Conservation Restocking of the Imperilled European Eel Does Not Necessarily Equal Conservation
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb

Load more
Recommended publications
-
Abstract Evaluating Holocene Precipitation
ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP). -
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Virtsu Harbour from the Windmill
View of Virtsu harbour from the windmill Fishermen with their catch in the harbour Kayaking on the sea Virtsu is located on a peninsula of the same2 name with its surface area together with Puhtulaid Islet expanding over about 7 km Opening hours: by appointment Contact: ä e of L äne c ag ou Virtsu rit n e ty h l is +372 515 1988 a r p u r t e l www.virtsu.ee/ajalugu/linnus.html s u e c www.virtsu.ee/ajalugu/virtsu-mois.html r v e e h d www.virtsu.ee/muuseum/index.html T The vintage car museum of Valeri Kirss Open from April 15 to October 15 +372 516 5288 The third lighthouse in Virtsu 1951 Compiled by: Jüri Mõniste Photographs: Arno Peksar, Aimar Roomets, Jüri Mõniste, Mart Mõniste, Tiina Mõniste, Jaan Vali Design: Valge Aurik OÜ 2017 VIRTSU NGO Kodukant Läänemaa Castle, Manor, Hobby Museum Originally an island, it merged with the continent as a result of land rising and the construction of Museum address the causeway in the 19th century. QR code house (established in 1785), coach house (1807) and garner-stable building (1806) are preserved. Virtsu Manor and the summer houses in Puhtu were burned down by the retreating Russian forces in autumn 1917. The manor park has been the venue for larger social events for more than half a century. There are information boards of the history and nature of Virtsu in the PIldi allkiri valge värviga tumedal taustal. park near the kindergarten. Foto: Juhan Viigipuu Virtsu Hobby Museum Renovations on Virtsu castle hill was established in 1996 featuring the history of Virtsu Castle the area and its residents. -
Uurimistöö Teemad KUNST EHITISED
Uurimistöö teemad NB! Koostöös juhendaja ning Muinsuskaitseametiga on võimalik väljapakutud teemade kitsendamine või täpsustamine seminari-, bakalaureuse-, magistri või doktoritöö nõuetele vastavaks KUNST Põlvamaa Tilsi mõisa peahoone baroksed sisedetailid ja hilisemad kihistused Mardikakahjustusega vallasesemed. Mardikatõrje- ja restaureerimisvõimalused 19–20. sajandi I poole tööstuslik tarbekunst. Eri töökodade (eriti just metallist tooted) toodang. Töökodade loomine, tooted, kataloogid, toodete levik jne. Laiemalt on seni uuritud väärismetallist toodete ala, ka suuremaid mööblitööstuseid Metallvalgustid (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid valgusteid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes need valmistas ning kus seda tehti Metallist sakraalesemed (mitte hõbe) Eestimaa luterlikes kirikutes ja ühiskondlikes hoonetes 19. saj ja 20. saj esimesel veerandil. Milliseid sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kes neid valmistas ja kus seda tehti Metallist ja ka hõbedast valgustid ja sakraalesemed apostlik-õigeusukirikutes Eestimaal 18.–19. saj. Milliseid valgusteid ja sakraalesemeid kasutati (materjal, tehnoloogia), kus neid valmistati ja kes seda tegi Hauatähiste restaureerimine Värviuuringute tegemise ajalugu ja hetkeolukord. Kõige tulemuslikuma/ efektiivsema metoodika väljatöötamine Mõisate ajaloolised interjöörid värviuuringute aruannete põhjal EHITISED Kirikute biokahjustused Maakondade kaupa kindla hoone liigi inventeerimine, s.h ajaloo -
Sõitjate Ja Veoste Üle Suure Väina Veo Perspektiivse Korraldamise Kava Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mai 2011 Sisukord KOKKUVÕTE ........................................................................................ 4 1 SISSEJUHATUS ............................................................................. 9 2 ÕIGUSLIK ALUS JA PROTSESS .................................................... 11 2.1 Kava õiguslik alus ..................................................................... 11 2.2 KSH õiguslik alus ...................................................................... 12 2.3 Natura hindamise õiguslik alus ................................................... 14 2.4 Protsess ning Kava, KSH ja Natura 2000 hindamise omavahelised seosed ............................................................................................. 15 3 STRATEEGILISE DOKUMENDI (KAVA) KIRJELDUS ...................... 18 3.1 Taustainfo ............................................................................... 18 3.2 Kava seos teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ............ 18 3.3 Kava kirjeldus .......................................................................... 20 4 KSH EESMÄRK JA KASUTATUD METOODIKA ................................ 26 4.1 KSH eesmärk ........................................................................... 26 4.2 KSH ulatus .............................................................................. 26 4.3 KSH-s kasutatud metoodika ...................................................... -
YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration
YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration Dear yearbook readers, The mission of the Road Administration is to develop a safe, functioning and economic traffic environment. The 101st year in the history of the Road Administration passed in an instant and was very busy for all employees and officials. There is reason to be proud of our achievements, but we are also apprehensive ADMINISTRATION ROAD about the future. Many thanks to every colleague and partner as well as every client for their commitment! It has been a year of stable work. 2019 was antee the people of Saaremaa a bigger and In addition to structural changes, the cooper- historically the best year in terms of the mon- more comfortable aircraft for connection ation between divisions and departments still etary volume of the preservation and repair with the continent. requires some practice and the review and of public roads. In total, we used 149 million specification of some processes. Fortunately, euros for the preservation and 83.4 million 2019 can be considered a breakthrough year customer-focused thinking, describing ser- euros for the development of the road net- in the development of the organisation. As vices on the basis of process management work. The yearbook also gives information we are preparing the next step on the road principles and constant improvement are on the number of kilometres covered by the to becoming the Mobility Administration or coded into the DNA of the Road Administra- works and the most exciting objects. the Transport Administration, we carried tion. Service owners have mostly understood out a significant structural reform as of 1 their roles and we’re improving and optimising The satisfaction of the customers of our May 2019. -
EAS Relocation 2016
Destination: Estonia Relocation Guide REPUBLIC OF ESTONIA CAPITAL Tallinn AREA 45,227 sq. km POPULATION 1,311,800 CURRENCY ONE SMALL NORDIC COUNTRY, Euro COUNTLESS REASONS TO FALL IN LOVE. 1. COUNTRY OVERVIEW 2. MOVING TO ESTONIA 6. EDUCATION 7. HEALTHCARE 4 Key Facts and Figures 16 Residence Permits 50 Pre-school Education 60 Health Insurance 7 Geography 21 Moving Pets 52 Basic Education 62 Family Physicians 8 Climate and Weather 22 Moving Your Car 54 Secondary Education 64 Specialised Medical Care 10 Population 56 Language Immersion Programmes 65 Dental Care CONTENTS 11 Language 56 Higher Education 66 Emergency Rooms and Hospitals 12 Religion 58 Continuous Education 13 Politics and Government 14 Public Holidays 14 Flag Days in Estonia 3. HOUSING 4. WORKING 5. TAXES AND BANKING 8. TRANSPORT 9. EVERYDAY LIFE 24 Renting Property 36 WorK Permits 46 General Taxes 68 Driving in Estonia 84 e-Estonia 26 Buying and Selling Immovable Property 38 Employment Contracts 47 Income Tax 74 Your Car 86 Media 28 Utilities 40 Setting Up a Company 48 Everyday BanKing 77 ParKing 88 Shopping 31 Telecom Services 42 Finding a Job 78 Public Transport 90 Food 33 Postal Services 82 Taxis 91 Eating out 34 Moving Inside Estonia 92 Health and Beauty Services 35 Maintenance of SidewalKs 93 Sports and Leisure 94 Cultural Life 96 Travelling in Estonia On the cover: Reet Aus PhD, designer. Lives and worKs in Estonia. Photo by Madis Palm The Relocation Guide was written in cooperation with Talent Mobility Management www.talentmobility.ee 1. COUNTRY OVERVIEW Units of measure: Government: Metric syStem Key Facts and Figures Parliamentary democracy Electricity: 220 V Official name: Republic of EStonia Capital city: Tallinn Member of National flag Currency: EU, NATO, OECD, WTO, Euro (€) Schengen zone Official language: Estonian Population: Calling code: 1.31 million +37 2 Time zone: (2016) UTC+2 Total area: Drives on the right Emergency number: 45,227 sq. -
STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44 -
2021 Toetuste Koondtabel KOV MARO
Lisa 1 Vasknarva linnuse valgusinstallatsiooni rajamine 5 000 ja sisehoovi korrastamine Alutaguse Vallavalitsus Karjamaa Arenduse Mittetulundusühing, Alajõe Rahvamaja remont ja 5 000 inventari soetamine Ülikiire interneti viimine Voosele 10 000 Anija Vallavalitsus Kehra Sotsiaalkeskuse renoveerimistoetus 6 000 Antsla keskkooli jõusaali inventari soetamine 3 500 Lusti lasteaia madalseiklusrada 7 000 Vana-Antsla mänguväljaku rajamine 8 000 Antsla Vallavalitsus Mittetulundusühing Kaksküla, Uue-Antsla rahvamaja purskkaevu ja puhkeala 15 000 korrastamine Mittetulundusühing Tsooru Koidukiired tegevustoetus 3 500 Tegevustoetus 119 000 Eesti Linnade ja Valdade Liit Euroopa Mereliste Äärealade Ühenduse (CPMR) liikmemaks 28 060 Sihtasutus Elva Haigla TM investeerimistoetus 5 000 Mittetulundusühing Koruste Küla, külaplatsi renoveerimine 5 000 Mittetulundusühing Ulila Suveaed, Investeeringutoetus 5 000 Elva Vallavalitsus MTÜ Kobilu Külaselts tegevustoetus 10 000 SA Rõngu Hooldusravi keskus, toetus lehtla ehitamiseks 5 000 Haapsalu Vanalinna Lasteaiad, Päikesejänku maja ronimisseina soetamine ja 4 000 paigaldamine Tenniseväljakute tehnilised vahendid ja jõusaali 5 000 inventari soetamine Piiskopilinnuse ja Mägari mänguväljaku ehitus 15 000 Kastani piirkonna mänguväljaku ehitus 10 000 Haapsalu Linnavalitsus Haapsalu Muusikool, muusikainstrumendid 5 000 Haapsalu Noorte Huvikeskus, spordiinventar 5 000 Lasteaed Päikesejänku, Toetus lasteaia õueala parendamiseks 10 000 Toetus Uuemõisa Lasteaed-Algkooli kooli söökla söögisaali remondiks 10 000 MTÜ Muraste -
Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28
Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28. a. eelarve täitmisest ja riigi- «, asutuste ning- ettevõtete tegevusest » SISUKORD Lhk. Sissejuhatuseks V I. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele l Korralised kulud: Rahaministeerium 2 Sõjaministeerium 4 PõllutöÖministeerium 6 Teedeministeerium v 10 Välisministeerium 14 TöÖ-Hoolekandeministeerium 16 Erakorralised kulud: Riigi keskasutuste kulud . 18 Siselaenud ja emissioon 20 Korralisedtulud 22 Erakorralisedtulud 24 Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte 28 Kassa aruanne 32 Riigikassa bilanss 36 IL Ülevaade Eesti Vabariigi 1927,/28, a. eelarve täitmisest. Kulud. Eelarve ülekulud. Krediitide ülejäägid. Kulude võrdlus eelarvega. Korraliste kulude võrdlus 1926. 27. a. kuludega üksikutes kululiikid.es. Kulude liikumine 1922—1927./28. a 43—54 Tulud: Tulude eelarve. Ettemakstud tulud. Tuluvõlad 31. märtsiks 1928 a. Tulud vastu võtu koha järgi. Väljaspool riigikassat ja Eesti Panka vastuvõetud tulud Tulud üksikute tululiikide, peatükkide ja §§ järgi. Otsekohesed maksud. Lõivud ja tasu- maksud. Kaudsed maksud. Riigi monopolid. Riigi ettevõtted ja varandused. Sega- tulud. Korralised tulud üldliikide järgi. Korraliste tulude võrdlus eelmiste aastadega 55—64 Riigikontrolli revisjoni ulatus ja tulemused 65 Tulumaks 68 Riigi eelarve täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega ja võrdlus välisriikide eelarvete täitmisega Maavalitsuste eelarvete täitmine 81 Riigi eelarvete täitmine ühenduses omavalitsuste -
Poodide Lahtiolekuajad
COOP ABJA Nuia Kaubamaja E-R 9 - 16, L 9 - 14 Taara kokkuost Karksi-Nuias E-R 9 - 16, L 9 - 14 Halliste kauplus E-R 9 - 17; L 9 - 14 Kamara kauplus E-R 9 - 16 Mõisaküla kauplus E-R 9 - 19, L 9 - 18, P 9 - 17 COOP ANTSLA Kauplus Pakler SULETUD 18 - 24 märts 2020 Kauplus Tare 7.00 – 21.00 COOP ELVA Konsumid on avatud 9 - 21 Nõo Konsum 8 - 21 Rõngu Konsum e, k-p 9 - 21 Rõngu Konsum teisipäeviti 7.30 - 21.00 COOP HAAPSALU Haapsalu Kaubamaja Konsum 9.00 - 22.00 Uuemõisa Konsum 9.00 - 22.00 COOP HIIUMAA Hiiu Konsum E-R 7.30 - 18.00 L-P 9.00 - 18.00 Hiiumaa Kaubamaja E-R 9.00 - 18.00 L 9.00 - 15.00 P SULETUD COOP JÕGEVA Pae Konsum E-P 8.00-22.00 Mustvee Konsum E-P 8.00-22.00 Jõgeva Konsum E-P 7.30-19.00 Avinurme Konsum E-P 9.00-21.00 Saadjärve kauplus E-P 10.00-19.00 Palamuse kauplus E-R 8.00-20.00 L,P 10.00-20.00 Torma kauplus E-L 8.00-22.00 P 10.00-22.00 Pala kauplus E-L 10.00-19.00 P 10.00-18.00 Maarja Kauplus E-P 10.00-19.00 Laiuse Kauplus E-R 8.00-20.00 L,P 10.00-19.00 Sadala Kauplus E-R 8.00-19.00 L,P 10.00-19.00 Siimusti Kauplus E-P 10.00-20.00 Voore Kauplus E-R 9.00-19.00 L,P 10.00-18.00 Vaimastvere Kauplus E-L 10.00-19.00 P Suletud Kaarepere Kauplus E-L 10.00-19.00 P Suletud Kuremaa Kaupkus E-L 10.00-19.00 P 10.00-17.00 Kääpa Kauplus E-R 9.00-19.00 L,P 10.00-18.00 Mõisa kauplus E-L 10.00-19.00 P 10.00-16.00 Mustvee Ehituskeskus E-R 8.00-19.00 L,P 8.00-16.00 Jõgeva Tööstuskaubad Suletud Suletud COOP JÄRVA Aravete kauplus E - R 9.00 - 19 L, P 10.00 - 18.00 Roosna- Alliku kauplus E - R 9.00 - 19 L 9.00 - 17.00 P 10.00 - 16.00 Ämbra kauplus