DOCSLIB.ORG

Eksperthinnang Mälestise Tunnustele Vastavuse Kohta Tallinn 2014

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eksperthinnang Mälestise Tunnustele Vastavuse Kohta Tallinn 2014 Osaühing Agu EMS EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed (Hansu mü, Valipe küla), Kootsaare kivilabürindid (Altmäe ja Uustalu mü, Reigi küla), Kanapeeksi kivilabürint (Kaibalde mü, Kanapeeksi küla) ning Saunaseljamäe pelgupaik (Muda küla) Hiiu maakonnas Koostaja Monika Reppo Vastutav spetsialist Anneli Kalm Juhataja Guido Toos TALLINN 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Objektid............................................................................................................................................4 1.1. Valipe kindlustatud elamu varemed (reg nr 23654) ning kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 8939).......................................................................................................................................4 1.2. Kootsaare Jeerusalemma kivilabürint (reg nr 8911)............................................................9 1.3. Kootsaare kivilabürint (reg nr 8912)..................................................................................12 1.4. Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906)...............................................................................14 1.5. Pelgupaik „Saunaseljamägi“ (reg nr 8901)........................................................................16 2. Illustratsioonide nimekiri................................................................................................................19 2.1. Joonised..............................................................................................................................19 2.2. Fotod..................................................................................................................................19 2 Sissejuhatus 29.04.2014-03.05.2014 ning 19.05.2014 teostati Hiiu maakonnas OÜ Agu EMS poolt Muinsuskaitseameti tellimusel viiel arheoloogilisel objektil uurimistöid selgitamaks välja nende vastavuse mälestise tunnustele ning täpsustamaks olemasolevat informatsiooni. Nendeks objektideks olid Valipe kindlustatud elamu (reg nr 23654) ja selle kultuurkiht (reg nr 8939) Valipe külas, Kootsaare kivilabürindid (reg nr 8911, 8912) Reigi külas, Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906) Kanapeeksi külas ja Saunaseljamäe pelgupaik (reg nr 8901) Muda külas (vt Joonis 1). Arheoloogilisi uuringuid nimetatud objektidel teostasid Guido Toos ja Monika Reppo Muinsuskaitseameti poolt 29.04.2014 välja antud loa nr 11877 alusel. Aruandes on esitatud iga objekti kohta eraldi selle asukoht, ajalooline ülevaade, teostatud tööd ja nende tulemused, üldseisukord ja hooldusaste, vastavus kultuurmälestise tunnustele ning kaitsevööndi ettepanek. Töö lisades on esitatud illustratsioonid (LISA 1), mis koosnevad kaartidest- joonistest (LISA 1.1.) ja fotodest (LISA 1.2.). Tööde käigus koguti leide vaid Valipe kindlustatud elamukohalt, mis on antud säilitamiseks TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiafondi peanumbri AI 7284 all. Kuna uuritud objektidel puudusid alusplaanid, kasutati nende koostamiseks Maa-ameti kaardirakenduses X-GIS(6) kättesaadavaid aluskaarte. Mõõtkavad on esitatud joonistel. Samuti kasutati Maa-ameti andmeid objektide ligikaudsete L-Est koordinaatide esitamisel. Käesoleva eksperthinnangu tekstiosa kirjutas ning joonised koostas Monika Reppo. Pinnase- jm töid objektidel aitasid teostada Sander Nittim (kõik objektid), Andreas Kink (fotograafia; Valipe, Kootsaare, Kanapeeksi), Aivar Kiibus (Saunaseljamäe asukoha tuvastamine, esialgsed šurfid), Vahur Vähejaus (Saunaseljamäe asukoha tuvastamine, esialgsed šurfid) ning Gert Pärnamäe (Saunaseljamägi). Väärtusliku informatsiooni Kanapeeksi labürindi kohta pakkus ning Saunaseljamäe asukoha kohta Virve Lüll ja Aivar Kiibus. 3 1. Objektid 1.1. Valipe kindlustatud elamu varemed (reg nr 23654) ning kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 8939) Sissejuhatus Eksperthinnangu eesmärgiks on välja selgitada kindlustatud elamut ümbritseva kultuurkihi paksus ja ulatus. Maaüksus on 95% ulatuses maatulundusmaa ning 5% ulatuses kaitsealune maa. Ajalooline ülevaade Ajalooliselt on Valipele viidatud erinevalt, mistõttu leiab kirjalikest allikatest nii kivimaja, maalinna, mõisa, linnamäe, lossiaseme, vasall-linnuse, kindlustatud mõisahoone, kindlustatud elamu ja ordu Hiiumaa-keskuse kujul esinevat koondnimetust Valipel asuvatele hoonejäänustele, mida antud aruandes ning Muinsuskaitseameti registri1 järgi nimetatakse kindlustatud elamu varemeteks. Samuti on Valipel olnud mitu erinevat nimekuju, mis on omavahel vaheldunud ja ka üheaegselt kasutusel olnud – Wallipe (1529), Wallepä ja Wallipäh (1609), Walipeh (1633), Wallipä (1688), Wallipae (1725/26), Wallipea (1782), Valipe (1939)2, Vallipää. Segadust tekitab veel ka Valipe karjamõisa ja Valipe kindlustatud elamu varemete kohta käivate andmete eristamine. Kohalike kõnepruugis kasutatakse tänapäeval enim Vallimäe või Valipä nime ning Hiiumaal laiemalt normeeritud kohanime Valipe. Esimesed uurimuslikud teated Valipe kohta on 1774. aastal esitanud August Wilhelm Hupel (1737- 1819), kelle järgi kohalikud talupojad nimetasid kohta, kus asusid purustatud paganate-aegse lossi varemed, Wallipeaks, mis võiks Hupeli järgi olla 16. sajandil rajatud Gürgensburg/Jürgensburg3. Ka 1782. aastal mainis Hupel taaskord lühidalt Valipe kindlustatud hoone aset, mis jäi Suuremõisast mere poole4. Carl F.W. Rußwurm (1812-1883) on esitanud täpsema kirjelduse, milles nendib, et 1 Kultuurimälestiste riiklik register. 2013. 23654 Valipe kindlustatud elamu varemed. [Kättesaadav veebis: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23654] 2 Kallasmaa, M. 2010. Hiiumaa kohanimed, lk 272-273. 3 Hupel, A.W. 1774. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Erster Band, S. 393-394. „Bey der pühhalepschen Kirche findet man Ruinen von einem alten Schloß, das die Bauern Wallipea nennen, welches eine Befestigung anzeigt. Sie versichern, das es eine alte noch zur heidnischen Zeit erbaute Festung sey. Vielleicht ist es blos die Schanze Gürgensburg, welche die Schweden im 16ten Jahrhundert nach Neustädts Bericht hier anlegten.” [Kättesaadav veebis (Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu või Google Books): http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=831 ning http://books.google.ee/books? id=Z6dKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=true] 4 Hupel, A.W. 1782. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lezter Band, S. 578. „[---] d) Wallipä eine Anhöhe nicht weit von Großenhof gegen die See zu, wo man Ueberreste von einem zerstöhrten Schloß sieht [---]”. [Kättesaadav veebis (Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu või Google Books): http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=833 ning http://books.google.ee/books? 4 kirjalike andmete järgi on 1620. aastal Vallipää kivimaja olnud renditud mõisamajana, kuid 1633. aastal näib hoone olevat juba purustatud5. Teised teadaolevad andmed sellele vastu ei räägi. Arheoloogiliselt on Valipe kindlustatud elamu aset varem uuritud kahel korral, lisaks on teateid kaevetöödest Valipel 19. ja 20. sajandi vahetusel, mida organiseeris Suuremõisa valitseja parun Otto Magnus Jakob Peter Carl Adam von Stackelberg (1867-1947). Kaevama määratud moonakad (nimeliselt teada üks isik: Andrus Sonik (Soonik) Viima külast) sattusid tugevale müürile, Suuremõisa tollane krahv – pole selge, kas krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824-1899) või tema poeg, krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg (1863–1909) – sai kaevetöödest teada ning andis korralduse need lõpetada ja auk kinni ajada. Pole teada, kas tollal ka mingeid leide saadi6. 1923. aasta suvel inspekteerisid Valipe kindlustatud hoone aset Theodor Vaas ja Richard Indreko, kes esitasid muistise ala, sh kraavi põhjaliku kirjelduse. Theodor Vaasi tööst võib lugeda ka, et põhjapoolse kõrgenduse (s.o. kindlustatud elamu ala) lääneossa on sõja ajal (1914-1918) kaevatud auk, kust võib jälgida lubjaga seotud valli ehitust, antud osa on pinnasest vaba ka täna7. T. Vaasi valmistatud jooniseid on kasutatud hilisemate uuringute läbiviimiseks (nii 1928 kui 1974. a). id=86lKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=true] 5 Rußwurm, C. 1855. Eibofolke oder die Schweden an der Küste Esthlands und auf Runö, eine ethnographische Untersuchung mit Urkunden, Tabellen und lithographirten Beilagen, S. 83-84. „Hienhof hat seinen namen von dem heiligen Haine (hio, s. § 93) bei dem Gefinde hio in der Pallowacke, welches 1620 Trulß Johnson zur Urrende hatte, lag nicht weit von Tiesenhafen am Strande, der Insel Hiesaar gegenüber, und gehörte wahrscheinlich seit Jacob de la Gardies Zeit immer mit Grosenhof zusammen. Ungefähr zwei Werst südlich von Grosenhof, 1/2 Werst vom Strande des Meeres, aber früher unmittelbar von demselben bespült, liegen die geringen Überreste eines alten Schlosses Wallipä, an welche sich manche Sagen knüpfen. Wallipä mag früher von Schweden bewohnt gewesen sein, wenigstens klingen die Namen der Anno 1633 unter Walipeh wohnenden Bauern Andrus, Larß, Jenix (Jens), Thomas, Knuter schwedlich. Es findet sich darüber nur die Notiz, das Ewert Delwicks Wittwe, die über 10 Hafen auf Dagö hatte, 1620 das Steinhaus zu Wallipä als Gutswohnung (sätegård) nebst zwei Hafen und zwei wüsten Einfüßlingsstellen besessen habe. Bald nachher scheint das Haus zerstört worden zu sein; den 1633 war Walipeh nur ein Dorf, doch kann
Load more

Recommended publications
  • Keskkonnaagentuuri Seirearuanne 2020
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2020 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2020 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Inga Jõgisalu Marko Kübarsepp Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 3 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 5 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................13 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................17 PÕDER (ALCES ALCES) ........................................................................................................................... 17 METSSIGA (SUS SCROFA) ...................................................................................................................... 34 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) ............................................................................................................. 47 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) .................................................................................................... 57 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 70 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 78
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Arheoloogilised Uuringud Valipe Kindlustatud Elamu Kultuurkihil Ja Varemetel, Kootsaare Ja Kanapeeksi Kivilabürintidel Ning Saunaseljamäe Pelgupaigal Hiiu Maakonnas
    Osaühing Agu EMS ARHEOLOOGILISED UURINGUD VALIPE KINDLUSTATUD ELAMU KULTUURKIHIL JA VAREMETEL, KOOTSAARE JA KANAPEEKSI KIVILABÜRINTIDEL NING SAUNASELJAMÄE PELGUPAIGAL HIIU MAAKONNAS TELLIJA: MUINSUSKAITSEAMET Arheoloog Monika Reppo Arheoloog Anneli Kalm Tegevdirektor Guido Toos TALLINN 2014 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 11877 Mälestise nimetus Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja Registrinumber: / uuringu objekt: varemed; Kootsaare kivilabürindid; 8939, 23654 (Valipe); 8911, 8912 Kanapeeksi kivilabürint; Saunaseljamäe (Kootsaare); 8906 pelgupaik (Kanapeeksi); 8901 (Saunaseljamäe) Aadress (uuringu objekti asukoht): Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed (63902:001:0042, Hansu mü, Valipe küla, Hiiu mk) Kootsaare kivilabürindid (39201:004:1040, 39201:004:0545, Altmäe, Uustalu mü, Reigi küla, Hiiu mk) Kanapeeksi kivilabürint (39201:004:3750, Kaibalde mü, Kanapeeksi küla, Hiiu mk) Saunaseljamäe (Toimaste> 17501:002:1450, Veskimetsa mü, ETAK ID 3318514, Muda küla, Hiiu mk) Koordinaadid: Valipe X=6524358 Y=440376. Uustalu X=6543429.2 Y=413297 Altmäe X=6543336.7, Y=413353.4 Kanapeeksi X=6535767.5 Y=423528.6 Saunaselja (Veskimetsa) ning ETAK ID 3318514 (puistu) X=6515319.2; Y=418948.9 Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Arheoloogilised uuringud mälestiste kirjeldamiseks, puhastamiseks ja piiride täpsustamiseks. Valipel määrati kindlustatud elamu ala ümbritseva kultuurkihi paksus ja ulatus, samuti mõõdistati Valipe mõisahoone vundamenti. Kootsaare labürint nr 8911 puhastati ja mõõdistati. Kootsaare labürindi
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
    Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase .........................................................................................
    [Show full text]
  • Storminess-Related Rhythmic Ridge Patterns on the Coasts of Estonia
    Estonian Journal of Earth Sciences, 2017, 66, 4, 220–237 https://doi.org/10.3176/earth.2017.16 Storminess-related rhythmic ridge patterns on the coasts of Estonia Ülo Suursaara and Hannes Tõnissonb a Estonian Marine Institute, University of Tartu, Mäealuse St. 14, 12618 Tallinn, Estonia; [email protected] b Institute of Ecology at Tallinn University, Uus-Sadama 5-537, 10120 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 29 March 2017, accepted 14 September 2017, available online 10 November 2017 Abstract. Buried or elevated coastal ridges may serve as archives of past variations in sea level and climate conditions. Sometimes such ridges or coastal scarps appear in patterns, particularly on uplifting coasts with adequate sediment supply. Along the seacoasts of Estonia, where relative-to-geoid postglacial uplift can vary between 1.7 and 3.4 mm/yr, at least 27 areas with rhythmic geomorphic patterns have been identified from LiDAR images and elevation data. Such patterns were mainly found on faster emerging and well-exposed, tideless coasts. These are mostly located at heights between 1 and 21 m above sea level, the formation of which corresponds to a period of up to 7500 years. Up to approximately 150 individual ridges were counted on some cross-shore sections. Ten of these ridge patterns that formed less than 4500 years ago were chosen for detailed characterization and analysis in search of possible forcing mechanisms. Among these more closely studied cases, the mean ridge spacing varied between 19 and 28 m. Using land uplift rates from the late Holocene period, the timespans of the corresponding cross sections were calculated.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Hiiu Valla Arengukava 2014–2023 Vastu Võetud Hiiu Vallavolikogu 16
    Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 HIIU VALLA ARENGUKAVA 2014–2023 Kärdla 2014 1 Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Üldandmed 4 3. Visioon 5 4. Haridus ja noorsootöö 5 5. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 7 6. Kultuur, sport ja vaba aeg 8 7. Majandus, arendus ja planeerimine 9 8. Turism ja mainekujundus 11 9. Taristud ja ühendused 13 10. Valitsemine ja kodanikuühiskond 15 11. Eelarvestrateegia 16 Lisa 1 SWOT Lisa 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus Lisa 3 Tegevuskava 2 Hiiu valla arengukava 2014–2023 Vastu võetud Hiiu Vallavolikogu 16. oktoober 2014 määrusega nr 26 1. Sissejuhatus Hiiu vald moodustati 30. oktoobril 2013.a Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisega ning on nende õigusjärglane. Hiiu valla arengu kavandamisel perioodiks 2014–2023 on arvesse võetud kahe omavalitsuse ühinemisel seatud eesmärke: - Hiiu vald on moodustanud sotsiaalse, majandusliku, kultuurilise ja administratiivse terviku, misläbi kasutatakse ära olemasolevad arengupotentsiaalid ja võimalused nii tõmbekeskuste kui kogu piirkonna jätkusuutlikuks arendamiseks ja konkurentsivõime kasvuks. - Kõigile Hiiu valla elanikele on tagatud avalike teenuste optimaalne ja kvaliteetne kättesaadavus. Elanikele on antud võimalus osaleda valla kui terviku toimimise ja arendamise jaoks oluliste küsimuste otsustamisel ning tarbida osutatavaid teenuseid. - Hiiu vald on võimaldanud ja toetanud piirkondade kui terviku tasakaalustatud arengut. Parema majandussituatsiooni ja arenguperspektiivi tagamiseks on Hiiu valla arenguprotsesside juhtimise majanduslik, poliitiline ja üldine haldussuutlikkus tugevnenud. Valla juhtimisstruktuur on ajakohastatud ja majanduslik potentsiaal projektipõhiste taotluste esitamisel kaasfinantseerimiste saamiseks paranenud. Ettevõtlusele on loodud soodne arengukeskkond. - Hiiu vald on arendanud veelgi paremini koostööd nii Hiiu valla siseselt kui ka teiste omavalitsustega.
    [Show full text]
  • ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2016 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 4 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................11 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................15 PÕDER (ALCES ALCES) ............................................................................................................................. 15 METSSIGA (SUS SCROFA) ....................................................................................................................... 26 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) .............................................................................................................. 37 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) ..................................................................................................... 45 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 54 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 59 ILVES (LYNX LYNX) ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    I R E M E N Ä Hiiumaa vald Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Tahkuna siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Lehtma j Ä a Meelste m t Meelste h e laht Kauste L Mangu Tareste Kodeste Tareste laht Kersleti Mudaste HIIU L Malvaste Sigala Ogandi KÄRDLA VORMSI Risti L Rootsi Reigi Kidaste Hausma Kukka PÜHALEPA Linnu- Hiiessaare Suure- Kiriku- Nõmme Kuri H a r i mõisa laht Pihla mäe Suur- P Pilpaküla Lõbembe ihl sadama k u r k Kõrgessaare a j Heigi Paluküla Otste Prählamäe Kõlu- Palade nõmme Lauka Sääre Napi Kanapeeksi Luidja laht Kurisu Lõpe Jõeranna Isabella Metsa- j Sakla Koidma ri Ala Partsi Harju Palli küla ut Kuri Arm Nu Hirmuste j Paope ijõg Kalana a i Reikama m Luidja Tubala Suurepsi Mägipe Poa Heiste Määvli Loja L Poama Lilbi Leerimetsa Värssu Heistesoo Villa- Kopa PÜHALEPA PÜHALEPA Kõpu maa Puski Kaleste J Hüti Hella- Puliste õ Viitasoo S maa e j Viita Vilivalla u Hagaste Vilima Nõmme HIIU Nõmba u Vahtrepa Oja- Tammistu r Tempa küla Suure- Laasi Jõe- Kiivera e Kiduspe ranna suu Leigri m Kerema Mardi- Va Sülluste Tammela õ Ülendi Tiharu n Undama i Vahtrepa M hansu a s ar jõ a Suure- Hilleste d g j mõisa ih i an Nõmmerga V s aemla j Pühalepa u Villemi Viilupi l Õngu a Kaasiku Aruküla h Tihu jv Ristivälja t KÄINA Heltermaa j Männamaa Kolga Valipe e Kogri Kalgi Soon- s Mäeltse lepa u Sali- g Allika Kaigutsi nõmme u Niidiküla Jõeküla L Moka Mäe- Putkaste Nõmme küla Sarve Pärnselja
    [Show full text]