Osaühing Agu EMS

EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed (Hansu mü, küla), Kootsaare kivilabürindid (Altmäe ja Uustalu mü, küla), Kanapeeksi kivilabürint (Kaibalde mü, Kanapeeksi küla) ning Saunaseljamäe pelgupaik (Muda küla) Hiiu maakonnas

Koostaja Monika Reppo Vastutav spetsialist Anneli Kalm Juhataja Guido Toos

TALLINN 2014 Sisukord Sissejuhatus...... 3 1. Objektid...... 4 1.1. Valipe kindlustatud elamu varemed (reg nr 23654) ning kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 8939)...... 4 1.2. Kootsaare Jeerusalemma kivilabürint (reg nr 8911)...... 9 1.3. Kootsaare kivilabürint (reg nr 8912)...... 12 1.4. Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906)...... 14 1.5. Pelgupaik „Saunaseljamägi“ (reg nr 8901)...... 16 2. Illustratsioonide nimekiri...... 19 2.1. Joonised...... 19 2.2. Fotod...... 19

2 Sissejuhatus

29.04.2014-03.05.2014 ning 19.05.2014 teostati Hiiu maakonnas OÜ Agu EMS poolt Muinsuskaitseameti tellimusel viiel arheoloogilisel objektil uurimistöid selgitamaks välja nende vastavuse mälestise tunnustele ning täpsustamaks olemasolevat informatsiooni. Nendeks objektideks olid Valipe kindlustatud elamu (reg nr 23654) ja selle kultuurkiht (reg nr 8939) Valipe külas, Kootsaare kivilabürindid (reg nr 8911, 8912) Reigi külas, Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906) Kanapeeksi külas ja Saunaseljamäe pelgupaik (reg nr 8901) Muda külas (vt Joonis 1). Arheoloogilisi uuringuid nimetatud objektidel teostasid Guido Toos ja Monika Reppo Muinsuskaitseameti poolt 29.04.2014 välja antud loa nr 11877 alusel.

Aruandes on esitatud iga objekti kohta eraldi selle asukoht, ajalooline ülevaade, teostatud tööd ja nende tulemused, üldseisukord ja hooldusaste, vastavus kultuurmälestise tunnustele ning kaitsevööndi ettepanek. Töö lisades on esitatud illustratsioonid (LISA 1), mis koosnevad kaartidest- joonistest (LISA 1.1.) ja fotodest (LISA 1.2.). Tööde käigus koguti leide vaid Valipe kindlustatud elamukohalt, mis on antud säilitamiseks TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiafondi peanumbri AI 7284 all. Kuna uuritud objektidel puudusid alusplaanid, kasutati nende koostamiseks Maa-ameti kaardirakenduses X-GIS(6) kättesaadavaid aluskaarte. Mõõtkavad on esitatud joonistel. Samuti kasutati Maa-ameti andmeid objektide ligikaudsete L-Est koordinaatide esitamisel. Käesoleva eksperthinnangu tekstiosa kirjutas ning joonised koostas Monika Reppo. Pinnase- jm töid objektidel aitasid teostada Sander Nittim (kõik objektid), Andreas Kink (fotograafia; Valipe, Kootsaare, Kanapeeksi), Aivar Kiibus (Saunaseljamäe asukoha tuvastamine, esialgsed šurfid), Vahur Vähejaus (Saunaseljamäe asukoha tuvastamine, esialgsed šurfid) ning Gert Pärnamäe (Saunaseljamägi). Väärtusliku informatsiooni Kanapeeksi labürindi kohta pakkus ning Saunaseljamäe asukoha kohta Virve Lüll ja Aivar Kiibus.

3 1. Objektid 1.1. Valipe kindlustatud elamu varemed (reg nr 23654) ning kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 8939)

Sissejuhatus Eksperthinnangu eesmärgiks on välja selgitada kindlustatud elamut ümbritseva kultuurkihi paksus ja ulatus. Maaüksus on 95% ulatuses maatulundusmaa ning 5% ulatuses kaitsealune maa.

Ajalooline ülevaade Ajalooliselt on Valipele viidatud erinevalt, mistõttu leiab kirjalikest allikatest nii kivimaja, maalinna, mõisa, linnamäe, lossiaseme, vasall-linnuse, kindlustatud mõisahoone, kindlustatud elamu ja ordu Hiiumaa-keskuse kujul esinevat koondnimetust Valipel asuvatele hoonejäänustele, mida antud aruandes ning Muinsuskaitseameti registri1 järgi nimetatakse kindlustatud elamu varemeteks. Samuti on Valipel olnud mitu erinevat nimekuju, mis on omavahel vaheldunud ja ka üheaegselt kasutusel olnud – Wallipe (1529), Wallepä ja Wallipäh (1609), Walipeh (1633), Wallipä (1688), Wallipae (1725/26), Wallipea (1782), Valipe (1939)2, Vallipää. Segadust tekitab veel ka Valipe karjamõisa ja Valipe kindlustatud elamu varemete kohta käivate andmete eristamine. Kohalike kõnepruugis kasutatakse tänapäeval enim Vallimäe või Valipä nime ning Hiiumaal laiemalt normeeritud kohanime Valipe.

Esimesed uurimuslikud teated Valipe kohta on 1774. aastal esitanud August Wilhelm Hupel (1737- 1819), kelle järgi kohalikud talupojad nimetasid kohta, kus asusid purustatud paganate-aegse lossi varemed, Wallipeaks, mis võiks Hupeli järgi olla 16. sajandil rajatud Gürgensburg/Jürgensburg3. Ka 1782. aastal mainis Hupel taaskord lühidalt Valipe kindlustatud hoone aset, mis jäi Suuremõisast mere poole4. Carl F.W. Rußwurm (1812-1883) on esitanud täpsema kirjelduse, milles nendib, et 1 Kultuurimälestiste riiklik register. 2013. 23654 Valipe kindlustatud elamu varemed. [Kättesaadav veebis: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23654] 2 Kallasmaa, M. 2010. Hiiumaa kohanimed, lk 272-273. 3 Hupel, A.W. 1774. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Erster Band, S. 393-394. „Bey der pühhalepschen Kirche findet man Ruinen von einem alten Schloß, das die Bauern Wallipea nennen, welches eine Befestigung anzeigt. Sie versichern, das es eine alte noch zur heidnischen Zeit erbaute Festung sey. Vielleicht ist es blos die Schanze Gürgensburg, welche die Schweden im 16ten Jahrhundert nach Neustädts Bericht hier anlegten.” [Kättesaadav veebis (Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu või Google Books): http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=831 ning http://books.google.ee/books? id=Z6dKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=true] 4 Hupel, A.W. 1782. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lezter Band, S. 578. „[---] d) Wallipä eine Anhöhe nicht weit von Großenhof gegen die See zu, wo man Ueberreste von einem zerstöhrten Schloß sieht [---]”. [Kättesaadav veebis (Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu või Google Books): http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=833 ning http://books.google.ee/books?

4 kirjalike andmete järgi on 1620. aastal Vallipää kivimaja olnud renditud mõisamajana, kuid 1633. aastal näib hoone olevat juba purustatud5. Teised teadaolevad andmed sellele vastu ei räägi. Arheoloogiliselt on Valipe kindlustatud elamu aset varem uuritud kahel korral, lisaks on teateid kaevetöödest Valipel 19. ja 20. sajandi vahetusel, mida organiseeris Suuremõisa valitseja parun Otto Magnus Jakob Peter Carl Adam von Stackelberg (1867-1947). Kaevama määratud moonakad (nimeliselt teada üks isik: Andrus Sonik (Soonik) Viima külast) sattusid tugevale müürile, Suuremõisa tollane krahv – pole selge, kas krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824-1899) või tema poeg, krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg (1863–1909) – sai kaevetöödest teada ning andis korralduse need lõpetada ja auk kinni ajada. Pole teada, kas tollal ka mingeid leide saadi6.

1923. aasta suvel inspekteerisid Valipe kindlustatud hoone aset Theodor Vaas ja Richard Indreko, kes esitasid muistise ala, sh kraavi põhjaliku kirjelduse. Theodor Vaasi tööst võib lugeda ka, et põhjapoolse kõrgenduse (s.o. kindlustatud elamu ala) lääneossa on sõja ajal (1914-1918) kaevatud auk, kust võib jälgida lubjaga seotud valli ehitust, antud osa on pinnasest vaba ka täna7. T. Vaasi valmistatud jooniseid on kasutatud hilisemate uuringute läbiviimiseks (nii 1928 kui 1974. a).

id=86lKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=true] 5 Rußwurm, C. 1855. Eibofolke oder die Schweden an der Küste Esthlands und auf Runö, eine ethnographische Untersuchung mit Urkunden, Tabellen und lithographirten Beilagen, S. 83-84. „Hienhof hat seinen namen von dem heiligen Haine (hio, s. § 93) bei dem Gefinde hio in der Pallowacke, welches 1620 Trulß Johnson zur Urrende hatte, lag nicht weit von Tiesenhafen am Strande, der Insel Hiesaar gegenüber, und gehörte wahrscheinlich seit Jacob de la Gardies Zeit immer mit Grosenhof zusammen. Ungefähr zwei Werst südlich von Grosenhof, 1/2 Werst vom Strande des Meeres, aber früher unmittelbar von demselben bespült, liegen die geringen Überreste eines alten Schlosses Wallipä, an welche sich manche Sagen knüpfen. Wallipä mag früher von Schweden bewohnt gewesen sein, wenigstens klingen die Namen der Anno 1633 unter Walipeh wohnenden Bauern Andrus, Larß, Jenix (Jens), Thomas, Knuter schwedlich. Es findet sich darüber nur die Notiz, das Ewert Delwicks Wittwe, die über 10 Hafen auf Dagö hatte, 1620 das Steinhaus zu Wallipä als Gutswohnung (sätegård) nebst zwei Hafen und zwei wüsten Einfüßlingsstellen besessen habe. Bald nachher scheint das Haus zerstört worden zu sein; den 1633 war Walipeh nur ein Dorf, doch kann man aus den Trümmern noch einigermaßen auf die ursprüngliche Gestalt schließen. Daß eine alte Bauerburg hier gestanden habe, wie vielfach vermuthet ist, wird durch Nichts bestätigt, da die Wälle niedrig und unbedeutend find. Hupel (I, 394) vermuthet, daß hier die im 16. Jahrh. von den Schweden angelegte Schanze Gürgensburg gestanden habe. - In den Kellern von Wallipä soll ein Bauer ein Faß Bier, und ein Knabe einen silbernen Teller gefunden haben. Vgl. § 371.”; seotud pärimusest S. 237 „[---] 5. Die Stelle auf welcher ein Schatz liegt, wird durch allerlei Spukgestalten, Geister und andere Wesen bewacht - So lassen die Geister, welche die in der Burg Wallipä (§ 98) verscharrten Schätze hüten, die Hirtenknaben nicht in der Nähe der alten Wälle schlafen.” [Kättesaadav veebis: http://dbooks.bodleian.ox.ac.uk/books/PDFs/600077537.pdf] 6 Aluve, K. 1993. Eesti keskaegsed linnused, lk. 57; lisaks: Rehepapp ehk rahvausundi ja muistendite andmebaas. 2005. E 55092 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924), intervjueerinud ilmselt Oskar Loorits. „Vallipää mäel olnud vanasti loss. Suuremõisas olevat kaart sellest. Loss olla kahe torniga olnud. Sel ajal olnud meri kuni lossini, nii et laevad sõitnud lossi juure. Viimane lossi peremees olla üks naisterahvas olnud. Vaenlane olla lossi ära häävitanud. Kümme sülda hommikupoole vallist oli veel minu noorepõlve ajal maa-alune käik lahti, mis seestpoolt kividega oli vooderdud. Keegi mees oli sees käinud. Ta sattunud ühte keldri, kus pottkiviahi sees olnud ja näinud taldreku tükke. Suuremõisa valitseja Otto Stakelberg olla kaartid kätte saanud, millel olnud märgitud, kus on varandused peidetud ja hakkand kaevama. Urädnik olla ära keeland. Viima külast Andrus Sonik oli kaevamiste juures olnud.” Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005. [Kättesaadav veebis: http://www.folklore.ee/rehepapp/tekst.php?perpage=25&page=333] 7 Vaas, Th. 1923. Pyhalepa kihelkonna muinasjäänused, lk 13-16. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis.

5 Alusplaani (DWG-joonise) puudumisel on antud joonised ka käesoleva eksperthinnangu jooniste koostamise üheks lähtekohaks. 1928. aastal teostas Valipel arheoloogilisi uuringuid Eerik Laid. Nelja ruutmeetri suurune proovišurf kaevati kolmest künkast keskmisele, kus märkimisväärne kultuurkiht puudus. Samuti tehti proovikaevand lõunapoolseima künka harjale, kus kultuurkihti ei tuvastatud8. Samal aastal andis Eerik Laid teada 1925. aasta kevadel, enne „muinasjäänuste kaitseseaduse maksma hakkamist” Vallimäel toimunud varanduseotsijate kaevamistest kindlustatud elamu asukohal – kaevatud oli 2 x 1,6 m suur ning pea 1,4 m sügav auk9. 1930. aastal kirjeldas Paul Johansen põhjalikult artiklis „Analecta estonica” Rootsi arhiivides leiduvate mitmete säilikute alusel väikest kindlust Vallipääl, mis arhiivandmete järgi on rajatud rootslaste poolt 1576. aastal varasemale (kindlustatud?) mõisakohale ning mida kutsuti ka Jürgensburgiks või Wallipää slottiks. Väidetavalt taheti Valipele rajada linnus juba 1254. aastal.10 Mõnekümne aastase pausi järel hoogustus taaskord Valipe uurimine ning 1965. aastal külastas seda Udo Hermann, kes kirjeldas ja plaanistas nähaolevad varemed (eelkõige mõisahoone varet) ning esitas kasutadaolevaid vahendeid arvestades suhteliselt põhjaliku ajaloolise tutvustuse11. Järgmised teaduslikud uuringud Valipel toimusid 1974.-1975. aastal, kui Jaan Tamm viis läbi väikesemahulised kaevamised Valipel paikneva muistise täpsemaks identifitseerimiseks ja dateerimiseks12. 1974. aastal kaevati 17 väikest ning 1 suurem šurf põhjapoolseimale künkale. Esimesel aastal usuti, et kindlustatud hoone müüride paksus oli 2,5 m, kuid järgmise aasta augustis saadud andmed lükkasid selle väite ümber. Vundamendi paksus ei ületa 1,5 m, jäädes pigem 1,2-1,3 m kanti. Samuti leiti 92 cm laiune keerdtrepp, mille astmed olid suhteliselt kõrged (24-34 cm).13

Kokkuvõtvalt on Valipe kindlustatud elamul teadaolevalt toimunud 6 eriaegset kaevamist (mõningad neist näha joonisel 2):  19. ja 20. sajandi vahetus – Suuremõisa parun; lõpetati Suuremõisa krahvi nõudmisel; täpne asukoht ebaselge, ilmselt põhjapoolseimal künkal  I MS aeg (1914-1918) – ?; põhjapoolse kõrgenduse lääneosas  1925. a kevad – varanduseotsijad; põhjapoolse kõrgenduse läänepoolse osa keskosas 8 Laid, E. 14.11.1928. Kaevamine Pyhalepa khks Suuremõisa v. asuval „Vallimäel” 5. VII 28. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis. 9 Laid, E. 1928. Inspektsiooniaruanne. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis. 10 Johansen, P. 1930. Analecta estonica - Ajalooline Ajakiri, 1930, 4, lk 207-215. [Kättesaadav veebis: http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15268] 11 Hermann, U. 1974. Vallipää. - Ajalooline uurimus Eesti NSV territooriumil paiknevate oletatavate vasallilinnuste ja kindlustatud mõisamajade kohta. III köide, lk 120-123. ERA. T-76.1.1792. [Kättesaadav veebis: ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0001790.pdf] 12 Tamm, J. 1974. Vallipää vasall-linnuse väliuurimiste aruanne. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee Vabariiklik Restaureerimisvalitsus. ERA.T-76.1.2003 [Kättesaadav veebis: http://register.muinas.ee/? menuID=archivalmaterial&action=view&id=4404] 13 Aluve 1993, lk 57.

6  1928. a – Eerik Laid; keskmise künka harjal, lõunapoolseima künka harjal  (1965 – Udo Hermann; maapinnal jälgitavate vormide plaanistamine)  1974-1975 – Jaan Tamm; uurimistööd põhjapoolseimal künkal  2014 – OÜ Agu EMS; šurfid kindlustatud elamuhoonet ümbritseval alal ning keskmisel ja lõunapoolseimal künkal

Viited Valipe maalinnale esinevad kõikides Hiiumaa ajalugu tutvustavastes populaarteaduslikes kogumikes. Enamasti räägitakse esmamainimisest 16. sajandil, vähesest infost rajamisaja kohta ning Valipest kui foogti asukohast 1570. aastal. Samuti mainitakse Valipe lähedal 16.-17. sajandil asunud sadamat14. Piirkonnas kasutatud kohanimena esineb selles kandis Muhusadam ning 1687. aastal on merega seonduvalt mainitud Valipe all asuvana Sayneauk Päsk-i, mida Marje Kallasmaa on tõlgendanud säinalõukana15. Valipet on peetud ordu keskuseks saarel, kus valitses kirjalike allikate andmetel landsknecht väheste abijõududega – abilise, tõlgi ja perenaisega. 1564. aastal kuulus Valipe mõisa juurde 2 adratalu ja 3 üksjalga. Valipe mõisa on nimetatud „pärandatavaks eramõisaks“16. 1989. aastal välja antud kogumikus leiti, et varem rauaaegseks maalinnaks peetud Valipe rajamisaeg on hilisem, kuid siiski jätkuvalt väga ebamäärane17. Ajalooportaal Histrodamus esitab viiteta väite, et Valipe kindlustatud elamu hoone oli kasutusel 18. sajandi alguseni18.

Asukoht Valipe kindlustatud elamu varemed asuvad Hiiumaal Pühalepa vallas Valipe külas Hansu maaüksusel (63902:001:0042) kinnikasvanud merelahe kaldal. Kindlustatud elamu varemed jäävad linnulennul sadamast umbes 4,7 km edelasse, Suuremõisa kirikust 2,2 km lõunasse. Valipe karjamõis, mis on olnud kindlustatud elamuhoone „järglane”, on pärandkultuuri kaardil märgitud kindlustatud elamust 45 m kaugusele kirdesse19 ning uurimistulemuste põhjal võib väita, et seal on tõepoolest paikenud suurem hoone (vt Joonis 2, šurfid 4-8). Kindlustatud elamu asub kolmest kõrvuti paiknevast seljandikust põhjapoolseimal. Ala piirab inimkäega vormitud kraav (90- kraadine nurk), mis lõpeb kividega vooderdatud allikaga, vaid läänekülg on avatud, kuigi sealgi leidub kraavijäänukeid ning vesisem ala (vt Joonis 2). Piki mainitud kraavi põhjapoolset osa 14 Jalasto, H. 1960. Hiiumaa, lk 30.; Mäeumbaed, V.; Rebassoo, H.-E. 1973. Siin- ja sealpool maanteed, lk 6-7.; Väin, H. 1986. Mööda Hiiumaad, lk 13-14.; Kauber, M. 1992. Siin- ja sealpool maanteed, lk 26-27.; Ülevaino, R. (toim.). 2003. Hiiumaa ringteed, lk 19-21. 15 Kallasmaa, M. 2010. Hiiumaa kohanimed, lk 152, 238. 16 Toomsalu, H. 1978. Hiiumaast ja hiidlastest, lk 32, 34. 17 Lõugas, V. 1989. Arheoloogiga Eestimaa teedel, lk 163-164. 18 Histordamus. 2010. Valipe kindlustatud mõisahoone. [Kättesaadav veebis: http://www.eestiajalugu.ee/? event=Show_event&event_id=3575&layer=219&lang=est#3575] 19 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Valipe karjamõis (639:MTH:001). [Kättesaadav veebis: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=538631944]

7 jookseb loode-kagusuunaline kiviaed, mis kinnikasvanud merelahe kaldal katkeb20. Antud aed on arvatavasti jätk ligi 2 kilomeetrisele pärandkultuuri objektiks loetud kiviaiale (639:AED:002 21), mis jääb 139 m kaugusele loodesse. 700 meetri kaugusel asub ka Valipe telliselööv, millest on säilinud savikarjäär (639:SAT:00222). Kindlustatud elamu varemed jäävad L-Est koordinaatidele X=6524358 Y=440376.

Teostatud tööd ja tulemused Eksperthinnangu koostamiseks kaevati Valipe kindlustatud elamu ümbrusesse 10 šurfi ning puhastati trepikäik puujuurtest ja noorest võsast. Kolm šurfi (1, 9, 10) olid otseselt seotud kindlustatud elamuga. Kõikides neist tuvastati põlengu jälgi ning sütt ja põlenud kerisekivide katkeid. Šurfi 1 profiilis paljandus inimtekkeline vallitaoline ehitis, mis oli küll küllaltki madal, aga siiski ka palja silmaga mingil määral maastikul jälgitav. Kõik kaevatud šurfid oli leiuvaesed või -tühjad, väljaarvatud šurf 10, mis oli rajatud vahetult kindlustatud elamu jalamile. Sealt saadi 16.- 17. sajandisse dateeruvad klaas- ja keraamiliste anumate katkeid (AI 7284, vt Foto 1, kõik leiud v.a. AI7284:33, mis on šurfist 8). Šurfid 4-8 andsid tunnistust hilisemast hoonest kindlustatud elamu läheduses, mis on seotud otseselt või kaudselt telliste tootmisega, seoses suure hulga põlenud telliste ning pinnase söestunud iseloomuga. Antud kohal on ilmselt paiknenud Valipe mõis. Eksperthinnangu koostamise käigus saadud suulise teate järgi on antud kohal suurel hulgal telliseid olnud näha veel 20. sajandi keskpaigas. Šurfid 2 ja 3 rajati kontrollimaks eelnevate uurijate seisukohta, et lõunapoolsematel seljandikel jäljed elutegevusest puuduvad. Kaevamistulemused kinnitasid seda. Lisaks pöörati eksperthinnangu valmimiseks teostatavatel töödel tähelepanu ka 1970. aastatest katmata trepikäigu puujuurtest puhastamisele, mis olid hakanud mälestist kahjustama (vt Foto 2).

Üldseisukord ja hooldusaste Kogu Valipe kindlustatud elamu kaitsealune ala on metssigade poolt tugevasti läbi tõngutud (vt Foto 3), mis tegi praktiliselt võimatuks silmaga hinnata maapinna loodusliku või inimtekkelisi tunnuseid. Mälestise ala on võsast puhastatud ning lihtsasti ligipääsetav. Varemete seisukord on hea.

Vastavus kultuurmälestise tunnustele

20 Vt nt Laid 1928, joonis 1 – foto, mis on tehtud kinnikasvanud merelahelt (fotol veel madal sopp) suunaga küngaste poole. 21 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Kiviaed (639:AED:002). [Kättesaadav veebis: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=-1003031944] 22 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Telliseahi (639:SAT:002). [Kättesaadav veebis: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=-215631944]

8 Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kaitsevööndi ettepanek Kaitsevöönd võib eksperthinnangu alusel jääda samaks, kuigi õigem oleks selle lõunapiir piirata kinnikasvanud merelahega, nii et ka laht jääb kaitsevööndi osaks. Kuna kogu kaitsevööndialust ala ei ole läbi uuritud, võib nõustuda ka tänaste piiridega (vt Joonis 3).

9 1.2. Kootsaare Jeerusalemma kivilabürint (reg nr 8911)

Sissejuhatus Eksperthinnangu eesmärgiks on selgitada välja Kootsaare kivilabürindi suurus ning seisukord ja puhastada labürint aja jooksul ladestunud männiokastest, samblast ja kamarast. Kivilabürint asub 100% maatulundusmaal.

Ajalooline ülevaade Esmakordselt on teaduskirjanduses Kootsaare labürinti mainitud 1978. aastal ilmunud artiklis23, mille autorid käisid väidetavalt 1981. aastal seal välitöödel ning kohaliku elaniku juhendamisel leidsid ühe hästi säilinud labürindi ning ühe hävinenud labürindi. 1984. aastal, kui Hiiumaa Muuseum sai teate Kootsaare ninal paiknevast kividest moodustisest „meremehe mängud”, asuti objekti põhjalikumalt uurima. Oskar Kaibald (1911-1989) oli kuulnud, et tegu on laevahukust pääsemise puhul rootsi noormehe poolt kodumaa mälestuseks ehitatud labürintidega – üks suurem, Jeerusalemma nime kandev ning kaks väiksemat. 1986. aastal toimusid Jeerusalemma labürindil arheoloogilised tööd, Urmas Seliranna juhtimisel puhastati labürint välja ning plaanistati24. 1992. aastal käsitleti Kootsaare labürinti ka ajakirjas „Eesti Loodus”, kus esitati labürindi rekonstrueeritud joonis25 (1986. a ja 1992. a joonis – vt Joonis 4 ja Joonis 5). TLÜ Arheoloogiaarhiivis viited Kootsaare labürintidele puuduvad, küll on mainitud Kootsaare talu maadel pikkade ja korrapäraste ridadena koonduvaid raudkive, mis olevat endiste, maalt välja saadetud rootslaste põldude peenrad26.

Kootsaare kohanime on esimest korda mainitud 1798. aastal Mellini atlases „Kozarsche Spitze” all (Kootsraots, Kootsaare poolsaar)27, kuid täpsemad andmed Kootsaare kivilabürinti eeldatava rajamisaja kohta puuduvad. Selle dateerimine on leidude jms puudumisel suhteliselt keeruline. Urmas Selirand on pakkunud, et kui seostada labürinti rootsi asundusega Hiiumaal, peaks labürint olema rajatud enne 1781. aastat, mil rootslased Ukrainasse küüditati28. Uurimistulemused on näidanud, et valdav enamus Põhja-Euroopas avastatud labürintidest on ehitatud 1500.-1650.

23 Rahi, M.; Viik, T. 1978. Kivilabürindid Eestis. - Eestis Loodus, mai 1978, lk 315-317. 24 Kraft, J.; Selirand, U. 1990. Labyrinths in . - Caerdroia, nr 23, lk 32-37. [Kättesaadav veebis: http://labyrinthos.net/estonia] 25 Selirand, U.; Kraft, J. 1992. „Meremeeste mängud” ja teised Eesti kivilabürindid. - Eesti Loodus, nr 4, lk 240. 26 Laid, E. 1923. Reigi kihelkunna muinasjäänused, lk 65. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis. 27 Kallasmaa, M. 2010. Hiiumaa kohanimed, lk 91. 28 Kraft & Selirand 1990.

10 aastal.29 Kootsaare kivilabürint on ilmselt neerutüüpi (ka: kahe spiraaliga tüüp; Läänemere tüüp) labürint, kuigi pole välistatud, et tegemist on klassikalise ehk kreeta labürindiga. Põhja-Euroopas olid viimased tuntud juba enne kristluse levikut, kus see motiiv esines hiljem sageli kirikutes. Enim on neid leitud Rootsist, mistõttu usutakse, et tegemist on labürintide lähtepiirkonnaga Põhja- Euroopas. Põhjalik ajalooline ja tüpoloogiline ülevaade kivilabürintidest on esitatud Aegna labürindi arheoloogiliste uuringute aruandes, mida kasutati ka antud eksperthinnangu koostamisel.30 Teooriaid kivilabürintide rajamise, nimekujude (troojalinn, babülon, neitsiring, hiiglase aed, Püha Peetri mäng jm) ja otstarbe kohta on esitanud oma magistritöös Kristin Ilves, kes seostab neid suulisele pärimusele toetudes merendusliku ja maagilise funktsiooniga – kalaõnn, ilmastiku muutmine. Samuti on labürintides mängitud31.

Asukoht Kootsaare kivilabürint reg nr 8911 asub Hiiumaal Hiiu vallas (end Kõrgessaare vald/Reigi khk) Kootsaare poolsaarel Reigi külas Uustalu maaüksusel (39201:004:0545) ning seda on kutsutud Jeerusalemmaks (vt Joonis 1). See asub kadakate vahel umbes 280 meetri kaugusel merest ning 160 meetri kaugusel Kootsaare jäänukjärvest, umbes 2,5 m samakõrgusjoonel, lagedal väljakesel, mis vastab täpselt labürindi mõõtmetele. Servades on mõned vanemad männid ja kadakad. Kogu ala, sh labürint on metsaadraga 1975. aastal üle küntud, mistõttu on see vagudega kaetud. Kootsaare kivilabürint jääb linnulennul Reigi koolimajast (reg nr 23478) ja juustukojast (reg nr 23480) 3,5 km põhja poole ning Kärdla piirist umbes 13,5 km kaugusele kirdesse (mööda maanteed 15,5 km). 1,9 km kaugusele edelasse jääb Kootsaare kabeli ja kabeliaia („Marguse põld”) oletatav ase, mis asub Rootsi külas Kaplimäel (reg 8934), kust on väidetavalt leitud palju (põlenud) inimluid, 17.-18. sajandi münte ja muid leide32. Kootsaare labürindist 470 m lõunas asub pärandkultuuri objekt „Kootsaare kiviaed”, mis on väga hästi säilinud nelinurkne kiviehitis (ka aerofotol jälgitav). Kivilabürint on ligikaudu L-Est koordinaatidel X=6543429.2 Y=413297.

Teostatud tööd Objekt puhastati samblast, rohust ja mõnes kohas ka mullakamarast. Osaliselt olid labürinti

29 Sjöberg, R. 1996. Lichenometric Dating of Boulder Labyrinths on the Upper Norrland Coast of Sweden. - Caerdoia, nr 27, lk 10-17. [Kättesaadav veebis: http://www.labyrinthos.net/lichoenometry.html] 30 Püüa, G.; Nurk, R. et al. 2009. Aegna saarel Eerikneemel asuva kivilabürindi arheoloogilised uuringud 2009. aastal. Aruanne, lk 8-16. 31 Ilves, K. 2003. Merenduslikkus maastikus ja kultuuris. Merenduslik kultuurmaastik läbi kommunikatsioonimuististe. TÜ magistritöö, lk 86-97. [Kättesaadav veebis: http://www.arheo.ut.ee/thesis-list/? type=theses&thesis_type=7&searchstr=Ilves] 32 Kaskor, V. (koost.). 2013. Hiiumaa kalmistud, lk 166.; Laid, E. 1923. Reigi kihelkunna muinasjäänused, lk 61-62, 68-69. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis.

11 ümbritsevate kadakate ja mändide oksad vajunud kummargile labürindi kohale, mis raskendas veidi puhastustöid. Labürindi servadest läbi tunginud noored kadakavõrsed eemaldati, et vältida objekti hilisemat kinnikasvamist. Metallidetektor andis signaale põhjakülje välimise ringi kivide juures (all), labürindi lõhkumise vältimiseks antud signaale järgi ei kontrollitud. Kootsaare kivilabürindil (reg nr 8911) teostatud mõõdistustulemuste järgi on labürint ovaal, mille mõõdud on 7,84 x 6,2 m (vt Joonis 6; Foto 4 ja 5).

Üldseisukord ja hooldusaste Mälestis on suhteliselt kergesti maastikul leitav ning hästi säilinud. Mõningad kivid asuvad lahtiselt valedes kohtades (Joonisel 4 märgitud punasega), teised on oma kohalt aja jooksul kaduma läinud. Mälestise infotahvel on täielikult amortiseerunud.

Vastavus kultuurmälestise tunnustele Kivilabürint - Arheoloogilise kultuurkihi või konstruktsiooni elementide olemasolu.

Kaitsevööndi ettepanek Kuna objekti piiravate kadakate all võib leiduda veel vähemalt üks kiviring, on oluline hõlmata kivilabürindi otsese alana ka selle välispiirides kogu ulatuses vähemalt ühe meetri laiune ala. Kaitsevööndi ettepaneku kaardil (vt Joonis 7) on esitatud kaitsevöönd umbes 25 m raadiusega alana teadaoleva labürindi ümber. Nii kaugel paikneb labürint ka kõrvaljooksvast teest.

12 1.3. Kootsaare kivilabürint (reg nr 8912)

Sissejuhatus Eksperthinnangu eesmärgiks oli selgitada välja arheoloogilise objekti olemus ning ulatus ja vajadusel objekt puhastada. Maaüksus on 100% maatulundusmaa.

Ajalooline ülevaade Kootsaare väiksemat kivilabürinti (reg nr 8911) sooviti samuti 1984. aastal läbiviidud uurimistöö käigus kaardistada, kuid selle ja teise väiksema labürindi leidmine ebaõnnestus. 1990. aastal üritati seda uuesti teha, kuid 1984. aastal vaadeldud kivihunnikud osutusid vaid kivihunnikuteks, suudeti tuvastada vaid ühe kivirea kulgemine33, mille juurde on pandud ka arheoloogiamälestise tähis. Labürindi loetamatust korratakse ka kahes teises väljaandes34.

Asukoht Kootsaare kivilabürindiks reg nr 8912 määratud ala asub Hiiu maakonnas Hiiu vallas Kootsaare poolsaarel Reigi külas Altmäe maaüksusel (39201:004:1040) (vt Joonis 1). Esmapilgul tuvastamatu, samuti asukohta raske leida, sest teerada on võsastunud (kadakad, kibuvitsad). Arheoloogilise mälestise tulp asub umbes 93 m kaugusel lõunas esimesest, kergesti jälgitavast labürindist (reg nr 8911; vt Foto 6). Seega on antud objekt linnulennul Reigi koolimajast (reg nr 23478) ja juustukojast (reg nr 23480) 3,4 km põhja pool ning Kärdla piirist umbes 13,4 km kaugusel kirdes (mööda maanteed 15,4 km). L-Est ligikaudsed koordinaadid X=6543336.7, Y=413353.4.

Teostatud tööd Kuna maapinnal ei olnud labürint jälgitav, üritati tuvastada selle asukoht ja ulatus. Selleks käidi labidaotsaga süstemaatiliselt läbi kogu lagendik, mida piirasid männid-kadakad. Seal, kus avastati kivide olemasolu, pinnas eemaldati.

Üldseisukord ja hooldusaste Kaevamis- ja puhastustööde tulemusel on kindel, et arheoloogiamälestise tulbaga tähistatud ala puhul ei ole tegemist labürindiga ega planeeritud labürindiga, sest alalt leiti ainult 3-4 kivi, mil

33 Selirand, U.; Kraft, J. 1990. Labyrinths in Estonia. - Caerdroia, nr 23, lk 32-37. [Kättesaadav veebis: http://labyrinthos.net/estonia] 34 Püüa, G.; Nurk, R. et al. 2009. Aegna saarel Eerikneemel asuva kivilabürindi arheoloogilised uuringud 2009. aastal. Aruanne, lk 8-16; Püüa, G.; Nurk, R. Et al. 2010. Archaeological documentation of the Eerikneeme stone labyrinth on the Island Aegna. - Archaeological Fieldwork in Estonia 2009, pp 109-122.

13 puudus üksteisega igasugune seos. On võimalik, et tulp ei asetse kohal, kus 17.-21.07.1990 Urmas Selirand ja John Kraft kaevetöid korraldasid.

Vastavus kultuurmälestise tunnustele Puudub.

Kaitsevööndi ettepanek Ettepanekut ei esitata.

14 1.4. Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906)

Sissejuhatus Eksperthinnangu eesmärgiks oli selgitada välja arheoloogilise objekti olemus (sh ajalugu) ning ulatus ja vajadusel objekt puhastada. Maaüksus on 100% maatulundusmaa.

Ajalooline ülevaade Objekti autor on maa-omanik (s 1951, neiupõlvenimi ), kelle ema ( ; neiupõlvenimi ) elas mingi osa oma elust Reigis, Kootsaare labürindi lähistel. Elades Kaibaldis, õpetas ta oma lapsi ajaviiteks Kootsaare labürindi eeskujul labürinti laduma. Kokku laoti koos emaga üks labürint, iseseisvalt veel kaks labürinti. Ühe juurde neist on segastel asjaoludel pandud arheoloogiamälestise tulp. Labürindid on valminud umbes 1955. aastal, kui mudilase-eas oli jäetud karja valvama ja ta igavuse peletamiseks labürinte ladus. Labürintide ladumiseks kasutas ta läheduses paiknenud vundamendivaret, milleks oli ilmselt tänasel päeval pärandkultuuri objektina arvel tuuliku vare – 392:TUV:00735. Kohas, kus labürint asus, on olnud ka näiteks kartulipõld. Hiljem elas kinnistul Maire Paljase vanaonu pojapoeg, kellel puudus labürintide kohta informatsioon. Labürindi autori sõnul pole temaga muistisega seoses varem ühendust võetud.

Asukoht Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906) asub Hiiumaal Hiiu vallas (end Kõrgessaare vald/Reigi khk) Kanapeeksi külas Kaibalde maaüksusel (39201:004:3750) sisemaal Kaibaldi nõmme ja Määvli raba serval (vt Joonis 1). See on söötis põllumaal, endisest Feliksi talust (Feliksi mü 39201:004:4340, 100% elamumaa) ehk Kaibaldi (Kaivapeld, Kaivapalu) metsavahikohast (392:VKK:01036) 125 meetri kaugusel kagus, mis tänaseks on maha jäetud ning mille hooned on enamjaolt lagunenud. Labürindi tähis asub geodeetilisest punktist Kaibaldi (nr 4519), mille kõrgus ü.m.p. on +19.94, lõunas umbes 1,5 meetrit madalamal geodeetilise punkti läheduses. Geodeetiline punkt asub vana tuulikuaseme kõrval (392:TUV:007). Kanapeeksi labürint jääb Kärdla linnapiirist linnulennul 5,35 km edelas (piki õue-, kruusa- ja maanteed 12,37 km). Kivilabürint asub ligikaudu L-Est koordinaatidel X=6535767.5 Y=423528.6.

35 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Tuuliku koht (392:TUV:007). [Kättesaadav veebis: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=2082831940] 36 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Kaibalde metsavahikoht (392:VKK:010). [Kättesaadav veebis: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=417931940]

15 Teostatud tööd Esmalt viidi läbi visuaalne inspektsioon selgitamaks objekti seisukorda. Seejärel teostati objektil kaevetöid (vt Foto 7) labürindi kivide asetuse tuvastamiseks ning objekti suuruse määramiseks. Samuti intervjueeriti objekti autorit kohapeal ning telefoni teel.

Üldseisukord ja hooldusaste Esmasel inspektsioonil tuvastati, et kogu ala on metssigade poolt tugevasti läbi tõngutud, sh mälestis. Hilisemad kaevetööd tõestasid, et antud kohal paiknenud struktuur on täielikult hävitatud ning on eristamatu ümbritsevast kivisest söötis põllumaast, mis on samuti üles tõngutud. Ühtses rivis paiknes veel vaid mõni hulk kive.

Vastavus kultuurmälestise tunnustele Puudub. Objekti autor ei ole huvitatud oma kätetöö määratlemisest arheoloogilise objektina.

Kaitsevööndi ettepanek Ettepanekut ei esitata.

16 1.5. Pelgupaik „Saunaseljamägi“ (reg nr 8901)

Sissejuhatus Eksperthinnangu eesmärgiks oli selgitada välja arheoloogilise objekti asukoht, olemus (sh ajalugu) ning ulatus ja mälestise tunnused (sh proovišurfide kaevamise teel). Maaüksus Veskimetsa on 100% maatulundusmaa ning ETAK ID 3318514 on puistu.

Ajalooline ülevaade 1923. aastal inspekteeris Saunaseljamäge Eerik Laid. Kahjuks on just antud inspektsiooniaruandest kaduma läinud Saunaseljamäe kaart. Tema järgi on tegemist 1-1,5 m kõrguse edela-kirde suunalise loodusliku kruusakühmuga, mis asub pehme vesise heinamaa (Aadu-Simu ja Tehva-Johannese heinamaade) keskel. Idas on ta seotud madala seljandikuga, mis ulatub Muda külani. Seljandikul, eriti põhjaosas oli näha 2 m diameetriga, 20-50 cm sügavaid lohke, mille vahele jäävad kivihunnikud meenutavaid kalmeid. 1860. aastatel olevat mäelt leitud katla keti osi. Väidetavalt peitusid siia vanasti sõdade ajal kohalikud elanikud, elades maa sisse rajatud saunades. Mäe kirde ja edelaotsal paiknesid 1923. aastal heinaküünid. Samuti on Laiu teate järgi Saunaseljamäe lähedal Põlluseljal ahjuvaresid, mida inspektsiooni ajal ei suudetud leida.37 Tinglikult võib Saunaseljamäge seostada ka katkulugudega Muda külast38. Kogumikus „Siin- ja sealpool maanteed“ on Saunaselja mägi dateeritud II a.t. pKr39.

2000. aastatel läbi viidud Muinsuskaitseameti inspektsioonide tulemusel selgus, et objekti asukohaks määratud GPS punkt on vale (vana asukoht: Toimaste mü 17501:002:3260). Vaatamata korduvatele katsetele, ei suudetud objekti asukohta leida. 2011. aastal küsitles Dan Lukas kohalikke elanikke – Helju Hõim, Eike Soomsalu ja Juta Toomla olid Saunaseljamäest kuulnud, kuid ei teadnud, kus see asub. Valgu küla ajaloohuviline Priit Stranbergi väitel on tegemist nõukogude ajal tähistatud kalmistuga, mis metsaveoga on maatasa sõidetud. Tema väitel võib metsa alt leida veel

37 Laid, E. 1923. Emaste kihelkunna muinasjäänused, lk 9-10. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis. 38 ERA II 189, 10/11 (3) < Emmaste khk., Emmaste v., Harju k., Kopliotsa t. - Enda Ennist < Liisa Einvaht, s. 1870 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras. „Seda Hiiumaad on kaks korda nälg ja kaks korda katk puhtaks teind. Muda külas Mihklil olnd akned ja uksed kinni pandud ja inimesed olnd kõik toas põlvili maas ja palund, tuli põlend ööd kui päävad. Keegi põle julgund toast välja minna, aga üks vanaeit olnd siis nii julge, et käind väljas loomi söötmas, aga ta ust põle julgund lahti teha, aknast käind sees. Hallid poisid keind rinki, keda kepiga puudutand, see surnd. See vanaeit, kes väljas keis loomi toimetamas, see kuulnd, kudas kaks halli poissi suure all rääkind: "Kus puutus, sinna jähi. Me tulime Valgu poolt. Siin kange nutt, siia maksa sisse minna." See rahvas jäändki Mihklile järele. Pärast seda hakatud surnuid matma, kus keegi maas, sinna tehtud auk ja pandud mulda.” 39 Mäeumbaed, V.; Rebassoo, H.-E. 1973. Siin- ja sealpool maanteed, lk 42.

17 sütt ja anumate kilde. Samuti on teada, et Saunaseljamäe lähedal asus metsavendade punker.40

Asukoht Saunaseljamägi asub Hiiumaal, Emmaste valla, Muda külas (vt Joonis 1) kahe maaüksuse piiril – väiksem osa sellest jääb Veskimetsa maaüksusel (17501:002:1450) ning suurem osa puistule ETAK ID 3318514, mis ei oma maaüksuse tunnust. Saunaseljamägi paikneb umbes 52 meetri pikkusel loode-kagusuunalisel looduslikult kruusasel seljandikul (kuigi kirde-edela osa on tõesti samuti eristuv), mis on reljeefkaardil kergesti jälgitav ning ümbritsevast, liigniiskest alast keskmiselt 1,5 meetrit kõrgem (vt Joonis 8). Seljandik on raskesti ligipääsetav, kuigi mitte kaugel sellest jookseb metsaveotee. Seljandikul kasvab paar suuremat, vanemat puud, muidu on ala täiesti lage (v.a. vaarikavõsa; vt Foto 8). Samuti on jälgitavad kaks hooneaset (metsheinaküünid). Saunaseljamägi jääb Muda küla keskusest 1,74 kilomeetrit edelasse41. Objekti lähistel on 3 suuremat pärandkultuuri objektidena arvel kruusa- ja liivakarjääride-ala – (368:KAR:00142), 1,36 km Saunaseljamäest kirdes; Muda karjäärid (175:KAR:00443), 1,79 km idas ja karjäär (175:KAR:00544) 1,74 km Saunaseljamäest kagus. Saunaseljamägi on Emmastest linnulennul 7,15 km põhjas ning Käinast 12 km edelas. Jahimeeste kõnepruugis kannab mets, kus seljandik paikneb, Bermuuda nime ning nimele vastavate tunnuste tõttu seal näiteks ajujahti ei peeta45. Objekti ligikaudsed L-Est koordinaadid on X=6515319.2; Y=418948.9 (58° 46' 11.22" N, 22° 35' 56.24" E).

Teostatud tööd Tööde teostamise alguses oli teada objekti ligikaudne asukoht, kuid kohalike ja vabatahtlike abiga sai tuvastatud objekti tegelik asukoht. Kuna objekti otsimine Muinsuskaitseameti registris esitatud kaardi alusel ebaõnnestus, intervjueeriti mõningaid Muda külaga seotud inimesi, kellel võiks olla keskmiselt enam informatsiooni kohalike paikade kohta. Esmane info saadi Valgu kunagiselt

40 Info pärineb Muinsuskaitseameti Hiiumaa objektide inspekteerimise dokumendiks, mille aruande autor sai 41 Objektile pääsemiseks tuleb suurelt teelt keerata vasakule, sõita kruusatee ning põllutee kogupikkuses lõpuni, kuni jõutakse metsanurgani. Sealt läheb tuldud tee mõistes paremat kätt metsaveo rada. Piki rada liikudes tuleb peagi ületada /Tülli kraav ning jätkata sama rada. Peatselt kraavi ületamise järel jääb vasakut kätte teed noorte kuuskede all metsavendade punkri ala, liikudes veidi edasi, jäävad paremat kätt haiged kuused (kasvudega tüvedel). Siit tuleb jätkata veel õige natuke, kuni vasakul küljel on ümbritsevast metsast veidi lagedam ala, mille taga paistab raielank. Siit on näha, et tee teeb jätkudes käänaku. Paremale teeservale jääb vaarikavõsane ala, mis tuleb läbida (ca 20 m) ning taaskord ületada Prassi/Tülli kraav. Liikudes otse edasi ca 40 m üle veidi vesisema ala, jõutakse seljandikule, kus on püsti vana mälestise tähis. 42 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Ligema kruusakarjäär (368:KAR:001). [Kättesaadav veebis: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=1322659565] 43 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Muda karjäärid (175:KAR:004). [Kättesaadav veebis: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=-1357431937] 44 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Ulja karjäär (175:KAR:005). [Kättesaadav veebis: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=531937] 45 Suuline info Aivar Kiibuselt, 3.05.2014.

18 postiljonilt Helme Vähejausilt (s 1941; neiupõlvenimi Pao), kes kontakteerus Virve Lülliga (s 1944; neiupõlvenimi Muda), kellelt saadi info mälestise tähistamise kohta nõukogude ajal tema isa abiga, kuid kes teadis vaid selle ligikaudset asukohta. Vahur Vähejausil (s 1967) õnnestus saada infot Muda küla elanik Aivar Kiibuselt (s 1977; +372 51 727 30), kes teadis objekti täpset asukohta (samuti läheduses, paarsada meetrit põllule lähemal paikneva metsavendade punkri aseme asukohta, mille vundament on tänaseni teeraja keskel jälgitav) ning kes selle ka kätte näitas. Esmased proovišurfid objektil kaevasidki Monika Reppo juhendamisel Vahur Vähejaus ja Aivar Kiibus. Lisaks kaevati hiljem 3 lisašurfi ja puhastati hoonejäänuseid, mille plaanistamiseks kasutati objekti keskel paiknevat vana saarepuud (vt Foto 9).

Üldseisukord ja hooldusaste Saunaseljamägi eristub muust metsast silmnähtavalt kõrgema ja kuivema alana. Jälgitavad on kahe hoone ning ühe (kahe?) veevõtukoha asemed. Objekti üldseisukord on hea/väga hea. Olemas on arheoloogiamälestise tähis, kuid see on amortiseerunud (vt Foto 10).

Vastavus kultuurmälestise tunnustele Kuigi kaevatud šurfidest pelgupaiga informatsiooniga kattuvaid andmeid ei saadud, v.a. inimtegevusega seostatav põlengukiht söetükkidega46, tuleb silmas pidada, et uuriti vaid piiratud osa seljandikust (vt Joonis 9), mis ei välista pelgupaiga paiknemist antud alal, mis maastikuliselt on selleks ilmselgelt sobiv ning muust metsast, mis on äärmiselt liigniiske, väga kindlalt eristuv.

Kaitsevööndi ettepanek Seoses viidetega võimalikele inimluu- ja keraamikaleidudele antud objekti ümbritseva metsaalal, mida küll ei suudetud esmasel metsaala kontrollimisel kinnitada, soovitatakse siiski kaitsevööndina soovitatakse lähtuda alast, mis on märgitud eelpooltoodud joonisel (vt Joonis 8), mis on ligikaudu 200 m x 200 m suurune ala.

46 Loe täpsemalt: Reppo 2014, lk 14-15.

19 2. Illustratsioonide nimekiri 2.1. Joonised Leht Nimetus 1. Joonis 1. Aprillis ja mais 2014 vaadeldud muinsuskaitsealuste arheoloogiaobjektide asukohad (1-5) Hiiumaa kultuurimälestiste kaardil. Redigeeritud mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiregistrist. M 1:200 000.

2. Joonis 2. Valipe kaevandite asendiplaan reljeefkaardil. Redigeeritud mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiregistrist. M 1:500.

3. Joonis 3. Valipe kaitsevöönd. Maa-ameti ja Muinsuskaitseameti väljavõte. Kalle Langi ja Ants Kraudi määratud mälestise kaitsevöönd. M 1:5000.

4. Joonis 4. 1986. aastal kaevatud labürindi plaan. Selirand, U.; Kraft, J. 1990. Labyrinths in Estonia. - Caerdroia, nr 23, lk 32-37. [Kättesaadav veebis: http://labyrinthos.net/estonia]

Joonis 5. Kootsaare labürint. Illustratsioon: Selirand, U.; Kraft, J. 1992. „Meremeeste mängud” ja teised Eesti kivilabürindid. - Eesti Loodus, nr 4. Rekonstrueerinud Urmas Selirand, joonistanud Meeli Pauska. - Ei saa nõustuda joonisel näidatud põhjanoolega, mis labürindi paiknemist maastikul arvestades peaks olema NE ehk kirdesuund.

5. Joonis 6. Kootsaare labürint (reg nr 8911). M 1:40.

6. Joonis 7. Kootsaare labürindi kaitsevööndi ettepanek. Redigeeritud mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiregistrist. M 1:507.

7. Joonis 8. Saunaseljamäe asukoht ja kaitsevööndi ettepanek Maa-ameti reljeefkaardil. Mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiregistrist. M 1:5000.

8. Joonis 9. Saunaseljamäele kaevatud šurfide asendiplaan. M 1:200

2.2. Fotod Leht Nimetus 1. Foto 1. Valipe leide (AI 7284:1, 6, 8-9, 20-22, 29-31, 33)

Foto 2. Valipe kindlustatud elamu puhastatud keerdtrepi ase. Trepiase jääb hoone kaguküljele.

2. Foto 3. Metssigade poolt läbi tõngutud Valipe kindlustatud elamu esine ala. Vaade põhjast

20 kagusse.

3. Foto 4. Kootsaare Jeerusalemma labürint ülaltvaates. NNW-poolne ots.

Foto 5. Kootsaare Jeerusalemma labürint ülaltvaates. SSE-poolne ots.

4. Foto 6. Arheoloogiamälestise tulp Kootsaare labürindi reg nr 8912 asukohal. Vaade kagust loodesse.

Foto 7. Tööd Kanapeeksi labürindil, taamal Feliksi (metsavahi) talu. Vaade loodesse.

5. Foto 8. Vaade Saunaseljamäele lõunast, küünivundamendi seest.

6. Foto 9. Vaade Saunseljamäe keskosast loodesse. Esiplaanil šurf nr 5, Tagaplaanil saarepuu, mida kasutati kinnispunktina.

7. Foto 10. Amortiseerunud arheoloogiamälestise tähis Saunaseljamäel.

21 EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed, Kootsaare kivilabürindid, Kaibaldi kivilabürint ning Saunseljamäe pelgupaik Hiiu maakonnas 2014. a LISA 1. ILLUSTRATSIOONID Lisa 1.1. Joonis 1. Aprillis ja mais 2014 vaadeldud muinsuskaitsealuste arheoloogiaobjektide asukohad (1-5) Hiiumaa kultuurimälestiste kaardil. Redigeeritud mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiregistrist. M 1:200 000. LEHT 1

Valipe X = 6524629, Y = 440800

X = 6523879, Y = 440050 M 1:5000 Leppemärgid Info ID 23654 Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd Täpsusklass 0,5 m Kuju olek inspektor - kontrollitud Maakond Hiiu maakond Omavalitsus Pühalepa vald Aadress Valipe küla Pindala 97681 Objektide loend 8939 Kindlustatud elamu kultuurkiht; 23654 Valipe kindlustatud elamu varemed Eksperdiarvamus Tagada mälestise vaadeldavus ja ajalooliselt väljakujunenud keskkonna säilimine

Lisa 1.1. Joonis 3. Valipe kaitsevöönd. Maa-ameti ja Muinsuskaitseameti väljavõte. M 1:5000. LEHT 3

Leht 1 / 1 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2014. Kõik õigused kaitstud. Lisa 1.1. Joonis 4. 1986. aastal kaevatud labürindi plaan. Selirand, U.; Kraft, J. 1990. Labyrinths in Estonia. - Caerdroia, nr 23, lk 32-37. [Kättesaadav veebis: http://labyrinthos.net/estonia]

Lisa 1.1. Joonis 5. Kootsaare labürint. Mustaga on tähistatud rekonstruktsiooni osa. Illustratsioon: Selirand, U.; Kraft, J. 1992. „Meremeeste mängud” ja teised Eesti kivilabürindid. - Eesti Loodus, nr 4. Rekonstrueerinud Urmas Selirand, joonistanud Meeli Pauska.

LEHT 4 KOOTSAARE NE

1 2 3 4 5 6 7

EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu maakonnas 2014. a LISA 1. ILLUSTRATSIOONID Lisa 1.1. Joonis 6. Kootsaare labürint (reg nr 8911). M 1:40 LEHT 5 Joonis 7. Kootsaare labürindi kaitsevööndi ettepanek. Redigeeritud mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiregistrist. M 1:507 LEHT 6 Mitteametlik väljavõte Kultuurimälestised

Saunseljamäe seljandiku paiknemine Veskimetsa mü ja puistu ETAK ID 3318514 piiril. X = 6515751, Y = 419475

X = 6514901, Y = 418624 M 1:5000 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.

Lisa 1.1. Joonis 8. Saunaseljamäe asukoht ja kaitsevööndi ettepanek Maa-ameti reljeefkaardil. M 1:5000. LEHT 7

Leht 1 / 3 Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2014. Kõik õigused kaitstud. EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu maakonnas 2014. a LISA 1. ILLUSTRATSIOONID Lisa 1.1. Joonis 9. Saunaseljamäele kaevatud šurfide asendiplaan. M 1:200 LEHT 8 EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu mk (2014)

Foto 1. Valipe leide (AI 7284:1, 6, 8-9, 20-22, 29-31, 33)

Foto 2. Valipe kindlustatud elamu puhastatud keerdtrepi ase. Trepiase jääb hoone kaguküljele.

LISA 1.2. FOTOD LEHT 1/7 EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu mk (2014)

Foto 3. Metssigade poolt läbi tõngutud Valipe kindlustatud elamu esine ala. Vaade põhjast kagusse.

LISA 1.2. FOTOD LEHT 2/7 EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu mk (2014)

Foto 4. Kootsaare Jeerusalemma labürint ülaltvaates. NNW-poolne ots.

Foto 5. Kootsaare Jeerusalemma labürint ülaltvaates. SSE-poolne ots.

LISA 1.2. FOTOD LEHT 3/7 EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu mk (2014)

Foto 6. Arheoloogiamälestise tulp Kootsaare labürindi reg nr 8912 asukohal. Vaade kagust loodesse.

Foto 7. Tööd Kanapeeksi labürindil, taamal Feliksi (metsavahi) talu. Vaade loodesse.

LISA 1.2. FOTOD LEHT 4/7 EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu mk (2014)

Foto 8. Vaade Saunaseljamäele lõunast, küünivundamendi seest.

LISA 1.2. FOTOD LEHT 5/7 EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu mk (2014)

Foto 9. Vaade Saunseljamäe keskosast loodesse. Esiplaanil šurf nr 5, Tagaplaanil saarepuu, mida kasutati kinnispunktina.

LISA 1.2. FOTOD LEHT 6/7 EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA. Hiiu mk (2014)

Foto 10. Amortiseerunud arheoloogiamälestise tähis Saunaseljamäel.

LISA 1.2. FOTOD LEHT 7/7