Osaühing Agu EMS EKSPERTHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed (Hansu mü, Valipe küla), Kootsaare kivilabürindid (Altmäe ja Uustalu mü, Reigi küla), Kanapeeksi kivilabürint (Kaibalde mü, Kanapeeksi küla) ning Saunaseljamäe pelgupaik (Muda küla) Hiiu maakonnas Koostaja Monika Reppo Vastutav spetsialist Anneli Kalm Juhataja Guido Toos TALLINN 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Objektid............................................................................................................................................4 1.1. Valipe kindlustatud elamu varemed (reg nr 23654) ning kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 8939).......................................................................................................................................4 1.2. Kootsaare Jeerusalemma kivilabürint (reg nr 8911)............................................................9 1.3. Kootsaare kivilabürint (reg nr 8912)..................................................................................12 1.4. Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906)...............................................................................14 1.5. Pelgupaik „Saunaseljamägi“ (reg nr 8901)........................................................................16 2. Illustratsioonide nimekiri................................................................................................................19 2.1. Joonised..............................................................................................................................19 2.2. Fotod..................................................................................................................................19 2 Sissejuhatus 29.04.2014-03.05.2014 ning 19.05.2014 teostati Hiiu maakonnas OÜ Agu EMS poolt Muinsuskaitseameti tellimusel viiel arheoloogilisel objektil uurimistöid selgitamaks välja nende vastavuse mälestise tunnustele ning täpsustamaks olemasolevat informatsiooni. Nendeks objektideks olid Valipe kindlustatud elamu (reg nr 23654) ja selle kultuurkiht (reg nr 8939) Valipe külas, Kootsaare kivilabürindid (reg nr 8911, 8912) Reigi külas, Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906) Kanapeeksi külas ja Saunaseljamäe pelgupaik (reg nr 8901) Muda külas (vt Joonis 1). Arheoloogilisi uuringuid nimetatud objektidel teostasid Guido Toos ja Monika Reppo Muinsuskaitseameti poolt 29.04.2014 välja antud loa nr 11877 alusel. Aruandes on esitatud iga objekti kohta eraldi selle asukoht, ajalooline ülevaade, teostatud tööd ja nende tulemused, üldseisukord ja hooldusaste, vastavus kultuurmälestise tunnustele ning kaitsevööndi ettepanek. Töö lisades on esitatud illustratsioonid (LISA 1), mis koosnevad kaartidest- joonistest (LISA 1.1.) ja fotodest (LISA 1.2.). Tööde käigus koguti leide vaid Valipe kindlustatud elamukohalt, mis on antud säilitamiseks TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiafondi peanumbri AI 7284 all. Kuna uuritud objektidel puudusid alusplaanid, kasutati nende koostamiseks Maa-ameti kaardirakenduses X-GIS(6) kättesaadavaid aluskaarte. Mõõtkavad on esitatud joonistel. Samuti kasutati Maa-ameti andmeid objektide ligikaudsete L-Est koordinaatide esitamisel. Käesoleva eksperthinnangu tekstiosa kirjutas ning joonised koostas Monika Reppo. Pinnase- jm töid objektidel aitasid teostada Sander Nittim (kõik objektid), Andreas Kink (fotograafia; Valipe, Kootsaare, Kanapeeksi), Aivar Kiibus (Saunaseljamäe asukoha tuvastamine, esialgsed šurfid), Vahur Vähejaus (Saunaseljamäe asukoha tuvastamine, esialgsed šurfid) ning Gert Pärnamäe (Saunaseljamägi). Väärtusliku informatsiooni Kanapeeksi labürindi kohta pakkus ning Saunaseljamäe asukoha kohta Virve Lüll ja Aivar Kiibus. 3 1. Objektid 1.1. Valipe kindlustatud elamu varemed (reg nr 23654) ning kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 8939) Sissejuhatus Eksperthinnangu eesmärgiks on välja selgitada kindlustatud elamut ümbritseva kultuurkihi paksus ja ulatus. Maaüksus on 95% ulatuses maatulundusmaa ning 5% ulatuses kaitsealune maa. Ajalooline ülevaade Ajalooliselt on Valipele viidatud erinevalt, mistõttu leiab kirjalikest allikatest nii kivimaja, maalinna, mõisa, linnamäe, lossiaseme, vasall-linnuse, kindlustatud mõisahoone, kindlustatud elamu ja ordu Hiiumaa-keskuse kujul esinevat koondnimetust Valipel asuvatele hoonejäänustele, mida antud aruandes ning Muinsuskaitseameti registri1 järgi nimetatakse kindlustatud elamu varemeteks. Samuti on Valipel olnud mitu erinevat nimekuju, mis on omavahel vaheldunud ja ka üheaegselt kasutusel olnud – Wallipe (1529), Wallepä ja Wallipäh (1609), Walipeh (1633), Wallipä (1688), Wallipae (1725/26), Wallipea (1782), Valipe (1939)2, Vallipää. Segadust tekitab veel ka Valipe karjamõisa ja Valipe kindlustatud elamu varemete kohta käivate andmete eristamine. Kohalike kõnepruugis kasutatakse tänapäeval enim Vallimäe või Valipä nime ning Hiiumaal laiemalt normeeritud kohanime Valipe. Esimesed uurimuslikud teated Valipe kohta on 1774. aastal esitanud August Wilhelm Hupel (1737- 1819), kelle järgi kohalikud talupojad nimetasid kohta, kus asusid purustatud paganate-aegse lossi varemed, Wallipeaks, mis võiks Hupeli järgi olla 16. sajandil rajatud Gürgensburg/Jürgensburg3. Ka 1782. aastal mainis Hupel taaskord lühidalt Valipe kindlustatud hoone aset, mis jäi Suuremõisast mere poole4. Carl F.W. Rußwurm (1812-1883) on esitanud täpsema kirjelduse, milles nendib, et 1 Kultuurimälestiste riiklik register. 2013. 23654 Valipe kindlustatud elamu varemed. [Kättesaadav veebis: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23654] 2 Kallasmaa, M. 2010. Hiiumaa kohanimed, lk 272-273. 3 Hupel, A.W. 1774. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Erster Band, S. 393-394. „Bey der pühhalepschen Kirche findet man Ruinen von einem alten Schloß, das die Bauern Wallipea nennen, welches eine Befestigung anzeigt. Sie versichern, das es eine alte noch zur heidnischen Zeit erbaute Festung sey. Vielleicht ist es blos die Schanze Gürgensburg, welche die Schweden im 16ten Jahrhundert nach Neustädts Bericht hier anlegten.” [Kättesaadav veebis (Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu või Google Books): http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=831 ning http://books.google.ee/books? id=Z6dKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=true] 4 Hupel, A.W. 1782. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lezter Band, S. 578. „[---] d) Wallipä eine Anhöhe nicht weit von Großenhof gegen die See zu, wo man Ueberreste von einem zerstöhrten Schloß sieht [---]”. [Kättesaadav veebis (Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu või Google Books): http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&tid=833 ning http://books.google.ee/books? 4 kirjalike andmete järgi on 1620. aastal Vallipää kivimaja olnud renditud mõisamajana, kuid 1633. aastal näib hoone olevat juba purustatud5. Teised teadaolevad andmed sellele vastu ei räägi. Arheoloogiliselt on Valipe kindlustatud elamu aset varem uuritud kahel korral, lisaks on teateid kaevetöödest Valipel 19. ja 20. sajandi vahetusel, mida organiseeris Suuremõisa valitseja parun Otto Magnus Jakob Peter Carl Adam von Stackelberg (1867-1947). Kaevama määratud moonakad (nimeliselt teada üks isik: Andrus Sonik (Soonik) Viima külast) sattusid tugevale müürile, Suuremõisa tollane krahv – pole selge, kas krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824-1899) või tema poeg, krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg (1863–1909) – sai kaevetöödest teada ning andis korralduse need lõpetada ja auk kinni ajada. Pole teada, kas tollal ka mingeid leide saadi6. 1923. aasta suvel inspekteerisid Valipe kindlustatud hoone aset Theodor Vaas ja Richard Indreko, kes esitasid muistise ala, sh kraavi põhjaliku kirjelduse. Theodor Vaasi tööst võib lugeda ka, et põhjapoolse kõrgenduse (s.o. kindlustatud elamu ala) lääneossa on sõja ajal (1914-1918) kaevatud auk, kust võib jälgida lubjaga seotud valli ehitust, antud osa on pinnasest vaba ka täna7. T. Vaasi valmistatud jooniseid on kasutatud hilisemate uuringute läbiviimiseks (nii 1928 kui 1974. a). id=86lKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=true] 5 Rußwurm, C. 1855. Eibofolke oder die Schweden an der Küste Esthlands und auf Runö, eine ethnographische Untersuchung mit Urkunden, Tabellen und lithographirten Beilagen, S. 83-84. „Hienhof hat seinen namen von dem heiligen Haine (hio, s. § 93) bei dem Gefinde hio in der Pallowacke, welches 1620 Trulß Johnson zur Urrende hatte, lag nicht weit von Tiesenhafen am Strande, der Insel Hiesaar gegenüber, und gehörte wahrscheinlich seit Jacob de la Gardies Zeit immer mit Grosenhof zusammen. Ungefähr zwei Werst südlich von Grosenhof, 1/2 Werst vom Strande des Meeres, aber früher unmittelbar von demselben bespült, liegen die geringen Überreste eines alten Schlosses Wallipä, an welche sich manche Sagen knüpfen. Wallipä mag früher von Schweden bewohnt gewesen sein, wenigstens klingen die Namen der Anno 1633 unter Walipeh wohnenden Bauern Andrus, Larß, Jenix (Jens), Thomas, Knuter schwedlich. Es findet sich darüber nur die Notiz, das Ewert Delwicks Wittwe, die über 10 Hafen auf Dagö hatte, 1620 das Steinhaus zu Wallipä als Gutswohnung (sätegård) nebst zwei Hafen und zwei wüsten Einfüßlingsstellen besessen habe. Bald nachher scheint das Haus zerstört worden zu sein; den 1633 war Walipeh nur ein Dorf, doch kann