Ajakirja Raamatukogu aastakomplekti ja üksiknumbreid saab nõude- trükina tellida Trükiviis OÜ-lt! [email protected] trykiviis.ee/pood/ Sisukord SÕNA SAAB 3 Tartu klassik. Karl Morgenstern 250 Moonika Teemus Hea lugeja! Raamatukogu püüab tänavu olla vähemalt sama PÄEVATEEMA: MILLEGA TEGELEB RTAK? arvuka lugejaskonna teenistuses, kui oli õnn olla 7 Raamatukoguteenuste arenduskeskuse mullu. 2020. aastal loeti iga numbrit veebis ca 330 uued suunad korda ja väljaande trükiarv oli 300 eksemplari. Intervjuu Jane Makkega Alustame esimeses numbris kahe uue rubriigiga Mihkel Volt Sõna saab ja KMS soovitab. Esimene asendab senist Avaveergu, võimaldades avaldada pikemaid esine- ARENDUSTEGEVUS misi. Siin astub üles Moonika Teemus Tartu Üli- kooli raamatukogust, tutvustades Karl Morgen- 12 Millised on Valgamaa rahvaraamatukogud kogukonna vaates? sterni seoses tema 250. sünniaastapäeva ja sellele Triinu Rätsepp pühendatud näitusega. Teine vastne rubriik on Karl Martin Sinijärve päralt, tema raamatututvus- tused võiksid olla abiks komplekteerimisotsuste KUHU LÄHED, RAAMATUKOGU? langetamisel. Karl Martin on sellesse numbrisse 21 Kuidas mõelda raamatukogude tulevikust? valinud kimbukese n-ö tõsisemaid raamatuid. Rene Mäe Aasta jooksul soovitab ta meile nii eesti kui ka tõlkekirjanduse eri žanreisse kuuluvaid teoseid. 2021. aasta esimese numbri peateema on RR-i PERSOON raamatukoguteenuste arenduskeskuse uued 25 Gerri – nukuloojast raamatukoguhoidja. suunad. Neist saab ülevaate intervjuust keskuse Intervjuu Gerri Orgmaga juhataja Jane Makkega. 1. jaanuarist Valga Kesk- Mihkel Volt raamatukogu direktorina töötav Triinu Rätsepp kirjutab oma magistritööle tuginedes Valgamaa MÄLUASUTUSED MEIL JA VÕÕRSIL rahvaraamatukogudest kogukonna vaates. Üks võimalus rahva- ja kooliraamatukogu sünergiaks Dr Rene Mäe jagab mõtteid raamatukogude 30 Jaanus Kõuts tulevikust ning Lääne Maakonna Keskraamatu- kogu lasteosakonna juhataja Jaanus Kõuts rahva- 33 Riigiasjade otsustajad raamatukogudes ja kooliraamatukogu sünergiast. Külastame Jõhvi ehk Riigikogu ja raamatukogud Keskraamatukogu lasteosakonna nukuloojast Piret Viljamaa raamatukoguhoidjat Gerri Orgmat. Piret Viljamaa RR-ist kirjutab parlamendist ja raamatukogudest ning tutvustab biograafilisi e-väljaandeidNaised KMS SOOVITAB Eesti parlamendis 1917–1940, 1992–2019 ja I Riigikogu 37 Jätku lugemis(t)ele! liikmed. ERÜ vanaraamatu toimkonna mullusest ja Karl Martin Sinijärv tänavusest tegevusest kõneleb dr Aira Võsa ning Friedrich Puksoo auhinnast dr Piret Lotman. UUDISED Soovin head lugemist 40 Friedrich Puksoo auhinna pälvis ülevaatlik kataloog ja kaasamõtlemist! Madalmaade kuulsaimast trükikojast Piret Lotman EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING 41 Vanaraamatu toimkond mullu ja tänavu Aira Võsa 42 SUMMARY 3 SÕNA SAAB Tartu klassik. Karl Morgenstern 250 Moonika Teemus, Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna raamatukoguhoidja Eelmise aasta 28. augustil tähistati Tartus pidulikult 250 aasta möödumist Tartu Ülikooli raamatukogu esimese direktori Johann Karl Simon Morgensterni (1770, Magdeburg – 1852, Tartu) sünnist. Kuu aega hiljem avati raamatukogus sel puhul näitus Tartu klassik, mis tutvustas Karl Morgensterni käsikirja- ja raamatukogu kaudu tema kujunemislugu ja laiahaardelist tegevust Tartu ülikoolis. Karl Morgenstern sündis Saksamaal Lõpetanud toomkooli, suundus õpetlasvabariiki. Morgenstern nime- Magdeburgis linnaarsti Friedrich Morgenstern 1788. a kevadel õppima tati Halle ülikooli erakorraliseks dot- Simon Morgensterni ja tema abikaa- Halle ülikooli. Filosoofiateaduskonna sendiks, 1797. a sai temast erakorra- sa Johanna Katharina pojana. Isa oli tudengina köitsid teda enim professor line professor. Samal aastal kutsuti hinnatud arst ja ämmaemandate koo- Johann August Eberhardi filosoofia- Morgenstern Preisimaaga liidetud litaja ning viljeles ka kauneid kunste: ja esteetikaloengud ning tänapäevase Danzigi (tänapäeva Gdańsk Poolas) maalis pildikesi, kogus kunstiteoseid klassikalise filoloogia alusepanija Fried- akadeemilise gümnaasiumi kõne- ja ja harrastas pillimängu. Ema see- rich August Wolfi loengud antiik- luulekunsti professoriks, sinna ta vastu levitas arvukates raamatutes autoritest ja -kultuurist, eriti aga pärast mõnda aega kestnud läbirää- kodumajanduslikke ja kasvatuslikke tema rajatud filoloogiline seminar, kimisi 1798. a suunduski. õpetussõnu. Vanemate kirjandus- ja kus tudengid lugesid üheskoos klas- kunstihuvi ning üllas soov oma tead- sikute tekste ja disputeerisid nendel 1802. a kevadel taasavati pärast ligi misi jagada kandus üle ka pojale. teemadel. Just sealt sai alguse Mor- sada aastat kestnud katkestust Tartu gensterni suur huvi Platoni, eelkõige ülikool ja Morgensternile saabus Pärast isa surma sai noore Morgen- tema Riigi vastu. 1794. a kaitses kutse asuda vastavatud ülikooli kõne- sterni oluliseks mõjutajaks Magde- Morgenstern Riiki moraalifilosoofia kunsti, esteetika, ladina ja kreeka keele, burgi toomkooli rektor Gottlieb Bene- aspektist analüüsides oma doktori- muististe ning kirjandus- ja kunsti- dict Funk, kes võttis poisi õpetamise ja habilitatsioonitöö ja avaldas need ajaloo professoriks, töö hulka kuulus oma hoole alla ja pani aluse tema täiendatult raamatuna De Platonis ka ülikooli raamatukogu juhatamise laiapõhjalisele humanitaarharidusele. republica commentationes tres. Teos vastutusrikas ülesanne. Väljavaade Funk juhatas teda nii antiikklassi- pälvis laialdast tunnustust (kiitva olla osaline uue ülikooli ülesehita- kute kui ka kaasaja autoriteni ning hinnangu saatsid talle kirja teel teiste mises mõjus 31-aastasele Morgen- filosoofia-, esteetika-, moraali- ja hari- seas Immanuel Kant, Johann Wolf- sternile ahvatleva väljakutsena. Ta dusküsimuste juurde. Need teemad gang Goethe ja Friedrich Schiller) ja sai harukordse võimaluse kujundada jäid Morgensterni köitma kogu eluks. sellega sillutas ta endale teed Saksa endale töö- ja elukeskkond, mis otseselt 4 SÕNA SAAB Tartu ülikooli kuratooriumi kutse Karl Morgensternile asuda professori ja raamatukogu- hoidja ametikohale 1802. a. Paremal: Karl Morgensterni teadustööde plaan 1797. a-st. kattus tema mitmekesiste huvidega. Nii oli tema vastus jaatav ja sama aasta hilissügisel saabuski ta Tartusse. Siin kaasati ta kohe mitme komisjoni töösse: statuudikomisjoni liikmena sõnastas ta oma töövaldkondi puu- dutavad paragrahvid ning kõne- kunsti professorina jäi tema kanda põhikirja toimetamine; koolikomis- joni liikmena aitas ta edendada siin- set hariduselu ja tegi visitatsioone Liivimaa ja Viiburi kubermangu koo- lidesse; haljastuskomisjonis andis Morgenstern oma panuse Toomemäe Näitus maastikupargi kavandamisse (oli ta Tartu klassik. ju isegi aiandushuviline ning Saksa- Karl Morgenstern 250 maa-aastate reisidel käinud paljudes Tartu Ülikooli raamatu- moodsates maastikuparkides). Sellele lisandus osalemine ülikooli tsensuuri- kogus 2020. a. komitee ja kohtu töös. Nagu ta resü- meerib ühes oma esimese Tartu-aasta, 1803. a lõpus Hallesse saadetud kir- jas: sest ajast, kui elan Dorpatis, pole juhtunud ülikooli jaoks midagi, millest saatus poleks võimaldanud ka minul osa Foto: Andres Tennus võtta. Oma põhitöö, loengute pidamisega, alustas Morgenstern 5 1803. a kevadsemestril. Nagu professuuri nimetusestki näha (hiljem see küll veidi muutus), pidas ta loenguid valdkondades, millest tänaseks on välja kasvanud mitu eraldiseisvat distsipliini. Tema jaoks moodustasid need ained ühtse, uushumanismi ideedest kantud haridus- programmi, mille eesmärki tutvustas ta oma esimeses, SÕNA SAAB 1802. a detsembris Tartus peetud kõnes: harmooniliselt haritud inimene peab ühtviisi tundma ja viljelema nii tõde, hüve kui ka ilu, milleks pakuvad parimat eeskuju klassikalised kirjandus- ja kunstiteosed antiik- ja uus- ajast. Loenguid antiikautoritest ja -kultuurist, arheo- loogiast, esteetikast ja kunstiajaloost ning ladina keele stiiliõpetusest pidas Morgenstern 1836. a-ni, viimastel aastatel juba emeeritusena. Lisaks paljudele baltisaksa noorukitele kuulasid Morgensterni loenguid ka esimesed eesti soost haritlased nagu Friedrich Robert Faehlmann ja Kristjan Jaak Peterson. Õppetööga seostus otseselt ka ülikooli raamatukogu ja Morgensterni eestvedamisel rajatud kunstimuuseumi juhtimine. Mõtestades oma tegevust Tartus, tõstab ta esile just töö raamatukogu juhina: Mida oleksin ma võinud siin saavutada filoloogiaprofessorina? Peale väheste, enamasti kehvalt ettevalmistatute õpetamise avaldaksin kõige rohkem Noor Karl Morgenstern, paar vanade autorite head väljaannet ja kommentaari. Üli- käes Platoni teoste köide, kooli esimese raamatukoguhoidjana lõin ma aga talle kõigil aladel valitud raamatukogu, mõjutasin raamatute valikuga vaatamas helge tuleviku suunas. osaliselt selle paiga kultuuri, kus ma elasin. Morgensterni Daniel Caffé portree idee oli ehitada raamatukogu Tartu toomkiriku kooriosa valmis 1798. a Leipzigis. 6 SÕNA SAAB Tartu ülikooli kliinik ja raamatukogu Toomemäel 1827. a. August Matthias Hageni akvatinta. imposantsetesse varemetesse, kus surma sama aasta septembris, jõudis Samas olid eksponeeritud vihikud tänapäeval on endale kodu leidnud raamatukokku üle 500 köite käsikirju mälestustega Leipzigist, Weimarist, ülikooli muuseum. Nagu ta tollasele ja ligi 12 000 köitest koosnev raamatu- Pariisist ja Viinist vaid murdosa rektorile Georg Friedrich Parrotile kogu. Morgensterni kunstikogu anti temast järele jäänud reisimärkme- põhjenduseks kirjutas, oli valida kahe mitmes osas üle ülikooli kunstimuu- test. Üksikud kirjad, nagu Göttin- võimaluse vahel: kas tavaline lugemis- seumile ja joonistuskoolile, ümber- geni kuulsa