Väljaandja: Vara Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 2, 26

Vara valla arengukava kinnitamine

Vastu võetud 11.10.2002 nr 7

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja Vara valla põhimääruse punkti 45 alusel Vara Vallavolikogu võtab vastu määruse: 1.Kinnitada Vara valla arengukava (lisatud). 2.Määrus jõustub 18. oktoobril 2002. a.

Volikogu esimees Madis AVI

VARA VALLA ARENGUKAVA 2002–2010 SISSEJUHATUS

Vara valla arengukava on valla arengu aluseks olev terviklik tegevusjuhis. See on ühine kokkulepe sellest, mis suunas liikuda, kuidas saavutada paika pandud eesmärke. Samas kirjeldab see valla üldist olukorda valdkonniti, tuues välja peamised probleemid ning pakkudes lahendusi. Dokumendis on toodud tegevuskavad koos teostaja, võimaliku rahalise allika ja võimaluse korral hinnangulise maksumusega. Arengukava uuendatakse ja selle elluviimise edukust hinnatakse regulaarselt vastavalt vajadusele volikogu poolt, kes paneb paika ka puuduvad maksumused. Koostatud arengukava peaks saama vallavalitsuse töövahendiks järgnevaks kaheksaks aastaks. Käesolev arengukava tehti koostöös valla elanike, ettevõtete, vallavalitsuse ja -volikoguga. Lähtuti eelkõige kohalike elanike soovidest ja vajadustest, mille väljaselgitamiseks viidi läbi intervjuusid, kokkusaamisi ümarlaua taga ning koostati ankeetküsitlus. Lisaks moodustati erinevate eluvaldkondade esindajatest (haridus ja kultuur, ettevõtlus, vallavalitsus ja -volikogu) töögrupid ja korraldati kolm rahvakoosolekut (Välgis, Varal ja Koosal). Valiti iga valdkonna pädevad esindajad, kes moodustasid seitsmeliikmelise juhtgrupi. Nende eestvedamisel sai arengukava oma lõpliku vormi. Arengukava koostamisel osales üle 150 kohaliku elaniku. Tööd aitasid läbi viia Ülikooli tudengid, kellele see oli praktikumiks. Arengueesmärkideks on Vara valla terviklik areng, looduslike ressursside mõistlik kasutamine, elukeskkonna meelepärasemaks muutmine nii kohalikele elanikele kui ka turistidele, olemasolevate asutuste ja eraettevõtete säilimine, jätkuv konkurentsivõimelise põhihariduse tagamine ja arenenud infrastruktuuri kindlustamine. Arengukava on koostatud eeldusel, et Vara vald jääb senistesse piiridesse. Võimaliku haldusreformi tulemuseks võib aga olla hoopis valla jagunemine: Vara pool Tartu valla ja pool valla koosseisu. Sellise juhul on arengukava jaotatav samuti kaheks, sest üldised eesmärgid kehtivad mõlemale poolele ning konkreetsemalt on Vara ja Koosa poolel eraldi eesmärgid ja tegevused lähtuvalt erinevast olukorrast. Lähtuvalt arengukava koostamise langemisest valimiseelsesse perioodi ei ole konkreetne tegevuskava seotud eelarvega. Seal on koos teostamise aja, teostaja ja hinnangulise maksumusega toodud need tegevused, millega oleks kohe vaja tegelema hakata. Maksumust pole välja toodud tegevuste puhul, mis põhimõtteliselt ei eelda rahalist katet või mille peab oluliseks hindama ka uus volikogu. VARA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Asend

Vara vald asub Tartu maakonna kirdeosas. Valla pindala on 333,04 km2. Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks ja idapiir ühtib Peipsi järvega. Vara vald piirneb kuue naabervallaga: põhja pool Alatskivi ja Peipsiääre vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vallal on kaks keskust: Vara ja Koosa küla. Need on seotud valla moodustamisega kahest (Vara ja Koosa) külanõukogust. Vara küla asub maakonnakeskusest Tartust 20 km ja Koosa küla 30 km kaugusel. Vara valda läbib Tartu– maantee. Kaugus Kallastele on Vara külast 30 km, Koosa külast 20 km. Ühendus keskustega on väga hea. Praegustes administratiivpiirides on Vara vald alates 1977. aastast. Pindalalt on Vara vald kõige suurem vald Tartu maakonnas, kuid rahvaarvu poolest jääb üheksandale kohale. Kogu Tartu maakonna rahvastikust

Vara valla arengukava kinnitamine Leht 1 / 12 moodustab Vara valla rahvastik 1,36%. Asustustihedus on 5,88 in/km2, mis jääb alla Eesti keskmise (10,5 in/ km2).

Rahvastik Vallas elavast 1960 inimesest 48,88% (958) on mehed ja 51,12% (1002) naised. Kogu elanikkonnast on tööeast nooremaid (0–15-aastased) 20,77% (407 inimest), tööealisi (16–613/58) 54,59% (1070 inimest) ja pensioniealisi 24,64% (483). See kajastub ka joonisel 1.

Joonis 1.Vara valla rahvastikupüramiid (arvutatud Vara valla andmebaasi andmete järgi) Valla territoorium jaguneb 28 külaks. Suurim asula vallas on Koosa küla 580 elanikuga, talle järgneb Vara küla 432 elanikuga (2002. a seisuga). Väiksemates külades (, Põrgu, ) elab alla 15 inimese. Vene keelt kõnelevad inimesed on koondunud Koosa külla. Eesti keel on emakeeleks 80,3% Vara valla elanikest, vene keel 18,3% ja teisi keeli peetakse emakeeleks juba vähesel määral. Vara külas on juuksur, õmbleja, tankla, apteek ja sidejaoskond. Koosa külas on sidejaoskond, kaks juuksurit, tankla, baar ja apteek. Kauplusi on Varal kaks ja Koosal kolm, Välgis üks. Vara vald kuulub Tartu politseiprefektuuri teeninduspiirkonda. Perearstikeskus on Koosal, velskripunktid Varal ja Välgis. Looduskeskkond Vara vald jääb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaa maastikurajoonide aladele. Maastiku ilmestavad lainjas reljeef ja voorjad künkad ( mäed 107 m) Välgi piirkonnas. Mineraalsetest ehitusmaterjalidest leidub kruusa, liiva, maa-ainest ja ehitusliiva. Vallas on ka 427,5 tuh m3ehitusliiva. Turbavarusid esineb Mustametsa, Koosa ja külas.

Leht 2 / 12 Vara valla arengukava kinnitamine Vara valla jõed kuuluvad Suur-Emajõe jõgikonda. Valla veekogude olulisus seisneb eelkõige maastiku ilmestamises ja puhkuse võimaldamises. Vara vallas asuvad osaliselt või kogu ulatuses kaheksa jõge/oja. Vara valda läbib oluline kalade kude- ja rändetee – Emajõgi, mis on ka kogu ulatuses laevatatav, osaliselt piirneb vald Euroopa ühe rikkaima kalajärve Peipsiga. Vara vallas on kaks järve: Koosa ja Keressaare umbjärv. jõel on veehoidla – Kirepi veehoidla. Vara vald jääb Kesk- ja Ida-Eesti suurte soode valdkonda. Valla kaks suuremat sood on Keressaare ja Emajõe- Suursoo. Keressaare sookontuur on 871 ha, see on planeeritud turba kaevandamiseks kuni varude lõppemiseni. Osaliselt jääb Emajõe-Suursoo siia valda, see on võetud kaitse alla ja eesmärk on jätta soo looduslikku seisu. Suuremal osal territooriumist vahelduvad metsamassiivid rohkete põldudega. Suuremad ja mitmekesisemad metsaalad on säilinud Välgi piirkonnas. Levivad männikud ja kuusikud. Üldiselt on ülekaalus salu-, sooviku- ja soometsad. Kauni looduse tõttu on selles valdkonnas palju puhkuseks sobivaid metsi.

Vara metskonna metsade üldpindala on 10 495 ha, selles metsamaad 6014 ha, mittemetsamaad 4481 ha, hoiumetsi on 2952 ha ja tulundusmetsi 3394 ha. Kaitse alla ei ole siin metsi võetud. Vara vallas asub Baltikumis ainulaadne kollase nartsissi looduslik kasvuala. Kollane nartsiss metsistub harva ja Sookaldusel asuv nartsissiväli on haruldus, mis võetud looduskaitse alla. Nartsissist on saanud ka Vara valla sümbol, mida kasutatakse nii valla vapil ja lipul kui ka Vara Maanaiste Seltsi logona. Vara vallas on töökorras Koosa (3 biotiiki, ehitatud 1983. aastal) reoveepuhasti, puhastamist vajab Urvita (2 biotiiki, ehitatud 1974. aastal), ei tööta enam Luha (4 biotiiki, ehitatud 1976. aastal), remonti vajab Vara (BIO-100, järelpuhastus 2 biotiiki, ehitatud 1977. aastal), korrastamist vajab (2 biotiiki, ehitatud 1982. aastal) reoveepuhasti. Reostunud on Emajõgi allpoolt Tartut. Jäätmehoolde eeskiri on koostatud. Papiaru külas olev Riivese prügila on käesolevaks hetkeks suletud. Kasutatava maa üldpindala on 33 380,5 ha, sellest haritavat maad 5152,1 ha, looduslikku rohumaad 894,4 ha ja metsamaad 13 926,9 ha (Vara valla andmebaas, 1.01.2001). Turism Vara vallas on kaks vaatamisväärset ajaloolise taustaga kirikut ja nende kalmistud (Vara ja Välgi). Vallas on üks turismiettevõte: Nõiamaja, kus saab soovi korral ka ööbida (üheksa ööbimiskohta). Nõiamaja tegevus toimub aastaringselt ja põhiliselt on suunatud lastele. Välgi piirkonnas on voorjas maastik ja kaunid metsad. Plakso- Madise talu Kavastu-Koosal oli kirjanik Juhan Liivi elu lõpul tema peamine elukoht. Teed ja kommunikatsioonid Koosa kuulub riigimaanteede teemeistripiirkonda, kus hooldada tuleb teid pikkuses 295,8 km. Valla alla kuulub 187 km teid. Vara vallas pole maagaasitorustikke ja elektrialajaamu. Elektrita majapidamisi on seitse. Interneti püsiühendus on Vara vallamajas, koolis ja kolmes raamatukogus ning kahes lasteaias. Haridus ja kultuur Vara vallas on üks kool: Vara Põhikool. Koosa algkool, mis oli lastele õpetust jaganud 18. sajandi lõpust, suleti 1. septembril 2000. a. Lasteaiad on nii Varal kui ka Koosal, lapsi käib mõlemas kokku 80: 40 Varal ja 40 Koosal (seisuga 10.01.2002). Vara Põhikoolis on kokku 157 õpilast ja 18 õpetajat. Mujal koolides õppivaid lapsi oli 145. Vara vallas on kolm raamatukogu – Koosal, Varal ja Välgis. Laululava ja muuseumit Vara vallas pole. Huviringidest ja seltsidest on Vara Maanaiste Selts (1928. a asutatud Perenaiste Seltsi õigusjärglane), MTÜ Kodukant Vara, Välgis jututuba «Kanarbik» ning Koosal tegutsev naiste käsitööklubi ja spordiring Koosa Mängude Majas. Elamu- ja kommunaalmajandus Vara vallas on kanalisatsioon ainult Vara ja Koosa külas. Kommunaalteenuste pakkumisega tegeleb Varal OÜ Kenadron (keskküte, vesi, kanalisatsioon), Koosal OÜ Baarikson (vesi ja kanalisatsioon). VISIOON Vara vald on arenenud infrastruktuuri ja sotsiaalsfääriga turvaline elukeskkond nii alalisele elanikule kui ka loodust hindavale puhkajale. Põllumajandus ning tootev ja teenindav tööstus on arvestades kohalikke olusid ja võimalusi optimaalne.

SWOT-ANALÜÜS

Vara valla arengukava kinnitamine Leht 3 / 12 TUGEVUSED NÕRKUSED Läbib hea teedevõrk Teede halvenev olukord Tartu lähedus ja hea bussiühendus Ühiskondlik passiivsus ja minnalaskmismeeleolu Piisavalt loodusressursse ja vaba põllumaad Tööjõu- ja tööpuudus Arenenud sotsiaalsfäär (kool, lasteaiad, kaubandus, Valla ebaühtlane areng ja terviklikkuse puudumine raamatukogud, arstiabi) Vallavalitsuse ja volikogu töötajate tööülesanded Privaatsus ja hajaasustus jaotamata

Välgi piirkonna loodus Palgalise kultuuritöötaja puudumine Suur riigimetsa osakaal Valla finantsmajanduslik olukord Olemasolevad tööandjad väga head Peremeheta korterelamud Läbib Emajõe veetee Võsastunud hea põllumaa Eakate kooskäimise traditsioon Elukvaliteedi vahe keskuses ja ääremaal Sportlik elanikkond Suur territoorium ja hõre asustus Aktiivne tegevus koolis (muusika- ja Asumite killustatus – hajaasustus; eriti tervikliku arvutiõppimisvõimalus, treeningud) arengu seisukohast Vara mõisa park Erastatud ja tagastatud metsa ebaperemehelik kasutamine Kohalik ajaleht Väikebussi puudumine Valla meenete, tutvustava materjali ja korraliku kodulehekülje puudumine Kommunaalmajanduse halb olukord (kütte- ja elektrivõlad) Majapidamiste ja teeäärte korrashoid Turismivõimaluste mitteärakasutamine Keskasulavälise prügimajanduse mittetäitmine Alkoholism Nõrk ja kõikuv elektriühendus (sagedased rikked) Asotsiaalsete inimeste sisseränne (odavad korterid) Vara mõisa park VÕIMALUSED OHUD Omavalitsussõbralikum riigipoliitika (seadused) KOV sõltuvus valitsuskoalitsioonist Riigi majandusliku olukorra edenemine Ettevõtete sõltuvus välisteguritest Valla loodusressursside kasutamine turismi eesmärgil Olemasolevate ettevõtete pankrotistumine (nt parkmetsad ja soo) Euronõuetest tulenev põllumajanduse jätkuv langus Elamuehituse teke Põhikooli võimalik sulgemine tulevikus Aktiivse kolmanda sektori teke Ääremaastumine Eesti-Vene laevaliikluse ärakasutamine Tööpuuduse kasv Uued investeeringud Külade väljasuremine Uusettevõtluse toetamine ning haru- ja tütarettevõtete Teede täielik lagunemine teke Suur välistööjõu osakaal Keskuses olevate hoonete halvenev olukord

Leht 4 / 12 Vara valla arengukava kinnitamine Välisfondidest saadava rahaga põllumajandusettevõtete Aktiivsed võivad leida rakendust mujal (talude), kaubandus-, toitlustusettevõtete euronõuetele vastavusse viimine Laste järelvalvetus ja koolikohustuse mittetäitmine Fondide rahaga projektide rahastamine Narkomaania Küla- ja majavanemate abil elu edendamine Elanike tervise halvenemine Potentsiaalsete ettevõtlike inimeste koolitamine Õpitud abitus Väljastpoolt tulevad aktiivsed inimesed Kahe kogukonna teke (Koosa-Vara) Vara mõisa varemed

STRATEEGILISED EESMÄRGID • Valla maine kujundamine seoses turismi arendamise ja elamumajanduse võimaliku loomisega • Hea elukeskkond paneb aluse ka kõigi ülejäänud valdkondade sujuvalt paikaminemisele • Traditsioonidele aluse panemine valla ühisürituste ja kooskäimiste näol, mis tekitaks ühtsustunde rahva seas • Olemasolevate eraettevõtete ja valla allasutuste säilitamine, uusettevõtluse loomise soodustamine ja potentsiaalsete ettevõtlike inimeste koolitamine • Konkurentsivõimeline infrastruktuur • Konkurentsivõimelise põhihariduse jätkuv kindlustamine VALLA ÜLDINE OLUKORD, PROBLEEMID NING ARENGUEESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA

ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Üldine olukord Põhimõtteliselt on rahvas juhtkonna tööga rahul, kuid heidetakse ette vallavalitsuse liiga suurt töötajate arvu ning volikogu ebaefektiivsust, vastutustunde puudumist. Üldiselt ei olda kursis omavalitsuse tööga, valla infolehes ilmub volikogu istungite kokkuvõte. Vald on võimaluse korral abipalujaid aidanud. Pea kõigis külades puuduvad ametlikud külavanemad. Kohaliku infolehega ollakse väga rahul, suur osa elanikkonnast loeb seda. Ankeetküsitlusest tuli välja, et rohkem võiks infolehes kajastada ettevõtlust, valla ajalugu, meenutusi, külaelu, mõnevõrra vähem kooliprobleeme; kuid need eelistused varieeruvad piirkonniti. Probleemid • Vara vald ei ole terviklik, ta koosneb kahest osast: Koosa ja Vara poolest • Vallavalitsuse struktuur, töötajate tööülesanded kattuvad: ühelt poolt on liiga palju töötajaid, teisalt on puudus teatud spetsialistidest • Vallavalitsuse ja kohalike inimeste ebapiisav infovahetus • Eelarve läbipaistmatus • Suhteliselt väheste teotahteliste inimeste olemasolu, k.a vallavolikogus, mis muudab selle töö ebaefektiivseks • Elanikkonna krooniline rahulolematus ja passiivsus • Külavanemate puudumine • Üldine nõrk seadusandluse tundmine Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus • Tervikliku Vara valla identiteedi kujundamine • Osavalla staatuse otsustamine ja siis vallavalitsuse struktuuri ülevaatamine ning töötajate tööülesannete paikapanemine • Kaadri jätkuv täiendamine ja atesteerimine • Informatsiooni kiire levitamine vallavalitsuse poolt ja avalikkuse kaasamine selle kaudu, ära kasutades kohalikku ajalehte • Naabervaldadega koostöö tõhustamine valdkonniti (sotsiaalhoolekanne, kultuur ja sport, juhtimisalase info vahetus ning ühisprojektid) • Välissidemete loomine valdkonniti • Vallal on konkurentsivõimeline kodulehekülg, mida pidevalt uuendab kodulehekülje eest vastutaja, kelleks võib olla ka vastava koolituse saanud vallavalitsuse töötaja • Ressursside efektiivne kasutamine ja kulude pidev analüüs • Valla majandamise avalikustamine ja juriidilise abi kättesaadavaks muutmine • Valla külaelu elavdamine: valitud on külavanemad, kes moodustavad külavanemate kogu, mis esindab külasid vallavolikogus, tihendada külade omavahelist koostööd ja kaasata iga külaelanik valla elu arendamisse selle läbi. Külavanematele tagada minimaalne tegevustoetus (osaline bensiinikulu ja sidekulu katmine) • Külaelu elavdamise läbi külade väljasuremise ohu vältimine Vara valla arengukava kinnitamine Leht 5 / 12 • Külaliidrite ja volikogu liikmete järjepidev koolitamine töö efektiivsuse tõstmiseks • Kohalikus ajalehes peaks tooma näiteid toimivatest külavanemate kogudest, võiks teha tutvustavaid ekskurssioone teistesse valdadesse (infoleht, vallavalitsus) • Vald koordineerib tegusa koostöövõrgustiku väljaarendamist külavanemate ja omavalitsuse vahel (regulaarsed infopäevad külade liidritele vallas) • Aktiivse kodanikualgatuse kujundamine – kolmas sektor • Tegijate tunnustamise metoodika väljatöötamine (aasta ettevõte, peresõbralikum asutus, aasta Ema ja Isa, kõige vanem, beebipidu jne) • Tagada valla infolehe jätkuvus ja arenemine. Arengukava täitmist peaks kajastama valla infoleht • Vallamajas, koolis, raamatukogudes ja lasteaedades kaasaegse tark- ja riistvara tagamine, töötajate pidev koolitamine, korralikult funktsioneeriv arvutivõrk Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Teostaja Maksumus (kroonides) Kodulehekülg 2002 Vallavalitsus 10 000 Volikogu otsus osavalla 2003 Volikogu staatuse kohta Vallavalitsuse struktuuri 2003 Vallavalitsus muutuste sisseviimine juhtimiskulude vähendamiseks Sõltumatu audit igal aastal 2003 Vallavalitsus

Uue volikogu liikmete Jätkuv Vallavalitsus koolitus Igasse külasse aktiivne 2002 Volikogu infolevi, külavanemate Jätkuv Infoleht – külaliidrite tegevuse propageerimine, külakogukonna aktiviseerimine (Sapardi 6 meetme ettevalmistamine Vara valla külades) Infolehe «Kodused Jätkuv Vallavalitsus Uudised» pidev arendamine ja vastutaja koolitamine

KULTUUR, HARIDUS JA SPORT Üldine olukord Kultuuriüritusi on vallas väga vähe, kuid samas kui midagi toimub, siis on osavõtt passiivne. Paljud kohalikud põhjendavad mitteminemist ürituste madala kultuurilise tasemega. Traditsioonid puuduvad. Samas meelitavad eriti Tartu, kuid ka Alatskivi liikuvamaid inimesi oma kultuuriüritustega. Raamatukogud täidavad oma ülesannet, väga hea on inimeste arvates interneti kasutamise võimalus seal. Vara Põhikool suudab pakkuda heal tasemel põhiharidust. Koolis on aktiivsed õpetajad. Peale kooli on võimalik käia mitmetes ringides: eriti tuuakse välja arvutiringi ja üldse arvutiõpetamise head taset. Paljud valla üritused on kooli korraldada. Kool vajaks kindlasti remonti. Põhikooli minejaid valmistavad ette Vara ja Koosa lasteaiad, mis samuti ootavad remonti, et viia tingimused nõuetele vastavaks. Sportimisvõimalused on nii Vara Põhikoolis kui ka Koosa Mängude Majas, mõlema tehniline tase pole eriti hea. Aktiivselt käib koos teatud grupp inimesi, ülejäänud kurdavad infoleviku halba taset. Vara valla indiacamängijad on tuntud ka väljaspool valda. Vara vallas elab indiacamaailmameister Eive Ambo. Tegeletakse ka uudse ala – kirveviskamisega, milles toodi koju Põhjamaade meistri tiitel (Sirje Leini). Probleemid • Puudub konkreetne inimene, kes korraldaks kultuuri- ja spordiüritusi ja kirjutaks projekte • Inimeste vähene kaasamine ja teisalt inimeste passiivsus • Noortele ei korraldata üritusi Vara koolis. Kaasatakse vaid kooliõpilasi huvitegevusse, kuid valla noortele suunatud üritused puuduvad (tantsuõhtud, klubiline tegevus, spordiklubi (sh. korvpall, võrkpall) jne • Lastel on vähe koolivälist tegevust, samas puudub ka nendepoolne huvi • Järelevalveta lapsed, koolikohustuse mittetäitmine • Õpetajate ja lastevanemate diskussiooni puudumine • Kõigi valla omandis olevate hoonete üha halvenev seisukord • Ürituste korraldamiseks puudub kvaliteetne heliaparatuur • Väikebussi puudumine

Leht 6 / 12 Vara valla arengukava kinnitamine Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus • Kultuuri- ja sporditöötaja – projektide kirjutaja konkursi korras valda töölevõtmine või jagada sellekohased ülesanded vallavalitsuse mõnele töötajale, võttes eeskuju teistest valdadest, kus asi nii lahendatud on • Kultuuri- ja spordiürituste korraldaja peaks ideaalis elama alaliselt Vara vallas ja olema väga hea organiseerimisvõimega • Helitehnika on hädavajalik kvaliteetsete ürituste korraldamiseks, kuid sellel peab olema ka konkreetne vastutaja, nii nagu peaks olema inimene, kes korraldaks asju Mängude Majas • Inimeste aktiivsuse tõstmine: huvi äratamine isetegemise ning spordi- ja kultuuriürituste vastu • Seltsitegevuse arendamine ja toetamine, tugevdades veelgi juba olemasolevat kooskäimise traditsiooni • Luua aastaringne sündmustekalender, Mängude Majas toimuvate treeningute kava ja avalikustada see • Pakkuda konkurentsivõimelist haridust ja vaba aja veetmise võimalust valla noortele, et vältida huvi alkoholi ja narkootikumide vastu • Lastele rahata kooliminemise võimaluse vajaduse väljaselgitamine ja siis vastava lahenduse väljatöötamine (näiteks talongisüsteem) • Kool kui arengukeskus • Mitmekesistada koolivälist tegevust • Jätkuv narkomaaniavastane selgitustöö koolis • Noortele enesearendamise ja vabaaja võimaluste loomine. Noorte kaasamine valla üritustesse ja seltsitegevusse, et sellega ka kodukohta väärtustada • Kohaliku identiteedi tõstmine ajaloo uurimise näol: kooli, kiriku, mõisa ajaloolised uurimused • Nii lasteaia- kui ka koolilastele ekskursioonide võimaldamine • Laste- ja noortelaagrite korraldamine lasteaedades ja koolis • Koolimaja, lasteaedade ja teiste valla allasutuste pidev remontimine, staadioni, väli võrk- ja korvpalliplatside korrastamine, et ei hääbuks vallas senini populaarne sporditegemine • Raamatukogude töö efektiivsemaks muutmine: raamatukogujuhatajatega ümarlaua korraldamine ja otsuse tegemine, kuidas muuta tööd efektiivsemaks ja tagada parem vahenditega varustatus, juhatajate asendamine puhkuste ajal (keskraamatukogu loomise võimaluse kaalumine, Vara Põhikooli raamatukogu liitmine sellega) Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Teostaja Maksumus (kroonides) Kultuuri ja spordiga 2003 Vallavalitsus tegeleva inimese töölerakendamine Rakendada tööle 2003 Vallavalitsus projektikirjutaja Helivõimendus ürituste 2003 Projekt 100 000 korraldamiseks vastavalt Vallavalitsus kultuuri- ja sporditöötaja vajadustele Raamatukogude 2003–2005 Vallavalitsus reformimine Vara Põhikooli staadioni 2003–2005 Projekt 500 000 remont ja väli võrk- ja Jätkuv Vallavalitsus korvpalliplatside pidev Kool korrastamine

INFRASTRUKTUUR Üldine olukord Külavaheteed on väga halvas seisus, kuna vallal jätkub eelarvest raha ainult talvisteks lumekoristustöödeks. Kõik ülejäänud valla teed võiksid ka alati paremas seisukorras olla. Bussiliiklus on rahaliselt optimaalne (liinibusside täituvus on väga hea), parem infolevi bussiaegade kohta parandaks olukorda külades. Kohati elektriühendus katkeb. Vastuvõetud prügimajanduse seadust ei täideta, mistõttu on olmejäätmete kogumine kaks korda aastas möödapääsmatu. Pooled elanikud ei oma prügiveo lepingut. Üldiselt ollakse rahul kiirabi ja päästeteenistuse tööga. Probleemid • Halb ja järjest halvemaks muutuv külavaheteede olukord • Prügimajanduse mittetoimimine, puudub ka vastav inimene, kes selle täitmist jälgiks • Elektrikatkestused, mis eriti mõjutavad ettevõtjaid • Välgi piirkonna eraldatust tugevdab veelgi sinna viivate teede halb olukord • Ühte külla, Praaga, ei saa valla poolt ligi Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus

Vara valla arengukava kinnitamine Leht 7 / 12 • Teede parandamine prioriteediks number üks, vajadusel lisarahade taotlemine fondidest, sest paremad teed «lühendavad» vallasiseseid vahemaid ja väldivad ääremaastumist ning vähendavad külade väljasuremisohtu • Konkurentsivõimeline infrastruktuur: põhilised vallasisesed teed on asfaltkattega, renoveeritud vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (riik, vald ja projekt) • Kiirabi ja päästeteenistuse kohalejõudmise jätkuv tagamine lumevabade teedega • Külavahelise transpordi paremaks muutmine väikebussiteenuse rentimise näol (eelnema peab uuring, äriplaan) • Keskkonnanõuetele vastav prügimajandus ning vee- ja kanalisatsioonivõrk, nõuetekohased biotiigid • Ohtlike jäätmete kogumiskoha loomine ja prügimajanduse kordaseadmine • Suurendada külade interneti ja telefoniga varustatust (vähendab ääremaastumist) • Teeääred ja elektriliinide alused korda • Ühenduse loomine eraldatud Praaga piirkonnaga (tee ehitamise võimalikkuse uuringud vajaduse tekkel), et valla huvides ära kasutada Vene-Eesti laevaliiklust

Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Teostaja Maksumus Määrata prügimajanduse 2002 Vallavalitsus toimimist jälgiv konkreetne inimene Korraldada 2003 Vallavalitsus hajapiirkondade prügimajandus Prügimajanduse paremaks Algus 2002 Vallavalitsus toimimiseks teha valla Jätkuv Infoleht elanikele selgitustööd, teavitada vastavast seadusest ja mittetäitmisest tulenevatest ohtudest ning karistustest, levitada infot, julgustada Bensiinijaamade Algus 2002 Vallavalitsus juurde ohtlike jäätmete Riik kogumispunktid Teeäärte ja elektriliinide 2003 Infoleht 1 km=2000 kr (mõlemad alused puhtaks: Omanikud teeääred) propaganda, selgitustöö, Vallavalitsus maa omanike väljaselgitamine Telefonidega varustatud ja 2003 Projekt internetiseeritud külad Jätkuv (Kodukant Vara) Teed asfaltkattega Jätkuv Vallavalitsus 1 km=1,6 miljonit Riik (Vallal 170 km teid) Projektid Lobitöö

SOTSIAALHOOLEKANNE JA SOTSIAALNE OLUKORD Üldine olukord Vallas on kaks sotsiaalnõunikku, kellel on ülevaade valla sotsiaalsest olukorrast. Muret tekitavad asotsiaalsed pered, järelevalveta koolikohustust mittetäitvad lapsed, valla elanike üldine halvenev tervislik seisund. Koduhoolet ei ole, kuid sellele on senini ka nõudlus puudunud. Juhul kui see peaks tekkima, viiakse kohe ka koduhoolde süsteem sisse. Sotsiaaltoetuste määramise kord on vallas olemas, kuid vajaks ülevaatamist. Hooldekodu on nelja valla peale. Töötute osakaal ei ole eriti suur. Samas: olemasolevatel töötutel puudub soov, oskused ja töötamise harjumus. Üheks sotsiaalsete probleemide allikaks on mujalt valla odavatesse korteritesse sissekolijad, kes ei maksa üüri ja toetavad salakaubandust. Veelgi halvem on aga puudulik kodune kasvatus, mis paneb aluse noorte väärtushinnangutele. Loodetavasti valmib Koosa külla valla sotsiaalkorter juba 2002. a. Korrakaitsega tegeleb vallas konstaabel, kes allub Tartu politseiprefektuurile. Politsei reformiga kaotati Koosa külas ööpäevane korrapidamisteenistus. Pärast kaadri vähendamist on statistika järgi kuritegevus kasvanud, kuna politseinikud ei suuda haarata neile määratud territooriumi. Üldiselt on aga vald turvaline koht elamiseks. Probleemid • Asotsiaalsed pered, õpitud abitus, minnalaskmismeeleolu • Ebaefektiivne sotsiaaltoetuste süsteem (seadused), mistõttu pole mõttekas tööle minna, kergem on elada sotsiaaltoetusest • Kohalike elanike soovi puudumine võidelda salakaubanduse vastu, mis on salakaubandusest teinud avaliku saladuse • Noorsootööspetsialisti puudumine • Koolikohustust mittetäitvad lapsed • Laste arvu vähenemine, elanikkonna vananemine

Leht 8 / 12 Vara valla arengukava kinnitamine • Lastel puudub huvi midagi teha ja osad ei saa aru hariduse vajalikkusest • Politsei on bürokraatia ja tegevusega ülekoormatud ja seetõttu kohati ebaefektiivne, tema tegevusvaldkond on liiga lai Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus • Aluse panemine toetuste ja stardikapitalide jagamise süsteemile: sünnitoetused konkurentsivõimelisteks, abielutoetused, noorte perede toetussüsteemi väljatöötamine jätkusuutlikkuse soodustamiseks ja suurendamiseks ning motivatsiooni tekitamiseks – toetus ei pea alati olema otseselt rahas. Kõik see võiks muuta suhtumist • Teatud peredele eespool loetletud toetused kingipakkidena, et vanemad ei kasutaks seda enda tarbeks (alkohol) • Toimetuleku tagamine kõikidele elanikkonna gruppidele kvaliteetsete sotsiaalteenustega, erilise tähelepanu osutamine vähekindlustatud elanikkonnale • Kõikides külades sotsiaalhoolekande tagamine vallasisese võrgustiku jätkamise ja arendamisega • Päevakeskusele aluse panemine Kuusiku külla, mille üheks osaks on hooldekodu, tekitamaks kooskäimiskoha nii noortele kui ka vanadele, nii omadele kui turistidele • Sotsiaalkorterite rajamine, probleemide avalikustamine, sotsiaalhoolekande tõhustamine, et vähendada õpitud abitust • Sotsiaaltoetuste määramise korra ajakohastamine • Sotsiaaltoetuste maksmise korrast informeerimine (infoleht) • Selgitustöö ja info jagamine, et julgustada ja tekitada tahtmine teha jätkuvalt valla ettevõtete poolt pakutavat tööd, et vähendada minnalaskmismeeleolu ja õpitud abitust (sotsiaalnõunik) • Lastele erilise tähelepanu pööramine sotsiaaltöötajate, lasteaia ja kooli poolt, vaba aja sisustamine, öörühma moodustamine lasteaedadesse • Erivajadustega lastega tegelemise jätkamine vallas (Koosa lasteaed) • Noorsootöötaja palkamine, kellel oleks täielik ülevaade valla noortest ja nendega seotud probleemidest • Kahe kogukonna tekkimise vältimine (Vara–Koosa), nii et valla rahvas tunneks ennast ühtsena • Turvalisuse tõhustamine: naabrivalve, salaalkoholismi likvideerimine • Politsei järelevalve tõhustamine, salakaubanduse vastu võitlemise intensiivistamine, teavitamine, avalikustamine Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Teostaja Maksumus Sotsiaalkorteri loomine 2002 Projekt 50 000 Koosa poolele Vallavalitsus Sotsiaalhoolekanne 2002–2003 Sotsiaaltöötaja, infolehe avalikuks läbi toimetaja infolehe, probleemide avalikustamine Salakaubandusega 2002 Infoleht võitlemine (vihjetelefon Jätkuv Vallavalitsus avalikustada) Kodanikualgatus Noorsootöötaja 2003 Vallavalitsus töölevõtmise vajaduse (koostöö teiste valdadega) ja ressursside väljaselgitamine Sotsiaaltoetused ümber 2003. aasta I pool Vallavalitsus vaadata ja avalikustada Päevakeskus Kuusiku 2003. aasta algus Projekt külla (kohaliku kultuuri- ja Jätkuv seltsielu kasuks)

KESKKOND JA TURISM Üldine olukord Vara vallas pole suurtööstusi, mis saastaksid või seaksid ohtu keskkonna kvaliteeti. Tartu poolt valda sisse sõites näeb haritud põlde, mis kergelt lainjas maastikus silmailu pakuvad. Koosa poolel on aga olukord trööstitum: põllud hakkavad võsastuma ja majad lagunevad. Palju on metsa, eriti ilusad on Välgi piirkonna metsad, sest seal mitmekesistavad loodust voorjad künkad, mis võimaldavad nautida vaadet. Ainukeseks turismiettevõtteks vallas on Nõiamaja, mis meelitab inimesi kohale üle Eesti. Vara ja Välgi kirikud ja mõlemate kalmistud võiksid olla aga veelgi suuremad turismiobjektid. Vara valda jääb Emajõe-Suursoo, mida on turismi eesmärgil siiani vähe kasutatud. Probleemid • Vara valda tutvustavate meenete ning asja- ja ajakohase kodulehekülje puudumine

Vara valla arengukava kinnitamine Leht 9 / 12 • Olemasolevate (nende vähestegi) võimaluste mittekasutamine turistide meelitamiseks valda. Inimesed lihtsalt ei näe vallas turismi arendamiseks võimalusi (mööduvad turistid, loodusressursid) • Omaalgatuse puudumine (ei otsita infot ja näiteid) • Viidamajandus pole korras: vald, külad, talud • Koosa-poole halb olukord Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus • Maine kujundamise ja parandamise suunamine kõigepealt valla elanikele • Turismimajanduse eelisarendamine, turismi perspektiivikuse propageerimine vallaelanikele, vastavasisuliste koolituste korraldamine ettevõtluse arendamiseks (infoleht) • Turismikompleksi väljaarendamine: legendi- ja matkarajad, ööbimis- ja toitlustuskohad. Peale loodusressursside on olulised ka eri piirkondadele omased kombed, propageerida võiks Välgi sõela ja selle tegemise protsessi • Emajõe-Suursoosse Praagale loodava tollipunkti ja läbiva Emajõe veetee ärakasutamine potentsiaalsete turistide meelitamiseks matkale ja paadisõidule • Infomaterjal valla kohta (voldik, teatmikud, fotokroonika jms) • Valla territoorium on heakorrastatud: teeääred niidetud, majaümbrused korras, bussipeatustes pingid ja prügikastid (vallavalitsus, kohalik initsiatiiv) • Looduse säilitamine ja mõistlik ning oskuslik kasutamine, eriti Emajõe-Suursoos, Välgi ja Mustametsa piirkonnas, Selgisel • Säilitada maastiku ja elustiku mitmekesisus ja mõistlikult majandada loodust: suur riigimetsade osakaal soodustab seda • Keskkonna reostamise vältimine elanikkonna teadlikkuse tõstmise abil (infoleht) Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Teostaja Maksumus Peipsiveere SA suurem 2002 Vallavalitsus kaasamine (projektid) Infoleht ja selle võimaluse Kohalikud ettevõtjad reklaamimine Viidamajanduse 2003 Riik Vallavalitsus väljaarendamine ja selle Jätkuv Talunikud propageerimine Turismiga tegelev 2003 Vallavalitsus isik, kes paneks aluse Jätkuv turismimajandusele vallas (võiks olla mõne vallavalitsuse töötaja lisaülesanne) Turismivõimaluste 2003 Infoleht näitamine elanikele: Kohalike koostöö koolitus, reklaam, propaganda Turistile mõeldud 2004 Vallavalitsus infomaterjali arendamine: Kohalik initsiatiiv meened, voldikud

ETTEVÕTLUS Üldine olukord Vallas tegutseb 12 ettevõtet, millest enamuse moodustavad kauplused ja puiduettevõtted. Ettevõtluse arendamine ja uute loomine jääb tööjõu puuduse (teatud kontingent elanikkonnast ei ole võimeline järjepidevalt tööl käima), aga ka vähese ettevõtlikkuse ja infopuuduse taha. Valda võiks inimeste arvates luua õmblustööstust, inimesed võiksid teenida lisasissetulekut alternatiivsete tegevusaladega (marjade, väikeloomade kasvatamine ja turismiteenuste pakkumine jne). Turg on ju tegelikult kasvõi Tartu linna näol olemas. Probleemid • Tööjõu puudus • Uutel ja praegustel Vara vallas mujalt tööle käivatel inimestel puudub võimalus ja tahtmine tulla valda elama • Ettevõtluse kohane info on kohalike seisukohalt puudulik: kust ja kuidas alustada või juba olemasolevat ettevõtet arendada, kuidas abi taotleda • Inimeste initsiatiivi puudumine • Ettevõtte loomisega kaasnevad euronõuded (need mõjutavad ka olemasolevaid ettevõtteid) ja riskid • Vallas on vähe tootvaid ettevõtteid, valdavad on kauplused Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus • Tagades konkurentsivõimelise infrastruktuuri ja ettevõtlust soodustava keskkonna nii omavalitsuse kui ka teiste ettevõtjate koostöös, on võimalik ka ettevõtluse laiendamine ja uute ettevõtete loomine ning kogu valla finantsmajandusliku olukorra paranemine (maksutulu)

Leht 10 / 12 Vara valla arengukava kinnitamine • Eelnevast lähtuvalt uusettevõtluse ja haru- ning tütarettevõtete teke, kasutades ära Tartu lähedust • Turisminduse ja ettevõtluse arendamise igakülgne soodustamine (info koolitustest, toetusvõimaluste leidmine ettevõtlusega alustajatele – vastavate tööülesannetega inimene vallas) • Ettevõtlikele inimestele teatud stardikapitali võimaluse tekitamine, kasutades selleks ära lisaks oma ressurssidele ka Peipsiveere SA-d • Alternatiivsete tegevusalade propageerimine ja info jagamine teabepäevadel ning infolehe kaudu: mahepõllumajandus, marjade kasvatamine jne, sest turg Tartu näol pole kaugel. Kaasata vastavaid spetsialiste, korraldada väljasõite juba tegutsevate ettevõtjate juurde üle Eesti. Ka siin on oma osa Peipsiveere SA-l. See võimaldab vähendada elukvaliteedi vahet keskuste ja ääremaa vahel • Vara valla ettevõtetele potentsiaalse töötajaskonna loomine kohapealsete noorte motiveerimise läbi minna kutsekeskkoolidesse õppima vajalikku eriala, et vähendada tulevast tööpuudust • Koosa poolele põllumajandusega tegelemise võimaluste ja potentsiaalsete tegijate väljaselgitamine: näiteks Eestis ainulaadse mahepõllumajanduspiirkonna loomine ja reklaamimine, alternatiivsete tegevusalade otsimine (marja- ja köögiviljakasvatus, marjade korjamine soodest, vähikasvatus) ja oma niši leidmine nende läbi. Sellega tagatakse ka valla ühtlasem areng (kohalik algatus) • Koosa poolele valla ettevõtte loomise võimaluse kaalumine, kui kohalike huvi mahepõllumajanduspiirkonna loomise vastu jääb leigeks • Ettevõtjate informeerimine võimalikest toetustest ja kaasaaitamine kontaktide loomisele – tegutsev ettevõtjate koostöövõrgustik (kõik valla ettevõtjad regulaarsetele infopäevadele, e-postist kohalike ettevõtjate vahel info paremaks levitamiseks), et viia miinimumini ettevõtete pankrotistumise oht ja sõltumine välisteguritest • Pöörata tähelepanu põllumajandustoetuste kohta käiva info jagamisele (PHARE, SAPARD), et vältida euronõuetest tulenevat põllumajanduse jätkuvat langust • Koolitustesse ja seminaridele kaasata reaalseid tegijaid juba planeerimise etapil, et hoida aktiivseid inimesi kohapeal tegevuses • Koostöö aktiviseerimine valla ja ettevõtete vahel info ja kogemuste jagamise eesmärgil. See jääb praegu inimeste passiivsuse taha – puudub eestvedaja • Töötute motiveerimine ja tööturule aitamine koolituse ja ümberõppevõimaluste leidmise kaudu, lisaks nõustamine ja hädaabitööde väljapakkumine (selle eelduseks on aga omaalgatus) ja sellega ka liigse välistööjõu osakaalu vältimine • Ekskurssioonide korraldamine kooliõpilastele Vara valla ettevõtetesse Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Teostaja Maksumus Koosa poolel eelkõige 2003–2004 Vallavalitsus põllumajandusest Infoleht huvitatutele õppepäevade Peipsiveere SA kaasamine korraldamine projektidega suunates arengut nišipõllumajanduse suunas

Teha ühele vallavalitsuse 2003 Vallavalitsus töötajale ettevõtlusalase info ja nõuannete jagamine ülesandeks (selleks võib olla ka mõni vastavate teadmistega ettevõtja, kellel aega) Vallavalitsuse, ettevõtjate 2003 Vallavalitsus ja kolmanda sektori koostööle aluse panemine Õppepäevade 2003 Vallavalitsus korraldamine, kutsudes Jätkuv esinema nii oma valla kui ka mujalt Eestist ettevõtjaid, alternatiivsete tegevusaladega tegelejaid Ekskursioonid kohalikesse Jätkuv Põhikool ettevõtetesse ettevõtjatega koostöös

KINNISVARA Üldine olukord Vara valla kinnisvara hinnad on madalad ja Tartusse lühike maa (20–30 km), kuid valmiskujul vaba elamispinda eriti ei ole. Korteriühistute loomine on problemaatiline, kuna on tekkinud teatud kontingent inimesi, kes pole nõus millegi eest maksma. Silma riivab keskuste halb heakord. Valla maade kohta on olemas andmebaas ja

Vara valla arengukava kinnitamine Leht 11 / 12 vabad maad on vallavalitsustes kaartidel kõigile huvitatutele vaatamiseks välja pandud. Paljud omanikud on jätnud oma maa igasuguse hoolitsuseta. Vallal puudub üldplaneering. Riigimetsa osakaal on suur. Erametsade omanikud kasutavad sageli oma peremeheõigusi kurjasti. Nõukogude Liidu aegsed hooned on jäänud kasutuseta ja lagunevad, kuid kõigil on olemas omanikud, mis ei võimalda midagi ette võtta. Ohtlikud on Vara mõisa varemed, mis ka neid ümbritsevale pargile negatiivset varju heidavad. Probleemid • Üldplaneeringu puudumine • Korterelamute halvenev olukord ja ühistute puudumine • Kortermajade elanike suhtumine maksude maksmisesse • Lagunevad hooned (Vara mõis, vanad laudad ja muud ehitised) • Enamikul kinnisvaral on olemas omanikud, kuid neil puudub igasugune vastutus ja huvi oma omandi vastu. See on sageli takistuseks näiteks ettevõtlusele • Informatsiooni mittejõudmine kõigi elanikeni Eesmärgid, prioriteedid ja soovitud tulemus • Lähtuvalt arengukavas paika pandud üldistest suundumustest koostada üldplaneering • Ülevaate omamine vabadest hoonetest ja maadest, nende väljapakkumine ettevõtluseks ning elamumajanduseks, kasutades ära Tartu lähedust ja head bussiliiklust, privaatsust, hajaasustust ning arenenud sotsiaalsfääri. Selleks loob võimaluse kujundatud positiivne maine • Kasutuseta maade omanikega kontakti loomine, et saaks maad kasutusse võtta (näiteks rentida) • Maade järelevalvekomisjoni töölerakendamine – kõik teede ja majadeümbrused korda • Suurkülade korteriprobleemide lahendamine – igasse majja korteriühistu • Ohtliku Vara mõisa varemete lammutamine või renoveerimine (muinsuskaitse otsus)

Tegevuskava Tegevus Teostamise aeg Teostaja Maksumus Üldplaneeringu 2003 Vallavalitsus koostamine Saata avaldus 2002 Vallavalitsus muinsuskaitsele Vara mõisa varemete tuleviku kohta Vara mõisa ümbruse 2003–2005 Projekt korrastamine Maakorraldaja tegevuse 2002–2003 Vallavalitsus kajastamine valla lehes, vastava seadustiku väljatöötamine maade järelevalve küsimustes Korteriühistute 2004 Vallavalitsus tegevusse rakendamine, vastavasisulise info propageerimine Suveürituste keskuse 2004 Projekt rajamine Vara mõisa parki, laululava ehitamine sinna

Leht 12 / 12 Vara valla arengukava kinnitamine