MARI-LEEN TAMMELA Isikulooline Perspektiiv Eestimaa Kommunistliku Partei Ajaloos 1920–1940
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
MARI-LEEN TAMMELA DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 45 Isikulooline perspektiiv Eestimaa Kommunistliku 1920–1940 Partei ajaloos MARI-LEEN TAMMELA Isikulooline perspektiiv Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloos 1920–1940 Tartu 2018 1 ISSN 1406-443X ISBN 978-9949-77-819-5 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 45 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 45 MARI-LEEN TAMMELA Isikulooline perspektiiv Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloos 1920–1940 Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu Ülikool Käesolev väitekiri on lubatud kaitsmisele 29. mail 2018 toimunud Humanitaar- teaduste ja kunstide valdkonna ajaloo ja arheoloogia instituudi nõukogu koosoleku otsusega. Juhendajad: dotsent PhD Aigi Rahi-Tamm dotsent PhD Ago Pajur Oponent: PhD Mart Kuldkepp Department of Scandinavian Studies (SELCS)/ University College London Kaitsmine: 5. september 2018 kell 16.15, TÜ senati saal Ülikooli 18–204. Doktoritöö valmimist toetasid Eesti Teadusfondi uurimistoetus ETF8190 „Mälu- praktikad: järjepidevused ja katkestused 20. sajandi mäletamises“ ja Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi uurimistoetus MFLKU13183R „SPeCTReSS – Kultuuritrauma ja suveräänsuse taasloome”. Samuti doktoriõppe ja rahvusvahe- listumise programm DoRa tegevuse 6 raames ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, mida finantseerisid Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Liidu Regio- naalarengu Fond. Õppeaastat Helsingi Ülikoolis võimaldas Hämäläis-Osakunta stipendium. Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond ISSN 1406-443X ISBN 978-9949-77-819-5 (trükis) ISBN 978-9949-77-820-1 (pdf) Autoriõigus: Mari-Leen Tammela, 2018 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee „Les causes, en histoire pas plus qu'ailleurs, ne se postulent pas. Elles se cherchent...” Marc Bloch Seda tööd poleks valminud ilma paljude heade inimeste nõu ja toetuseta. Eelkõige tänan oma juhendajaid dr Aigi Rahi-Tamme ja dr Ago Pajurit nende pühendumuse ja järjekindluse eest, millega nad suhtusid minu uurimistöösse ja sellega lõpuleviimisega seonduvasse, ning igakülgse toetuse eest kogu õpinguteaja vältel. Tänan prof Henrik Meinanderi Helsingi Ülikoolist ja prof Sophie Cœuré’d Pariisi Diderot’ Ülikoolist mulle osutatud tähelepanu ja julgustuse eest eriti uurimistöö algfaasis. Olen tänulik dr Giulia Strippolile, dr Tauno Saarelale ja dr Jaak Valgele, kelle siiras uudishimu minu uurimisteema ja -töö vastu on mind innustanud esitama üha uusi küsimusi ja kellega peetud mõttevahetused on olnud põhjatuks inspiratsiooniallikaks. Tänan kolleege ja kaasdoktorante, kes väitekirja lugesid ja seda kriitiliste märkuste ning tähelepanekute kaudu paremaks muuta aitasid. Avaldan tänu Rahvusarhiivi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjandus- muuseumi töötajatele nende igakülgse abi eest, aga eriti Leili Pungale Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist, kes võimaldas tutvuda Oskar Kruusi veel kirjeldamisjärgus olnud isikufondi materjalidega, millest sai keskne allikas Valter Kaaveri eluloodetailide väljaselgitamisel. Samuti Priit Riemannile Valga muuseumist, kes otsis lahkelt välja Valga muuseumi arhiivkogus talleloleva teabe Hans Heidemanni perekonna kohta. Minu eriline tänu kuulub Margit Keerdo-Dawsonile, Terje Põderile, Marju Lauristinile ja Jaak Allikule, kes lubasid mind, võõrast inimest, oma perekonna- liikmete, isade ja emade, vanaisade ja vanaemadega seotud perepärimuse ja fotoalbumite juurde; kes talusid minu uudishimu; kes lugesid ja kommenteerisid valminud käsikirja ja kes aitasid omakorda minul näha Pauli, Ilmarit ja Olgat ning selle kaudu ka nende kaasaegseid mitmekülgsemana, kui üksnes nende poliitiline tegevus seda võimaldas. Tänan kõiki sõpru, kes väitekirja kirjutamise aastad minu kõrval vastu pidasid ja kes – olen kindel – suudavad praeguseks ilmselt paljud kommunistidega seotud lood mulle ümber jutustada. Minu suurim tänu kuulub minu perekonnale, eriti emale, kes on alati olnud minu kõrval, õhutanud uudishimu, aga ka kriitikameelt, kellelt olen õppinud inimeseks olemist, nagu ka seda, et maailm pole kunagi must-valge. Juunis 2018 Tallinnas SISUKORD FOTODE NIMEKIRI ..................................................................................... 11 LÜHENDID ................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 14 Teema valik ja asetus ................................................................................. 14 Historiograafia ............................................................................................ 16 Uurimisülesanne ......................................................................................... 28 Isikute valiku kriteeriumid ......................................................................... 30 Struktuur ..................................................................................................... 32 Teoreetilised lähtekohad ja meetod ............................................................ 35 Biograafia kui uurimismeetod ............................................................. 35 Identiteediuuringud, poliitiline identiteet ............................................ 40 Allikad ........................................................................................................ 41 1. ÜLEVAADE EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI TEGEVUSEST AASTAIL 1920–1940 ...................................................... 49 1.1. Eellugu ................................................................................................ 49 1.1.1. Enamlastest kommunistideks .................................................... 49 1.1.2. Eesti kommunistide tülide algus ............................................... 55 1.2. Partei asutamine, organisatsioon ja rahastus ....................................... 57 1.3. Liikmeskond ........................................................................................ 77 1.4. Sisetülid EKP tegevusajal ................................................................... 84 1.5. Ühisrindepoliitika ................................................................................ 88 1.6. Ametiühinguliikumine ........................................................................ 92 2. KOMMUNISTIDE TEGEVUS AASTAIL 1920–1924 ............................ 99 2.1. Paul Keerdo: esseerid, kommunistid ja ametiühingud ........................ 101 2.1.1. Paul Keerdo taust ja 1920. aastate alguse pahempoolne poliitika ..................................................................................... 101 2.1.2. Paul Keerdo ja kommunistid ..................................................... 110 2.1.3. Põrandaalused kommunistid ja legaalsed kommunistid – arutelusid Riigikogus ................................................................ 133 2.2. Olga Künnapuu: naisküsimus ja noorkommunistid ............................ 139 2.2.1. Olga Künnapuu taust ja parteiline noorus ................................. 141 2.2.2. Kommunistlik naisliikumine ja naisküsimus Eestis ................. 149 2.2.3. Tartu-periood ja Sotsiaalfilosoofiline Üliõpilaste Selts 1922–1923 ........................................................................ 152 2.2.4. Naistööorganisaator .................................................................. 161 2.3. Hans Heidemann ja Lõuna-Eesti kommunistid ................................... 169 2.3.1. Hans Heidemanni perekond ja taust ......................................... 171 2.3.2. Hans Heidemann ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses ......... 177 9 2.3.3. Parlamendis ja põranda all ........................................................ 188 2.3.4. Heidemanni lööksalklaste ehk nn 78 kohtuprotsess ................. 194 3. KOMMUNISTIDE TEGEVUS 1920. AASTATE TEISEL POOLEL ...... 207 3.1. Aleksander Ellam ja EKP Saaremaa organisatsioon ........................... 207 3.1.1. Ellamid ...................................................................................... 208 3.1.2. 1920. aastate esimene pool ja kohalik poliitika ........................ 215 3.1.3. „Ääremaade” parteiorganisatsioon ........................................... 223 3.2. Valter Kaaver ja Eesti Tööliste Partei 1926–1930 .............................. 238 3.2.1. Valter Kaaveri perekond ja taust .............................................. 240 3.2.2. Valter Kaaver poliitikas ............................................................ 250 3.2.3. „Kaaveriaada” ........................................................................... 262 4. KOMMUNISTIDE TEGEVUS 1930. AASTATEL .................................. 274 4.1. Oskar Cher: noorsotsialistid, kommunistid ja töötud .......................... 275 4.1.1. Cheride perekond ...................................................................... 276 4.1.2. Oskar Cher poliitikas: noorsotsialistid ja töötute komiteed ...... 281 4.1.3. Epiloog ...................................................................................... 293 4.2. Ilmar Kruus: intelligents ja kommunistid ............................................ 297 4.2.1. Ilmar Kruusi taust ja noorusaastad ............................................ 298 4.2.2. Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühing ....................................... 303 4.2.3. 1930. aastate teine pool ............................................................. 316 4.2.4. Maiamnestia .............................................................................. 322 4.2.5. Juunipööre ................................................................................