DOCSLIB.ORG

Lisa 2. Muinsuskaitsealused Objektid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lisa 2. Muinsuskaitsealused Objektid HANILA VALLA ÜLDPLANEERING LISA 2 MUINSUSKAITSEALUSED OBJEKTID Arheoloogiamälestised Jrk nr Reg Mälestise nimi Aadress Vana reg nr nr 1. 9801 Asulakoht Esivere küla 68-k 2. 9802 Kivikalme Esivere küla 2224 3. 9803 Asulakoht Hanila küla 69-k 4. 9804 Asulakoht Hanila küla - 5. 9805 Kalmistu "Kalmetimägi" Hanila küla 23 6. 9806 Kivikalme Hanila küla 30-k 7. 9807 Kultusekivi Hanila küla 31-k 8. 9808 Muistsed põllud Hanila küla 70-k 9. 9809 Ohvriallikas "Püha alllikas" Hanila küla 38 10. 9810 Ohvrikivi "Nõiakivi" Hanila küla 31 11. 9811 Asulakoht Karuse küla 1987 12. 9812 Asulakoht Karuse küla 2187 13. 9813 Kivikalme Karuse küla 2203 14. 9814 Kivikalme Karuse küla 2204 15. 9815 Kivikalme Karuse küla 2205 16. 9816 Kivikalme Karuse küla 2206 17. 9817 Kivikalme Karuse küla 2207 18. 9818 Kivikalme Karuse küla 2208 19. 9819 Kivikalme Karuse küla 2209 20. 9820 Kivikalme Karuse küla 2210 21. 9821 Kivikalme Karuse küla 2211 22. 9822 Kivikalme Karuse küla 2212 23. 9823 Kivikalme Karuse küla 2219 24. 9824 Kivikalme Karuse küla 65-k 25. 9825 Kivikalme Karuse küla 66-k 26. 9826 Kivikalme Karuse küla 67-k 27. 9827 Kivikalme "Veskimägi" Karuse küla 2213 28. 9828 Kultusekivi Karuse küla - 29. 9829 Linnus "Uplinn" Karuse küla 15 30. 9830 Muistsed põllud Karuse küla 2220 31. 9831 Ohverdamiskoht "Hiiealune" Karuse küla 25 32. 9832 Ohvrikivi "Hiiekivi" Karuse küla 30 33. 9833 Asulakoht Kaseküla küla 2184 34. 9834 Kiviaja asulakoht Kaseküla küla - 35. 9835 Kivikalme Kaseküla küla 2189 36. 9836 Kivikalme Kaseküla küla 2190 37. 9837 Kivikalme Kaseküla küla 2191 38. 9838 Kivikalme Kaseküla küla 2192 39. 9839 Kivikalme Kaseküla küla 2193 40. 9840 Kivikalme Kaseküla küla 2194 41. 9841 Kivikalme Kaseküla küla 2195 1 HANILA VALLA ÜLDPLANEERING LISA 2 42. 9842 Kivikalme Kaseküla küla 2196 43. 9843 Kivikalme Kaseküla küla 2197 44. 9844 Kivikalme Kaseküla küla 2198 45. 9845 Kivikalme Kaseküla küla 2199 46. 9846 Kivikalme Kaseküla küla 2200 47. 9847 Kivikalme Kaseküla küla 2201 48. 9848 Kivikalme Kaseküla küla 2202 49. 9849 Kivikalme Kaseküla küla 1-k 50. 9850 Kivikalme Kaseküla küla 2-k 51. 9851 Kultusekivi Kaseküla küla 5-k 52. 9852 Asulakoht Kiska küla - 53. 9853 Asulakoht Kiska küla - 54. 9854 Asulakoht Kukeranna küla 146-k 55. 9855 Ohvrikivi "Nõiakivi" Kukeranna küla 32 56. 9856 Asulakoht Kõmsi küla 179-k 57. 9857 Asulakoht Kõmsi küla 187-k 58. 9858 Kivikalme Kõmsi küla 17 59. 9859 Kivikalme Kõmsi küla 2214 60. 9860 Kivikalme Kõmsi küla 2215 61. 9861 Kivikalme Kõmsi küla 2216 62. 9862 Kivikalme Kõmsi küla 2217 63. 9863 Kivikalme Kõmsi küla 2218 64. 9864 Kivikalme Kõmsi küla 29-k 65. 9865 Kivikalme "Anivare" Kõmsi küla 2188 66. 9866 Kultusekivi Kõmsi küla 2231 67. 9867 Muistsed põllud Kõmsi küla 1988 68. 9868 Rauasulatuskoht Kõmsi küla 98-k 69. 9869 Asulakoht Linnuse küla 2185 70. 9870 Asulakoht Linnuse küla 2186 71. 9871 Asulakoht Linnuse küla - 72. 9872 Kultusekivi Linnuse küla 2232 73. 9873 Kultusekivi Linnuse küla 2233 74. 9874 Kultusekivi Linnuse küla 71-k 75. 9875 Kultusekivi Linnuse küla 174-k 76. 9876 Kultusekivi Linnuse küla 175-k 77. 9877 Kultusekivi Linnuse küla 176-k 78. 9878 Kultusekivi Linnuse küla 177-k 79. 9879 Kultusekivi Linnuse küla 178-k 80. 9880 Linnus "Vatla linnus" Linnuse küla 14 81. 9881 Ohvriallikas "Kaie kaev" Linnuse küla 39 82. 9882 Asulakoht Lõo küla 188-k 83. 9883 Asulakoht Massu küla 120-k 84. 9884 Asulakoht Massu küla 121-k 85. 9885 Kalmistu Massu küla 21 86. 9886 Kalmistu "Kõremägi" Massu küla 22 87. 9887 Kivikalme Massu küla 20 88. 9888 Kivikalme Massu küla 2221 89. 9889 Kultusekivi "Liukivi" Massu küla 29 2 HANILA VALLA ÜLDPLANEERING LISA 2 90. 9890 Linnus "Linnuste Rank" Massu küla 16 91. 9891 Ohvrikivi "Liukivi" Massu küla 33 92. 9892 Asulakoht Nehatu küla 147-k 93. 9893 Asulakoht Nehatu küla 189-k 94. 9894 Asulakoht Nehatu küla 191-k 95. 9895 Kalmistu Nehatu küla 19 96. 9896 Ohverdamiskoht "Salumägi" Nehatu küla 28 97. 9897 Ohvriallikas "Rässa allikas" Nehatu küla 37 98. 9898 Ohvriallikas "Rässa allikas" Nehatu küla 2234 99. 9899 Asulakoht Nurmsi küla 122-k 100. 9900 Asulakoht Pajumaa küla 123-k 101. 9901 Ohverdamiskoht "Hiiemägi" Pivarootsi küla 27 102. 9902 Asulakoht Rame küla 192-k 103. 9903 Kivikalme "Juudi haud" Rame küla 2228 104. 9904 Ohverdamiskoht "Voekamägi" Rame küla 26 105. 9905 Ohvrikivi "Tohtrikivi" Rame küla 36 106. 9906 Asulakoht Salevere küla 186-k 107. 9907 Kalmistu "Kalmetemägi" Salevere küla 24 108. 9908 Kivikalme Salevere küla 2229 109. 9909 Kivikalme Salevere küla 4-k 110. 9910 Asulakoht Vatla küla 190-k 111. 9911 Kivikalme Vatla küla 2225 112. 9912 Kivikalme Vatla küla 2226 113. 9913 Kivikalme Vatla küla 2227 114. 9914 Kivikalme Vatla küla 3-k 115. 9915 Kultusekivi Vatla küla 6-k 116. 9916 Kultusekivi Vatla küla 7-k 117. 9917 Kultusekivi Vatla küla 47-k 118. 9918 Ohvriallikas Vatla küla 40 119. 9919 Ohvrikivi Virtsu alevik 34 120. 9920 Ohvrikivi "Inimese ja hundi jäljega Virtsu alevik 35 kivi" Alus: Kultuuriministri 01.09.1997. a määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Ajaloomälestised Jrk nr Reg Mälestise nimi Aadress Vana reg nr nr 1. 4051 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Hanila kalmistu 261 2. 4052 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Hanila kalmistu 15-k 3. 4053 Karuse kalmistu Karuse küla - 4. 4054 Karuse kirikuaed Karuse küla Arh 229 5. 4055 Kõmsi kalmistu Kõmsi küla - 6. 4056 Hanila kalmistu Hanila küla - 7. 4057 Hanila kirikuaed Hanila küla Arh 228 8. 4058 Hanila külakooli hoone Hanila küla - Alus: Kultuuriministri 19.03.1997. a määrus nr 3, (RTL 1997, 65, 355) 3 HANILA VALLA ÜLDPLANEERING LISA 2 Arhitektuurimälestised Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress Vana reg nr 1. 4054 Karuse kirikuaed Karuse küla Arh 229 2. 4057 Hanila kirikuaed Hanila küla Arh 228 3. 15422 Hanila kirik Hanila küla 228 4. 15423 Hanila kirikuaia piirdemüür Hanila küla 228 5. 15424 Karuse kirik Kinksi küla 229 6. 15425 Karuse kirikuaia piirdemüür Kinksi küla 229 7. 15426 Karuse kirikuaia kabel Kinksi küla 229 8. 15427 Massu mõisa peahoone Massu küla k 9. 15428 Massu mõisa park Massu küla k 10. 15429 Massu mõisa jääkelder Massu küla - 11. 15430 Massu mõisa tall-tõllakuur Massu küla - 12. 15431 Massu mõisa meierei Massu küla - 13. 15432 Massu mõisa ait Massu küla k 14. 15433 Vatla mõisa peahoone Vatla küla 230 15. 15434 Vatla mõisa park Vatla küla 230 16. 15435 Vatla mõisa pargi piirdemüür Vatla küla 230 17. 15436 Vatla mõisa ait Vatla küla 231 18. 15437 Vatla mõisa tall-tõllakuur Vatla küla 231 19. 15438 Vatla mõisa kasvuhoone varemed Vatla küla 231 20. 15439 Vatla mõisa magasiait Vatla küla 231 21. 15440 Puhtu mõisa peahoone Virtsu alevik k 22. 15441 Puhtu mõisa tall-tõllakuur Virtsu alevik k 23. 15442 Virtsu mõisa peahoone kelder Virtsu alevik - 24. 15443 Virtsu mõisa park Virtsu alevik - 25. 15444 Virtsu mõisa pargi piirdemüür Virtsu alevik - 26. 15445 Virtsu mõisa väravahoone Virtsu alevik - 27. 15446 Virtsu mõisa tall-tõllakuur Virtsu alevik - 28. 15447 Virtsu mõisa ait Virtsu alevik - 29. 15448 Virtsu mõisa valitsejamaja Virtsu alevik k 30. 15449 Virtsu linnuse varemed Virtsu alevik 250 Alus: Kultuuriministri 30.03.1998. a määrus nr 7, (RTL 1998, 147/148, 557) 4 HANILA VALLA ÜLDPLANEERING LISA 2 Kunstimälestised (Puhtu laiu lõunatipus asuvad) Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress Vana reg nr Fr.Schilleri monument, 19.saj. Puhtu mõisa 1. 16218 490 (Vasalemma marmor) park Mälestussammas C.Th.Hellvigile, Puhtu mõisa 2. 16233 203-k 1810 (dolomiit) park Mälestussammas M.E.von Puhtu mõisa 3. 16234 204-k Kursellile, 19.saj. algus (dolomiit) park Mälestussammas, 19.saj. algus Puhtu mõisa 4. 16235 205-k (dolomiit) park Puhtu mõisa 5. 16236 Mälestussammas, 1798 (dolomiit) 206-k park Mälestussammas, 19.saj. algus Puhtu mõisa 6. 16237 207-k (dolomiit) park Mälestussammas, 19.saj. algus Puhtu mõisa 7. 16238 208-k (dolomiit) park Puhtu mõisa 8. 16239 Mälestussammas, 19.saj. (dolomiit) 209-k park Mälestussammas W.G.Wrangelile, Puhtu mõisa 9. 16240 210-k 19.saj. algus (dolomiit) park Alus: Kultuuriministri 03.07.1997. a määrus nr 36, (RTL 1997, 164, 916) 5 .
Load more

Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Perioodi 2007–2013 Struktuurivahendite Mõju Regionaalarengule Praxis Ja Centar
    Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Lõpparuanne 2015 Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Uuringu tellis Rahandusministeerium. Uuring on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Rakendusuuringute Keskus CentAR on sõltumatu eraalgatuslik uuringu- ja konsultatsiooniettevõte, mis keskendub rakenduslike analüüsi- ja uuringuprojektide teostamisele nii era- kui avalikus sektoris. Poliitikauuringute Keskus Praxis Rakendusuuringute Keskus CentAR Tornimäe 5, III korrus Nunne 5-3 10145 Tallinn 10133 Tallinn tel 640 8000 tel 6173306 www.praxis.eeVäljaandes sisalduva teabe kasutamisel www.palumecentar viidata.ee allikale: Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ja [email protected] [email protected] Rakendusuuringute Keskus CentAR. 2015 1. 2. ISBN 3. Poliitikauuringute Keskus Praxis 4. Tornimäe 5, III korrus 5. 10145 Tallinn Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Autorid: Katrin Pihor on Praxise juhatuse liige ja majanduspoliitika programmijuht. Roll projektis: projektijuht, kvalitatiivse analüüsi töörühma juht. Mari Rell on Praxis majanduspoliitika programmi analüütik. Roll projektis:
    [Show full text]
  • In Memoriam: Mart Viikmaa L
    Papers on Anthropology XXVII/2, 2018, pp. 107–111 In memoriam: Mart Viikmaa L. Heapost IN MEMORIAM: MART VIIKMAA 4 September 1938 – 13 May 2018 In May 2018, Mart Viikmaa, a well-known Estonian biologist and the grand old man of Estonian genetics passed away. Mart Viikmaa was born as the sixth child in an eight-child family in Karuse commune (now Hanila commune) in Läänemaa County on 4 September 1938. In his autobiography, Mart Viikmaa wrote, “I grew up in Rame village – between and inside Rame Bay, Laelatu wooded meadow, Heinlaht Bay, Nehatu Lake (or bog)” [1]. His schoolyears, 1946–1957, were spent at Nehatu Primary School, Vatla 7-Year School and Lihula Secondary School. As a schoolboy, he did ornithophenological observations in spring and autumn, and ringed birds. In the fourth year of primary school (1949), he became a member of the Estonian Naturalists’ Society. His interest in nature, including humans, deepened and accompanied him throughout his life. His studies at the Department of Biology of Tartu State University (1957–1962) where he specialised in zoology were a natural continuation to this. His orni- thological graduation paper, “Morphological development of nest pedigrees of the thrush (Turdus) family” [2], was written under the supervision of Salme Aul. In his opinion, the greatest adventure in his life was the voyage as a sailor on the Arctic Ocean and the Yenisei River along the route Arkhangelsk-Dikson- Tiksi-Igarka-Murmansk in summer and autumn 1959. He also took trips to the tundra near Tiksi and to the taiga in the surroundings of Igarka [1].
    [Show full text]
  • Virtsu Harbour from the Windmill
    View of Virtsu harbour from the windmill Fishermen with their catch in the harbour Kayaking on the sea Virtsu is located on a peninsula of the same2 name with its surface area together with Puhtulaid Islet expanding over about 7 km Opening hours: by appointment Contact: ä e of L äne c ag ou Virtsu rit n e ty h l is +372 515 1988 a r p u r t e l www.virtsu.ee/ajalugu/linnus.html s u e c www.virtsu.ee/ajalugu/virtsu-mois.html r v e e h d www.virtsu.ee/muuseum/index.html T The vintage car museum of Valeri Kirss Open from April 15 to October 15 +372 516 5288 The third lighthouse in Virtsu 1951 Compiled by: Jüri Mõniste Photographs: Arno Peksar, Aimar Roomets, Jüri Mõniste, Mart Mõniste, Tiina Mõniste, Jaan Vali Design: Valge Aurik OÜ 2017 VIRTSU NGO Kodukant Läänemaa Castle, Manor, Hobby Museum Originally an island, it merged with the continent as a result of land rising and the construction of Museum address the causeway in the 19th century. QR code house (established in 1785), coach house (1807) and garner-stable building (1806) are preserved. Virtsu Manor and the summer houses in Puhtu were burned down by the retreating Russian forces in autumn 1917. The manor park has been the venue for larger social events for more than half a century. There are information boards of the history and nature of Virtsu in the PIldi allkiri valge värviga tumedal taustal. park near the kindergarten. Foto: Juhan Viigipuu Virtsu Hobby Museum Renovations on Virtsu castle hill was established in 1996 featuring the history of Virtsu Castle the area and its residents.
    [Show full text]
  • Ja Kommunikatsiooniministeeriumi Jurist Tuulikki Laesson: „Ekspertiis
    KODUVALD Saue valla sõnumileht APRILL 2006 Nr 4 (155) TASUTA Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi LISAKS LEHES jurist Tuulikki Laesson: „Ekspertiis on juriidiliselt Jaanus Pikani: „Ei ole mõtet otsida õige vorm keskkonnamõjude teadasaamiseks“ seda, mida ei ole loodusseaduste 28. märtsil toimus vallama- tustega. Olav Kruus: Projekteerimis- kohaselt“ jas tavapärasest sootuks Rein Riga: Kas projekteeri- loal ja ehitusloal on märgitud erinev Saue vallavolikogu mistingimuste järgi Saue val- hoone otstarbeks laohoone, Saue Vallavolikogu istung – puudusid arvukad lavalitsus teadis, et hoones kas seda ei võiks siis käsitleda 23. märtsi istung sai al- eelnõud ja pikk ning põh- hakatakse tegelema kiirguste- kemikaalide ladustamisena ja guse päevakorra muu- jalik päevakord. Volinikud gevusega? Kas hoone kasutus- sellisel juhul on hoonele veel datusega, kuna .... kogunesid eesmärgiga viia luba välja andes teati, millega eraldi nõudmised? Lk 3 end kurssi ohtralt kõneainet seal tegelema hakatakse? Laesson: Taotlused on esi- pakkunud steriliseeri- Laesson: Projekteerimis- tatud tootmishoonetele. Intervjuu Jaanus mistehasega seonduva ju- tingimustes märgiti hoone kui Istungi viimase teemana Kallioniga riidilise küljega. Kutsutud muu tööstusharu tootmishoo- arutati võimalikku visiiti oli Majandus- ja Kommu- ne. Hoone kasutusloa väl- analoogsesse steriliseeri- Omaaegne Eesti noor- nikatsiooniministeeriumi jaandmisel ei olnud seaduslik- mistehasesse Euroopas. Vo- temeister suusatami- ehitus- ja elamuosakonna ku alust sellest keelduda, isegi likogu liikme Olav Kruusi ses ja äärmiselt tasa- ekspert Tuulikki Laesson, kui teati, mis hoones toimuma sõnul pole ühesele seisuko- kaalukas ning meeldiv üks ehitusseaduse ja riigi- hakkab, kuna kasutusluba anti hale jõutud ning ilmselt oleks vestluskaaslane Jaanus hangete seaduse loojaist, hoonele, mitte tegevusele selle otstarbekas kaasata mõned Kallion on mitmekülgne et seletada volikogule Saue sees. Projektis oli küll näha inimesed nii volikogust, Al- mees, olles üheaegselt ..
    [Show full text]
  • Hanila Valla Arengukava 2014 – 2025
    HANILA VALLA ARENGUKAVA 2014 – 2025 Hanila vald, Lääne maakond September 2014 Sisukord SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 3 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE JA PEAMISED JÄRELDUSED .............. 4 2. STRATEEGIA ............................................................................................................................................ 10 2.1. BAASRESSURSID JA VÄÄRTUSED ................................................................................................................... 10 2.2. VISIOON JA MISSIOON ....................................................................................................................................... 10 2.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ........................................................................................................................ 11 2.3.1. Tugev ettevõtlus ................................................................................................................................................. 11 2.3.2. Kättesaadavad avalikud teenused .............................................................................................................. 11 2.3.3. Aktiivne kogukond ............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Sõitjate Ja Veoste Üle Suure Väina Veo Perspektiivse Korraldamise Kava Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mai 2011 Sisukord KOKKUVÕTE ........................................................................................ 4 1 SISSEJUHATUS ............................................................................. 9 2 ÕIGUSLIK ALUS JA PROTSESS .................................................... 11 2.1 Kava õiguslik alus ..................................................................... 11 2.2 KSH õiguslik alus ...................................................................... 12 2.3 Natura hindamise õiguslik alus ................................................... 14 2.4 Protsess ning Kava, KSH ja Natura 2000 hindamise omavahelised seosed ............................................................................................. 15 3 STRATEEGILISE DOKUMENDI (KAVA) KIRJELDUS ...................... 18 3.1 Taustainfo ............................................................................... 18 3.2 Kava seos teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega ............ 18 3.3 Kava kirjeldus .......................................................................... 20 4 KSH EESMÄRK JA KASUTATUD METOODIKA ................................ 26 4.1 KSH eesmärk ........................................................................... 26 4.2 KSH ulatus .............................................................................. 26 4.3 KSH-s kasutatud metoodika ......................................................
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]