Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2016—2027

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2016—2027 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu 12.05.2016 Määrusega nr 46 VIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2016—2027 Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016—2027 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 4 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 5 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 5 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 6 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Vee erikasutusload ..........................................................................................11 2.1.4 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.5 Reoveekogumisalad ........................................................................................14 2.2 Keskkonna näitajad ................................................................................................14 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................14 2.2.2 Keskkond ........................................................................................................15 2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ................................................................................21 2.3.1. Lühiülevaade ...................................................................................................21 2.3.2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad .........................................23 2.3.3. Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime .....................................................28 2.3.4. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine .....29 2.3.5. Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon ..........29 2.3.6. Kokkuvõte .......................................................................................................35 2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel ..................................................................36 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ..................................................... 38 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................38 3.1.1 Tuletõrje veevarustus ......................................................................................39 3.2 Sademeveekanalisatsioon ......................................................................................39 3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade ...........................40 3.3.1 Võsu alevik ......................................................................................................40 3.3.2 Käsmu küla .....................................................................................................46 3.3.3 Võsupere küla .................................................................................................48 3.3.4 Vergi küla ........................................................................................................50 3.3.5 Vihula küla ......................................................................................................54 3.4 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte ...............................................58 3.4.1 OÜ Vihula Valla Veevärk .................................................................................58 4 ÜVK ARENDAMINE .......................................................................................................... 60 4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused ..............................................................60 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine .....................................................64 4.3 Vee-ettevõtluse areng ............................................................................................64 2(96) Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016—2027 4.3.1 Uute reoveekogumisalade moodustamine .......................................................65 4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos ...........................................................................65 4.5 Töömahtude loendid ...............................................................................................67 4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade .......................68 4.6.1 Võsu aleviku ÜVK arendamine ........................................................................68 4.6.2 Käsmu küla ÜVK arendamine .........................................................................69 4.6.3 Võsupere küla ÜVK arendamine .....................................................................71 4.6.4 Vergi küla ÜVK arendamine ............................................................................73 4.6.5 Vihula küla ÜVK arendamine ...........................................................................75 4.6.6 Vainupea küla ÜVK arendamine .....................................................................76 4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte ...................................................................................78 4.7.1 Investeeringute mahud ....................................................................................78 5 FINANTSANALÜÜS .......................................................................................................... 80 5.1. Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ...........................................................80 5.2. Finantsprognoos ....................................................................................................81 5.2.1. ÜVK-teenusmahud ja -teenustariifide prognoos ..............................................81 5.2.2. Veemajanduse tegevustulude prognoos..........................................................83 5.2.3. Veemajanduse tegevuskulude prognoos .........................................................84 5.2.4. OÜ Vihula Valla Veevärgi veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara ........................................................................................85 5.2.5. OÜ Vihula Valla Veevärgi veemajandusalane jätkusuutlikkus Vihula vallas ja krediidivõimelisuse analüüs ...........................................................................................86 5.2.6. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus ........................................87 6 LISAD ................................................................................................................................ 89 6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus ................................................................................. 6.2 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ........................................... 6.3 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ............................................. 6.4 Investeeringute maksumused .................................................................................... 6.5 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid ............................................................... 6.6 Finantsanalüüsi arvestustabelid ................................................................................ 6.7 Joonised .................................................................................................................... 6.8 Kooskõlastused ......................................................................................................... 3(96) Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016—2027 1 SISSEJUHATUS Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavas (EL Konsult OÜ – Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013 - 2024) toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Antud töös käsitletakse neid valla: 1. piirkondi, mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; 2. piirkondi, kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või – kanalisatsioonisüsteem; 3. tiheasustusalasid, reostuskoormusega üle 50 ie. Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive: - Võsu alevik (Võsu reoveekogumisala, reg. kood: RKA0590227); - Käsmu küla; - Võsupere ja Palmse küla (Võsupere-Palmse reoveekogumisala,reg.kood: RKA0590228); - Vergi küla; - Vihula küla; - Vainupea küla. Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Vihula valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Käesolev Vihula valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond: Kadi Rajala-Pihl projektijuht, tehniline konsultant; Kadri Mäsak finantskonsultant. 4(96) Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016—2027 2 OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed
Recommended publications
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – Th Th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014
    The “Baltic Classic and Vintage Car Rally 2014” is a well organized rally tried and tested in 2012 by the 20-Ghost Club, the oldest Rolls Royce club in the world, headed by Sir John Stuttard. Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – th th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014 White nights, unspoilt nature, the Baltic sea, medieval cities, stunning landscapes, vibrant Riga, charming Tallinn and participation in 2nd Vihula Manor Vintage and Classic Car Day at the unique Vihula Manor Country Club & Spa ul Program TUESDAY, JUNE 24th – TUESDAY, JULY 1ST 2014 24.06 (Tue), Arrival in Riga Upon individual arrival in Riga we will be accommodated at the 5-star Hotel Radisson Blu Ridzene, built in the 70es as a governmental hotel. After Latvia regained indepen- dence the hotel underwent complete renovation, which gave it a very stylish Scandinavian design. Riga, founded in 1201 by the German bishop Albert, is the largest of the three Baltic capitals and boasts a real kaleidoscope of architectural styles. 14.00-17.00 The afternoon walking tour of the Old Town will acquaint us with all the splendours of medieval Riga including Riga Castle, the Dome Cathedral, St. Peter's Church, St. Jacob's Church, the Swedish Gate, the Three Brothers, the Large and Small Guild Houses and the Powder Tower. In the evening we enjoy a Latvian nouvelle cuisine welcome dinner at the stylish Restaurant La Boheme in Riga's famed Art Nouveau quarter. 25.06 (Wed), Riga – Bauska – Rundale Palace – Jurmala – Riga, 210 km The day is reserved for a day trip to the South of Latvia.
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lahemaa Are Rocky but the Mouths of Rivers Flowing Into the the Into Flowing Rivers of Mouths the but Rocky Are Lahemaa Porphyrite of Tammela, 4
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental The Lord of the Palmse Manor is said to have given grain grain given have to said is Manor Palmse the of Lord The (Heaps of Hunger) lie. lie. Hunger) of (Heaps Näljakangrud the called piles rock Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed In a hayfield not far from the Palmse Manor, two huge huge two Manor, Palmse the from far not hayfield a In Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout KAAS rocks are nuns punished by Heavenly Father for their sins. sins. their for Father Heavenly by punished nuns are rocks L. Michelson L. Front page photo: Jaani-Tooma Big Rock, Rock, Big Jaani-Tooma photo: page Front the nuns until they petrified. Another story says that the the that says story Another petrified. they until nuns the ERRATIC BOULDERS ERRATIC Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled century, the devils stayed waiting for for waiting stayed devils the century, 15 the in closed th nuns at the Palmse convent. After the nunnery had been been had nunnery the After convent. Palmse the at nuns Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National www.rmk.ee that the rocks are devils who used to go and peep at the the at peep and go to used who devils are rocks the that Publication supported by supported Publication [email protected] gigantic boulder which broke into pieces. A legend says says legend A pieces. into broke which boulder gigantic Phone +372 329 5555 +372 329 Phone LAHEMAA granite. The sharp-edged rocks probably originate from one one from originate probably rocks sharp-edged The granite.
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Integrated Coastal Zone Management
    SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Conducted by: Maila Kuusik (Estonian University of Life Sciences, [email protected]), Tarmo Pikner (Tallinn University, [email protected]), Anu Printsmann (Tallinn University, [email protected]) and Janar Raet (Estonian University of Life Sciences, [email protected]) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik The project involved partners: Estonian University of Life Sciences, Tallinn University, University of Turku, Finnish Environment Intitute, and Regional Council of Satakunta SustainBaltic is funded by the European Regional Development Fund under the Central Baltic Programme 2014–2020 Tallinn 2018 EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Photo: Karl-K. Videvik EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Content Introduction 4 1. ABOUT THE ICZM PLAN FOR THE LÄÄNE-VIRU CASE AREA 5 1.1 Selection and scope of the case area 5 1.2 The relations of the management plan with spatial strategies, and its possible applications 6 1.3 The process of the Lääne-Viru case area management plan and the participation of stakeholders 7 2. CURRENT SITUATION 7 2.1 Possible contradictions and relationships between the fields of activities 8 3. VISIONS FOR THE FUTURE 10 4. MANAGEMENT PLAN ACTIVITIES 10 4.1 Recreation 11 4.1.1 Coastal bathing sites 12 4.1.2 Hiking trails 14 4.1.3 State forests of increased public interest 15 4.2 Mobility 16 4.2.1 Access to the sea and connections 17 4.2.2 Small-craft harbours 17 4.2.3 Cycle and pedestrian tracks 19 4.2.4 Maritime rescue and security 19 4.3 Communities and entrepreneurship based on the regional specifics 20 4.3.1 Coastal fishing 20 4.3.2 Community-based entrepreneurship 22 4.3.3 Residential building areas 23 5.
    [Show full text]
  • 29 Ida-Lahemaa, JAH1000313 (Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 29 Ida-Lahemaa, JAH1000313 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Hundisilma Jahindus 1.2. Registrikood 80358780 1.3. Aadress Ero-Hansu talu,Eru küla, 45202 Vihula vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Janno Nõmme 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5076271 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 23.07.2014 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Janno Nõmme Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 22.07.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Lahemaa rahuspargi kaitse eeskirja punktidest 18 ja 23 lähtuvad piirangud: Remnispea ja Esku loodusreservuaadis on nimetus/ inimeste viibumine keelatud. Ulkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. aprillist kuni15. piirangu kirjeldus juulini. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhukgas jahindusrajatise) püstitamine kaitseala valitseja nõusolekuta.
    [Show full text]
  • 2 Tere Tulemast Vihula Mõisa! …
    Welcome to Vihula Manor Country Club & Spa! …... 2 Tere tulemast Vihula Mõisa! …... 15 Tervetuloa Vihulan Kartanon! …... 27 Willkommen auf dem Gutshof Vihula! …... 40 Добро пожаловать в поместье Вихула! …... 54 Welcome to Vihula Manor Country Club & Spa! This elegant and secluded manor estate, which dates from the 16th century, is the perfect escape from the bustling life of the city and a supremely comfortable and luxurious place to stay, whether you are here on business, attending a family celebration or relaxing on holiday. The different manor buildings have been carefully renovated so that their historical essence has been preserved. Steep narrow staircases, original wooden floorboards and thick limestone walls have been giving a new purpose and the interiors of the buildings have been equipped with all the modern conveniences – the previous owners of the manor estate would have undoubtedly been amazed to see all these modern miracles. Above all, Vihula will enchant you with its atmosphere. With the old historical buildings reflected in the waters, the slow-moving Mustoja River snakes around the manor park with its majestic trees and luscious greenery, before gradually broadening into a lily covered pond with miniature islands and lovely wooden bridges. At the far end, a weir beside an old watermill lends these enchanted gardens the magical, echoing sound of rushing water. Vihula Manor Country Club & Spa is a part of the Unique Hotels hotel group. Unique Hotels is a group of lifestyle hotels. The hotels are located in fully renovated historical buildings where historical atmospheres, tasteful interior design and modern conveniences have been elegantly combined.
    [Show full text]
  • 38 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    38 buss sõiduplaan & liini kaart 38 Haljala Vaata Veebilehe Režiimis 38 buss liinil (Haljala) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haljala: 19:10 (2) Rakvere: 6:50 (3) Võsu: 17:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 38 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 38 buss saabub. Suund: Haljala 38 buss sõiduplaan 19 peatust Haljala marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 19:10 teisipäev 19:10 Võsu 61a Mere Tänav, Estonia kolmapäev 19:10 Vergi Tee neljapäev 19:10 Rakvere tee, Estonia reede 19:10 Lahe laupäev Ei sõida Koolimäe pühapäev Ei sõida Pedassaare Pihlaspea 38 buss info Vergi Suund: Haljala Peatust: 19 Altja Reisi kestus: 39 min Liini kokkuvõte: Võsu, Vergi Tee, Lahe, Koolimäe, Sipa Pedassaare, Pihlaspea, Vergi, Altja, Sipa, Söeaugu, Potsu Tee, Paasi, Nurga, Võsuri, Annikvere, Potsu, Lambasaare, Marga, Haljala Söeaugu Potsu Tee Paasi Nurga Võsuri Annikvere Potsu Lambasaare Marga 24 Võsu Maantee, Estonia Haljala 1a Rakvere Maantee, Haljala Suund: Rakvere 38 buss sõiduplaan 35 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Võsu 61a Mere Tänav, Estonia kolmapäev 6:50 Vergi Tee neljapäev 6:50 Rakvere tee, Estonia reede 6:50 Lahe laupäev 6:50 Koolimäe pühapäev Ei sõida Pedassaare Pihlaspea 38 buss info Vergi Suund: Rakvere Peatust: 35 Altja Reisi kestus: 68 min Liini kokkuvõte: Võsu, Vergi Tee, Lahe, Koolimäe, Sipa Pedassaare, Pihlaspea, Vergi, Altja, Sipa, Söeaugu, Potsu Tee, Paisjärve, Tiigi, Vihula, Paisjärve, Sikkani, Paasi, Nurga, Võsuri, Annikvere,
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021– 2030 Lisa |
    Haljala valla arengukava 2021– 2030 Lisa | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ............................................................................................... 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid ..................................................................................................... 3 1.1.1 Euroopa 2019 - 2024 ........................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ................................................................................ 5 1.2 Riiklikud dokumendid ............................................................................................................. 6 1.2.1 Strateegia „Eesti 2035“ .................................................................................................... 6 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 6 1.3 Regionaalsed dokumendid ...................................................................................................... 7 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ............................................................................. 7 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering .............................................................................. 8 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ........................................................................................ 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid
    [Show full text]
  • Rannakülad Altja, Eru, Koolimäe, Käsmu, Lahe, Lobi, Mustoja, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea, Vainupea, Vergi, Võsu Ajaloolin
    Rannakülad Altja, Eru, Koolimäe, Käsmu, Lahe, Lobi, Mustoja, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea, Vainupea, Vergi, Võsu Ajalooline õiend Autor: Aarne Ruben Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 ÜLEVAADE ARHIIVIALLIKATEST ................................................................................................ 7 RAHVALUULE JA ETNOGRAAFILISE AINESE KOGUMINE PÕHJARANNALT ..................... 8 1. ALTJA KÜLA .................................................................................................................................. 9 1.1. ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSALADEST . 9 1.2. ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST .............................. 13 1.3. ÜLEVAADE KÜLA KULTUURILOOLISELT TÄHTSATEST ISIKUTEST .................. 15 2. ERU KÜLA ................................................................................................................................... 16 2.1. ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSALADEST 16 2.2. ÜLEVAADE KÜLA KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST .................. 19 2.3. ÜLEVAADE KULTUURILOOLISELT OLULISTEST ISIKUTEST ............................... 21 3. KOOLIMÄE KÜLA ...................................................................................................................... 21 3.1. ÜLEVAADE KÜLA AJALOOST JA TRADITSIOONILISTEST TEGEVUSALADEST 21 3.2 ÜLEVAADE KÜLA KULTUURILOOLISELT OLULISTEST PAIKADEST ..................
    [Show full text]
  • Avatud Talude Päeval Avas Haljalas Väravad Kolm Talu
    AUGUST 2018, nr 7 Mihkel Mosel Olmeprügi Veel aasta tagasi võitlesime, toonane Haljala ja sai küla- tekitab Vihula koos, hirmust sundliitmise ees, et kokku vanemaks probleeme saaks tänane omavalitsus. Leian, et tegime õigesti ja lõime parima võimaliku liidu! Leo Aadel lk 3 lk 5 Vallavanem Haljala Valla Sõnumid Avatud talude päeval avas Haljalas väravad kolm talu Arma Ratsakeskus Rutjal Mäehansu talu Arma Ratsakeskus osales täna- vu avatud talude päevadel nel- Varangul jandat korda. „Oleme ju ka ise avatud uste päevi korraldanud, Külastajate seas oli üheks suu- juustu, mida sai avatud puhvetis aga avatud talude päev on ikka reks lemmikuks Varangu külas ka maitsta. supertore,“ rääkis perenaine asuv Mäehansu metsatalu, kus Õuealal ilutses näitus. Maja Mare Kalme. „Tegelikult tahaks võõrustajaks on Salumäede seintel oli Konrad Mägi Ateljee isegi sellisest sündmusest küla- pere. Selles majapidamises on maalilaagri tööd ja välja oli pan- lisena osa võtta. Kõik on väga mitmesugust vaatamist. dud perenaise kootud põranda- hästi ja ühtselt organiseeritud.“ Talu üheks tegevusalaks on ja seinakatteid, salle ja linikuid. Ka pererahval endal oli kõik loomakasvatus: kitse- ja lam- Muidugi mõista oli avatud ka kenasti korraldatud. Talli seinal bakasvatus. Perenaise sõnul on käsitöötuba, kus on üleval ka- oli sisutihe päevakava. Üles oli neil loomi kokku 246. Peami- hed kangasteljed. Kes soovis, seatud küünikohvik, kus asus ne tootmissuund on liha, kuid sai ka proovida kaltsuvaipa ku- külaliste registreerimise laud. selle kõrval väärindatakse ka duda. Kalme rääkis, et inimesed tu- villa. Lambad olid karjamaal, „Kursusi ma enam ei kor- levad peamiselt loomi vaatama, kuid õuealal olid aedikus mõ- ralda,“ nentis Marge, „Küll aga ja nii olid hobused mitmel pool ned angoorakitse sikud, lleyni õpetan neid, kes ise küsima nähtavad.
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Külastaja Meelespea
    Rahvaürituse korraldamine 1) Sihtkaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekul ette- valmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad jmt) rahvaürituse korraldamine vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates 50 osa- lejast. Muudes kohtades rahvaürituse korraldamine vajab Kesk- konnaameti nõusolekut alates kümnest osalejast. 2) Piiranguvööndis Keskkonnaameti nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad, telkimisalad jmt) rahvaürituse korraldamine Keskkonnaameti nõusolekut ei vaja. Rahvaürituse korraldamine muudes kohtades vajab Keskkonnaameti nõusole- Foto: Nõmmeveski juga Valgejõel, Toomas Tuul kut alates 50 osalejast. • Kalapüük. Jõgedes on aastaringselt kalapüük keelatud Kooli- mäe, Vainupea ja Kolga jões terves ulatuses ning Mustoja jões Looduses liikudes ei tohi: Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni; Altja jões Oandu • vigastada puid ja põõsaid; paisust suudmeni; Võsu jões Laviku paisust suudmeni; Loobu • kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata jões Joaveski paisust suudmeni; Valgejões Kotka paisust nende mune, võtta neid kaasa või tekitada neile kahju muul viisil; suudmeni; Pudisoo jões Tallinna-Narva maantee sillast suudmeni, kahjustada looduskaitseobjekte; Loo jões Loo paisust suudmeni. • häirida kohalike elanike kodurahu. Keelatud on kalapüük kõikide jõgede paisudest 100 m allavoolu • Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie ning kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m. esiisad ja mis tuginevad tavadele ja seadustele. Põhjamaiselt Keelatud on püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega
    [Show full text]