Sõitjate Ja Veoste Üle Suure Väina Veo Perspektiivse Korraldamise Kava Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Sõitjate Ja Veoste Üle Suure Väina Veo Perspektiivse Korraldamise Kava Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mai 2011 Sisukord KOKKUVÕTE ........................................................................................ 4 1 SISSEJUHATUS ............................................................................. 9 2 ÕIGUSLIK ALUS JA PROTSESS .................................................... 11 2.1 Kava õiguslik alus ..................................................................... 11 2.2 KSH õiguslik alus ...................................................................... 12 2.3 Natura hindamise õiguslik alus ................................................... 14 2.4 Protsess ning Kava, KSH ja Natura 2000 hindamise omavahelised seosed ............................................................................................. 15 3 STRATEEGILISE DOKUMENDI (KAVA) KIRJELDUS ...................... 18 3.1 Taustainfo ............................................................................... 18 3.2 Kava seos teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ............ 18 3.3 Kava kirjeldus .......................................................................... 20 4 KSH EESMÄRK JA KASUTATUD METOODIKA ................................ 26 4.1 KSH eesmärk ........................................................................... 26 4.2 KSH ulatus .............................................................................. 26 4.3 KSH-s kasutatud metoodika ....................................................... 29 4.4 Natura hindamise metoodika ..................................................... 34 5 OLEMASOLEVA LOODUSKESKKONNA KIRJELDUS ........................ 37 5.1 Maastik, reljeef ja visuaalsed aspektid ........................................ 37 5.2 Geoloogilised tingimused ja põhjavesi ......................................... 39 5.3 Pinnavesi ................................................................................. 41 5.4 Õhu kvaliteet ja emissioonid ...................................................... 44 5.5 Müra ....................................................................................... 45 5.6 Kliimaga seotud taustainfo ........................................................ 46 5.7 Taimestik ................................................................................ 47 5.8 Loomastik ............................................................................... 49 5.9 Kaitstavad objektid ja kaitsealad ................................................ 61 5.10 Muinsuskaitseobjektid ............................................................ 67 6 MÕJU LOODUSKESKKONNALE ..................................................... 70 6.1 Mõju maastikule, reljeefile ja visuaalsed aspektid ......................... 70 6.2 Mõju geoloogilistele tingimustele ja põhjaveele ............................ 73 6.3 Mõju pinnaveele ....................................................................... 80 6.4 Atmosfääriõhu emissioonide mõju ja mõju kliimamuutustele .......... 89 6.5 Müraga seotud mõju ................................................................. 97 6.6 Mõju inimese tervisele ja ohutusele .......................................... 100 6.7 Mõju taimestikule ................................................................... 101 6.8 Mõju loomastikule .................................................................. 106 6.9 Mõju kaitstavatele objektidele ja aladele ................................... 123 6.10 Mõju kultuuriväärtustele ....................................................... 126 6.11 Mõju navigatsioonitingimustele ............................................. 128 2 7 SOTSIAALMAJANDUSLIKU OLUKORRA KIRJELDUS ................... 130 7.1 Maakasutus, rahvastik ja maa väärtus ...................................... 130 7.2 Elamistingimused ................................................................... 133 7.3 Sotsiaal-majanduslikud tingimused ........................................... 136 8 MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE ................... 137 8.1 Mõju maakasutusele, asustusstruktuurile ja maa väärtusele ........ 138 8.2 Mõju elamistingimustele ja eluviisile ......................................... 145 8.3 Mõju sotsiaal-majanduslikele tingimustele ................................. 150 9 KUMULATIIVSED MÕJUD .......................................................... 155 10 STRATEEGILISTE VALIKUTE JA LAHENDUSVARIANTIDE VÕRDLUS ........................................................................................ 157 10.1 Strateegiliste valikute võrdlemine KSH eesmärkide alusel ......... 157 10.2 Alternatiivsete variantide võrdlemine ..................................... 161 10.3 Variantide võrdlus ja valik Kavas ........................................... 170 11 LEEVENDAVAD MEETMED – TINGIMUSED JA SOOVITUSED EDASISEKS ARENDAMISEKS ........................................................... 174 11.1 Edasised tegevused ja regionaalse tasandi leevendavad meetmed valitud variandi rakendamisel ............................................................ 174 11.2 Leevendavad meetmed kohalikul tasandil, .............................. 177 11.3 Keskkonnakorralduskava põhimõtted ..................................... 185 12 KSH KÄIGUS ILMNENUD RASKUSED, RISKID JA MÄÄRAMATUSED ............................................................................. 187 13 LÕPPJÄRELDUS...................................................................... 188 14 AVALIKUSTAMISPROTSESSIST SAADUD TAGASISIDE ........... 189 LISAD ............................................................................................. 196 Lisa I - Tehnilised andmed. Püsiühenduse rajamisel kasutatavad ressursid, materjalid ja meetodid ..................................................................... 196 Lisa IIa – Projektialal kaitstavate väärtuste ja mõjude kaardid (A3 formaadis) ...................................................................................... 197 Lisa IIb – Mürakaardid ..................................................................... 198 Lisa III – Ettepanekud ja vastused KSH aruande avalikustamiselt .......... 199 Lisa IV – KSH programm .................................................................. 202 Lisa V – Natura hindamise aruanne .................................................... 203 3 Kokkuvõte Käesoleva kava aluseks on Vabariigi Valitsuse 10. märtsil 2006 välja antud korraldus nr. 170 Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava (edaspidi Kava) koostamiseks ja Kavale keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimiseks. Käesoleva projekti eesmärgiks on välja pakkuda Eesti Vabariigi vajadusi arvestades kõige tõhusam ühendus Saaremaa/Muhumaa ja mandri vahel. KSH rolliks on kaasata keskkonnakaalutlusi otsuse tegemise protsessi. KSH viiakse läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadusele (KMH/KSH seadus) ja vastavalt KSH programmile, mille on 8. märtsil 2007 heaks kiitnud keskkonnaminister (vt lisa IV). Kava, KSH, ning selle raames toimunud Natura 2000 mõjude hindamine viidi läbi WSP Finland Ltd. juhitud rahvusvahelise töögrupi poolt, kus osalesid lisaks Soome ja Rootsi ekspertidele ka Eesti spetsialistid. Kava ja KSH koostamine toimus avaliku protsessina, mille käigus peeti lisaks rohketele töökoosolekutele ka rida avalikke seminare ja kohtumisi. Projekti koostamisse kaasati mitmeid osapooli, keda on täpsemalt kirjeldatud peatükis 2.4. KSH-s kirjeldatakse olemasolevat keskkonda, antakse hinnang võimalikele keskkonnamõjudele ja pakutakse välja leevendavad meetmed järgmiste keskkonnaaspektide lõikes (loetelu on vastavuses seadusandluse- ja KSH programmiga): Tabel 0.1. Potentsiaalselt olulised keskkonnamõjud, mida on KSH aruandes käsitletud. MAASTIK Maastik ja reljeef Visuaalsed ja arhitektuurilised mõjud MAA JA VESI Geoloogilised tingimused Põhjavesi Joogivee kättesaadavus Pinnavee kvaliteet Veevahetus Põhjasetted Rannaprotsessid Jääolud EMISSIOONID Õhuemissioonid regionaalsel tasandil ja mõju kliimale Õhuemissioonid tee lähedal ja mõju inimesele Müra Inimese tervis ja ohutus TAIMESTIK Maismaataimestik ja elupaigad Merepõhja taimestik FAUNA Maismaaimetajad Nahkhiired Roomajad ja kahepaiksed Liblikad Merepõhja loomastik Kalad Hülged Linnud 4 KAITSTAVAD Väinamere Natura 2000 ala OBJEKTID JA Maakasutuse muutumisest tingitud mõjud kaitstavatele ja ALAD väärtuslikele aladele Muinsuskaitseobjektid NAVIGATSIOON Navigatsioonitingimused Tabel 0.2. Potentsiaalselt olulised sotsiaalmajanduslikud mõjud, mida on KSH aruandes käsitletud. SOTSIAALNE Maakasutus ja asustusstruktuur Elamistingimused ja eluviisid MAJANDUSLIK Regionaalne ja kohalik majandus Majapidamiste toimetulek Ettevõtted Kinnisvara nõudlus ja maa väärtus Kavas ja KSH-s võrreldakse kolme erinevat strateegilist valikut ja täiendavalt kolme tehnilist varianti: • Strateegiline valik I - parvlaevaühendus planeeritud arendustega • Strateegiline valik II - parvlaevaühendus oluliste arendustega • Strateegiline valik III – püsiühendus: o Sild trassil II o Sild trassil III o Tunneli alternatiiv. TRASS II PRAAM TRASS III TRASS IIIT Joonis 0.1 Sillavariantide trassid II ja III, tunnelivariandi trass (IIIT) Strateegilisel tasandil on KSH kõige olulisemaks järelduseks, et sotsiaal- majanduslikel põhjustel eksisteerib selge vajadus paremaks ligipääsuks Saare maakonnale. Samas, võrreldes praeguse olukorraga avaldub kõikide strateegiliste valikute elluviimisel negatiivne mõju looduskeskkonnale. Vastav mõju looduskeskkonnale on kõige suurem Strateegilise
Recommended publications
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Virtsu Harbour from the Windmill
    View of Virtsu harbour from the windmill Fishermen with their catch in the harbour Kayaking on the sea Virtsu is located on a peninsula of the same2 name with its surface area together with Puhtulaid Islet expanding over about 7 km Opening hours: by appointment Contact: ä e of L äne c ag ou Virtsu rit n e ty h l is +372 515 1988 a r p u r t e l www.virtsu.ee/ajalugu/linnus.html s u e c www.virtsu.ee/ajalugu/virtsu-mois.html r v e e h d www.virtsu.ee/muuseum/index.html T The vintage car museum of Valeri Kirss Open from April 15 to October 15 +372 516 5288 The third lighthouse in Virtsu 1951 Compiled by: Jüri Mõniste Photographs: Arno Peksar, Aimar Roomets, Jüri Mõniste, Mart Mõniste, Tiina Mõniste, Jaan Vali Design: Valge Aurik OÜ 2017 VIRTSU NGO Kodukant Läänemaa Castle, Manor, Hobby Museum Originally an island, it merged with the continent as a result of land rising and the construction of Museum address the causeway in the 19th century. QR code house (established in 1785), coach house (1807) and garner-stable building (1806) are preserved. Virtsu Manor and the summer houses in Puhtu were burned down by the retreating Russian forces in autumn 1917. The manor park has been the venue for larger social events for more than half a century. There are information boards of the history and nature of Virtsu in the PIldi allkiri valge värviga tumedal taustal. park near the kindergarten. Foto: Juhan Viigipuu Virtsu Hobby Museum Renovations on Virtsu castle hill was established in 1996 featuring the history of Virtsu Castle the area and its residents.
    [Show full text]
  • EAS Relocation 2016
    Destination: Estonia Relocation Guide REPUBLIC OF ESTONIA CAPITAL Tallinn AREA 45,227 sq. km POPULATION 1,311,800 CURRENCY ONE SMALL NORDIC COUNTRY, Euro COUNTLESS REASONS TO FALL IN LOVE. 1. COUNTRY OVERVIEW 2. MOVING TO ESTONIA 6. EDUCATION 7. HEALTHCARE 4 Key Facts and Figures 16 Residence Permits 50 Pre-school Education 60 Health Insurance 7 Geography 21 Moving Pets 52 Basic Education 62 Family Physicians 8 Climate and Weather 22 Moving Your Car 54 Secondary Education 64 Specialised Medical Care 10 Population 56 Language Immersion Programmes 65 Dental Care CONTENTS 11 Language 56 Higher Education 66 Emergency Rooms and Hospitals 12 Religion 58 Continuous Education 13 Politics and Government 14 Public Holidays 14 Flag Days in Estonia 3. HOUSING 4. WORKING 5. TAXES AND BANKING 8. TRANSPORT 9. EVERYDAY LIFE 24 Renting Property 36 WorK Permits 46 General Taxes 68 Driving in Estonia 84 e-Estonia 26 Buying and Selling Immovable Property 38 Employment Contracts 47 Income Tax 74 Your Car 86 Media 28 Utilities 40 Setting Up a Company 48 Everyday BanKing 77 ParKing 88 Shopping 31 Telecom Services 42 Finding a Job 78 Public Transport 90 Food 33 Postal Services 82 Taxis 91 Eating out 34 Moving Inside Estonia 92 Health and Beauty Services 35 Maintenance of SidewalKs 93 Sports and Leisure 94 Cultural Life 96 Travelling in Estonia On the cover: Reet Aus PhD, designer. Lives and worKs in Estonia. Photo by Madis Palm The Relocation Guide was written in cooperation with Talent Mobility Management www.talentmobility.ee 1. COUNTRY OVERVIEW Units of measure: Government: Metric syStem Key Facts and Figures Parliamentary democracy Electricity: 220 V Official name: Republic of EStonia Capital city: Tallinn Member of National flag Currency: EU, NATO, OECD, WTO, Euro (€) Schengen zone Official language: Estonian Population: Calling code: 1.31 million +37 2 Time zone: (2016) UTC+2 Total area: Drives on the right Emergency number: 45,227 sq.
    [Show full text]
  • Poodide Lahtiolekuajad
    COOP ABJA Nuia Kaubamaja E-R 9 - 16, L 9 - 14 Taara kokkuost Karksi-Nuias E-R 9 - 16, L 9 - 14 Halliste kauplus E-R 9 - 17; L 9 - 14 Kamara kauplus E-R 9 - 16 Mõisaküla kauplus E-R 9 - 19, L 9 - 18, P 9 - 17 COOP ANTSLA Kauplus Pakler SULETUD 18 - 24 märts 2020 Kauplus Tare 7.00 – 21.00 COOP ELVA Konsumid on avatud 9 - 21 Nõo Konsum 8 - 21 Rõngu Konsum e, k-p 9 - 21 Rõngu Konsum teisipäeviti 7.30 - 21.00 COOP HAAPSALU Haapsalu Kaubamaja Konsum 9.00 - 22.00 Uuemõisa Konsum 9.00 - 22.00 COOP HIIUMAA Hiiu Konsum E-R 7.30 - 18.00 L-P 9.00 - 18.00 Hiiumaa Kaubamaja E-R 9.00 - 18.00 L 9.00 - 15.00 P SULETUD COOP JÕGEVA Pae Konsum E-P 8.00-22.00 Mustvee Konsum E-P 8.00-22.00 Jõgeva Konsum E-P 7.30-19.00 Avinurme Konsum E-P 9.00-21.00 Saadjärve kauplus E-P 10.00-19.00 Palamuse kauplus E-R 8.00-20.00 L,P 10.00-20.00 Torma kauplus E-L 8.00-22.00 P 10.00-22.00 Pala kauplus E-L 10.00-19.00 P 10.00-18.00 Maarja Kauplus E-P 10.00-19.00 Laiuse Kauplus E-R 8.00-20.00 L,P 10.00-19.00 Sadala Kauplus E-R 8.00-19.00 L,P 10.00-19.00 Siimusti Kauplus E-P 10.00-20.00 Voore Kauplus E-R 9.00-19.00 L,P 10.00-18.00 Vaimastvere Kauplus E-L 10.00-19.00 P Suletud Kaarepere Kauplus E-L 10.00-19.00 P Suletud Kuremaa Kaupkus E-L 10.00-19.00 P 10.00-17.00 Kääpa Kauplus E-R 9.00-19.00 L,P 10.00-18.00 Mõisa kauplus E-L 10.00-19.00 P 10.00-16.00 Mustvee Ehituskeskus E-R 8.00-19.00 L,P 8.00-16.00 Jõgeva Tööstuskaubad Suletud Suletud COOP JÄRVA Aravete kauplus E - R 9.00 - 19 L, P 10.00 - 18.00 Roosna- Alliku kauplus E - R 9.00 - 19 L 9.00 - 17.00 P 10.00 - 16.00 Ämbra kauplus
    [Show full text]
  • Distances Between Marinas
    NOR FIN Russia / St.Petersburg 122 NM Finland / Helsinki 46 NM SWE L A H M E T 600NM 450NM 200NM 50NM EST RUS O O F I N L A N S O F D F N L A H T I Finland / Hanko 46 NM L M E 122 NM U U O G S 60 NM LAT Keri DEN Pärispea Viinistu Kelnase Turbuneeme Prangli Vergi Aegna Kelvingi Eisma LIT Naissaare Loksa LOKSA Leppneeme Mahu Naissaar Kunda Narva-Jõesuu L a u g Rohuneeme a KUNDA Miiduranna Muuga Koljunuki L NARVA-JÕESUU oo b Vene-Balti u Purtse Toila TALLINN Pirita MAARDU Sillamäe K u Kalevi Jahtklubi n GER NM Keila-Joa d 71 Bekkeri a odla Lohusalu V Vanasadam So KIVIÕLI PÜSSI SILLAMÄE ä ä Meeruse V n a a Lennusadam lg RAKVERE e j õ JÕHVI Väike-Pakri Paldiski Põhjasadam Noblessneri (Peetri) gi POL Väike-Pakri PALDISKI KEHRA i Paldiski Lõunasadam g õ J J j ä õ g a e a Suur-Pakri l la v SAUE r ä h TAPA a K e t ila m N Osmussaar KEILA P i e r i e t P u r t s Sweden / Sandhamn 125 NM a Dirhami TAMSALU a rj e g n u lu ap pa n er an ht R Vi 30NM Lehtma Kärdla Paslepa Roograhu A RAPLA v ijõ VORMSI gi KÄRDLA Hiiessaare Österby Westmeri i Rannapungerja Kõrgessaare r a Suursadam Sviby Suur-Holmi s Pullapää a I U M A K I A Värssu H Haapsalu Veskiviigi S u u r u e Vahtrepa Pusku HAAPSALU r MUSTVEE Mustvee m Rohuküla ä õi K sa a Pedj Heltermaa Topu PAIDE maa tsa L õl Haldi u Sarve TÜRI P g u Ve se lise Jugassaare la ga Orjaku Vi Kiideva ri JÕGEVA Kassariotsa NM sa 30 K a Keemu Rooglaiu 30NM Sweden / Gotland 155 NM KALLASTE Kallaste LIHULA Seanina E PÕLTSAMAA Sõru n g u e r n ä Rannaküla P VÕHMA Triigi a MUHU r Varese Koguva d n ä Kolkja Kuivastu V Orissaare
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Kogukondade EV100 Projektid
    Lisa 1 Kogukondade EV100 taotlusvooru toetuse saajad Toetuse saaja Maakond Toetus (EUR) Projekti nimi Projekti lühikirjeldus Aruküla Harju maakond, 1480 100 arukülalast Aruküla ajaloo populariseerimiseks kutsus kogukonnaliige Henri Reeder üles koostama Kultuuriselts Raasiku vald, sel puhul väikest ülevaadet viimase 100 aasta meeldejäävamatest arukülalastest, kes Aruküla alev ühel või teisel viisil kogukonda mõjutanud. Kogumik hõlmab ka Aruküla ajalugu ja annab infot uutele arukülalastele. Eassalu-Neitsi Pärnu maakond, 4915 Pitsaahi külamaja Pärnu linna Audru osavallas asub Eassalu-Neitsi Külaseltsi külamajas Kihlepas on toimiv Külaselts Pärnu linn, söögituppa kogukonna köök. Köögi vastas söögitoas on deformeerunud ahi, mille asemel soovime Kihlepa küla ehitada atraktiivset pitsaahju saviehitisena, mis soojendab ka söögituba. Kupliga pitsaahi loob Võilillefestivali, hõimurahvaste ühiskokkamisi ja õpitubasid teenindavale kogukonnaköögile uue hingamise kaasamaks kogukonnale uusi maale kolinud noorte perede ja kogukonna liikmeid ja on vääriliseks kingituseks Eetsi vabariigile toidupärimuslike kogemuste, oskuste kandumiseks põlvkonnalt põlvkonnale, hõimurahvastel hõimurahvastele. EELK Kõpu Viljandi maakond, 4890 Kõpu Vabadussõja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal korrastatakse Kõpu Vabadussõja ausamba park Peetri Kogudus Põhja-Sakala ausamba pargi Kõpu alevikus Viljandimaal atraktiivseks kogukondlike ürituste läbiviimise ja inimeste vald, Kõpu alevik korrastamine vaba aja veetmise kohaks. Seeläbi hoitakse paikkonna ja Eesti ajaloolist ning
    [Show full text]
  • A Shift from Cult to Joke? *
    Folklore. Electronic Journal of Folklore Folklore 7 1998 CLOTHED STRAW PUPPETS IN ESTONIAN FOLK CALENDAR TRADITION: A SHIFT FROM CULT TO JOKE? * Ergo-Hart Västrik In our country at the time of the end of the rule of the Swedish kings there was in some places the pagan custom, known also elsewhere in the world. On Shrove Tuesday people made a puppet figure which they called metsik [the Wild One]. One year they put on it a man's hat and an old coat, the next year they put on it a coif and a woman's dress. They hoisted this figure up on a long pole and, dancing and singing, carried it across the border of their village, borough or parish and tied it to the top of a tree in the woods. This was to mean that all mishaps and bad luck were over and that grain and flax were to give good yield in this year. In Germany, where a similar thing was done in the past, people said that they were taking away winter or death. (Eesti-ma rahva... 1838, Laakmann, Anderson 1934: 14, Laugaste 1963: 138-139). The present paper deals with the custom of metsiku tegemine [making the Wild One, Estonian mets 'forest'],1 i.e. a tradition of making a straw puppet, dressed as a man or a woman, which was carried out of the community territory on one of the yearly winter festivals of the folk calendar. The cus- tom, known in several West Estonian parishes, was relatively well-documented already at the turn of the 17th century when it was described as a pagan rite of peasants.
    [Show full text]
  • Estonian National Road Administration 2005
    ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION 2005 ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION ANNUAL REPORT 2005 ESTONIAN MAIN AND BASIC ROADS Main roads and road number Basic roads and road number Estonian National Road Administration Annual Report of 2005 CONTENTS FOREWORD 6 ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION 7 ROAD NETWORK 13 ROAD SURFACE CONDITION 19 ROAD MANAGEMENT FUNDS 23 ROAD MANAGEMENT WORKS 29 ROAD TRAFFIC 43 TRAFFIC SAFETY 49 Estonian National Road Administration Annual Report of 2005 FOREWORD Dear reader, The principles of statistical analysis have been applied for the compilation of the The copy of ‘Annual Report 2005’ you’re chapters dealing with the road network, holding gives you an overview of the road pavement situation, road traffic, activities of the Estonian National Road traffic safety and in part, also the road Administration in 2005. maintenance issues. The material is meant for both the ‘road Based on the report, it can be briefly said builders’ and other readers closely or that year 2005 was better than year 2004 more generally involved in national road – the amounts spent on reconstruction maintenance issues. and repair of pavements, surface dressing and the repairs of gravel roads increased The report provides an overview of the considerably. Increased construction of National Road Administration as an roads intended for light traffic serves as organisation, road network, road pavement on of the key words, characterising the situation, funds allocated for the road discussed year. maintenance – both the earmarked for road maintenance in state budget and the We can also enjoy the fact that consistent European Union assistance, utilisation of growth of traffic intensity and vehicles the resources available or the work already causing this phenomenon has not completed.
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • Tallinna Sadam Group Annual Report 2018
    TRANSLATION OF THE ESTONIAN ORIGINAL GROUP ANNUAL REPORT 2018 1 TRANSLATION OF THE ESTONIAN ORIGINAL AS Tallinna Sadam GROUP ANNUAL REPORT 2018 Commercial Registry no. 10137319 VAT registration no. EE100068489 Postal address Sadama 25 15051 Tallinn Registered office Sadama 25 15051 Tallinn Country of incorporation Republic of Estonia Phone +372 631 8555 Fax +372 631 8166 E-mail [email protected] Corporate website www.ts.ee Beginning of financial year 1. January End of financial year 31 December Legal form Limited company (AS) Auditor KPMG Baltics OÜ 2 TRANSLATION OF THE ESTONIAN ORIGINAL CONTENTS 1 TALLINNA SADAM AT A GLANCE 6 1.1 Business model 6 1.2 Letter from the Chairman of the Supervisory Board 8 1.3 Letter from the Chairman of the Management Board 9 1.4 Vision, mission, strategy 10 1.5 Significant events in 2018 11 1.6 Key performance indicators 13 2 BUSINESS REVIEW 15 2.1 Economic environment 15 2.1.1 Overview of the market: passengers 15 2.1.2 Overview of the market: cargo 16 2.2 Results of operations 17 2.2.1 Number of passengers 17 2.2.2 Cargo volume 18 2.2.3 Ferry service 19 2.2.4 Multifunctional icebreaker Botnica 19 2.3 Revenue and expenses 20 2.4 Net profit 22 2.5 Segment reporting 23 2.6 Investments and development prospects 24 2.7 Dividends 25 2.8 Share and shareholders 26 3 CORPORATE GOVERNANCE 29 3.1 General meeting 29 3.2 Supervisory board 30 3.3 Audit committee and internal audit unit 32 3.4 Management board 32 3.5 Supervisory and management boards of subsidiaries and associates 34 3.6 Cooperation of management and supervisory
    [Show full text]