DOCSLIB.ORG

Legal and Institutional Framework Analysis: Seto and Võro Languages

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Legal and Institutional Framework Analysis: Seto and Võro Languages Working Papers in European Language Diversity 19 Marianne Meiorg The Åland Islands Peace Institute Legal and Institutional Framework Analysis: Seto and Võro languages Mainz Helsinki Wien Tartu Mariehamn Oulu Maribor Working Papers in European Language Diversity is a peer-reviewed online publication series of the research project ELDIA, serving as an outlet for preliminary research findings, individual case studies, background and spin-off research. Editor-in-Chief Johanna Laakso (Wien) Editorial Board Kari Djerf (Helsinki), Riho Grünthal (Helsinki), Anna Kolláth (Maribor), Helle Metslang (Tartu), Karl Pajusalu (Tartu), Anneli Sarhimaa (Mainz), Sia Spiliopoulou Åkermark (Mariehamn), Helena Sulkala (Oulu), Reetta Toivanen (Helsinki) Publisher Research consortium ELDIA c/o Prof. Dr. Anneli Sarhimaa Northern European and Baltic Languages and Cultures (SNEB) Johannes Gutenberg-Universität Mainz Jakob-Welder-Weg 18 (Philosophicum) D-55099 Mainz, Germany Contact: [email protected] 2012, © European Language Diversity for All (ELDIA) ELDIA is an international research project funded by the European Commission. The views expressed in the Working Papers in European Language Diversity are the sole responsibility of the author(s) and do not necessarily reflect the views of the European Commission. All contents of the Working Papers in European Language Diversity are subject to the Austrian copyright law. The contents may be used exclusively for private, non-commercial purposes. Regarding any further uses of the Working Papers in European Language Diversity, please contact the publisher. ISSN 2192-2403 Working Papers in European Language Diversity 19 Foreword The Legal and Institutional Framework Analyses represent the collected knowledge of the ELDIA-project in the field of law, politics and policies and of their institutional representations with regard to the languages studied in this research project. Each report examines one or two languages in their wider national and international context. The core scientific questions in the present law and policy studies are: What role is played by law in the use or non-use of different languages in different domains? What role is played by law in promoting or inhibiting language diversity as such? Finally, which factors related to legal and institutional matters influence language use, language maintenance and language diversity? Each study consists of three main parts: a) The overall legislative and institutional framework; b) Languages and minority policies in practice (a section which covers the discussions and the implementation, or non- implementation, of constitutional provisions, language legislation, education and media legislation) and c) an identification and analysis of the legal actors, i.e. persons, organisations, and public authorities engaged in the development, interpretation and monitoring (judicial and other) of the relevant legal frameworks. The law researchers involved in this part of the research have benefited greatly from the input of and interactions with the broad network of researchers represented in the project, and thus we are now even more convinced that contacts across scientific disciplines is a precondition for a deeper understanding of complex societal processes. The Legal and Institutional Framework Analyses shall form part of the background for the development of the comparative and interdisciplinary work that is currently taking place within the ELDIA-project. The present study analyses the legal situation as of the end of the year 2011. As all Working Papers published on the project website and within ELDIA, also these studies have been submitted to extensive project internal as well as external review under the supervision of Associate Professor, Jur. Dr., Sia Spiliopoulou Åkermark. The Åland Islands Peace Institute is responsible for this component of the ELDIA project. Any comments can be sent to [email protected] We wish to thank all those that have kindly contributed to our work with their comments and advice. Mariehamn in June 2012 Sia Spiliopoulou Åkermark The Åland Islands Peace Institute Working Papers in European Language Diversity 19 Table of Contents LIST OF ABBREVATIONS ................................................................................................... 1 INTRODUCTION ............................................................................................................... 2 1 THE OVERALL LEGISLATIVE AND INSTITUTIONAL FRAMEWORK ................................. 5 1.1 THE POSITION OF LANGUAGES AND MINORITIES IN THE LEGAL AND POLITICAL CONTEXT OF ESTONIA5 1.2 LANGUAGE AS AN AREA REGULATED BY LAW ......................................................................... 7 1.3 LANGUAGE DIVERSITY AND MULTILINGUALISM ...................................................................... 8 1.4 THE LANGUAGES STUDIED BY THE ELDIA PROJECT IN ESTONIA ...............................................10 1.5 POLITICAL AND LEGAL TRADITION IN DEALING WITH MINORITIES AND LANGUAGE .......................10 1.6 CHANGES OVER TIME IN LEGAL AND POLITICAL THINKING ON MINORITIES AND LANGUAGES .........11 1.7 CHARACTERISTICS OF THE LEGAL SYSTEM ............................................................................13 1.8 LANGUAGES COVERED BY LEGISLATION ..............................................................................14 1.9 REGULATION IN RELATION TO MINORITIES AND LANGUAGES ..................................................15 1.9.1 Constitutional provisions .......................................................................................15 1.9.2 Language legislation .............................................................................................18 1.9.3 Education legislation .............................................................................................25 1.9.4 Media legislation ...................................................................................................28 1.10 OTHER LEGAL AREAS OF PARTICULAR IMPORTANCE ..............................................................30 1.11 THE RELATION BETWEEN NATIONAL AND INTERNATIONAL LAW IN THE DOMESTIC LEGAL ORDER ...31 1.12 DEBATES ON LANGUAGE RIGHTS AND “OLD” AND “NEW” MINORITIES .....................................33 2 LANGUAGE AND MINORITY POLICIES IN PRACTICE .................................................. 35 2.1 PARLIAMENTARY DEBATES ON LANGUAGES AND MINORITIES..................................................35 2.1.1 With respect to constitutional provisions ..............................................................35 2.1.2 With respect to language legislation ....................................................................37 2.1.3 With respect to education legislation ...................................................................42 2.1.4 With respect to media legislation .........................................................................42 2.2 RECENT LEGAL INITIATIVES ON LANGUAGES AND MINORITIES .................................................43 2.3 CASE LAW ON LANGUAGES AND MINORITIES .......................................................................51 2.3.1 With respect to constitutional provisions ..............................................................51 2.3.2 With respect to language legislation ....................................................................53 2.3.3 With respect to education legislation ...................................................................55 2.3.4 With respect to media legislation .........................................................................55 2.4 PRACTICE OF ADMINISTRATIVE ORGANS AND OTHER SUPERVISORY ORGANS ..............................56 2.4.1 With respect to constitutional provisions ..............................................................56 Working Papers in European Language Diversity 19 2.4.2 With respect to language legislation ....................................................................57 2.4.3 With respect to education legislation ...................................................................61 2.4.4 With respect to media legislation .........................................................................64 2.5 PRACTICE OF INTERNATIONAL MONITORING ORGANS AND COURTS WITH RESPECT TO LANGUAGE AND MINORITY ISSUES IN ESTONIA...............................................................................................66 2.6 PROGRAMMES AND ACTION PLANS ON LANGUAGE USE AND LANGUAGE DIVERSITY ....................69 2.6.1 Võro language .......................................................................................................72 2.6.2 Seto language ........................................................................................................73 2.7 VIEW ON LANGUAGE AND MINORITY LEGISLATION IN THE WIDER PUBLIC DISCOURSE AND MEDIA ..74 2.8 PERCEIVED EFFECT OF THE EXAMINED LEGISLATION ON THE LANGUAGES AND LANGUAGE COMMUNITIES STUDIED .............................................................................................................75 3 THE LEGAL ACTORS ................................................................................................. 76 3.1 MINORITY AND LANGUAGE GROUP ACTORS INVOLVED IN LEGAL AND POLICY DEBATES ................76 3.1.1 Võro language .......................................................................................................77 3.1.2 Seto language ........................................................................................................78
Load more

Recommended publications
  • Rahvusarhiiv
    RAHVUSARHIIV HINDAMISOTSUS Tallinn 26. juuni 2014 nr 47 Riigikogu ja Riigikogu Kantselei dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks I Üldosa 1.1 Hindamise alus Hindamise alus on arhiiviseaduse (RT I, 21.03.2011, 1) §7 lõige 2. 1.2 Hindamise eesmärk ja rakendusala Hindamise eesmärk on Riigikogu ja Riigikogu Kantselei (edaspidi Riigikogu ja kantselei) dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine. Hindamisele kuuluvad Riigikogu ja kantselei tegevuse tulemusel alates 1995. aastast loodud ja saadud ja edaspidi loodavad ja saadavad dokumendid. 1992-1995 tegutsenud VII Riigikogu dokumendid on kantud Riigiarhiivi poolt kooskõlastatud nimistutesse (EKK 04. novembri 1997 protokoll nr 2). Tugifunktsioonide dokumendid on hinnatud Rahvusarhiivi järgnevate üldotsustega: - 01. detsembri 2005 hindamisotsus nr 674 “Majanduslike huvide deklaratsioonide hindamine”; - 02. veebruari 2010 hindamisotsus nr 53 “Finantsplaneerimise ja raamatupidamise arvestuse ning varade haldamise ja hoolduse käigus tekkiva teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“; - 23. detsembri 2010 hindamisotsus nr 538 “Infoallikate ja infotehnoloogia haldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks”; - 05. mai 2011 hindamisotsus nr 251 “Töö- ja teenistussuhete ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks; - 28. oktoobri 2013 hindamisotsus nr 85 “Välisabi saamise ja kasutamisega seotud - dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine”; - 10. jaanuari 2014 hindamisotsus nr
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • Int 2007 2.Indd
    Ülle Madise Dr., Director of Audit National Audit Office of Estonia Member of the Estonian National Electoral Committee Relationship of the State and Political Parties in Estonia 1. Introduction I consider the relationship of the state and political parties of Estonia by raising the question of what the role of the state is — and could be — in regulating and ensuring competition between political parties, such that power is exercised in the public interest and not in return for donations or any other grants a political party might receive. When speaking of the state I refer to the system of state authorities as a whole, especially the legislative body and court system. According to the Estonian Political Parties Act*1, a political party is a registered legal entity, a not-for-profi t association that has at least one thousand members who are citizens of Estonia or any other Member State of the European Union with a right to vote. This is a legal defi nition. There is, of course, a wider defi nition under which it is possible to treat other unions oriented to executing political power (e.g., election coalitions of citizens) as political parties. That the concept of a political party and the state’s activities is, in fact, formed by political parties both by making laws and by distributing the taxpayers’ money while being the decision-makers on their own matters, among other things, is intriguing. Political life in Estonia is led by political parties, which correspond to a strict legal concept and are repre- sented in Parliament (the Riigikogu), and which have this right in front of other political parties and unions by advantages given in electoral laws, laws on political parties, the state budget, etc.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021 Juuni.Pdf
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIV koosseis seisuga 17. juuni 2021 Tallinn 2021 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Marge Allandi, Rita Hillermaa ja Piret Pärgma / Toimetanud Gerli Randjärv / Kaane kujundanud Tuuli Aule / Kujundanud Margit Plink / Pildistanud Erik Peinar ISSN 2674-3086 Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD Riigikogu XIV koosseis 3 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 108 Riigikogu fraktsioonid 111 Riigikogu komisjonid 114 XIV Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 118 Riigikogu koosseisud 141 Kasutatud lühendid 142 SISUKORD 2 koosseis RIIGIKOGU Merry Aart Jaanus Karilaid Natalia Malleus Üllar Saaremäe XIV KOOSSEIS Annely Akkermann Uno Kaskpeit Andres Metsoja Kersti Sarapuu Yoko Alender Erkki Keldo Kristen Michal Erki Savisaar Tiiu Aro Kert Kingo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Riho Breivel Signe Kivi Madis Milling Andrus Seeme Dmitri Dmitrijev Toomas Kivimägi Aadu Must Sven Sester Ivi Eenmaa Aivar Kokk Eduard Odinets Priit Sibul Enn Eesmaa Rene Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Peeter Ernits Mihhail Korb Ivari Padar Imre Sooäär Hele Everaus Andrei Korobeinik Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Kalle Grünthal Siret Kotka Heljo Pikhof Timo Suslov Helle-Moonika Helme Heiki Kranich Õnne Pillak Margit Sutrop Mart Helme Igor Kravtšenko Siim Pohlak Aivar Sõerd Martin Helme Eerik-Niiles Kross Anti Poolamets Kristina Šmigun-Vähi Heiki Hepner Tarmo Kruusimäe Heidy Purga Marko Šorin Kaido Höövelson Leo Kunnas Paul Puustusmaa Raivo
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 15. juuni 2018 Tallinn 2018 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 108 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 111 Riigikogu fraktsioonid 114 Riigikogu komisjonid 118 Riigikogu koosseisud 119 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 154 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Arto Aas Kalvi Kõva Marko Pomerants Jüri Adams Külliki Kübarsepp Heidy Purga XIII KOOSSEIS Raivo Aeg Helmen Kütt Raivo Põldaru Yoko Alender Ants Laaneots Henn Põlluaas seisuga 15. juuni 2018 Krista Aru Kalle Laanet Laine Randjärv Peep Aru Viktoria Ladõnskaja-Kubits Valdo Randpere Maire Aunaste Maris Lauri Martin Repinski Deniss Boroditš Heimar Lenk Taavi Rõivas Dmitri Dmitrijev Jürgen Ligi Kersti Sarapuu Enn Eesmaa Oudekki Loone Erki Savisaar Peeter Ernits Inara Luigas Helir-Valdor Seeder Igor Gräzin Lauri Luik Sven Sester Helmut Hallemaa Ain Lutsepp Priit Sibul Hannes Hanso Jaak Madison Arno Sild Monika Haukanõmm Jaanus Marrandi Mihhail Stalnuhhin Mart Helme Enn Meri Anne Sulling Martin Helme Andres Metsoja Märt Sults Andres Herkel Kristen Michal Aivar Sõerd Olga Ivanova Marko Mihkelson Tanel Talve Jüri Jaanson Marianne Mikko Artur Talvik Toomas Jürgenstein Madis Milling Karin
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • International Conference
    DRAFT EXTRAORDINARY CONFERENCE OF SPEAKERS OF EU PARLIAMENTS on the occasion of the 60th anniversary of the signature of the Treaties establishing the European Communities Rome, 16-17 March 2017 Senate of the Republic - Chamber of Deputies CONFÉRENCE EXTRAORDINAIRE DES PRÉSIDENTS DES PARLEMENTS DE L’UNION EUROPÉENNE à l’occasion du 60ème Anniversaire de la signature des Traités instituant les Communautés européennes Rome, les 16 et 17 mars 2017 Sénat de la République – Chambre des députés LIST OF PARTICIPANTS/ LISTE DES PARTICIPANTS - 1 - MEMBER STATES – ÉTATS MEMBRES BELGIQUE/BELGIË/BELGIUM Chambre des Représentants Siegfried BRACKE, Speaker Staff Daniel LUCION, Head of unit EU-Affairs Sénat Christine DEFRAIGNE, Speaker Staff Tim DE BONDT, Principal EU Advisor Danièle GILSON, Assistant of the Speaker ČESKÁ REPUBLIKA / CZECH REPUBLIC Poslanecká sněmovna Jan HAMÁČEK Speaker Helena LANGŠÁDLOVÁ, Vice-Chair of the Committee on European Affairs Staff Jan MORÁVEK Head of the Office of the Speaker Alica KIZEKOVÁ, Advisor of the Speaker Tereza HOLEČKOVÁ Protocol of the Office of the Speaker Petr PECH Security officer of the Speaker Senát Milan ŠTĚCH, Speaker Václav HAMPL, Chairman of the EU Committee Staff Jaroslav MÜLLNER, Head of the Cabinet of the Speaker Valerie CIPROVÁ, Head of the Protocol Unit Eva DAVIDOVÁ, Press secretary of the Senate Lukáš VACIK, Advisor of the Speaker of the Senate Zdenèk HOFMAN, Interpreter - 2 - Jakub ZLĺNSKÝ, Bodyguard of the Speaker DANMARK / DENMARK Folketinget Jan E. JØRGENSEN, Member of Parliament Staff Henriette
    [Show full text]
  • Normitehnika Teemakoolitus Eelnõude Menetlus Riigikogus – Õiguslik Raamistik Ja Praktikas Tõusetunud Probleemid (Aaro Mõttus)
    Normitehnika teemakoolitus Eelnõude menetlus Riigikogus – õiguslik raamistik ja praktikas tõusetunud probleemid (Aaro Mõttus) A. Eelnõu algatamine: i) kuidas käib eelnõu algatamine Riigikogus; ii) millistele nõuetele peab eelnõu vastama; iii) millised on Riigikogu juhatuse volitused eelnõu menetlusse võtmise otsustamisel; iv) juhtivkomisjoni määramine; v) valitsuse arvamus Riigikogus algatatud eelnõude kohta. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Vabariigi President võib algatada üksnes põhiseaduse muutmist. (Põhiseaduse muutmist võib algatada veel ka vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, s.t vähemalt 21 Riigikogu liiget – vt PS § 161 lg 1.) Põhiseadusest tulenevalt on teatud tüüpi seaduste algatamise õigus reserveeritud Vabariigi Valitsusele. Need on riigieelarve eelnõu (vt PS § 87 p 5, § 115 lg-d 2 ja 3), mis võetakse vastu seadusena (PS § 115 lg 1), ning välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seaduse eelnõud (PS § 86, § 87 p-d 1, 4, 7). 2. Riigikogu otsuse algatamise õigust põhiseadus ei reguleeri. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS)1 § 90 lg 1 kohaselt on Riigikogu otsuse eelnõu esitamise 2 õigus samadel subjektidel, kellel on ka seaduse algatamise õigus. Peale selle võivad otsuse eelnõu Riigikogu menetlusse esitada organid, kellele põhiseadus annab õiguse teha Riigikogule ettepanekuid (näiteks teeb Vabariigi President vastavalt PS § 78 p-le 11 Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe ametisse nimetamiseks). 3 Statistika: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015033 2 RKKTS räägib seaduste puhul „algatamisest“ ja otsuste puhul „esitamisest“. Nõnda on püütud terminoloogiliselt eristada ühelt poolt põhiseadusest tulenevat seadusandliku initsiatiivi õigust ja teiselt poolt PS-i või RKKTS-iga antud õigust esitada Riigikogule muid ettepanekuid, mille menetlemine võib päädida Riigikogu otsuse vastuvõtmisega.
    [Show full text]
  • Riigikogu XI Koosseis, Statistikat Ja Ülevaateid
    Riigikogu XI koosseis Statistikat ja ülevaateid Riigikogu Kantselei Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2011 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Rita Hillermaa, Piret Viljamaa, Marika Kirch, Gerli Eero Konsultandid Margit Muul, Helle Ruusing, Riho Kangur Statistika osa koostajad Piret Viljamaa, Rita Hillermaa, Karin Krondel, Arne Koitmäe, Tiina Licht, Piret Luhakooder, Piret Valler, Silver Sära, Andres Kulu Keeletoimetaja Inna Saaret Küljendaja Margit Plink ISSN 1736-6135 Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2011, Eesti Rahvusraamatukogu 2011 Sisukord Eessõna / Heiki Sibul, Aaro Mõttus 7 I OSA: RIIGIKOGU XI KOOSSEIS 9 Riigikogu ja Euroopa Liidu asjad: siseriiklik menetlus ja Lissaboni lepingust tulenevad uued võimalused / Olev Aarma 11 Riigikogu XI koosseisu olulisematest seadustest / Silver Sära 19 Parlamentaarne kontroll ja arutlev parlament / Riho Kangur 42 II OSA: RIIGIKOGU XI KOOSSEISU STATISTIKA 49 1. Riigikogu valimised ja liikmed 51 1.1. Riigikogu valimised 51 1.1.1. Valimised 1992–2011 arvudes 51 1.1.2. Valimisringkonnad 2007 54 1.1.3. Üleriigilised valimistulemused 2007 54 1.1.4. Valimistulemused ringkonniti 2007 55 1.1.5. Valimisringkonnad 2011 56 1.1.6. Üleriigilised valimistulemused 2011 56 1.1.7. Valimistulemused ringkonniti 2011 57 1.2. Riigikogu valimise seaduse muutmine 58 1.2.1. Riigikogu valimise seaduse muutmine: XI koosseis 58 1.2.2. Riigikogu valimise seaduse muutmise katsed 60 1.3. Riigikogu liikmed 61 1.3.1. Riigikogu liikmed arvudes: VII–XI Riigikogu 61 1.3.2. Riigikogu liikmed ja asendusliikmed 27.03.2007 – 26.03.2011 62 2. Riigikogu organisatsioon: juhatus, komisjonid, fraktsioonid, ühendused 79 2.1. Riigikogu juhatus 79 2.1.1. Esimehe ja aseesimeeste valimised 79 2.1.2. Riigikogu juhatuse otsused 80 2.2.
    [Show full text]
  • Download from the Web Page an Internet Connection; and a Windows, Mac, Or Linux Operating System
    Dear reader, This Juridica International, titled International and National in Law, on the one hand seeks to continue a tradition that was born with its very fi rst issues published in the second half of the 1990s—to serve as an Estonian journal of law. On the other hand, the vocabulary and content of the articles imply international target audi- ences. There is also another tradition that we have committed ourselves to preserv- ing, namely to dedicate each issue to a certain topic that consolidates approaches located at various distances from the centre, while some are closer and some are further away. There are inherent controversies in both aspirations. To focus on a single topic in an issue would turn it into a collective monograph, probably adding research value; yet with a population of 1.3 million, Estonia simply lacks suffi cient research capacity for such efforts. Abandoning a central axis would certainly expedite the work of an author, but he or she would no longer need to con- sider the matters that are existential to Estonian research—to avoid ambiguity, to seek to address the most important topics, with little regard to perhaps intriguing but still marginal issues. Focussing one’s attention on only internationally signifi cant topics would dis- count the simple fact that the law in the world these days is still largely national law, and it is the development of national law that drives the progress in classical inter- national, supra- and transnational as well as European law. If the reader now takes a look out of the window, he or she will immediately realise that there is no abstract global national environment but it is the tree growing by his or her window that is unique.
    [Show full text]
  • Riigikogu Liikme Staatuse Seadus Riigikogu Liikme Staatuse Seadus 2 Riigikogu Liikme Staatuse Seadus
    1 RIIGIKOGU LIIKME STAATUSE SEADUS RIIGIKOGU LIIKME STAATUSE SEADUS 2 RIIGIKOGU LIIKME STAATUSE SEADUS Vastu võetud: 14.06.2007 Avaldatud: RT I 2007, 44, 316 Jõustunud: 14.07.2007, osaliselt 01.01.2008 ja osaliselt Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval (27.03.2011) Muudetud: Seaduse pealkiri Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine Riigikogu liikme staatuse 26.02.2009 RT I 2009, 15, 95 01.03.2009 seaduse muutmise seadus (§ 30, § 61 lg 3, 9. ptk) Kõrgemate riigiteenijate 16.12.2009 RT I 2010, 1, 2 01.01.2012 ametipalkade seadus (§ 29 lg-d 1–7) 2011. aasta riigieelarve 08.12.2010 RT I, 28.12.2010, 6 27.03.2011 seadus (§ 601) (Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval) Kriminaalmenetluse 17.02.2011 RT I, 21.03.2011, 2 01.01.2012 seadustiku ja teiste Kehtetu [RT I, seaduste muutmise 29.06.2012, 2] seadus (§ 19 lg 2 p 4) Kriminaalmenetluse 08.12.2011 RT I, 22.12.2011, 3 23.12.2011 seadustiku ja teiste Kehtetu [RT I, seaduste muutmise 29.06.2012, 2] seaduse muutmise seadus (eelmise muudatuse jõustumisaeg) 3 RIIGIKOGU LIIKME STAATUSE SEADUS Korruptsioonivastane 06.06.2012 RT I, 29.06.2012, 1 01.04.2013, seadus (§ 21) osaliselt 01.01.2014 Kriminaalmenetluse 06.06.2012 RT I, 29.06.2012, 2 09.07.2012, seadustiku muutmise osaliselt ja sellega seonduvalt 01.01.2013, teiste seaduste 01.01.2014 ja muutmise seadus 01.01.2015 (§ 19 lg 2 p 4) Avaliku teenistuse 13.06.2012 RT I, 06.07.2012, 1 01.04.2013 seadus (§ 2 lg 2) Riigikogu liikme 09.12.2014 RT I, 22.12.2014, 9 01.01.2015, staatuse seaduse ja osaliselt teiste seaduste muutmise Riigikogu XIII seadus (§-d 18, 181–185 koosseisu ja 19) volituste alguspäeval Riigikogu liikme 07.06.2016 RT I, 21.06.2016, 16 16.10.2017 staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (§ 24) 4 RIIGIKOGU LIIKME STAATUSE SEADUS Kommentaaride toimetuskolleegiumit juhtis Katre Tubro, osalesid Aaro Mõttus ja Antero Habicht.
    [Show full text]