tundub, et üldiselt kaasamisega võimalik parandada väga pole veel mõju avaldanud. Rahalises ka raamatukogude kasutatavust. 2019. aastal toimus Valgamaa raamatu- mõttes on küll. Palga osas on tõusnud, kogudes kokku 256 koolitust, milles • Valgamaa rahvaraamatukogud on muus osas on kas samal tasemel või pisut oli osalejaid 1262. Kui võtta aluseks varustatud elementaarsete IKT- vähenenud. (Intervjuu 2, 06.05.2020). 2019. aastal toimunud koolituste arv, vahenditega, tagamaks kogukonna osalejate hulk ja raamatukogude arv Ekspertintervjuust (Muru, 06.05.2020) liikmetele nn esmased teenused, maakonnas, siis keskmiselt korraldab selgus, et kuna haldusreform viis kuid vajadus on kaasajastada kasu- üks raamatukogu aastas 11 koolitust vallavalitsuse inimestest kaugemale, tajaarvuteid. Probleemiks on, et ning igal koolitusel osaleb keskmiselt siis raamatukogude roll peaks olema enamik raamatukoguhoidjatest ei teadvusta raamatukogu rolli uue 19 tehnoloogia vahendamisel. Samuti ei teadvustata mittetraditsiooniliste teenuste olulisust, sest aasta- 6. Soovitused Valgamaa aruannetes on seni välja toodud vaid postipunktide asumine raa- rahvaraamatukogudele matukogudes, kuid küsitluse käi- gus selgusid veel teisedki mittetraditsioonilised teenused, mida Uuringust saadud teadmistele toetudes julgen Valgamaa rahvaraamatukogudele soovitada

pakutakse. ARENDUSTEGEVUS järgmiste parendustegevuste ettevõtmist: • Uuringus kogutud andmeist selgus, et Valgamaa rahvaraamatu- • kaasajastada raamatukogude kasutajaarvutid kogud on vähe kasutanud sotsiaal- ja varustada raamatukogud nutiseadmetega meedia ja ka e-kataloogi RIKS või- malusi kogukonnaga suhtlemiseks soodustamaks infokirjaoskuse õpetamist; ning informatsiooni edastamiseks. olla avatud mittetraditsiooniliste raamatukogu- Enamikul raamatukogudest puu- • dub kodulehekülg. teenuste pakkumisele ning tõlgendada raamatukoguteenuseid kogukonna vajadustest lähtudes; • Valgamaa raamatukogudes on olnud kogukondade kaasamine • võimalusel luua raamatukogusse vaiksed alad ürituste korraldamisse küll järje- töötamiseks ja õppimiseks ning puhkeala; pidev, kuid arvestades, et kogukonnaga suhtlemine veebis on ena- • kaasata kogukonna liikmeid raamatukogu mikus raamatukogudest vähene, tegevust puudutavatesse aruteludesse; siis on üritustel osalevate inimeste arvu võimalik suurendada ka sot- • otsida rohkem koostöövõimalusi kogukonnas siaalmeedias teavitamisega. tegutsevate gruppidega ühiste ürituste korral- • Uuritud raamatukogud viivad läbi damiseks ja panustada kogukonnaülestesse ka koolitusi, kuid raamatukogu- ettevõtmistesse, tegemaks selle abil raamatu- hoidjad ise ei teadvusta raamatukogu kogukonnas nähtavamaks; kogu kui koolituskeskuse rolli. Kuna teavitamise osa võiks Valga- • luua raamatukogudele koduleheküljed ning maa raamatukogudes olla suurem, kasutada vähemalt üht sotsiaalmeediakanalit; siis võib arvata, et kogukonnad ei ole kursis raamatukogu pakuta- • korraldada töötajatele koolitusi e-kataloogi vate koolitusvõimalustega. RIKS pakutavate võimaluste maksimaalseks • Kogukonnaliikmete kaasamine ärakasutamiseks igapäevases töös ja kogu- raamatukogu puudutavatesse aru- konnaga suhtlemisel; teludesse on suuresti kasutamata ressurss. Samuti pole enamik raa- • teadvustada raamatukogu kui koolitus- matukogudest viinud läbi rahul- keskuse funktsiooni, töötada välja infokirja- olu-uuringuid ega kogukonna analüüsi. oskuse programmid ning pöörata tähelepanu neist teavitamisele; • Vähesed Valgamaa raamatukogud on kaasa läinud kogukonnaüleste • jätkata raamatukogudes mitmekülgsetel ettevõtmistega. Võib öelda, et teemadel ürituste-koolituste-õpitubade praegu on vähe kasutatud olulist korraldamist ning suurendada kogukonna kogukondlikku potentsiaali, mida raamatukogud saaksid suurendada teavitamist toimuvast; mittetulundusühinguid kaasates. • viia raamatukogudes läbi kasutajauuringud • Kohalik omavalitsus saab oluliselt ning analüüsida ka raamatukogude mitte- kaasa aidata raamatukogu kogu- kasutajate kogukondi. kondlikule funktsioonile, võimal- dades selleks vajalikke ressursse ning samas mõtestades, kuidas saavad raamatukogud kogukondi rohkem toetada vallavalitsuse teenuste vahendamise kaudu. Kasutatud allikad should-a-public-library-be-more- https://www.riigiteataja.ee/ 20 community-focused-interview-jan-hol- akt/402022019021 ALA. American Library Association. mquist/#.XpRQaP0zbIV (kuupäev puudub). Trends. Loetud Public Libraries 2020. (kuupäev puudub). aadressil http://www.ala.org/tools/ Intervjuu 2. (06.05.2020). Ekspertintervjuu. Libraries lead with digital. Loetud aadressil https://publiclibraries2030.eu/libra- future/trends#Organization%20and%20 Josing, M., Ahermaa, E., Vanamölder, A., ries-lead-with-digital/ . Classification%20of%20Trends . Martens, K., Mattheus, Ü., Lepane, L., Bakti, I. G. M. Y., Sumaedi, S. (2013). Tänav, K., Pulver, B., Orro, E., Viile- Reid, H., Howard, V. (2016). Connecting An analysis of library customer loyalty : berg, M., Nittim, K. (2018). Eesti loome- with community: the importance of the role of service quality and customer majanduse olukorra uuring ja kaardistus. community engagement in rural public satisfaction, a case study in Indonesia. https://www.kul.ee/sites/kulminn/ library systems. Public Library Quarterly, ARENDUSTEGEVUS Library Management 34(6/7), 397-414. files/1._eesti_lm_olukorra_uuring_ja_ 35(3), 188-202. http://dx.doi.org/10.1080 kaardistus_yldosa.pdf /01616846.2016.1210443 Brown, C. (2015). Conversation-based librarianship : a new potential for Kingori, G., Njiraine, D., Maina, S. Remmelg, S. (2016). Sotsiaalmeedia community knowledge. Journal of (2016). Implementation of information kasutamine kaasavas raamatukogunduses Library Administration, 55, 483-493. literacy programmes in public libraries. Eesti avalik-õiguslike ülikooliraamatukogude https://doi.org/10.1080/01930826.2015 Library Hi Tech News, 2, 17-22. näitel : magistritöö. .1054768 http://dx.doi.org/10.1108/LHTN-09- https://www.etera.ee/s/6tlqxnNdKx 2015-0063 Casey, M. E., Savastinuk, L. C. (2007) Simson, K., Schasmin, E. (2015). Library 2.0 : a guide to participatory library Laumets, A. (2015). Infokihistumine: raamatu- Valga maakonna rahvaraamatukogude service. Information Today. ProQuest koguhoidjate tegevus ja hoiakud : lõputöö. 2015. aasta tegevuse aruanne. Ebook Central. https://dspace.ut.ee/hand- https://www.kul.ee/sites/kulminn/ le/10062/48485 files/valga_maakonna_rahvaraamatu- Edwards. E. A. (2018). „Non-traditional” kogude_aastaaruanne_2015.pdf library services: expanding the library’s Luhalaid, M. (2016). Raamatukogu ja raa- offerings while increasing community matukoguhoidjaid puudutav meediakajastus Simson, K., Schasmin, E. (2016). engagement. ILA Reporter, 36(6), 4-7. ja kuvand kohalikus ajalehes raamatukogu- Valga maakonna rahvaraamatukogude hoidjate ja ajakirjanike pilgu läbi : lõputöö. 2016. aasta tegevuse aruanne. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing https://dspace.ut.ee/hand- https://www.kul.ee/sites/kulminn/ (2016). 21. sajandi raamatukogu. le/10062/54329 files/valga_maakonna_rahvaraamatu- Loetud aadressil https://www.eru.lib. kogude_aastaaruanne_2016.pdf ee/index.php/raamatukogundus/do- Medeiros, A. L., Olinto, G. (2018). kumendid/21-sajandi-raamatukogu . Public library and community in Brazil: Simson, K., Schasmin, E. (2017). perspectives, policies, and opinions of Valga maakonna rahvaraamatukogude Fernandez, P. (2017). „Through the intellectuals and researchers. Library 2017. aasta tegevuse aruanne. looking glass: envisioning new library Quarterly, 88(3), 256-270. https://www.kul.ee/sites/kulminn/ technologies” : educational trends that files/valga_maakonna_rahvaraamatu- Misiūnienė, G. (2014). Modelling of socio- will impact library technology. Library kogude_aastaaruanne_2017.pdf Hi Tech News, 34(1), 1-5. educational activities of multifunctional centre in rural (territorial) community : Simson, K., Schasmin, E. (2018). Fraser, H. (2005). Four different summary of the doctoral dissertation = Valga maakonna rahvaraamatukogude approaches to community participation. Daugiafunkcio centro socioedukacinės veiklos 2018. aasta tegevuse aruanne. Community Development Journal, 40(3), modeliavimas kaimo. Loetud aadressil https://www.kul.ee/sites/kulminn/ 286-300. https://vb.vdu.lt/permalink/f/3a1p6i/ files/valga_krk_2018_aruanne.pdf VDU01000143180 . Goulding, A. (2008). Engaging with Simson, K., Schasmin, E. (2019). community engagement: public libraries Muru, M. (06.05.2020). Ekspertintervjuu. Valga maakonna rahvaraamatukogude and citizen involvement. New Library 2019. aasta tegevuse aruanne. Must, M. (2016). Eesti maaraamatukogu- World, 110(1/2), 37-51. https://www.kul.ee/sites/kulminn/ hoidjate suhtumine raamatukogude files/valgamaa_rahvaraamatukogu- Gregory, T. (2019). The big trends trans- muutumisse : lõputöö. de_aastaaruanne_2019.pdf forming libraries, museums and archives http://dspace.ut.ee/bitstream/hand- in 2019 and beyond. Loetud aadressil le/10062/51763/must_madis_en- Stephens, A. K. (2006). Twenty-first https://www.axiell.com/report/ rik_2016.pdf century public library adult services. the-big-trends-transforming-libraries- Reference & User Services Quarterly, 45(3), Muuseumide ja raamatukogude külasta- museums-and-archives-in-2019-and- 223-235. jate ja mittekülastajate uuring : uuringu beyond/ . lõpparuanne. (2018). Tõrva valla arengukava ja eelarve- Harris, K., Dudley, M. (2005). https://www.kul.ee/sites/kulminn/ strateegia 2019–2023. (2018). Public libraries and community cohesion files/muuseumide_ja_raamatukogu- https://www.riigiteataja.ee/ developing indicators. Museums, de_kulastajate_ja_mittekulastajate_uu- akt/402112018038 Libraries and Archives Council. ringu_lopparuanne_0.pdf Valga valla arengukava ja eelarve- Haugas, A. (2019). Raamatukogudest Olonen, R. (2014). Infotehnoloogia strateegia 2019–2023. (2018). KOV pilgu läbi. Eesti Raamatukoguhoidjate kasutusest Eesti raamatukogudes. https://www.riigiteataja.ee/ Ühingu aastaraamat 2018, lk. 35-36. Tallinn: Raamatukogud ja raamatukogundus Eestis akt/409112018003 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. 2002–2012 : artiklite kogumik. Tallinn: Williams, K., Durrance, J. C. (2009). https://dea.digar.ee/publication/ Eesti Rahvusraamatukogu. Community informatics. Encyclopedia JVestrmtkhoidjatey https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-di- of Library and Information Sciences. gar:228769 Holmquist, J. (2017). Should a public Third Edition. library be more community focused? Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja http://dx.doi.org/10.1081/E- Loetud aadressil https://princh.com/ Otepää valla arengukava 2019–2028. (2019). ELIS3-120043669 21

Kuidas mõelda raamatukogude tulevikust? Rene Mäe,

PhD, RR-i humanitaaria ja kunstide raamatukogu KUHU LÄHED, RAAMATUKOGU? haridustegevuste projektijuht

Kõik see, millest tulevik sünnib, on juba praegu olemas – ainult tema sünd on olemata. See sünd kui sündmus algab ootamatult, teataval küllastumise momendil, mille ligidust mõned inimesed vahel tajuvad, aga sellele pööratakse harva tähelepanu. Ja kui sündmus on juba õhus, pole hiljutistel ennustustel tähtsust, sest nüüd tuleb jälgida õrnematki tuuleõhku.1

Raamatukogude tulevik on üks alailma tõstatuv teema. koolides, maal ja linnas, vanglates ja haiglates kui ka Kui headel aegadel unistatakse aina helgemast tulevi- tänavanurkadel, lennujaamades ning kaubanduskeskus- kust, siis halbadel aegadel kipuvad esiplaanile nihkuma tes. Lisaks mahub iga raamatukogu sisse rohkem kui üks eksistentsiaalsed küsimused ja nostalgia mineviku suh- toimimismudel – seda on näidanud viimastel aastatel tes. Küsimused nagu milline on tuleviku raamatukogu või populaarsust kogunud pop-up-raamatukogu formaat. millised on raamatukogud tulevikus, kerkides üles nii heas Ka e-raamatukogu võib tinglikult pidada spetsiifilise kui ka halvas, peidavad endas sageli varjatud eeldust, kasutusloogikaga raamatukoguks raamatukogu sees. mille kohaselt tulevik on olevikust millegi poolest parem Niisiis peaks iga konkreetse rahva-, linna- või teadus- või täielikum. Veelgi enam: kuivõrd olud, soovid ja raamatukogu tuleviku mõtestamise katse algama siiski unistused pidevalt muutuvad, jõutakse nende küsimuste tema enda (mitte ainult konkreetse raamatukogutüübi) juurde ikka ja jälle tagasi. Samas kimbutab neid üldises spetsiifikast, hoidudes eelnevalt loodud šabloonidest. vormis küsimusi ka üks probleem: nimelt esitatakse neid justkui eikuskilt; tihti juhtub, et jääb ebaselgeks, miks, kes ja kellele neid küsimusi üleüldse esitab. Seda kõike saa- Kaugel ja lähedal dab sageli naiivne lootus, et tulevikus saabub hetk, kus Aga millest on üleüldse tingitud inimeste kalduvus ala- kõiki osapooli ning ootusi ja lootusi rahuldav ideaalse tihti tulevikule mõelda? Miks on meil raske olla hetkes raamatukogu mudel ka leitakse. ja keskenduda täielikult sellele, mida parajasti teeme ja Kultuuriteadlane Jeffrey T. Schnapp2 osutab, et püüd- teha seda võimalikult parimal viisil? Psühholoog Daniel lus leida universaalset ja parimat tulevikuraamatukogu Gilbert3 selgitab, et (võrreldes oleviku ja minevikuga) on ebaõnnestumisele määratud, kui selle käigus unus- kipuvad inimesed enim mõtlema justnimelt tulevikule. tatakse, et raamatukogud erinevad üksteisest oma aja- Nimelt on tuleviku planeerimine ja ärevus mõlemad loo, kogude, eesmärkide, avalike kohustuste, asukoha, seotud aju otsmikusagara tegevusega – hoolika planee- hoone, rahastusmudelite jpm aspektide poolest. Niisiis rimistegevusega loodab aju maandada potentsiaalseid tasuks tema arvates hoopis küsida, milliseid raama- tulevikuriske ja sellest tulenevat ärevust. Kuid ärevuse tukogusid me tänapäeval üldse vajame. On ju selge, kõrval on tulevikust mõtisklemine seotud ka mõnuga. et raamatukogudel on oma otstarve nii koolides ja üli- On raske leida inimest, kellele ei meeldiks unistada

1 Krull, Hasso. Imelihtne tulevik. Sirp, 11.05.2018. https:// 3 Gilbert, Daniel. Stumbling on happiness. Knopf, 2006. www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/imelihtne-tulevik/ 2 The library beyond the book – Jeffrey Schnapp. 29.09.2014. https://youtu.be/c_l45lGeFRE 22 suvisest puhkusereisist, suurest loteriivõidust või ideaal- Raamatukogude ees seisvad tulevikukatsumused asetab sest tööandjast. Gilbert selgitab, et unistamine ja tule- iga dokument küll vastavasse konteksti, kuid esmatähtis vikupiltide loomine pakub inimestele (õigemini nende koht antakse sellegipoolest teada-tuntud tulevikutee- ajudele) rahuldust, sest jätab unistajale mulje, justkui ta madele nagu tehnoloogiline areng, infospetsialistide selles ihaldusväärses tulevikus juba osaliselt elabki. muutuv kompetents, uued juhtimismudelid ning füü- silise raamatukoguruumi ja virtuaalse infoarhitektuuri Kuid mida kaugemale tulevikku liigume, seda detaili- vahekord.6 vaesemaks jääb silme ette kerkiv pilt. See on ka üks pal- judest põhjustest, miks tulevikuprognoosid ja -ennustu- Samas tuleb märkida, et Dorner jt ei sea oma peamiseks sed niivõrd tihti valeks osutuvad. Näiteks võime üsna eesmärgiks iga dokumendi tulevikuvisiooni üksipulgi täpselt ette kujutada, mis on need konkreetsed sammud lahti harutada. Pigem huvitab autoreid see, miks üle- ja toimingud, mida homme lugemissaalis uudiskirjan- üldse seda laadi dokumente koostatakse. Nad tõdevad, duse näitust ette valmistades teeme. Samuti pole kuigi et uuritud tulevikudokumendid põhjendavad oma olemas- raske ette kujutada, milliseks kujuneb aasta lõpus tehtav olu nii maailmas valitseva ebakindluse, määramatuse inventuur. Kuid olla suuteline detailselt ja täpselt kirja vastuolulisusega kui ka sooviga rõhutada enda ühis- KUHU LÄHED, RAAMATUKOGU? jeldama seda, milline on meie igapäevatöö kümne kondlikku olulisust ning püüdlusega ärgitada dialoogi või kahekümne aasta pärast, on oluliselt keerukam. eri osapoolte vahel. Niisiis võib öelda, et raamatukogude, Me võime küll olla võimelised välja tooma, miks on ministeeriumide, raamatukogundusorganisatsioonide tulevik erinev olevikust (nt tehnoloogia, haridussüsteem jmt tegutsejate toodetud tulevikudokumendid nagu trendi- ja majandusmudelid muutuvad), kuid kirjeldada seda raportid, visioonidokumendid, pikaajalised strateegiad kaugemat tulevikku samasuguse detailsuse astmega sarnanevad sellega, kuidas mõtlevad tulevikule üksik- nagu homset uudiskirjanduse näitust me nähtavasti ei isikud. Kuivõrd organisatsioone loovad ja juhivad lõpuks suuda. inimesed, on see kattuvus samas ootuspärane. Gilbert selgitab, et teatud mõttes on oleviku ja tuleviku Ühe konkreetse alguspunktina pakun välja, et enda vahekord sarnane objektide vahelise distantsiga ruumis: raamatukogu tulevikust mõeldes võiks esitada kolm kui mitmesaja meetri kaugusel liigub meie poole mingi küsimust: Milline tulevik on võimalik? Milline tulevik keha, oleme selle kontuuride, liikumiskiiruse ja eelneva on tõenäoline? Milline tulevik on soovitav?7 Need kolm kogemuse põhjal võimelised üsna adekvaatselt hindama, küsimust pakuvad ühtaegu võimalust nii konkreetsete kas tegemist on koera, auto või inimesega. Kuid meie tulevikukatsumuste (tõenäosuse) ja unistuste (soovide) suutlikkus tuvastada, kas läheneb mees mantlis või naine sõnastamiseks, kuid ei unusta sealjuures kriitikameelt saabastega, bernhardiin või hundikoer, mopeedauto või (võimalused). Lisaks tulevikust mõtisklemisele on kaht- džiip, sõltub sellest, kui kaugel me lähenevatest keha- lemata arendav ka see, kui püüda üht-teist selgelt ja dest parajasti oleme. Võime ka mõelda droonidelt fil- üksikasjalikult sõnastada. Sõnastamisel tasub aga hoi- mitud klippidele, mis kujutavad mõne linna panoraami duda liigsetest eeldustest selle kohta, kuhu liigub ühis- või horisondi taha kulgevaid metsi. Kujutades neid kond, tehnoloogia või majandus. Teiste sõnadega: tuleviku objekte justkui idülle peopesal, ei anna need videoklipid üle mõtisklemisel tasuks panna sulgudesse arvamus, et praktiliselt mingitki infot selle kohta, kui palju leidub raamatukogu tulevikku kujundavad abstraktsed suured metsas prügi ja lageraiet või linnatänavatel auke ning protsessid nagu ühiskond, majandus ja tehnoloogia ning autosid. selle asemel keskenduda rohkem enda raamatukogu spetsiifikale, vahetule tegevusele ja võimalike rollide tugevdamisele või laiendamisele. Tuleviku dokumendid Trendid, mida tulevikudokumentides esitatakse uudsete, Don Dorner jt4 märgivad, et vahemikus 2011–2016 ilmus enneolematute või murrangulistena, ei teki tühjalt kohalt. erialases teaduskirjanduses vähemalt 500 artiklit, mille Pigem on need üht- või teistpidi seotud varasema prak- tekst sisaldas sõnapaare tuleviku raamatukogud ja raamatu- tika (et mitte öelda mineviku) ümbermõtestamisega. kogunduse tulevik. Dorner jt analüüsivad viit maailma Meelis Friedenthali tabav näide antiikaja ja tänapäeva erinevais paigus loodud raamatukogude ja raamatu- lugemistavade sarnasusest osutab kõnekalt, et mine- kogunduse tulevikuga tegelevat dokumenti (Kanadast, viku, oleviku ja tuleviku vastastikused suhted on dünaa- Inglismaalt, Uus-Meremaalt, Austraaliast ja IFLA-lt). milised ja mitmekihilised. Nimelt on tähelepanelikult Kui võrrelda viimaseid näiteks ERÜ 21. sajandi raamatu- minevikku uurides võimalik leida vasteid nii praegu kogu visioonidokumendiga5, siis ilmneb, et oma teemade- ihaldusväärsetele koosloomeruumidele (nt makerspace) valikult ja põhijäreldustelt ei ole need kuigi erinevad. kui ka e-raamatutele.

4 Dorner, Don. et al. Making sense of the future of libraries. 6 Vt ka Center for the Future of Libraries, American Library IFLA Journal, vol. 43, no 4, 2017, lk 321-334. Association. http://www.ala.org/tools/future 5 21. sajandi raamatukogu. Eesti raamatukogunduse tulevik 7 Griffen, Agnes M. Images of libraries in science fiction. ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste tingimustes: Library Journal, vol. 112, no. 14, 1987, lk 137-142. raamatukogude missioon, positsioon ja arengusuunad, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. https://www.eru.lib.ee/images/stories/dokumendid/21-sajandi-raamatukogu.pdf Veidral moel viitavad paljud märgid antiikse lugemis-, Jeffrey Schnapp ja Matthew Battles11 pakuvad aga välja, 23 kirjutamis- ja raamatukogutraditsiooni taastulemisele. et tänapäevases raamatukogus oleks mõistlik (vähemasti Rõhku pannakse üha enam sotsiaalsusele ja performa- tinglikult) lahutada lugemissaalide tegevus raamatu- tiivsusele, nii lugemine kui kirjutamine on üha enam kogu traditsioonilistest (nt kogude säilitamise) rollidest. kommunaalsed tegevused. Isegi e-raamatu formaat Nad märgivad, et lugemise propageerimine ei peaks meenutab palju rohkem rullraamatut kui keskaegset tähendama niivõrd lugemise propageerimist lugemise koodeksit. Tegemist on kindlasti radikaalse muutusega, pärast, vaid et kõik vastavad projektid (avalikud vest- aga meil ei ole praegu aimugi, mis ikkagi on selle lused, ettelugemised, etendused, näitused jmt) peak- muutuse sisu. Muutub igal juhul peaaegu kõik.8 sid olema eesmärgipärased ning suunatud sotsiaalse- tele muutustele, kodanikuaktiivsusele ja kultuurilisele eksperimenteerimisele. Mitte ainult lugejate raamatukogu Teatud mõttes sekundeerib Mangueli, Price’i ning Veel üks teema, mis raamatukogude tulevikust kõneldes Schnappi ja Battlesi tähelepanekutele ka R. David alatihti pinnale kerkib, on muutused lugemisharjumus- Lankes12, kes osutab, et raamatukogu roll infoasutusena KUHU LÄHED, RAAMATUKOGU? tes ja lugejaskonnas. Viimasega haakub kirjaniku, on vestluse vahendamine kogukonnale. Lankesi mõtet Argentiina rahvusraamatukogu kunagise direktori pisut mugandades võib öelda, et raamatukogu on asu- Alberto Mangueli9 väide, et mitte ühelgi ajalooperioodil tus, mille mõte on vahendada enda kogukonnale vest- pole raamatukogusid kasutanud (riigist olenemata) kogu lusi nii lugeja ja teaviku, lugeja ja lugeja kui ka teaviku elanikkond. Veelgi enam: ta märgib, et raamatukogusid ja teaviku vahel. Lankes ei pea mõistagi silmas ainult ei hakkagi eales kasutama kõik inimesed (või vastava raamatuesitlusi ja vestlusõhtuid, mida raamatukogudes kogukonna liikmed) – mittelugejaid on alati lugejatest korraldatakse, vaid kasutab vestlust pigem metafoorina, rohkem. Manguel osutab, et see on kehtinud nii sumeri mille kaudu avada raamatukogu erinevaid rolle, milles kinnistes skriptooriumites, 18. sajandi Londonis kui avalikkusega suheldes olla. ka 21. sajandi Pariisis. Kõigis neis paigus ja aegadel on nende inimeste hulk, kelle jaoks on raamatute lugemine Seda, et lugemine on olnud raamatukogude tegevuses elulise tähtsusega, olnud enamasti väga väike. Seega ei üks kesksetest mõistetest, näitlikustab ka terve rida tasuks ülemäära tähtsustada muutusi lugejate ja mitte- raamatukogunduses käibel olevaid mõisteid: lugeja lugejate vahelistes proportsioonides. Selle asemel tuleks nõustamine, lugemise edendamine ja lugejaskonna aren- tähelepanelikumalt jälgida, kuidas suhtutakse erineva- damine13. Samas on lugemine jäänud raamatukogude tes ühiskondades ja kogukondades raamatusse ja luge- tegevusvaldkondade ja pakutavate teenuste laienemisest misse kui sellisesse. Manguel osutab, et kunagi oli aeg, hoolimata seotuks raamatute lugemisega. Nagu märgi- 14 kui lugemist peeti iseenesest kasulikuks ja oluliseks, vad Daniel Allington ja Stephen Pihlaja , on lugemist mõnikord suisa radikaalseks ja ohtlikuks tegevuseks. internetiajastul uurinud paljud humanitaar- ja sotsiaal- Nüüdseks on lugemisest kujunenud paljuski pigem aja- teaduste distsipliinid: sotsioloogia, antropoloogia, raa- viide või meelelahutus, mille jaoks otsitakse aega kõige matuajalugu, kirjaoskuse ja retseptsiooniuuringud jpt. muu kõrvalt. Raamatukogu üks rolle peaks tema arvates Samas peab iga distsipliin lugemiseks ise asja. Greg 15 olema sellele mõtteviisile vastu astumine. Myers selgitab, et lugemist võib olenevalt teoreetilisest lähenemisest defineerida nii kirjalike sümbolite lahti- 10 Raamatuajaloolane Leah Price pakub aga välja, et selle muukimise, IKEA mööbli kokkupanemisjuhendi uuri- asemel, et pöörata liialt tähelepanu sellele, kas loetakse mise, rannas ajaviiteks raamatulehitsemise kui ka luule paberilt, ekraanilt või e-lugerist, on hoopiski olulisem suulise esitamisena. märgata, kuidas on muutunud need sotsiaalsed inter- aktsioonid, mille kaudu me üleüldse lugemismaterjalini Sellele, et tänapäeva raamatukogudes tegeletakse lisaks jõuame. Teiste sõnadega: see, milline on üks või teine lugemisele ja laenutamisele veel paljude muude tegevus- lugemismaterjali kandja (või teavik), on vähem oluline tega, osutavad viimastel aastatel käibele läinud nimetu- kui see, kuidas muutub interaktsioon lugeja ja lugemis- sed nagu kasutajad, külastajad ja kliendid. Paljud tänapäeva materjali vahel. Kui raamatukogu tähtsus lugejaskonna avalikud raamatukogud ei suuna oma tegevusi üksnes kujundamisel väheneb, siis kellegi teise (nt Amazoni) lugejaskonnale, vaid ka kasutajaskonnale, külastajas- oma jällegi suureneb. konnale, teadlaskonnale ja koguni kliendisegmentidele.

8 Friedenthal, Meelis. Raamatukogude ajalugu kui kultuuri- 11 Schnapp, Jeffrey T. & Battles, Matthew. Library beyond the ajalugu. Müürileht, nr 26, 2013, lk 36-37. book. Harvard University Press, 2014. 9 Manguel, Alberto. The library at night. Yale University 12 Lankes, R. David. The atlas of new librarianship. MIT Press, 2016. Press, 2008. 13 Vilumets, Evelin & Uverskaja, Elviine. Lugemisnõustamine 10 Price, Leah. What we talk about when we talk about books: the rahvaraamatukogude teenusena. Raamatukogu, 5, 2020, lk 5-8. history and future of reading. Basic Books, 2019. 14 Allington, Daniel & Pihlaja, Stephen. Reading in the age of the internet. Language and Literature: International Journal of Stylistics, vol. 25, no 3, 2016, lk 201-210. 15 Myers, Greg. Response to ’Reading in the age of the internet’. Language and Literature: International Journal of Stylistics, vol. 25, no 3, 2016, lk 279-285. 24 Kui suuremate raamatukogude juhid Eestis ja välismaal Samas ei ole päris täpne pidada lugejat, kasutajat ega kasutavad avalikult kõneldes pea iga võimalust rõhu- klienti raamatukogu sihtgruppideks, vaid pigem võiks tada, et raamatukogu pole mitte ainult koht raamatute mõelda neist kui nimetustest erinevatele raamatukoguga laenutamiseks, vaid ka oluline kogukonna-, kultuuri-, suhestumise viisidele. Need on pigem hoiakute, soodu- haridus- ja meelelahutuskeskus, siis oleks sellest ju loo- muste, eelistuste ja harjumuste kimbud, mida võime giline järeldada, et tänapäeva või tuleviku raamatukogu parema puudumisel nimetada rollideks. Nende rollide ei saagi olla ainult lugejate raamatukogu (ammugi mitte nimetamine ja tegevuste sõnastamine pakub ülaltoo- raamatulugejate raamatukogu). dule lisaks veel ühe meetodi, millest enda raamatukogu tuleviku kujundamisel lähtuda. Usun, et igale raamatu- [---] raamatukogud kui kohad on täis võõraid, erinevate kogule tuleks kasuks mõelda, kas ollakse pigem luge- kehadega, erinevalt (teinekord kohutavalt) lõhnavaid, jate ja uurijate, klientide ja kasutajate või külastajate häälitsevaid ja erinevaid keeli kõnelevaid inimesi. Aja- raamatukogu. Ja kui sellele on raske vastata, siis võiks veetmine avalikes sotsiaalsetes taristutes eeldab, et õpi- alustada kas või nende rollide tähtsuse järjekorda takse, kuidas sääraste erinevustega viisakalt toime tulla.16 seadmisest. KUHU LÄHED, RAAMATUKOGU?

Roll Lugeja Kasutaja Klient Külastaja Uurija Rõhuasetus kirjalike Kuna tuleneb Kui arvestada sõna Viitab sellele, et teda Tegeleb eesmärgi- tekstide lugemisel, sõnast kasu, on päritolu ja levinuimat tuleb võõrustada ja pärase uurimis- kuid hõlmab ka rõhuasetus kasu- tähendust (ingl k kohelda kui külalist tööga (ingl k Tegevus tekstide ja sümbo- likkusel ja millegi client või customer): (ingl k guest), kelle researcher). lite tõlgendamist kasutamisel. Vrd isik, kes toote või olemine tuleb muuta Märksõnadeks laiemalt (nt heli- arvutikasutaja, teenuse eest raha põnevaks, huvitavaks, on analüüs, salvestiste kuu- helistuudio välja käib. Need, kes mõnusaks. Vrd näituste süstemaatilisus, lamine, piltide, kasutaja. ei maksa, liigituvad külastamine, ürituste andmed, uuri- filmide vaatamine). mõnda teise rolli. külastamine. mismaterjal.

Tabel 1. Rollid ja tegevused

Kokkuvõtteks Lõpetuseks tahan anda kaks soovi- näiteks ühe konkreetse raamatukogu inventuurid) tootmisest, millest ei tust. Esiteks tasub kõiksugu tuleviku- jaoks, kes soovib pikemalt tulevikku pääse tänapäeval ükski raamatu- dokumente lugedes olla tähelepane- vaadata? Tundub, et neid dokumente kogu. Kui rutiinsete dokumentide lik ja esmajoones kriitiliselt hinnata, üksnes lugedes kipubki otstarve sega- taotluseks on selgus, järjepidevus ja mida neis õigupoolest lubatakse, ning seks jääma. Hoopis teistmoodi ava- lakoonilisus, siis tulevikudokumen- teiseks, kas nad suudavad pakkuda neb nende mõte siis, kui püüda koos- tide loomisel tekkivate ebamääraste seda, mida neilt ootame. Kui need tada mõni tulevikudokument enda ja tihti lahendamatute küsimuste dokumendid ei anna konkreetseid raamatukogu põhjal. Nimelt pakub lahkamine arendab kujutlusvõimet, tegevusjuhiseid tulevikuks ega suuda selline tegevus võimaluse kas või avardab silmaringi, teravdab kriitika- tulevikku (õigesti) ennustada, siis mis hetkeks välja astuda kohustuslike meelt ning pakub ka unistamis- on õigupoolest nende suuresõnaliste rutiinsete dokumentide (aastaplaa- mõnu. ja deklaratiivsete tekstide otstarve, nid, tegevuskavad, kasutusstatistika,

16 Klinenberg, Eric. Palaces for the people: how social infrastructure can help fight inequality, polarization, and the decline of civic life. Crown, 2018. 25

Gerri – nukuloojast PERSOON raamatukoguhoidja Mihkel Voldi intervjuu Gerri Orgmaga Fotod: Teet Malsroos, Gerri Orgma erakogu

Gerri Orgma on Jõhvi Keskraamatukogu raamatukoguhoidja. Tema tore töömaa asub algselt kinoks ehitatud hoone teisel korrusel, lasteosakonnas. See on õdus koht, mis peidab endas palju muinasjutulist. Gerri harrastab nukkude meisterdamist. Tema loodud nukumaailmal on otsene side muinasjuttudega: kõik nukud ongi muinasjututegelased. Käisime fotograaf Teeduga Jõhvis raamatukogu lasteosakonda uudistamas ja nukumeistrist raamatukoguhoidjat kuulamas.

Gerri Orgma, küsin Teilt jutu alustu- seks, mis Teid raamatukogusse tööle tõi? Raamatukogusse tööle tõi mind puhas juhus. Esimest korda kutsuti mind raamatukogusse tööle asendama lapsehoolduspuhkusele läinud töö- tajat. Peale seda tuli töökohavahetus ning 2010. aastal tekkis olukord, kus lasteosakond vajas uut töötajat. Mind kutsuti tagasi: kas tahaksid tulla, sul juba amet tuttav… Läbisin rahvusraamatukogus kutsekoolituse ja siin ma nüüd siis olen.

Kas olete kogu aeg töötanud vaid lasteosakonnas? Jah, kõik kaksteist aastat olen tööta- nud tõesti ainult lasteosakonnas.

Teil on harrastus, mida kasutate edu- kalt ka kutsetöös: valmistate muinas- jutulisi nukke. Millal tekkis Teis ära- tundmine, et tööd ja hobi on võimalik ühendada? Neid kahte teemat ei ole vist võimalik eraldi vaadelda. Kui sa ei armasta lugeda, siis puudub ka alus enda fan- taasiamaailma loomiseks. Teiste mee- diumite kaudu – näiteks televisioon, kino, kunst jne – on meeltes pilt juba ette loodud. Nii hakkad tahes-taht- mata mõtlema juba valmis kujutis- Gerri Orgma H. Chr. Anderseni tele, mitte enda väljamõeldistele. Ööbikust inspireeritud nukkudega 26 Kui palju olete tänaseks nukke teinud? Praeguseks on kollektsioonis ligi neli- kümmend nukku. See arv on pidevas muutumises: mõned nukud jäävad pensionile, mõned on leidnud uued PERSOON omanikud, aga samas valmivad ka uued tegelased. Suur osa Teie loodud nukkudest on sageli rändamas. Kus on olnud kõige suuremad näitused? Näitused on toimunud peamiselt raamatukogudes ja huvikeskustes. Jõhvi Keskraamatukogu Raamatukogudest näiteks Tallinna väljast… Keskraamatukogus, Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus, Lääne- Virumaa Keskraamatukogus, Jõgeva ja Põltsamaa raamatukogudes. Hil- juti saabus näitus tagasi Tamsalu raamatukogust. Samuti on välja- panekud olnud muuseumiöö raames Jõhvis Mihkli kirikus ja Peipsi Toidu Tänava programmis. Kuidas Te selle võluva hobi juurde jõudsite? Käsitööga olen tegelenud varasest lapsepõlvest, lisaks on läbitud nii kunstikool kui ka õmbluskursused. Umbes kaheksa aastat tagasi ilmus kohalikus ajalehes artikkel, et Kohtla- … ja seest

Lasteosakonnas saab katsuda põdrasarve ja arvutada põdra vanust… tegevusel on tagajärg. Valminud on 27 nii Sinihabe koos oma kaheksanda naisega kui ka Punamütsike hundi- nahaga. Samuti vapper tinasõdur ja väike merineitsi, millest on tükk välja hammustatud, Cosette, ööliblikas ning ka tegelasi õudukaist. PERSOON Palun kirjeldage, millest algab mui- nasjututegelasest nuku loomine? Kõige esimena tuleb püüda ära unustada olemasolevad illustratsioonid. Tuleb süveneda teksti ja küsida endalt, miks, kuidas ja millal? Lõputu allikas fantaasia lennutamiseks on eri maade mütoloogiad, kus ei kehti tavamaailma reeglid ja piirid. Samas on mul endal küllaltki must huu- … ning teha nukuteatrit. morisoon, mistõttu võin niigi tume- dale loole veel vinti peale keerata. (Naerab.) Kui kaua nuku tegemine aega Järve Vahtra loomekeskuses ava- Milliste muinasjuttude ainetel olete võtab? takse autorinukkude stuudio, mida kõige rohkem nukke meisterdanud? Kõik sõltub ideest ja kostüümist. Kui juhib rahvusvaheliselt tunnustatud Minu eelistuseks on olnud alati ori- on lihtsam teema, siis sõltub sellest, nukukunstnik Svetlana Vetrova. ginaalsed, mitte tänapäeval sageli kas on olemas õiged tekstiilid ja kas Registreerisin ennast kohe sellele liiga n-ö nunnutatud muinasjutud. on aega. Kui aga tegemist on keeru- kursusele ja sain aru, et olen leid- Klassikalistest kunstmuinasjuttudest kama tegelasega, siis võib tehniline nud koha, kus saab kõik erinevad näiteks vennad Grimmid, Charles pool aega võtta: mustrite ja lõigete hobid kokku panna ühtse väljundi Perrault, Hans Christian Andersen. konstrueerimine, õige tekstiili leid- leidmiseks. Muinasjutus peab olema iva sees, igal mine või valmistamine, samuti

Gerri näitamas kappi, mis täis pehmeid ja karvaseid. 28 miniatuursete mustrite tikkimine või pitsi kudumine millimeetriste varrastega. Millest Te konstrueerimist alustate? Kõige esimesena peaks võtma elemen-

PERSOON taarse anatoomiaõpiku ja tutvuma keha proportsioonide ja lihaste pai- gutusega. Konstrueerimist alustan ikka karkassist. Lähen ehituspoodi, ostan õige läbimõõduga elektrikaabli ja väänan sellest skeleti, mille katan soovitavale kehakujule sobivate lihas- tega ja tõmban nahaga üle. Lihased vatiinist, nahk kangast. Käte ja jal- gade valmistamiseks olen kasutanud erinevaid meetodeid. Kolm põhilist on immutatud tekstiili, pabermassi ja polümeersavi kasutamine. Polü- meersaviga töötamiseks peab endale aga kindlasti varuma voolimisnoad. … millest on tükk…

panna ka tema muinasjuttude Vapper Kas käite esinemas ka lasteaedades tinasõdur ja Ööbik põhjal valminud ja koolides? nukud. Samas oleme lastele ja täiskas- Jõhvi Keskraamatukogul on hea koos- vanutele korraldanud ka töötubasid, töö nii lasteaedade kui ka kohalike kus nad saavad ise valmistada lihtsa- põhikoolidega, kus oleme teinud maid tekstiilnukke, mida on võimalik mitmesuguseid töötubasid ja viinud mängudes kasutada. läbi raamatukogutunde. Sageli telli- vad koolid või lasteaiad meilt teema- Kas need üritused on rohkem laste- tunde. aia- või algkoolilastele? Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakon- Milliseid muinas- ja muid jutte täna- nas toimuvad üritused igale vanuse- päeva lapsed kõige rohkem naudivad? astmele. Leiame vanusele sobiva ja Jõhvi noored lugejad eelistavad pea- võimetekohase teema ja tegevuse. miselt seiklus- ja põnevusjutte. Popu- Väike merineitsi, … Jututoas tegutsevad väiksemad koos laarseimad autorid on meil Martin tädi Reedaga ja vanematele klassidele Widmark, Reeli Reinaus, Mika Kerä- on juba natuke raskemad ülesanded nen, Jørn Lier Horst, Jeff Kinney ja koos minuga. David Walliams.

Mida on kõige raskem teha? Keha puhul võtavad kõige kauem aega näo ja käte modelleerimine ning õige emotsiooni ja kehaasendi edasi- andmine. Kuidas te raamatukogus nukke kasutate? Minu valmistatud nukud on valda- valt dekoratsioonid. Polümeersavist nukkude puudus on nende purune- mine. Tekstiilist nukke saavad lapsed aga lihtsamalt kasutada. Nukke kasutame erinevate väljapanekute ilmestamiseks. Hiljuti oli Jõhvi Kesk- raamatukogus [Hans Christian] Ander- seni elu ja loomingut tutvustav näitus, kuhu sai lisaks raamatutele välja … välja hammustatud. Fotod: Gerri Orgma erakogu Gloobus, piraat ja teatmeteosed

Teil on siin teisigi asju, mida teistes 29 raamatukogudes naljalt ei kohta. Mis funktsioonid on siin vokil, hundinahal ja põdrasarvel? Kõik need esemed on toodud ürituste ja raamatukogutundide ilmestamiseks. Lisaks raamatute vaatamisele PERSOON saab hunti käega katsuda, arvutada põdra vanust või proovida vokki tal- lata. Aasta loom hunt sai lastele tut- tavamaks hundijälgede tuvastamise, hundijahi, mitmesuguste juttude ja raamatute tutvustamisega.

Kas algkoolilapsi on raske lugema meelitada? Algkoolilapsi tuleb tõesti lugema Gloobus, aborigeen Bob ja teatmeteosed meelitada.

Kui palju Jõhvi teismelised loevad? Teismeliste hulgas on trükitud raamatute lugemine kerges langustren- Kui palju neist on eestikeelseid ja kui Mida ütleksite kolleegidele, kes dis. Samas aga ei ole tublid lugejad palju venekeelseid üritusi? soovivad samuti nukkude meister- ära kadunud. Samuti on suurenenud Meie piirkonna eripära arvestades on damist proovida? vene emakeelega noorte huvi eesti- iga üritust võimalik läbi viia mõlemas Kolleegidele ütlen, et ei ole vaja karta keelse noorsookirjanduse vastu. Raa- keeles. Praeguse seisuga on ligi pool ja endas kahelda. On vaja natuke eel- matute laenutamisel võib täheldada eesti ja pool vene keeles. Peab ütlema, tööd ja siis proovida ise midagi teha. sedagi, et huvi fantaasiaromaanide et on sagenenud vene õppekeelega Nagu ütles meie juhendaja Svetlana vastu on vahetumas reaalelu teema- koolide keelekümblusklasside huvi Vetrova: enda loomingu pärast ei pea sid sisaldava lektüüriga. Praegusel eesti keeles toimuvate tundide vastu. keegi kellegi ees vabandama, see on sinu internetiajastul on ju pealegi pea igal autorinukk ja fantaasia. Ideaalseid asju noorel raamatukogu taskus. Mida peate oma töös kõige ei ole olemas ja väike kiiks teeb elu tähtsamaks? alati huvitavamaks. Mida on teil siin teismelistele veel Oma töös pean kõige tähtsamaks pakkuda? seda, et saan tutvustada praegustele Mullu ja tunamullu korraldas Jõhvi ja tulevastele lugejatele raamatukogu Keskraamatukogu Rahvakultuuri Kes- võimalusi ning suurendada lugemis- kuse projektitoetuste eest teismelis- huvi. Tänapäevane raamatukogu ei tele viis avangardistlikku luuleränna- ole ainult vaikne soe tuba, kus on kut Ida-Virumaa eri paikades. Samuti palju raamatuid. võimaldas Eesti Raamatukoguhoid- jate Ühingu projektitoetus Jõhvi noortel kätt proovida klassika-digi- teatri lavastuse loomisel. Käsitöö- huvilistel teismelistel on võimalik osa võtta minu juhitavast käsitöö- ringist. Siin vanusepiirang puudub: noorimad on emadega kaasas, vanim osaleja on 92-aastane proua. Sageli toimuvad meie raamatukogus kir- jandusõhtud ja kohtumised kultuuri- tegelastega.

2020. aasta oli võrreldes varasema- tega mõistagi erandlik. Palun öelge, kui palju te teete lasteüritusi tava- pärasel aastal? Väikelastele on meil iganädalane Jututuba. Meie raamatukogu teeb tavapärasel aastal lasteüritusi nii saja ringis, neile lisaks ka raamatukogu- Punamütsike tunnid. Foto: Gerri Orgma erakogu Lugemispesas: lapsed valivad vahetunni ajal raamatuid. Fotod: Jaanus Kõuts

Üks võimalus rahva- ja kooliraamatukogu sünergiaks

Jaanus Kõuts, Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja

Iga initsiatiiv on karistatav. Seda on tundnud ühel või teisel viisil ehk enamik ettevõtlikke raamatukoguhoidjaid. Pakkuda lugejatele muutuvates oludes parimat tähendab uusi ideid, uusi ülesandeid, samas kui ka senine töö tuleb ära teha ja orav võtab rattas aga tuure juurde. Oma igapäevaaskeldustesse mattununa ei jaksa tihti aduda suuremat pilti ja näha neid võimalusi, mis lugeja ja raamatu kokkuviimisel on tekkinud. Lääne Maakonna Keskraamatu- kogu lasteosakond (Haapsalu lasteraamatukogu) viib sel kooliaastal läbi üht katsetust, mida kolleegidega jagada soovime. Loodame, et järgnev lugu julgustab ümbritsevaid olusid vaatama võimalusi otsiva pilguga ja lähenema neile lahendusi pakkuva meelega. Võimalus Linna Algkoolil on aastakümneid raamatu lasteraamatukokku tagasi 31 Saime ühel ilusal läinud aasta mai- olnud üsna hästi varustatud laste- tuua või tagastab selle kooliraamatu- kuu päeval teate, et lasteosakonnast raamatukogu käe-jala juures. Panime kokku. Laenutamiseks võtame kaasa 200 meetri kaugusel asuv Haapsalu pead kokku ja nuputasime, mida me uuemaid ja populaarsemaid laste- Linna Algkool läheb sügisest aastaks uues olukorras nende laste jaoks teha raamatuid. remonti ja lapsed hakkavad sel ajal saame. õppima Kuuse tänava koolimajas, mis asub lasteosakonnast 1,4 kilo- Lahendus Päris elu meetri kaugusel. Meile tähendas see Tulime mõttele, et võiksime koolile Kooli kolimine venis. Oktoobri kes- seda, et lapsed ei hakka enam tundide teha ettepaneku käia kord nädalas kel saime veidi aidata raamatukogu lõppedes koduteel raamatukogu lai- kooliraamatukogus raamatuid tut- kogude transportimisel ja esimene netena üle ujutama, nagu see on seni vustamas ja laenutamas. Leidsime, Raamatureede toimus alles 30. oktoob- tavapärane olnud. Tajusime, et midagi et see meil tükki küljest ära ei võta, ril. Kontakt- ja katseisikuna sukeldu- tuleb ette võtta, et lapsed aastase kui üks töötaja neljast on nädalas ühe sin seiklustesse. Kahel esimesel tunnil eksiili jooksul raamatukogu ära ei hommikupooliku koolis. Arutasime lugesin esimestes klassides muinas- unustaks, sest nii kaugelt raamatu- mõtet kooliraamatukoguhoidja Helju jutte ja vahetundides pakkusime koos VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED kokku lapsed oma ringide ja trennide Elmikuga, talle mõte meeldis. Kooli kooliraamatukoguhoidjaga paari- vahelt tulla ei jõua. Kooliraamatu- direktor Malle Õiglas võttis idee kahel kümne kaasavõetud raamatu laenu- kogu on lastel küll olemas, aga kah- käel vastu ja nii oli meil terve suvi tamist. Suur oli mõne lapse imestus, juks üsna hõreda koguga: enamiku aega eesseisvat tegevust läbi mõelda nähes lasteraamatukogu töötajat sellest moodustab nõukogude ajal ja ette valmistada. nende endi kooliraamatukogus abili- välja antud lastekirjandus, uuemaid sena toimetamas. Umbes samas taktis raamatuid on vaid näpuotsaga. Tut- toimusid ka järgnevad reeded, kokku tav pilt mitmest kooliraamatukogust, Plaan seitse korda kuni laste distantsõppele kus põhikogu komplekteerimiseks Suvi läks puhates ja mängides ning ja jõuluvaheajale jäämiseni. Iga kord eraldi raha ette nähtud pole ja värs- muidugi suuresti töö tähe all, aga tõime raamatuid juurde ja detsembri kemaid väljaandeid lisandub juhus- plaan võttis aegamööda kuju. Kõik alguseks oli koolis laenutamiseks likke teid pidi: kui aasta lõpul veidi oli lihtne ja selge: kord nädalas, Raa- juba 99 lasteosakonna raamatut. Kooli- majandusraha üle juhtub jääma või matureedel, käime tundide ajal klassi- raamatukoguhoidja abiga oli neid klassid ise oma raamatukogule mõne des raamatuid tutvustamas või ette võimalik laenutada igal koolipäeval. tähtpäeva puhul kingituse teevad. lugemas ja vahetundidel laenutame Raamatukogutunde toimus nii klas- Eks selle olukorra põhjuseks on min- kaasavõetud raamatuid. Laps valib sides kui ka raamatukogus, kokku gil määral ka asjaolu, et Haapsalu laenutamisel ise, kas ta saab/tahab 15 korral ja mitmel erineval teemal.

Tulime mõttele, et võiksime koolile teha ettepaneku käia kord nädalas kooliraamatukogus raamatuid tutvustamas ja laenutamas. Leidsime, et see meil tükki küljest ära ei võta, kui üks töötaja neljast on

Hea laste- ja noorteraamatu mõõdulint nädalas ühe hommiku- koos väljapandud raamatutega pooliku koolis. 32 Mõju Aeg on olnud lühike, aga mõju on juba märgata. Kooliraamatukogu- hoidja sõnul ei ole varem lapsed nii palju raamatukogus käinud ja laenutanud. Kindlasti on siin oma osa ka avaral raamatukoguruumil ja ajutise koolihoone avastamise põnevusel, aga laenutama kutsuvad ikkagi värs- ked raamatud. See on seda olulisem, et tegemist pole niivõrd soovitusliku kirjandusega kui huvilugemisega. Huvitava seigana selgus, et laste tähelepanu tõmbas hea lasteraamatu mõõdulint: lapsed küsisid sellel leidu- MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED vaid raamatuid, aga kooliraamatukogus neid ei olnud. Tõime nõutud teosed lasteraamatukogust. Tõime kooli ka 2020. a Nukitsa konkursi plakati saja eesti algupärase, 2018. ja

Aeg on olnud lühike, aga mõju on juba märgata. Kooliraamatu- Nukitsa konkursi plakat mõjub innustavalt. koguhoidja sõnul ei ole

varem lapsed nii palju 2019. a ilmunud lasteraamatu kaane- tarkvara koolil veel ei olnud. Küsi- piltidega, samuti hulga sel plaka- sime direktorilt URRAM-i litsentsi raamatukogus käinud til kujutatud raamatuid. Selgus, et (kuna Haapsalu raamatukogud ja Nukitsa plakat toimib nii lugemis- koolid kasutavad seda süsteemi) ja ja laenutanud. Kindlasti elamuste jagamise kui ka sõbralt- nüüdseks on litsents olemas, tarkvara sõbrale raamatusoovituse vahendina töötaja arvutisse paigaldatud ja ees on siin oma osa ka ava- ning lapsed laenutavad neid raama- ootab kasutuselevõtt. tuid meelsasti. ral raamatukoguruumil Kindlasti praktiseeritakse mujalgi Koolis 30. oktoobrist 21. detsembrini Eestis taolisi kooli- ja rahvaraamatu- ja ajutise koolihoone laenutatud 296 raamatust laenutati kogu ühistegevusi, aga ehk ei tee 124 korral lasteraamatukogust too- paha ühe konkreetse näite abil seda- avastamise põnevusel, dud raamat. See teeb kokku 42% laadi võimalus uuesti läbi mängida. laenutustest, mida võib lugeda päris Tugev kooliraamatukogu ei ole rahva- aga laenutama kutsuvad tubliks toeks laste lugemisele. Kui raamatukogule mitte konkurent, vaid laps küsib raamatut, mida kooliraa- partner. Ühel kitsas valik teavikuid ikkagi värsked raamatud. matukogus ei ole, siis lahke töötaja suure eksemplaarsusega, teisel lai tellib selle lasteraamatukogust ja hil- valik väikese eksemplaarsusega. Tuleb See on seda olulisem, jemalt sama nädala reedel (tihti need võimalikud kokkupuutepunk- varemgi) on raamat koolis olemas. tid üles otsida, et sünergia saaks et tegemist pole niivõrd hakata särisema ja lapsed kogeksid Koostöö paremaks laabumiseks võt- raamatu lugemise rõõmu. Head ava- soovitusliku kirjandusega sime kohe alguses laenutuste mär- nevate võimaluste äratundmist ja kimiseks kasutusele Google Docsi loovaid lahendusi laste lugemis- kui huvilugemisega. arvutustabeli, kuna raamatukogu- armastuse toetamisel! 33

Rahvusraamatukogus on kahel viimasel aastal koostatud kaks biograafilist e-väljaannet: Naised Eesti parlamendis 1917–1940, 1992–2019 (2020) ning I Riigikogu liikmed (2019).1 Riigikogus on läbi aegade olnud isikuid ja suisa abielupaare, kel huvi nii raamatukogunduse sihtide ja regulatsioonide seadmise kui ka teadmiste talletamise valdkondade vastu laiemalt. Riigiasjade Mõned neist, ilmselt just lähemast ajaloost, on paljudele teada. IX, XI, XIII ja XIV Riigikogu liige Ivi Eenmaa õppis Moskva Riiklikus Kultuuri- VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED otsustajad instituudis raamatukogundust ja bibliograafiat ning töötas 1973–1997 Eesti Rahvusraamatu- raamatukogudes kogus, sh viimased 13 aastat peadirektorina. XIII Riigikogu liige Krista Aru oli 1995–2005 Eesti Kirjandusmuuseumi direktor, alates 2019. ehk Riigikogu ja a-st on ta Tartu Ülikooli raamatukogu direktor. Kokkupuuteid raamatukogudega on teistelgi raamatukogud parlamendiliikmetel. Paratamatult kipub ununema kaugem aeg, seepärast on huvitav mõnikord Piret Viljamaa, meenutada, kes enne meid tegutsesid ja RR-i sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist mida nad ühest või teisest asjast arvasid.

Kaarel Eenpalu ja Linda Eenpalu Eelmainitud biograafiaväljaannetes järge ajades leiab näiteks, et Kaarel Eenpalu (kandis siis nime Karl Einbund) propageeris üliõpilasena raamatukogude asutamist, oli Tartu Rahvaraamatukogu Seltsi asutaja ja esimees (1913–1915) ning avaldas bro- šüüre raamatukogude korralduse kohta (Raamatukogud ja nende asutamine (1912), Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (1914)). Abikaasa Linda Een- palu jagas tema huvi ning tegutses Vesneri Rahvaraamatukogu Seltsis (1936. a-st auliige) ja 1913−1914 töö- tas Tartu Rahvaraamatukogu Seltsis raamatukoguhoidjana.

1 Vt https://www.digar.ee/arhiiv/ nlib-digar:435034 ja http://www. Kaarel Eenpalu Linda Eenpalu digar.ee/id/nlib-digar:388859 Foto: J. ja P. Parikas, RR-i fotokogu Foto: Rahvusarhiiv, EAA.1781.1.44.5 34 Riigitegelane ja talupidaja Kaarel Eenpalu oli Eesti Asutava Kogu, I–V Riigi- kogu, Rahvuskogu ning VI Riigikogu (Riigivolikogu) liige, korduvalt Riigi- kogu esimees ning minister (sh riigivanem ja peaminister). Tema abikaasa Linda Eenpalu oli Kodumajanduskoja esindajana Rahvuskogu (teise koja) ja VI Riigikogu (Riiginõukogu) liige. Mõlemad on arvamust avaldanud ka raamatukogude tegevusvaldkonna kohta. Väljaandest Rahvaharidusetöö väljaspool kooli. I (1913) leiab nende mõlema ülevaated raamatukogude olukorrast.2 Kaarel Eenpalu annab artiklis Raamatukogutöö ja raamatukoguhoidja teada: Viimane ülevenemaaline raamatukogu-tegelaste kongress Moskvas 1911. a. kaldus otsusele, et asutada tuleks raamatu- koguvõrgu moodustamiseks: keskraamatukogusid, ringkonna raamatukogusid ning viimaste kindlaid osakondi, kes ennast kogu-ümbruses laiendaks väljaandmise jaamade ja liikuvate raamatukogude abil. Üllatavalt tänapäevaselt kõlab mõte, et töötama peaks ka valdades ja vähemais territorialseis üksustes väljaandmise jaamad ja rändavad raamatukapid. Nüüd ju ongi meil pop-up-id, pakiautomaadid MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED ja raamatukapid. Ta sõnastas raamatute ja raamatukogu olulisuse: Ja mis on siis raamatukogu? Vastuseks on küsimus: mis on raamat? Võiksime kujukalt öelda: Inimesesoo paberine pääaju. Praeguseks on küll osa sellest pääajust paberilt Villem Ernits internetti kolinud. Selle isiku kohta, kes raamatud kättesaadavaks peaks Foto: J. ja P. Parikas, tegema, arvas ta nii: Meil puudub senni bibliotekari elukutse. Samuti puudub Eesti Ajaloomuuseum, AM F 30683:1 ka raamatu lugeja. Need kaks on aga hingeliselt kui vaimliselt teine teisega seotud. Algama peab asi bibliotekarist, sest see loob enesele lugeja. Siin oleks nooremaile mõjuv hariduse-töö põld! Keda peaksime aga säält eest ootama? Raamatukogu hing on bibliotekar, kel sellekohased anded on: Töö-võime, -jõud, entusiasm, korra- armastus, algatuse-võime, organisatorilised kalduvused, rutuline ja selge mõttelend. Eks ideaalis oodata neid omadusi ka 21. sajandi raamatukogutöötajatelt. Villem Ernits seisis raamatukogude huvide ja info talletamise eest ka Linda Eenpalu kirjutab artiklis Laste-raamatukogud: Kaua aga nähti raamatu- parlamendiliikme rolli täites, nimelt kogude pääülesannet raamatute kogumises ja hoidmises. Alles hiljemal ajal seab leidis ta Riigikogu kodukorra sea- raamatukogumõte laiema vaatepiiri üles; aastasadadel kogutud inimeste vaimutööd duse eelnõu lugemisel: Järgmine mär- ja mõtlemisevara hakatakse laiematele kihtidele lähendama. Kaasajalgi panustatakse kus oleks: kuidas protokolle alal hoida. vaimutöö ja mõtlemisevara laiematele kihtidele lähendamisele palju energiat ja aega, Ma arvan, et protokollid peaks trükis uudiskirjanduse nimekirju küll ei riputata maja-, vaid virtuaalseintele. Amee- avaldatama, nagu seda igal pool tehakse. rika eesrindlikke lasteraamatukogusid tutvustas Linda Eenpalu nii: Huvitav, Seda oleks tarvis raamatukogude ja teiste et lastele võimalus antakse kogus iseseisvalt talitada. Nendel on luba ise kappide juure parlamentidega vahetamiseks. Ma loo- minna, raamatuid sorida ja ühte ehk teist raamatut, mis meeldib, välja võtta. [---] dan, et nende trükkimine pärast odava- Noori lugejaid õpetatakse ja harjutatakse algusest saadik raamatuid hoidma. Kedagi maks läheb ja nii vaene meie riik ka ei ei lasta määrdinud kätega lugemisetuppa. Eeskojas seisavad pesukausid, kus alati ole, et me protokollegi trükkida ei saa; see enne sisseastumist käed ära võib loputada. Eesti olude kohta polnud seevastu oleks väga kurb (I Riigikogu protokoll midagi head öelda: Alles tärkamas ja noor on meil mõte – lapsi täieõiguslisteks nr 12, 11.03.1921).4 kodanikkudeks pidada ja nendele kõiki võimalusi arenemiseks kätte muretseda. Lastel on ka tarvidus oma vaba aega millegi jaoks tarvitada; selleks oleks kõige kohasem lugemisetuba raamatukoguga. Kinoteatrid oma tooreste kõmupiltidega peaks hoopis Mart Kiirats kõrvale jääma, kuhu praegu nii häämeelega lapsi saadetakse. Siin oleme tublisti edasi Kirjanik, pedagoog ja talupidaja, Eesti arenenud, kõmupiltide vaatamiseks pole vaja lapsi kinno saata. Ajutise Maanõukogu ning I Riigikogu liige Mart Kiirats (kirjanikunimega Mats Mõtslane) valiti 1912 Vaimast- Villem Ernits vere valla raamatukoguseltsi esime- Eesti Asutava Kogu ja I Riigikogu liige, keeleteadlane, õppejõud, karskus- ja heks, oli ka Tori Mustjõe Hariduse hõimutegelane Villem Ernits asutas 1936 Varssavis soome- ja eestikeelse Seltsi liige ja raamatukoguhoidja raamatukogu (oli sel ajal Varssavi ülikooli eesti ja soome keele lektor). (1933. a-st). Ernitsa sügavat huvi raamatute vastu ilmestab alljärgnev infokild: 1926. a käis ajakirjanik tema korteris intervjuud tegemas ning nentis: Tuba on raamatuid Kuigi ta teoseid peeti ajaviite- ja olme- täis tuubitud ja nende omanik on sealt poolenisti välja tõrjutud. Magamisase on veel kirjanduseks, olid need lugejate jäänud, aga kirjutuslaua juure enam ei pääse. Ning lisas: Mina ei saa aru, mispärast hulgas populaarsed, näiteks a-il 1933– meie oma külalistele harilikult näitame ainult ülikooli raamatukogu. Võiks näidata 1934 olid need Pärnumaa raamatuko- väga hästi ka Ernitsi raamatuid (Postimees, 18.07.1926).3 gudes loetavuselt A. H. Tammsaare

2 Vt http://www.digar.ee/id/nlib-digar:269157 4 Vt http://www.digar.ee/id/nlib- 3 Vt https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/07/18/8 digar:119645 35 MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED

Mart Kiirats Lui Olesk Minni Kurs-Olesk Foto: J. ja P. Parikas, Foto: J. ja P. Parikas, Foto: Rahvusarhiiv, RR-i fotokogu Rahvusarhiiv, EFA.272.0.49330 EAA.2111.1.8366.1

järel teisel kohal (Vooremaa, 26.07. kõigile, kellel terakenegi huvi on jätkunud lugemiseks. (Vaba Maa, 12.10.1926).7 2014).5 Mart Kiiratsi esikteoses Kraavi- Oleski iseloomustamiseks lisatakse veel: Ja ta ei tegutse mitte sugugi ainult tajad sõnab Külamees: Kuhu sa siis nii- ametliku raamatute väljaandjana oma riiuleilt, vaid tõelise raamatukogu juhatajana, suguste meestega pead jõudma, kes ainult kes ühtlasi seletab, mispoolest see ehk teine teos tähelepanuväärt, kuidas selle ehk seda teavad, et kolm raamatut olemas on, teise raamatu lugemisele asuda jne. Juba vist ajatuna tundub Oleski etteheide mis igal ristiinimesel olema peab, nimelt, noorte lugemusele: Ta enese tunnistuse järele teeb talle tuska ainult see, et meie lauluraamat, piibel ja Mats Tõnissoni praeguseaegne noor haritlaskond loeb raamatuid üldse liig vähe, palju vähem kui tähtraamat, kes ainult suure higistami- endistel aegadel. Huvitav, kas noorte lugemus ainult järjepidevalt väheneb või sega oma nime mõistavad kirjutada. Võib esineb ka tõusuperioode (muidu peaks see ju eeldatavalt varsti nulli lähedale eeldada, et see oli ka kirjaniku enda jõudma)? veendumus, et raamatuid võiks siiski Lui Oleski abikaasa, ühiskonna- ja omavalitsustegelase, Eesti Asutava Kogu rohkem koju muretseda ja neid ka liikme Minni Kurs-Oleski kohta on Johan Jans märkinud: Oli huvitav kõrvalt lugeda (Kraavitajad, 1920).6 vaadata, kuidas ta oma vabamõttelisusega ja ülesastumisega à la suffragette kohalikele baltisaksa raskepärase arusaamisega varustatud mammidele hirmu peale ajas.8 Asutavas Kogus seisis Minni Kurs-Olesk näiteks selle eest, et põhiseadu- Lui Olesk ja ses oleks kirjas riigi kõigi kodanike võrdsus seaduse ees: Pean imestama, et minu parteiseltsimees Jans on selle vastu, et siin kord nimetatakse sõna, et Minni Kurs-Olesk sugust mitte mingisugust vahetegemist ära ei olene, et avalikud õigused ei olene Advokaat ja riigitegelane, Eesti Asu- mitte soost ja toob ette sõjaväeteenistust. Kui teie leiate, et meie töö, mis meie Eesti tava Kogu ja I Riigikogu liige, paa- riigi heaks teeme, samavääriline ei ole, kui nende, kes riigi piire hoiavad, et meie ril korral ka minister Lui Olesk oli kodukohused, sünnitamine ja kasvatamine vähem kasulik töö on, kui püssi õlal pikka aega Raamatukogude Korral- pidada, et teie kõrval võidelda, siis olge sellel arvamisel, kuid näidata teie seda ometi duse Seltsi esimees. Nagu ilmselt ei saa. August Rei parandusettepanek jätta § 6-st välja sõnad usust, soost, ja paljudel aktiivsetel ühiskonnatege- rahvusest lükatigi nähtava enamusega tagasi (Asutava Kogu protokoll nr 136, lastel, oli ka temal oma vajadustele 03.06.1920).9 sobivalt kujundatud isiklik raamatukogu. A. Tammanni hinnangul või- Minni Kurs-Olesk töötas 1935. aastast Tartu linnaraamatukogus ja kirjutas sid asjast huvitatud noored koduseks ajakirjanduses uudiskirjanduse tutvustusi. Artiklis Puhtust, valgust, soojust edasitöötamiseks lisa saada Lui Oleski raamatukogudesse kirjutas ta Gori karikatuurile viidates, et raamatukoguhoo- võrdlemisi rikkalikust raamatukogust, nete küsimus on väga valus ning kutsus omavalitsusi üles ruume remontima: mis seniajani igal ajal avatud on olnud Oleme kogu aeg arendanud oma raamatukogude võrku ja täiendame teda järjest,

5 Vt https://dea.digar.ee/article/ vooremaa/2014/07/26/9.1 7 Vt https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1926/10/12/7 6 Vt http://www.digar.ee/id/nlib- 8 Vt Jans, J. Mälestusi ja vaatlusi (2008). digar:439317 9 Vt http://www.digar.ee/id/nlib-digar:9895 36 kuid otstarbekohaste ruumide soetamisele või koguni raamatukogule nõuetekohase Hans Pöhl Pedagoog, Eesti rootslaste kogukonna uue maja ehitamisele ei ole meie seni üks liidreid, Eesti Ajutise Maanõu- mõelda saanud. [---] Kuidas siin mustas, kogu, Eesti Asutava Kogu ning I ja ilulagedas ruumis saavad tärgata peene- III–IV Riigikogu liige, rootsi rahvus- mad tunded, aukartus vaimsete väärtus- minister Hans Pöhl oli 1901. a rootsi- te ees? Mustad ruumid halvavad vaba- keelse laenuraamatukogu asutamise hariduse tööd (Vaba Maa, 07.09.1935).10 mõtte üks algatajaid. Kuna aga rootsi- Artiklis Raamat ja tööline leidis ta: keelsete raamatute laenutamise luba- Lugemiskultuur on iga rahvusliku kul- misega venitati, loodi 1903. a Noa- tuuri tähtsamaks alustoeks. Lugemise rootsi Karskusselts, et asutada selle abil laiendame oma silmaringi, lugemise kaudu raamatukogu. Hans Pöhl tee- abil saame enesemääramisõigusega isik- nis raamatukogule raha väikese viiuli- susteks. Ja lisas: Ärgu keegi ennast koori esinemistega. Riigi rajamise vabandagu sellega, et tal midagi aegu sõnas ta Asutavas Kogus: Need

MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL MEIL JA MÄLUASUTUSED lugeda ei ole; kes raamatut osta ei põhimõtted, mis riigi rajamisel ellu jõua, võib saada head lugemismater- viiakse, on kaugele ulatuva tähtsusega Hans Pöhl jali avalikkudes raamatukogudes (Posti- mitte ainult Eesti rahvale tema noores Foto: J. ja P. Parikas, RR-i fotokogu mees, 06.10.1935).11 Üks universaalne iseseisvuse püüdes. Need on tähtsad ka iseseisvalt mõtleva isiksuse kujun- vähemusrahvustele, kes siin oma kodu daja ja võrdsuse tagaja on kõigi on rajanud. [---] Eesti asub nüüd oma vaba ligipääs infole (kaasajal vägagi riigihoonet ehitama. Kas saab see hoone nüansirikas ja keerukas probleemis- ka meile armsaks koduks? Nii küsib meie Eks vähemusrahvustele tagagi tik), mida aitavad tagada ka raamatu- Rootsi kodanik sel tähtsal silmapilgul, koduse tunde muuhulgas ka oma- kogud – rohkemgi, raamatukogude kus põhiseadus päevakorral (Asutava keelset lugemisvara sisaldava(te) raa- jätkusuutlikkuse peaks just selle rolli Kogu protokoll nr 14, 21.05.1919).13 matukogu(de) olemasolu. täitmine tagama.

Alfred Teppan Foto: Eesti tuletõrje leksikon (1940) Gori. Väljapääs. Elamuks see maja- lobudik enam ei kõlba! Alfred Teppan Talupidaja ja kaupmees, näitekirjanik, Noh, siis paneme siia raamatukoguhoidja ning I Riigikogu sisse raamatukogu! liige Alfred Teppan oli Soomevere (Vaba Maa, 23.08.1935)12 Rahvaraamatukogu Seltsi asutaja, 1924–1950 raamatukogu juhataja ning 1918. a-st Palamuse Hariduse Seltsi abiesimees ja raamatukogu juhataja. 10 Vt https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1935/09/07/10 11 Vt https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1935/10/06/24 Tema maalavadele mõeldud koomi- 12 Vt https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1935/08/23/2 lised näidendid Karjauurimisel (1918), 13 Vt http://www.digar.ee/id/nlib-digar:9946 Koduhani (1919), Ühistegelased (1921), Elu teeb uperpalle (1932), Seeniste lahen- 37 dab kriisi (1933) ja Parun süütepom- LUGEMIS(T)ELE! JÄTKU miga (1936) olid omal ajal menukad. KarlKarl MartinMartin Sinijärv,Sinijärv, 1924. a võis Võru Teatajast lugeda luuletaja,luuletaja, RR-iRR-i kultuurinõunikkultuurinõunik järgmist teadet, mille oli avaldanud Raamatukogude Korralduse Seltsi Tere! nimel esimees Lui Olesk: Hinnates õiglaselt seda tähtsust, mis omanud rahva- Olen üle poole aasta kirjutanud iganädalasi raamatukogud rahva üldkultuurilise tasa- raamatututvustusi rahvusraamatukogu KMS SOOVITAB Tere! pinna tõstmises, on meie tuntud näitekir- kodulehe tarbeks ja viimasel ajal on nood janikud O. Luts ja A. Teppan loobunud Olen üle poole aasta kirjutanud iganädalasi raamatututvustusi jutujupid hakanud avalduma ka rahvusring- oma näitemängude ettekandmise eest võe- rahvusraamatukogu kodulehe tarbeks ja viimasel ajal on nood tavast tasust, kui pidud korraldatakse jutujupidhäälingu hakanud avaldumakultuuriportaalis. ka rahvusringhäälingu Aga et internet kultuuri - rahvaraamatukogudele raamatute muret- portaalis.on Aga ühalt et internet ajalik onja ühaltteisalt ajalik omas ja teisaltlaadis omas igavene, laadis semiseks ja nende sissetulek ka selleks ots- siis mõtlime Raamatukogu-kirja ülemtalitajaga, tarbeks äratarvitatakse. Raamatukogude igavene, siis mõtlime Raamatukogu-kirja ülemtalitajaga, et korralduseselts kutsub kõiki asjast huvi- osad asjadet võiksidosad asjad ka paberkandjale võiksid ka kanduda. paberkandjale Nii et palun kanduda. ette tatud isikuid, seltse ja koolinoorsugu üle- vabandust,Nii kui et eripalun hetkedel ette kirjutet vabandust, tutvikud kui on eri sõnakasutuses hetkedel maltäheldatud näitekirjanikkude vastu- kohati korduslikudkirjutet tutvikud – mõttelõngas on sõnakasutuses ehk mitte liialt. kohati Tagasi - tulelikkust raamatukogude toetamiseks side on korduslikudoodatud ja küll – mõttelõngasmõistan minagi ehk oma mitte omamoodi liialt. ärakasutama ja pidusid toime panema nii uute kogude asutamiseks kui ka juba subjektiivsetTagasiside ja ajuti on loominguliselt oodatud ja külljuhuslikku mõistan teostevali minagi- töötavate kogude täiendamiseks (Võru kut vastavaltoma lugejateomamoodi põhjendet subjektiivset soovidele kujundada.ja ajuti loomingu- Teataja, 05.06.1924).14 Ühe raamatu- Peatseidliselt rohkeid juhuslikku meeldivaid teostevalikutkohtumisi soovides vastavalt lugejate Karl Martin Sinijärv kogusid toetanud kirjaniku nime põhjendet soovidele kujundada. mäletame kaasajal hästi, teine on aga ununenud, sest päevakajaline on tihti oluline vaid selles hetkes, nagu ka Peatseid rohkeid meeldivaid kohtumisi soovides kirjanik Teppan ise oma loomest kir- Karl Martin Sinijärv jutas: Teoste sisu kohta võiks ütelda, et mulle ei meeldi vanu ärakulunud aineid tarvitada, vaid olen püüdnud alati midagi uut leida, kuigi tean, et aktuaalne aine ruttu oma väärtuse kaotab (Maa Hääl, John Hirst 10.11.1937).15 Euroopa lühim ajalugu Vana ajakirjandust lugedes leiab nal- Euroopast on palju kirjutatud ja ilmselt ka lühe- jakaid paralleele olevikuga, mõni malt kui Euroopa lühim ajalugu, pikemalt kind- probleem kordub kas üsna sarnasena lasti. Austraalia ajaloolase John Hirsti raamat või uues kuues, mõni kavatsus on põhineb tema loengutel ning on seega jaotatud jäänud teostamata ning mõned küsi- peatükkideks, millel igaühel oma hakatus, sisu mused on leidnud hea lahenduse. ja ots ning ka piisavalt kordusi ja ülekõnelusi Nagu olevik, on ka minevik kirju, olulisemais asjus. Ei ole lihtne ülesanne selgelt kui see luubi alla võtta. On hästi ja kaasakiskuvalt ja kompaktselt kirja panna teada-tuntud isikuid ja sündmusi, ühe vägagi elusa tsivilisatsiooni ajalugu mitme mida ei lasta unustada, sest neist tuhande aasta vältel. Hirst tuleb sellega hästi räägitakse ikka ja jälle; on mingis toime. Inimesele, kes suurem ajaloohuviline valdkonnas tuntud siseringikuulsusi, pole, kuid mõnedest peamistest suundumustest kellest asjasse pühendamatutel pole siiski üldpilti omada soovib, võiks soovitada aimugi ning lisaks värvikaid ja omas nimelt seda raamatut. Pealegi pole see kuiv faktistik, vaid heas keeles jutus- ajas tegusaid persoone, kes ootavad tatud lood. Leidub väljendeid, mis heameelest muhelema panevad, näiteks taasavastamist. Väljaanded Naised antiikaja Kreeka teaduse olemust kirjeldav sisekaemuslike huupipakkumiste Eesti parlamendis ning I Riigikogu liik- süsteem. Pariisi Kommuunist rääkides annab autor ilusa seletuse, kuidas med püüavad lugejale pakkuda kirjut pagarid ei pidanud enam öösel töötama ja seega tähendas sotsialism hom- minevikupilti. mikusööki ilma värskete saiakesteta – Pariisis! Nojah, eks hiljem tuli hulle- maidki -isme, kus hommikusööke ega muid sööke ülepea polnud. Ka nendeni jõuab teos välja. Mõistlik ja mõnus raamat, mõne uue mõttekäigu leiab siit ka rohkem ajalooraamatuid lugenud inimene. Kindlasti ka mõned, millega mitte 14 Vt https://dea.digar.ee/page/ nõusse jääda või millele vastu vaielda, kuid nii ju ongi hea. woruteataja/1924/06/05/1 15 Vt https://dea.digar.ee/article/ Ilmumisaasta: 2020 . Lehekülgi: 204 . Kirjastus: Eesti Raamat maahaal/1937/11/10/45 . ESTER: https://www.ester.ee/record=b5364574*est 38 Yuri Slezkine Erki Russow Valitsuse maja. Lood ja leiud Tallinna algusest Vene revolutsiooni saaga Panen kirumiskriitika kohe alguses See pealt tuhandeleheküljeline tellis ehmatab kirja, et seejärel kiitmisele pöörduda: esmalt juba oma mahuga – kas tõesti on või- raamat on imelise pildimaterjaliga, malik ühe maja kohta nõnda palju tihedat teksti aga isegi minu silma jaoks natuke anda? Küllap on, kuid asi pole nii hull. Kui liiga kirbukirjas. Õnneks on mul luup muudkui kaelas ja seepärast sain ta

KMS SOOVITAB esimesed paar lehekülge välja arvata, jõutakse raamatu peategelase ehk Nõukogude riigi kenasti loetud. Järeldus: end vähegi koorekihile Moskva jõe kaldapealsele ehita- tallinlasena tundvale inimesele kohus- tud maja juurde alles pärast pea kolmesadat tuslik kirjandus. End vähegi ajaloo- lehekülge mitut masti sisse juhatusi. Ning ka huviliseks arvajale samuti. Teistele edaspidi lahkub maja-teemast terveid peatükke soovitatav. ja alalõike. Maja on otsekui karkass, millele toe- Ei ole lihtne kirjutada Tallinna väga tada eepilise mõõtmega ülevaade Nõukogude varasest ajaloost, just sellest ajast, riigi sünnist, tema üdini kuritegelikust olemusest ja tema kokkukukkumise mille kohta pole eriti midagi kirja süvematest põhjustest, mis kõik jo alul eos olemas olid ja hiljem ka välja lõid. pandud ning ka arheoloogilist mater- Siin on üksi taustu ja tagamaid juba nii ohtralt, et teost võib julgesti pidada jali tuleb linna pealt (õigemini alt) üheks kõige kaalukamaks ülevaateks tollest perioodist. Eriti mõjusaks muu- kokku noppida jupphaaval. Potikild dab kirjutise asjaolu, et autor ei tõtta kedagi kusagil põlevsilmselt-kõvahääl- siit, teine sealt, müürikivi siit, käsi- selt hukka mõistma, vaid laseb kõnelda faktidel ja tõsioludel ning sellest piisab kivi sealt. Ja lõplikku tõde pole tänini täiesti, et kahekümnenda sajandi õudseim inimeksperiment nähtavale tuleks. keegi paika suutnud panna. Ei pane Põrgutee on põrgutee, sillutatagu teda kas või heade kavatsustega. ka Russow. Ta annab nii palju vähegi kindlat teavet, kui olemas on, hulle Ma ei soovitaks kogu teost korraga ja järjest ette võtta. See on täpselt niisugune teooriaid mainib, ent ei arenda. Muid raamat, mida saab lugeda ka jupphaaval ja siit-sealt, valides välja mõned ajastuid kasutab tarvilike tugedena, huvipakkuvamad teemad ja tegevusliinid ning jättes teised kõrvale. Võib ju ometi mitte liialdades. Lõigutab loo olla, et vähemtuntud bolševike elulood pole nii põnevad kui kommunistlike lühidateks hästiillustreeritud peatük- löökehituste tehnilised üksikasjad. Või vastupidi. Mitut moodi loetav raamat, kideks ja muudab seega loetavaks kuid lugeda tasub kindlasti. Eriti neil, kes impeeriumi lõppu mäletavad, võiks ka abstraktsele laiale lugejaskonnale. olla huvitav näha seda sisemist (eba)loogikat, mille abil süsteem ennast rajas Tulemus tuleb ja tulemuseks on tõe- ja millega kirjutas üsna kindlalt endale ette ka oma kuulsusetu huku. lähedane üldpilt Tallinna eelloost ja kujunemisest, kusjuures tõelähedus . . Ilmumisaasta: 2020 Lehekülgi: 1072 Kirjastus: Varrak on siinkohal kiidusõna, kuna tõde on . ESTER: https://www.ester.ee/record=b5379617*est ajaloos kõige raskemini leitav asi ning kõik need kergemini leitavad on siin ilusasti olemas ja üles tähendet. Mati Graf Heas mõttes populaarteaduslik teos Rahvuskommunistid. ja niimoodi kirjutet, et minul läks Enn-Arno Sillari ja teised kuus tundi nagu lennates, et kaanest kaaneni läbida, unustades söökigi Eelmise teosega vaheldumisi lugemiseks sobib võtta. Kusjuures ma pole ju mingi imetabaselt Mati Grafi Rahvuskommunistid, mis arheoloogiamaniakk. suuresti keskendub avalikkusest ammu eemal- dunud omaaegse tippametniku Enn-Arno Sillari Ilmumisaasta: 2020 . Lehekülgi: 262 isikule. Sillari oli Nõukogude Liidu lõpuaega- . Kirjastus: Stilus del üks toonastes võimustruktuurides kõige . ESTER: https://www.ester.ee/ kõrgema lennuga eestlasi, kes lühikeseks ajaks record=b5367245*est isegi Poliitbüroo liikmeks jõudis. Ja kes seega punaimpeeriumi kokkuvarisemist seestpoolt õige lähedalt nägi. Kui Slezkine kirjeldab see- sinase riigi sünnikümnendeid, siis Sillari ja teiste jutud annavad Mati Grafi sule läbi hea ettekujutuse sellest, mäherdu- seks tragikoomiliseks monstrumiks NSVL veidi enam kui poole sajandiga muutunud oli. Eesti kommunistide tolleaegsele tegevusele võib anda ja on ka antud mitmesuguseid hinnanguid, kuid kahtlemata leiab siit ohtralt infot ning pilt ühe suure riigi lagunemisest muutub täielikumaks. Jah, vast oleks oodanud veidi enam toimetamist, ka nimeregistrit jne, aga huvitav lugemine ikka. Eriti kombineeritult mõnegi muu Nõukogude perioodi käsitleva teosega. Ilmumisaasta: 2020 . Lehekülgi: 300 . Kirjastus: Argo . ESTER: https://www.ester.ee/record=b5378021*est Kalle Muuli 39 Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu Mõtlemapanev raamat noormehest ja või- malikust suurmehest, kes noorelt hukka sai ja seeläbi kiirkorras legendaarseks muutus. Huvitaval kombel paneb ajakirjanikliku

loetavusega kirja pandud raamat eeskätt KMS SOOVITAB mõtlema hoopis ilukirjanduse võimalus- tele ajastupiltide kujutamisel. Võimalik, et saame siit raamatust teada suure osa sellest, mida Artur Sirgu kohta võimalik on teada saada. Aga kangesti tahaks midagi veel. Ma arvan, et see veel miski on alles ilukirjan- duslikku vormi valamata. Kui keegi kunagi asja ette võtab, siis konflikte, kontakte ja värvikaid tegelasi on ju oi kui palju. Ning Eesti kirjanike ülesandeks need teemad jäävad, ei tule keegi meie eest meie seiklukaid ja ajalooromaane kir- jutama. Kui ulmekirjanikud on suutnud veerand sajandiga sisuliselt nullist Roland Tõnisson või pigem väikesest miinusest kodumaise ulme üles kasvatada, siis usun, et Uue Maailma hällilaul ei lähegi liiga kaua aega, kui me päriskirjanduses on suur osa suuri tegijaid Üks ootamatu ja kiiduväärt raamat. kirjutet elavaks, või mis veel parem, suuremaks kui elu. Esmalt tunnustan, et on ka praegusel Ilmumisaasta: 2020 . Lehekülgi: 341 . Kirjastus: KAVA kirjastus segasel ajal võimalik kirjutada viima- ESTER: https://www.ester.ee/record=b5365975*est sest suurest sõjast ja täiesti eestimai- sest vaatevinklist heas mõttes neut- raalselt. Ilma igasuguse ideoloogiata Indrek Koff ja pooli valimata. Õigupoolest ongi Argipäeva imed. raamat tahtmatutest (siiski ka taht- Piiskop Philippe Jourdani lugu likest) pooltevalimistest ja -vaheta- Oleme pigem üks usulaisk põhjarahvas. mistest, kirjutet kokku mälestuslikku Põhjamaades harjumusliku rahvakiriku materjali kasutades, ent siiski selge asemel on meil sunniviisilise kirikukatkes- ilukirjandusena. tuse järelmõjud, mis ehk igati loogiliselt väl- Lugu on ja lugu jookseb, õieti on neid jenduvad ses, et kuna kirikuga suhestumine mitu. Inimesed on huvitavad ja muut- oli poole sajandi vältel võimalikult raskeks likud, nagu nad enamasti ongi, kesk- muudetud, siis pole ta suure osa Eesti ini- kond on lugejasõbralik, sest ega sõja meste jaoks igapäevase elu harjumusliku kulgemisele palju juurde lisada ju osana tagasi jõudnud. Ja üldse on ju nii palju pole, kõik teavad, kuhu asi üldjoontes muud teha, üks suur ellujäämine muudkui, jõudis, aga just need väikesed üllatu- kes see jõuab igavikulistele teemadele aega sed ja mitmed-setmed pisiasjad, nood eraldada. muudavad tulemuse ainukordseks. Veel väiksem osa näib me praeguses ühis- Kirjanduslikust pretensioonist meel- konnas olevat katoliku kirikul. Ometi on katoliiklike sajandite jäljed kas või divalt vaba, kuid ometi oskuslikult ja vanade kirikute kujul olemas kõikjal, kuhu pilgu pöörad. Lausik maa, paistab näib, et rõõmuga kirjutatud lugemine. kaugele, torn kostab üle metsa ja põllu. Nii algajale ajastuhuvilisele kui täien- duseks noile, kes samal teemal köi- Seda põnevam ja rõõmustavam, et Eestis on niisugune leebelt järjekindel ja dete kaupa ilu- ja aimekirjandust nee- pühendunud inimene nagu piiskop Philippe Jourdan. Isa Philippe on kuju- lanud. Sobib ka meelerahustuseks nenud katoliikluse näoks ja nimemärgiks Eestis, ei pääse temast mööda tüüpidele, kes esimese asjana tahak- ükski, kes vähegi lähemat puudet tolle kirikuga tunneb. Ja eriti hea meel, et sid kangesti poolt valida. suurepärane ja viljakas kirjanik ning tõlkija Indrek Koff on rahulikul, rõõmsa- Üks paremaid kodumaiseid lugusid, meelsel ja (asja)tundlikul kombel võtnud väärt vaimuliku senise elukäigu mis tolle perioodi omal moel kokku raamatusse tähendada. võtab, ühest trepikojast alustades ja Kaugeltki mitte vaid kirikust ja religioonist ei kõnele see raamat meiega, ühtäkki maailma mööda laiali oleme näeme mitmete kümnendite Prantsusmaa ja prantslaste elu hoopis teisest vaks osutudes. küljest kui reisi- ja rõõmuraamatutest lugema harjutud. Ning ehk saame Ilmumisaasta: 2020 . Lehekülgi: 444 paremini aru, miks ja kuidas täiesti tavalised inimesed võivad oma elus teha . Kirjastus: Varrak meie jaoks täiesti ebatavalisi otsuseid. Tark ja inimlik raamat. . ESTER: https://www.ester.ee/ Ilmumisaasta: 2020 . Lehekülgi: 204 . Kirjastus: Gallus record=b5394489*est ESTER: https://www.ester.ee/record=b5362921*est 40 Friedrich Puksoo auhinna pälvis

UUDISED ülevaatlik kataloog Madalmaade kuulsaimast trükikojast Piret Lotman, ThD, RR-i vanemteadur, Friedrich Puksoo auhinna komisjoni esimees

22. jaanuaril kuulutati välja tänavune Friedrich Puksoo auhind, mille vääriliseks hindas komisjon Ülle Mölderi, Janika Pälli Christophe Plantin ja Kaspar Kolki koostatud ning Lilian Mengeli kujundatud (u. 1520–1589) kataloogi Töö ja püsivusega. 500 aastat Madalmaade Portree raamatust: Paul Freher. kuulsaima trükkali Christophe Plantini sünnist.1 Theatrum virorum eruditione clarorum. 2. kd. Nürnberg, 1688. (TÜR, R XV 65a) Kataloogiga koos valmis ka samanimeline veebinäitus.2

Auhinnakomisjoni liikmete Malle Ermeli, Aira Võsa ja Piret Lotmani kinnitusel on võidutöö väga detailselt ning põhjalikult koostatud kultuurilooliselt oluline ülevaade. Komisjon leidis ühiselt, et see kataloog, mille koostamine on nõudnud väga spet- siifilisi teadmisi klassikalisest filoloo- giast ja varauusaegsest kirjakultuu- rist, on igati Puksoo auhinda väärt. Võidutöö tutvustab Antwerpenis 1555. a asutatud trükikoda, mis kuulus Christophe Plantinile. Nii hakati seal trükitud väljaandeid nimetama plantiinideks. Kolme sajandi jooksul andis Plantini kirjastus välja eelkõige religioosset ja humanistlikku kirjan- dust, aga ka antiikautorite teoseid. Auhinna pälvinud kataloog tutvustab ja kirjeldab äärmise põhjalikku- sega trükikoja väljaandeid, mille originaaleksemplarid on olemas ka Tartu Ülikooli raamatukogus. Plantini trükikojas valminud teoseid saab näha aprillis ülikooli raamatukogus avataval näitusel, mis põhineb auhinna pälvinud kataloogil. Lisaks tunnustas komisjon Kaarina Reinu a-il 2019–2020 avaldatud artikleid, mille aluseks on ladinakeelsed tekstid varauusaegsetest arusaamadest meditsiinist, looma- ja taimeriigist. Antwerpeni kaart. Vaselõige, 1587. Raamatust: Lodovico Guicciardini. 1 Descrittione di tutti i Paesi Bassi. Vt https://dspace.ut.ee/handle/10062/67328 Antwerpen, 1588. (TÜR, R XIIIa 627) 2 Vt https://plantiinid.weebly.com/ Tegemist on seni Eestis veel üsna 41 vähe uuritud valdkonnaga. Samuti tõs- tis komisjon esile Tartu Ülikooli magist- randi Larissa Leimingeri koostatud Vanaraamatu toimkond ERÜ saksakeelse avastusliku andmebaasi Õpetatud Eesti Seltsi kogud (Samm- mullu ja tänavu lungen der Gelehrten Estnischen Aira Võsa, PhD, Gesellschaft), mis ühendab Morgen- Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu sterni õpetlasideaalid tänapäevase vanaraamatu peaspetsialist, ERÜ vanaraamatu toimkonna juht tehnoloogiaga.

Tartu Ülikooli raamatukogu kauaaegse direktori, maineka raamatuteadlase Friedrich Puksoo (1890–1969, direktor 1919–1944) auhind asutati 1990. a Nii nagu paljudes tegevusvaldkonda- pärit sametises vutlaris toorarull. See- ning seda antakse välja üle aasta. Sel- des, vajutas ka vanaraamatu toimkonna kordse ürituse lõpus võisime taaskord lega tunnustavad ERÜ, Tartu Ülikooli plaanidele möödunud aastal tugeva pit- tõdeda, et vanaraamatute ja käsikirjade raamatukogu ja Eesti Kultuurkapital seri kevadel puhkenud pandeemia ja kogudes peituvad ammendamatud kul- parima raamatuloo-, raamatukogun- sellest tulenenud piirangud. Seetõttu tuuriloolised rikkused, mille avastamine dus- või bibliograafiaalase väljaande pidime kahjuks ära jätma maikuusse ja uurimine on väga pikaajaline, vahel autorit(-eid). kavandatud reisi Stockholmi Rootsi rah- aastakümneid kestev protsess. vusraamatukokku (kuninglikku raamatukokku). Toimkonna ühisüritusena sai siiski detsembris toimuda kahepäevane välja- sõit Tartusse. 3. detsembril osalesime professor Karl Morgensterni 250. sünni- aastapäevale pühendatud ajalookonve- rentsil, mille korraldas Tartu Ülikooli (TÜ) raamatukogu koostöös ülikooli muuseu- miga. Karl Morgenstern kui TÜ raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja pani aluse teadusraamatukogudele Eestis. Tema ajastut ja ideid puudutavad ette- kanded tutvustasid muuhulgas Morgen- sterni kui klassikalise filoloogi, pedagoogi, kunstikoguja ja -teoreetiku vaateid. 4. detsembri hommikupoolikul tutvu- sime sealsamas TÜ raamatukogus Mor- gensterni elu ja tegevust kajastava näitusega. Meie giid oli näituse üks koos- tajatest, vanaraamatu toimkonna liige ja TÜ klassikalise filoloogia professor Janika Päll, kelle asjatundlikud kommentaarid muutsid erakordselt põhjaliku ja viimist- letud näituse, millel eksponeeritakse muu hulgas paljusid Morgensterni käsi- Laual: toorarull 19. sajandist. Foto: Aira Võsa kirju ja raamatuid, veelgi köitvamaks. Samal päeval kohtusime ka TÜ raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhataja Malle Ermeli ja TÜ judaistika lektori dr Anu Põldsamiga, kes rääkisid projektist Käsikirjade ristteel. Mis on tänavu kavas? Selle teadusprojekti raames on alusta- 2021. aastal soovib toimkond korraldada tud TÜ raamatukogu orientaalkäsikirjade Tallinnas kahepäevase vanaraamatukoo- nimistu redigeerimist ja käsikirjade kir- lituse. See on suunatud kõigile raamatu- jeldamist. Ühtlasi saime näha käsikirja- kogude ja muuseumide töötajatele, kes kogu silmapaistvamaid eksemplare. Teiste puutuvad iga päev kokku vanaraama- harulduste seas jäid meelde imepisike tutega. Koolitusele kutsume lektoriteks araabiakeelne palveraamat, pärsiakeelne oma ala professionaalid, kelle juhen- kaunite miniatuuridega illustreeritud damisel oma teadmisi täiendada ja luulekogu (safina) ning Tartu sünagoogist uuendada. 42 SUMMARY

and bad, frequently hide a THE FLOOR DEVELOPMENT hidden presumption that the MEMORY INSTITUTIONS IS YOURS! ACTIVITIES future is somehow better or IN ESTONIA SUMMARY more complete than the pre- AND ABROAD 3 12 sent. Moreover, as the circum- Tartu Classicist. What do Valga County stances, wishes, and dreams 30 Karl Morgenstern 250 public libraries look like in are constantly changing, these “An opportunity for synergy Moonika Teemus the community view? questions are returned to between public and school “On the 28th of August last Triinu Rätsepp again and again. At the same libraries” year, the 250th anniversary “Research on Estonian libraries’ time, these questions in gen- Jaanus Kõuts of the birth of the first direc- community-centred approach eral form are troubled by a “No initiative goes unpunished. tor of the University of Tartu has not been conducted so certain problem: namely, these Perhaps most of enterprising Library, Johann Karl Simon far. My study about public are asked as if from nowhere; librarians have faced this in Morgenstern (1770 in Magde- libraries in Valga County was it often happens that it re- one way or another. To offer burg – 1852 in Tartu), was based on this approach and its mains unclear why, who, and the users the best in changing celebrated in Tartu. A month results presented in my mas- to whom these questions are circumstances means new ideas, later, an exhibition, Tartu ter’s thesis. The goal of my addressed. This is frequently new tasks, and, at the same Classicist, was opened in the master’s thesis, titled Valga accompanied by naïve hope time, the work so far still needs library to mark the occasion. County public libraries in the that a moment will arrive in to be done and a squirrel in a The display of his manuscript community view in 2015–2019 the future, when the model wheel runs faster and faster. and library collection presents and defended at Tallinn Uni- of an ideal library that will When one is buried in the hustle Karl Morgenstern’s develop- versity in 2020, was to deter- satisfy all parties and fulfil all and bustle of daily life, one ment story and wide-ranging mine and map the counties’ the expectations and hopes cannot see the bigger picture activities at the University public libraries’ position in the will be discovered,” Rene and notice the opportunities of Tartu,” Moonika Teemus, community and the functions Mäe, PhD, Project Manager that have emerged when read- a librarian at the Depart- and activities that support on Educational Activities ers and books have been brought ment of Manuscripts and connecting communities with at the Arts and Humanities together. This school year, the Rare Books of the University libraries, and to make sugges- Centre of the National Library Children’s Department of the of Tartu Library, writes in tions for increasing the inter- of Estonia, discusses in his Central Library of Lääne County a new journal section, The Floor connectedness of libraries and article. (Haapsalu children’s library) is Yours! communities. I aim to answer is carrying out an experiment to the question posed in the that we want to share with our title of the article, using the colleagues. We hope that the results of my master’s thesis,” following story will encourage Triinu Rätsepp says, while PERSONAGE its readers to look at the cir- introducing the theme. Since cumstances around them with the 1st of January this year, 25 FOCUS: a searching gaze and keep she has been holding the posi- Gerri – a librarian WHAT IS their mind open to solutions,” tion of the Director of Valga who creates dolls. Jaanus Kõuts, the Head of THE LIBRARY SERVICES Central Library. An interview with the Children’s Department of DEVELOPMENT CENTRE Gerri Orgma the Central Library of Lääne DOING? Mihkel Volt County, writes. Gerri Orgma is a librarian at 7 Jõhvi Central Library. Her nice New lines of action of QUO VADIS, workspace is located on the 1st 33 the Library Services LIBRARY? floor of the building that was National decision makers Development Centre initially built to house a cin- in libraries, or the Riigikogu An interview with Jane Makke 21 ema, in the library’s Children’s and the library Mihkel Volt How to think about Department. It is a cosy place Piret Viljamaa The Library Services Develop- the future of libraries? that hides in itself a number of “In recent two years, the Na- ment Centre is a structural Rene Mäe fairy-tale-ish things. Gerry’s tional Library of Estonia has unit of the National Library of “The future of libraries is an hobby is doll making. Her compiled two biographical Estonia. Its mission is to lead ever-emerging issue. When, created doll world is directly electronic publications, Naised the development of Estonian in good times, people dream related to fairy tales: all her Eesti parlamendis 1917–1940, library services to be innova- of a brighter future, then, in dolls are fairy tale characters. 1992–2019 (“Women in the Es- tive and customer-focused. bad times, existential mat- We – together with a photog- tonian Parliament 1917–1940, In the interview, Jane Makke, ters and nostalgia for the rapher, Teet Malsroos – visited 1992–2019”; 2020) and I Riigi- the Head of the Centre, past tend to shift to the fore- Jõhvi to take a good look at the kogu liikmed (“Members of the talks in more detail about ground. Questions like what library’s Children’s Depart- 1st Riigikogu”; 2019). The Riigi- what was done last year does the future library look like or ment and to listen to what the kogu membership has always and what is happening this what do libraries look like in the librarian who makes dolls has included some MPs or even year. future, arising in good times to tell us. married couples who have 1 /2021 taken interest both in setting EESTI RAHVUS- goals and regulations for NEWS ESTONIAN LIBRARIANS’ RAAMATUKOGU librarianship as well as in the ASSOCIATION fields of storing knowledge in EESTI RAAMATUKOGU- HOIDJATE ÜHING a broader sense. Some of them, 40 41 obviously from the recent Friedrich Puksoo Award went Last year and the current year past, are known to many. In- to a comprehensive catalogue for the ELA Committee on evitably, we tend to forget the of the most famous printing Antiquarian Book distant past, so it is interesting shop in the Netherlands Aira Võsa Toimetus- to recall once in a while those Piret Lotman “As in many areas of activi- kolleegium: who were active before us and “On the 22nd of January, ties, the last year’s plans of the Krista ARU what they thought of one thing the winner of this year’s Committee on the Antiquarian Kaie HOLM or another,” Piret Viljamaa, an Friedrich Puksoo Award was Book were hit hard by the out- information specialist at the announced. The committee break of the pandemic and the Argo KERB Parliamentary and Social Sci- considered a catalogue, Töö resulting restrictions in spring. Karmen LINASK ences Centre of the National ja püsivusega. 500 aastat A joint event of the committee Jane MAKKE Library of Estonia, says in the Madalmaade kuulsaima trük- – a two-days trip to Tartu in Silvi METSAR introduction to her piece. kali Christophe Plantini sünnist December – could, however, Reet OLEVSOO (“By Labour and Constancy: take place. On the 3rd of Kristina PAI 500 Years from the Birth of December, we participated in Christophe Plantin, the most the history conference, dedi- Lea RAND Katre RIISALU KMS RECOMMENDS famous printer in the Nether- cated to the 250th anniver- lands”), compiled by Ülle sary of birth of Professor Karl Tuuliki TÕISTE 37 Mölder, Janika Päll, and Kas- Morgenstern and organised Ilmar VAARO Keep on reading! par Kolk and designed by by University of Tartu Library Karl Martin Sinijärv Lilian Mengel, to be worthy in cooperation with the Uni- In a new journal section, KMS of the award. In parallel with versity of Tartu Museum. Esikaanel: Recommends, Karl Martin Sini- the catalogue, an online exhi- In the morning of the 4th of Franz Gerhard von järv, a poet and the Culture Ad- bition of the same name was December, we visited the exhi- Kügelgeni maalitud visor of the National Library of completed. bition about Morgenstern’s Karl Morgensterni life and activities, displayed Estonia, acquaints librarians The members of the award portree valmis with newly published books in the same premises – in the a-tel 1808–1809 committee (Malle Ermel, Aira University of Tartu Library. in Estonian. In this journal Võsa, and Piret Lotman) main- Dresdenis. number, he reviews Euroopa tained that the award-winning In 2021, the committee wishes Tagakaanel: lühim ajalugu (The Shortest His- work is a very detailed and to organise a two-days train- Gerri Orgma loodud tory of Europe; in Estonian – thorough overview of great ing event on antiquarian book nukud Jõhvi Kesk- 2020) by John Hirst, Valitsuse cultural and historical impor- matters in Tallinn. It will be raamatukogu maja. Vene revolutsiooni saaga tance. The committee unani- targeted to all the staff mem- lasteosakonnas. (The House of Government: A Saga mously agreed that the cata- bers of libraries and museums Foto: Teet Malsroos of the Russian Revolution; in logue, which compilation has who deal with antiquarian Ilmub Estonian – 2020) by Yuri Slez- demanded extremely specific books on a daily basis,” Aira 6 korda aastas. kine, Rahvuskommunistid. Enn- knowledge of classical philo- Võsa, PhD, the Rare Books Arno Sillari ja teised (“National logy and written culture of Senior Specialist of the Aca- ISSN 0235-0351 Communists: Enn-Arno Sillari the Early Modern period, demic Library of Tallinn Uni- (trükis) and others”; 2020) by Mati Graf, deserves the Puksoo award versity and the Head of the ISSN 2674-1520 Lood ja leiud Tallinna algusest in every way. The award- Committee on the Antiquarian (võrguväljaanne) („Stories and Findings from the winning work presents a Book of the Estonian Librar- Beginning of Tallinn”; 2020) printing shop, founded in ians’ Association, describes by Erki Russow, Uue Maailma Antwerp 1555 and belong- the committee’s activities in Raamatukogu hällilaul (“New World Lullaby”; ing to Christophe Plantin. In the last year and its plans for toimetus 2020) by Roland Tõnisson, Artur the course of three centuries, the current year. Sirgu elu ja surm. Eesti vabadus- Plantin’s publishing house Toimetaja sõjalaste juhi lugu (“Life and issued predominantly reli- Mihkel VOLT Death of Artur Sirk: the Story of gious and humanistic litera- Keeletoimetaja the Leader of the Estonian Vaps ture, but also the works of Gerli RANDJÄRV Movement”; 2020) by Kalle ancient authors,” Piret Lot- Muuli, and Argipäeva imed. man, ThD, Senior Reseacher at Tõlkija Piiskop Philippe Jourdani lugu the National Library of Esto- Tiina BÜTTNER (“Everyday Miracles: the Story nia and the Chair of Friedrich Kujundaja of Bishop Philippe Jourdan”; Puksoo Award Committee, Margit PLINK 2020) by Indrek Koff. writes. Aadress: 15189 Tallinn, Tõnismägi 2 Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee/ ajakiri