Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Sisukord
KOKKUVÕTE ...... 4 1 SISSEJUHATUS ...... 9 2 ÕIGUSLIK ALUS JA PROTSESS ...... 11 3 STRATEEGILISE DOKUMENDI (KAVA) KIRJELDUS ...... 18 4 KSH EESMÄRK JA KASUTATUD METOODIKA ...... 26 5 OLEMASOLEVA LOODUSKESKKONNA KIRJELDUS ...... 37 6 MÕJU LOODUSKESKKONNALE ...... 70
2
7 SOTSIAALMAJANDUSLIKU OLUKORRA KIRJELDUS ...... 130 8 MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE ...... 137 9 KUMULATIIVSED MÕJUD ...... 155 10 STRATEEGILISTE VALIKUTE JA LAHENDUSVARIANTIDE VÕRDLUS ...... 157 11 LEEVENDAVAD MEETMED – TINGIMUSED JA SOOVITUSED EDASISEKS ARENDAMISEKS ...... 174 12 KSH KÄIGUS ILMNENUD RASKUSED, RISKID JA MÄÄRAMATUSED ...... 187 13 LÕPPJÄRELDUS...... 188 14 AVALIKUSTAMISPROTSESSIST SAADUD TAGASISIDE ...... 189
LISAD ...... 196
3
Kokkuvõte Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadusele OO
4
O OO O • • • o o o
5
O O Alternatiivsete variantide järjestamine eelistuse järjekorras 6
O O O
7
Lõppjäreldus KSH direktiivi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
8
1 Sissejuhatus Eesti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
9
UURINGUD
MAJANDUS- NATURA ANALÜÜS HINDAMINE KSH KAVA FINANTS- ANALÜÜS
Ajaline suund
10
2 Õiguslik alus ja protsess
2.1 Kava õiguslik alus Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord O Eesti 2030 Keskkonnastrateegias Eesti riiklik O 11
keskkonnategevuskava 2007-2013)
2.2 KSH õiguslik alus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadusele 3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
§ 4. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. § 5. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
12
Linnudirektiiv Loodusdirektiiv Looduskaitseseadus 8 Veeseadusesse Põhjavee direktiivil Veeseaduse O O O O Välisõhu kaitse seadus Õhukvaliteedi raamdirektiiviga uue Õhukvaliteedi raamdirektiiviga 13
Müra direktiivile Välisõhu kaitse seadusele Rahvatervise seadusele Rahvatervise seadus 28
2.3 Natura hindamise õiguslik alus Linnudirektiivile Loodusdirektiivile Välisõhu kaitse seadus Muinsuskaitse seadus 14
Looduskaitseseadusega § 69. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik koosneb Eestis: 1) linnualadest, millest Eesti riik on Euroopa Komisjoni teavitanud EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18) kohaselt; 2) aladest, millel on EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus. § 70. Natura 2000 ala kaitse eesmärk Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
2.4 Protsess ning Kava, KSH ja Natura 2000 hindamise omavahelised seosed
2.4.1 Kava, KSH ja Natura 2000 hindamise omavahelised seosed , Aeg kava KSH Natura hindamine O O O l
15
O
2.4.2 Ametkondade ja huvigruppide osalemine
16
• • • • • • • • O
2.4.3 Laiema avalikkuse osalemine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
17
3 Strateegilise dokumendi (Kava) kirjeldus 3.1 Taustainfo
3.2 Kava seos teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega
3.2.1 Kava seos üleriiklike dokumentide ja üleriigilise planeeringuga Üleriigilises planeeringus Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (2007-2013)
Transpordi arengukava 2006-2013 Säästva arengu seaduse
18
3.2.2 Kava vastavus maakonnaplaneeringutele
Saare maakonna planeering („Saare Maakond täna ja aastal 2015“) Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Läänemaa maakonnaplaneering Tehnilise infrastruktuuri • • •
3.2.3 Vastavus kohalike omavalitsuste üldplaneeringutele Hanila valla üldplaneeringus Püsiühendus Saaremaaga
Muhu valla üldplaneering aastani 2017 19
3.3 Kava kirjeldus
• • • • • •
20
3.3.1 Strateegilised valikud
Strateegiline valik I - parvlaevaühendus planeeritud arendustega • • • • Strateegiline valik II - parvlaevaühendus oluliste arendustega • • • Strateegiline valik III - püsiühendus 21
3.3.2 Tehnilised variandid Lühiülevaade sillavariantidest
• • • • • • • • 22
• • •
Sild trassil II
Sild trassil III O
Tunneli variant
• • • • • • O • 23
• • •
O
24
25
4 KSH eesmärk ja kasutatud metoodika
4.1 KSH eesmärk
4.2 KSH ulatus
4.2.1 Ruumiline ulatus O
32 26
4.2.2 Ajaline ulatus • •
27
4.2.3 Käsitletud keskkonnaaspektid scoping OO O OO O
28
4.3 KSH-s kasutatud metoodika • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
• • 29
Haldusmenetluse seaduses 35
4.3.1 KSH programmil baseeruv mõju hindamine Scoping
• • • •
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus 30
Sotsiaalsete aspektide hindamine O • • •
4.3.2 Strateegilised keskkonnaeesmärgid
O 31
O O O O 32
Strateegilised keskkonnaeesmärgid - kokkusobivusanalüüs
Eesmärk 2 Eesmärk 3 Kokku sobivad Eesmärk 4 ? Sobivus pole teada Eesmärk 5 x Potentsiaalselt mittesobivad Eesmärk 6 Puudub seos Eesmärk 7 Eesmärk 8 Eesmärk 9 Eesmärk 10 ? ? ? Eesmärk 11 x1 x2 x3 ? Eesmärk 12 x1 x2 Eesmärk 13 x1 x2 ? ? Eesmärk1 Eesmärk2 Eesmärk3 Eesmärk4 Eesmärk5 Eesmärk6 Eesmärk7 Eesmärk8 Eesmärk9 Eesmärk10 Eesmärk11 Eesmärk12
x1 Ühenduse parandamine mootortranspordi abil võib kaasa tuua potentsiaalseid konflikte müra ja õhusaastega x2 Potentsiaalne CO2 tõus transpordist ja tööstusest juhul kui juurepääsu tagatakse peamiselt mootortranspordi abil x3 Kui parandatakse juurdepääsu maapiirkondadesse ja looduskeskkonda võib se kaasa tuua suuremat survet kaitstavate liikide ja elupakadega aladele
4.3.3 Variantide võrdlemine
scoping
Grupp A - Olulisemad aspektid
33
Grupp B – vähemolulisemad aspektid
Suur positiivne mõju Mõõdukas positiivne mõju Neutraalne või väga väike mõju Mõõdukas negatiivne mõju Suur negatiivne mõju
4.4 Natura hindamise metoodika loodusdirektiivi Loodusdirektiivi
34
o o o o loodusdirektiivi linnudirektiivi linnudirektiiv ja loodusdirektiiv) 35
loodusdirektiivi
36
5 Olemasoleva looduskeskkonna kirjeldus • •
Lisaks käesolevas peatükis olevatele illustratsioonidele on Lisas IIa esitatud kaardid, millele on kantud Kavaga käsitletaval alal olevad erinevad kaitseväärtused ja olemasoleva olukorra kirjeldus.
5.1 Maastik, reljeef ja visuaalsed aspektid
5.1.1 Maastik ja reljeef 37
5.1.2 Visuaalsed aspektid
38
5.2 Geoloogilised tingimused ja põhjavesi
5.2.1 Geoloogilised tingimused O O
5.2.2 Põhjavee kaitstus
39
5.2.3 Põhjavee kvaliteet ja veevõtt
Mandriosa O O
40
Muhumaa
5.3 Pinnavesi
5.3.1 Veerežiim ja kvaliteet 41
5.3.2 Vee liikumine O
5.3.3 Põhjasetted
42
5.3.4 Rannaprotsessid
5.3.5 Jääolud Pusa hispida 43
O
5.4 Õhu kvaliteet ja emissioonid
O
O O
O O 44
5.5 Müra
45
Müratase Päeval Öösel
5.6 Kliimaga seotud taustainfo O Välisõhu Kaitse seadusega
46
O O O Välisõhu kaitse seaduse Välisõhu kaitse seaduses
5.7 Taimestik
5.7.1 Maismaa taimestik ja elupaigad Juniperus communis Climate Change 2007: Synthesis Report 47
Looduskaitseseaduse
5.7.2 Meretaimestik O Charophytes): (Chara connivens) Chara tomentosa) Fucus vesiculosus) Furcellaria lumbricalis) Zostera marina) O 48
Chorda filum) Tolypella nidifica Chara connivens)
5.8 Loomastik 5.8.1 Maismaaimetajad Ursus arctos Felis lynx Lutra lutra Sicista betulina Sus scrofa Capreolus capreolus Vulpes vulpes Nyctereutes procyonoides Lepus europaeus L. timidus Microtus agrestis Apodemus flavicollis Apodemus agrarius
49
5.8.2 Nahkhiired O
50
51
5.8.3 Roomajad ja kahepaiksed Rana arvalis Virtsu piirkond (kõik trassivariandid) Bufo calamita
52
Natrix natrix Kuivastust lõuna poole jääv ala (trassivariant III)
Rana temporaria Rana arvalis Triturus vulgaris Lacerta vivipara Kuivastust põhja poole jäävad alad (trassivariant II) Bufo bufo Rana arvalis Triturus vulgaris
5.8.4 Liblikad Euphydryas maturna Euphydryas aurinia 53
5.8.5 Põhjaloomastik
54
5.8.6 Kalad
55
56
57
58
5.8.7 Hülged Pusa hispida ssp. ladogensis P.h. saimensis O O
59
5.8.8 Linnustik
60
5.9 Kaitstavad objektid ja kaitsealad • Looduskaitseseaduse • 61
Metsaseadusele
5.9.1 Väinamere Natura 2000 ala
62
Halichoerus grypus Lutra lutra Myotis dasycneme Phoca hispida bottnica Cobitis taenia Cottus gobio Lampetra fluviatilis Misgurnus fossilis Angelica palustris Cypripedium calceolus Dianthus arenarius subsp. arenarius Dicranum viride Encalypta mutica Liparis loeselii Sisymbrium supinum Thesium ebracteatum Tortella rigens 63
Euphydryas aurinia Euphydryas maturna Unio crassus Vertigo angustior Vertigo genesii Vertigo geyeri Anas acuta Anas clypeata Anas crecca Anas penelope Anas platyrhynchos Anas querquedula Anas strepera Anser albifrons Anser anser Anser erythropus Anser fabalis Ardea cinerea Arenaria interpres Asio flammeus Aythya ferina Aythya fuligula Aythya marila Botaurus stellaris Branta bernicla Branta leucopsis Bubo bubo Bucephala clangula Calidris alpina schinzii Calidris canutus Charadrius dubius Charadrius hiaticula Chlidonias niger Ciconia ciconia Circus aeruginosus Circus cyaneus Clangula hyemalis Crex crex Cygnus columbianus bewickii Cygnus cygnus Cygnus olor Dendrocopos leucotos Emberiza hortulana Fulica atra Gallinago media Glaucidium passerinum Grus grus Haliaeetus albicilla Lanius collurio Larus canus Larus fuscus Larus ridibundus Limicola falcinellus Limosa lapponica Limosa limosa Melanitta fusca Melanitta nigra Mergus albellus Mergus merganser Mergus serrator Numenius arquata Phalacrocorax carbo Philomachus pugnax Picus canus Pluvialis squatarola Podiceps cristatus Porzana parva Porzana porzana Recurvirostra avosetta Somateria mollissima Sterna albifrons Sterna caspia Sterna hirundo Sterna paradisaea Sterna sandvicensis Sylvia nisoria Tetrao tetrix Tringa erythropus Tringa glareola Tringa nebularia Tringa totanus Vanellus vanellus 64
5.9.2 Tundlikud ja kaitstavad alad regionaalsel tasandil
65
Natura 2000 alad Kaitsealad Looduskaitseseadusega 66
Roheline võrgustik Planeerimisseaduse Kultuurmaastikud
5.10 Muinsuskaitseobjektid
Trassi II piirkond mandril
67
Trassi III piirkond mandril
Trassi II piirkond Muhu saarel
Trassi III piirkond Muhu saarel
Suure väina mereala
O
68
69
6 Mõju looduskeskkonnale • •
6.1 Mõju maastikule, reljeefile ja visuaalsed aspektid
6.1.1 Mõju maastikule ja reljeefile 70
O Struktuuri osa Trass II Trass III Trass Trass Sild Sild IIIT IIIT D&B TBM tunnel tunnel (A) (B) Pikkus kaldast kaldani, m 7950 6480 6060 6060 Püsiühenduse pikkus, sh: 8150 6680 8450 7400 - Sild / tunnel, sh: 7340 1. Tehn. 2. Tehn. 7750 6700 lahendus lahendus - Peamine sillaosa 3790 3790 - Madal sillaosa 300 2310 - Teetamm /peale ja 810 2590 580 700 700 mahasõidud 1830 4290 2630 3680 Praamiliiklus ja parandatud praamiliiklus Sillad Tunnelid
71
6.1.2 Visuaalsed ja arhitektuurilised mõjud Praamiliiklus ja parandatud praamiliiklus Sillad 72
Tunnelid
6.2 Mõju geoloogilistele tingimustele ja põhjaveele
6.2.1 Mõju geoloogilistele tingimustele Strateegilised valikud I ja II
73
Strateegiline valik III
Sild trassil II • • • • •
74
Trass III • • • • •
75
Tunnel
• • • •
6.2.2 Mõju põhjaveele
Strateegilised valikud I ja II
Strateegiline valik III – sillad
O
O O 76
Strateegiline valik III – tunnel
O
OO
Strateegilised valikud I ja II
77
Strateegiline valik III – sillad O
Strateegiline valik III – tunnel
O
78
6.2.3 Mõju joogivee kättesaadavusele
79
6.3 Mõju pinnaveele
6.3.1 Mõju veekvaliteedile O
Strateegiline valik III – sillad O 80
OO Strateegilised valikud I ja II – praamiühendus Strateegiline valik III – sillavariandid 81
6.3.2 Vee liikumisega seotud mõju 6.3.3 Põhjasetetega seotud mõjud Põhjasetete ja saasteainete eemaldamine 82
O Hõljuvate setete liikumine 83
LEEVENDAVAD MEETMED
84
OO
85
6.3.4 Rannaprotsessidega seotud mõjud
86
• •
87
6.3.5 Mõju jääoludele 88
6.4 Atmosfääriõhu emissioonide mõju ja mõju kliimamuutustele
6.4.1 Atmosfääriõhu emissioonidest tulenev mõju regionaalsel tasandil ja liiklusest tingitud mõju kliimale O O O
89
O O O
O O O O Strateegiline valik I – olemasolev praamiühendus. O O
O
O
O Strateegiline valik II – Oluliselt parandatud praamiühendus O O
O
O
O Strateegiline valik III – Sild trassil II O O
O
O
O 90
Strateegiline valik III – Sild või tunnel trassil III O O O O O
CO2-emissions
250000 200000 SC 1, ferry 150000 SC 2, improved ferry
kg/d 100000 SC 3, ROUTE II 50000 SC 3, ROUTE III 0 year year year year year 2008 2020 2023 2040 2043 year
O O O O , 2008 aasta. Strateegiline valik II – oluliselt paranenud praamiühendus O O
O
O
O 91
Strateegiline valik III,– sild trassil II O O
O
O
O Strateegiline valik III,– sild või tunnel trassi lIII O O
O
O
O 6.4.2 Atmosfääriõhu emissioonidest tulenev mõju regionaalsel tasandil ja ehitamisest ning silla või tunneli kasutamisest tingitud mõju kliimale 92
6.4.3 Emissioonide mõju maanteelähedasele alale ja inimestele
O O
O
O O
O
93
Automootoritest pärinevad heitgaaside emissioonid O O O O O O
94
Teepinnalt pärinevad saasteained Leevendavad meetmed
95
96
6.5 Müraga seotud mõju
97
Müratase Strateegilised Strateegiline valik III (dB(A)) valikud I and II sild sild Tunnel Trass II Trass III Trass IIIT
Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö 98
99
6.6 Mõju inimese tervisele ja ohutusele
6.6.1 Mõju inimese tervisele
O 100
6.6.2 Ohutus
6.7 Mõju taimestikule
6.7.1 Mõju maismaataimestikule ja elupaikadele O O
101
Strateegiline valik III – Sild trassil II O Angelica palustris) Strateegiline valik III – sild ja tunnel trassil III 102
Variantide võrdlus numbrites Variant Natura 2000 Kaitstavad taimeliigid 100 tee elupaigad 100 m koridoris tee koridoris Sild maismaa Angelica palustris, Epipactis trassil II palustris. Muhumaa Gymnadenia conopsea, Listera ovata, Platanthera chlorantha, Ophrys insectifera Sild maismaa Anthyllis coccinea, Malus sylvestris, trassil III Listera ovata Muhumaa Gymnadenia conopsea, Drepanocladus sendtneri, Campylium elodes, Primula farinosa, Drepanocladus lycopodioides, Distichium inclinatum maismaa Tunneli- Muhumaa Gymnadenia conopsea, variant A Drepanocladus sendtneri, Campylium trassil III elodes, Primula farinosa, Drepanocladus lycopodioides, Distichium inclinatum Tunneli- maismaa Malus sylvestris, Listera ovata variant B trassil III Muhumaa Gymnadenia conopsea, Drepanocladus sendtneri, Campylium elodes, Primula farinosa, Drepanocladus lycopodioides, Distichium inclinatum OO
103
• • • Angelica palustris Epipactis palustris • • • • •
104
6.7.2 Mõju merepõhja taimestikule OO Strateegiline valik I ja II – praamiühendus Strateegiline valik III Strateegilised valikud I ja II – praamiühendus ja strateegiline valik III– tunnel Strateegiline valik III, sillavariandid O O
105
6.8 Mõju loomastikule
6.8.1 Mõju maismaaimetajatele Üldine • • • • • • • •
106
Loomade liikumine Kaitstavad loomaliigid Sicista betulina Lutra lutra) 107
Kaudsed mõjud (ja leevendavad meetmed) 108
Trassi alternatiivide võrdlus
6.8.2 Mõju nahkhiirtele
109
6.8.3 Mõju roomajatele ja kahepaiksetele Üldiselt 1. Liiklussuremus 2. Kõrgekvaliteediliste elupaikade hävimine tee-ehituse tõttu 110
3. Elupaikade halvenemine teetrasside ümbruses (veerežiimi muutused, õhusaaste, häirimine); need mõjud võivad ulatuda mõnest meetrist kilomeetriteni 4. Populatsioonide eraldatus ja killustatus maanteetrasside rajamise tõttu läbi elupaikade ja rändekoridoride
Strateegiline valik III – sild trassil II 111
Strateegiline valik III – sild või tunnel trassil III
6.8.4 Mõju liblikatele Euphydryas maturna Euphydryas aurinia 112
6.8.5 Mõju põhjaloomastikule Strateegilised valikud I ja II – praamiühendus ja strateegiline valik III – tunnel Strateegiline valik III – sillavariandid 113
OO Macoma balthica
6.8.6 Mõju kaladele Strateegilised valikud I ja II (praamiühendus)
Strateegiline valik III, sillavariandid
114
Strateegiline valik III - tunnel
O
115
Strateegilised valikud I ja II (praamiühendus)
Strateegiline valik III - sillavariandid
Strateegiline valik III - tunnel
116
6.8.7 Mõju hüljestele Strateegilised valikud I ja II (praamiühendus) Strateegiline valik III - sillad O O 117
Strateegiline valik III – tunnel Strateegilised valikud I ja II (praamiühendus)
Strateegiline valik III – silla variandid 118
Strateegiline valik III – tunnel
6.8.8 Mõju linnustikule
119
Strateegilised valikud I ja II – praamiühendus Strateegiline valik III – silla variandid • • Branta leucopsis Sylvia nisoria Lanius collurio Strateegiline valik III - tunnel OO Strateegilised valikud I ja II – praamiühendus 120
Strateegiline valik III – silla variandid • • • • • O O 121
Muutused rändeteedel
122
6.9 Mõju kaitstavatele objektidele ja aladele 6.9.1 Mõju Väinamere Natura 2000 alale linnudirektiiv ja loodusdirektiiv)
123
loodusdirektiivi Asjakohase hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et Väinamere linnu– kui ka loodusala terviklikkus ja kaitse-eesmärgid on saavutatavad kõigi ühendusvariantide puhul (praamiühendus, sillad, tunnel) eeldusel, et rakendatakse leevendavaid meetmeid
6.9.2 Maakasutuse muutumisest tingitud mõjud kaitstavatele ja väärtuslikele aladele (va Natura 2000 alad) 124
Kaitsealad Looduskaitseseaduse O O Rohevõrgustik O
125
6.10 Mõju kultuuriväärtustele
126
O O
127
6.11 Mõju navigatsioonitingimustele Strateegiline valik I ja II O O Strateegiline valik III – silla variandid Trass II 128
Trass III
129
7 Sotsiaalmajandusliku olukorra kirjeldus
7.1 Maakasutus, rahvastik ja maa väärtus
7.1.1 Maakasutus O O O
130
O O
Joonis 7.1.
131
7.1.2 Maa väärtus
7.1.3 Sotsiaalne infrastruktuur O
7.1.4 Asustustihedus ja piirkonda puudutavad kavad/planeeringud 132
O
7.2 Elamistingimused
133
134
O
135
7.3 Sotsiaal-majanduslikud tingimused
7.3.1 Kohalik ettevõtlus O
7.3.2 Keskmine palk ja hinnatase
136
8 Mõju sotsiaal-majanduslikule olukorrale • • • • •
137
8.1 Mõju maakasutusele, asustusstruktuurile ja maa väärtusele
8.1.1 Mõju maakasutusele ja asustusstruktuurile Strateegiline valik I ja II – praamiühendus
Strateegiline valik III – üldine
O
138
139
O
140
100m O Variant Elamumaa Ärimaa (ha) Üldised Elamud (tk) (ha) hooned (tk) Ole Uus Olem. Uus Ole Uus Ole Uus m. lõik tee lõik m. lõik m. lõik tee tee tee Sild Manner trassil II Muhumaa Sild Manner trassil Muhumaa III Tunnel A Manner trassil Muhumaa III Tunnel B Manner trassil Muhumaa III
141
300m O Variant Elamumaa Ärimaa (ha) Üldised Elamud (tk) (ha) hooned (tk) Ole Uus Ole Uus Ole Uus Ole Uus m. lõik. m. lõik. m.te lõik. m.te lõik. tee tee e e Sild Manner trassil II Muhumaa Sild Manner trassil Muhumaa III Tunnel A Manner trassil III Muhumaa Tunnel B Manner trassil III Muhumaa O
142
Strateegiline valik III – Sild trassil II
Strateegiline valik III – sild või tunnel trassil III 143
8.1.2 Nõudlus kinnisvara järele ja mõju maa väärtusele
144
8.2 Mõju elamistingimustele ja eluviisile eluviisi teenuste võrk identiteet Turvalisuse Strateegiline valik I – olemasolev praamiühendus eluviis
145
Teenuste võrku O Identiteedi turvatunde Sotsiaalse aktsepteeritavuse Strateegiline valik II – paranenud praamiühendus eluviisi
146
teenuste võrgustikku Identiteedi turvatunde sotsiaalne aktsepteeritavus Strateegiline valik III – püsiühendus eluviisi O
147
teenuste võrgustikule saare identiteedist Turvatunne Sotsiaalse aktsepteeritavuse
148
LEEVENDAVAD MEETMED (kõik variandid) 149
8.3 Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele • • Strateegiline valik I regionaalse kohaliku majanduse 150
Strateegiline valik II regionaalsele majandusele
Strateegiline valik III O regionaalsele majandusele 151
ettevõtetele • • • Läänemaa O 152
O kalapüük O O
153
O
154
9 Kumulatiivsed mõjud • • •
155
• • • O •
156
10 Strateegiliste valikute ja lahendusvariantide võrdlus
10.1 Strateegiliste valikute võrdlemine KSH eesmärkide alusel
• •
O O 157
• • • • 158
•
• • •
159
• • • O
O O 160
10.2 Alternatiivsete variantide võrdlemine
Grupp A Olulisemad aspektid
Grupp B – vähemolulisemad aspektid
Suur positiivne mõju Mõõdukas positiivne mõju Neutraalne või väga väike mõju Mõõdukas negatiivne mõju Suur negatiivne mõju
161
O Grupp A - olulisemad aspektid Strateegiline valik III - sild Strateegiline valik III - sild Ala- Strateegiline valik III - sild trassil III – ILMA trassil III – Strateegiline valik III - tunnel Teema teema Aspekt Strateegiline valik I Strateegiline valik II trassil II LEEVENDUSMEETMETETA LEEVENDUSMEETMETEGA trassil III Tingimusel, et ehitustööd Tingimusel, et ehitustööd Uued teetrassi variandid Trassivariant III kulgeb Trassivariant III kulgeb Trassivariant III kulgeb toimuvad olemasolevate toimuvad olemasolevate võivad mõjutada looduslikku kaitsmata põhjaveega aladel kaitsmata põhjaveega aladel kaitsmata põhjaveega aladel sadamate territooriumil, on sadamate territooriumil, on veerežiimi ja põhjavett. Siiski ja eksisteerib tõenäosus ja eksisteerib tõenäosus ja eksisteerib tõenäosus Põhjavesi kaasaegsete ehitus- ja kaasaegsete ehitus- ja on alad trassivariandi II kahjustada looduslikku kahjustada looduslikku kahjustada looduslikku kasutusmeetmete kasutusmeetmete naabruses vähem tundlikud veerežiimi. Mõju põhjaveele veerežiimi. Mõju põhjaveele veereziimi. Mõju põhjaveele rakendamisel negatiivsed rakendamisel negatiivsed kui trassivariandi III puhul. on hinnatud suureks. on hinnatud suureks. on hinnatud suureks. mõjud välditavad mõjud välditavad
Tingimusel, et ehitustööd Tingimusel, et ehitustööd toimuvad olemasolevate toimuvad olemasolevate Põhjasetted ei ole reostunud. Põhjasetted ei ole reostunud. Põhjasetted ei ole reostunud. sadamate territooriumil, on sadamate territooriumil, on Siiski on ehitustegevusel Siiski on ehitustegevusel Siiski on ehitustegevusel kaasaegsete ehitus ja kaasaegsete ehitus ja mõningane mõju vee mõningane mõju vee mõningane mõju vee Ehitustööd ei oma olulist mõju kasutusmeetmete kasutusmeetmete kvaliteedile. Hoolika kvaliteedile. Hoolika kvaliteedile. Hoolika pinnaveele. Ajutise sadama Suure väina MAAJA VESI rakendamisel mõjud rakendamisel mõjud ehitustegevuse ehitustegevuse ehitustegevuse ehitus võib omada mõju vee vee kvaliteet välditavad. Siiski kujutab välditavad. Siiski kujutab korraldamisega ja korraldamisega ja korraldamisega ja kvaliteedile. Siiski ei ole see ohtlike kemikaalide (nt. ohtlike kemikaalide (nt. leevendusmeetmete leevendusmeetmete leevendusmeetmete mõju hinnanguliselt suur kütuste) suurte hulkade kütuste) suurte hulkade rakendamisel on olulised rakendamisel on olulised rakendamisel on olulised käitlemine veekogu vahetus käitlemine veekogu vahetus negatiivsed mõjud välditavad. negatiivsed mõjud välditavad. negatiivsed mõjud välditavad. naabruses riski. naabruses riski.
Suure väina Suurde väina uusi rajatisi ei Suurde väina uusi rajatisi ei Silla struktuurid omavad vee Silla struktuurid omavad vee Silla struktuurid omavad vee Suurde väina uusi rajatisi ei vee liikumine rajata rajata liikumisele mõõdukat mõju liikumisele mõõdukat mõju liikumisele mõõdukat mõju rajata Emissioonid regionaalsel tasandil ja Kõik variandid suurendavad pikemas perspektiivis emissioone atmosfääriõhku, põhjustades kliimamuutusi. Siiski ei ole summaarsed emissioonid uuritaval alal eriti suured. mõju kliima- muutustele
LOODUSKESKKOND Emissioonid tee Praamid ja ootavad autod Praamid ja ootavad autod lähedused ja põhjustavad suuremat põhjustavad suuremat Liiklus on sujuvam ja puudub Liiklus on sujuvam ja puudub Liiklus on sujuvam ja puudub Liiklus on sujuvam ja puudub mõju õhureostust sadamate õhureostust sadamate praamidest tingitud reostus. praamidest tingitud reostus. praamidest tingitud reostus. praamidest tingitud reostus. inimese läheduses. läheduses. tervisele
Majad maantee number 10 Majad maantee number 10 Majad maantee number 10 Majad maantee number 10 ääres võivad olla mõjutatud ääres võivad olla mõjutatud ääres võivad olla mõjutatud Majad maantee number 10 Majad maantee number 10 ääres võivad olla mõjutatud Liiklusmüra ülenormatiivse liiklusmüra ülenormatiivse liiklusmüra ülenormatiivse liiklusmüra ääres võivad olla mõjutatud ääres võivad olla mõjutatud ülenormatiivse liiklusmüra ÕHUREOSTUSJA MÜRA (kasutus- poolt. Autorongid põhjustavad poolt. Autorongid põhjustavad poolt. Müra on väiksem, kuid ülenormatiivse liiklusmüra ülenormatiivse liiklusmüra poolt. Müratase on madalam, faasis) enam müra kuid esinevad enam müra kuid esinevad pidevam võrreldes SV I ja II. poolt. Müra on väiksem, kuid poolt. Müra on väiksem, kuid kuid pidev. võrreldes SV I ja harvem (regulaarselt seoses harvem (regulaarselt seoses Sadamatesse viivatel teedel pidevam võrreldes SV I ja II. pidevam võrreldes SV I ja II. II. Sadamatesse viivatel praami sisenemisega) praami sisenemisega) on müratase madalam. teedel on müratase madalam.
Kaitstavatele elupaikadele Kaitstavatele elupaikadele Kaitstavatele elupaikadele Kaitstavatele elupaikadele avalduv mõju on mõõdukas, avalduv mõju on mõõdukas, avalduv mõju on mõõdukas, avalduv mõju on mõõdukas, Praamiühenduse mõju Praamiühenduse mõju Kaitstavad tingimusel, et trassi II tingimusel, et ehituspaigad ja tingimusel, et ehituspaigad ja tingimusel, et ehituspaigad ja elupaikadele on lokaalne ja elupaikadele on lokaalne ja elupaigad kohendatakse vastavalt ladustamisalad rajatakse ladustamisalad rajatakse ladustamisalad rajatakse vähetähtis. vähetähtis. leevendavate meetmete all kaitstavatest elupaikadest kaitstavatest elupaikadest kaitstavatest elupaikadest toodud soovitustele ning eemale. 78 Trass III lõikab eemale. 79 Trass III lõikab eemale. 80 162
ehituspaigad ja märgalasid ning mõningaid märgalasid ning mõningaid Trass III lõikab märgalasid ladustamisalad rajatakse väärtuslikke elupaiku. väärtuslikke elupaiku. ning mõningaid väärtuslikke kaitstavatest elupaikadest Ehitustegevusel on Ehitustegevusel on elupaiku. Ehitustegevusel on eemale. 77 elupaikadele suurem mõju kui elupaikadele suurem mõju kui elupaikadele suurem mõju kui trassi II puhul. trassi II puhul. trassi II puhul. Esineb negatiivne mõju Esineb negatiivne mõju lindudele ja hüljestele (sild lindudele ja hüljestele (sild võib häirida nii hüljeste kui Kaitstavad Ehitustegevus ei toimu Ehitustegevus ei toimu Esineb negatiivne mõju võib häirida nii hüljeste kui Trassi III rakendumisel lindude rännet), aga loomaliigid väljaspool olemasolevate väljaspool olemasolevate lindudele ja hüljestele (sild lindude rännet), aga avaldub suur negatiivne mõju tõenäoliselt ei esine olulist (linnud, teede ja sadamate teede ja sadamate võib häirida nii hüljeste kui tõenäoliselt ei esine olulist kahepaiksete negatiivset mõju. Hüljeste viigerhülged, territooriumi ja otsesed mõjud territooriumi ja otsesed mõjud lindude rännet), aga negatiivset mõju. Suur metapopulatsioonile. Mõju liikumisteele on kavandatud kahepaiksed kaitstavatele loomaliikidele kaitstavatele loomaliikidele tõenäoliselt ei esine olulist negatiivne mõju avaldub ka lindude ja hüljeste rändele ka teetamm. Suur negatiivne ja roomajad) puuduvad. puuduvad. negatiivset mõju. kahepaiksete saab vältida. mõju avaldub ka metapopulatsioonile. kahepaiksete
metapopulatsioonile. Tunnel trass III hõlmab enam Sild trassil III hõlmab enim Sild trassil III hõlmab enim Trassi II puhul on võimalik looduslikku maad kui sind looduslikku maad, kus looduslikku maad, kus Kaitstavad Otsesed mõjud puuduvad Otsesed mõjud puuduvad leida lahendus, kus trassil II ning alal kasvavad ka kasvavad ka kaitsealused kasvavad ka kaitsealused taimeliigid kuna uusi teid ei rajata kuna uusi teid ei rajata kaitsealused taimeliigid on kaitsealused taimed, aga taimed, aga mõju ei ole taimed, aga mõju ei ole mõjutatud minimaalselt. mõju ei ole laiemal skaalal laiemal skaalal oluline. laiemal skaalal oluline.
LOODUSKAITSE oluline. Mõjud loodus- väärtustele Suurenev liiklus ja paranev Suurenev liiklus ja paranenud Suurenev liiklus ja paranenud Suurenev liiklus ja tulenevalt Suurenev liiklus ja paranenud Märgatavat muutust võrreldes ühendus Muhu- ja juurdepääs Muhu- ja juurdepääs Muhu- ja paranenud juurdepääs muutustest juurdepääs Muhu- ja olemasoleva olkorraga ei Saaremaale lisab koormust Saaremaale lisab koormust Saaremaale lisab koormust Muhu- ja Saaremaale lisab maa- Saaremaale lisab koormust prognoosita. loodusmaastiukele, efekt ei loodusväärtustele. Mõju on loodusväärtustele. Mõju on koormust loodusväärtustele. kasutuses ja loodusväärtustele. ole suur. mõõdukas mõõdukas Mõju on mõõdukas liikluses - regionaalne tasand Uutel teetrassi variantidel võib Uutel teetrassi variantidel Uutel teetrassi variantidel võib Uutel teetrassi variantidel võib Tee säilib olemasoleval Tee säilib olemasoleval olla teatav mõju võib olla teatav mõju olla teatav mõju Muinsus- olla teatav mõju muinsuskaitse trassil, otsene mõju trassil, otsene mõju muinsuskaitse objektidele. muinsuskaitse objektidele. muinsuskaitse objektidele. kaitse alused objektidele. Leevendavate muinsuskaitse objektidele muinsuskaitse objektidele Leevendavate meetmete Leevendavate meetmete Leevendavate meetmete objektid meetmete rakendamisel on puudub. puudub. rakendamisel on olulised rakendamisel on olulised rakendamisel on olulised KULTUUR olulised mõjud leevendatavad. MAASTIKJA mõjud leevendatavad. mõjud leevendatavad. mõjud leevendatavad. Juurdepääs kodule- Oluliselt paranenud ligipääs Oluliselt paranenud ligipääs ja Oluliselt paranenud ligipääs ja Oluliselt paranenud ligipääs ja töökohale ja mugavam ületus. mugavam ületus. Parandab mugavam ületus. Parandab mugavam ületus. Parandab iga- Juurdepääs jääb Mõõdukas ühenduse Parandab perede olukorda perede olukorda eriti seoses perede olukorda eriti seoses perede olukorda eriti seoses päevastele/ tänapäevasele tasemele. paranemine eriti seoses pidevalt töö tõttu pidevalt töö tõttu eemal pidevalt töö tõttu eemal pidevalt töö tõttu eemal iga- eemal olevate olevate pereliikmetega. olevate pereliikmetega. olevate pereliikmetega. nädalastele pereliikmetega. reisijatele Mure identiteedi ja Mure identiteedi ja turvatunde Mure identiteedi ja turvatunde SOTSIAAL
KESKKOND Mure identiteedi ja turvatunde turvatunde pärast, kuid pärast, kuid seoses pärast, kuid seoses Elu- Kohalik identiteet, turvatunne Kohalik identiteet, turvatunne pärast, kuid seoses paranenud seoses paranenud paranenud kontaktidega paranenud kontaktidega tingimused ja kokkupuuted mandriga ja kokkupuuted mandriga kontaktidega mandriga ja kontaktidega mandriga ja mandriga ja pikema aktiivse mandriga ja pikema aktiivse
SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ja elulaad säilivad endistena säilivad endistena pikema aktiivse hooaja tõttu on pikema aktiivse hooaja tõttu hooaja tõttu on summaarne hooaja tõttu on summaarne summaarne mõju positiivne. on summaarne mõju mõju positiivne. mõju positiivne. positiivne. 163
Kohalikud teenused on surve Kohalikud teenused on surve Veidi paranev Veidi paranev Veidi paranev Veidi paranev rahvastikutrend, all, kuna elanikkond väheneb. all väheneva elanikkonna rahvastikutrend, kasvab rahvastikutrend, kasvab rahvastikutrend, kasvab Teenindus- kasvab konkurentsivõime Vajalik on teenustevõrgustiku tõttu, kuid olukord mõnevõrra konkurentsivõime mandriga, konkurentsivõime mandriga, konkurentsivõime mandriga, struktuur mandriga, summaarne efekt toimetulek kohalike paraneb. Siiski on probleeme summaarne efekt on summaarne efekt on summaarne efekt on on positiivne. ressursside baasil teenuste tasuvusega. positiivne. positiivne. positiivne.
Paraneb ligipääs turistidele ja Paraneb ligipääs turistidele ja Paraneb ligipääs turistidele ja Paraneb ligipääs turistidele ja Reisiaegade parem kaupadele (kodumaisele kaupadele (kodumaisele kaupadele (kodumaisele Regionaalne Arengud toimuvad järgides kaupadele (kodumaisele turule ennustatavus anab tõuke turule ja välisturule). turule ja välisturule). turule ja välisturule). majandus hetkel kehtivaid trende. ja välisturule). Positiivne mõju turismiteenindusele. Positiivne mõju regiooni Positiivne mõju regiooni Positiivne mõju regiooni regiooni majandusele majandusele majandusele majandusele
Avarduvad töövõimalused Avarduvad töövõimalused Avarduvad töövõimalused Avarduvad töövõimalused Veidi paranevad võimalused kõigis sektorites (eriti turismi kõigis sektorites (eriti turismi kõigis sektorites (eriti turismi kõigis sektorites (eriti turismi
MAJANDUS Töö- Arengud toimuvad järgides teha osalise ajaga tööd või osas). Oluliselt paranevad osas). Oluliselt paranevad osas). Oluliselt paranevad osas). Oluliselt paranevad võimalused hetkel kehtivaid trende. iganädalaseks kodust-tööle- võimalused osalise ajaga võimalused osalise ajaga võimalused osalise ajaga võimalused osalise ajaga koju sõitmiseks. tööks ja iganädalaseks tööks ja iganädalaseks kodust- tööks ja iganädalaseks tööks ja iganädalaseks kodust-tööle-koju sõitmiseks. tööle-koju sõitmiseks. kodust-tööle-koju sõitmiseks. kodust-tööle-koju sõitmiseks.
164
Grupp B - vähem olulised aspektid Strateegiline valik III - sild Strateegiline valik III - sild Ala- Strateegiline valik III - sild trassil III – ILMA trassil III – Strateegiline valik III - tunnel Teema teema Aspekt Strateegiline valik I Strateegiline valik II trassil II LEEVENDUSMEETMETETA LEEVENDUSMEETMETEGA trassil III Eemaldatava pinnase Geo- Väljaspool olemasolevate Väljaspool olemasolevate Trassil II on eemaldatavad Trassil II on eemaldatavad Trassil II on eemaldatavad kogused on suurimad, loogilised sadamate territooriumi sadamate territooriumi kvaternaarisetted paksema kvaternaarisetted õhema kvaternaarisetted õhema vajalikud on põhjalikud tingimused ehitustegevust ei toimu. ehitustegevust ei toimu. kihina. kihina. kihina. pinnaseuuringud. Väljapool sadamate Väljapool sadamate akvatooriumi merepõhja akvatooriumi merepõhja Põhjasetteid liigutatakse Põhjasetteid liigutatakse Põhjasetteid liigutatakse ehitamist ei toimu. Jätkuv ehitamist ei toimu. Jätkuv ehitusperioodil, efekt on ehitusperioodil, efekt on ehitusperioodil, efekt on Otsest merepõhja ehitamist ei Põhjasetted praamiliiklus kätkeb vähest praamiliiklus kätkeb vähest ehitusaegne ja eeldatavalt ehitusaegne ja eeldatavalt ehitusaegne ja eeldatavalt toimu riski põhjasetete riski põhjasetete lokaalse ulatusega. lokaalse ulatusega. lokaalse ulatusega. reostumiseks. reostumiseks. Rannaprotsessid on kõige aktiivsemad trassi Rannaprotsessid on kõige Rannaprotsessid sillaotste Ranna- mandripoolses otsas, Muhu- aktiivsemad trassi Muutusi võrreldes Muutusi võrreldes piirkonnas ei ole väga Tunneli rajamine ja protsessi- poolses otsas põhjustab mandripoolses otsas,
MAAJA VESI olemasoleva olukorraga ei olemasoleva olukorraga ei aktiivsed, leevendavate opereerimine ei põhjusta dega seotud teetamm samuti praktiliselt leevendavate meetmete prognoosita. prognoosita. meetmete rakendamisel muutusi rannaprotsessides. mõjud pöördumatuid rakendamisel olulised mõjud olulised mõjud puuduvad. raskestileevendatavaid puuduvad. mõjusid.
On oht, et sillataladele On oht, et sillataladele On oht, et sillataladele Muutusi võrreldes Muutusi võrreldes Tunneli rajamine ja akumuleeruvad jääkihid, akumuleeruvad jääkihid, akumuleeruvad jääkihid, Jääolud olemasoleva olukorraga ei olemasoleva olukorraga ei opereerimine ei põhjusta leevendatavate meetmetega leevendatavate meetmetega leevendatavate meetmetega prognoosita. prognoosita. muutusi jääoludes on see välditav. on see välditav. on see välditav.
Ehitustegevus toimub uutel Ehitustegevus toimub uutel Ehitustegevus toimub uutel Ehitustegevus toimub uutel Ehitustegevus toimub Ehitustegevus toimub trassidel müratundlike alade trassidel müratundlike alade trassidel müratundlike alade trassidel müratundlike alade Ehitusaegne olemasolevate sadamate olemasolevate sadamate naabruses, leevendavad naabruses, leevendavad naabruses, leevendavad naabruses, leevendavad müra territooriumil ja uusi alasid ei territooriumil ja uusi alasid ei meetmed on rakendatavad, meetmed on rakendatavad, meetmed on rakendatavad, meetmed on rakendatavad,
JAMÜRA hõlmata. hõlmata. kuid efektiivsed vaid osaliselt. kuid efektiivsed vaid osaliselt. kuid efektiivsed vaid osaliselt. kuid efektiivsed vaid osaliselt. LOODUSKESKKOND ÕHUREOSTUS Ei rajata uusi konstruktsioone Ei rajata uusi konstruktsioone Trassivariant III läbib enim Trassivariant III läbib enim Trassivariant III läbib enim Uute trasside rajamisel maismaale väljaspool maismaale väljaspool loodusliku taimkattega ala, loodusliku taimkattega ala, loodusliku taimkattega ala, taimestik hävib, kuid mõju Maismaa- olemasolevaid sadamaid ja olemasolevaid sadamaid ja kus taimkate tee rajamisel kus taimkate tee rajamisel kus taimkate tee rajamisel madala väärtusega taimestik otsesased mõjud otsesased mõjud hävib. Mõju madala hävib. Mõju madala hävib. Mõju madala taimkattele on eeldatavalt maismaataimestikule on maismaataimestikule on väärtusega taimkattele on väärtusega taimkattele on väärtusega taimkattele on väike minimaalsed. minimaalsed. eeldatavalt mõõdukas eeldatavalt mõõdukas eeldatavalt mõõdukas Sillakonstruktsioonide Sillakonstruktsioonide Sillakonstruktsioonide rajamisel hävitatakse kohalik rajamisel hävitatakse kohalik rajamisel hävitatakse kohalik põhjataimestik. Liikuvaks põhjataimestik. Liikuvaks põhjataimestik. Liikuvaks Konstruktsioone väljapoole Konstruktsioone väljapoole Tunneli rajamine ja Põhja- muudetud setted võivad muudetud setted võivad muudetud setted võivad olemasolevate sadamate olemasolevate sadamate opereerimine ei mõjuta taimestik mõjutada põhjataimestikku mõjutada põhjataimestikku mõjutada põhjataimestikku akvatooriumi ei rajata, akvatooriumi ei rajata, eeldatavalt põhjataimestikku
(ILMAOTSESE ÕIGUSLIKU suuremal alal. Mõju suuremal alal. Mõju suuremal alal. Mõju
KAITSETA) põhjataimestikule on põhjataimestikule on põhjataimestikule on eeldatavalt mõõdukas. eeldatavalt mõõdukas. eeldatavalt mõõdukas. Uued teetrassid läbivad Uued teetrassid läbivad Uued teetrassid läbivad Muutusi võrreldes Muutusi võrreldes osasid alasid, kus rohkem alasid, kus rohkem alasid, kus Uued teetrassid läbivad olemasoleva olukorraga ei olemasoleva olukorraga ei maismaaimetajate elupaikade maismaaimetajate elupaikade maismaaimetajate elupaikade osasid alasid, kus Maismaa- prognoosita ja otsesed mõjud prognoosita ja otsesed mõjud tihedus on suur. Otsene mõju tihedus on suur, sillatrass võib tihedus on suur, sillatrass võib maismaaimetajate elupaikade loomastik maismaaloomastikule on maismaaloomastikule on ei ole suur eeldusel et sulgeda loomade sulgeda loomade tihedus on suur. Mõju ei ole minimaalsed. minimaalsed. rannaribal säilitatakse liikumiskoridori mandri ja liikumiskoridori mandri ja oluline LOODUSKESKKOND loomadele vaba läbipääs Muhumaa vahel. Muhumaa vahel. 165
Muutusi võrreldes Muutusi võrreldes Teetrass avaldab suurt mõju Teetrass avaldab suurt mõju Teetrass avaldab suurt mõju Teetrass avaldab suurt mõju olemasoleva olukorraga ei olemasoleva olukorraga ei kahepaiksete ja roomajate kahepaiksete kahepaiksete kahepaiksete Roomajad ja prognoosita ja otsesased prognoosita ja otsesased elupaikadele, olulised mõjud metapopulatsioonile, metapopulatsioonile, metapopulatsioonile, kahepaiksed mõjud roomajatele ja mõjud roomajatele ja on välditavad teetrassi leevendusmeetmete leevendusmeetmete leevendusmeetmete kahepaiksetele on kahepaiksetele on õgvendamisel. rakendamine pole võimaik. rakendamine pole võimaik. rakendamine pole võimaik. minimaalsed. minimaalsed.
Muutusi võrreldes Muutusi võrreldes Osad liblikate elupaigad Osad liblikate elupaigad Osad liblikate elupaigad olemasoleva olukorraga ei olemasoleva olukorraga ei Elupaiga kaotus ei ole suur ja hävivad, arvestades hävivad, arvestades hävivad, arvestades Liblikad prognoosita ja otsesased prognoosita ja otsesased on välditav teetrassi paigutuse elupaikade arvuga piirkonnas elupaikade arvuga piirkonnas elupaikade arvuga piirkonnas mõjud liblikatele on mõjud liblikatele on täpsustamisega ei ole mõju oluline. ei ole mõju oluline. ei ole mõju oluline. minimaalsed. minimaalsed.
Sillakonstruktsioonide Sillakonstruktsioonide Sillakonstruktsioonide rajamise käigus hävitatakse rajamise käigus hävitatakse rajamise käigus hävitatakse Muutusi võrreldes Muutusi võrreldes kohalik põhjaloomastik. kohalik põhjaloomastik. kohalik põhjaloomastik. Põhja- olemasoleva olukorraga ei olemasoleva olukorraga ei Puudub otsene kontakt Liikuvaks muudetud setted Liikuvaks muudetud setted Liikuvaks muudetud setted loomastik prognoosita ja seetõttu ei ole prognoosita ja seetõttu ei ole merepõhjaga. võivad mõjutada võivad mõjutada võivad mõjutada otsest mõju põhjaloomastikule otsest mõju põhjaloomastikule põhjaloomastikku suuremal põhjaloomastikku suuremal põhjaloomastikku suuremal alal. alal. alal. Sillakonstruktsioonide Sillakonstruktsioonide Sillakonstruktsioonide rajamine kahjustab rajamine kahjustab rajamine kahjustab Muutusi võrreldes Muutusi võrreldes kudealasid, setete liikumine kudealasid, setete liikumine kudealasid, setete liikumine Tunneli ehitamine võib häirida olemasoleva olukorraga ei olemasoleva olukorraga ei mõjutab kalade elupaiku ja mõjutab kalade elupaiku ja mõjutab kalade elupaiku ja kudemist, kuid leevendavate Kalastik prognoosita ja seetõttu ei ole prognoosita ja seetõttu ei ole aktiivsust. Mõju on aktiivsust. Mõju on aktiivsust. Mõju on meetmete rakendamisel on otsest mõju kalastikule otsest mõju kalastikule tõenäoliselt kohaliku tõenäoliselt kohaliku tõenäoliselt kohaliku mõju leevendatav. tähtsusega ja piirdub tähtsusega ja piirdub tähtsusega ja piirdub ehitusajaga. ehitusajaga. ehitusajaga.
Hülged Muutusi võrreldes Muutusi võrreldes Kui ehitamise ajal on olulist (siinkohal olemasoleva olukorraga ei olemasoleva olukorraga ei Silla ehitamine ja kasutamine Silla ehitamine ja kasutamine Silla ehitamine ja kasutamine müra võimalik vältida, on ainult prognoosita ja seetõttu ei ole prognoosita ja seetõttu ei ole võib häirida piirkonna hülgeid. võib häirida piirkonna hülgeid. võib häirida piirkonna hülgeid. mõjud minimaalsed. hallhülged) otsest mõju hallhüljestele otsest mõju hallhüljestele
Uut trassi on maismaal Uut trassi on maismaal Uut teetrassi on mandril rohkem, uus trass läbib rohkem, uus trass läbib Tunneliotsad avaldavad Maastik ja Uusi rajatisi maastikku ei Uusi rajatisi maastikku ei suhteliselt vähe, teetammi osa Võiküla väärtuslikku Võiküla väärtuslikku maastikule kohalikku mõju, reljeef rajata rajata on lühem. maastikku, teetamm on maastikku, pikemat teetammi mis ei ole oluline. pikem, kui silla korral trassil II. välditakse. Uus sild koos teetrassidega Uus sild koos teetrassidega Uus sild koos teetrassidega Visuaalsed ja Maastikku ei rajata uusi Maastikku ei rajata uusi on oluline uus objekt on oluline uus objekt on oluline uus objekt Tunneli otsad omavad arhi- rajatisi, millel oleks oluline rajatisi, millel oleks oluline maastikupildis, mõju on suur maastikupildis, mõju on suur maastikupildis, mõju on suur visuaalset ja arhitektuurilist tektuurilised arhitektuuriline või visuaalne arhitektuuriline või visuaalne kuid võimalik, et kuid võimalik, et kuid võimalik, et mõju, on võimalikud mõjud mõju. mõju. kahesuunaline (võib olla ka kahesuunaline (võib olla ka kahesuunaline (võib olla ka leevendusmeetmed. MAASTIKJA KULTUUR osaliselt positiivne). osaliselt positiivne). osaliselt positiivne).
Navi- Osad olemasolevatest Uued laevad on jääkindlad ja Silla kaar ei ole õige nurga all, Sillakaar on õige nurga all, Sillakaar on õige nurga all, Liiklus Virtsu ja Kuivastu vahel gatsiooni- laevadest ei ole jääkindlad, võimelised sõitma kõikides võimalik on laevade ja põhja suunduvad laevad põhja suunduvad laevad
NAVI- ei sega laevaliiklust. tingimused laevatee hoitakse jäävaba. tingimustes. praamide kokkupõrke oht. peavad minema silla alt läbi. peavad minema silla alt läbi. GATSIOON Kodu- Tulude/kulude erinevus Ületus on kiirem ja sujuvam, Ületus on kiirem ja sujuvam, Ületus on kiirem ja sujuvam, Ületus on kiirem ja sujuvam,
- Mõnevõrra vähem kulub aega L L -maj maja- saartel võrreldes mandriga osalise ajaga töö võimalused osalise ajaga töö võimalused osalise ajaga töö võimalused osalise ajaga töö võimalused ületusele. pidamised püsib. avarduvad. avarduvad. avarduvad. avarduvad. SOTSIAA Sots KESK KOND
166
Püsiühendus üldiselt on eelistatud, kuid tunnelit ei Sotsiaalne Elanikud on praeguse Uuringute responendid Uuringute responendid Uuringute responendid soovita, samuti ei käsitle Parandatud praamiühendus vastu- praamiühenduse suhtes rõhutavad püsiühenduse, eriti rõhutavad püsiühenduse, eriti rõhutavad püsiühenduse, eriti tunnel liikumismooduseid on elanikele meelepärane. võtlikkus kriitiliselt meelestatud. silla, vajalikkust. silla, vajalikkust. silla, vajalikkust. võrdselt, seades soodsamasse olukorda autotranspordi. Ettevõtted, mis on otseselt või Ettevõtted, mis on otseselt või Ettevõtted, mis on otseselt või Ettevõtted, mis on otseselt või Praamiühendus säilitab kaudselt seotud kaudselt seotud kaudselt seotud kaudselt seotud Kohalik Praamiühendus säilitab tööhõive, uued võimalused praamiteenusega, kaotavad praamiteenusega, kaotavad praamiteenusega, kaotavad praamiteenusega, kaotavad majandus tööhõive. avanevad seoses turismi kliente, eriti Virtsus. kliente. Positiivsed mõjud on kliente. Positiivsed mõjud on kliente. Positiivsed mõjud on intensiivistumisega. Positiivsed mõjud on seotud seotud ehitusfaasiga. seotud ehitusfaasiga. seotud ehitusfaasiga. ehitusfaasiga.
MAJANDUS Juurdepääs paraneb veidi, Piiratud mõju; positiivne Teatav maa hinna Teatav maa hinna Teatav maa hinna Juurdepääs ja tingimused Maa hind kuid mõju maa hinnale on piirkonnas laiemalt, kuid vähenemine Virtsus vähenemine Virtsus vähenemine Virtsus säilivad praegustena. väga väike. teeäärsetel aladel negatiivne. teeäärsetel aladel. teeäärsetel aladel. teeäärsetel aladel.
167
Arutluskäik KSH eelistatud variandi valikul O O
168
Alternatiivsete variantide järjestamine eelistuse järjekorras O
169
O O 10.3 Variantide võrdlus ja valik Kavas
Lõplik strateegiliste valikute ja tehniliste variantide võrdlus koostati Kavas (Kava peatükk 13). Käesolevas peatükis on esitatud Kavas tehtud järeldused.
Analüüsis kasutatud baaseeldused
• • • • • • •
Kavas tehtud peamised järeldused
170
• Määratleti variandid/alternatiivid. • Projekti tulemuslikkuse hindamiseks defineeriti soovitavad eesmärgid (ligipääsetavus, jätkusuutlikus) ning hindamiskriteeriumid ja nende suhtelised osakaalud. • • • •
171
O O O - o o o o o - o o o o o
172
Parim valik, arvestades nii ligipääsetavuse kui ka jätkusuutlikkuse kriteeriumit, on sild II trassil .
Määramatused O Leevendusmeetmed
173
11 Leevendavad meetmed – tingimused ja soovitused edasiseks arendamiseks O 11.1 Edasised tegevused ja regionaalse tasandi leevendavad meetmed valitud variandi rakendamisel 11.1.1 Saaremaa ja Läänemaa strateegiliste planeeringute ülevaatamine
174
• Hea planeerimistava • • 11.1.2 Maanteevõrgustiku arendamine ja liikluskorraldus •
175
• • • • •
176
• • • • • •
11.2 Leevendavad meetmed kohalikul tasandil, 11.2.1 Üldised administratiivsed meetmed, sotsiaalsed ja sotsiaal- majanduslikud aspektid
177
11.2.2 Trassi asukoha täpsustamisega seotud keskkonnaaspektid
178
179
11.2.3 Projekteerimisega seotud keskkonnameetmed
180
O
181
11.2.4 Leevendavad meetmed ehitusetapiks
182
Suure väina peal, vees O kallastel, maismaal O
183
O O • • • • • •
184
vastutava keskkonnajärelvalve spetsialisti
11.3 Keskkonnakorralduskava põhimõtted
185
Need meetmed on lisatud ka käesoleva Kava finantsplaani. O O
186
12 KSH käigus ilmnenud raskused, riskid ja määramatused • O •
187
13 Lõppjäreldus KSH direktiivi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
188
14 Avalikustamisprotsessist saadud tagasiside • • • • O • O • • • • • • •
Kuivastu küla elanikud 24.05.2010 - -
189
-
Liivi Tamm 28.05.2010 1. 2. 3.-4.
190
Tambet Tamm 31.05.2010 Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) 31.05.2010 - -
Natura hindamise aruande täiendamine
191
192
Avalik arutelu Virtsu Põhikoolis 1.06.10 Loodusdirektiivi Peterson, K. 2006 O
193
Avalik arutelu Muhu Põhikoolis 2.06.10 Linnustiku uuringule
194
Avalik arutelu Tallinnas Maanteeametis 3.06.10 O Kokkuvõte
195
LISAD Lisa I - Tehnilised andmed. Püsiühenduse rajamisel kasutatavad ressursid, materjalid ja meetodid
196
Lisa IIa – Projektialal kaitstavate väärtuste ja mõjude kaardid (A3 formaadis)
197
Lisa IIb – Mürakaardid
198
Lisa III – Ettepanekud ja vastused KSH aruande avalikustamiselt • •
199
Lisa IIIa - Avaliku väljapaneku ajal saadud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele
200
Lisa IIIb - KSH aruande avalike arutelude protokollid
201
Lisa IV – KSH programm
202
Lisa V – Natura hindamise aruanne
203