Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 5,90 € APRILL 4/2018

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN pürib eurooplaseks Tuletael javihmametsad Küüslauk ja nakrapuu Hunt

Urvalinnud

Eesti Mets Eesti Kaasas ajakiri Kaasas Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klienti- dele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Sisukord

Hunt Foto: Jüri Jõepera

69. aastakäik Nr 4, aprill 2018 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 42 Intervjuu: Kui soovime lämmastiku- voogu kontrolli all hoida, ei tohiks 3 Sõnumid inimene märgalasid puutuda Loodusgeograafi ja ökoloogi, TÜ pro- 11 EL küsib: vastab Tõnu Talvi fessorit Ülo Manderit küsitlenud Katre Palo 12 Kuidas läheb hundil Euroopas? Maris Hindrikson ja Urmas Saarma 48 Matkarada: uurivad Euroopa hundipopulatsiooni- Võhandu metsikutel kallastel de geneetilist mitmekesisust Killu Timm soovitab Võhandu ürg- oru loodust vaadata ka jalgsi matka- 19 Hunt teekaaslaseks tes, mitte üksnes kanuusõidul Kalju Kask meenutab oma lapsepõl- vest juhtumit, kui ta koduteed läbi 54 Looduselamus maailmast: metsa saatis hundi silmapaar Amazonase selva ja imelised linnud Hendrik Relve matkatee on seekord 20 Urvalindude määramine viinud Brasiilia keskosa vihmamet- vajab vilunud silma sadesse, mille elurikkust on kergem Uku Paal proovib selgust vaadelda paadiretkel tuua urvalindude süs- 30 temaatikasse: kuidas 60 Tiit Kändler mätta otsast: eristada urvalin- Inimvõimete piiriks nimetatud du lõuna- ja hele- antropotseen 42 urvalinnust? 62 Mäksa kandis kasvanud hiietamme 26 Eesti talgulised käisid häving sai tõuke püha Bonifatiuse Valgevenes raba taastamas teost Kadri Aller vaatab tagasi Eestimaa Heldur Sander tuletab meelde looduse fondi ja Valgevene ühendu- kunagise püha tamme mahasaagi- se Bahna mullustele talgutele Jelnja mist: sajanditega pole meil austus rabas põliste pühapaikade vastu sugugi paranenud 30 Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip 65 Aiast ja põllult: Rainar Kurbel ja Toomas Hirse Mõjuvõimas küüslauk avastasid Eestist laialehise neiuvaiba Triin Nõu annab ülevaa- alamliigi, kes võiks olla nii Eestis kui te küüslaugu kasvatami- ka naabermaades küllaltki levinud sest ning kasutamisest köögis ja kaitsemaagias 34 Aasta seen: Tuletael, oluline seen looduses ja kultuuris 68 India pähklid on nakrapuu seem- Indrek Sell ja Kadri Runnel kirjelda- ned vad puuseent, kellega vanadel eestlas- Ülar Allas kiidab neerukujuliste söögi- tel oli märksa tihedam side kui nüü- seemnete tervislikke omadusi ja vaatleb 48 disaegsel inimesel nende muidki tarvitusvõimalusi

36 Sada rida Eesti loodusest: 72 Raamat Maa – meie õde või vaid ressurss? 54 Jaan Kaplinski 73 In memoriam: Harry Karis

34 Üks Eesti paigake: Kooraste mets: 74 Kroonika vanade puude kaitsel Juhani Püttsepp käis Lõuna-Eestis, kus 78 Mikroskoop RMK tahab maha saagida olulise vana- metsa kaitsealuste järvede naabruses 79 Ristsõna

40 Poster: Merja Roostalu 80 Ajalugu, sünnipäevad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |241| 1 Toimetaja veerg sellest, keda 69. aastakäik Nr 4, aprill 2018

Toimetuse aadress: ei või nimetada Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] h et siis hunt. Vabandust, 300 lamba seast. Aga mingi väike tel 742 1143 susi! Metsa kuldne kunin- ürgne osa minust, mingi esivanemate Peatoimetaja Toomas Kukk gas. Loom, kes vaatab vastu hirm ja kollektiivne mälu ütleb, et 742 1143, [email protected] ajakirja kaanelt ja üha enam ka met- sutt tuleb karta. A Toimetaja Helen Külvik saservalt, põllult või hoopis aiast. Tänapäeva hundiuurijad lükkaksid 529 4033, [email protected] Vastuoluline, karismaatiline, ohtlik, sellise hirmu muidugi kohe ümber. salapärane, tark, ettevaatlik, sotsiaal- Ehkki eespool iseloomustasin võsa- Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] ne, kiire, tugev, julge – need on oma- villemit sõnaga „julge“, ei kehti see dused, millega meie metsade suuri- soe ja inimese suhete kohta: ini mest Toimetaja Katre Palo mat kiskjat kõige enam iseloomus- kardab kriimsilm hirmsal kombel. 521 8771, [email protected] tatakse. Kõlab nagu eduka ärime- Võimalus jääda langeva puu alla või Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado he iseloomustus! Võsavillem tundub- kohtuda metsas karuga on ilmselt [email protected] ki oma olemuselt üdini maskuliin- sadu kordi suurem kui võimalus näha Keeletoimetaja Monika Salo ne. Kas olete kunagi muinasjuttudes püha Jüri kutsikat. 742 1186, [email protected] kohanud mõnd emahunti? Ei, met- Igatahes on kriimsilm meie naa- Küljendaja Raul Kask sakutsu on ikka mehine, meessoost. ber ja naabriga on mõistlikum hästi [email protected] Villem võsast. läbi saada. Kellele neid sante suh- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Mina pole hallivatimeest metsas teid vaja on! Pealegi, soel on hulk Endla 3, Tallinn 10122 näinud, aga tean, et mu maakodu häid oma dusi: ta on metsa sanitar, ümber liigub neid ohtralt. Pole ka sest tavaliselt valib ta saakloomaks ime, sest mu naaber on lambakas- kõige lihtsamini kättesaadava, seega vataja, kel on üle 300 lamba. Ja teine ka kõige nõrgema tervisega looma ja naaber on mets oma elanikega. Nii aitab nõnda vältida haiguste levikut. Vastutav väljaandja Riho Kinks on täiesti tavaline, et minu magamis- Eesti ajakirjanduses on metsakut- [email protected] toa akna taga peetakse mõnel suveööl sude rünnakute teema praegu met- Tellimine ja info Airi Lehemets maha ette teada võitjaga võitlus elu sadebati kõrval tähelepanu keskmes. 610 4105, [email protected] eest. Meie saame hommikul (või kui Soe jaoks on see kindlasti positiivne, Reklaamijuht Helen Lehismets võitlus on peetud veidi kaugemal, siis sest hundiuurijad saavad selle väit- 610 4106, [email protected] lõhna järgi alles mõne päeva pärast) luse taustal oma sõnumit selgemalt Ajakiri ilmub näha vaid võitluse jälgi: karvatuuste edastada. Ühiskonna mõtteviisi muu- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel või vahel ka korjust. tumise valguses on võsavillem taas- Ega see eluslooduse võit- tamas oma populatsioone Euroopas, lus mind väga lähedalt ei ka neis piirkondades, kus ta vahe- puuduta, küll aga paneb peal sootuks hävinud oli. Sellest siiski mõtlema asjaolu, et räägibki meie seekordne kaane- sellesama metsa kaudu lugu. käivad mu lapsed sõprade Põnevat lugemist! Ja pida- juurde. Ja me kõik käime gem ikka meeles, et rahvausku- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 seenel, marjul ja jooks- muste järgi ei tohiks meie Summaries of some articles can be found at mas. Natuke ebamugav metsakuningat õige our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg on. Siiani olen selle nimega mainida, kk is s tu e s ebamugavuse alla sest looma nime- K surunud ja ka tamine õige nime- 4041 0820 PEFC/19-3-3 lapsed pole osa- ga kutsub ta koha- Trükitoode nud karta. Tõsi, le. Trükitud trükikojas Printall ega siin vist pole- gi midagi karta, kui

soel on valida üle erakogu Foto:

2 |242| EEsti LOODUs APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Kuni mai lõpuni kestva ürituse eesmärk on hoida sidet loodusega ja õpetada lapsi märkama muutusi looduses. Osalejad õpivad tundma

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: looma- ja taimeliike, vaadeldes 36 Eestis tavalise liigi ilmumist kevadis- se loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hak- kavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad lib- likad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ning kahepaiksed (rohukonn) ja esi- mesed seened (karikseen). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste kodulehel andmebaa- si. Nõnda saavad kevade saabumist veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Projekti „Tere, kevad!“ taimevaatlustabeli esimesel real seisab varaseim õitseja Peale loodusvaatlustele hõlmab lumikelluke, kes pole Eestis küll kodumaine liik, ent lõuna poolt pärit lille võib „Tere, kevad!“ mitut lisategevust: meil vahel kohata ka metsistununa. Need 15. märtsil pildistatud lilled on õide veebi saab panna joonistusi kevade- puhkenud linna rohealal kuulutajatest ja kevadluuletusi, toi- mub kevadefotode võistlus. Kahes vanuserühmas jätkub ka loodusvikto- Noored loodusvaatlejad riin, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Projekti töökeel on eesti keel, kuid ütlevad taas „Tere, kevad!“ olulisemad juhendmaterjalid on vee- avapäraselt 1. märtsil algas lasteaedade vanemate rühmade lap- bis olemas ka vene keeles. taas juba üle 20 aasta kor- sed ning 1.–9. klassi õpilased koos Vaata http://terekevad.ee. raldatud aktsioon „Tere, õpetajate ja vanematega, samuti loo- Tkevad!“, kuhu on oodatud osalema dusringid. „Tere, kevad!“ / Loodusajakiri Ornitoloogiaühingut on asunud juhtima Margus Ots Foto: Andres Kalamees Andres Foto: esti ornitoloogiaühingu nõu- Margus Ots on lõpetanud Tartu kogu valis ühingu juhatajaks ülikooli loomaökoloogina. Ta on Margus Otsa, kes asus tööle olnud aastaid ornitoloogiaühingu 1. E märtsil. Üle 30 aasta lindudega nõukogu liige, sh nõukogu esimees. tegelnud Margus Otsal on pikaajali- Seetõttu on tal hea ülevaade EOÜ ne kogemus, kuidas organisatsioone arengust ja tegevustest. rajada, arendada ja juhtida. 1921. aastal asutatud ja aastal 2000 „Ornitoloogiaühingu eesmärkide rahvusvahelise linnukaitseorganisat- saavutamiseks lindude tutvustami- siooni BirdLife International täieõi- sel, uurimisel ja kaitsmisel pean olu- guslikuks liikmeks ja Eesti koostöö- liseks tihedat koostööd teiste orga- partneriks saanud ornitoloogiaühin- nisatsioonidega Eestis ja välismaal gul on praegu üle 520 liikme. ning linnuhuviliste aktiivset kaa- Ornitoloogiaühingu uus juhataja samist ühingu tegemistesse,“ ütles Eesti ornitoloogiaühing / Margus Ots tunneb ühingut läbi ja lõhki Margus Ots. Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |243| 3 Sõnumid

ja 8.‒9. klass. Vastata tuli kirjanduse põhjal koostatud küsimustele, tunda ära linnupesi ning linnuliike välimu- se, laulu ja häälitsuste järgi. Noorematest võitis Rosma Johannese kooli üheliikmeline võist- kond Sinirind ehk Geteli Hanni, vanematest Tartu loodusmaja Hullud Metsised (Martin Valvas, Loviisa Foto: Elen Kontkar / TÜ loodusmuuseum Elen Kontkar / Foto: Purm ja Madli Matilda Jaaniso). Teise tulemuse said mõlemas vanu- seastmes Gustav Adolfi gümnaasiumi võistkonnad, vastavalt Sinipääsuke (Mona Lippus, Hanna Brigita Kört ja Claudia Olev) ning Keevitajad (Johanna Maria Jõgisu, Triinu Luts ja Seekordsed tublimad (vasakult): nooremate parim Geteli Hanni Rosmalt ning Voldemar Jagomägi); kolmanda koha vanemas vanuseastmes esikoha saanud Tartu loodusmaja võistkond Hullud võitsid noorematest Rannu kooli Metsised koosseisus Martin Valvas, Loviisa Purm ja Madli Matilda Jaaniso Siidisabad (Karmen Virkus, Merit Kinsigo ja Laura-Liisa Tõldsepp), vanematest Tallinna prantsuse lüt- Jälle selgitati Eesti parimaid seumi Vaprad Kahtlejad (Artur Raik, Anette Kosenkranius ja Hanna-Triinu Järvine). noori linnutundjaid Auhindu pani teiste toetajate kõr- val välja ka Loodusajakiri. eitsmendat korda TÜ loodus- toriinil lõi 14. märtsil kaasa 31 võist- muuseumis toimunud popu- konda 86 õpilasega 23 Eesti koolist. TÜ loodusmuuseum / Slaarsel üle-eestilisel linnuvik- Võisteldi kahes vanuseastmes: 6.‒7. Loodusajakiri Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti änavune hundijaht lõp- määra kahjusid. Sama palju kütiti ka Läänemaal: kogu pes 1. märtsil. Hooajal lasti Et kahjustusi paremini ohjelda- sealne etteantud limiit. Seevastu kah- kokku 101 hunti lubatud da ja arvukusnäitajaid saavutada, oli justustest puutumata Ida-Viru maa- T112-st. Peale selle kütiti kahjustuste huntide küttimismaht jaotatud maa- konda limiiti ei määratud ning ühtegi vältimiseks kolm hunti eriloaga väl- kondade asemel 18 ohjamisala vahel. hunti seal ei kütitud. jaspool jahiaega. Küttimismaht määrati keskkonna- Huntide arvukuse ohjeldamisel Keskkonnaameti jahinduse ja vee- agentuuri esitatud hundi küttimis- lähtutakse suurkiskjate kaitse- ja elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ettepaneku ja keskkonnaameti kogu- tegevuskavas püstitatud eesmärgist kinnitas, et siht oli pidada jahti eel- tud kiskjakahjustuste andmete põh- hoida Mandri-Eestis 2018. aastaks kõige rohkete kiskjakahjustustega jal; arvestati ka maakondlike jahin- alles keskmiselt 20 hundi pesakon- piirkondades, aga suurematel dusnõukogude ettepanekuid. da, mis oleks võimalikult ühtlaselt loodusmaastikel asuvaid hun- Enim hunte kütiti rohkete jaotunud sobilike elupaikade vahel. dikarju küttida vähem. kiskjakahjudega Võrumaal, kus Üle-eelmisel jahihooajal kütiti Niiviisi saame taga- lubatud 17-st küti- Eestis 114 hunti lubatud 117-st. da hundiasurkonna ti 15 hunti. Hundijahti on lubatud pida- soodsa seisundi, da varitsus- või hiilimisjahina olukorra, kus liik 1. novembrist kuni 28. veebruarini, täidab ökoloogi- Hiiu- ja Saaremaal kuni 31. märt- list funktsioo- sini. ni, aga looma- Vaata lähemalt bit.ly/2FtyrNm. kasvatajad ei Hundikütid on hooajal tabanud üle Keskkonnaamet/Loodusajakiri kanna üle- Foto: Aimar Rakko saja kriimsilma

4 |244| EEsti LOODUs APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 17.-19. mail 2018 Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja Läänemaal

Neljapäeval, 17. mail loodusfestivali Laupäeval, avamine 19. mail - Näitused, loengud, - Jätkuvad tegevused konkursid ja töötoad koolimajas - Huvitavad esinejad ja Reedel, 18. mail - Haeska Linnumessi mälumängud MESS koolimajas külastamine - Taimetoidud sees ja väljas - Pidulik lõpuõhtu ja - Põnevad tegevused, autasustamine esitlused ja töötoad - Mahetoodete ja käsitöö müük - Kodu- ja lemmikloomad - Linnuvaatlus Noarootsis Festivali - Loodusfilmid korraldajateks on - Taimetoidud Haapsalu Kutsehariduskeskuse looduserialade Veebileht laanemaaloodusfestival.weebly.com õpilased Facebook Läänemaa Loodusfestival www.hkhk.edu.ee

APRILL 2018 EEsti LOODUs 5 Sõnumid

valis žürii välja kolm paremat, kes Tartu Sadama kvartali koostasid teises etapis lõpliku võist- lustöö. Žürii otsusega saab teise etap- planeeringuvõistluse pi pääsenud võistlustöödest esime- se preemia „Puu tänav“ (autorid Urmo Mets, Kristiina Aasvee, Grete võitja on selgunud Veskiväli, Kaur Talpsep, Mari Renno, Allan Pilter ja Lisette Tiirik osaühin- artu linnavalitsus teatas gust Kauss Arhitektuur), teise preemia 6. märtsil, et Tartu kesklinnas „Loovvool“ (Ralf Lõoke, Maarja Kask, asuva Sadama kvartali põh- Märten Peterson ja Martin Mclean, Tjapoolse osa planeeringuvõistluse on osaühing Salto AB) ja kolmanda pree- võitnud töö „Puu tänav“, mis taastab mia „Port“ (Toivo Tammik, Andres

jalakäijatele ajaloolise tänava. Allikas: Tartu linnavalitsus Mägi ja Veiko Vahtrik, osaühing AB Võidutöös pakutud hoonestuslaad Ansambel). toetab võistlusala arengut etapiviisi. Auhinnatud tööde autoritele maks- Planeeringulahenduse keskmes asu- Žürii hindas võidutöö juures kõrgelt takse välja preemiad kogusummas vale avaturule on ette nähtud pare- seda, et arvestatud on Tartu kesklinna 24 000 eurot. Preemiad maksab välja mini ligipääsetav asukoht Väike-Turu kontekstiga, leitud sobiv koht avatu- OÜ Giga Investeeringud; esimese tänavale ja jalakäijate sillale lähemal, rule ja luuakse uus kvaliteetne ruum koha preemia, 10 000 eurot, tasub mis võimaldab Sadama kvartali eri jalakäijatele Eesti kultuurkapital. piirkondi välja arendada ilma vahe- Planeeringu ideevõistluse võidutöö peal avaturgu sulgemata. alusel koostatakse võistlusala detail- Emajõe ja Väike-Turu tänava vahel valitsus koostöös osaühinguga Giga planeeringud. paikneva Sadama kvartali põhja- Investeeringud välja eelmise aasta poolse osa planeeringu kaheetapilise augustis. Esimeses etapis tähtajaks Tartu linnavalitsus / ideevõistluse kuulutas Tartu linna- laekunud tosina võistlustöö hulgast Loodusajakiri Mitu Eesti torikseente metsaliiki on välja surnud Ü looduskaitsebioloogia võivad Eesti metsadest olla hävi- töörühm vaatas kaks aas- nud just viimaste aastate ulatuslike tat väldanud projekti jook- raiete tõttu. sulT üle kõigi Eesti torikseeneliikide Indrek Sell Foto: Projekti juhi, TÜ teaduri Kadri looduskaitselise seisundi. Selgus, et Runneli sõnul pole torikseente põh- Eestist leitud 220 torikseeneliigist jal otsustades Eesti metsaelustiku on vähemalt 5 metsades elanud liiki olukord just kiita, aga oli ka üksi- hävinud ja 11 liiki kriitilises seisun- kuid positiivseid üllatusi: „Saime dis. Torikseeneliigid võivad olla väljasu- esmakordselt kinnitust, et loodud Torikseened on metsades pui- remisohus eri põhjustel. Pildil näha kaitsealad hakkavad tasapisi üli- dulagundajatena oluline liigirühm, oleva taiga-võrkpooriku väljasuremis- ohustatud liike lootusetust seisust kelle elupaiga kvaliteedi määrab oht tuleneb väikesest populatsioonist: välja aitama. Näiteks esimese kate- metsa kõdupuiduvaru. Intensiivne liiki on Eestis leitud vaid kahest kohast gooria kaitsealune liik poropoo- metsamajandus vähendab kõdupui- rik paistab olevat levinud oma ain- du hulka ja seetõttu on see liigirühm sast leiukohast nüüd veel mitme- nii Eestis kui ka mujal Euroopas misohtu maailma looduskaitseliidu le kaitsealale. Samuti on Ida-Eesti juba pikka aega olnud looduskait- (IUCN) rahvusvahelise metoodika põlismetsadest leitud paar uut liiki, sebioloogide ja mükoloogide tähe- järgi. Hindamise tulemused näita- kes võivad olla Eesti taasasustanud lepanu all. sid, et Eesti metsadest on viimase Venemaalt.“ TÜ looduskaitsebioloogia töö- 50 aastaga välja surnud vähemalt Uuringut rahastas KIK. rühma kaheaastase projekti lõpuks 5 torikseeneliiki ning 11 metsaliiki kutsuti kokku ekspertide rühm, kes on kriitilises seisundis. Metoodika TÜ looduskaitsebioloogia töö- hindas Eesti torikseente väljasure- ei võimalda teha kindlaks liike, mis rühm / Loodusajakiri

6 |246| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Sulekandleks või -harfiks kutsutud sõela peal puhastatakse udusuled muust pesamaterjalist Fotod: Birgitta Berglund / NTNU Berglund Birgitta Fotod:

Selliseid majakesi ehitatakse Helgelandis selleks, et hahad saaksid segamatult pesitseda Ikka elus Põhja-Norra iidne kultuuritraditsioon: hahafarmid irgitta Berglund on hahakul- leitud juba 6. sajandist. Mõni arheo- had pesitsusajal oma kehalt kitku- tuuri, Norra Helgelandi piir- loog ongi spetsialiseerunud sulgede vad, et pesa soojustada. Otsemaid, konna eripära uurinud juba uurimisele, et teha kindlaks, mis liiki kui pojad on pesast lahkunud, kogu- Btudengieast, 1970. aastatest peale. lindudelt on välja kaevatud esemetele vad „hahafarmerid“ saagi kokku. Praegu on ta Norra teadus- ja teh- jälgi jätnud sulgi kogutud. Et udusulgi oleks lihtsam puhasta- noloogiaülikooli (NTNU) muuseumi On teada, et 19. sajandi lõpul lähe- da, on hakatud lindudele merero- arheoloogia- ja kultuuriajaloo osa- nes aasta jooksul kogutud linnumu- hust pesi punuma, kust on sulgi liht- konna professor. nade hulk miljonile; tänapäeval tegel- sam kätte saada kui haha enda meis- Berglund on korduvalt käinud dakse sellega veel veidi ainult Põhja- terdatud sulgedest ja rohust pesast. hahamajandust uurimas UNESCO Norras, kontrollitult ja vähesel hulgal. Konstrueeritud on ka erilised sõe- maailmapärandisse kuuluvatel Vega Umbes samasuguse muutuse on läbi lad, mida kutsutakse udusulekand- saartel, ka kõige kaugemal Floværi teinud udusulgede kogumine. Aga leks (dunharpe). Raamile tõmmatud saarel, samuti on ta teinud uurimis- just see, et siin on kogutud ja töödel- keelte peal on hõlpsam suled rämp- tööd mitmel Helgelandi ranniku dud hahkade sulgi, oli tähtis asjaolu, sust puhtaks saada. arheoloogiaalal, eriti Tjøtta omava- miks Vega saared arvati 2004. aastal Sulemajandus pole sugugi lihtne litsuses ja uurinud sealset ajaloolist UNESCO maailmapärandi hulka. ega hõlptulu tõotav tegevus: käsitsi- udusule kasutuse kultuuri. Berglund Kuna Nordlandi elanikkond aina töö maht on väga suur. Ühest pesast on ka NTNU nn udusuleprojekti vähenes, jäi üha enam unarusse ka saab 16–17 grammi udusulgi, ühe (Dunproskjektet) juht. see iidne traditsioon. Linnuvaatlejad teki jaoks kulub aga 900–100 grammi Ajaloost on teada, et kohalikud ja Nordlandi hahaühing (Nordland ehk umbes 60 pesatäit. Muidugi on suurmaaomanikud saatsid oma päris- Ærfugllag) on aidanud tava siiski alles neist tehtud tekid väga kallid: täiskas- orje linnumune ja -udusulgi koguma hoida: kevadeks ja suveks tullakse siia vanud inimese tekk maksab umbes juba 9. sajandi teisel poolel. Kirja on just hahkadega tegelema. Ehitatud on 40 000 – 50 000 Norra krooni ehk pandud 9. sajandi lõpu kuulsa laev- spetsiaalsed pesitsusmajakesed, kas- 4300–5300 eurot. Hinnast hoolimata niku Hålogalandi Ottari pajatusi: ta sid hoitakse kinni ja lastel silm peal, on sellised tekid väga nõutud. olevat elanud kõige kaugemal põhjas et tagada hahamammade ja nende Muidugi on oma hahaudusuletekk ja saanud piirkonna saamidelt maksu- lapsukeste turvalisus. ka Birgitta Berglundil: abikaasa kin- dena kümme kotti udusulgi. Jälgi sul- Vastutasuks jätavad linnud ülimalt gitus. gede kasutusest majapidamistes on väärtuslikke udusulgi, mida emaha- NTNU/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |247| 7 Sõnumid Loodusmuuseumis saab ürgmere saladusi avastada sügiseni

esti loodusmuuseum teatas umbes 70 000 inimest ning kuna huvi 1. märtsil, et eelmisel aastal püsib, otsustatigi näitust esialgu plaa- rekordarvu külastajaid toonud nitust kauem lahti hoida. näitusE „Müstiline ürgmeri“ jääb suure Näitus ja virtuaalreaalsuse film publikuhuvi tõttu avatuks veel poo- „Müstiline ürgmeri“ tutvustavad leks aastaks. Sadade miljonite aastate Eesti ala geoloogilist ajalugu ning vii- Foto: Eesti loodusmuuseum Eesti Foto: tagust elu tutvustav näitus ja virtuaal- vad külastaja rännakule mitmesaja reaalsuse kino ootavad uudistajaid miljoni aasta tagusest ajast tänapäe- septembrikuu lõpuni. va. Rännaku jooksul saab näiteks rei- „Meil on väga hea meel, et muu- Eesti loodusmuuseumi näitusel sida perioodi, mil Eesti ala katsid seumikülastajad on „Müstilise ürg- „Müstiline ürgmeri“ võib siirduda troopilised veed ja korallid, uudista- mere“ näituse nii hästi vastu võtnud. sadade miljonite aastate pikkusele da hiidroomajate valitsusaega ning On tore näha, et leidsime geoloogia ajarännakule kogeda Maa ajaloo kõige pikemat jää- tutvustamiseks atraktiivse lahendu- aega. se ning suutsime kivimid külastajate Septembri lõpuni saab osaleda ka jaoks ellu äratada,“ ütleb üks näituse näitust vaatamas rekordpalju huvili- näituse „Müstiline ürgmeri“ raames kuraatoritest Sander Olo. si, 7000 inimest. See andis korralda- toimuvatel üritustel ning tellida tee- Kindlasti on näituse edukusele jatele julguse astuda järgmine samm; makohaseid üritus- ja haridusprog- kaasa aidanud selle visuaalne külg: vaatajaile anti võimalus minna vir- ramme. näitus on ju suures osas üles ehita- tuaalreaalsuse filmi abil sadade mil- tud videoinstallatsioonidele. See on jonite aastate pikkusele ajarännaku- Eesti loodusmuuseum / toonud edu: juba esimese kuuga käis le. Märtsi alguseks oli näitusel käinud Loodusajakiri

suuruselt teine rahvateadusprojekt. Viiendat aastat saab veebis Mullu osales ligi 900 loodusvaatle- jat, kes panid oma päevikutesse kirja pidada suvist aialinnupäevikut üle 26 000 liigivaatluse. 2017. aas- tal pesitses aedades ühtekokku 76 esti ornitoloogiaühing kutsub liiki linde (keskmiselt 3,8 liiki), sage- kõiki aiapidajaid ja loodus- dasemad olid kuldnokk, rasvatiha- huvilisi liituma populaarse ne ja linavästrik. Külm kevad ja suvi harrastusteadusprojektigaE „Suvine mõjutasid ka aialinde, mistõttu oli aialinnupäevik“. Aialinnuvaatlejate nende pesitsusaasta keskmine või abiga saame teada, kuidas läheb suisa kehv. Näiteks suitsupääsuke- meie rahvuslinnul suitsupääsukesel si pesitses mullu aedades tavapära- ning kuldnokal ja paljudel teistel sest vähem ja poegade arv (4,04) oli

Aialinnupäeviku projekti korraldajad Artur MikołajewskiFoto: Wikimedia / armastatud aialindudel. ootavad murelikult tänavusi andmeid keskpärane. Mulluseid tulemusi saab Suvise aialinnupäeviku veebira- linavästriku käekäigu kohta: aedu, kus vaadata võrgupaigast bit.ly/2DiaEK1. kenduses www.eoy.ee/aed võib iga- pesitsevad linavästrikud, on jäänud „Suvine aialinnupäevik 2018“ üks luua oma isikliku aialinnupäevi- vähemaks juba kolm aastat järjest kestab 1. märtsist 7. oktoobrini. ku, kuhu saab kirja panna aias koha- Aialinnupäeviku tegemisi kajasta- tud ja pesitsevad linnud ning muud vad looduskalender.ee ja linnuvaat- juhuvaatlused selgroogsete, tolmelda- teiste osalevate aedade tulemusi ning leja.ee, seda toetab KIK. jate ja fenoloogiliste tähelepanekute hooaja lõpus salvestada oma päevi- Vaata www.eoy.ee/aed. kohta: millal hakkasid õitsema taimed kusse sisestatud andmed ja elamused. ja millal ilmusid välja esimesed putu- Nelja tegevusaastaga on „Suvisest Eesti ornitoloogiaühing / kad. Kaardirakenduse abil saab jälgida aialinnupäevikust“ kujunenud Eesti Loodusajakiri

8 |248| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Metspalu, Lauri Kulpsoo ja Donald Selgunud on parimad McParti (pseudonüüm) fotod. Parima pildisarja teinud Heli Lukner, Sandhra-Mirella Valdma ja Andreas Valdmann uurisid, kui- das luua sobivat hajunud valgusväl- teadusfotod ja spetsiaalse hajutaja ja läätse abil. Žürii tunnustas Tarmo Tamme, TÜ Wikimedia Eesti kor- Markus Otsuse ja Artur Kaljo pildi- raldatud teadusfotode sarja „Mullbetooni kristallstruktuur“. võistlus oli osa ülemaa- Üldkategoorias võitnud Mihkel Milmsest teadusfotode võistlusest. Kree fotol näeb kahe fluorestsee- Võitjad selgitati viies kategoorias, kol- ruva värvaine edasikandumist ja mes kategoorias tunnustuse pälvinud segunemist poorses kolmemõõt- Kertu Liis Krigul nimetati aasta tea- melises keskkonnas. Žürii tunnus- dusfotograafiks. tuse pälvisid Veljo Runnel, kelle Mikroskoobipiltidest võitnud foto kahkjast niiduritsikast sai ka Mikk Vahtruse fotol on näha, kui- Eesti Looduse eriauhinna, ning das pärast kahte tundi kuumutamist Lennart Lennuk, Kertu Liis Krigul temperatuuril 600 °C hakkab mada- ja Tõnu Pani. lama sulamistemperatuuriga hõbe Mittefotofailide kategoorias tun- ränioksiidist kestast välja paisuma. nistati võitjaks Maxim Bilovitskiy, Pilt sündis uurimistöö käigus, kus kelle videol on näha, kuidas veepiisk püütakse kaitsekihti lisades suuren- Ajakirja Eesti Loodus eriauhinna sai külmub temperatuuril –180 °C. dada hõbenanotraatide vastupida- Veljo Runneli foto, millel on kahkjas Ajakirja Imeline Teadus eripree- vust. See Mikk Vahtruse foto sai ka niiduritsikas. See sihktiivaline leiti mia sai Liisa Puusepp ning Regio eri- ajakirja Horisont eripreemia. Samas Eestist esimest korda 2015. aastal; lõu- preemia Margus Hendrikson ja Tõnu kategoorias tunnustas žürii Kertu napoolse levikuga putuka leid on üks Pani. Kõiki auhinnatud ja tunnusta- Liis Kriguli, Tavo Romanni, Olga paljudest märkidest, mis vihjab kliima tud fotosid näeb Vikipeediast võrgu- Botsarova ning Artur Kaljo, Karl soojenemisele paigast bit.ly/2FL2osg. Rene Kõlvarti ja Mari Kassi fotosid. Võistluse peasponsor oli Harju Kategoorias „Inimesed teadu- Elekter, toetasid ka haridus- ja tea- ses“ tunnistati parimaks Margus fiaüliõpilaste välipraktikal Tartumaal dusministeerium ning Eesti teadus- Hendriksoni foto, millel on jäädvus- tudengineidudele nivelleerimise sala- agentuur. tatud dotsent Ivar Arold, kes selgi- dusi. Žürii tunnustuse pälvisid selles tab 1990. aasta suvel TÜ geograa- kategoorias Kertu Liis Kriguli, Mait Vikipeedia/Loodusajakiri

Alates aprillist vormistab tellimusi EXPREss POst www.tellimine.ee tel: 617 7717

EESTLASED ERINÄOLINE MARGUS PUNAB Aprillis TUMEAINET OTSIMAS AAFRIKA MEESTE TERVISEST

vähemalt horisont2 / 2018 ■ MÄRTS-APRILL ■ HIND 4.90 ■ 52. AASTAKÄIK ALLVEELAEVA KALEV JÄLIL

UNIKAALNE TÖÖSTUS- LOOMAKAITSE KEEMIA LABOR 19. SAJANDI LIIVIMAAL VANAD SEINAPILDID 30% KÕNELEVAD

AIN KALLIS ILMAST JA KÄITUMISEST soodustust! KIRJANIK ANTI SAAR TEADUSEST ENDA ELUS

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |249| 9 Sõnumid

mesilasperede huku korral loodusõn- Saadikud nõuavad mesilaste netuste, haiguste või rünnakute tõttu. Et tagada imporditava mee vasta- tervise ja taasasustamise strateegiat vus EL standarditele, kutsuvad saadi- kud üles ühtlustama veterinaarkont- uroopa Parlamendi liikmed rolli piiridel ja järelevalvet siseturul. arutasid 1. märtsil mesindus- Selleks et mett saaks kogu toiduai- probleeme ning kutsusid EL ja nete tarneahela ulatuses tuvastada ja liikmesriikeE suurendama investeerin- taimse päritolu järgi liigitada, nõua- guid, et kaitsta mesilaste tervist, või- vad saadikud mee jälgitavuse nõude delda mee võltsimise vastu ja toetada karmistamist.

mesinikke. Wikimedia / Caza Shawn Foto: Parlament palub Euroopa 560 poolthäälega vastu võetud Komisjonil välja töötada tõhusad resolutsioonis on kirjas, et EL vajab analüüsimeetodid, mis võimaldavad ulatuslikku pikaajalist mesilaste ter- Mesinik kontrollib kärge. 76% EL toidust võltsmee kindlaks teha, ja kutsub liik- vise ja taasasustamise strateegiat. On sõltub tolmlemisest, seetõttu on mesi- mesriike üles kehtestama rikkujatele tehtud ettepanek koostada tegevus- lastel asendamatu roll toidujulgeolekus rangemad karistused. kava, mis aitaks võidelda mesilaste Parlamendiliikmed paluvad huku vastu; aretada mesilasliike, kes Euroopa Komisjonil vabakaubandus- suudaksid vastu panna invasiivsetele rendada riiklikele mesindusprogram- lepingu läbirääkimiste käigus käsitleda võõrliikidele ja haigustele; laiendada midele EL eelarves ette nähtud sum- mett tundliku tootena ja soovivad jätta uuringuid, et leida uuenduslikke ravi- masid 50% ja lisada mesinike uus toe- see võimaluse korral vabakaubandus- meid; keelustada pestitsiidide toime- tuskava 2020. aasta järgsesse ühtses- lepingute läbirääkimistest välja. ained, mille puhul on tõestatud oht se põllumajanduspoliitikasse. Samuti mesilaste tervisele. soovitatakse kehtestada riiklikes Euroopa Parlamendi Saadikud teevad ettepaneku suu- mesindusprogrammides hüvituskavad pressiteenistus / Loodusajakiri

Lühivideod keskkonnaebaõigluse kohta Ida-Virumaal

eipsi koostöökeskus teatas pole mõiste keskkonnaõiglus kuigi 6. märtsil, et valminud on levinud ning see, kuidas keskkon- kaks videot põlevkivi kaevan- namõjud meie endi, inimeste vahel damise mõjude kohta Ida-Virumaal. jaotuvad, jääb tihti tahaplaanile. Ida-

P videost Kuvatõmmis Maailmaharidusliku projekti „SAME Virumaa elanikud maksavad meie World“ toel valminud videod viivad kõigi poolt kasutatava energia eest vaataja Kohtla-Nõmme kanti ning väga kõrget hinda. Loodetavasti Pagari külla, kus kohalikud elanikud aitavad need kaks lühikest videolu- Kairi Nõmmemees ja Imre Poom Kaader videost: Imre Poom näitab, mis gu teemat lähemale tuua.“ räägivad põlevkivi kaevandamise on juhtunud tema metsas maapinnaga Näiteid keskkonnaebaõiglu- mõjudest nende elule ja piirkonnale. se juhtumite kohta üle maailma Mõtlemapanevad lood on sellest, leiab veebiplatvormilt youth4ej. kuidas kõuemürinana kostev lõhka- koolis, näiteks selleks, et algata- sameworld.eu. mismüra on osa igapäevaelust ning da diskussioon keskkonnaõiglu- Videote toimetaja on Ederi kuidas elumaja ja hoovi all olev maa se kohta. Lood on kättesaadavad Ojasoo ja need on üles võtnud Plank tühjaks kaevandatakse, hoolimata internetis: Kairi lugu youtu.be/ Filmi meeskond. lubadusest jätta maja alla nn tervikud. MGq4kHqlH64 ja Imre lugu youtu. Märtsikuus lõppenud maailma- Paljud põlevkivi kaevandamisega seo- be/26cpskMoneM. haridusliku projekti „SAME World. tud muutused ilmnevad pika aja jook- Märtsis lõppeva maailmahari- Jätkusuutlikkus, teadlikkus, kesk- sul: maapinna vajumine ja varingud dusprojekti „SAME World“ kesk- kond maailmahariduses Euroopa ei teki üldjuhul kaevandamise ajal või sed teemad on kliimamuutu- arengukoostöö aastal 2015“ tege- vahetult pärast kaevandamist, vaid sed, keskkonnaõiglus ja -ränne. vuste põhirahastaja oli Euroopa Liit. mitu aastakümmet hiljem. Põlevkivi kaevandamine Eestis on Videod on mõeldud nii laiale seotud kõigi nimetatud teemade- Peipsi koostöökeskus / vaatajaskonnale kui ka õppetööks ga. Projektijuht Margit Säre: „Eestis Loodusajakiri

10 |250| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib

Hundi tekitatud kahjustusi on Milliseid hundikahjusid võimalik kaitseabinõudega oluliselt vähendada nagu teistegi suurkisk- jate tehtud kahju. Karja kaitsmisel hüvitatakse ja kuidas? on hea meelde tuletada unustatud vanu traditsioone ning võtta kasu- Tõnu Talvi, keskkonnaameti tusele uusi, mujal tõhusaks osutu- looduskaitse peaspetsialist nud abinõusid. Väga suurel määral vähendab rün- uurkiskjate ja inimeste konflik- deriski korralik karjaaed. Selline aed tide leevendamiseks on loodus- on näiteks karjamaad täielikult ümb- kaitseseaduse kohaselt võima- ritsev viietraadiline elektrikarjus, mis Slik huntide tekitatud kahjusid hüvita- peab olema korralikult pingutatud ja da. Seda ongi Eestis alates 2009. aas- pingestatud ning mille alumine liin tast tehtud. Kahjud kompenseeritak- järgib hoolikalt maapinna reljeefi. se KIK-ist eraldatud raha eest ning Loomulikult hoiab kahjustusi ära seda korraldab keskkonnaamet. esiisade sajanditevanune tarkus, mille Kui hunt, samuti karu või ilves, järgi valvas loomi karjapoiss ja kari on murdnud põllumajandus- ja lem- Foto: Anna Talvi aeti ööseks varjualusesse. Väga suur- mikloomi või vigastanud neid, siis te karjade korral ei ole seda võimalik hüvitatakse tekitatud kahjud looma- rakendada, kuid peale korraliku elekt- omanikule täielikult. Selleks tuleb rikarjuse on suuresti abi karjavalve- pärast rünnet niipea kui võimalik koertest. Suurekasvulised valvekoe- teavitada keskkonnaametit, seejärel rad (meil enim tuntud tõud, näiteks vaatab ekspert juhtunu kohapeal üle Hispaania ja Tiibeti mastif, Kaukaasia ja koostab akti. tud tõdemuse järgi hukkub vähemalt ja Marremma-Abruzzi lambakoer jt) Kui ekspertiis kinnitab suurkiskja 5% kariloomadest muudel põhjustel, on olnud sajandeid Euroopa ja muude osalust kahjustuse tekkes, on kahju- nagu olmetraumad, avariid, vargused, mäestikupiirkondade karjakasvataja- saajal võimalik esitada taotlus kahju haigused-parasiidid jms. te tõhusad abilised. hüvitamise kohta. Taotlused vaada- Kariloomade murdmine oleneb Karjavalvekoeri on hakatud kasva- takse läbi ja hüvitamisotsused tehak- ennekõike karja kaitstusest ja rün- tama ka Eestis ning koerte tõhusust se järgmise kalendriaasta varakeva- nete korduvast õnnestumiskogemu- kiskjakahjude ennetamisel on meil del. Otsust tehes kaalutakse tagasi- sest, ent koeri murtakse pigem harva kogenud juba paarkümmend lamba- hoidliku omavastutuse (64–128 eurot ning see on seotud kindlate huntide kasvatajat. Karula piirkonna ettevõt- ühe kahjusaaja kohta aastas) määra- erilise käitumisega. Teised suurkisk- like lambakasvatajate kogemuse järgi mist, et ergutada loomakasvatajaid jad murravad Eestis kariloomi vähe. ei ole karjavalvekoera puhul esma- rakendama ennetusmeetmeid. Karu võtab endale igal aastal kümme- tähtis mitte eksootiline tõug, vaid hea Loomaomanikele tekitatud hun- kond lammast ja mõne veise. Ilvesed kasvatus ja töökogemus. dikahjude hulk on kogu Eestis püsi- on viimastel aastatel lambaid murd- Samamoodi kui kahjusid hüvitab nud aastaid ühtlasena, kuid eri- nud väga vähe ja kohati, see on seotud riik ka tõhusate karjakaitsemeetmete neb siiski piirkondlikult. Näiteks ilveseasurkonna arvukuse mõõnaga. rakendamist. Ennetusmeetmed hüvi- 2011. aastal murti Eestis teadaole- Riik hüvitab hundi tekitatud kah- tatakse 50% ulatuses ning seetõttu valt 981 lammast, eeskätt Saare- ja jusid aastas ligikaudu sajale kahju- on uue karjaaia rajamise eel mõistlik Hiiumaal. Samas mõni aasta hiljem, saajale kokku ligi 100 000 euro eest. kaaluda, kas võimaliku hundiründe 2013. aastal, murti 634 lammast, Loomulikult on kahjud ja makstud vältimise nimel panustada rohkem ja sest saarte suuremad lambakasva- hüvitised suuremad tuntud lambakas- hoolsamini. tajad olid võtnud tõhusamaid kait- vatuspiirkondades (näiteks Saaremaa, Enne kahjude hüvitamist koosta- semeetmeid. Võru-, Pärnu- ja Raplamaa). Väga takse ennetusmeetmete kohta akt. Hunt murrab Eestis aastas 500– liikuva ja kohanemisvõimelise lii- Enne kui asuda aedasid rajama, tasub 1000 lammast, s.o 0,6–1,1% kõiki- gina elab hunt meil kõikjal Eestis. alati konsulteerida keskkonnaame- dest meil peetavatest lammastest. Nii Hüvitamisotsuse tegemisel arves- ti kohalike ekspertidega. Igal aas- suur on siis juba rahvapärimuse järgi tatakse kahjustatud vara tõendatud tal saab kiskjakahjude ennetustööde tuntud „hundi jagu“. Igal aastal lisan- hinda, turuhinda ja võetud kaitse- eest hüvitist paarkümmend taotle- dub murtud lammastele kümmekond meetmeid. Kahjuks on seosed kait- jat; viimastel aastatel on kompensat- vasikat, mõni kodukits, varss ja koer. semeetmete rakendamise ja hüvitise sioon selliste tööde eest ulatunud üle Loomakasvatuses üldiselt tunnista- määra vahel veel tagasihoidlikud. 60 000 euro.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |251| 11 Looduskaitse

Kuidas läheb hundil Euroopas?

Hunt on üks karismaatilisemaid suurkiskjaid Euroopas, ent päritolu huntidest, esimest korda samas ka kõige vastuolulisem. Meie maailmajao loodus- sigiti 2000. aastal, praegu on populat- sioonis üle 60 karja [14]. maastikud on inimtegevuse tagajärjel väga killustunud ja Mõnel hundipopulatsioonil pole hundil on siin meiega koos elada üsna keeruline. nii hästi läinud. Alentejo hundi- asurkond Lõuna-Portugalis suri Maris Hindrikson, Urmas Saarma Eeskujulikke näiteid hundipo- välja 1980.–1990. aastatel, Sierra pulatsioonide taastumise kohta Morena hundipopulatsioon Lõuna- unt on inimese toidukonku- on leida peaaegu kogu Euroopast. Hispaanias on väljasuremise äärel. rent, murdes kariloomi, aga Skandinaavia hundipopulatsioonile – ka jahiulukeid. Seetõttu oli praegu üle 400 isendi – panid aluse Suurkiskjate populatsioone on EuroopasH möödunud sajandil kütti- mõned idast tulnud isendid 1980. aas- geneetiliste meetoditega uuri- missurve huntidele väga tugev ja neid tate alguses [16]. Itaalias elasid hun- tud juba 1970. aastatest peale. jäi tunduvalt vähemaks. Viimastel did 1980. aastatel vaid Apenniinide Geneetilised meetodid on ökoloogi- kümnenditel on ühiskonna mõtteviis mäestiku lõunaosas, ent taasasusta- listest meetoditest (nt jäljeloendus) muutunud, suurkiskjate kaitse para- sid järgmisel kümnendil mäestiku tunduvalt täpsemad ja kiiremad, kui nenud ning hundi looduslike saakloo- täies pikkuses ja Edela-Alpid ning on vaja selgitada loomapopulatsioo- made arvukus mõnevõrra taastunud. praegu elab riigis juba 1200–1800 nide struktuuri, omavahelisi side- See on võimaldanud hundil hakata hunti [2]. Alpi populatsioon on lähe- meid, isendite sugulust, kas või näi- naasma oma ajaloolise levila piirides- dases kontaktis Ida-Alpidesse ulatuva teks hundi ja koera hübridiseerumist. se Euroopas. Hunte elab praegu 28 Dinaari-Balkani hundipopulatsiooni- Euroopa hundipopulatsioonid eri- Euroopa riigis, üle 800 000 ruutki- ga ja laienenud läänes Püreneedesse nevad üksteisest geneetiliselt üsna lomeetril ligikaudu 12 000, Euroopa ja Katalooniasse. Kesk-Euroopa selgelt. Põhjus on hundi levila killus- hundid jaotatakse kümnesse populat- lauskmaa populatsioon tekkis hiljuti tumine eelkõige jahi tagajärjel: pea- siooni (◊ 1). Poolas ja Saksamaa piiril Kirde-Poola aegu kogu Mandri-Euroopast kütiti

12 |252| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Sven Začek Sven Foto:

◊ 1. Euroopa hundipopulatsioonid [1 järgi] ja jahisurve neile. Enamik populatsioo- ne laiendab praegu levilat. Itaalias ja Portugalis on hundijaht keelatud ja kaart kajastab salaküttimist. Teiste riikide puhul on salaküttimise määr teadmata ja kaart kajastab üksnes ametlikku jahti hunt 18.–20. sajandil välja, väga suu- populatsioonides on ootuspäraselt geneetilist erinevust on täheldatud red kaugused populatsioonide riis- kesine ka Y-kromosoomi mitmeke- isegi võrdlemisi hästi ühendatud ja mete vahel on raskendanud isendite sisus, mis viitab väga nõrgale isas- nähtavate füüsiliste levikubarjääride- ja geenide vahetust. te huntide sisserändele populatsiooni ta Balti ja Kesk-Euroopa lauskmaa Kõige enam eristuvad Euroopas või sigivate isaste arvukuse madalsei- populatsioonide vahel ning Karpaatia teistest Apenniini ja Ibeeria pool- sudele (nn pudelikaeltele; vt lisakas- ja Dinaari-Balkani populatsioonide saare hundipopulatsioonid [10, 15]. ti). Samas näiteks Itaalia huntidel on vahel (◊ 1). Pika isolatsiooni tõttu on need popu- Y-kromosoom osutunud võrdlemi- 2016. aastal avaldatud suures, kogu latsioonid kaotanud suure osa oma si mitmekesiseks, mis on arvatavasti Euroopat hõlmanud analüüsis ilmnes geneetilisest mitmekesisusest. Seda tingitud hiljutisest hübridiseerumi- kaks üldisemat geneetilist mustrit. kinnitavad eri geneetiliste markeri- sest kodukoeraga. Esiteks, hundipopulatsioone mõju- te – nii mikrosatelliitide, mitokondri- tavad geneetiliselt DNA kui ka SNP – andmed (vt lisa- need naaberasur- kasti). Apenniini poolsaare (Itaalia) Eesti hundid võivad geneetiliselt konnad, mis paik- hundipopulatsiooni puhul on arva- mõjutada Poola põhjaosa hunte, nevad kuni 850 km tud, et see on olnud teistest isoleeri- raadiuses, kauge- tud mitmesaja põlvkonna jooksul. kuid mitte Itaalia omi. matel populatsioo- Seevastu uuringud Bulgaarias, nidel mõju puu- Horvaatias ja mujal Dinaari-Balkani dub. Näiteks Eesti hundipopulatsioonis on selgitanud, et Hundi puhul on selgunud, et otses- hundid võivad geneetiliselt mõjuta- selles suures metapopulatsioonis on te levikutõkete, näiteks suure vahe- da Poola põhjaosa hunte, kuid mitte säilinud võrdlemisi suur osa kunagise maa kõrval hoiavad populatsiooni- Itaalia omi. Teiseks, huntide geneeti- üleeuroopalise populatsiooni genee- de geneetilist erinevust ka erinevu- lises mitmekesisuses on näha kindel tilisest mitmekesisusest [11]. sed eluviisis, näiteks kliima-, elupai- suundumus: mitmekesisus suureneb Loode-Ibeeria ja Skandinaavia ga- ja toidueelistused. Küllaltki suurt Euroopas kirde suunas: geneetiliselt

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |253| 13 Looduskaitse

loomade puudus ja muud inimtegu- rid kahandavad huntide arvukusega koos ka nende geneetilist mitmeke- sisust, takistades geenisiiret (sigiva- 2 x foto: Tõnu Talvi 2 x Tõnu foto: te isendite liikumist) populatsioonide vahel. Populatsioonide sidusust hoida ja parandada on huntide kaitsel üks kõige raskemaid ülesandeid. Teine huntide vähesuse ja leviku- tõketega kaasnev geneetiline oht on hübridiseerumine koeraga [vt ka 8]. Kui hübriidid segunevad hundikar- jaga, koguneb sinna koertelt pärit ja hundieluks sobimatuid, alakohaseid geene. See on ohtlik eelkõige paika- des, kus genofond on niigi vaene: väi- kestes populatsioonides ja populat- Karjakasvatajatele teeb võsavillemi kavalus suurt peavalu. Jäljed poril kinnitavad, sioonide äärealadel [3, 5]. et hunt on karjamaal käinud elektrikarjuse alt, vee ärajuhtesoone kaudu, saagiks Hübridiseerumise ohte võimendab langes vana utt jahisurve: kui karja juhtloomad on kütitud, võidakse nende asemel leida sigimispartneriks koer. Koertelt võib huntidele kanduda ka ohtlikke haigu- si, näiteks leišmanioosi. Järgnevalt kirjeldame täpsemalt huntide olukorda Põhja-Euroopas: meie naaberpopulatsioonides ja meie oma Balti populatsioonis.

Skandinaavia populatsioon on praegu umbes 430 looma, neist 90% elab Rootsis, ülejäänud Norras või kahe riigi piiril. Aastaks 1966 oli Skandinaavia hundiasurkond välja surnud ning hakkas loodus- likult taastuma aastal 1983, kui Soomest (Karjalast) pärit isendid jõudsid Rootsi. Populatsioon suu- Lamba murdmise paik Saaremaal: geneetiline analüüs kinnitas, et seekord olid reneb ja paikneb praegu peamiselt süüdlas(t)eks koer(ad), millest andis aimu ka oskamatu veretöö. Tartu ülikooli Rootsi keskosas ja Kagu-Norras. teadlased on geeniuuringutega selgitanud, et aastatel 2008–2015 oli koerte osa- Populatsiooni on pidevalt geneetilis- kaal lammaste murdmises ligi 15% [13] te meetodite abil seiratud, selle sugu- puu on kõige enam uuritud kogu Euroopas. rikkamad ja elujõulisemad hundipo- Enamik ohte hundile on mõistagi Kuna populatsioon on alguse saa- pulatsioonid elavad Kirde-Euroopas otsesemalt või kaudsemalt inimte- nud üksikutest isenditest ja geeni- ja kõige kehvemas geneetilises seisus gevuse tagajärg. Nagu eespool loetu siire teiste hundipopulatsioonidega on Ibeeria poolsaare hundid. põhjal võib aimata, on üle- ja sala- on väga nõrk, on kõige suurem oht küttimine ning muud sallimatuse sugulusristumine ja vähene geneeti- Ohutegurid Euroopas. Hundid asus- avaldused suur probleem peaaegu line mitmekesisus. Näiteks on sugu- tavad Euroopas äärmiselt eriilmelisi kõigis Euroopa hundipopulatsiooni- lusristumise tõttu pesakonnad väi- piirkondi inimtühjadest rabalaama- des. Isegi nakkushaigused (nt maru- kesed ning sigimisest võtab osa vähe dest kuni tihedalt asustatud Kesk- taud ja kärntõbi) ei ole hundi arvu- isendeid. Mitu korda on populat- Euroopa linnaümbrusteni. Nõnda kusele nii laastavalt mõjunud kui ini- siooni päästnud hääbumast ida poolt mõjutab neid ka tohutu hulk erisugu- meste vaen. sisse rännanud hundid, viimati neli seid tegureid. Jaht, elupaikade hävitamine, saak- Soome-Vene päritolu isendit, kes saa-

14 |254| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Geneetilisteks markeriteks nime- SNP MIKROSATELLIIT tatakse DNA-ahelate piirkondi, mille põhjal teadlased määravad või hunthunntt 1 GTACTAGACTACTACTACTACTACTACGTGCGT... eristavad omavahel isendeid, popu- latsioone või taksoneid. Markerid huntt 2 GTACAAGACTACTACTACTACTACTACTACGTAAC... erinevad põhiliselt selle poolest, kas nad päranduvad järglastele ema-, huntnt 3 GTACAAGACTACTACTACTACTACTACTACTAGGCTAAC... isa- või mõlemat liini pidi, aga ka selle järgi, kui kiiresti nad evolut- SNP ja mikrosatelliidi näide. SNP-ks nimetatakse selliseid paiku DNA-ahelas, sioonis muutuvad (s.t kui madalaid kus üksainus nukleotiid (s.t A, T, C või G) on asendunud mõne teisega. taksoneid võimaldavad eristada), kui Mikrosatelliidiks nimetatakse aga DNA-ahela piirkondi, kus vaid mõne nukleo- kulukas on nende analüüs ja kui tiidi pikkused järjestused on kordistunud. Siin näites on eri huntidel järjestust hästi on tulemused võrreldavad eri ACT eri arv kordi: 1. hundil on kuus kordust, 2. hundil seitse ning 3. hundil uuringute vahel. kaheksa kordust Hundi geneetiliste uuringute algusaegadel analüüsiti põhiliselt (samal ajal kui näiteks mikrosatellii- mitokondri-DNA-d, 1990. aasta- Mikrosatelliitideks nimetatak- tide puhul hõlmab uuring üldjuhul tel muutusid populaarseks mikro- se DNA-ahela piirkondi, kus vaid kuni 20 lookust). See muudab SNP- satelliidid, aga viimastel aastatel on mõne nukleotiidi pikkused järjestu- analüüsi küllaltki täpseks ja usaldus- populatsiooniuuringutes üha enam sed on kordistunud. Need kordused väärseks, ent ka rahaliselt kulukaks. kasutatud SNP andmeid (vt allpool). on eri isenditel sageli eri pikkusega SNP-analüüsi eelis mikrosatelliitide ja pikkuse järgi saab hinnata isendite ees on ka hea võrreldavus eri uurin- Mitokondri-DNA (mtDNA) marke- sugulust (vt joonist) [vt täpsemalt 8]. gute vahel. rid. Mitokondrid päritakse üldjuhul Mikrosatelliite uuritakse muu hulgas üksnes emalt (munarakust), seega näiteks Y-kromosoomides. Järgmise põlvkonna sekvenee- saab mitokondri-DNA järgi selgita- rimismeetodid (next-generation da looma emaliini päritolu. SNP-d (üksikute nukleotiidi- sequencing, NGS). Selle nimetuse de polümorfismid). Nagu nime- all tuntakse teaduse viimast sõna: Y-kromosoomi markerid on sel- tus ütleb, on tegemist selliste pai- meetodeid, kus ei uurita mitte mar- les mõttes mitokondri-DNA vas- kadega DNA-ahelas, kus üksainus kereid, vaid terveid genoome täies tand, et Y-kromosoom (isassugu­ nukleotiid (s.t A, T, C või G) on ulatuses. Praegu takistab nende kromosoom) päritakse üksnes isalt, asendunud mõne teisega. SNP-sid laialdast rakendamist metsloomade seega saab selle järgi selgitada isalii- uuritakse väga suurel hulgal, sadu puhul siiski väga kõrge hind, olukord ni päritolu. tuhandeid lookusi üle kogu genoomi võib aga juba lähitulevikus muutuda.

busid aastatel 2008–2013. Karjala populatsioon – 220–245 japõdrakasvatusalal (ligikaudu pool Teine suur oht Skandinaavias on hunti – elab Soomes ja Venemaa Soomest), kuhu sattunud hundid salaküttimine, mis Rootsis põhjustab Karjala-osas. Populatsiooni geneeti- kütitakse juba mõne päeva jooksul. ligi poole huntide suremusest. 2/3 list struktuuri ja demograafilisi prot- Kuni 1995. aastani oli hunt Soomes kogu salaküttimisest jääb tavapäraste sesse on peamiselt uuritud mikro- tavapärane, eriliselt kaitsmata jahi­ meetoditega tuvastamata. satelliitmarkerite abil (vt lisakasti) uluk. Siis liituti Euroopa Liiduga, kus Hiljutise raporti järgi peaks ning on avastatud, et Soome-poolne hunt on kaitse all, Soome pidi kor- Skandinaavias pikaajaline eesmärk osa langes kümmekond aastat tagasi rigeerima oma õigusakte ja huntide olema 500-pealine populatsioon. sügavasse demograafilisse ja geneeti- arvukus hakkas kosuma. Soome hun- Teisalt otsustas Rootsi keskkonna- lisse madalpunkti, sest hunte oli jää- dipopulatsiooni 2005. aasta tegevus- kaitseamet 2015. aasta oktoobris, et nud väheks ja Vene poolelt rändas kava soovituse järgi peaks Soomes kuna geenisiire Skandinaavia hun- neid ka vähe juurde. elama vähemalt 20 sigivat paari. tide ja teiste Euroopa kirdeosa hun- Soomes ongi hundi peamised ohud Ajavahemikus 2005–2014 saavutati tide vahel on piisavalt suur, võib salaküttimine, vähene arvukus ja ilm- see eesmärk vaid 2006. aastal, hun- Skandinaavia hunte pidada suure selt väga harv sisseränne Vene poo- tide arvukuse tippaastal, kui isen- Kirde-Euroopa hundipopulatsiooni lelt, mis põhjustab geneetilist vaesu- dite arvuks riigis oletati umbes 250 osaks ja Rootsis peaks kaitse all elama mist [9]. Neid ohte on eriti raske lee- ja sigivate paaride arvuks 25. Aastal vähemalt 300 hunti. vendada pindalalt väga suurel põh- 2015 võeti vastu uus hundi majanda-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |255| 15 Looduskaitse

miskava, mis on tekitanud suure aru- tel võtab aega, enne kui nad tülika Ohud tulenevad paljuski teadma- telu, sest nägi ette populatsiooni n-ö naabriga taas kohanevad. Pahatihti tusest. Suurkiskjad saavad inimes- ohjamisjahti. 2017. aasta seisuga oli hunte salakütitakse. Rängalt laastab tega koos elada üksnes siis, kui neid Soomes 150–180 hunti. ka kärn­tõbi. kaitsta. Euroopas juhivad hundi kait- Tulevik näitab, kui suureks mureks set kaks tähtsat rahvusvahelist õigus- Balti populatsiooni kuuluvad Eesti kujuneb hundi jaoks Rail Balticu akti: Euroopa looduslike elupaikade (ligikaudu 100–200 isendit), Läti (200– jm uute infrastruktuuride rajamine kaitse konventsioon (Berni konvent- 400), Leedu (umbes 300) ja Kirde- ning elupaikade killustumine hoog- sioon) ja looduslike elupaikade ning Poola (270–360) hundid, kokku ligi- sa metsaraie tõttu. Eesti hundipo- loodusliku loomastiku ja taimesti- kaudu 900–1400 looma. Nagu mujal pulatsioon on seire andmeil praegu ku kaitse nõukogu direktiiv 92/43/ Euroopas oli ka Balti hundipopulat- kerges langustrendis, aastatel 2010– EMÜ (elupaikade direktiiv). Kuigi sioon 1970. ja 1980. aastatel madal- 2011 taasasustas hunt aga Saaremaa need kokkulepped püüavad ühtlus- seisus, läbides kitsa pudelikaela, kui ja Hiiumaa. Kuidas huntide elu Eestis tada kaitsemeetmeid kogu Euroopas, hunte oli väga vähe [6, 12]. Sama sujub, oleneb sellest, kui nutikalt suu- on nad siiski võimaldanud riikidel toimus meie naaberaladel Venemaal, davad seirajad, teadlased ja jahimehed paljuski ise otsustada, kuidas oma kust üldiselt on infot napilt. koostööd teha. Tartu ülikooli terio- hunte kohelda. Senistest kaitsemeet- Võrreldes teiste Euroopa popu- loogia töörühmas uurimegi praegu metest pole ilmselt piisanud, et kaits- latsioonidega on Balti populatsioon Balti hundipopulatsiooni struktuu- ta kõiki ohustatud piirkondi, näiteks geneetiliselt küllaltki mitmekesine. ri ja geenisiiret populatsiooni sees väikest Sierra Morena populatsiooni Mitmesuguste geneetiliste näitaja- ja teiste populatsioonidega (eelkõige Hispaanias. te põhjal ilmneb Eesti ja Läti hun- Kesk-Euroopa, Soome ja Venemaa Et leida viise, kuidas Euroopa tide puhul n-ö peidetud geneetiline omaga). hunte paremini hallata, tuleb esmalt struktuur: nad jagunevad nelja genee- teadvustada põhi- tiliselt eristuvasse rühma. Niisugune lised puudujäägid selge eristumine üsna väikesel maa- Kuidas huntide elu Eestis sujub, praegustes tead- alal on tõenäoliselt lähimineviku väga oleneb sellest, kui nutikalt suudavad mistes. väikese hundiarvukuse perioodide, seirajad, teadlased ja jahimehed Esiteks puudu- väga suure küttimissurve ja Venemaa vad geneetilised huntide immigratsiooni tulemus. koostööd teha. uuringud, mis hõl- Neli rühma ilmnesid nii 2013. kui ka maksid korraga ja 2017. aastal avaldatud uuringus, ent ühtse metoodikaga nende rühmade asukohad erinesid [6, Kesk-Euroopa lauskmaa populat- kõiki Euroopa hundipopulatsioone. 12]. See muutus on üsna ootuspärane, sioon paikneb peamiselt Poolas ja Mõne aasta tagune uuring [1] jaotas sest populatsiooni struktuuri pidevad Saksamaal, kuid sellest pärit isendeid Euroopa hundid kümnesse populat- muutused on huntide puhul loomuli- on leitud ka Taanis, Tšehhis, Hollandis siooni, lähtudes siiski suuresti vaid kud. Geneetiliste meetoditega on neid ja Belgias. Populatsiooni 300–400 hundi geograafilisest paiknemisest muutusi väga hõlbus jälgida. hunti elavad umbes 24 000-ruutki- ehk seireandmetest. Populatsioonide Väga suur küttimissurve, eriti selle lomeetrisel alal. Euroopas on see sel – omavahel võrdlemisi vabalt lävi- sajandi esimesel kümnendil, on ilm- sajandil kõige enam laienenud hun- vate ja ristuvate isendite kogumite selt peamine Eesti ja Läti hundipopu- dipopulatsioon, millele on pannud – piire selgitades oleks aga ülimalt latsiooni struktuuri määranud tegur. aluse Kirde-Poolast pärit isendid, oluline kombineerida tavapäraste Hundi vähene arvukus oli arvatavasti asudes elama Lausitzisse Poola-Saksa seireandmetega ka teadmised hundi ka põhjus, miks sel ajal nii Eestis kui piiri lähedal. ökoloogia, populatsioonide geneetili- ka Lätis ilmusid hundi ja koera hüb- Stabiilselt laienevale popu- se struktuuri ja geenisiirde kohta [4]. riidid, hübriide on kindlaks tehtud latsioonile on peamine oht liik- Hunte tuleks hallata ja kaitsta ka Põhja-Poola aladelt. Eestis tões- lus, suur inimtihedus ja salakütti- populatsioonipõhiselt. Üsna ilmselt ei tati hübriidsus aastatel 2008–2009 mine. Lääne-Poolas võib iga isen- vasta populatsioonipiirid riigipiiride- Läänemaal lastud kuuel kollakat ja di kaotus mõjutada karja ellujää- le, enamik populatsioone on jaotunud tumedat värvi loomal [5]. mist. Populatsioonile on prob- mitme riigi vahel (näiteks Dinaari- Suurim oht Balti populatsiooni- leem ka nõrk ühendus naaber­ Balkani, Karpaatia populatsioonid). le ongi üldine sallimatus hundi suh- asurkondadega: praegu satub sinna Sestap peaksid ühist populatsiooni tes, peamiselt koduloomade murd- aeg-ajalt isendeid üksnes n-ö ema- haldavad riigid kooskõlastama oma mise tõttu [7, 12, 13]. Eestis on hunt populatsioonist ehk Balti populat- teadus- ja seiretegevuse. On neidki pinnuks silmas eriti Saaremaal ja sioonist. Ent populatsioon suure- riike, mille hundid kuuluvad ilmselt Hiiumaal, kust hundid on mõnda neb, seega tundub, et keskkonna mitmesse hundipopulatsiooni (näi- aega puudunud ja karjakasvataja- kandevõimet ei ole veel saavutatud. teks Poola, vt ◊ 1).

16 |256| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kuigi eraldi üksustena on populat- sioone mugav hallata, on seda tehes ometi vaja meeles pidada, et hundi-

populatsioonide loomupärane oma- Začek Sven Foto: dus on muutuda: tuleb soodustada nii loomulikku uute elupaikade hõiva- mist kui ka isendite ja karjade levikut ühest populatsioonist teise. Suur puudujääk on geneetiliste andmete kogumis- ja analüüsimeeto- dites. Enamasti pärineb teadusuurin- gute geneetiline materjal – vere- jm kudede proovid – kütitud huntidelt, seega isenditelt, kes populatsiooni enam ei kuulu. Nõnda ei kajasta see populatsiooni hetkeseisu ega võimal- da jälgida loomade saatust pikema aja jooksul. Niisugune teave oleks vajalik eriti just probleemsetes piirkonda- des või väikestes ja isoleeritud popu- latsioonides. Lahendus on hankida proove elusatelt loomadelt (nn mitte- invasiivsed meetodid), näiteks välja- heidete kaudu. Kindlasti tasuks töö- tada välja üle Euroopa ühtsed proo- vivõtueeskirjad, mille abil on hõlbus populatsioone omavahel võrrelda. Hundi ja koera hübridiseerumise tase Euroopas tervikuna on teadma- ta, nagu ka koera geenide introgres- seerumine ehk tagasiristumine hun- dipopulatsioonidesse. Praegu kogu- me selle kohta teavet Tartu ülikoo- li terioloogia töörühmas. Tähtis on välja selgitada populatsioonid, kus introgressioon võib olulisel määral ohustada populatsioonide geneetilist terviklikkust. Kõnekas näide hübridiseerumise ohtude kohta on USA idaosas elutsev kriitiliselt ohustatud liik punane hunt (Canis rufus), keda on hoolega uuri- tud mitme aastakümne vältel. Selle hundiliigi populatsioonide elujõudu on ilmselt vähendanud hübridiseeru- mine koiotiga (C. latrans). Pole välistatud, et ohtra introgres- siooni tagajärjel kujuneb Euroopas metsloomana uus koera perekonna (Canis) liik või alamliik, kes võib küll olla väga hästi kohastunud siinse- te tugevalt inimmõjuliste maastikega, kuid on kaugel hundi ajaloolisest öko- loogilisest rollist. Põhjalikke uuringuid väärib kari- loomade murdmine, mis teeb muret Põhiline oht hundile on inimtegevus

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |257| 17 Looduskaitse

peaaegu kõikjal Euroopas. Sellest hundi kombest oleneb väga tugevas- Eestis kuulub hunt ulukiliiki- se tegevuskava 2012–2021 järgi on ti ühiskonna hoiak ning sageli ka liigi de hulka. Hundijahti peetakse hundi puhul üks põhieesmärke, et kaitse otsused. Näiteks meil Eestis leiti 1. novembrist 28. veebruarini. sügisel enne jahihooaja algust elaks hiljutistes uuringutes, et koguni 15% Küttimismaht määratakse kahes Eestis 15–25 kutsikatega hundikar- kiskjate murtud lammastest on lange- jaos: igal aastal teeb keskkonna- ja (asurkonna üldarvukus umbes nud koerte ohvriks [13]. Peale huntide agentuur keskkonnaametile ette- 150–250 isendit). Eesti huntide hal- ja koerte ohustab kariloomi, peamiselt paneku järgmise hooaja mahu damise suurim probleem on seire- lambaid, ka meie uusim imetajaliik – kohta ning jaanuaris vajaduse metoodika, mis põhineb jäljeloen- harilik šaakal (C. aureus). Temagi osa korral ettepaneku mahtu suuren- dusel: geneetilisi meetodeid kaasa- tuleks lähitulevikus hinnata. dada. tes saaks arvukuse määrata tundu- Head arusaama pole ka jahi genee- Suurkiskjate kaitse- ja ohjami- valt täpsemalt. tilistest tagajärgedest hundipopu- latsioonidele. Küll on teada, et jaht vähendab populatsiooni geneetilist mitmekesisust ja geenisiiret, häirib karja sotsiaalset koosseisu ning soo-

dustab hübridiseerumist kodukoera- Jüri Jõepera Foto: ga. Hunte talitsedes tuleks neid asja- olusid kindlasti silmas pidada, et väl- tida väga mitmesuguseid probleeme: näiteks kui tappa karja juhtloomad, võivad kimbatusse sattunud karja- liikmed kergesti minna paha peale ja probleem võib lahenemise asemel hoopis tunduvalt süveneda. Siinne artikkel on keskendunud hundile, ent esile toodud probleemid on suurelt jaolt samasugused kõigi Euroopa suurkiskjate puhul. Kärntõve tõttu karvastiku kaotanud loomadel pole pikka pidu 1. Chapron, Guillaume et al. 2014. Recovery of large carnivores in Europe’s mod- ern human-dominated landscapes. – 7. Hindrikson, Maris et al. 2017. Wolf pop- wildlife conflict and conservation of Science 346: 1517–1519. ulation genetics in Europe: a systemat- wolves. – Conservation Genetics: https:// 2. Galaverni, Marco et al. 2016. One, no one, ic review, meta-analysis and suggestions doi.org/10.1007/s10592-017-1045-4. or one hundred thousand: how many wolves for conservation and management. – 14. Reinhardt, Ilka et al. 2015. Standards for the are there currently in Italy? – Mammalian Biological Reviews 92 (3): 1601–1629. monitoring of the Central European wolf Research 61: 13–24. 8. Hindrikson, Maris jt 2009. Geneetiline population in Germany and Poland. Federal 3. Godinho, Raquel et al. 2011. Genetic evi- analüüs tõestas hundi ja koera hübriidid Agency for Nature Conservation, Bonn. dence for multiple events of hybridization Eestis. – Eesti Loodus 60 (9): 446–453. 15. Sastre, Natalia et al. 2011. Signatures of between wolves and domestic dogs in the 9. Jansson, E. et al. 2012. Rise and fall of demographic bottlenecks in European wolf Iberian Peninsula. – Molecular Ecology 20: a wolf population: genetic diversity and populations. – Conservation Genetics 12 5154–5166. structure during recovery, rapid expan- (3): 701–712. 4. Hindrikson, Maris 2016. Grey wolf (Canis sion and drastic decline. – Molecular 16. Vilá, Carles et al. 2003. Combined use of lupus) populations in Estonia and Europe: Ecology 21: 5178–5193. maternal, paternal and bi-parental genetic genetic diversity, population structure and 10. Lucchini, V. et al. 2004. Evidence of markers for the identification of wolf–dog –processes, and hybridization between genetic distinction and long-term pop- hybrids. – Heredity 90: 17–24. ulation decline in wolves (Canis lupus) wolves and dogs. Doktoriväitekiri, Zoloogia Maris Hindrikson (1982) on Tartu ülikoo- osakond, Ökoloogia ja maateaduste institu- in Italian Apennines. – Molecular li terioloogia õppetooli teadur, kaitses ut, Tartu ülikool. http://dspace.ut.ee/han- Ecology 13: 523–536. dle/10062/54145. 11. Moura, Andre E. et al. 2014. Unregulated 2016. aastal doktoritöö hundi geneetika 5. Hindrikson, Maris et al. 2012. Bucking hunting and genetic recovery from a kohta Eestis ja Euroopas [4]; uurib hundi the trend in wolf-dog hybridization: first severe population decline: the cautionary geneetikat järeldoktorantuuris Porto üli- evidence from Europe of hybridization case of Bulgarian wolves. – Conservation koolis Portugalis. between female dogs and male wolves. – Genetics 15: 405–417. PLoS ONE 7 (10), e46465. 12. Plumer, Liivi et al. 2016. Wolves recolo- Urmas Saarma (1967) on Tartu ülikoo- 6. Hindrikson, Maris et al. 2013. Spatial nizing islands: genetic consequences and li terioloogia õppetooli juhataja ja juht- genetic analyses reveal cryptic population implications for conservation and manage- teadur, pikka aega uurinud imetajaid ja structure and migration patterns in a con- ment. – PLoSONE 11 (7), e0158911. nende patogeene, sh huntide populat- 13. Plumer, Liivi et al. 2018. Assessing the roles tinuously harvested grey wolf (Canis lupus) sioonigeneetikat, parasiite, toitumist ja of wolves and dogs in livestock predation population in North-Eastern Europe. – kariloomade murdmist. PLoS ONE 8 (9), e75765. with suggestions for mitigating human–

18 |258| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kauged mälestused

kirjutatud lugu Eestiski lapsi murd- nud. Hiljutised hundiuuringud on kin- nitanud, et 1861. aastalgi oli Torma kihelkonnas koolilapsi murtud ‒ kiri- kuraamatutes on surma põhjus mär-

Joonistus: Toomas Pääsuke Joonistus: Toomas gitud. Torma kihelkond oli minu isa- poolse vanaisa ja vanaema sünnikoht; ka minu isa oli sündinud Võtikvere külas, samas kihelkonnas. Püüdsin olla vapper. Aeg-ajalt nägin metsas kahte paari silmi. Võib olla olid hirmul suured silmad. Tagasi pöörata polnud mõtet, sest seal oli kõige rohkem tühje talusid. Abi pol- nud loota. Hunt on erakordselt ettevaatlik ja tark loom. Meil tuli loomi karjatada Voose tee ja Jägala jõe vahelises metsas, kus sageli sattusime murtud loomade jäänustele. Minu 13-aastane vend oli Kõrgemäe talu lakast leidnud hundi- rauad ja sättis need söödaga üles, kuid mitte ükski hunt ei läinud sisse. Päevavalgel ei näinud me kümne aasta jooksul ühtki hunti. Ema juh- tus siiski ühel varahommikul küüni juures hundi peale. Susi nähtavasti ei märganud ega haistnud ema, kes lii- Hunt kus allatuult. Hunt läks meie lauda poole, vist kontrollima, kes laudas on. Tol näärieelsel koduteel oli mul üle teekaaslaseks poole maast juba käidud. Hunt (või paar?) kogu aeg saatjaks. Kord teele Kalju Kask Olin metsas natukene maad kõn- lähemal, siis mõnda aega kaugemal. dinud, kui kuulsin paremal pool oksa Minu süda langes aina sügavamale astal 1945 elasin koos ema ja praksumist. Õhtu oli pime, ainult saapasäärde. Koduni oli veel neli kilo- vennaga Jägala jõe vasakkal- lumevalgel nägin teed ja puid ning meetrit. Palgissaare talu aknas nägin dale jääva Vetepere külaosas rajaäärset võsa. Sisendasin endale tuld. Läksin sisse ja ütlesin, et ma ei KõrgemäeA talus. Üle jõe viiv Napu mõtteis, et olen julge mees ‒ olin julge edasi minna. Peremees raken- sild oli purustatud, mistõttu tuli kasu- hiljuti saanud 16 aastat vanaks ‒, ja das hobuse ree ette ja viis mind koju. tada Ardu külast algavat metsateed. sammusin edasi. Praksatused hakka- Kunagi sattus mulle kätte Albu Isa elas meil Tallinnas ja kutsus mind sid korduma ja ma sain aru, et mul on valla leht, võib-olla aastast 1947. pealinna kooliteed jätkama. Nõnda teekaaslane. Kahju, et mul seda alles ei ole. Mälu käisin ematalus koolivaheaegadel. Märkasin, et teest pisut eemal nagu järgi oskan öelda, et aasta kokkuvõt- Talvise vaheaja alguses suundusin- hõõguks kaks sütt: hundi silmad(?). tena oli vallas murtud üle seitsmesa- gi pealinnast maale. Õhtul kaheksa- Aeg-ajalt need kustusid, siis aga ilmu- ja lamba, üle saja vasika ja mituküm- üheksa vahel jõudis liinibuss Ardusse. sid jälle. Mulle tuli meelde onu Udo mend varssa (sh sälud). Sealt oli koju kümme kilomeetrit. talus Siuge külas (praegu Rapla vallas, Minu mäletamist mööda ei olnud Esimene kilomeeter tuli kõndida üle enne haldusreformi Kaiu vallas) elu- toona Kõrvenurga külas ühtki koera. põllu, pärast Hiieveski talu algas mets toa seinal raamis rippunud suur trü- Hundid olid kõik ketikoerad maha (sellest talust ei ole märkigi järel), kus kitud pilt, kus regi kihutas, talumees murdnud. Toakoeri siis metsakülades olid Kõrvenurga küla talud: peaaegu hobust piitsutamas, järel hundikari, ei peetud. korrapäraselt iga kilomeetri järel üks kes oli ründamas reel olevaid lapsi. talu. Sõja ajal olid elanikud mõnest Selle tsaariaegse vene maali koopiaid Kalju Kask (1929) on puuviljandustead- talust ära läinud ja need seisid, teest oli enne sõda teisteski taludes. lasena aretanud mitukümmend õuna-, veidi eemal, tontlikult tühjana. Hundid olid sada aastat enne siin pirni- ja maguskirsisorti.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |259| 19 Saame tuttavaks!

◊ 1. Kuigi sellel isendil on hele-urvalinnu moodi silmapaistvalt hele päranipuala, on siiski tegemist tüüpilise urvalinnuga. Keset pruuni selga jookseb lai hele triip ja nokk on pikk. Ilmatsalu, 2016. a jaanuar Urvalindude määramine vajab vilunud silma

Möödunud talvel märgati Eestis urvalindude parvedes vas Euroopa harulduskomisjonide liidu rekordiliselt palju hele-urvalinde. Ent urvalinnuliike eristada taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) linnunimekirjas (mille taksonoomiat ei ole üldsegi nii lihtne, nagu linnumäärajat lehitsedes võib on siinses artiklis järgitud) kuuluvad esmapilgul tunduda. Pealegi tekitab segadust urvalindu- nad perekonda Carduelis [2]. de süstemaatika: mitut liiki või alamliiki urvalinde siis ikkagi Eestis on praeguste teadmiste põh- jal kohatud vähemalt kolme urvalinnu- Eestis kohata võib? Proovin neid teemasid selgitada. taksonit, keda on peetud nii kolmeks kui ka üheksainsaks liigiks. Uku Paal Urvalindude liigikompleksis erista- takse kuni kuut taksonit, mis on täna- Alamliik urvalind (Carduelis flam- rvalinnud, vintlaste sugukon- päeval jaotatud kuni kolmeks liigiks. mea flammea) on meie „tavaline“ da kuuluvad värvulised, on Urvalindude taksonoomia on pikka urvalind, kes mõnel talvel võib olla levinud põhjapoolkera met- aega alatihti muutunud, eri süstee- väga arvukas. Suuremates parve- savööndis.U Peale looduslike populat- mides on liike ja alamliike defineeri- des on Eestis loendatud tuhandeid sioonide leidub neid sisse tooduna tud mitmeti, konsensust pole siiani. isendeid. Alamliik flammea asustab Uus-Meremaal ja mõnel lähipiirkonna Enim kasutatud süsteemides (tabel 1) Põhja-Euraasiat Skandinaaviast kuni subantarktilisel väikesaarel, ilmselt on on urvalinnud paigutatud perekonda Kirde-Aasiani ja põhjapoolse Põhja- seal tegu lõuna-urvalinnuga. Acanthis, kuid Eestis praegu käibel ole- Ameerikani. See takson pesitseb

20 |260| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eestikeelne Euroopa haruldusko- Rahvusvaheline orni- Cornelli Maailma lindude käsi- nimetus misjonide liit [2] toloogiakomitee [5] ornitoloogialabor [1] raamat ja Birdlife [3] Urvalind C. f. flammea A. f. flammea A. f. flammea A. f. flammea C. f. rostrata A. f. rostrata A. f. rostrata A. f. rostrata

A. f. islandica Lõuna-urvalind C. f. cabaret A. cabaret A. cabaret A. f. cabaret Hele-urvalind C. h. exilipes A. h. exilipes A. h. exilipes A. f. exilipes C. h. hornemanni A. h. hornemanni A. h. hornemanni A. f. hornemanni Tabel 1. Urvalindude süsteem nelja enim kasutatud allika järgi. Liigid on märgitud eri värvustega ning perekonna- ja liigini- metused tähtedega, alamliiginimetused on välja kirjutatud. Enamasti on urvalinnud arvatud perekonda Acanthis, harvemini perekonda Carduelis. Liike eristatakse tänapäeval kuni kolm: flammea, hornemanni ja cabaret tõestatult ka Lõuna-Soomes, seega võib ka osa meil pesitsevaid urvalin- de olla flammea alamliigist [9], aga osa olla lõuna-urvalinnud (vt allpool). Mõõtudelt suuremad isendid, keda meie linnujaamades harva püütak- se [11], on ilmselt nn hiid-urvalin- nud (Carduelis flammea ‘holboellii’), kelle taksonoomiline staatus on eba- selge ja levila kattub urvalinnu levi- laga. Suuremad siin kandis kohatud isendid võivad pärineda ka Kirde- Kanadat, Gröönimaad ja Islandit asustavast rostrata alamliigist. Rõngaleidude põhjal on tõestatud, et urvalinnud on võimelised tegema väga pikki rändeid. Näiteks Kirde- Hiinas Heilongjiangis rõngastatud linde on kätte saadud Norras, Rootsis, Taanis ja Hollandis. Belgias rõngas- tud lind, kes tabati Heilongjiangis, pidi läbima vähemalt 7300 km. ◊ 2. Urvalindude iga pole lihtne määrata, kuid sageli on see (alam)liikide eristamisel Urvalinnu üllatavaim taasleid on lind, abiks. Parim ea tunnus on sabasulgede kuju. Üleval on näha tüüpilised vanalinnu kes oli rõngastatud Põhja-Ameerikas ümarate otstega tüürsuled, all noorlinnul on suletipud teravamad ja kulunumad. Michiganis ja saadi kätte Ida-Siberis Kõikidel isenditel pole see tunnus paraku nii selge. Mustla, 2018. a veebruar Ohhotskis. See isend pidi läbima vähemalt 7250 km [17]. ga siiapoole on Eestis Lõuna-urvalind (Carduelis flam- Rõngaleidude põhjal on tõestatud, hakatud urvalinde mea cabaret) on nominaatalamlii- et urvalinnud on võimelised suviti sagedamini koh- gist (C. f. flammea) pruunikam ja tegema väga pikki rändeid. tama. See on esialgu väiksem. Tema levikust ja fenoloo- vaid oletus, sest erine- giast Eestis teame vähe. Enamik selle valt rändavatest lindu- taksoni vaatlusi on tehtud Saaremaal poolsajandi jooksul on levila laienenud dest ei ole meil territoriaalseid linde Sõrve linnujaamas. Näiteks aastail põhja poole. Soome infole tuginedes kahjuks korralikult dokumenteeri- 2004–2006 seal püütud ja mõõdetud võib väita, et see alamliik on siin kandis tud (püütud ega mõõdetud). Kohatud 108 urvalinnust oli 25 isendit lõuna- tavalisemaks muutunud alles mõne vii- on neid mitu korda läänerannikul urvalinnu tunnustega [11]. mase kümnendi jooksul [9]. (kadastikes), pesitsused on seni tões- Lõuna-urvalind on levinud Briti Võiks eeldada, et osa meil pesit- tatud 2008. aastal Türjus Saaremaal ja saartel ning Prantsuse Alpidest kuni sevaid urvalinde on just lõuna-urva- 2013. aastal Saarnaki laiul. Lõuna-Skandinaavia ja Poolani. Viimase linnud: samal ajal levila laienemise- Lõuna-urvalinnu liigistaatuses ei

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |261| 21 Saame tuttavaks!

olda ühel nõul. Mõne uuringu järgi ei des näeme sageli selgelt tumedatrii- ole urvalind ja lõuna-urvalind genee- bulisi isendeid, keda on lihtne määra- tiliselt piisavalt erinevad [13], et neid ta urvalindudeks. Teistel lindudel on pidada eri liikideks. Teisalt selgitas selgelt suur valge „suhkrutükk“ pära- uuring Lõuna-Norras, et lõuna-urva- nipualal ja hele sulestik, mistõttu on linnu ja urvalinnu levilate kattumise neid lihtne määrata hele-urvalindu- alal ei ole loodud segapaare [10], mis deks. Kuid alati leidub ka vahepealse- mitme autori arvates annab alust neid te tunnustega linde, mis viitab võima- käsitleda omaette liikidena. Vaja oleks likule geenivahetusele urvalindude ja lisauuringuid, sest Lõuna-Soomes on hele-urvalindude vahel. üks segapaar siiski tõestatud [9]. Seda sujuvat üleminekut on tähe- le pandud juba ammu [16]. Kuulus Hele-urvalind (Carduelis horneman- Taani ornitoloog Finn Salomonsen ni exilipes) on ilmselt sitkemaid vär- vaatles Gröönimaal hele-urvalin- vulisi maailmas, asustades meie pla- dude ja urvalindude hübriide juba needi kõige külmemaid alasid Kõrg- 1950. aastatel ja kogus isegi kopu- Arktikast Kanadas, Gröönimaal ja leeruva segapaari [14]. Tänapäevani ◊ 3. Pikimad sabaalused kattesuled on Põhja-Euraasias kuni Islandini lõunas. peetakse tema leide oluliseks tõen- urvalinnul tavaliselt väga laia musta Eestis kohtab lõunapoolsema leviku- diks, et urvalindude taksonid võivad keskmega (ülemine lind), seevastu ga alamliiki exilipes, kuid arvestades omavahel järglasi anda. Kõlab usku- hele-urvalinnul on saba all tavaliselt urvalindude väga nomaadset elulaadi, matult, et vastust otsitakse nii vana- näha vaid kitsas must triip või on ei saa ka välistada, et mõnikord satub dest uuringutest: urvalinnu ja hele- sabaalune puhasvalge. Mustla, 2018. a meile heledama sulestikuga Kõrg- urvalinnu levilate kattumise aladel jaanuar Arktika alamliik hornemanni. Arktikas ei ole välitöid lihtne kor- raldada. Hele-urvalind on meil kõikuva Võiks arvata, et sar- nane elupaigavalik ja arvukusega talikülaline: igal nomaadne eluviis või- talvel kohatakse vähemalt maldavad urvalindu- üksikuid isendeid. del laialdast geeniva- hetust ega lase neil naljalt liikideks jagu- ◊ 4. Laialt valge päranipuala on parim Hele-urvalind on meil kõikuva neda. Ometi väidab mitu uuringut, tunnus hele-urvalinnu määramiseks, arvukusega talikülaline: igal talvel et urvalindude eri taksonid hübri- kuid alati kontrolli ka teisi tunnuseid. kohatakse vähemalt üksikuid isen- diseeruvad harva: isegi kui levilad All oleva urvalinnuga võrreldes on siin deid. Põhjalikku ülevaadet selle liigi kattuvad, valitakse paarilisi üldju- näha ka hallikas selja toon, laiemad vaatlustest Eestis ei ole senini tehtud. hul oma taksoni piires [7, 10]. On tiivatriibud, puhtama muljega näo- Teame vaid, et esimest korda määra- leitud urvalinnu ja hele-urvalinnu muster ja rinnale ulatuv õlgkollane ti see liik siin 1931. aastal, kuigi teda pesi üksteisest vaid poolesaja meet- toon. Sageli (kuid mitte alati!) tundub kahtlustati juba varemgi [8]. Enamik ri kaugusel, ometi ei ole segapaare hele-urvalindude sulestik kohevam ja eelmisel sajandil Eestis kohatud hele- tuvastatud [7]. pea suurem urvalinde on registreeritud rõngas- Uuringuid raskendab ka urvalin- tusjaamades. Tänavu talvel on hele- dude kohatine koloonialine pesitsus- urvalinde Eestis märgatud erakord- viis. Näiteks on teada juhtum, kus selt palju (tabel 2). ühte hele-urvalinnu emaslindu toi- Hele-urvalindu on liigina tunnus- tis korraga kolm isaslindu [7]. Seda tatud juba alates 1861. aastast, kui laadi olukordades on väga raske hin- Ameerika ornitoloog Elliott Coues nata, milline isane viljastab munad. jagas urvalinnud kaheksaks liigiks. Keerulistele küsimustele pole lihtsaid Liikide arvu on küll aja jooksul koo- vastuseid ja urvalindude segase era- male tõmmatud, kuid linnuvaatlejate elu kohta ei ole veel lõplikku sõna ◊ 5. Urvalinnu näomuster on sageli teadvuses on hele-urvalind kinnistu- öeldud. tumedam ja kirjum. Heledal pärani- nud liigina. Urvalindude hübridiseerumise pualal on näha tumedad triibud ja üla- koh­ta on kindlasti vaja koguda lisa- poolel domineerivad pruunid toonid, Suuresti varieeruv välimus tekitab teavet. Paljudes hübridiseerumist mis ulatuvad ka rinnale segadust. Suurtes urvalinnuparve- käsitlevates töödes ei ole esitatud

22 |262| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Talv Arv Talv Arv 2000 4 2009 7 2001 10 2010 5 2002 4 2011 51 2003 3 2012 18 2004 21 2013 39 2005 30 2014 0 2006 5 2015 2 2007 13 2016 38 2008 30 2017 599

Tabel 2. Hele-urvalindude vaatluste arv ◊ 6. Heades vaatlusoludes või fotodelt võib õnnestuda määrata ka lendavaid Eestis sel sajandil andmebaasi PlutoF hele-urvalinde. Selle foto esiplaanil eristub laialt valge päranipuala tõttu selgelt järgi. Aastaarv märgib talve alguse kolm hele-urvalindu, neist kahel on liigile tüüpiliselt ka väga hall selg. Paremal aastat. Tänavuse talve (2017) puhul on ülanurgas olev isend on aga urvalind, kellel on heledal päranipualal näha triibus- märgitud vaatlused kuni 21. märtsini tust ja ka selg on tumepruuni tooniga. Rõngu, 2018. a jaanuar väga vettpidavat argumentatsiooni. Pigem tundub praegu nõnda, et ras- kesti määratavate isendite puhul on tegemist vaid laialdase liigisisese väli- muse variatsiooniga [7].

Urvalinnud molekulaarbioloo- gia mängukannina. Viimasel ajal on urvalindude jaotust mitmeks lii- giks kõigutanud geneetilised uurin- gud. Kui varem on õnnestunud võr- relda urvalindude genoomis vaid 11 piirkonda, siis arenenud tehnoloo- gia lubas Cornelli ornitoloogialabo- ri teadlastel hiljuti kõrvutada lausa 235 000 genoomilõiku [12] (seegi on vaid 1% urvalinnu genoomist). ◊ 7. Kui linnud on lähestikku, paistab urvalinnu (alumine lind) ja hele-urvalinnu Ent isegi selle uuringu põhjal ei ole (ülemine) toonide erinevus sageli hästi silma: hele-urvalinnu ülapool on selgelt õnnestunud leida geneetilisi erinevu- hallikam. Mustla, 2018. a jaanuar si urvalinnu, hele-urvalinnu ja lõu- na-urvalinnu DNA vahel (uuringus- se oli kaasatud 77 isendit). Seetõttu koguhoidja, kes raamatuid eri koh- Praktilisi juhiseid, kuidas urvalinde on uuringu autorid soovitanud kõiki tadelt avab. Ehk siis sulestiku värvi, määrata ja vaatlusi talletada. Eestis urvalinnu taksoneid käsitleda ühe- suuruse ja noka kuju, ühesõnaga urvalindu kohates eeldame, et suure ainsa liigina [12]. fenotüübi erinevuse ei tingi urva- tõenäosusega on tegemist alamliigiga Linnuvaatleja küsib seepea- lindudel mitte geenide, vaid nende urvalind (C. f. flammea). Selle nime le: „Aga välimuselt nad ju erine- avaldumise (ekspressiooni) erine- all võikski enamiku talve- ja rände- vad ja elavad eri piirkondades?“ vus. RNA sünteesi ja geenide aval- hooaja urvalinnuvaatlusi – kui vastu- Tõepoolest, eelmainitud uurin- dumist mõjutavad peale DNA ka olusid pole – andmebaasidesse sises- gus võrreldi peale DNA ka RNA-d keskkonnaolud. Mine tea, ehk põh- tada. ja selle varieeruvus klappis välis- justab urvalindude erinevusi nende Keerukam on suviste urvalindu- tunnustega paremini. Lihtsustatult elupaik, näiteks eriti karmis põh- dega, kuna pesitsusperioodil on suu- seletades: kui DNA on meie geenide jamaa looduses löövad välja hele- rem tõenäosus kohata raskesti mää- raamatukogu, siis RNA on raamatu- urvalinnu „blondid geenid“. ratavat lõuna-urvalindu. Need vaat-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |263| 23 Saame tuttavaks!

Urvalind

iinimetatud harilik urva- lind, kelle välimuse suurt variatsiooni peaks hästi Ntundma, et taksoneid eristada. • Üldjuhul suurem nokk kui hele- urvalinnul. • Tiivatriibud on valged, noortel sageli pruunikate toonidega. • Päranipuala värvus väga varieeruv: ◊ 9. Isane urvalind punase rinnasu- sageli tumeda triibustusega, kuid lestikuga. Pildil eristuvad ka liigile osal isenditel võib triibustus olla ◊ 8. Tüüpiline urvalind: pruun üla- omane pruun ülapool ja pruunide vaevumärgatav ja sellised isendid pool, triipudega päranipuala ja laiad toonidega tiivatriibud, pikk nokk ja võivad meenutada hele-urvalindu. tumedad triibud kehakülgedel. kontrastsed kehakülgede triibud. • Isaslindudel on punakas rinna- Mustla, 2018. a veebruar Haaslava, 2013. a detsember värvus sageli intensiivne (nagu ka lõuna-urvalinnul), eriti kevadel, kui heledad suletipud on kulunud sageli on selja keskmikul selgelt varjata ja selle tunnuse varieeru- (◊ 9); punane värvus võib rinnal eristuv lai hele triip (◊ 1). vus on suur. ilmneda ka vanadel emastel. • Pikimad sabaalused kattesuled • Tiib on keskmiselt pikem kui lõu- • Seljal, eelkõige õlasulestikus, lei- on laia musta keskmega (◊ 3), na-urvalinnul (isastel 69–81 mm, dub tavaliselt pruune toone ja kuid teised suled võivad neid emastel 65–80 mm).

Lõuna-urvalind

äike pruun urvalind“, keda Eestis kohtab läbirändel „ ja ilmselt leidub neid siin väheselV määral ka suviti. Ka pesitse- jana võib meil kahtlustada eelkõige seda taksonit. Määramine on keeru- kas ja eeldab häid vaatlusolusid, eriti ◊ 10. Lõuna-urvalind, vana isane. Pruun ◊ 11. Lõuna-urvalinnul on pruun toon raske on määrata suviseid kulunud värvus domineerib nii ala- kui ka üla- väga intensiivne ka alapoolel. Sääre, sulestikuga isendeid. poolel. Ka tiivatriibud on väga pruunid. 2013. a november • Üldiselt väiksem kui urvalind, Sääre, 2013. a oktoober kuid suurust hinnata õnnestub kas otsesel võrdlusel urvalinnu- ni; sageli on selge värvuskont- • Tiivatriibud on tavaliselt pruuni- ga või lindu käes mõõtes; suurus rast pruunika rinna ja valge kõhu kat tooni. võib siiski urvalinnuga kattuda. vahel. • Tugev triibustus kehakülgedel. • Nokk on väiksem kui urvalinnul. • Selg on märgatavalt ruugem kui • Tiib on enamasti lühem kui urva- • Küljed ja rind on pruunikat tooni, urvalinnul ja ilma heleda kesk- linnul (isastel 65–75 mm, emastel mis võib ulatuda kuni sabaaluse- meta. 64–75 mm, harva kuni 77 mm).

lused tuleks andmebaasi sisestada nused kattuvad eri taksonite vahel ka häälitsustest. Samuti on keerukas alamliiki määratlemata. Kui vaatleja päris palju! Parved annavad võima- määrata vanust ja sugu. Hilissügisest kahtlustab, et tegemist on lõuna- või luse isendeid omavahel võrrelda ja alates on see sageli võimatu isegi püü- hele-urvalinnuga, siis peaks mää- nõnda on lihtsam hinnata nii suu- tud lindude puhul, sest sulestik on ramisel olema põhjalik ja korraga rust kui ka tooni, ent vahepealsete kulunud [15]. Mõõdud võivad sugu- hindama mitut määramistunnust. tunnustega isendid tuleb siiski sageli de vahel kattuda, kuid tihti on neist Hinda ka linnu üldmuljet ja ära kes- määramata jätta. määramisel siiski abi [4, 15]. Iga mää- kendu ühele tunnusele, kuna tun- Urvalindude määramisel pole abi rates tuleb tähelepanu pöörata tüür-

24 |264| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 12. Hele-urvalinnu kehakülgede trii- ◊ 13. Klassikaline hele-urvalind, kellel ◊ 14. Noored hele-urvalinnud on bustus on sageli vaevumärgatav, eriti on näha laialt valge päranipuala, „här- tumedama kehakülgede triibustuse- vanalindudel. Näha on ka taksonile matunud“ halli tonaalsusega ülapool ga ja sageli leidub ka seljasulestikus iseloomulik kitsas triip sabaalusel, roo- ja laiad puhasvalged tiivatriibud. pruune toone. Pea- ja rinnasulestiku sakas rinnavärvus, lai puhasvalge tiiva­ Mustla, 2018. a märts õlgkollane toon on noortele hele- triip ja hallikas ülapool. Nokk on lühike. urvalindudele tüüpiline. Sääre, 2013. a Lõuna-Soome, 2007. a veebruar november

Hele-urvalind linnul, kuna kaugel põhjas pesitse- de emaslindude) rinnavärvus on val liigil on kohevam sulestik. roosakas, ent mitte punane. akson, keda üldjuhul leitak- • Nokk on võrreldes urvalinnuga • Pikimad sabaalused kattesuled on se urvalindude suurema- väiksem. enamasti väga kitsa musta kesk- test parvedest talvekuudel. • Hallikal seljal on iseloomulik n-ö mega, mis näib sageli kui vaevu- TPaljusid isendeid (eriti vanu isaseid) härmatanud toon (◊ 13), kuid märgatav tume triip (◊ 3), või on on lihtne määrata. Keerukamate noorlindudel võib olla seljamus- sabaalune lausa puhasvalge. isendite puhul on alati abi eamää- ter urvalinnule sarnaste pruuni- • Eriti suured, küljetriibustuseta ja rangust: noorlinde võib olla raske kate toonidega. heledad isendid võivad kuuluda urvalinnust eristada. • Sageli tuleb esile pea õlgkollane alamliiki hornemanni, keda tea- • Laialt puhasvalge (vähemalt 1 cm) toon, mis kontrasteerub valge ala- daolevalt Eestis pole kohatud. päranipuala on klassikaline tun- poolega. • Alamliike exilipes ja horneman­ nus (◊ 4, 6, 13); valge värvuse ula- • Triibustus keha külgedel on vana- ni eristades võib abi olla tiiva tus oleneb paljuski ka sulgede ase- lindudel väga nõrk, kuid noor- mõõtmisest: kui tiivapikkus on tusest ja võib ühel isendil näida eri lindudel võib see olla tume nagu üle 81 mm, siis on lind selgelt oludes eri suurusega; vanad isased urvalinnul. hornemanni, ja kui alla 79 mm, on kõige silmapaistvamad. • Tiivatriibud on puhasvalged ja siis pigem exilipes. Alamliigi hor­ • Sageli tunduvad pea ja kael pro- sageli laiemad kui urvalinnul. nemanni kahtluse puhul mõõda portsionaalselt suuremad kui urva- • Isaslindude (ja ka osa vana- kindlasti ka nokk ja saba. sulgede kujule, kuid selle hindamine Birds in the Hand. Beauregard-Vendon. morphology and plumage despite largely eeldab head määramiskogemust (vt 5. Gill, F.; Donsker, D. (eds.) 2018. IOC World undifferentiated genomes in a Holarctic Bird List (v 8.1). songbird. – Mol. Ecol. 24: 3009–3025. fotosid). 6. Herremans, M. 1989. Vocalizations of 13. Ottvall, R. et al. 2002. No evidence of gene- Common, Lesser and Arctic Redpolls. – tic differentiation between lesser redpolls Autor tänab Katrin Kaldmad ja Dutch Birding 11: 9–15. Carduelis flammea cabaret and common 7. Knox, A. 1988. The Taxonomy of redpolls. redpolls Carduelis f. flammea. – Avian Margus Otsa, kes aitasid artiklit Ardea 76:1–26. Science 2: 237–244. koostada. 8. Leibak, Eerik et al. 1994. Birds of Estonia. 14. Salomonsen, F. 1950. Grønlands Fugle. Status, distribution and numbers. Estonian Munksgaard, Copenhagen, Denmark. 1. Clements, J. F. et al. 2017. The eBird/ Academy Publishers, Tallinn. 15. Svensson, L. 1992. Identification Guide to Clements checklist of birds of the world: 9. Lehikoinen, A.; Lindholm A. 2009: European Passerines. 4th Edition, British v2017. Ruskourpiainen rantautui Suomeen. – Trust for Ornithology, Stockholm. 2. Crochet, P.-A.; Joynt, G. 2015. AERC list of Linnut 44/4: 32–36. 16. Troy, D. M. 1985. A phenetic analysis of the Western Palearctic birds. July 2015 version. 10. Lifjeld, J. T.; Bjerke, B. A. 1996. Evidence redpolls Carduelis flammea flammea and www.aerc.eu/tac.html. for assortative pairing by the cabaret and C. hornemanni exilipes. – Auk 102: 82–96. 3. del Hoyo, J. et al. 2014–2016. HBW and flammea subspecies of the common redpoll 17. Redpoll ringing recoveries from China. BirdLife International Illustrated Checklist Carduelis flammea in SE Norway. – Fauna Kasutatud 03.02.2018. www.turnstones. of the Birds of the World, Volume 1, 2. Norvegica Series C, Cinclus 19:1–8. org/chinese-mealy-redpoll. Lynx Edicions in association with BirdLife 11. Liiv, H. 2007. Lõuna-urvalind Sõrves. Uku Paal (1979) on vabakutseline ornito- International, Barcelona, Spain, and Uurimistöö, Saaremaa Ühisgümnaasium. Cambridge, UK. 12. Mason, N. A.; Taylor, S. A. 2015. loog ja loodusgiid, Eesti linnuharulduste 4. Demongin, L. 2016. Identification Guide to Differentially expressed genes match bill komisjoni liige.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |265| 25 Maailma loodus Foto: Olga Kaskevitš Foto:

Talgulistel ei jätkunud vasaraid, et tõkkeid turbasse rammida, seetõttu valmistasime kohapeal puitvasarad Eesti talgulised käisid Valgevenes raba taastamas Mullu suvel peeti Valgevenes Eestimaa looduse fondi (ELF) ja Valgevene looduskaitse vabaühenduse Bahna eest- võttel kahel korral koostöötalguid. Juuli algul käidi abiks Jelnja rabas sealse märgala taastamistalgutel ja augusti lõpul Prõpjatsi jõe ääres nn Turavi luhtade hooldustöödel. Heidame tagasivaatava pilgu Jelnja raba talgutele.

Kadri Aller koostööprojekt, mille siht oli märg­ alade kaitse. Valgevenes kuivenda- LF-i ja Bahna (Багна) tööta- ti 20. sajandil intensiivselt soid nagu jad tutvusid 2015. aastal soode Eestiski. Sel sajandil on aga seal- taastamise ja kaitse teemali- gi lõpuks hakatud soid kui tähtsaid 2017. a Valgevenes peetud talgute selE seminaril. Tutvusest arenes välja ökosüsteeme väärtustama. ELF-il on asukohad 26 |266| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Ülo Veldre Foto:

Üks neljast talguliste valmistatud ja üles pandud pesakastist händkakkudele soode taastamise kogemusi, mis kulu- kus Läti poolel kulgesid asjad igati Pärast piiriületust ootas meid ees vad marjaks ära. Esimesed koostöö- ladusalt. Nooruke lätlasest piirival- sõit Jelnja raba servas olevasse Põhja- talgud peeti tunamullu juulis Azjorõ veametnik palus vaid korraks meie Valgevene külakesse Suhhaveržža järvede kaitsealal ning jätkuvad täna- dokumendid enda kätte; andis oma (Сухавержжа), kus asus meie laag- vusel aastal. parima, et hääldada raskepäraseid ripaik ning ootasid Valgevene tal- Jelnja raba talgud kestsid kuus eesti nimesid – Üloga sai ta enam- gulised. Viimastel kilomeetritel pöö- päeva ja rahastus tuli eestlaste osavõ- vähem hakkama, kuid Ülle nime hääl- rasime otseteele, mis osutus peaae- tutasudest. dus oli ületamatu raskus –, ning suu- gu läbimatuks porimülkaks põhjatute nas meid naerusui käeviipega järgmi- aukude ja ohtrate vihmaveeloikude- Eesti talgulised teel Valgevenesse. se tõkkepuu juurde. ga. Hädavaevu õnnestus see lõik siis- Meie kaheksaliikmeline ehk kahest Valgevene piiritsoonis järgnes ki läbida ning seejärel silmasime tee talgujuhist ja kuuest talgulisest koos- aga üks takistus teisele ning kuigi ääres Bahna töötajat Kostjat, kes oli nev meeskond asus Tartust Läti olime arvestanud, et piiril kulub meile teeristile vastu jalutanud. piiri poole teele 3. juuli hommikul. palju aega, olid sealsed kolm tundi Laagriplatsile jõudsime veidi enne Väljasõidule eelnes kuu aega pinge- meile siiski liiast. Täita tuli vähe- südaööd, seega pimedas, kuid saime list kirjavahetust talgujuhtide, talgu- malt kümmet sorti ankeete kolmes hilisest tunnist hoolimata kõigiti liste ja Bahna töötajate vahel, et saada putkas – mitte kuidagi ei tahetud tunda slaavi rahvastele omast küla- kätte viisa vormistamiseks vajalikud meid läbi lasta. Lõpuks olime üsna lislahkust. Valgevenelastest talguliste ametlikud küllakutsed, talguliste isi- meeleheitel ja järjekordseid ankee- seas leidus nii geolooge, ajaloolasi kui kut tõendavad dokumendid ja täide- te täites pidasime plaani poetada ka ajakirjanikke, põhiliselt vanuses tud taotlusankeedid. ametnikele paberite vahele mõne 20‒­35 aastat. Nad aitasid meil var- Läti-Valgevene piiri ületuseks rahatähe, kuid õnneks tüdineti malt telke üles panna ning kostitasid olime valinud Silene piiripunkti, lõpuks ja meid lasti üle piiri. seejärel sooja kõhutäiega.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |267| 27 Maailma loodus

Jelnja raba kui tähtis linnuala. Turbasammalde vahel Mjorõ (Мёры) rajoonis asuv võib kohata põnevaid 9000-aastane Jelnja (Ельня) raba, kus eluvorme: käsnalaine- talgulised tööd teha vihtusid, on üks lase röövik Euroopa suurimaid märgalasid: võtab enda alla üle 230 m2. Merepinnast kuni 145 meetrit ja rabaservadest daks kährik; rabaservadel kuni seitse meetrit kõrgemal asuvas haarab aga maad enda alla Jelnjas on üle saja suure ja väikese Sosnovski karuputk. järve ning mitme jõe lähted. Jelnjas on riigi suuri- Rabale omaselt on siin hea jõh- mad rabapüüpopulatsioo- vikate ja rabamurakate kasvulava. nid. Veel sadakond aastat Septembris saabuval jõhvikakorje- tagasi oli rabapüü levinud kogu ajal saadakse siit suisa 500 tonni Valgevenes, ent nüüd on tema re d el kuremarju, mis teeb piirkonnast asurkond märgalade kuivendami- V lo Ü to: Valgevene suurima saagikusega jõh- se ja kliima soojenemise tõttu koon- Fo vikaala. dunud Põhja-Valgevenesse. Teistest Ühtlasi teevad rabas nii sügis- kui metsakanalistest tasub mainida tetri, täistunni tagant avanesid taevaluugid ka kevadrändel puhkepeatusi tuhan- kellel on sealses rabas mänguplatsid. ning kostitasid meid värske vihmaga. ded sookured. Seetõttu on siin kan- Peale sookurgede on Jelnja rändel täh- 20. sajandil on Jelnjasse kuiven- dis tekkinud tava pidada sügise- tis peatuspaik ka näiteks suur-laukha- damise eesmärgil rajatud sadu kilo- ti kurgede ja kuremarjade festiva- nele, väikekoovitajale, madukotkale, meetreid kanaleid, millele on sel li (Жураўлі і Журавіны Міёрскага soo-loorkullile, taliviule ja lumekaku- sajandil raba niiskusrežiimi taastami- краю), kus peale ornitoloogide le, kui mainida vaid mõningaid. seks rajatud paise. Vesi koguneb pai- juhendatavate kureretkede saab osa- Teiste seas pesitsevad siin kae- sude taha ning märgala taastub. leda keskkonnateemalistel mängudel, lustuvi, vainurästas, hallpea-rähn, Erinevalt Eestist, kus rabakraavi- väisata käsitöölaata ning osta värs- musträhn, metskurvits, lõopistrik, dele on tõkkeid ehitatud turbamä- keid jõhvikaid ja nendest valmistatud karvasjalg-kakk, hiireviu ja värb- tastest, oli Jelnjas lisaabina rakenda- mahla ja maiustusi. Sookurgi, kes on kakk. Väike-konnakotkastest pida- tud plasttõkkeid. Need olid veevoolu Valgevene ohustatud liikide nimekir- vat Valgevenes pesitsema peaaegu peatamiseks rammitud pinnasesse, et ja arvatud 1981. aastast alates, ning pool kogu Euroopa populatsioonist. seejärel rajada nende taha turbapais. ka jõhvikaid peetakse siin riigis just Niisiis ei saa soode kui ökosüsteemi- Plasttõkete kohaletootmiseks kasuta- Jelnjat ja Mjorõt iseloomustavateks de tähtsust kuidagi alahinnata. Üksiti ti erisõidukit, mis kahjuks juba pärast sümboliteks. leevendab rabalaam ka lähipiirkon- esimest tööpäeva edasisest koostööst Lähedal asuvas suurimas linnas, dade hiliskevadisi või varasügisesi keeldus. 20 000 elanikuga Mjorõs, on rajatud öökülmasid. Meenutades üritust talgujuhina, looduskeskus, kuhu Bahna töötajad pean tõdema, et meil ei olnud piisa- meid lahkesti ekskursioonile viisid. Käib töö ja vile koos. Talguliste valt tööriistu; need vähesedki töö- Siit sai põhjalikku teavet nii Jelnja askeetlik telklaager asus Suhhaveržža vahendid olid kehva kvaliteediga ja loodusväärtuste kui ka nende kait- küla vanal metsavahikohal, kus tüh- kindlasti oleks saanud talguliste tööd seks tehtavate tööde kohta. jalt seisvate taluhoonete vahele pai- paremini korraldada. Kõik need tead- Et hoida Jelnja taimestikku ja loo- gutatud väliköögis valmistati valge- mised on aga kogemuste teel saavu- mastikku, loodi siin 1968. aastal kait- venelastele iseloomulikke juurvilja- tatud ning need olulised kogemu- seala ning 2002. aastast alates on rohkeid pajaroogi. sed aitavad edaspidi talguid paremini see ala kuulunud Ramsari märgalade Laagriplatsi ja Jelnja raba vahel korraldada. hulka. Rajatud on paarikilomeetri- pidime umbes kolmveerand tunni Peale rabapaisude rajamise saime ne õpperada, kus asub ka üks kahest jooksul läbima sääserohke metsa, kus kätt proovida laudteed parandades, Valgevene rabalaudteest. Jelnjas on vereimejatest pääsemiseks tuli liiku- infotahvleid üles pannes ja händkak- loendatud umbes 400 soontaime ja da küllaltki tõtakal sammul. Metsa ja kudele pesakaste ehitades. Iseasi, kas 150 linnuliiki, kellest nii mõnedki raba piiril algas puutüvedest rajatud neist pesakastidest lindudele reaal- on Valgevenes kaitse all. Siin kandis sootee, mida mööda pääses rabajär- selt abi on. Aga sedalaadi talgute elutseb ka Valgevenes ohustatud lii- ve ujuma. Meie tööplatsile jõudmi- põhisiht ongi pigem sõlmida tutvusi, kide hulka kuuluv mäger; piirkonna seks tuli aga pärast sootee lõppu veel parandada inimeste loodusteadlik- suurimad imetajad on põder, hunt ja mõnisada meetrit rabamätaste vahel kust, leida mõttekaaslasi ning vahe- metssiga. Invasiivse võõrliigina teeb mütata. Vihmakeepi polnud mõtet tada väärtuslikke teadmisi ja koge- maas pesitsevate lindude elu kibe- seljast ära võtta, sest iga pool- või musi. Kõige selle mõttes saavutasid

28 |268| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Jelnja talgud kahtlemata suurepära- selt eesmärgi.

Muljeid Põhja-Valgevenest. Siinne 2 x foto: Ülo Veldre Ülo 2 x foto: loodus ja kaunis Jelnja raba tekitasid igati koduse tunde, sest põldude ja metsatukkadega vahelduv külamaas- tik sarnanes Eestiga ning taimelii- gidki olid samad. Õdusatel lõkkeõh- tutel saime kuulata taamal häälitse- vaid rukkirääke ning piirkonnas asu- vat koske uudistades tõusis otse meie nina alt lendu hallhaigur. Kuna asusime üsna Läti piiri ligi- dal, oli õigupoolest tegu Valgevene äärealaga, kus perifeeriale omaselt on Jelnja raba loodusõpperaja laudteel leidus siin-seal lahtisi laudu, mida naeltega vanureid rohkem kui noori. Noored kinni lõime on parema elatustaseme nimel siir- dunud suurematesse keskustesse. Teadupärast ei ole keskmise valgeve- nelase sissetulek kuigi suur ning ära- elamiseks kasvatavad paljud endale ise köögivilju: nii võis Mjorõ linnas peaaegu iga maja juures näha juurvil- japeenraid. Linnamajad on siin ühetaoliselt silikaattellistest laotud ja arhitektuu- rilist mitmekesisust vähevõitu. See- eest ehtisid aga kohalikke maamaju, mis küll enamasti lagunemismärke ilmutasid, Valgevenele tunnuslikud erksavärvilised aknaraamid ja pilku- püüdvad puitpitskaunistused. Valgevenelaste kohta jätkub mul Eesti ja Valgevene talgulised Suhhaveržža küla metsavahikohas. Esireas vasakult üksnes kiidusõnu: kogu külastuse neljas on Bahna töötaja Kostja, kes oli talgute peakorraldaja vältel kohtasime vaid südamlikke ja külalislahkeid inimesi. Peale Mjorõ paigas, kus asuvad ta juured, on ta looduskeskuse viidi meid kohalike- ui keegi soovib tänavu kõige õnnelikum. le suvepidustustele, mis sarnane- osaleda Valgevenes või Maitseelamustest tasub peale paja- vad eestlaste jaanipeoga. Meie laag- Eestis sootaastamistalgu- roogade esile tõsta siinset sefiiri, pasti- riplatsi lähedale jäävas talus saime tel,K jälgige uudisvoogu kodulehel laad ja marmelaadi, mis on valgevene- kogeda ehtsat vene sauna ning osta www.talgud.ee, kus saate liituda laste meelismaiustused. Loomulikult kohaliku vanahärra valmistatud laas- ka talguteataja meililistiga. Soode ei saa üle ega ümber barankadest, tukorve. taastamise kohta saab lähemalt mida ostsime kaasa mitu ketitäit. Eriti soovin aga esile tõsta kohalik- lugeda veebilehelt soo.elfond.ee. Kokkuvõttes saime neist talgu- ku entusiasti Jurit, kes ei pidanud pal- test igati vahvaid elamusi ja mälestu- juks oma vabast ajast meiega ekskur- si ning viimane lõkkeõhtu, kus vahel- sioonile kaasa tulla. Nimelt otsustasi- vahepeatust, et pesakastidega tegut- dumisi lõõritasime eesti ja valgeve- me ühel päeval pärast seda, kui olime semise käigus metsast korjatud see- ne rahvalikke laule, jääb kahtlema- händkakkude pesakaste üles sead- ned oma tädile viia ning tegi meiega ta kauaks meelde. Veel kord aitäh nud, teha ELF-i minibussiga väikese rõõmsalt kogu ülejäänud päeva kaasa. teile, Margit, Ülle, Kati, Hristina, huvireisi. Meie plaanist kuulnud Juri Muu hulgas avaldas mulle muljet Aleksander, Mihkel ja Ülo, talgutel pakkus ennast vabatahtlikult giidiks, tema patriootlikkus: kuigi paljud sõb- osalemise ja muhedate hetkede eest! ootas kannatlikult paar-kolm tundi, rad-tuttavad on läinud suuremates- Uute kohtumisteni! kuni olime lõunasöögi valmis saa- se keskustesse, on Juri siiski Mjorõle Kadri Aller (1987) on ELF-i talgukorral- nud ja ära söönud, palus Mjorõ linnas truuks jäänud, sest just oma sünni- daja.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |269| 29 Eesti taimestik Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip

Rainar Kurbel, Toomas Hirse

estis on senini olnud neiuvai- pade perekonnas teada kolm Fotod: Rainar Kurbel Fotod: liiki. Kõige arvukam on soo- neiuvaip,E levikult järgmine on kõiki maakondi hõlmav laialehine neiu- vaip; tumepunane neiuvaip on pii- ratuma levikuga, kuid kohati sage. 2017. aasta suvi lisas sellesse loetel- lu uue taksoni – väikeselehise neiu- vaiba (Epipactis helleborine subsp. orbicularis).

Avastamise lugu. Möödunud aasta juulikuu esimestel päevadel ilmus Facebooki eestikeelsetes botaanilisi vaatlusi kajastatavates rühmades foto eriti kummalisest klorofüllitu taime puhmast, mis oli pildistatud Tallinna linna servas Männikul. Taimed olid nii iseäralikud, et isegi mõni tuntud bioloog tõstatas küsi- muse, kas tegu on üldse orhideedega või näiteks seenlillega. Arvati, et sel- list taime ei saa Eestis leiduda. Kui mõttes olid kaalutud läbi soo- mukad, seenlilled ja teised taimed, sai selgemaks, et tegemist on ikka- gi orhideega perekonnast neiuvaip. Facebookis arutleti aktiivselt liigi staatuse üle, kuid lõpliku seisukoha- ni ei jõutud isegi sügiseks. Pakuti nii tumepunast kui ka laialehist neiuvai- pa. Segadust suurendas asjaolu, et piirkonnas kasvas taimi mõlemast lii- gist ja klorofüllitus raskendab määra- mist. Pealegi puudusid pildid ümbru- sest ja detailidest. Olles varem tuttav nii tumepuna- se kui ka laialehise neiuvaiba harva leiduva klorofüllitu vormiga, tekkis tunne, et siin on midagi teisiti, mil- Eestikeelne nimetus tuleneb väiksematest lehtedest kui tüüpalamliigil (Epipactis les tuleks kohapeal selgusele jõuda. helleborine subsp. orbicularis). Epiteet orbicularis tähendab tõlkes ringikujulist või Taimed leidis algul Ilme Parik, autorid ümarat, mis sobib iseloomustama lehtede kuju. Siiski võivad lehed olla mõnikord juhatas taimedeni Irena Kruusmaa, ovaalsemad või isegi ovaal-süstjad ning seepärast tuleks rohkem rõhutada lehte- kellele avaldame tänu. de väikest kasvu. Männiku, 26. juuli 2017 Esimest korda vaatlesime taimi

30 |270| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 16. juulil. Tekkis hulk kahtlusi. Lähiümbruses, mõnekümne meet- ri raadiuses, kasvasid ainult laiale- hised neiuvaibad, vähemalt sada- kond. Lähimad tumepunased neiu- vaibad olid üle paarisaja meet- ri kaugusel. Taimede kasvukohas männimetsas on liivmullad väga kuivad ja rohustu hõre. Pealegi on kasvukoht mõjutatud mitmesugu- sest inimtegevusest. See ei ole kuigi tüüpiline kasvukoht pigem mõõdu- kat niiskust armastavale laialehise- le neiuvaibale. Taimi kolmel korral põhjalikult uurides, pilte kõrvutades, nähtu üle arutledes ja eri infoallikaid kasutades kadusid kahtlused tasapisi ja arusaam populatsioonist koos imelike kloro- Levik Euroopas [1–3, 5, 6, 8, 10–14] füllitute isenditega leidis tervikliku lõpplahenduse: tegu on hoopis laia- lehise neiuvaiba alamliigiga orbicula­ ris, mida ei ole Eestist varem leitud. See seletas nii klorofüllitute taimede väliskuju iseärasusi, ebaharilikku kas- vukohta kui ka Eesti teiste laialehise neiuvaiba populatsioonidega võrrel- des varasemat õitseaega.

Levik Eestis. Pärast uue taksoni avas- tamist püüdsime sügise jooksul leida vastust küsimusele, kas tegu on ainsa leiukohaga Eestis. Vaadanud üle laia- lehisest neiuvaibast eelmistel aastatel tehtud pilte, selgus, et pigem mitte. Otsimiseks püstitasime selge kritee- riumi kasvupaiga kohta: männikud liivmuldadel. Teadaolevad leiukohad ja potentsiaalne levik Eestis Esimesed tõendid laiema levi- ku kohta tulid Ida-Virumaalt Kurtna maastikukaitsealalt, seejärel sast taimest koos- Võrtsjärve idakaldalt ja Pala kandist Taimed olid nii iseäralikud, et isegi nev populatsioon Tartumaalt ning Lohusalu-Laulasmaa mõni tuntud bioloog tõstatas mitusada kilo- piirkonnast Harjumaal. Fotosid sir- küsimuse, kas tegu on üldse meetrit seni teada vides ilmnes, et Põlvamaa laialehise orhideedega või näiteks seenlillega. olevatest kohta- neiuvaiba pikkusrekord kuulub hoo- dest lõuna pool. pis alamliigile orbicularis. Viimane Seegi kinnitab kinnitus lisandus sel talvel Hiiumaal vajadust uurida Kõpu poolsaarel tehtud pilte vaada- Levik Euroopas. Alamliigi pea- taksoni levikut senisest põhjaliku- tes. mine levila on Alpid [1]. Levikut malt [13]. Loomulikult tuleb levikut edaspi- Euroopas tuleb aga endiselt uurida, di täpsustada, kuid seniste teadmis- mille tõestuseks on taksoni esma- Taksonoomilised käsitlused läbi te põhjal võib väita, et tegemist on mainimine Leedust alles 2010. a [7], aegade [1]. Taime kirjeldas Karl Eestis küllaltki levinud orhideetakso- Krimmist 2012. a [12] ning nüüd (Carl) Richter 1887. aastal liigina niga – sobilikus kasvukohas on väga Eestist. Kesk-Itaaliast Rooma lähe- Epipactis orbicularis K.Richter. Autor tõenäoline teda leida. dalt leiti 2010. aastal kõigest kahek- polnud ilmselt uues liigis ja selle süs-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |271| 31 Eesti taimestik

nuseid vaadelda kompleksselt [1, 3, 4, 8, 9, 10].

1. Lehtede suurus, arv ja kuju on kõige tähtsam tunnus. Alamliik orbicularis: a) suuri lehti 3–5, lehe pikkus kuni 7 cm ja laius kuni 4 cm; b) ümar-ovaalsed kuni ovaal-süstjad, erinevad kuju poolest tunduvalt ülemistest varrelehtedest; c) lehed peamiselt varre keskosas, lehe pikkuse ja sõlmevahe pikkuse suhe ei ületa 2,5 x. Tüüpalamliik helleborine: a) suuri lehti keskmiselt 11 (kuni 40, vähemalt 6–7), lehe pikkus 8–14 cm ja laius 4–8 cm; b) elliptilised, ülemised väiksemad lehed sarnanevad kuju poolest üle- miste varrelehtedega; c) lehed jagunevad ühtlasemalt varre ulatuses, lehe pikkuse ja sõlmeva- he pikkuse suhe ületab 2,5 x.

2. Kasvukoht Alamliik orbicularis: a) kuivad liivikud, nõmme- ja palumetsad (sageli koos tumepunase neiuvaiba- ga); b) alati seotud män- didega; c) võimalikult vähene rohustu, rohuvabad kohad või samblike ja pohlaga kaetud alusmets; Iseäralikud klorofüllitud neiuvaibad. Männiku, d) neutraalsed kuni 17. juuli 2017 happelised mullad; e) eelistab päikesele avatud kohti. temaatilises järgus kuigi kindel, sest Praegu Tüüpalamliik hellebori- mõni aasta hiljem, 1890, hindas ta käsitletak- ne: enda kirjeldatud liigi laialehise neiu- se seda takso- a) parasniisked leht- ja segametsad, vaiba alamtaksoniks, täpsustamata nit olenevalt koolkonnast kas liigi- puisniidud, pargid, metsaservad, taksoni järku: Epipactis latifolia c) na (E. distans) [8, 14], alamliigina harvem kuivad kasvukohad; orbicularis K.Richter. [9, 15] või varieteedina [3, 4]. Kew’ b) harvem võib kasvada koos män- 1996. aastal on seda taime kirjel- botaanikaaia andmebaasi WCSP didega; datud ka laialehise neiuvaiba alamlii- järgi on taksonoomiline määratlus c) rohustu tihti kõrgem, aga võib olla gina Epipactis helleborine subsp. dis­ alamliik. ka madalam; tans (Arv.-Touv.) R.Engel & Quentin d) väga mitmekesised, ka lubjarikka- ning 1997. aastal Epipactis hellebo­ Väikeselehise neiuvaiba ja laialehi- mad mullad; rine subsp. orbicularis (K.Richter) se neiuvaiba põhilised eristustun- e) väga mitmesugune, täisvarjus kuni E.Klein. nused. Määramisel tuleb kõiki tun- päikesele avatud.

32 |272| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Väikeselehise neiuvaiba põhitunnuseid: tihti kasvab kogumikena, ümarad väiksed lehed ja suhteliselt jäik taim jämedama varrega. Männiku, 26. juuli 2017

3. Õitseaeg 7. Gliwa, Bernd; Stukonis, Vaclovas 2010. Mõnedes allikates on toodud esile Epipactis distans in Litauen. – Journal Alamliik orbicularis õitseb umbes ka väikeselehise neiuvaiba õite kah- Europäischer Orchideen 42 (1): 111–126. kaks nädalat varem kui tüüpalamliik vatum või heledam rohekas toon 8. Griebl, Norbert 2013. Die Orchideen helleborine, kattub ajaliselt tumepu- ning valge või hele huul [1]. Eestis Österreichs. Freya: 130–133. 9. Klein, Erich 1997. Epipactis helleborine nase neiuvaiba õitseajaga. kasvavate laialehiste neiuvaipade (L.) Crantz subsp. orbicularis (Richter) õite vaatluste põhjal Klein comb. nova, eine xerophile Unterart varieerub värvus suu- (Orchidaceae-Neottieae). Phyton; annales rei botanicae 37 (1): 71–83. Uutest väikeselehise neiuvaiba resti ja seetõttu ei saa 10. Kreutz, Karel C. A. J; Fateryga, Alexander V. seda kindla tunnuse- 2012. Two taxa of the genus Epipactis Zinn leidudest palutakse teada na käsitleda. (Orchidaceae) new for the flora of Ukraine. – anda autoritele, Eesti Looduse Uutest väikesele- Ukrayins’ky Botanichny Zhurnal 69: 713–716. 11. Lindig, Christel; Lindig, Dietram 2012. toimetusele või sisestada vaatlused hise neiuvaiba leidu- Nachweis von Epipactis helleborine loodusvaatluste andmebaasi (LVA). dest palutakse teada subsp. orbicularis in der Region Kalabrien anda autoritele, Eesti (Süditalien). – Journal Europäischer Looduse toimetusele Orchideen 44 (2): 337–348. 12. Orquideas Ibericas – Epipactis distans. – või sisestada vaatlused www.orquideasibericas.info/especie/epi- 4. Taime üldine kuju loodusvaatluste andmebaasi (LVA). pactisdistans [14.02.2018]. Alamliik orbicularis: 13. Rempicci, Massimiliano et al. 2015. Epipactis 1. AHO-Bayern Epipactis distans. – www. helleborine (L.) Crantz subsp. orbicularis a) taimed on sirged ja üsna jäigad; aho-bayern.de/epipactis/ep_dist.html (K.Richt.) E. Klein, a new orchid for the b) vars tundub kogu taimega võrrel- [14.02.2018]. flora of Latium (Central Italy). – Journal des jäme; 2. Antonopoulos, Zissis; Tsiftsis, Spyros 2017. Europäischer Orchideen 47 (1): 71–76. c) sageli moodustab suuri kogumik- ATLAS of the Greek Orchids 1: 62–63. 14. Wartmann, Beat A. 2006. Die Orchideen 3. Bournérias, Marcel; Prat, Didier 2006. der Schweiz. Sternenvogel: 110–111. ke; Les orchidées de France, Belgique et 15. World Checklist of Selected Plant Families d) alumised õie kandelehed ulatuvad Luxembourg. Biotope Eds.: 433, 435. (WCSP). – wcsp.science.kew.org/namede- õisikust märgatavalt välja. 4. Delforge, Pierre 2016. Guide des orchidées tail.do?name_id=70202 [14.02.2018]. d’Europe, d’Afrique du Nord et du Proche- Tüüpalamliik helleborine: Orient. Delachaux & Niestle: 50, 59. Rainar Kurbel (1974) on tegelnud üle a) taimed mitmesuguse kujuga; 5. Djordjević, Vladan et al. 2016. Three Taxa 20 aasta looduslike orhideedega; MTÜ b) vars on tavalise jämedusega; of Epipactis (Orchidaceae-Epidendroideae) Käoraamat liige. c) suuri kogumikke moodustab New for the Flora of Serbia. Phyton, annales rei botanicae 56 (1):77–89. Toomas Hirse (1979) on bioloog ja loo- harva; 6. Epipactis helleborine subsp. orbicularis. duskaitsja, paarkümmend aastat tegel- d) alumised õie kandelehed võivad Tallknipprot. – artfakta.artdatabanken.se/ nud looduslike orhideedega; MTÜ ulatuda õisikust välja. taxon/6031492 [14.02.2018]. Käoraamat liige.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |273| 33 Aasta seen Foto: Indrek Sell Foto:

Tuletael on Eestis tavalisemaid puuseeni, tema hallika värvusega kabjakujulisi viljakehi võib leida peamiselt kaskedelt

malik leida aasta ringi, mitte üksnes tavapärasel seenehooajal. Viljakehad võivad puutüvede küljes elada aas- taid, kasvatades tavaliselt igal aas- Tuletael, tal endale juurde ühe torukestekihi. Lõigatud või pooleks murtud tule- oluline seen looduses ja kultuuris taela viljakehal saab loendada toru- kihtide arvu, niiviisi selgub viljakeha Indrek Sell, Kadri Runnel selle perekonna ainus liik [2, 3]. vanus. Tuletaelaga väliselt sarnaste Tuletael põhjustab puidu valgemäda- puuseente hulka kuuluvad jänesvaa- õni aasta tagasi otsusta- nikku, mädandades kõiki puidu kom- bik (Ganoderma applanatum) ja tule- sid Eesti looduseuurijate ponente: tselluloosi, hemitselluloo- taeliku ehk ebatuletaela rühma lii- seltsi mükoloogiaühingu si ja ligniini. Selle tulemusena lagu- gid (Phellinus igniarius s.l.). Erinevalt Mliikmed hakata valima aasta seent. neb puit valgeteks kiulisteks ribadeks. jänesvaabikust ja tuletaelikutest on Esimest korda valiti selle tiitli kand- tuletaela viljakehade läbilõikes näha jaks kukeseen – rahva seas tuntud Kuidas tuletael välja näeb? Tuletaela poolkerajas-munajas südamikuosa. maitsva söögiseenena. Tänavusel aas- viljakeha on suur, kabjakujuline ja Eestist on teada üksainus tuletae- tal langes valik tuletaelale. Ehkki see üsna kõva, mistõttu see isegi ei kutsu la perekonda kuuluv liik, kuid Kesk- seen pole söödav, on ta siiski tähtis sööma. Seene viljakeha pealispinda ja Lõuna- Euroopa pöökidelt on hil- nii looduses kui ka pärandkultuuris. katab hallika värvusega koorik. jaaegu eristatud veel teinegi liik [5]. Kui tugevat viljakeha lõigata või Peale selle leidub üks tuletaela pere- Tuletael on puuseen. Nagu teised- murda pooleks, märkame kooriku all konda kuuluv liik Põhja- ja Lõuna- ki seened koosneb tuletael (Fomes tihedat vatjat kudet, mida nimeta- Ameerikas: selle troopilise levikuga fomentarius) viljakehast ja palja sil- takse seenelihaks. Selle all paikneb liigi ladinakeelne nimetus on Fomes maga nähtamatust seeneniidistikust helepruun või valkjas torukestekiht. fasciatus; siinsest tuletaelast eristavad ehk mütseelist. Erinevalt kukeseen- Sealtkaudu väljuvad viljakehast eosed, teda veidi väiksemad eosed, mis on test ei teki tuletaela viljakehad mitte mille abil seen levib. Torukesed on nähtavad ainult mikroskoobi all [1]. maapinnal, vaid puutüve küljes. ümara otsaga, ühele millimeetrile Tuletael kuulub torikuliste (Poly­ mahub neid tavaliselt kolm-neli. Kus tuletael kasvab? Tuletael on poraceae) sugukonna taela (Fomes) Tuletaela viljakehad on mitmeaas- üks Eesti arvukamaid puuseeni. perekonda; Eestis ja Soomes on ta tased. See tähendab, et neid on või- Peremeespuudeks on meil enamasti

34 |274| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kased, samuti lepad, harvemini haab, vaher, tamm, pärn, aga erandina ka tei- sed lehtpuuliigid. Seen kasvab nii püs- tistel surnud tüvedel (tüügastel), lama-

puudel kui ka kändudel. Eluspuudel Joonistused: Jane Oja tuleb tuletaela ette harva [4].

Millest on lähtunud tuletaela nime- tus? Nimetus peegeldab tuletae- la kuulsusrikast minevikku. Nimelt pruugiti seda seent veel eelmise sajandi hakul laialdaselt tule läitmi- seks. Kuni ajani, mil leiutati tikud, olid tuletaela ja tuletaeliku (◊) viljake- had kohati niivõrd hinnatud kauba­ artikkel, et andsid mõningates taela- ◊ Tuletaela (vasakpoolne) ja temaga sarnase tuletaeliku (parempoolne) viljakeha rohketes piirkondades põhiosa elani- ke sissetulekust. Et tuletaela sel otstarbel kasutada, tõttu jõuavad puitu talletunud toit- pole siinse artikli autoritel veel õnnes- eemaldati seene viljakehalt kõva pea- ained tagasi metsamulda. Nii aita- tunud näha. Tegemist on Eestis väga liskoorik, samuti alumine torukes- vad puidulagundajad kaasa mulla- haruldase liigiga – entomoloog Olavi tekiht. Ülejäänud viljakeha keedeti tekkele. Kurina andmeil on teada vaid kuus- leeliselises vedelikus, enamasti puu- Ühtaegu on tuletael, samuti tei- seitse leidu –, sestap on seda ilmselt tuhaga segatud vees. Pehmeks keede- sed puitu lagundavad seened, tähtis niisama raske avastada kui jaaniööl tud viljakeha tambiti lapikuks, seejä- lüli metsa toiduvõrgustikus: lagun- sõnajalaõit. Aga võiks ju proovida! rel kuivatati. Nõnda saadi vilditaoline datud puit tekitab toitumisvõimalusi materjal, mis süttis kergesti ja hakkas paljudele nn jääkpuidulagundajatele. Üleskutse. Ootame terastelt loo- hõõguma, kui tulerauda ja ränikivi Need on näiteks kottseened, mitut dusetundjatelt ülestähendusi tule- kokku lüües olid tekkinud sädemed. liiki lehikseened, pärmi- ja müko- taela haruldasemate elupaikade Taela kanti kaasas erilises karbis riisaseened, peale selle selgrootud kohta, sealhulgas teateid viljakeha- või märsis, milles oli ka tuleraud. loomad, kes tarbivad elutegevuseks de kohta teistel lehtpuuliikidel peale Sellise tarvitusviisi ajaloolist tähtsust nii kõdunevat puitmaterjali kui ka kase. Kõik asjaomased vaatlused on ilmestab asjaolu, et üks tuletaela vil- kõdunemises osalevaid baktereid ja teretulnud elurikkuse andmebaasi jakeha tükke sisaldav märss on leitud seeni. veebiaadressil elurikkus.ut.ee. Euroopa vanima muumia, 5000 aasta Seene mütseelist, viljakehadest ja vanuse Ötzi jäämehe juurest. eostest toituvad mitmesugused mar- 1. Gilbertson, Robert Lee; Ryvarden, Leif 1986. North American Polypores. 1. Aegade vältel on tuletaela kuulsusel dikalised ja kahetiivalised, kes oma- Abortiporus-Lindtneria. Fungiflora, Oslo. olnud muidki tahke. Peale tulehakatu- korda on neile kohastunud kiskjate ja 2. Niemelä, Tuomo 2008. Torikseened se oli viljakehadest saadud vilditaoli- parasiitide toiduallikas. Metsa öko- Soomes ja Eestis. Eesti Loodusfoto, Tartu. sel toormaterjalil piirkonniti ka teine süsteem on ju omavahel tihedalt läbi 3. Niemelä, Tuomo 2016. Suomen käävät – the Polypores of Finland. – Norrlinia otstarve: sellest sai valmistada rõivaid. põimunud ja kätkeb keerulisi suhteid. 31: 1–430. Tuntud on näiteks Balkani maadest Puidulagundajana on tuletaelal selles 4. Parmasto, Erast 2004. Eesti seente levikuat- pärinevad taelavildist mütsid. tähtis roll. las. 3. Torikseened. EPMÜ Zooloogia ja Kuna seda laadi vilt imas niiskust, botaanika instituut, Tartu. Jaaniööl helendavat tuletaela otsi- 5. Pristas, Peter et al. 2013. Genetic varia- rakendati seda väiksemate operat- bility in Fomes fomentarius reconfirmed sioonide järel, et peatada verejook- ma! Üks tuletaelaga seotud väike by translation elongation factor 1-α and su. Rahvameditsiini tasub tunnusta- metsaelanik, seenesääsk Keroplatus 25S LSU rRNA sequences. – Biologia 68: 816–820. da: tänapäevaste uuringute järgi on tipuloides, väärib eraldi tähelepanu. tuletaela viljakehadel peale imamis- Nimelt on sellel haruldasel, nii väli- Indrek Sell (1983) on mükoloog ja võime ka põletikuvastane toime, sest muse kui ka sumina poolest herila- metsa­bioloog, töötab mittetulundus- neis leidub polüporeenhapet (polypo­ se moodi kahetiivalisel nõrgalt lumi- ühingus Puuseen. Kaitsnud mükoloogia valdkonnas doktoritöö. renic acid). nestseerivad vastsed. Nad toituvad tuletaela eostest ja elavad kolooniate- Kadri Runnel (1981) on mükoloog ja loo- Puidulagundajana on tuletae- na seene viljakeha all, eoste püüdmi- duskaitsebioloog, töötab Tartu ülikoolis. lal tähtis koht metsa aineringes. seks kootud võrgus. Säärast suveöös Kaitsnud doktoritöö botaanika ja müko- Puitu lagundavate seente tegevuse helendavate sääsevastsetega tuletaela loogia vallas.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |275| 35 Sada rida Eesti loodusest Maa – meie õde või vaid ressurss?

36 |276| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri saime. Müümine on vahel nagu põletamine. Halg põleb tuhaks, tuhast halgu ei saa. Osa rahast on samamoodi tuhk. Ja mul on kahtlus, Foto: erakogu Foto: et see osa on minu eluajal kasvanud. Raha on rohkem, aga tuhka on ka rohkem. Ja seda, mis pöördumatult kaob, on aina rohkem. Masendavad uudised elevantide, ninasar- Jaan Kaplinski vikute, gepardite ja tiigrite hävitamisest, sala- küttide võimutsemisest Aafrikas. Ja omaenda ulle meeldib rääkida pigem loo- kurb kogemus sellest, kuidas iga aastaga on mu dusest kui keskkonnast: keskkond kodukandis vähem linnuliike, vähem kimalasi, tähendab midagi, mis on meie, ini- liblikaid. Lapsepõlves Eoste külas pesitses ruk- Mmeste ümber. Meie oleme keskpunkt, meie kirääk lausa õuetara taga, kimalasepesi oli igal ümber – keskkond. Aga keskpunkti loodu- sammul. Kuuekümnendatel aastatel pesitse- sel ei ole. Siin ongi vist üks suur erine- sid Ähijärve ääres mändide õõnsuses siniraad. vus nende vahel, kes tunnevad nagu mina, Neid Eestis enam pole. ja nende vahel, kellele loodus on inimese Tahes või tahtmata on nemadki vaheta- keskkond, tegevusväli, ressurss või kuis veel. tud raha vastu, neist on saanud intensiivse Mulle oli väga suur rõõm teada saada, et maa- ja metsakasutuse ohvrid. Seda, mida saab minu moodi mõtlejate hulka kuulub enam- raha eest, on muidugi nüüd palju rohkem kui vähem ka paavst Franciscus. Oma entsüklikas mu lapsepõlves. Autosid, arvuteid, telekaid, „Laudato si“ („Ole kiidetud!“) kirjutab ta, tsi- šampoonimarke, veinisorte. Vähem on metsa teerides Püha Assisi Franciscust, kes nimetas teede ääres, lilli niitudel, põllulilledest on jää- Maad oma õeks: nud vaid sõna. Õuemurudes, mis vahel muru- „Nüüd aga hüüab see õde meie poole kõige traktorite väel laiuvad lausa hektaritel, pole kurja pärast, mis me oleme talle teinud, kasu- lilli, liblikaid, kimalasi. tades vastutustundetult ja kuritarvitades ande, Mis on sellises uues ilmas teha inimesel, mida Jumal on lasknud talle osaks saada. Me kes tunneb ja mõtleb nagu mina? Või paavst oleme hakanud pidama endid tema isandateks Franciscus. Või see vene naine, kes palus ja käskijateks, kellel on õigus teda oma tahtmist andeks metsa ja maa käest. Või Püha Assisi mööda rüüstata. Meie patust haavatud südame- Franciscus, kellele kõik elav oli nagu ta oma tes peituv vägivald väljendub ka haiguse kaudu, pere. Paavst kirjutab: mida põevad maapind, õhk ja kõik eluvormid.“ „Seepärast palus Franciscus, et osa kloostri- Samamoodi mõtlejaid ja tundjaid on olnud aiast jääks alati puutumata, nõnda et metsikud mitmel maal ja ajal. Rahvaluulearhiivis sattusin lilled ja rohud saaksid seal kasvada ning need, lugema talumehest, kes käis pool päeva metsas kes neid näevad, võiksid tõsta oma vaimu tarbepuud otsimas. Viimaks tuli ta koju, käes Jumala, kogu selle ilu Looja poole. Maailm ainult kirves: kahju oli midagi metsast võtta. pole mitte probleem, mida lahendada, vaid Minu viimase aja ilusamaid luule-elamusi oli rõõmurikas müsteerium, mida rõõmu ja ülis- Põhja-Venemaalt üles kirjutatud patukahet- tusega vaadelda.“ suslaul, kus naine palub andeks päikeselt, tuu- Paavstil on õigus. Probleeme võib lahenda- lelt, mägedelt, metsalt ja maalt, keda ta on jal- da mõistusega, kuid mõistus ei aita meil leida gadega tallanud ja adraga piinanud: oma kohta elus, maailmas, looduses. Selleks on vaja ka armastust. Armastuseta on mõistus- Märg maakene, toitja maa­ema, ki tühi ja abitu. Miski peab olema püha. Seda, anna patusele andeks! mis on püha, ütleb armastus. Kord, teadmata, et kordan Assisi pühameest, See, muistse ja nüüdse Franciscuse öeldu, kirjutasin üleskutse kõigile maaomanikele: jätke nagu Põhja-Vene naise lauldu kuulub otsekui kasvõi lapike oma maast, aiast, põlluveerest, mingisse kadunud maailma. Vaated, tunded, metsaveerest puutumata, et sääl saaks kasvada millel nagu poleks kohta meie aja maailmas, kus see, mis loodus ise sinna kasvama paneb. valitsev ideoloogia peab inimese eesmärgiks Jaan Kaplinski (1941) on kirjanik ja filosoof, huvi- vahetada rahaks kõike, niipalju kui võimalik. tub inimese ja looduse vahelistest suhetest; tun- Aga kas mõeldakse, et vastupidine vahe- nustatud paljude auhindadega, sh Euroopa kir- tamine ei ole alati, isegi enamasti võimalik? jandusauhinnaga (2016); pälvinud Riigivapi IV ja EESTI VABARIIK II klassi teenetemärgi. Foto: Ingmar Muusikus Foto: Raha eest ei saa tagasi metsa, mille eest raha

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |277| 37 Üks Eesti paigake Fotod: Esta Metsik Fotod:

Kooraste külavanem Urmas Kivirand (paremal) ja Peeter Raudsepp Linajärve kaldal vanametsa kaitsmise võimalusi arutamas Kooraste mets: vanade puude kaitsel

ikk tasane trummeldus, justkui Raieoht Linajärve ja Kõverjärve ühtse müürina langetustraktorile ette kauge konevalang. See pole seal vahel. Matkajad teavad seda kanti seisma. kandis roheliseks kindraliks Truuta ürgorus asuva Eesti lülirik- Kahe järve vahelisel mäekühmul Phüütud metsavend Haljand Kooviku kama, 20 veesilmaga aheljärvistu kasvavad põlised võimsad kuused viimne lahing, vaid laanerähn toksib järgi. Kõige kaunimaks peab Peeter ja pedakad, mõned neist on lan- kuivava kuusehiiglase koort. Kevad Raudsepp ise aga Koorastest kirdes- genud mustikapuhmaste vahele. Kooraste metsades, Vana-Võrumaa se jäävat, vanametsaga kaetud Lina- Armastatud puhke- ja seenekorja- loodenurgas aastal 2018. ja Kõverjärve maastikku. Neid järvi mise paigad. Ka kaitsealuste liikide, „Nendest metsadest, mida lap- ümbritseva tosina hektari suuruse ja laane- ehk kolmvarvas-rähni ja kar- sepõlvest mäletan, pole enam suurt pooleteise sajandi vanuse okasmet- vasjalg-kaku elupaigad – teab Peeter midagi järele jäänud,“ ütleb aga Järve sa kaitseks on kohalik rahvas valmis Raudsepp. RMK kavad näevad seal- talu noorperemees, Eesti ornito- setes eraldistes ette loogiaühingu nõukogu liige Peeter lageraie. Raudsepp. Ja lisab, et viimaste aasta- Nendest metsadest, mida Külast on ajapik- te raied on põhjus, miks tal on veidi lapsepõlvest mäletan, pole enam ku kadunud kool, vastumeelnegi kodukandi looduses suurt midagi järele jäänud. postkontor, kaup- ringi käia. lus ja raamatuko-

38 |278| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri RMK on oranži värviga tähistanud vana ristipuu Kõverjärve ääres gu, ometi pole inimesed Koorastest päriselt lahkunud, märgib Peeter Raudsepp. „Ka on siia suvekodud rajanud arstid, teadlased, ettevõtjad. Tekkinud on kõrgete väärtushinnan- gutega kogukond.“ Tänavu veebruari alguses saa- tis Kooraste külaselts keskkonna- ministrile ja RMK-le kirja, milles palub raieid planeerides „üles näida- ta paindlikumat mõtteviisi kui senine maksimaalse kasumlikkuse ja lage- Ornitoloogi tähelepanelik silm leiab kuivavalt tüvelt kaitsealuse laanerähni noka- raiete printsiip“. löögijälgi RMK vastukiri veebruari lõpust algab lausega „Kooraste piirkon- na riigimetsa eripäraks on küpsete Runneli hinnangul tuleks kahtlema- tagantjärele mõjutab vee-elustikku. metsade suur osakaal ja kuhjumi- ta kõne alla teistegi sealsete eraldiste Alles hiljuti ilmus teadlastel asjako- ne“ ja lubab järvede ümber jäeta- arvelevõtmine VEP-ina – ja RMK on hane uurimus ajakirjas Vegetation va puhverala laiuse määrata „koha- võtnud endale kohustuse vääriselu- History and Archaeobotany [1]. pealseid olusid arvestades“. Kirja paiku kaitsta. „Mida suurem on ühtne „Ümbritseva metsa mahalaskmisel viimase lause järgi ootab RMK küla- vanametsatükk, seda väärtuslikum. muutuks Kõver- ja Linajärve olukord rahvalt „paremat arusaama ja suure- Imelik, et neil metsadel nii kaua sel- raudselt,“ selgitab maaülikooli limno- mat mõistmist metsade majandami- listena on lastud püsti olla – aga loo- loogiakeskuse professor Ingmar Ott. se teemal“. dame, et nii jääb!“ „Raie keeraks mulla segamini ja sajud Erakordselt rohelise veega Lina­ uhaks selle järve. Ka meie eksperi- Väärtuslik puit või väärtuslik elu- järves (suurus 3,3 ha, sügavus 12 ment oleks siis tuksis.“ paik? „Mida tähendab, et tahame meetrit) paljunevad suvel hulgaliselt 1. Liiv, Merlin et al. 2017. Drastic changes metsi väärindada?“ küsib Peeter vetikad. Järvele on pannud pitseri in lake ecosystem development as a con- Raudsepp Kõverjärve kaldal puuhiig- omaaegne linaleotus (see lõppes seal sequence of flax retting: a multiproxy laste keskel seistes. „Kas see, mis me 1955). Sellisena on veekogust saa- palaeolimnological study of Lake Kooraste siin ümber näeme, polegi väärtus?“ nud aga ainulaadne uurimisobjekt Linajärv, Estonia. ‒ Veget. Hist. Archaeobot. ‒ doi.org/10.1007/s00334-017-0650-y. Üks Kõverjärve-äärne metsatükike limnoloogidele, omalaadne reaal- on juba VEP ehk vääriselupaik. Tartu ajas kulgev eksperiment, saamaks Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja ülikooli looduskaitsebioloogi Kadri teada, kuidas kunagine inimtegevus kirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |279| 39 Poster

40 |280| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mõned hommikud on erilised

augel pole aeg, kui mu ära- tuskell heliseb enne kukke ja koitu. Varajane tõusmine tasubK ennast kuhjaga ära, sest loodu- ses on, mida hingega kogeda ja foto- silmaga jäädvustada. Koos esimes- te päikesekiirtega läheb elu liikvele. Aprillis on tagasi sookured, meie esi- vanemate hingelinnud. Talvitusaladel leitud paarilisega hõivatakse endale sobiv territoorium. Pildil oleva sookurepaariga koh- tusin Saaremaa läänerannikul Kipi küla lähedal mullu hiliskevade hom- mikul kell 5.40. Vaimult ja fototehni- liselt olin valmistunud orhideid otsi- ma ja pildistama. Sookurgede hüüd aga tekitas huvi ning ajendas tera- selt ringi vaatama ja teerajalt kõrva- le astuma. Teades, kui pelglikud need linnud on, roomasin tasahilju kõrk- jates, püüdes samas kiirelt objektiivi vahetada. Varajane päike oli pildis- tamiseks liiga ere ja looduses oli veel sügise värve, ent vaatemäng oli ilus. Nii ei ole alati, aga mõned hommi- kud on erilised ja kui oled jäädvusta- nud hetke, mis endale rahulolu pakub ja mida teistelegi näidata soovid, on rõõm mitmekordne. Olen fotoaparaadiga looduses uitaja, süda hoiab metsa poole. Loodusmatkad ja fotograafia on minu elustiil töövabal ajal. Tõsisem pildistamishuvi sai alguse aastat viis tagasi soo- vist saada oma kodu seinale looduspilte. Mõtlesin, et miks osta – teen ise, kui mulle meeldib looduses viibida. Canon EOS 650D, objektiiv EF 300 mm F4. Foto: erakogu Foto:

Merja Roostalu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |281| 41 Intervjuu Kui soovime lämmastikuvoogu kontrolli all hoida, ei tohiks inimene märgalasid puutuda

Loodusgeograafi ja ökoloogi, taid, mil tuleb esile inimgeograafia uut, mille tõttu tuleb kohaneda. Aga TÜ professorit Ülo Manderit suund. Viimane on olnud eriti eelis- magistri- ja doktoriõppe tasandil on küsitlenud Katre Palo tatud, kui professor Rein Ahas vedas igasuguste protsesside, kaasaegsema- eest mobiilpositsioneerimise uurin- te uurimismeetodite, uue aparatuuri Oled üliõpilastele geograafiat õpe- guid. See teema on olnud hästi inno- ja kõige sellise lisandumine tavaline. tanud väga pikka aega. Kas geo- vaatiline ja maailmas väga levinud. Meilgi on päris tõsiseid laboreid, kus on graafiat õppima tulnud noored on Kahjuks on Rein nüüd manalamees enam-vähem maailma tipptaseme apa- aja jooksul muutunud? [vt järelehüüet Eesti Looduse märtsi- ratuur. Rääkimata sellest, et hästi palju Olen geograafiaeriala esmakursus- numbrist – toim]. on moodsaid vahendeid välitöödeks, lastele lugenud maateaduste aluseid Ent ka loodusgeograafia ei ole samuti hästi varustatud välitööjaamu. nüüdseks juba kolmkümmend aas- kuhugi kadunud. Võib öelda, et vii- tat. Mulle tundub, et varem oli sisse­ mase paari aasta jooksul on selle Näib, et teadlaste roll ühiskonnas astujate huvi teadmiste vastu suurem. suuna huviliste hulk hakanud taas on jõudnud samuti uude ajajär- Praegu on väga selge orienteeritus suurenema. ku. Teadlasi kaasatakse üha roh- töökohtadele: kas ja kuhu saab pärast kem ühiskondlikesse ülikooli lõpetamist tööle. debattidesse ja ooda- See asjaolu on väljendunud ka üli- Nii kõrghariduse kui ka teaduse takse aktiivset kaasa- õpilaste arvus, iseäranis on nende hulk rahastamine on meil Eestis üsna rääkimist. Kas sellega kahanenud loodusteaduslikel eriala- kehvas seisus. on lihtne kohaneda? del, sest töökohti selles vallas näha Aeg on tõesti huvitav. ei ole. Eriti on vähenenud magistri- Ent minu silmis on toi- õppesse tulevate noorte arv. Kahjuks Kuidas tänapäeva loengud välja näe- munud veel üks oluline paradigma- ei ole tööalane väljavaade helge ka vad? Ilmselt sellise usinusega kons- muutus: teaduse olulisus ülikooli- doktorantuuri läbinutele. Hoolimata pekteerida pole enam tarvis nagu des on hakanud kahanema ning üha hüüdlausest, et meil on teadmistepõ- paarkümmend aastat tagasi, kui rohkem rõhutatakse õppe tähtsust hine Eesti, loodusvaldkonna ülikooli- mina geograafiaõpinguid alustasin. ja seda, et teadus peab kohe andma õpinguid niipalju ei toetata. Nii kõrg- Peaaegu kõik õppematerjalid on täna- mingisuguse sisendi tootmisse. Need hariduse kui ka teaduse rahastamine päeval õppeinfosüsteemis, väga palju erialad, kus seda käegakatsutavat on meil Eestis üsna kehvas seisus. kasutatakse Moodle’i keskkonda. Ka sisendit ei ole, on väga suurtes ras- Aga üliõpilased on kogu aeg olnud eksamite tegemine ning praktikumid kustes, sest kahjuks ei paku sellised väga erinevad. Igal aastal on hästi käivad enamjaolt digitaalselt arvuti- fundamentaaluuringud enam rahas- innukaid õppureid ja ka teistsuguseid, klassis. Geoinformaatika erialal on tajatele piisavat huvi. kes õpingutest omal moel läbi purje- mõistagi kõik õppetegevus arvuti­ Sellises seisus on ka ökoloogia. tavad. Paljudest sellistest saavad küll põhine. Terves Euroopas on keskkonna- ja tihtipeale hiljem asjalikud geograa- Mina ikkagi lasen natuke vana- loodusliku mitmekesisuse uuringuid fid. Tuleb ju tõdeda, et kolmeaastane moeliselt: maateaduste aluste õppe- ühelt poolt vajalikuks peetud ja nende haridus ei anna veel põhjalikke tead- ainet annan esmakursuslastele loen- olulisust järjest sagedamini rõhuta- misi. Tänapäeva maailmas peab kogu gu vormis ja kuvan slaide seinale. tud, aga teiselt poolt on tunda, kui- aeg juurde õppima. Nii on tegelikult See on tõesti pisut teistsugune stiil. das tegelikkuses neid ei tähtsustata. ka minuga: kogu aeg on vaja ennast Imekombel käib üliõpilasi ikkagi Sellist suundumust näeme ka Eestis: täiendada. loengus ka, umbes pooled. väga selgelt on võetud suund toot- misele ja ettevõtlusele. Nõnda tuleb Missugune on olukord erialasuun- Õppejõud ja teadlased on sunnitud teadlastel tihtipeale kohaneda, sest dade eelistustega: kas praegus- paljude uuendustega kaasa mine- teaduse rahastuses ju selgelt eelista- ajal tuleb loodusgeograafiahuvilisi ma ja nagu sa ütlesid: kogu aeg takse seda kriteeriumi. vähem kui geoinformaatikuid või tuleb juurde õppida. Mis puutub ühiskondlikesse debatti- regionaalplaneerijaid? Õppima peab tõesti kogu aeg, eriti desse, siis tuleb teada, et teadlased ega See on samuti olnud aastati muutlik: kiiresti arenevates teadusharudes. ka tippteadusartiklid ei ütle mitte kuna- on aegu, mil geoinformaatikahuvili- Loodusgeograafia ei ole päris selline gi, et asi on nii ja ainult nii. See võib olla si on õppurite hulgas rohkem, ja aas- ala, kus peaaegu iga päev on midagi nii, aga mingi teine uuring võib seda jäl-

42 |282| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ülo Mander on sündinud 11. jaa- nuaril 1954 Tartus. Aastal 1972 lõpetas A. H. Tammsaare Tartu Sepp Edgar Foto: 1. keskkooli kuldmedaliga (praegu- ne Treffneri gümnaasium). 1977. a lõpetas cum laude Tartu ülikooli loodusgeograafina ning 1983. a kaitses TÜ-s bioloogiakandidaadi väitekirja ökoloogia vallas. 1992 valiti Tartu ülikooli professoriks. Loodusgeograaf, keskkonnateh- noloog ja ökoloog, uurinud tehis­ märgalade kasulikkust heitvee puhastamisel, erisuguste maasti- kega, sh põllumajandusmaastike- ga seotud aineringeid ja kliima- muutuste mõju aineringetele. Saanud kaks Eesti vabariigi tea- duspreemiat: 2001. aastal uurimis- rühma juhina põllumajandustea- duste valdkonnas ja 2012. aastal bio-geoteadustes koos Kalle Kirsimäega. 2011 pälvis Eesti teaduste akadeemia Karl Ernst von Baeri medali, 2009 tunnustati Eesti vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. 2015. aastal valiti Euroopa Akadeemia liikmeks. Mitme rahvusvahelise teadusaja- kirja toimetaja ja toimetuskollee- giumi liige. Aastatel 1991–2002 Tartu ülikooli nõukogu liige, 1993. a peale kuulunud rahvusva- helise ökotehnoloogia assotsiat- siooni (IEES) juhatusse, 1996. aas- tast Euroopa looduskaitsekeskuse ECNC teadusnõukogu liige. Töötab Tartu ülikoolis loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professorina. Abielus, kaks poega.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS 43 Intervjuu

legi kallutada. Selline asjaolu paljudele puhverdavat võimet üldse on. Sellel ei meeldi. Teadlaselt oodatakse vastust, viie meetri laiusel ribal põldu hari- kas lugu on must või valge, ning vahe- da ei ole lubatud. Sageli kasutatakse

pealsed arvamused ei loe. Kui teadlane seda ala lihtsalt traktorite sõiduteena. Sepp Edgar Foto: asub selgitama, mis tingimustes on ta Olen oma uuringutes rõhutanud, et tulemusteni jõudnud, siis kaotab vas- puhvertsooni on vaja seal, kus sel on tasleer tihti kannatuse ega suvatse edasi mõtet ja toimet. kuulata. Siin ongi põhimõtteline eri- Enamasti kujuneb puhvertsoon nevus teadustulemuste ja rakenduslike märgalaks, kus vesi kauem seisab ja uuringute vahel. saab toimuda denitrifikatsioon, läm- Paraku on peaaegu igas teadus- mastiku eemaldumine, fosforiühen- valdkonnas eri arvamustel olevaid dite sidumine. Paraku iga puhver saab pooli. Näiteks võtame metsanduse, ka täis. Nõnda on õige nendelt aladelt kus on arutelud väga tulised olnud. aeg-ajalt mets maha võtta, jättes kas- Asjalikke inimesi on mõlemal pool, vama noored puud, mis seovad toit- aga kuidagi ei suudeta kokku lep- aineid mullast agaramalt. Niisiis, kui pida, mis on tõde. Kas läheme seda soovime puhvertsooni hoida töökor- teed, kus soovitakse näha intensiiv- ras ja tasakaalus, tuleb selle eest aeg- kasutusega nii-öelda puupõldusid ajalt hoolt kanda. See asjaolu kehtib ehk metsasid, mida väga intensiivselt ka nende tehismärgalade kohta, mis majandatakse, ning neile vastukaaluks on rajatud heitvee puhastuseks. jääb väike osa metsadest ülikaitstud staatusesse? Nõnda tekib paratama- Oled olnud seotud tehismärgala- tult polariseeritud maastik: osa metsi de uuringutega: olid mitu aastat on ülimalt kaitstud, ja ülejäänud on Prantsusmaal ja aitasid võidelda intensiivselt majandatavad metsad. sealse põllumajandusreostusega. Maastikuökoloogiliselt ei ole see sobi- Mida täpsemalt tehti? lik lahendus. Vaja on ka vahepealseid Töötasin neli aastat Prantsusmaal, astmeid: sekundaarse suktsessiooniga kus oli siht uurida, kuidas vähendada alasid, kus on noort metsa ja võsastik- põllumajandusest lähtuvat nitraatide ku, rohumaa- ja märgalalaike ning eri- ja pestitsiidide hulka. Nende ühendi- suguse liigilise kooslusega metsaosi. te ja ainete hulk on seal suur, sest tegu on selle poolest üsna tõhusad abi­ Õnneks on Eestis need kõik veel ole- on väga intensiivse põllumajanduse- vahendid. mas. Oleks väga kurb, kui metsamaas- ga piirkonnaga. Prantslased püüavad tik meil polariseeruks. erisuguste vahendite ja lahendustega Mitu tehismärgala on Eestisse raja- Väga sarnane on tegelikult olu- kahandada toitainete kannet vette. tud? kord põllumajanduses. Meil on inten- Näiteks viljavaheldus on üks tõhus Täpset vastust ei teagi, sest olmereo- siivselt majandatavad põllud, kuhu moodus. Vaheaastatel kasvatatakse vee puhastamiseks on neid süsteeme viiakse üsna suur kogus väetisi. Jälle neid kultuure, mis seovad rohkelt rajatud mitmele poole. Need on teh- näeme, et veekogudesse jõuab põl- lämmastikku. tud kohalike omavalitsuste eestvõttel. lumajandusaladelt rohkem toitaineid Võrreldes Eesti praeguse olukor- Hinnanguliselt võib Eestis olla vast kui vahepealsel nõukogude aja järgsel raga on seal nitraadireostus kümme poolsada tehismärgala. Nii et pigem üleminekuperioodil. korda suurem. Pariisi ümbruses on vähe. Euroopas on neid aga üle kahe- levinud karstunud pinnas, kus need kümne viie tuhande. Prantsusmaalgi Uurisid omal ajal põllumajandus- ühendid pääsevad otse põhjavette: on neid viie tuhande ringis. maastike puhvertsoone. Milline on olulist puhastumist pinnases toimu- Näitliku tehismärgala oleme raja- praegune olukord selles vallas: kas da ei saagi. Nõnda jõuab pariislaste nud Uhti kanti Porijõe lisakraavile, saadakse aru nende toimest, pee- kodudesse vesi, mis on algul olnud kus teeme uuringuid. Praegu on Uhti takse nende rajamist tähtsaks? väga nitraadirikas, aga seda on puhta tehismärgala stabiliseerimise faasis, Nagu paljude muudegi asjadega on veega lahjendatud. kuna on äsja rajatud. Nii et tõsiseid siin praegusajal kaldutud äärmuses- Meie püüdsime tehismärgala- tulemusi tuleb veel oodata. se. Üle Euroopa on põllumeestele de abil olukorra paranemisele kaasa Tehismärgalade rajamine käib väga kehtestatud kohustus jätta veekogu, aidata. Madalatel soistel aladel või rangete nõuete järgi. Ent hinna ja kraavi servast viie meetri ulatuses ka madalates veetaimestikuga tiiki- kvaliteedi vahekord, mida peetakse puhverala. Ükskõik, kas sellest kraa- des seotakse soodsates oludes pea- alati majanduslikult oluliseks, räägib vist vesi läbi voolab ja seal mingit aegu kogu lämmastik. Tehismärgalad sageli tehismärg­alade kasuks. Eriti

44 |284| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Professor Ülo Mander on kõrgelt hinnatud maastikuökoloog nii Eestis kui ka maailmas. Tema põhiline uuri- misvaldkond on seotud erisuguste maastike aineringetega. Mander oma töölaua taga Tartu ülikooli geograafia- osakonnas

oluline aspekt on soodest eralduv naerugaas. Praegune huvi on laias laastus suu- natud lämmastiku ja süsiniku aine- ringele eri ökosüsteemides, valdavalt soodes. Ka Prantsusmaal olles oli foo- kus sellel, kuidas lämmastik tehis- märgalades muundub ning missugus- te gaasiliste ühenditena see eraldub. Kas see eraldub kahjutu molekulaar-

se lämmastikuna (N2), mis on neut- raalne ja mida me sisse hingame, või tuleb see naerugaasina, mis on väga ohtlik kasvuhoonegaas ja millel on osoonikihti lõhkuv toime. Üks praegune suurprojekt on seo- tud eri maailma paigus asuvate soo- dega: uurime neid lämmastiku ja süsiniku tasakaalu aspektist. Siht on teada saada, kui palju eraldub kesk- konda kasvuhoonegaase. See projekt just maapiirkondades. neb, sest põllumajanduse hajureostus on saanud tuge ka teaduse tippkesku- Tohutu suurte tehaste või linna- on hakanud taas suurenema, eriti nit- se kolleegidelt. de juurde rajatavad tehismärgalad on raatide väljakanne. Kui põllumajan- Nende gaaside eraldumine oleneb väga kiiresti edenemas Hiinas. Seal dus muutub veelgi intensiivsemaks, kõige rohkem kuivendusest või ka võib näha sadu hektareid suuri tehis- peaks tehismärgalad pälvima suure- niiskusastmest. Põhiline paradigma, märgalasid. Näiteks Hiina pealinna mat poolehoidu. mida kõik teavad: ära puutu sood! Pekingi lõunapoolses osas rajatakse Näiteks Porijõe valgla on meil Kui inimene selle juba ära kuivendab, uut suurt tehismärgalade süsteemi, et olnud vaatluse all alates 1987. aas- siis süsihappegaasi ja naerugaasi voog puhastada sealset saastunud jõge ja tast. Nõukogudeaegse põllumajan- suureneb. rajada puhastatud vee baasil hiiglaslik duse kokkukukkumise järel vee puh- Kahes päris värskes teadusartik- veepark Pekingi uue linnaosa süda- tus sellel alal paranes, tegelikult para- lis, ilmunud märtsikuus ajakirjades mes. Selle plaani teostuseks on ette nes see igal pool. Ka Emajõega on Nature Communications ja Scientific nähtud miljard eurot. nii olnud: peale lämmastikusisalduse Reports, olemegi kolleegidega uuri- on ka fosfori kontsent- nud naerugaasi lendumist mõjutavaid ratsioonid jõevees olu- keskkonnategureid maailma soodes. Põhiline paradigma, mida kõik liselt vähenenud. Peale Ajakirjas Scientific Reports avaldatud teavad: ära puutu sood! väetiste hulga vähene- artiklis on esile toodud lämmastiku mise on sellele aidanud aineringe mikrobioloogilised aspek- kaasa muud meetmed, tid. Oleme teinud lämmastiku aine- Aga kas üldjoontes Eestis tehis- kasvõi see, et pesuvahendites on fos- ringe geneetilise analüüsi: millised märgalasid soositakse? foriühendite kasutus ära keelatud. Ka mulla mikroorganismid ja kui palju Ei ütleks, et soositakse. Kuigi ühe puhastusseadmed on paranenud. nad lämmastiku eri vorme muunda- intensiivpõllumajanduse mõjusid lee- vad. See teadmine annab võimaluse vendava meetmena on see kirjas küll. Millele on keskendunud sinu prae- tulevikus aineringeprotsesse mõju- Võib olla vajadus nende järele suure- gune teadustegevus? Tean, et üks tada. Sedalaadi analüüs on maail-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |285| 45 Intervjuu

ka varem näidatud. See on mõneti isegi halb uudis. Nimelt, kui me hoia- me märgalasid looduslikus seisus, see Foto: erakogu Foto: tähendab ei kuivenda, siis naerugaa- sivoog on olematu. Soo kuivendu- sel suureneb see voog järsult, olles suurim umbes viiekümneprotsendise mullaniiskuse korral. Kui me kuiven- dame märgala aga tugevalt, viies niis- kusesisalduse alla viiekümne prot- sendi, siis naerugaasi lendumine taas kahaneb. Kui niiskusesisaldus mingil põhjusel suureneb viiekümne prot- sendini, näiteks vihma tõttu, hakkab naerugaas jälle intensiivsemalt mul- last eralduma. Niimoodi see voog pendeldab, El Yunque metsareservaadis Puerto Ricos käis Ülo Mander mullu juunis. See olles omamoodi pidev pump. Seda on üks maailma vanim (1903. aastast) troopilisse vihmametsa rajatud kaitseala. asjaolu on meil võimalik nüüd kinni- Ühtlasi on tegu ühe esimese troopilise alaga, kus 1988. aastal alustati pikaajalisi tada nende maailma eri paigus asuva- ökosüsteemiuuringuid (LTER programm) te sooalade andmestiku põhjal. Seega, kui me soovime lämmas- tikuvoogu kontrolli all hoida, ei mas esmakordne ning need põhine- vahelises mastaabis koondunud troo- tohiks inimene märgalasid puutuda. vad Prantsuse Guajaana soost kogu- pikaaladele. Neid piirkondi on vähe Keeruline on muidugi nende aladega, tud proovidel. uuritud ja huvitavat teavet on neist mis on juba rikutud. Siin aitab olukor- Ent neid uuringualasid on üle paigust võimalik palju koguda. Ent da parandada, kui kasvatame neil ala- maailma kokku kuuskümmend kaks. kogu maailma teadlaskond on viima- del püsikultuure. Näiteks Eestis rohu- Nüüdseks oleme kõigist neist võtnud sel ajal oma pilgud suunanud troopi- maana kasutusele võetud soomullaala- proovid, et analüüsida erisuguseid listele ökosüsteemidele. Selles mõttes del on ainus võimalus mullas olevat kontrollgeene, mis osalevad nii nae- keegi ei maga, eriti hiinlased on selles süsinikku kinni hoida püsirohumaa- rugaasi tekkes ja tarbimises – muu- väga aktiivsed. Neil on teadusuuringu- de abil, mõningal määral saab nõnda davad selle neutraalseks õhulämmas- teks ka võrratult rohkem raha. tõkestada ka naerugaasi eraldumist. tikuks – kui ka teise ohtliku soodes Eestis on taastatavates soodes pan- tekkiva kasvuhoonegaasi aineringes. Naerugaasi eraldumine niisketes dud kasvama turbasammalt, näiteks DNA ongi proovidest juba eraldatud. piirkondades on päris huvitav info. Tässi jääksoos. Seal on oluline hoida See on natukene hullumeelne, et Kuigi see on ohtlik kasvuhoone- ühtlast veetaset, mis on samas küllalt- geograafid on süüvinud mikrobio- gaas, on tegu ka meeleolu paranda- ki keeruline ülesanne. Turbasammal loogia maailma, aga ilma selleta ei va ainega. kasvab päris hästi isegi siis, kui veetase saa, kui me tahame aru saada kogu Märgaladest eralduva naerugaasi kont- on viisteist kuni kakskümmend senti- aineringe toimimisest. Võtmeroll on sentratsioon on muidugi väike: mee- meetrit maapinnast. Siis ei eraldu olu- praegu just mikroorganismide geeni- leolu parandav sisaldus peab oleme liselt metaani ega ka naerugaasi. del. Edasine eesmärk ongi teha kogu- umbes tuhat korda suurem. Näiteks Naerugaasi võib tekkida ja eral- tud andmestiku põhjalik analüüs, kasutatakse seda gaasi sünnitusabis ja duda mitme protsessi käigus, mille kus loodetavasti ilmneb palju uusi ja mitmel pool mujal. Eks me oleme oma- kohta teadmised on suhteliselt piira- huvitavaid seaduspärasusi. vahel visanud nalja, et kui elad sada tud. See on omal moel saatanlik aine: Eestis oleme kasvuhoonegaaside korda suurema naerugaasisisaldusega pole sugugi lihtne teada sada, kust

uuringutega hõlmanud üle neljaküm- kohas eluaeg, siis oledki kogu aeg rõõ- N2O täpselt tuleb. Mikrobioloogia- ne soo- ja metsaala, kuid globaalses mus. Uganda ja Myanmari maarahvas, ja isotoopuuringutega püüame seda uuringus oli neist vaid üks soo, täpse- kes turbamullal põldu haris, oli väga selgitada. Lämmastiku aineringe on malt Emajõe lammiala Käreveres, kus tore ja rõõmus seltskond. üldse väga keerukas. madalsooturbas on tallel rohkesti läm- mastikku. See on olnud teadlik valik, Milline on selle üleilmse soouurin- Kas teete aineringeuuringuid ka sest oleme püüdnud vaatluskohad jao- gu kõige üllatavam tulemus? metsakooslustes? tada üle maakera enam-vähem ühtla- Saime tõesti täiesti uue info osali- Maaülikooli kolleegi Ülo Niinemetsa selt. Põhiline teadushuvi on rahvus- seks, kuigi laboritingimustes on seda töörühmaga on käimas ambitsiooni-

46 |286| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kas ja huvitav töö veetaseme manipu- latsiooniga hall-lepikus, mis esialgu oli üldse kavandatud vaid paarikuu- Foto: erakogu Foto: lisena. Sealt tuli niivõrd huvitavaid andmeid, et otsustasime pärast eks- perimendi lõppu jätkata. Tõenäoliselt kordame seda ka tuleval suvel. Umbes kuu aega väldanud üleuju- tuse käigus uurisime puude ja teis- te taimede stressiilminguid, samu- ti mullaelustiku reaktsiooni. Selleks kasutasime erisuguseid automaat­ seadmeid. Näiteks mõõtsime mul- last tulevat turbulentset süsihappe- gaasi, metaani ja naerugaasi voogu maapinnale paigaldatud gaasikogu- miskambrite ning puuvõrade koha- le ulatuvate lasermõõteseadmete Ülo Mander koos poja Steni (süles) ja Eeroga 1991. aastal taastamas ja ehitamas abil. Ühena esimestest sellelaadse- maakodu Pühaste külas test uurimustest mõõtsime paljude lenduvate orgaaniliste süsivesinike ehk VOC-ühendite eraldumist üle- vähe kaasas käinud. Aga varasematel find them“ („Me leiame nad üles.“). ujutuse tõttu stressis olevast met- aegadel, eriti päris algusaastatel, on Arvatavasti nad ei hakanudki seda sast. VOC-ühendite uurimises on juhtunud mõndagi. jõuku otsima. Ülo Niinemetsa uurimisrühm maail- Meenub üks seik 1990. aastate algu- Järgmisel päeval konverentsile saa- ma absoluutses tipus. sest, kui käisin mahepõllumajanduse budes rääkisin oma vahejuhtumist Hall-lepikus kogutud andmetest konverentsil São Paulos. Osalesin siis teistele. Uuriti, mitu korda ma olin on ilmnenud, et metaani ja naerugaa- mahepõllumajanduse organisatsioo- sellisesse olukorda sattunud. Kui si eraldub ka puutüvedest ja võradest. nide tegevuses. Ida-Euroopa tead- kuuldi, et ühe korra, siis imestati, et Samas puud seovad metaani. Selle lastele pakuti võimalust tasuta kon- see pole ju midagi. Tänapäeval kuri- info taustal oleks huvitav teada saada, verentsile sõita. Varusin ühe päeva tegevus seal nii suur ei ole. mis toimub metsades, kus on mitme- selleks, et piirkonnaga tutvuda, käia rindeline lehestik. See valdkond on Rio de Janeiros. Kõik oli väga tore, Kunagi oled sa küllap naljatamisi peaaegu uurimata. saksa kolleegiga käisime Suhkrupea arvanud, et lähed maale talu pida- mäel ja mujal. ma, kui teadusest küllalt saab. Kui Millegipärast otsusta- sageli sa oma maakoju jõuad? Üldse on suur osa maismaa sin aga üksi suunduda Eks ma olen selle peale vaikselt mõel- ökosusteemide susinikuvoost Copacabana kaldapeal- nud küll, kuigi teadusvallas on veel selgitamata. sele. Brasiillased seal palju teoksil ja plaanis. Päris talu näitasid ja vihjasid, et pidama küll ei hakka, aga maakodu pangu ma fotokaame- on aastatega palju arenenud. Ma käin Üldse on suur osa maismaa ra ära ‒ see rippus mul kaelas. Mina seal võrdlemisi tihti. ökosusteemide susinikuvoost selgi- naiivsena mõtlesin, et mis seal ikka Maakoduga seotud tegemistes on tamata. See on viinud paljusid mõt- juhtuda saab. abiks olnud abikaasa Eve ja meie mõle- tele, et Pariisi kliimakonventsioon ei Läksin jalutama liivaranda, mis mad pojad ning nende pered. Noorem ole veel lõpp: selle abil kliima sooje- oli tol ajal küllaltki õliga saastunud poeg Sten on aiandus- ja botaanika- nemine ei kahane. Juba vallandunud ja üpris ebameeldiv. Jalutasin seal huviline, kes on sinna istutanud erisu- looduslikud protsessid toidavad oma- ja ühel hetkel olin nagu vihaleht guseid puid-põõsaid, sealhulgas mitu korda kliimasoojenemist. liiva peal maas, kaks nuga kõri peal. haruldast ja eksootilist liiki. Tema sel- Tol hetkel oli mul küll surmahirm. lealased teadmised on märkimisväär- Sa oled töö asjus tohutult palju „Don’t worry, we don’t kill you,“ sele- selt laiad. Enamik maailma puudest ja maailmas ringi reisinud. Kui palju tasid nad („Ära muretse, me ei tapa põõsastest on tal teada. Vanem poeg on nendel käikudel tulnud ette oht- sind ära“). Aga kus sa usud neid! Eero on aga pannud küla järgi nime likke olukordi? Nad võtsid kõik ära, välja arvatud oma õlletehasele: esimesed Pühaste Viimase üleilmse soodeuuringu raa- passi. Politseist loomulikult suurt õlle katsetused on tehtud just maako- mes olen uurimisrühmaga võrdlemisi abi ei saanud, kuigi lubati: „We will dus.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |287| 47 Matkarada Foto: Külli Kolina / Wikimedia Commons Külli Kolina / Foto:

Kevad ja varasuvi on ürgorus matkamiseks imeline aeg. Vaade Kalmatõ müürile

Killu Timm

ri kirjandusallikad kinnitavad justkui ühest suust, et Võhandu Võhandu jõe ürgorg on kõige omanäoli- semE ja maalilisem Leevi veskipaisust Reo sillani. Maastikukaitseala loodi metsikutel kallastel siin 1964. aastal eeskätt Devoni lii- vakivipaljanditega ürgoru kaitseks. Kanuumatkajad näevad Võhandu jõge täies hiilguses, kuid Praegu hõlmab kaitseala 12 km pik- jalgsimatkajale on Võhandu jõe ürgorg hästi peidetud. kuse ürgorulõigu ning 7,5 km2 suu- ruse ala. Paljanditest kõige omanäo- Ammused rajatähised on kulunud või kadunud ühes puu- lisemad ja uhkemad on Põdramüür, dega, millele need omal ajal olid märgitud. Ometi on tegu Viira veskimüür, Sõatarõ (Sõjatare) ja omapärase pärandmaastikuga, kus annavad tooni põlis- Kalmatõ müürid. Peale selle on ürgorg nimetatud puudest ümbritsetud vanad talud, mahajäetud mõisahoo- Natura loodusalaks (aastal 2008). ned ja veskikohad. Ühes Võhandu jõe ürgoruga on kaitse

48 |288| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri all ka ojad, allikad, allikasood ja lub- liikudes avastada endisaegset loodus- 1989. aastal, kui Leevi ja Süvahavva javaesel mullal paiknevad liigirikkad rada. vahel oli matkarada veel tõenäoliselt lamminiidud. Külmaveeline ja koha- Muidugi oli vanasti rohi rohelisem tähistatud, kirjeldas Jaan Kappo siin- ti kärestikuline jõgi pakub elupaiku ja taevas sinisem, ja vahel tundub, et seid maastikke nõnda: harilikule hingule, võldasele, harju- varasemal ajal kalpsasid noored ja „Siin on kõige ilusamad devoni sele ning paksukojalisele jõekarbile. vanad loodushuvilised reipalt nagu liivakivi paljandid (kokku 38), mida Liivakivipaljanditel ja nende ümbru- mägikitsed. Matkaraja raskus­aste ei kohapeal nimetatakse müürideks. ses armastavad elutseda jäälinnud. ole kergete killast: kohati on vaja Nonde vastas on põrkeveeru jäänu- kõvasti nuputada, kuidas edasi liiku- sena lage rohtunud või võssa kas- Vana raja jälgedes. Nii palju, kui da. Usutavasti ei hääbunud rada siiski vanud liivane tasandik, mis kevadel vanade tähiste järgi paistab, on kuna- seetõttu, et mõnes kohas tuleb kõigi kullendab kullerkuppudest ja nurme- gine matkarada kulgenud piki jõe kümne küüne abil end järjekordsest nukkudest. Imeilus on siin ka sügi- vasakkallast kahe veskikoha – Viia ja veerust üles vinnata, vaid pigem see- sel, kui lähenev talv lehtpuumetsa- Viira vahel ning viinud ka Viira ves- pärast, et piirkond paikneb nüüdseks dele värvirikka rüü selga tõmmanud. kist Vokiniidü koopani. Kokku umbes valdavalt eramaal. Kuid just seetõttu, Võimsamad müürid tõusevad veepin- neli-viis kilomeetrit. Ehkki vanad jäl- et ala on vajunud unustuse hõlma, on nast tublisti üle 15 m kõrgemale, nen- jed on võssa kasvanud, on võimalik maastik püsinud suhteliselt muutu- des on saladuslikke koopaid. Ürgorg indiaanlase osavusega mööda märke matuna. on kohati kuni 40 m sügav.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |289| 49 Matkarada

likud rohumaad, põllulapid ning jõgi oma paljandite, koobaste ja allikatega. Pärast esimest paarikümmet meetrit

Foto: Foto: Killu Timm on süda kurgus ja selg higine. Värisevi jalu jõuan üles Kalmatõ müürile. Vaade alla jõeorgu on ronimisvaeva väärt. Orgu viiva trepi kõrval on tea- betahvlit uudistanud oravabande, kes on endast maha jätnud hunniku käbi- rootse. Tahvel annab lahkelt teada, et põnevamad kohad ootavad mind veel ees. Treenimata jalalihased protesti- vad, kuid ma ei anna alla ning suun- dun otsustavalt piki kallasrada edasi. Teeraja kohale kaardub sarapuuvõ- sa, mis ulatub okstega enamasti täp- selt näo kõrgusele. Ette jäävad arvu- kad sügavad orud ja järsud kaldanõl- vad, kus tuleb õnne tänada, et kum- mikute asemel matkasaapad jalga tõmbasin. Peale minu on siia asja olnud vaid rebasel, kes tundub samu- ti puutumatut loodust hindavat. Rada lookleb kitsast karniisi pidi piki oru- veert. Pea kohal õõtsuvad männid ja hiiglasemõõtu kuused. Kuna ametlikku rada siin ei ole, pole siia jõudnud ka neid, kes usuvad, et oma nimi tuleb igaveseks liivakivis- se raiuda. Just see ürgne mahajäetus loob suurepärase pildi liivakivipaljan- ditest enne inimese saabumist.

Sõatarõ ja Uku koobas. Kes aga nii palju ronida ei soovi, võib rahuli- kult jalutada mööda kruusateed üle- val kaldapervel (Süvahavvalt Viira poole). Erakordselt hea vaade ava- neb Sõatarõ müürilt, kust on pikalt Uku koopa kohal kõrguvad värvikad Devoni liivakivipaljandid. Koopasuust voolab näha jõe kindlameelset voogu liiku- välja rauarikka veega allikas mas Peipsi poole, ning vastaskalda järsakuid. Kahel pool Sõatarõ paljandit asu- Kui teil mahti on, saatke sõiduk tidest viletsam olla: valin võimalikult vad koopad: Väiku-Sõatarõ veidi Leevile ette ja võtke vaevaks ise jõelähedase raja ja asun märke otsi- allavoolu ja Uku koobas ülesvoolu. mööda jõeorgu astuda. Uskuge mind, ma. Punase-kollasetriibulised tüved Legendi järgi lõpeb Väiku-Sõatarõ see matk annab muljeid kogu eluks“ juhtisid omal ajal seiklejaid, praegu koobas rauduksega, kust kord aas- [1: 130]. tuleb mul endal enamasti hinnata, tas tuleb välja kaks kuradit. Uku koo- milline suund kõige õigem on. Kohati bast on aga läbi aegade seostatud Alustan teekonda nn Reo maantee- on võimalik liikuda mööda kallasra- äikesega ja piksejumal Ukuga. Uku sillalt Süvahavval: siin on veel või- da, seal aga, kus paljandid otse vee- koopa kohal kõrguvad kirjud liiva- malus valida, kas liikuda häädkätt või piirini ulatuvad, tuleb kaugemalt ringi kivipaljandid, kus paljandub Kesk- pahepuult, nagu kohalikud ütlevad. minna. Kõige lihtsam ja selgem orien- Devoni kollakas põimkihiline liiva- Järgmine sild ‒ Viira veskisild ‒ paik- tiir on siin kindlasti jõgi. kivi, mis väljanägemiselt meenutab neb umbes neli kilomeetrit ülesvoolu. Maastiku ilmet kujundavad met- pigem mõnd välismaist maastikku kui Ma ei taha omaaegsetest naturalis- saga kaetud ürgoru veerud, loodus- Eestile omast. Koopast voolab välja

50 |290| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Foto: Killu Timm Foto: Võrumaa muuseumi fotokogu, VK F 389:7 F/n muuseumi fotokogu, Võrumaa Foto:

Vaade Sõatarõ müürile nime andnud koopale 1958. a suvel. Nüüdseks on Sõatarõ müürilt avaneb uhke vaade Võhandu vetele koobas sisse varisenud rauarohke allikas, mis aasta-aastalt le, kaks veeretatud jõkke“ [1: 132]. kruusateed põhja poole. Vasakut kätt koobast laiendab. Ehkki koobas on kinni varisenud, jääb Võhandu jõgi, mis teeb Viira 1983. aastal oli Uku koopa juures on siin lähedal tõepoolest jõesaar veski kohal järsu looke. Tee laskub paljandis suur varing: alla sadanud (mida näeb mööda kallasrada liiku- edasi alla orgu (pööra liiklusmärgi liiv ummistas koopa sissekäigu täie- ja), kuid ühtegi salakäiku ei paista juurest, mille peal on lammas). Jõe likult. Koopasuu vabanes alles aasta sinna viivat. Legendides nimetatud äärde jääb muinsuskaitsealune vesi- pärast tänu allikaoja ja jõe tegevusele. Kalmatõmäel, mis paikneb Uku koo- veski, mis on ehitatud 1936. aastal Märgata tasub ka kõrval, teeservas past allavoolu, on kokku 12 kalmet, vana veski asemele. Tasub aga meeles asuvat suurt sälkorgu, kus veel mõne- mis on pärit hulga varasemast ajast pidada, et tegu on eramaaga, ja sel- kümne aasta eest olnud veelgi suu- (I aastatuhande teisest poolest). lega arvestada. Sageli sagib siin ringi rem ja uhkem koobas, Suur-Sõatarõ, lambaid, kohalik- mis on tõenäoliselt sisse langenud ke penisid ja kuk- möödunud sajandi lõpul. Sõatarõ Mida kauem istuda ja kuulata, seda ki-kanu. müür olevat oma nime saanud just enam süveneb tunne, et neil vanadel Viira veskisillalt selle koopa järgi, kuhu rahvas ras- avaneb suur liiva- ketel aegadel peitu läks. Jaan Kappo lugudel on tõsi taga. kivipaljand täies on oma raamatus kirjutanud kahest hiilguses. Praegu legendist: on see tõenäoliselt „Legend pajatab, et viimane Ammutan minagi Uku koopast kõige uhkem ja kõige paremini säi- [Sõatarõ müür] saanud nime süga- vett, mis maitseb nii, nagu oleks seal linud paljand Võhandu jõel. Tasub vast koopast müüri sees, kuhu rahvas aastasadu raudnaelu leotatud, ja tõm- uudistada! hädaajal peitu pugenud. Vaenuväed ban hinge. Selja taga kõliseb: nagu Paljandi pealt paistab aga kogu (nimetatakse nii rootslasi kui risti- loetaks kulda kuupaistel. Vaikselt til- Viira küla, veskiveski ning allavoo- rüütleid) olnud üle jõe niidul laagris gub vesi piki liivakiviseinu alla ning lu mühisev jõgi. Siia päikesesooja- ja märganud kalju sisse lipsavat kassi. võimendub koopas kajana ikka uuesti le puupakule unustan end pikaks Põgenikud leitud üles ja hukatud, lai- ja uuesti. Mida kauem istuda ja kuu- ajaks istuma. Seisan raske valiku ees: bad maetud Kalmatu (ka Kalmistu) lata, seda enam süveneb tunne, et neil kas minna üle jõe ja matkata taga- mäele. Teine muistend pajatab sõja vanadel lugudel on tõsi taga. Ajan end si Süvahavvale? Või pöörata hoopis ajal koopas peetud pulmadest. Kassi põnevusega püsti: pool teed on veel ülesvoolu? Aga millist kallast pidi? märganud vaenlased tapnud kõik minna. Ikka mööda kallast, otse loo- Teabetahvel Kalmatõmäel meeli- peale pruutpaari, kes pääsenud sala- mulikult! tas avastama Põdramüüri, aga samas käiku pidi Volba saarele. Vanal ajal tean, et metsas ja jõekaldas peidab olnud Kalmatu kääbastel 3 suurt kivi- Viiralt Vokiniidüni. Muidugi on mat- end veel mitu koobast, kuhu rändaja risti, üks neist viidud Põlva kalmistu- kajal võimalik liikuda edasi mööda harva satub.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |291| 51 Matkarada

Süvahavvale, Viira veskini taga- si minnes ootavad Võhandu pare- mal kaldal ees eriti sügavad sälkorud

Foto: Foto: Killu Timm täis murdunud puutüvesid ja vulise- vaid allikaid. Higistes sokkides varbad protestivad kurjalt selle mõtte vastu. Seega jääb Needsiorg ootama suve, mis motiveerib ümbruskonna kõige suuremate mustikate ja kukeseene- väljadega, sest isegi kohalikud ei satu sinna tihti. Aga siiski: kas Põdramüür või Vokiniidü koobas? Või mõlemad? Saarmate jäljed meelitavad mind pöörama paremale kaldale ja liikuma ülesvoolu. Vokiniidü, siit ma tulen! Uhke Sõatarõ müüri ja Viira Veskimüüri vahel palistab jõekallast veidi madalam Jõekäärus närib agar kobras tohutut Tikõmüür sangleppa. Tema sabalaksatused saa- davad mind veel jupp aega. Rada viib läbi põlise kuusiku kuni raiesmikuni. Kohe pärast raiesmi- ku ületamist liigun mööda jõeveert, kuna ei taha koopast mööda mars- sida. EELISe infolehe andmetel on Vokiniidü koobas ligi kümne meet- ri pikkune ja 5,7 meetri laiune käik, mille põhjas voolab allikaoja [4]. Just siis, kui kohale jõuan, laskub päike

Foto: Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons Ivo Kruusamägi / Foto: valgustama koopa tagaseina värve ja vorme. Vesi peegeldab valguse oma- korda tagasi lakke ja loob maagilisi mustreid.

Põrguhaud ja Põdramüür. Vasemal kaldal liikuja on jõudnud vahepeal Viira Veskimüür, mida on kutsutud ka Viira Taevaskojaks, on maaliline 16,5 m kõr- läbida Viira küla, matkanud läbi endi- gune müür Viira veskist veidi allavoolu se Partsi karjamõisa valduste ning hea õnne korral kuulnud jõel jäälinnu hoogsat „pipipipiiid“ ja näinud seda türkiissinist kalurit jõel edasi-tagasi saalimas. Kuna aga kallasrada palis-

Foto: Foto: Killu Timm tavad allikasood, tasub edasi liikuda külavaheteed mööda ning hoida vasa- kule, jõepoolse külje lähedusse. Üks äärmiselt salapärane koht on Põrguhaud. Tundub, et ega keegi väga täpselt ei tea, kus see asub, sest siin pole ühtegi viita ega tähist. Ka EELISes on koopa olemasolu kaht- luse alla seatud [3]. Mina ei leid- nud Põrguhauda, kuid Põrguhaud leidis mind. Kõige ebatõenäolisemas kohas keset metsa ühes liivakivinõl- vas. Prauh! Seal see oligi! Põrguhauda Põrguhauda pole lihtne üles leida, sest see ei paikne veepiiril olevas paljandis, näeb vaid siis, kui tõesti otse selle vaid jõest veidi eemal ja kõrgemal olevas liivakivinõlvas avause juures seisad.

52 |292| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Foto: Killu Timm

Põdramüüri ühes otsas on huvitav koopalaadne süvend

Kuidas see õige koht üles leida? siruli visata. Kuulata õhtusi helisid, mis siinset pärand- ja loodusmaastiku Sealtsamast vasakkalda külavaheteelt kajavad mööda vett, kostes korraga nii sulamit lähemalt kaeda, sest püha- tuleb võtta suund risti üle heinamaa maa pealt kui ka maa alt. Ja mõelda, et päevamatkaja siia väga tihti ei satu. lõunasse: pane tähele endisaegset sihti küll oleks hea, kui nüüd auto iseenesest ja mine selle suunas. Metsani jõu- Süvahavvalt siia sõidaks. Võhandu ürgoru aastaring: märtsi- des tuleks veel sadakond meetrit jõe Üle jõe siit ei saa ja Leevini, kus on kuus täidavad oru kodukakkude hui- poole liikuda. Ja umbes-täpselt kusagil järgmine sild, on veel mitu kilomeet- ked ja aprillis ilmestavad paika sinilil- seal see ongi. On näha, et kunagi on rit astuda. Seega tuleb tuldud teed leväljad, mis laskuvad veerudel jõeni. Põrguhaud olnud suurem (langatus- tagasi rännata. Kesksuvel on allikasood täis käpalisi. lehter), kuid ka praegu paikneb kõrgel Sügisel kohiseb hulganisti joastikke, kaldanõlvas parajalt sügav kuiva põh- Mis saab siin edasi? Niisama keeru- läbi kollaste lehtede sööstavad väike- jaga koobas, kus võib end soovi korral line, kui on maastik Võhandu jõe ürg- sed ojad Võhandusse. Ja viimaks tal- lausa kerra tõmmata. Põrguhaua juu- orus, on tulevik, mis seda ees ootab. vine vaikus, kus jõgi aurab nohinal rest võib lõigata otse metsavahetee- Praegu viiakse vana kaitsekorda vas- omaette. le (liikudes piki jõge), aga kindlam on tavusse õigusaktidega. Nii palju, kui 1. Kappo, Jaan 1989. Põlva rajoon. Tallinn, tagasi pöörata külavaheteele, et jalga- on maaomanikke, on ka arvamusi. Ühiselu. dele puhkust lubada. Kuna matkarajad paiknevad eramaa- 2. Rekand, Elen 2015. Uku koobas Süvahavval. Edasi keerab rada külavaheteelt del, on maastikule küllaltki raske ligi ‒ Eesti Loodus 66 (1): 30‒31. 3. Viira Põrguhaud (Põrguhauad, põrguurud) rohtukasvanud metsateele, mida pääseda, kuid ühtaegu on see paik- 2010. EELIS, keskkonnaagentuur. ‒ loodus. palistavad sarapuud, pärnad ja uhked konda hoidnud liigsete rahvahulka- keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state= kuused. Tee lõpeb Kassi veskiko- de eest. 4;572247461;est;eelisand;;&comp=objresul has, kus tasub veel paarkümmend Nagu mitmel pool Eestis kipu- t=yrg&obj_id=-1010107017. 4. Vokiniidu kalju, Vokiniidu e Vokioru koo- meetrit edasi vantsida, et üle kaeda vad niidud siingi kinni kasvama bas 2010. EELIS, keskkonnaagentuur. ‒ loo- Põdramüür: looduslik kõlakoda vas- ja on hooldamata. Ka liivakivipal- dus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?st taskaldas. jandeid tuleks korrastada, sest lii- ate=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objr Põdramüüri imetledes on viimane vakivisse tungivad puujuured põh- esult=yrg&obj_id=-368614642. aeg võileib okastest puhtaks puhuda, justavad varinguid samamoodi kui Killu Timm (1989) on Tartu ülikooli loo- higised sokid välja väänata ja ennast Taevaskojal. Hoolimata sellest tasub maökoloogia doktorant.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |293| 53 Looduselamus maailmast Fotod: Hendrik Relve Fotod:

Amazonase selva ja imelised linnud

Amazonase jõgikonnas laiuv selva ehk Lõuna-Ameerika viimase kahe tunni jooksul näen tii- troopiline vihmamets on maailma kõige ulatuslikum bade all vaid ühtlast ja katkematut, ilma inimasustuse jälgedeta metsa. ühtne troopiliste metsade piirkond. Siinne metsa­elustik Midagi samasugust olen varem len- on liigirikkam kui mistahes muus metsakoosluses. Reisijutt nukiga lennates kogenud vaid Siberi keskendub peamiselt Amazonase jõgedel retklemise eri- kohal. Mõttes nimetangi Amazonase troopiliseks Siberiks. Siberis paik- pärale ja linnuelamustele. neb maakera suurim terviklik metsa- piirkond parasvöötmes, Amazonase Hendrik Relve punkti, Manause linna lennates hak- ümbruses aga troopikavöötmes. Nad kan aduma, kui pööraselt suured on mõlemad on liiga suured, et olla ter- len neis ääretutes metsa- need metsalaamad. vikuna meeltele haaratavad. des käinud kolmel kor- Manaus paikneb Amazonase pea- Manause sadamas astume til- ral: 2007. aastal Peruu, jõe ja suurima lisajõe Río Negro ühi- lukesse, ainult meie 16-liikmelise- 2010. O aastal Brasiilia ja 2012. aastal nemiskoha lähedal. Lend Atlandi le reisiseltskonnale mõeldud laeva Ecuadori poolel. Amazonase met- ookeani lähedal asuvast Brasiilia Amazon Clipper. 700 kilomeetri pik- sade eluküllust kogen kõige põhja- suurimast linnast São Paulost sinna kusel retkel jääb laevuke meie ainsaks likumalt Amazonase keskjooksul võtab aega neli tundi ja selle ajaga koduks. Liigume peamiselt mööda Brasiilia retkel. Juba jõereisi algus- läbime üle 3000 kilomeetri. Lennu Río Negrot. Esimesed päevad kulu-

54 |294| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kulgeme oma väikese laevaga Amazon Clipper Río Negro jõel, mille kallastel laiub enamasti täiesti inimasustuseta selva

Amazonase jõgikond ja meie jõereisi piirkond

vad olustikuga kohanemisele. Õhk on peaaegu talumatult läm- matav ja niiske. Jõgi, kus ajuti suple- mas käime, ei paku mingit jahutust. Mõõdan jõevee temperatuuri ja saan tulemuseks 36 kraadi: täpselt sama mis titevannis! Ilmad on heitlikud. Taevas võib olla vahel täiesti pilvitu, kuid siis kerkivad silmapiirilt aatomi- seene sarnased kummalised pilverün- gad ja juba tunni aja pärast sajab ladi- nal. Laeva kolmeliikmeline meeskond keeldub meile ilma ennustamast. Nad ütlevad, et see on siin võimatu.

Vihmaohtrus on elurikkuse alus. Meie jõereisi päevakavad on suhte- liselt ühesugused. Enam-vähem iga päikesetõusu ja -loojangu eel istume Üle pea lendavad põnevad linnud sunnivad pilke alatasa taeva poole pöörama

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |295| 55 Looduselamus maailmast

Taimede mitmekesisus tagab oma- korda loomaliikide külluse. Sademeid tuleb siin aastas 1500–3000 milli- meetrit, ligi neli korda enam kui meie kodumaal, mida samuti vih- maseks peame. Loodusuurijate väi- tel on Amazonase vihmametsad maakera kõige elurikkamad met- sad. Putukaliike arvatakse siin elavat üle kahe miljoni, taimeliike kümneid tuhandeid, linnuliike enam kui 1300 ja imetajaliike üle 400. Seda, et loomi siin tõepoolest ülikülluses leidub, saame kogeda igal retkel. Näiteks uudseid linnuliike lisandub alatasa.

Koolibrid on maailma kõige pise- mad ja tuukanid kõige vägevama Naaseme jalgsiretkelt teedeta džunglis nokaga linnud. Elevust tekitavaid linde kohtame Amazonasel hulgali- selt. Erilist hasarti kütab üles koolibri- laevalt väikesesse paati ja suundume see vähehaaval läbi laskma. Kui sadu te jaht teleobjektiiviga. Neid on väik- loodusretkele. Nii nagu Eestiski on jätkub, võib vihm mu viimaks üdini suse ja nobeda liikumise tõttu põrgu- see parim aeg teha linnu- ja looma- märjaks leotada. Kuid sellestki pole likult raske tabada. On ju mõned koo- vaatlusi. Mõnigi kord juhtub, et paati siin lugu. Erinevalt Eestist ei hakka librilaste sugukonna liigid maailma minnes on taevas kaetud raske pilve- troopikas isegi tundide kaupa läbi- kõige pisemad linnud üldse. vaibaga ja jõepind jämedatest vihma- märjana viibides külm. Pigem aitavad Mõnikord, kui näen mõnda koo- piiskadest säbruline. Aga pole viga: märjad riided nagu niiske kompress librit õite vahel tiirlemas, pean teda mu fotovarustus on pakitud täiesti keha ümber veidi leevendada liigset esmapilgul troopikaliblikaks. Ta on veekindlasse kotti ja seljas on keep. palavust. kasvult vaevu pöidlapikkune. Katsun Keebi kohta tean küll ette, et kui laus- Sademete ohtrus on Amazonase kõigest väest saada fotot linnukesest sadu vältab üle poole tunni, hakkab taimestiku liigirohkuse tagaja. siis, kui ta parajasti õiest nektarit

Lääne-manisktuukan, üks paljudest kohatud tuukaniliikidest

56 |296| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Papagoipaar kurameerimishoos

Et nektarit hankiv koolibri pildile saada, on vaja otsatut kannatlikkust ja korralikke fotoseadmeid hangib. Neil lühikestel viivudel püsib Palmi-aarade Kõige kirevama sulekuuega on ta keha õhus peaaegu paigal. Koolibri tüüpiline pesa- aarad. Oma ligi sajand tagasi kirju- vuristab tiibu häälekalt kui õmblus- paik, õõnes tatud meeliköitvas raamatus „Kalad masin ja liigutab neid nii nobedalt, et palmitüvi laulavad Ucayalis“ ütleb loodusuurija palja silmaga neid näha polegi. Samal Arkady Fiedler Amazonase papagoide ajal küünitab ta pika peenikese noka kohta luuleliselt, et need pole linnud, õieni, et sealt nestet ammutada. vaid inimeste kõige kaunimas vormis Nii tegutsedes meenutavad need terendunud unistused. Samas kirub ta linnukesed mulle kangesti surusid nende lärmakust. Ta kirjutab: „Magagu mu koduõuel Eestimaal. Mõnikord metsaelanik kui tahes sügavat und kus sumedatel suveõhtutel on neid tahes Amazonase ääres, ikka ajab ta pontsakaid liblikaid sinna meeli- enese üles ja vannub hambaid kirista- tanud mu majaseina ääres kasvava des: „Neetud papagoid!““. See on tõsi. lõhnava kuslapuu õied. Ka need lib- Ka minul viivad need juba enne päike- likad suristavad õhus paigal püsides setõusu algavad varese kraaksumisest häälekalt oma tiibu, püüdes pika imi- läbilõikavamad helid mõnigi kord londi abil õiest nektarit kätte saada. une lootusetult silmist. Suurematest Amazonase lindu- Enamik papagoisid, keda koh- dest on ühed mu lemmikud tuu- tame, on põhivärvilt rohelised ja kanid. Kõige sagedamini leian neid kasvult umbes tuvisuurused. Sageli istumas teistest puudest kõrgemale lendavad nad meie peade kohalt ulatuvate puude latvades. Tuukaneid üle jõe kahekaupa. Papagoidele on kaugelt binokliga hõlpus ära tunda on iseloomulik, et nad on väga päratu noka järgi. Nokk hõlmab keha paaritruud linnud: samad paa- kogupikkusest peaaegu poole. Tal on rid hoiavad ühte kogu elu. ornitoloogide kinnitusel kehaga võr- Kõige kogukamad ja kireva- reldes kõige suurem nokk kõigi maa- mad kõigi papagoide seas on ilma lindude seas. Aga see nokk on aarad. Linnuteadlaste kinnitu- tihtipeale veel toredasti erksavärvi- sel võib mõnel neist pikkus line. Teen fotosid musta- ja kolla- peast sabaotsani ulatuda isegi sekirjude, kollase- ja punasekirjude veidi üle meetri. Ükski teine ja siniste nokkadega tuukanitest. Iga maailma papagoiliik selliste värvikombinatsioon kuulub mõista- mõõtmeteni ei küüni. Mul gi eri liigile. Kokku on Amazonases õnnestub pildile jäädvus- teada üle kahekümne tuukaniliigi. tada puna-kollasetooni-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |297| 57 Looduselamus maailmast

Päeval on ilmne, mille järgi suur tüükasorr oma nime on saanud. Giid peab tükk aega meie pilke suunama, et tunneksime puu- tüükas ära öise tuttava

Suur tüükasorr meenutab meie öösorri, ent on tolle kõrval hiiglane

line puna-aara, sini-kollasevärviline uurima. Sageli märkame puuokstel kiskja ähvardusteks, seletab meie loo- lasuuraara ning rohelise sulestikuga konni ja madusid, teinekord ka väik- dusgiid, et seegi hääl kuulub tüükasor- ja kollaste põskedega palmi-aara. semaid imetajaid, keda enne pole näi- rile. Igatahes väga erinev heli meie Aaravaatlustest jääb enim meelde nud. Imetajatest on ühed sellised näi- öösorri mahedast ketravast laulust. seik kahe puna-aaraga. Nad esitavad teks bambusrotid. Mõnikord satub Kord satub üks tüükasorr tas- džunglipuu ladvaokstel terve eten- lambi valgusvihku ka linde. Enamasti kulambi valgusvihku. Nüüd saame duse. Kord on ühel pea alaspidi ja on need oksal tukkuvad päevalin- oksale maandunud lindu lähemalt teisel ülespidi ning siis jälle vastupi- nud. Ööpimeduses nad õhku tõusta silmitseda. Külgvaates meenutab ta di. Vahel löövad nad oma puna-sini- ei julge, püsivad oksal liikumatult. oma pika saba, suurte silmade ja sed sabasuled vastastikku lahti nagu pisikese nokaga üsnagi lehvikud. Siis aga rapsivad teineteise meie öösorri. Aga kas- poole tiibadega justnagu tülitsedes. Ornitoloogide kinnitusel on aarade vult on ta oma eesti- Aga juba järgmisel hetkel istuvad nad ja mitmete teistegi papagoide seas maise sugulasega võr- vaguralt külgepidi koos nagu kaks üpris tüüpiline, et nad etendavad reldes suisa hiiglane. armunut. On selge, et see paar siin on Satume sama liiki parajasti flirtimishoos, kuigi neil pole armumänge mistahes ajal aastast, linnule ka ühel päeva- praegu sugugi algamas pesitsusaeg. otsekui pelgalt lusti pärast. retkel. Vaevalt et olek- Ornitoloogide kinnitusel on aarade ja sime osanud teda üldse mitmete teistegi papagoide seas üpris märgata, kui loodus- tüüpiline, et nad etendavad armu- Kuid leidub ka linde, kes on just giid poleks meile pikalt ja kannatlikult mänge mistahes ajal aastast, otsekui hämaruses liikuvaks muutunud. Üks õpetanud, kust teda binokliga otsida. pelgalt lusti pärast. neist on õige suur. Ta hõljub üle me Suur lind tukub ühel jämedal oksal. peade nagu hiiglaslik öökull. Suuruse Ta silmad on suletud ja nokk rinna- Suur tüükasorr on meie öösorri ja lennupildi poolest meenutab ta le vajunud. Pealiskaudselt silmitsedes sugulane. Vahel korraldame paadi- Eesti suurimat kakulist kassikakku. on võimatu uskuda, et see ei ole pel- retki ka öösiti. Siis kulgeme väikse- Tegelikult on tüükasorr pigem meie galt jäme oksaront. Kahtlemata aitab matel lisajõgedel, kus tihe džungli- öösorri sugulane, kuuludes tolle- selline välimus teda päeval tõhusalt müür kahel pool kaldal ja vahel pea ga samasse öösorriliste seltsi. Nagu varjata röövlindude ja teiste vaenlaste kohal on nõnda kaardunud, et liigu- öösorrgi jahib ta hämaruses avatud eest. Eks selle järgi, et ta nii kangesti me nagu tunnelis. Paadi vööris istuv nokaga lennates putukaid, tehes see- oksatüügast meenutab, ongi ta endale loodusgiid valgustab tugeva tasku- juures järske manöövreid. nime saanud. lambiga puuvõrasid ning avastab Mõnikord, kui kuuleme pimedast sealt alatihti vastuhelkivaid silmapaa- metsast hauataguseid hõikeid, mida Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja re. Neid ruttame siis kohe lähemalt ise peame jaaguari või mõne muu maailmarändur.

58 |298| EEsti LOODUs APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS 59 Mätta otsast Inimvõimete piiriks nimetatud antropotseen Tiit Kändler arvavad, et see printsiip vaid segab Chethami raamatukogus, et kirjuta- meil leidmast lihtsamaid ja sügava- da „Kommunistliku partei manifesti“. ui keegi pistab teile mikrofoni maid seletusi. See-eest käis Tallinnas Volta tehases suu ette ja pärib: „Vabandage, 1980. aastatel tulid atmosfäärikee- Mihhail Kalinin, ergutades 1905. aas- mis ajal me elame?“, mida mik Paul Crutzen ja ökoloog Eugene tal mõned päevad töölisliikumist. siisK kostate? Uusajal, tõejärgsel ajal, F. Stroemer lagedale mõttega, et geo- 1868. aastal peeti Manchesteris maa- digiajal? Kõik need vastused on oma- loogilises ajaskaalas ei ela me mitte ilma esimene ametiühingute kong- moodi õiged, välja arvatud teine, mis Kvaternaaris, nagu nimetavad seda ress; Eestis on ametiühinguliikumine on omamoodi vale. Mina olen ini- ajastut geoloogid, vaid hoopis ant- siiani olnud põlu all nagu tsaariajal. mene ega suuda inimeseks olemisest ropotseenis, mis tähendab ajastut, Praegusajal kirjutavad geoloogid lahti saada, olgu mind õpetatud, et mida kujundab inimene. Siiani pole geoloogilise ajaskaala jaotused nagu olen looduse osa, mitte peremees, ja see ajastu veel rahvusvahelise stra- ajastud suure algustähega. Kui eesti pisem kui kübe kõiksuses, universu- tigraafiakomisjoni silmis ametlikuks ortograafiat kujundaksid eri valdkon- mis. Ometi pole me välja kasvanud muudetud, ehkki seda on juba üsna dade asjatundjad loogiliselt, siis: kui isegi mitte antropomorfismist, inim- laialdaselt kasutatud, justkui oleks asi Karbon on suure tähega, siis peaks like omaduste omistamisest kivile. Ja kindel. Küsimus on vaid selles, mil- ka Keskaeg ja Kiviaeg olema suurte kas see ongi võimalik? Kaldume süva- lal antropotseen algas. Mõni arvab, algustähtedega. Ja muidugi Füüsika ja teadvuses inimkeskesusse, eeldades, et tuumaenergia vallandamisega Matemaatika. Mina kirjutaksin Pliiats, et maailma loodus on loodud meie 1945. aastal, mõni teine jälle, et töös- pidades silmas pliiatsi olemasolu ajas- hüvanguks. tusrevolutsiooni ajal leiutatud auru- tut või ajastikku või aegkonda või Nii või naa, füüsikud on välja arvu- masinaga aastast 1780. eooni, millisteks ajaühikuteks on geo- tanud, et kui mõned olulised (meie loogid jaganud oma arust muutumatud ehk fundamen- geoloogilise ajaskaa- taalsed ning dimensioonitud) kons- Kui Karbon on suure tähega, siis la, mis koosneb niigi tandid, nagu peenstruktuuri kons- peaks ka Keskaeg ja Kiviaeg olema ebaloogilistest, küllap tant, mis koosneb valguse kiiru- lihtsalt pähetampimi- sest vaakumis, elementaarlaengust, suurte algustähtedega. seks mõeldud ajava- Plancki konstandist ja vaakumi elekt- hemikest. Iga allikas rilisest läbitavusest, oleksid veidi tõlgendab geoloogi- teistsugused, siis poleks elu sel kujul, Millal algas Eestis antropotseen? list ajaskaalat erinevalt, ja erinevalt nagu meie teda enese ümber näeme, Kas siis, kui kujundati puisniidud? Kui tõlgendatakse ka ajavahemike esitähe üleüldse tekkida saanud. Nõnda siis: alustati alepõllundusega? Huvitav, et kaudu nende tähtsust: et kui suure esi- see, et peenstruktuuri konstant ɑ on riigi saja aasta juubeli puhul ei ole tähega, siis oleksid nagu riigid, aga kui umbes täpselt 1/137, on meie univer- sellest eriti juttu tehtud. Ometi on ju väikesega, siis nagu rahvad. sumi ɑ ja ʊ, algus ja ots. Me oleme inimene riigi kandja; tühjad hulgad elektrilised loomad: sõltume elektro- võivad olemas olla, kuid tühjad riigid Nii ongi nõnda, et näiteks „Teaduse magnetilisest vastastikmõjust, aga ka kuuluvad prügikasti. Me võime teada, ja tehnika seletav sõnaraamat“ aas- kvantmaailmast ning vaakumist. et Eesti maastikke hakkas inimene tast 1998 kirjutab ja jaotab ühtmoo- kujundama ühes põllundusega, seega di, Eesti Loodus teistmoodi, „Eesti Antroopsusprintsiip on samal mee- umbes kuus tuhat aastat tagasi. Nüüd entsüklopeedia“ kolmandat moodi, lel Voltaire’i kangelase Candide’iga, oleme nende aegade jooksul kujun- kirjastuses Argo hiljuti ilmunud raa- kes 1759. aastal kuulutas, et elame datud maastikega nii harjunud, et ei mat „Seiklused antropotseenis“ nel- võimalikest parimas maailmas. Tugev taha muud tahta. jandat moodi, Eesti stratigraafiako- antroopsusprintsiip postuleerib, et Tööstuspööre jõudis siia palju hil- misjon viiendat viisi. No kuulge, kas leidub palju universumeid, kuid ainult jem kui Suurbritanniasse. Seepärast ei siis poole miljoni aasta taguste ajava- meie omas on meie olemasolu võima- käinud Marx ja Engels Tallinnas, vaid hemike tähtsus või jaotus muutub iga lik. Mu meelest on see „teadusliku Manchesteris, ergutades sealset töö- aastaga? Midagi võiks ju olla kestev. usu“ küsimus, sest on ka teadlasi, kes lisliikumist ja kohtudes 1845. aastal Enne kui antropotseenist saab

60 |300| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Tiit Tiit KändlerFoto:

Loodus pottides, tagaplaanil Dolomiidid. Zürich, CERNi-esine plats ametlik nimetus (ja võib-olla oman- taselt, kui hakkasin tegelema elektri- tumisega ja etnoste elujõudu passio- dab suure algustähe), läheb veel aega. konstruktoritega. naarsusega, omamoodi kirglikkusega Ent iroonilisel kombel elustab selle („Etnogenees ja Maa biosfäär“, 1989, geoloogilise ajastu olemasolu tunnis- Niisiis, lähematele või kaugemate- vene keeles; praegu tõlgitakse eesti tamine antropotsentrismi, sedapuh- le tulevikele tuleb hakata kibekähku keelde). Samamoodi ei ole vaid tule- ku inimese suurima tähtsuse Maa välja mõtlema omaette nimetusi. Sest vikku suunatud pilk tulevikku jõud- arengu suunamisel. Gaia ei saa enam inimene, antropotseenlane ja antro- miseks ainusobiv. Seda tõsiasja oleme enesega hakkama nõnda, nagu on potsentrist, vaatab üha enam mine- ju kogenud „teadusliku“ poliitöko- visandanud inglise keemik James vikku ja tulevikku, olevikku justkui noomia ja kommunismi krahhis. Lovelock ja Ameerika mikrobioloog ei olekski. Õieti ei olegi, kuna näi- Ainus, mis meil on, on olevik, Lynn Margulis 1970. aastatel. teks nägemispilt ei moodustu kii- mis sest, et see tundub alatasa peost Kuid stopp! Kas ei muutu geo- remini kui 10 millisekundiga ning pudenevat kui liiv päikeselisel ran- loogilised ajastud liiga lühikeseks? kogupildi saab kokku 100 millisekun- nal. Ärgem tehkem sellest numbrit, Nende võluvus on just hoomamatus, diga. Ajakirjandus kirjutab minevi- veel vähem põrgut! Lõppude lõpuks tuhandeid ja tuhandeid aastaid kul- kust ja üha enam tulevikust ka argi- valitsevad maailma tsüanobakterid, gev kestvus. Kujutleme, et üsna vars- päeva jaoks: raadio kaudu erguta- vanimad seni elus püsivad elussüs- ti tuleb või ongi juba tulnud digitseen takse seemneid mulda külvama juba teemid, kes on pidanud vastu 2,8 mil- või koguni digisoikum. Mis algab veebruari keskel, kui üle hulga aja on jardit aastat ning hoolitsevad hapniku minu arust sellest hetkest, millal ini- Eestit külastamas hea eestiaegne talv. tootmise eest meie tarbeks. Kümme mene enam oma loodud digimaail- Ent ettevaatust! Kui rahva ehk vastupidavamat elussüsteemi või liiki maga hakkama ei saa. Facebook näi- nagu vene ajaloolane, etnoloog ja ant- elab kas vees või siis mullas, nagu teks on ka tehnofiilide arust juba ropoloog Lev Gumiljovi on nimeta- 120 miljoni aasta vanune Amazonase kontrolli alt väljunud. Ning see olevat nud – etnose pilk on suunatud üks- Martialis heureka ehk nn Marsi- üsna loomulik. Kas teie mäletate seda nes minevikku, ennustab see etnose sipelgas, kelle teadlased leidsid esi- õndsat hetke, mil teil nii kodus kui ka lahkumist ajaloost. Gumiljov püüdis mest korda alles 15 aasta eest. tööl kogu elektroonika töökorras oli? seletada nomaadide migratsioonilai- Minu jaoks lõppes see aeg kuueaas- neid geograafiliste tingimuste muu- Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |301| 61 Eesti põlispuud Foto: Mana Kaasik / Wikimedia Mana Kaasik Commons / Foto:

Mäksa kandis kasvanud hiietamme häving sai tõuke püha Bonifatiuse teost Eestis on teada üksjagu hiiepaiku, mida austatakse ning kus käiakse elujõudu ammutamas. Paljud need paigad on rahva teadvusse toodud, taastatud ja hoitud. Paraku on hiiekohti ajaloo vältel sihilikult hävitatud, et rahvast teise usku pöörata. Üks selline tamm ongi kõne all siinses kirjutises. Pildil on aga Lääne-Virumaa Samma küla Tammealuse hiietamm, mida kaunista- vad anni­paelad – seda hiit mäletatakse

Heldur Sander pühitses peapiiskopiks 732. aastal kristlust täiesti omaks võtnud, sest paavst Gregorius III. Tseremoonia mõned tavatsesid salaja, teised avali- eebruarinumbris oli juttu peeti tollases Mainzis, millest oli kult ohverdada puudele ja allikatele. Võnnu kirikuõpetajast Benja­ kujunenud saksa ja slaavi rahvaste Ühtlasi olid au sees ennustamine, sil- min Sassist, kes raius maha kristluse keskus. mamoondus ja loitsud. Mõned pöö- VMäksa kandis Tamme külas kasvanud Ajaloos on püha Bonifatius tuntud rasid tähelepanu ennetele ja ende- hiietamme [10]. Usukuulutaja siht oli jõulupuu kasutuselevõtjana Jeesuse märkidele ning mitmesugustele ohv- nõnda tõrjuda paganlust. Vaatleme sünni auks Inglismaal. Ent veelgi roh- ritalitustele. Osa inimesi oli siiski hül- seda lugu lähemalt ning tutvusta- kem teatakse teda kuulsa tammeloo janud paganluse kombed ja muutu- me, miks on siin nähtud seost püha tõttu, mis leidis aset 5. juunil 723. aas- nud veendunud usukummardajaks. Bonifatiuse (Bonifaciuse) ja tema teoga. tal. Tol päeval raius ta Hessenis suure Usku pöördunud inimeste nõu- Püha Bonifatius (umbes 675–754), põlise tamme, mis oli pühendatud annete ja näpunäidete põhjal püü- sünninimega Wynfrith (sks Win­ Muinas-Skandinaavia piksejumalale diski püha Bonifatius Gaesmere’is fried), oli pärit Wessexi kuningriigist Thorile (ka Donar) ning mida kohali- (Geismaris; paik asus ilmselt Fritzlari Inglismaalt anglosaksi piirkonnast, kud elanikud väga austasid. linna lähedal Põhja-Hessenis) raiuda kus ristiusustamine levis 7. sajandil. Kuid saatus ei halastanud ka maha erakordselt suurt tamme, mida Temast kujunes kristluse peamisjonä- Bonifatiusele: vihased paganad mõr- kutsuti Vana-Rooma usundi järgi re mandril, tollase Frangi kuningriigi vasid ta koos kaaskonnaga Friisimaal Jupiteri tammeks. kirdepoolses osas; tänapäeval tunne- (praegune Holland). Pühaku tegu ja Kui pühamees oli kindlameelselt me seda ala Saksamaana. tamme raiumise aastat peetakse saks- raiunud langetussälgu, jõudis kohale Winfriedile pani uue nime paavst laste ristiusustamise algusajaks [3, 11]. suur hulk paganaid, kes kogu hingest Gregorius II, kes lähtus 4. sajandil ela- Tamme raiumine on jäädvus- needsid oma jumalate vaenlast. Ehkki nud legendaarsest märtrist Tauruse tatud ka kirjalikes allikates [9]. puu esikülge oli tehtud üksnes täke, Bonifatiusest. Püha Bonifatiuse Ilmneb, et hessenlased polnud veel prantsatas tamm tuuleiilist tõugatuna

62 |302| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri maha ning uhke oksakroon kuk- sate meeste hulka. Tamme raiumise kus pilbasteks. Otsekui kõigekõrge- lugu tunneb iga koolilaps. Wõnnus ma käsu peale purunes tamm neljaks sarnane tamm kui Geismaris. Miks ei tohutu suureks võrdväärseks osaks. peaks minagi tamme maha raiuma? Selle vaatepildi peale paganad Seks meil kirwest tarwis!“ „Aga eks ehmusid. Kui enne olid nad neednud ole Tammeküla rahwalgi kirweid?“ tamme langetajat, siis nüüd uskusid „Mina ei usu neid! Pole wist paremad ja õnnistasid issandat ning loobu- sugugi, kui Hesseni mehed. Ega nad sid jumala pilkamisest. Seejärel ehi- taha kirweid wälja tuua. Kardawad tas piiskop Bonifatius selle tamme wist, et tamm neid selle eest nuhtleb! palkidest palvela ning pühendas selle Parem siis, kui meil oma raieriist kaa­ Jeesuse apostlile Peetrusele. sas!“ Köster pani kirwe puki alla, istus Pühapuid ja -salusid on germaa- ise uuesti kutsari kõrwale. ni rahvad oma ajaloo jooksul kõrgelt Wikimedia Commons Heine / Wilhelm Allikas: Friedrich Sellel Eiseni käsitlusel tuleb hinnanud, paraku ristiusustamise ajal veidi peatuda. Siit nähtub, et püha hävitati neid ohtralt. Arvatavasti võib Bonifatiuse tegu oli talle tuttav, nagu nii püha Bonifatiuse teo tõttu hävi- Püha Bonifatiuse teo tõttu hävinud ka kõrgelt haritud Võnnu kirikuõpe- nud tamme kui ka Bremeni Adama Thori tamme võib nagu paljusid teisi tajale Benjamin Sassile. Kirikuisanda 11. sajandil nimetatud püha puud pühasid puid pidada ilma- või tae- eneseteadvus võis olla kõrge: Eestis Uppsalas (arvatavasti jugapuu) pidada vapuu müütilisteks prototüüpideks; elades tegi ka oma ametis karjää- tohutu ilma- või taevapuu müütilisteks Norra mütoloogias on ilmapuud kirjel- ri, 1781–1784 oli ta ju Tartu krei- prototüüpideks; Norra mütoloogias on datud Yggdrasilina si (maakonna) praost ja 1784–1791 ilmapuud kirjeldatud Yggdrasilina [1]. Tartu praostkonna praost [8], seega nende piirkondade kõrgeim vaimulik. Paganuse pesa tuleb hävitada püha tollal Võnnu kihelkonnas pühapuid. Õigusega tahtis ta oma mainet hoida. Bonifatiuse moodi. Võnnu kiriku- Ent pöördume siinkohal 95 aas- Seega võib Eiseni kirjapandu olla õpetaja ja temaga kaasas olnud köst- tat tagasi ilmunud Matthias Johann küllaltki tõene: Tamme küla tamme ri Johann Reudolpi (Reudols) tegu Eiseni kirjutise poole [2]. Tollases raiuma minnes võiski Sass mõelda Tamme küla tamme kallal on jõud- kõnepruugis algas see nõnda: Wõnnu tuhat aastat tagasi püha Bonifatiuse nud kroonikasse tänu Eduard Philipp kirikumõisa ukse ees seisis kaunil teole ning kogeda suurusihalust. Körberile, kes on selle sündmuse tal- kewadisel päewal 1787. troska, kaks Igatahes on see ainus teadaolev juh- letanud oma käsikirjas [4, 7]. hobust ette rakendatud, kutsar ja kös­ tum Eesti- ja Liivimaalt, kus püha Juhtum pidi toimuma ajavahemi- ter Juhan Reudolph pukis. Õpetaja Bonifatius võis leida järgija. kul 1764–1791, kui Benjamin Sass Benjamin Sass laskis ennast natuke (1725–1791) pidas Võnnu kirikuõpe- Mis siis ikka- taja ametit. Tõenäoliselt jõudis teade gi juhtus Tamme tamme hävitamise kohta Körberi Pühapuid ja -salusid on germaani küla tammega? kõrvu tema isa Paul Johann Körberi rahvad oma ajaloo jooksul kõrgelt Jõudnud tamme (1735–1795) kaudu, sest too oli olnud hinnanud, paraku ristiusustamise juurde, läksid kiri- Sassi järglane 1792. aastast. Paraku kuõpetaja ja kös- ei ole selge, kas need kaks meest ajal hävitati neid ohtralt. ter kohe puud vaa- oma­vahel kohtusid, sest Benjamin tama ja nägidki, et Sass oli juba siit ilmast lahkunud, kui seda austatakse: Paul Johann Körber Võnnus ametis- oodata. [---] „Siin ma olen! Kas olete okstel lehvisid lindid, tamme all oli se astus. Ent Võnnus võis veel elus walmis sõitma!“ hüüdis õpetaja ukse­ maas paar vaskraha, paar muna, nart- olla tamme raiumist näinud või selles le astudes. „Ammugi, aus kiriksand?“ su sees soola, viljateri, villatupse, lõnga osalenud isikuid, kindlasti aga nende „Aga kas ka kirwes kaasas, köster?“ ja muud. Kohe oli Sassil hea parastada: järeltulijaid. „Kirwes? Miks kirwes?“ [---] Õpetaja „Eks ma ütelnud, päris paganad!“ Võimalik, et puu raiumise kohta oli Sass waatas suuril silmil köstri peale. Ilmselt oli juba levinud teave, et ilmunud teade ka kuskil saksakeelses „Ütlesin ju, et Tammekülas paganuse kirikuõpetaja askeldab oma kaas- kirjasõnas juba enne seda, kui Eduard pesa: austawad tamme, ohwerdawad konnaga tamme juures, mistõttu oli Philipp Körber selle loo oma käsikirja tammele. Saksamaal sündis 1000 puu juurde kogunenud kümmekond talletas. Seega on suure tõenäosusega aasta eest niisama. Bonifacius, tubli külameest ja -naist. Kohe kargas kiri- tegu päriselt aset leidnud sündmusega. mees, wõttis kirwe, raius nende püha kuisand talupoegadele turja ja käratas: Paraku ei ole teada, miks valiti välja just tamme maha. Sest saadik kadus paga­ „Paganad olete!“. Küll püüdsid kohali- Tamme küla tamm ning palju üldse oli nus. Ajalugu loeb Bonifaciuse täht­ kud selgitada, et nad ei ole paganad,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |303| 63 Eesti põlispuud

kuna käivad ilusti kirikus. Ent kõrget kirikumeest ei heidutanud miski ja ta jätkas: „Mina, mees, ometi niisuguse ohwerdamise kaotan. Mine [Hindrek], too kirwes, raiu tamm maha!“ „Kulla kiriksand, ei wõi! Minu kirwewars katkes eile. Ei saanud veel mahti uut kirwe vart teha!“ „Tühi lori! Ei usu!“ sõnus õpetaja Sass wihaselt. Pööras ennast siis teise mehe poole: Wikimedia Commons Emil Doepler / Foto: „Andres, mine too kottu kirwes, raiu tamm maha!“ Andres jäi ammuli Püha Bonifatius (Bonifacius) sai üleilma tuntuks Hesseni kandis kasvanud põlis- suuga õpetaja otsa wahtima, just kui tamme maharaiumisega 5. juunil 723, püüdes nõnda kaotada paganlust. Tegu oli ei mõistaks ta käsku. „Mis sa vahid? piksejumal Thorile pühendatud tammega, mida ümbruskonna rahvas oli käinud Mine, too kirwes!“ Kukalt sügades hak­ kummardamas kas Andres kodu poole sammuma. Õpetaja pööras ennast jälle seisjate poole. „Juhan, mine, too sinagi oma taevas, mis nüüd meie meestest saab! 1. Dowden, Ken 2000. European Paganism: kirwes siia!“ „Eks ma lähe!“ Wastu Küll taevas neid niisuguse kurjateo The Reality of Cult from Antiquity to the Middle Ages. Routledge, London, New waidlemata läks Juhan kirwest tooma. eest nuhtleb! Jääwad kas haigeks ehk York . Õpetaja ootab, ootab, ei ilmu kärvawad meie loomad ehk tuleb 2. Eisen, Matthias Johann 1923. Võnnu kedagi kirwega. Wiimaks tuleb ometi muud õnnetust. Põgeneme kaugema­ tamm. – Postimees, nr 224, 25.08: 4. 3. Friedlander Ed. The Incident at Thor’s Andres tühjade kätega. „Kus kirwes?“ le, muidu langeb tamm meie kaela, Oak ‒ www.pathguy.com/thorsoak.htm „Kulla kiriksand, palun andeks, tapab meid kõiki! (03.02.2018). kirwes kadunud! Küll otsisin, otsisin, Igatahes kukkus püha tamm suure 4. Körber, Eduard Philipp 1808. Materialen aga ei leidnud!“. raginaga maha, ent taevast ei ilmu- zur Chronick der Wendauschen St. Jacobs Kirche: zusammengetragen von Eduard Ei jäänudki üle muud, kui soovita- nud surmavat välku ega tabanud Philipp Körber derzeiligen Kirchspiels ti köstril ise kirve järele minna. Sass raiujaid mingisugune tõbi, Tamme Prediger. Käsikiri Rahvusraamatukogus, võttis seepeale ise kirve kätte ja ütles: külas jäi kõik endistviisi. Hiiepuu RLC-709/Kirchen (konvoluut). 5. Lipp, Martin 1898. Kodumaa kiriku ja „Oot, oot, nüüd tahan nende tamme­ kännule viidi veel mõnda aega ohv- hariduse lugu. Töine raamat: Uuem aeg: jumala häwitada!“ Kirikuisand astus riks vaskraha, soola ja mune, kuid Wene walitsuse algusest meie päewini. tamme juurde, pidas veidi aru ja lasi maarahva hariduse edenedes katkes Esimene anne: Esimesed sada aastat Wene kirvel tamme tabada. Ent miski pea- seegi tava varsti. kotka warju all. Schnakenburg’i trükk, Jurjew. tas kirikuõpetaja, igatahes raiuja jõud 6. Lipp, Martin 1899. Kodumaa kiriku ja hari- rauges ja kirves ulatati köstrile. Lõpetuseks. Tamme küla tamme duse lugu. Tõine raamat: Uuem aeg: Wene See töö ei istunud ka Reudolphile hävitamine ei olnud viimane juhtum walitsuse algusest meie päewini. Tõine anne: Meie aastasaja algusest kõige uuema ning kirikuõpetaja ütles lähedal eestlaste pühapuude kallal. Puukultus ajani. Schnakenburg’i trükk, Jurjew. seisvale mehele: „Mikk, wõta köst­ jäi kestma ja on osa inimeste südame- 7. Meerits, Tiiu (koost) 2003. Võnnu kihel- rilt kirwes, raiu edasi!“ Mikk kargab sopis püsinud siiani. konna ajalugu. Võnnu Laulu- ja Mänguselts paar sammu tagasi, just kui ähvar­ Võimalik, et veebruarinumbris „Lõoke“. Trükipunkt, Tartu. 8. Ottow, Martin; Lenz, Wilhelm (Heraus­ daks madu teel ees. „Noh, Mikk, tule, vaatluse all olnud Võnnu kirikuõpe- gegeben) 1977. Die evangelischen Prediger raiu!“ Mikk hädatlema: „Kulla kirik­ taja Eduard Philipp Körberi tamme Livlands bis 1918. Böhlau Verlag, Köln, Wien. sand, ei wõi aidata! Käsi kangesti istutus võis olla tingitud Benjamin 9. Robinson, George W. (trans.) 1916. The haige! Ei jaksa kirwest käes pida­ Sassi teost: ta tahtis selle heastada. Life of Saint Boniface by Willibald. Harvard University Press. archive.org/stream/lifeo da!“ Õpetaja vaatab ümber: „Noh, siis Ilmselt sellest tulenes ka ennustus, et fsaintboni00robiuoft#page/62/mode/1up sina, Peet, raiuma!“ Peet palet süga­ eestlased saavad ükskord vabana selle (02.02.2018). ma: „Pai kiriksand, raiuksin küll, aga all istuda [10]. 10. Sander, Heldur 2018. Võnnu kirikuõpetaja Eduard Philipp Körber ja Eesti iseseisvust ei ole aega, pean koju sööma ruttama. Küllap meeldis see mõte ka kiri- kuulutanud tamm. – Eesti Loodus (69) 2: Leem jäi lauale, jahtub ära!“ ku ja hariduse uurijale Martin Lipule, 104–107. Ei aidanud muu, kui kirikuõpetaja kes avaldas pühapuu istutusloo ja 11. Weidenkopf, Steve 2014. St. Boniface and ähvardas kaevata Mäksa mõisahärra- ennustuse eestikeelsena juba 120 aas- the Christmas Tree. – Catholic Magazine, 5. juuni www.catholic.com/magazine/onli- le: kui mehed ei kuuletu, siis saavad tat tagasi 1898. aastal. Neis kirjutis- ne-edition/st-boniface-and-the-christmas- nad seal oma poolsada hoopi. See tes on ta toonitanud, et Körber maeti tree (03.02.2018). mõjus ja meestel ei jäänud üle muud 1850. aastal just selle tamme lähedus- Heldur Sander (1946) on loodusgeo- kui tamm maha raiuda. Kaugemal se. Seega oli puu siis veel alles ja täht- graaf, kirjutanud põlispuudest ja nende seisvad naised küll muretsesid: Helde sustatud [4, 5]. uurimisest.

64 |304| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Metsast ja põllult

Triin Nõu

üüslauk kuulub laugu (Allium) perekonda, mis hõlmab umbes 700 taime- Mõjuvõimas liiki.K Nimetus Allium on tuletatud keldikeelsest sõnast all ja tähendab kõrvetamist. Ajalooliselt on küüs- lauku kutsutud ka haisvaks roosiks, mis viitab sellele, et pärast tema söömist lõhnab hingeõhk enamasti küüslauk ebameeldivalt. Eesti eri piirkonda- des on küüslaugu kohta öeldud ka kiblak ja noblu. Tema lähimad sugulased on näi- teks sibul, porru ja murulauk. Küüslauk pärineb Kesk-Aasiast ja tänapäeva Iraani aladelt. Sealt levis ta Ees-Aasiasse ja Egiptusesse, kust jõudis Kreeka ja Itaalia kaudu Kesk- Euroopasse. Inimesed on teda toidu valmis- tamiseks ja haiguste ravimiseks kasutanud juba tuhandeid aastaid. Tänapäeva küüslaugu metsikuks eel- käijaks on peetud pikatipulist lauku, kuid DNA-analüüs seda oletust ei kinnita.

Küüslauku viljeldakse kogu maail- mas. Suurimad kasvatajad on Hiina, Korea, India, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia. Küüslaugule on pühendatud festivale nii Ameerika ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Prantsusmaal kui ka Soomes. Alates 2008. aastast on küüslaugufestivali peetud ka Eestis: algul Jõgeval, vahepeal Ülenurmel ja viimati Kuremaal. Küüslauk eelistab päikeselist kasvu- kohta, kuid on valmis taluma ka pool- varju. See taim eelistab hästi vett läbi- laskvat, viljakat ja neutraalse happesu- sega mulda. Mullale võib lisada kom- posti, kuival ajal on vajalik lisakastmi- ne. Küüslaugutaim kasvab kuni 90 cm kõrguseks, varre alumise poole külge kinnituvad vastakuti asetsevad terve servaga kuni 15 cm pikkused lehed. Valged või punakad õied paiknevad varre tipus õisikus ja on sageli idupun- gadega. Leidub sorte, mis moodus- tavad õisikuvarre, aga ka sorte, millel õiget õisikuvart ei kujunegi. Triin Nõu Foto: Maa-alune osa on liitsibul, mis Küüslauku punutakse samamoodi kui sibulaid kaunitesse vanikutesse, kuid hoida tasub koosneb mitmest kõrvalsibulast, neid jahedamas kohas

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |305| 65 Metsast ja põllult 2 x foto: Arne Ader / Loodusemees Arne Ader 2 x foto:

Karulauk on looduskaitsealune taim. Metsast võib seda korjata vaid oma tarbeks Tagasihoidliku moega metslauk on üks Eesti viiest looduslikust lauguliigist Eesti looduslikud laugud

esti looduses leidub samu- Viimastel aastatel on karulaugu kor- leiab karulauguseemneid ka poest. ti küüslaugu metsikuid sugu- jamine muutunud üsna populaarseks Iluaedades kasvatatakse kollase-, lasi. Lubjarikastel niitudel ning taimi müüakse kevaditi ka turul. sinise- ja valgeõielisi eri kõrgusega lau- jaE loopealsetel kasvavad metslauk, Tasub meelde tuletada, et karulauku kusid, mis kuuluvad samuti laugu pere- nurmlauk ja murulauk. Murulauk on kui kaitsealust taime tohib kasvuko- konda, kuid siiski ei sünni kõik suhu levinud ka maitsetaimepeenardes. hast kaasa korjata vaid enda tarbeks ja pista, nõnda tasub sobivus enne välja Salumetsades kasvavad rohulauk ja üksnes sellise koguse, mis ei kahjus- selgitada. karulauk. ta taime. Oma koduaeda külvamiseks

mida tuntakse küüslauguküünte Toidupoest ostetud Hiina või tõrjutakse kapsakärbseid. Küüslauk nime all. Hispaania päritolu küüslauku ei tasu aitab säilida kala- ja lihatoodetel, Küüslauku paljundatakse seem- maha panna, sest meie oludes pole kuna pärsib tõhusalt baktereid. nete või küüntega. Kuna paljundus need piisavalt külmakindlad. seemnetega on üsna aeganõudev, on Kaitseomadused. Uskumuste järgi Eesti oludes rohkem levinud küüslau- Keemiline koostis. Küüslauk sisal- on küüslauku seostatud kaitsemaa- gu kasvatamine küüntest. Seejuures dab üle kahesaja keemilise ühendi, giaga. Kuulu järgi kaitseb küüslauk võib küüslaugu maha panna nii sügi- sealhulgas peaaegu sada väävliühen- vampiiride eest, kuigi meil ei usuta sel (oktoobris-novembris) kui ka dit. Kõige tuntum neist on lõhna- vampiiride eksistentsi. Vana-Kreekas kevadel. Saaki saab mõlemal juhul, ta aine alliin, mis mugula peenes- ohverdati küüslauku allmaailma ent eelmisel sügisel maha pandud tamisel laguneb kiiresti allitsiiniks, jumalannale Hekatele, et paluda kait- küüslauk jõuab suuremaks kasvada ja mis annab küüslaugule eriomase set sünnitusel. Odysseus olevat pruu-

on maitselt tugevam. lõhna. Veel sisaldab küüslauk B6- ja kinud küüslauku selleks, et Kirke ei Küüslauk on taimehaiguste suhtes C-vitamiini, mineraalainetest man- saaks teda seaks muuta. üsna vastupidav, kuid halvasti valitud gaani ja fosforit. Paljudes Vahemere maades usu- kasvukoht võib soodustada mädaniku Rahvameditsiinis on küüslaugust takse, et küüslauk kaitseb kurja silma ja hallituse levikut. Küüslauku soovi- saadud abi paljude vaevuste korral: eest. Peletamaks kurje vaime, on nii tatakse seltsilistaimeks teistele aia- köha ja külmetushaigused, soolepara- mõneski Euroopa riigis olnud kom- kultuuridele. Nii tasub neid pikki- siidid, kopsu- ja liigesehaigused, selja- beks riputada küüslaugupärgi ukse- da porgandikärbse tõrjeks porgandi- valu, hambahaigused, verejooks, astma. piitadele või määrida küüslauguküün- peenrale või rooside kõrvale, et enne- Võib leida ka retsepte vähktõve raviks, tega korstnaid ja lukuauke. Lootuses tada lehemädanikku. kuid teaduslikud uuringud pole küüs- saada kaitset kantakse küüslauku ka Eestis ei ole aretatud kohalik- laugu vähivastast mõju kinnitanud. lihtsalt kaasas või süüakse. ke küüslaugusorte. Meil kasvata- Suurbritannias on välja töötatud Küüslaugu söömist on seostatud takse põhiliselt Venemaalt toodud keskkonnahoidlik pestitsiid, mille viljakusega. Roomlased lootsid niiviisi sorte, nagu ’Rostovi’ ja ’Leningradi’. koostisse kuulub küüslauk. Selle abil suurendada potentsi. Usuti, et toma-

66 |306| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ti- ja küüslaugukaste tagab peigmehe võimekuse pulmaööl. Hiinas usutakse, et küüslaugu närimine toob palju lapsi. Seevastu mõned hinduismi ja budismi tavade järgijad väldivad laugulisi toidu- Tuuli Mathisen Foto: na, kuna nende tarvitus tekitab kehas asjatuid ihasid ja segab mediteerimist.

Menuroogade koostisosa. Küüslauk kuulub paljude menuroogade koos- tisse. Rohkesti tarvitavad küüslau- ku Aasia, Lähis-Ida, Aafrika, Lõuna- Euroopa ja Ladina-Ameerika rahvad. Seda maitsetaime saab marineerida, hapendada, praadida, röstida, lisada suppidele, hautistele, kastmetele jm. Kuigi enim pruugitakse toiduks küüslaugu tütarsibulaid ehk küüslau- guküüsi, on söödavad ka lehed, õievar- Kui küüslauguküüs purustada, tekib allitsiin – terava lõhnaga väävliühend, mis red ja õied, eriti noorelt. Õievarsi ja annab küüslaugule eriomase lõhna avanemata õisikuid võib marineerida, neist saab hea praekõrvase. Mõne sen- timeetri pikkuseks lõigatud õievarsi Küüslauguvõi Rösti küüslauguküüned ahjus, kuni sobib hautada hakitud tomatitega ning nad on pehmed, lase jahtuda. Lisa hiljem serveerida näiteks praejuustu- • 100 g toasooja võid küüslauk ja sool või hulka ja sega sega- ga. Õievarsi võib kasutada samamoodi • 2‒3 ahjus röstitud küüslauguküünt mini. Kui soovid ühtlasemat tulemust, kui asparaagust. Noored õrnad lehed • veidi soola kasuta saumikserit. sobivad külma jogurtikastmesse või salati maitsestamiseks. Kes ihkab veidi eksootikat, võib proovida musta küüslauku. See on mitu nädalat madalal temperatuu- ril küpsenud tavaline küüslauk, mille valmistamise tava on pärit Koreast. Välimuselt on selline küüslauk must ja tekstuurilt pehme ja veidi kleepuv, kuid maitselt pigem magus, sest pikk küpsemisaeg on tavapärase küüslau- gumaitse kaotanud. Musta küüslauku sobib lisada ka magustoitudesse. Kodus ei ole mõtet musta küüs- lauku valmistada, küll aga tasub tava- list küüslauku ahjus röstida ja hil- jem näiteks võileivamäärdele lisada. Küpsenud küüslauk on mahedama maitsega kui toores. Kuna küüslauk sisaldab palju Must Küüslauk on nädalaid aktiivseid koostisosi, tuleb teda toi- madalal temperatuuril küpsenud duks tarbida mõõdukalt. Kui seda eestimaine küüslauk, mis sobib lauku tarbida ülemäära, võib tagajärg nii maistvaks vahepalaks kui nii olla iiveldus, oksendamine ja kõhu- magusate kui soolaste toitude lahtisus. Mõnel inimesel võib küüs- maitsestamiseks sisaldades kuni 80 korda rohkem antioksudante kui värske küüslauk. Must Küüslauk on suurepärane antioksudantide lauk tekitada allergilisi reaktsioone. kompleks ja üldine stimulant, mis toetab immuunsussüsteemi ja millel on põletikuvastased ja antibakterjaalsed omadused. Triin Nõu (1986) on loodus- ja aian- dushuviline. vaata lisa ja retsepte: www.mustkuuslauk.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |307| 67 Maailma toidutaimed india pähklid on nakrapuu seemned India pähklid ehk kašupähk- Enamik meil müüdava- lid ehk nakrad on üks maail- test kašupähklitest (India pähklitest) ma armastatuim suupiste. on imporditud Samas rõhutavad botaa- Vietnamist nikud, et India pähkleid ei ole üldse õige nime- tada pähkliteks. Need maitsvad neerukuju- lised näksid on tege- likult india nakrapuu ehk lääneanakar- di (Anacardium occi-

dentale) seemned. Foto: Ülar Allas

Ülar Allas

anemas eestikeelses kirjan- set puutü- Nakrapuu tõeline vili on duses on nakrapuud nime- ve üles leida. hoopis rohekashall neerukujuli- tatud ka akažuupuuks. Aastas kasvab selt kõverdunud moodustis, mis PortugaliV keeles öeldakse nakra- sellel Guinnessi turritab välja „õuna“ alumisest osast. puu viljade kohta cajú (hääldatakse rekordite raamatusse kantud puul üle See vili on „õunast“ umbes kolm [kažuu]), millest tuleneb ka nende 60 000 vilja. korda väiksem. Keegi naljamees on ingliskeelne nimetus cashew. Kui muld on viljakas ja õhk pii- märkinud, et need viljad näevad välja Teadlased on india nakrapuu lii- savalt niiske, võib nakrapuu sirguda justkui pisikesed poksikindad. gitanud anakardiliste sugukon- 10–14 meetri kõrguseks. Nakrapuu Iga „õuna“ küljes ripub vaid üks da (Anacardiaceae), kuhu kuuluvad lehed on elliptilise kujuga ja paikne- vili, milles omakorda peitub üksai- ka näiteks mangopuu ja pistaatsia. vad okstel spiraalselt. Väikesed koba- nus seeme. Just seda seemet kutsu- Nakrapuud on igihaljad laia võraga ratesse koondunud õied on noorte- takse kašupähkliks ehk India pähk- puud, mille tüvi hakkab harunema na kahvaturohelised, ent muutuvad liks. Mõnikord öeldakse, et nakrapuu üsna madalalt. peagi punakaks. on ühtaegu justkui õunapuu ja pähk- Kõige veidram nakrapuu vorm lipuu. Botaanikud aga selgitavad, et kasvab Brasiilias Natali linna lähedal. Nakrapuu vilju pole õige nimetada nakrapuu viljad ei ole mitte pähklid, Selle puu ümbermõõt on 500 meet- pähkliteks. Pärast õitsemist hakkab vaid hoopis luuviljad. rit. Kogu moodustis ei meenuta enam valmima nakrapuu vili, mis on üsna Nakrapuu viljad valmivad umbes ammu puud, vaid pigem tihedat tih- ebahariliku ehitusega. Kõige pilku- kolm kuud. Kõigepealt areneb välja nikut. Arvatakse, et kentsakas puu püüdvam osa viljast on 5–10 cm pik- luuvili ja seejärel hakkab õieraag pai- läks kasvama umbes 130 aastat taga- kune kollast või punast värvi õuna- suma, kuni tekib kašuõun. si. Kui puuoksad omaenda raskuse sarnane moodustis, mida nimetatak- Aasias peetakse rohkem lugu nakra- tõttu maapinnani vajusid, arenesid segi kašuõunaks ehk akažuuõunaks. puu luuviljast, õigemini seemnest, ent neil uued juured ja seeläbi laienes Teaduslikus mõttes ei ole akažuuõun Lõuna-Ameerikas armastatakse eelkõi- ka puuga hõivatud maa-ala. Praegu sugugi vili, vaid õiepõhjast arenenud ge aromaatseid ja mahlaseid akažuuõu- on sellest rägastikust keeruline alg- ja lihavaks paisunud viljaraag. nu. Tegu on küll kõigest vilja kõrvalsaa-

68 |308| EEsti LOODUs APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Pärast õitse- mist Foto: Eric Gaba / Wikimedia Commons Eric Gaba / Foto: areneb nakra- puul s n o m 5–10 cm m o C pikkune ia d e ebatavalise im ik / W kujuga moo- il G ido dustis, mida nime- ec par n A diso tatakse kašuõunaks. Foto: Val India nakrapuu ehk lääneanakard (Anacardium occidentale) kasvatab ime- Tegu on õiepõhjast arenenud maitsvaid seemneid: India pähkleid. Tegu on igihalja laia võraga puuga, mille lihava viljaraoga. Nakrapuu tõeline vili algne kodumaa asub põhjapoolses Brasiilias. Sealt on see inimese abil levinud on hoopis neerukujuliselt kõverdunud Indiasse ning seejärel Lõuna-Aasiasse ja isegi Aafrikasse moodustis selle „õuna“ alumises osas dustega, ent need on söödavad ja neid all aurutada. Pärast aurutamist saab pähklid rikkad kiudainete poolest ja kasutatakse laialdaselt. kesta spetsiaalse masina abil katki sisaldavad ohtralt E- ja K-vitamiini, Brasiilia aedades kasvab sageli lõigata. Seejuures tuleb olla osav, et samuti mitut B-rühma vitamiini. nakrapuid, kuid tihti viskavad koha- seeme ei puruneks. Seejärel kuumu- Mineraalainetest leidub nakardes likud luuvilja lihtsalt minema ning tatakse seemneid, et ka sisemine vil- kõige rohkem vaske, rauda, fosfo- eelistavad nautida üksnes „õunu“. jakest muutuks hapramaks. rit, magneesiumi, mangaani ja tsinki. Turgudelt võib osta nii värskeid aka- Kui sisemine viljakest on käsit- Tegu on hea antioksüdantide allikaga. žuuõunu kui ka nendest valmistatud si eemaldatud, sorditakse seemned Pidagem meeles, et alati peaks eelis- jooke, siirupeid ja keediseid. suuruse, värvi ja tekstuuri järgi. Siis tama maitsestamata pähkleid. seemned röstitakse, et vabaneda Kašupähklite töötlus nõuab palju mürgistest jääkidest. Röstimise käi- Saab teha turgutavaid, aga ka joo- aega ja vaeva. Kui kätte jõuab saagi- gus muutub seemnete värvus hele- vastavaid jooke. Meil näksitak- koristusaeg, keeratakse nakrapuu vil- pruuniks: just selliseks, nagu kaup- se kašupähkleid enamasti vahepa- jad ettevaatlikult „õuna“ küljest lahti lustes näha võib. Alles pärast niisu- laks või lisatakse müslile, kuid mõnes ja jäetakse paariks päevaks päike- gust töötlust on kašupähklid tervisele maailma piirkonnas pruugitakse neid se kätte kuivama. Seejärel tuleb lahti ohutud ja söögikõlblikud. palju laialdasemalt. saada neid ümbritsevast kahekihili- Brasiilia turgudelt võib osta nii sest kestast. Nakardes leidub tarvilikke aineid. värskeid akažuuõunu kui ka nendest Kas olete kunagi imestanud, miks Kui süüa 100 grammi kašupähkleid, valmistatud jooke, siirupeid ja keedi- kašupähkleid müüakse alati ilma kes- saab umbes 560 kilokalorit energiat. seid. Akažuuõuntest pressitud mahl tata? Põhjus peitub selles, et kestakih- Varem usuti, et kašupähklid suuren- on värskendav ja C-vitamiinirohke. tide vahel paiknev vaik sisaldab ana- davad kehakaalu ja on pigem kahjuli- Mahla maitse meenutab veidi man- kardhapet ja kardiooli, mis on söövi- kud. Uued uuringud lubavad aga oleta- gosid ja tsitruselisi. tava toimega ühendid. Nahale sattu- da, et mõõdukas ja järjepidev pähklite Meie poodidesse akažuuõunad des võivad need tekitada ville ja oht- tarbimine ei tee paksuks. Pigem aita- paraku ei jõua, sest need on väga õrna likke haavandeid. Ökoloogide arvates vad pähklid alandada kolesteroolitaset koorega ja riknevad kiiresti – neid ei aitavad mürgised ained eemale pele- veres ja vähendavad südame-veresoon- saa transportida. tada loomi ja linde, kes muidu nakra- konna haiguste tekke tõenäosust. Paljudes piirkondades toodetak- puu seemned nahka pistaksid. Kašupähklid sisaldavad keskmiselt se akažuuõuntest joovastavaid jooke. Seemet ümbritsev välimine vilja- 45% rasvu, millest suurem osa on kül- India osariigis Goas leidub tuhan- kest on roheka või pruunika värvu- lastumata rasvhapped. Valkude osa- deid viinavabrikuid, kus valmista- sega ja üsna tugev. Selleks et kesta kaal pähklites on ligi 20% ja süsive- takse kaitstud geograafilise tähise- pehmemaks muuta, tuleb vilju rõhu sikuid leidub 25‒30%. Peale selle on ga jooki feni. See on akažuuõuna

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |309| 69 Maailma toidutaimed

mahlast kääritatud ja destilleeritud umbes 42%-lise alkoholisisaldusega naps, mida armastavad nii turistid kui ka kohalikud. Samasugust kan- Ülar Allas Foto: get keelekastet tehakse ka Tansaanias (gongo), Mosambiigis (muchekele), Indoneesias ja õigupoolest kõikjal, kus nakrapuud kasvavad. Hiinas ja Tais lisatakse nakraid sageli lihatoitudele. India kuulsa kar- riroa korma muudab täiuslikuks pähklipasta, mille koostisesse kuu- luvad ka kašupähklid. Samuti sisal- davad kašupähkleid Mosambiigi magustoit bolo polana ja Filipiinide maiustus turrones de casuy. Aafrikas, kus paljud elanikud ei talu piimasuhkrut, on jõudsalt suurenenud India pähkleid müüakse alati ilma kestata, sest kestakihtide vahel paiknev vaik kašupähklitest toodetud taimse piima sisaldab anakardhapet ja kardiooli. Need on söövitava toimega ühendid, tekitades tarbimine. Ühtlasi saab pähklitest val- nahale ville ja ohtlikke haavandeid. Fotol kašupähklite puhastamine Phuketil mistada võiet ja pressida toiduõli. Kašupähklid tekitavad harve- mini allergiat kui teised pähklid. di keskel viisid Portugali meresõitjad vad nad imepisikest palka. Sellegipoolest on ligikaudu iga kahe- selle puu Mosambiiki ja India lääne- Alles mõne aasta eest ilmnes, et kümnes inimene kašupähklites sisal- rannikule Goasse, kuhu nad olid raja- Vietnamis on pähklite puhastamisel duvate valkude suhtes ülitundlik. nud oma kolooniad. kasutatud tööjõuna narkosõltlastest Aasia istandustes kogutakse aka- Ajalooallikate järgi kasvatati nakra- sunnitöölisi. Poodides müüakse ka žuuõunad sageli kokku ning viiakse puid esialgu hoopis selleks, et takista- Fairtrade’i märgistust kandvaid pähk- kariloomadele söödaks. da maapinna erosiooni. Nakrapuude leid, kuid vähesed tarbijad on nõus levikus etendasid suurt osa elevandid, maksma nende eest nõutavat kõrge- Inimene on õppinud kasuta- kes maiustasid akažuuõuntega ja levi- mat hinda. ma kõiki nakrapuu osi. Noored tasid oma väljaheidetega seemneid. Eelmisel aastal toodeti maail- puulehed ja võrsed kõlbavad toi- Esimesed nakrapuuistandikud tek- mas 754 700 tonni kašupähkleid. duks. Puutüvedest valmistatakse kisid alles 19. sajandil. Praegu leidub Riikide arvestuses juhivad edetabelit kaste, paate ja kvaliteetset puusütt. selliseid istandikke kõikjal troopikas, Elevandiluurannik, India ja Vietnam. Seemnekestadest eraldatud õlist saab eriti rannikualadel. Puud hakkavad Kõige suurem kašupähklite eksporti- toota putukatõrjevahendeid, värnit- vilja kandma kolmeaastaselt, kuid ja on Vietnam. Möödunud aastal tee- sat ja isegi autopidurites kasutatavaid kopsakamate saakide saamiseks tuleb nis see riik pähkliäriga üle 3,5 miljar- hõõrdematerjale. oodata 8–10 aastat. Viimasel ajal on di dollari. Ajurveeda soovitab nakrapuu lehti kasvatatud ka nakrapuude kääbus- Viimasel ajal on kašupähklite hind kasutada hambavalu leevendami- vorme, mis hakkavad vilju kandma tublisti tõusnud, sest Vietnamis olid seks ja puukoort maohammustuste juba üheaastaselt. pikka aega viletsad ilmad ja toodang ning palaviku raviks. Paljude rahvaste jäi seetõttu kiduraks. Samal ajal kas- traditsiooniline meditsiin on nakra- Pähklitööstusel ei puudu oma var- vab nõudlus, sest USA-s, Euroopas ja puu lehtedest või koorest otsinud abi jukülg. Viljakestade eemaldami- Hiinas armastatakse järjest rohkem kõhulahtisuse ja suhkurtõve korral. ne on ohtlik töö. Seda tehes tuleb pähkleid krõbistada. Igatahes tasub Huvitav on märkida, et seemnekes- kanda kindaid, et kaitsta käsi kes- järgmisel korral kašupähklite pakki tades leiduv anakardhape on tõhus tades sisalduvate söövitavate aine- avades hetkeks mõelda, kui palju bakterivastane vahend. Katsete põh- te eest. Sellegipoolest saavad töö- vaeva nõuab nende maitsvate näkside jal hävitab see ühend näiteks hamba- liste käed sageli rängalt kahjustada. töötlemine ja kui eriskummalise puu põletikku põhjustavaid streptokokke Ühtlasi saastab seemnete röstimisel küljest nad pärinevad. ja isegi tuberkuloosi tekitajaid. tekkiv suits õhku ja ärritab kopse. Ülar Allas (1977) on kaitsnud Tartu üli- Kui pähklivabrik asub avalike asutus- koolis doktoritöö biomeditsiini tehnoloo- Nakrapuu pärineb Brasiiliast. te läheduses, on see oht inimeste ter- gia vallas. Ta on raamatu „Eestimaa imed“ Algseks nakrapuu kasvupiirkonnaks visele. Vabrikutöölistel on tihti pikad ning hiljuti ilmunud „Eestimaa looduse peetakse Brasiilia kirdeosa. 16. sajan- tööpäevad ning oma vaeva eest saa- rekordid“ autor.

70 |310| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ploomid rosinad aprikoosid pistaatsiapähklid viigimarjad metspähklid seesamiseemned päevalilleseemned soolapähklid kreeka pähklid kõrvitsaseemned

Telli soodsalt ja mugavalt Germundi e-poest! www.germund.ee

Alates 60€ tellimustele tasuta transport Omniva pakiautomaati või Eesti Posti postipunkti/postkontorisse. APRILL 2018 Eesti LOODUS 71 Alates 100€ tellimustele tasuta transport uksest ukseni Eesti piires. Raamatud

tähtsate võimukandjate saunatami- sest, ühest tähtsast mehest, kes oli taibanud saunamehele aukirja tuua, Reinu Virumaa ja lõpuks ka Eesti esimesest sauna- muuseumist. Tegelikult on see ime- Minu Virumaa. Üks poiss, üks armas ja oluline lugu inimestest, kes vanne, üks maa on külaelule elu sisse puhunud ja seda Rein Sikk. Toimetanud Triinu-Mari Vorp, hoiavad, ise elu naudivad, end teistele kujundanud Madis Kats. Petrone Print, näitavad ja teisi aitavad. Rein on võt- 2018. 269 lk nud selle tegevuse kokku: „Teha on ju tore. Tore on teha toredate tegijate untud ja armastatud aja- seltskonnas.“ Selles loos on kangust kirjaniku Rein Siku „Minu ja sitkust, just seda, mis Virumaa ini- Virumaa“ on raamat Reinust mesi minu meelest iseloomustab. Ka Tendast: noorest mehest, kes armastu- mul on seal juured. Ja Narvas on meil se pärast Rakverre läks ja sellest kan- vastu pakkuda Põhjaõue klubi. Üks dist oma maa lõi. Ühtlasi on see raa- on selge: sellised saunaklubid hoia- mat Kalevipojast, Kadrinast ja Reinu vadki Eesti elu, mõjutavad heal juhul ajakirjanikuna kogetud eredamatest ka suurt poliitikat, sest poliitikutel hetkedest. on võimatu sellisele esinemiskutsele Rein rääkis raamatust kaua enne vastu hakata. seda, kui see trükivalmis sai. Tema Reinu raamatut lugedes jääb üks „raamatusõbrad“ said teada, et talle asi südamele. Jutt käib ajaloolisest on tehtud selline ettepanek, et ta Virumaast, praegusest Lääne- ja Ida- kahtleb ja mõtleb, aga on siiski otsus- Virumaast. Rein kirjutab mõlemast, tanud, et hakkab kirjutama, on alus- Virumaa“ on Reinu-keskene raamat, aga tema süda kuulub selgelt Lää- tanud ja kirjutanud ühe loo jms. aga eks selliseid raamatuid saavadki ne-Virumaale. Nüüdne Virumaa on Lugeja ootused oli väga kõrgele kru- kirjutada parasjagu edevad inimesed. siiski kunstlik moodustis, mis kõlab vitud. Lõpuks, kui Rein küsis, mis Olen ise kirjutanud raamatu „Minu poliitiliselt hästi. Ja eks Reingi nime- pilt raamatu kaanele panna, siis vas- Narva“ ja seetõttu tean, mida väidan. tab raamatu alguses Virumaad Eesti tasin südamest, et sinu enda foto. Ja Ja Rein on aus, sest iga loo peal- Metsikuks Idaks ning püüab kõigest mõtlesin seda siis ja mõtlen nüüd- kirjas on ikka „mina“ sees: kuidas ma väest, et meie ühine kodu just sel- ki südamest, sest Rein on Virumaal Arvo Pärdi valimisnimekirja sokuta- lest kujundist vabastada. Siiski tuleb palju korda saatnud ja paljusid inime- sin; kuidas ma papist tehtud Narva praegu, taasiseseisvunud Eesti pea- si endaga Virumaa teele kaasa kutsu- vanalinna üles leidsin ja kuidas ma aegu 30. aastal tunnistada, et Ida- nud. Rein on mees, kelle järel min- Kadrinasse … emakeeleausamba püs- Virumaast peaks olema oma raamat. nakse ja tullakse. titasin. Kindlasti on neid, kes Reinu Ja seda ei pea ilmtingimata kirju- Minu uudishimu oli nii suur, et tama keegi kohalikest ostsin Reinu raamatu lausa Eesti riigi tuntud inimestest, vaid 100. sünnipäeval, lausa 24. veebrua- Kindlasti on „Minu Virumaa“ selle töö võiks ette võtta ril meigi- ja juuksuriaja vahel. Samas selline raamat, kust igaüks leiab meile täitsa tundma- salonginurgas lugesin läbi ka esime- tu Sillamäe naine või sed lood. Esialgu oli mul kulm üsna endale meeldejääva loo. Kohtla-Järve mees, kes kipras: Reinu kirjutamisviis on üsna kodus räägib vene keelt. eriline. Raamatus on palju õhka- Õigupoolest ei ole mist ja ohkamist, palju emotsioone peale pahandavad ja ütlevad, et selle „Minu“ sarja raamatuid õigust arvus- ja mõttepause. Lausa mitukümmend või teise kangelasliku teo on teinud tada. Igaühel meist on loodetavasti protsenti raamatuleheküljest jääb nii hoopis nemad. Näiteks Narva papist Eesti eri osade kohta oma arvamus ja tühjaks. Pause on lausa nii palju, et vanalinna päästa üritanu au taha- raamatuid „Minu Virumaa“ võiks olla vahepeal läheb justkui järg käest. Ent vad endale kindlasti kohalikud arhi- sadu või lausa tuhandeid. Kui Reinu samas, see ongi Reinu kirjutamisstiil. tektid ja linnavolinikud, kusjuures raamatus miski segadust tekitab, siis Kindlasti on „Minu Virumaa“ sel- ausalt öeldes seisab see vanalinn täni- sulgege raamat ja vaadake kaanele: line raamat, kust igaüks leiab enda- ni pimedas raekojas. sinna on ju kirjutatud „MINU Viru- le meeldejääva loo, toreda meenutu- Minu lemmiklugu Reinu raamatus maa“. Mina jään huviga teisi Eestimaa se 1980. aastate rahvuslikust ärkami- on Kadrina külasaunast, selle taasava- raamatuid igatsema. sest või huvitava fakti ajaloost. „Minu misest, traditsioonidest, suure hulga Katri Raik

72 |312| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri In memoriam

ja. 1984. aastal valmis Harryl vene- keelne raamat „Jahukasteliste levik Kirde-Aasias“ (162 lk), 1987. aastal Harry Karis eestikeelsena „Eesti jahukastelised“ (205 lk) ja 1995. aastal ingliskeel- 23. august 1930 – 27. veebruar 2018 ne „Jahukastelised Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias“ (304 lk). Peale selle on argel talveööl lahkus Harry ta kõnealust seente sugukonda käsit- Karis, loodusteadlane, kes oli lenud mitmes artiklis.

pühendunud taimede hai- erakogu Foto: Harry uurimistöö põhjal selgus, guskindluseK selgitamisele ja fütopato- et Eestis on 74 jahukasteliste liiki, geensete seente uurimisele. mis parasiteerivad 656 taimeliigil, Harry lapsepõlv möödus Tallinna- aga Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias lei- lähedases talus, kus karjas käies ja dub kokku 180 jahukasteliste liiki, metsavahist isaga metsas retkeldes mis parasiteerivad 3223 taimelii- tekkis ka loodushuvi. 11-aastaselt gil. Viimane monograafia on tollaste leidis ta pööningult Mihkel Härmsi Eesti teadusuurimuste seas üks vähe- raamatu „Eesti linnustik“ (1927). Ta seid, kus on käsitletud üht seenesu- innustus lindudest, õppis linde mää- gukonda ulatuslikul alal. 1996. aas- rama ja hakkas vaatluspäevikuid tal sai ta oma uurimistööde eest Karl pidama. Ernst von Baeri preemia. Harry mõt- Harry rääkis, et luges Härmsi raa- tesuund oli tulevikuline, ta väitis, et matust, et kuldnokk tuleb 15. märtsil, tema eesmärk on teha seda, millel on ja oli väga üllatunud, kui 1942. aastal väärtus veel saja aasta pärast. nii ei olnud. Isa oli teda lohutanud, et Harry oli oma kolleegide Malle ehk Tartus tuli: see ju lõuna pool. Aga elementide mõjust tomati haigus- Mandre, Andi Normeti ja Viive ta oli õnnelik olnud, kui 1943. aastal kindlusele ja ees terendas pikaaegne Rumbergi kandidaadiväitekirjade oli kuldnokk tõesti 15. märtsil kohal õppejõuamet. juhendaja. olnud. Ent saatus tahtis teisiti: 1962. aasta Harryle pakkus huvi kasvata- Harry lõpetas 1949. aastal viis ta Tallinna botaanikaaeda (TBA), da võõramaiseid puid ja põõsaid. Tallinna reaalkooli (tollane II kesk- kursusekaaslase Arnold Puki juhitud Ekspeditsioonidel kogutud seemne- kool). Huvi lindude vastu aitas asutusse. Seal töötas ta vanemtea- test ja istikutest rajas ta Rae kodutal- süvendada ornitoloog August durina ja fütopatoloogialabori juha- lu rikkaliku kollektsiooni, kus leidub Mang. Ta otsustas ka ise ornitoloo- tajana (1971–1981) kuni pensionile üle 200 liigi, sh nii mõnigi haruldus. giks saada ja minna õppima Tartu jäämiseni 1992. aastal. Edasi jätkas ta Tema aia puittaimed on kindla loo- ülikooli. Ent Tartus kohtas ta enne TBA-s teadusfondilt saadud raha toe- dusliku päritoluga. dokumentide sisseandmist varase- tusel kuni 1996. aastani. Jahukastelistest ja ekspeditsiooni- mat reaalkooli kaaslast, arstituden- EPA-s oli Harry teadusloome seo- dest Kaug-Itta koostas Harry käsi- git ja hilisemat tuntud teadlast Kalju tud dissertatsiooni teemaga, seal kirja jäänud aimeuurimuse (105 lk). Põldveret, kes ütles, et tuleb õppida huvitus ta esimest korda jahukaste- Selles on kõne all kõikvõimalikud arstiks, sest kõik kuulsad teadlased listest (sugukond Erysiphaceae) seen- jahukastelistega seotud teemad. olid olnud arstid, näiteks Darwin test. TBA-s hakkas ta uurima nende Käsikirjast nähtub, et 1967. aasta tal- ja Linné. Põldvere ütles: „Ära bio- morfoloogiat, taksonoomiat, loodus- vel tegi Arnold Pukk talle ettepaneku loogiasse mine, sealt tulevad õpeta- likku päritolu, levikut, edasikandu- osaleda Moskva peabotaanikaaia osa- jad!“ Ja Harry otsustas ümber ja läks mist ning peremeestaimi ja nende konnajuhataja Vladimir Nikolajevitš agronoomiat õppima. haigestumist. 1966. aastal valmis Vorošilovi Kaug-Ida ekspeditsioo- Aastail 1949–1951 oli ta Tartu tal koos kolleeg Viive Rumbergiga nil. Ja ta siirduski 1967. aasta suvel ülikooli üliõpilaste teadusliku ühin- monograafia „Jahukasteseened deko- Moskva botaanikutega ekspeditsioo- gu liige ja fütopatoloogiaringi esi- ratiivtaimedel“. nile, millest said alguse edaspidised mees. Aga 1954. aastal sai Harry Aastail 1967–1986 tegi Harry 15 uurimisretked. lõpudiplomi kolm aastat varem loo- ekspeditsiooni Siberisse ja Kaug-Itta. Teadusloome kõrval huvitus Harry dud Eesti põllumajanduse akadee- Rikkaliku herbaarmaterjali põhjal muudestki valdkondadest, eriti aja- miast (EPA). Sellele järgnes samas koostas ta monograafiad jahukastelis- loost ja geograafiast. Fotograafiahuvi aspirantuur ja 1957. aastast õppe- te kohta. Harry ekspeditsioonikaas- tulemus on rohkesti pildimaterjali. jõu amet. 1961. aastal kaitses Harry lasteks olid TBA töötajad, kõige sage- EPA-s kandidaadiväitekirja mikro- damini Jüri Elliku, hea taimetund- Heldur Sander

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |313| 73 Kroonika Talve kaks palet:

pakast ja sula Jüriado Toomas Foto: 8.–11. nädal

üünlakuu keskel tulnud külm läks kuu lõpuks päris krõ- bedaks. Pakane tõi rohkesti tööd jäälõhkujatele; madal Kveeseis Väinameres takistas parvlae- Veebruarikuu viimased hommikud olid Tartus selle talve kõige külmemad valiiklust Hiiumaale, mõnda aega käis laev Virtsust. Naistepäeva järel tulnud järsu sula tõttu tuli sulgeda neli hiljuti Talve kokkuvõte: tavapärasest avatud jääteed; nädal hiljem oli taas külm. pisut soojem ja päikeselisem 19. ja 26.02 ning 05. ja 12.03 Loodusõhtud rahvusraa- eskkonnaagentuur saatis matukogus: „Sri Lanka ja 2. märtsil laiali pressiteate Maldiivid II“ (Tõivo Sarmet); riigi ilmateenistuse kokku- Matsalu loodusfilmide võttegaK kolme talvekuu, detsembri, festivali filmid; „Viisaastak jaanuari ja veebruari ilmaandmetest. kolme aastaga – retk Põhja- Hoolimata külmemast veebruarist oli Koreasse“ (Riho-Bruno tänavune talv normist pisut soojem ja Bramanis) ning „Mongoolia ka päikesepaistelisem. avarustel“ (Hendrik Relve). Talve keskmine õhutemperatuur 20.02 KIK-i keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse info- oli –2,4 °C (pikaajaline keskmine päev Pärnus. –3,3 °C), kõige soojem talvekuu oli 20.02 Avati Laaksaare–Piirissaare detsember Eesti keskmise õhutem- jäätee kuni pooletonnistele peratuuriga +1,3 °C (norm –2,0 °C) sõidukitele, 27.02 – avati ja kõige külmem veebruar, mille Eesti jäätee kuni kahetonnistele keskmine õhutemperatuur oli –6,9 °C sõidukitele. (norm –4,5 °C). 21.02 Maanteeamet avas 24. veebruariks jõudis Kirde- Haapsalu–Noarootsi jäätee Eestisse esimene ports arktilist õhku, kuni 2,5-tonnistele sõiduki- tele. kus õhumassi temperatuur jäi alla −20 °C. Järgmine juba ulatusliku arkti- lise külma sissetung oli 26.−27. veeb- ruaril, siis jõudis meile −28- kuni −30-kraadine õhumass. Edasi liikus pakane Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: Veebruari eriti külmal kolmandal Keskkonnaagentuuri infograafika dekaadil oli Eesti keskmine õhutem- peratuur –13,2 °C (norm –4,1 °C), mis on alates 1961. aastast napilt oli päikest näha kogunisti 77,6 tundi Hulk mälestussambaid ja skulp- teine tulemus. Veel külmem on (norm 61,2 tundi). Kogu talve jook- tuure sai Eesti vabariigi juubeli eel veebruari viimane kolmandik olnud sul paistis Eestis päikest keskmiselt 22. veebruaril sinimustvalge salli 2011. aastal, kui Eesti keskmine õhu- 120,1 tundi (norm 112,2 tundi). või mütsi. Fotol on Kalevipoeg ehk temperatuur oli –13,3 °C. Läbi aega- Talve sajusumma oli Eesti keskmi- Tartu vabadussõja mälestussammas de kõige külmem veebruari lõpp oli sena 134 mm (norm 138 mm). Kõige tänavu Jõhvi, Narva, Tartu-Tõravere, vähem, 22 mm (norm 35 mm), sadas Valga, Viljandi, Võru ja Väike-Maarja veebruaris, kõige rohkem, 76 mm 22. ja 27.02 ning 27.02–01.03 Üritusi Tartu loodusmajas: ilmajaamas. (norm 53 mm), aga detsembris. säästva eluviisi töötuba See-eest pakkus veebruar meile ka enim päikesepaistet: Eesti keskmisena Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri

74 |314| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

„Lihtne ja ohutu kodukoris- tus“; Matsalu festivali filmide õhtu ja Jaapani kultuuri- ja teeõhtu ning vaheajalaager 1.–3. klassi õpilastele. 24.–25.02 Perehommikul Eesti loodusmuuseumis räägiti kakkudest. 25.02 RMK Elistvere loomapargi külastuskeskuses rääkis aasta loomast ilvesest Raido Kont. 25.02 ning 03., 04., 10., 11., Kuvatõmmis filmist: märgised saanud sookurepojad lähevad kohe Ivar Ojaste 17. ja 18.03 Looduse (vasakul) ja Uko Bleive kätest lendu Omnibussi sõidud Tallinnast: „EV100 Saaremaal – jääretk Linnulahele“; Riiga ooperit „Turaida Roos“ vaatama; Eesti sookurest sai filmitäht räätsaretkele Rääma rappa „Rail Balticuga kaduvad eebruari lõpus ja märtsi algu- salapära ja õnne sümbol. maastikud“; Viinistule ja ses sai Tartus kolm korda Filmi konsultandi, Eesti maaüli- Lahemaa jugadele; Keila- näha dokumentaalfilmi „Free kooli juhtteaduri Aivar Leito sõnul Joa lossi ja Pakri pangale; likeV a crane. Vaba nagu lind“, kohal on sookure Ahja 5 ligikaudu 6000 km Raikküla mõisa, Paka mäele ja olid ka filmi prantslastest režissöörid pikk rändetee Eestist Etioopiasse Raplasse ning Keila-Joa lossi Maxence Lamoureux ja Arnaud. olnud põnev ja unikaalne, kuna see ja Pakri pangale II. Filmi peategelane on Eesti sooku- on andnud palju täiesti uut teadusin- 27.02 Tallinna loomaaed tähistas reuurijatelt satelliitsaatja saanud soo- fot liigi rände kohta. Kõige selle põh- rahvusvahelist jääkarupäeva kurg Ahja 5, kelle rändetee jälge- jal on Eesti uurijad koostanud soo- õhtuga loomaaia uues polaa- riumis. des liigutakse Eestist läbi Euroopa kurgede uue rändetee kaardi. 28.02 Keskkonnaameti loodusõhtu ja Lähis-Ida Etioopiasse. Kõigis neis Otepää looduskeskuses: Pille Eesti maaülikool / maades on sookurel tähtis koht rah- Saarnits paigavaimust, kultuu- vapärimuses ja uskumustes, olles elu Loodusajakiri ripärandist ja selle müügist. 28.02 Alutaguse rahvuspargi loo- mist käsitlev avalik arutelu Tallinna loomaaia polaarium Iisakus. võitis ehitusauhindu ullu sügisel avatud

Tallinna loomaaia jääka- Jüriado Toomas Foto: rude kodu polaarium osa- Mles üheksateistkümne eelmisel aastal tellijale üle antud objekti seas kahek- Foto: Eesti betooniühing Eesti Foto: sateistkümnendat korda korralda- Pakasehommik Tartu Tammelinnas tud „Aasta betoonehitise“ võistlu- sel. Võitjad kuulutati välja 14. märtsil lmateenistuse teatel oli veebruari betoonipäeval Eesti filmimuuseumis. Eesti keskmine õhutemperatuur Polaariumi arhitekt Joonas –6,9 °C (paljuaastane keskmine Sarapuu osaühingust Innopolis Tallinna loomaaia varem üpris kasinates –4,5 °C). Kõige soojem, 3,5 °C, Insenerid pälvis eriauhinna maas- oludes läbi ajama pidanud jääkarude Ioli 14. veebruaril Lääne-Nigulas, tiku silmapaistva arhitektuurila- päralt on nüüd väga uhke kompleks külmim, –26,5 °C, aga 23. veebruaril henduse eest. Žürii kommentee- Tiirikojal. Sadas keskmiselt 22 mm ris: „Arhitektuurselt ja betooni- (norm 35 mm), ööpäevas kõige selt väärt osa uuenevas ja kasvavas lugejaküsitluse võitja eriauhinna. rohkem, 16 mm, sadas 1. veebruaril Ristnas (vaata ka sõnumit lk 74). loomaaias. Suurepärane tulemus!“. Peaauhinna ehk tiitli 2017. aasta Jääkarude ekspositsioon ja selle ehi- betoonehitis võitis eramu Viimsis. 01.03 Üle nelja aasta avati taja osaühing Astlanda Ehitus sai ka Rohuküla-Sviby jäätee sõidu- Äripäeva portaali ehitusuudised.ee Eesti betooniühing / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |315| 75 Kroonika

kitele, mille mass on kuni 2,5 tonni. 01.03 Koolivaheaja looduspäev 7–14-aastastele lastele TÜ loodusmuuseumis. Katrin Mäeots Foto: 01.03 Aasta linnu õhtul Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel rääkis metsisest Arne Ader. 01.03 Viitina jahiseltsi jäljeretk RMK Pähni külastuskeskuses. 01. ja 15.03 Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemiad: Hasso Krull looduse loomisest ning Aare Lindt näitusest „Liblikate armulukud“. 03.–04., 10.–11. ja 17.–18.03 See Riina Põldmaa veenuseking korjas üle veerandi vaatajate häältest Perehommikud Eesti loo- dusmuuseumis: vastavalt „Rähnid“, „Müüdid looduses“ ja „Looduskaitse ja haruldased Kodus kasvatatud orhideesid loomad“. 05.03 Traditsiooniline Baeri päev hindas ligi tuhat tartlast Tartus. 06., 13., 14. ja 18.03 Üritusi Tartu uba kuuendat korda peeti TÜ häält. Need kolm saavad oma orhi- loodusmajas: üleminekuõh- botaanikaaia orhideenäituse raa- deekogusse botaanikaaialt veel lisa, tute sarja lisaüritus „Inimese mes ka erakollektsionääride orhi- kõigile osalenud orhideekasvatajatele ja metsiku looduse konflikt J deevõistlus, kus võitjad selguvad anti aastaringne vabapääse TÜ botaa- Aafrikas“ (Rein Kuresoo), rahvahääletusel. Seekord laskis sede- nikaaia kasvuhoonetesse. Matsalu festivali filmide õhtu; li, millel oli valitud taime järjenum- Tartu ülikooli botaanikaaia popu- Tartu linnaosaseltside ümar- laud tselluloositehasest ning ber, hääletuskasti lausa 995 näitusel laarne orhideenäitus toimus ühek- Ivar Soone tarbimispsühho- käinud inimest. sandat korda ja seal käis 1774 inimest. loogia loeng. Neist 252 häält sai Riina Põldmaa Nagu ikka, oli just samadel päeva- 06.03 Tallinnas sai esimest korda veenuseking (Paphiopedilum), Janne del, 2.–11. märtsil, orhideenäitus ka kokku keskkonnahariduse Orro harilik liblikkäpp ehk liblikont- Tallinna botaanikaaias. ja -teadlikkuse tegevuskava siidium (Psychopsis papilio var. alba) koostav juhtrühm. kogus 163 ja Piret Petolai veenuse- TÜ botaanikaaed / 06.03 Avatud Eesti fondi arutelusar- king (Paphiopedilum ‘Pinocchio’) 127 Loodusajakiri ja „Venemaa hääled“ raames peeti Tallinnas aru Euroopa Liidu energiapoliitika ja -jul- geoleku üle. Kaitseminister tänas 07.03 Tartu linnavolikogu asus seisukohale, et algatatud puidurafineerimistehase riigi looduskaitseametnikke eriplaneering tuleb lõpetada. abariigi aastapäeva aegu se eest Nursipalu harjutusväl- 07.–08.03 Konverents „Terve loom jagasid peale presiden- ja kasutuselevõtmisel“, „suure- ja tervislik toit“ Eesti maaüli- di teenetemärke teisedki pärase koostöö eest kaitseväe koolis Tartus. ametkonnad.V Näiteks kaitsemi- harjutusväljade arendamisel“ nister Jüri Luik tunnustas neid, aga keskkonnaameti peadirektor kes on silmapaistva tööga panus- Andres Onemar, RMK juhatu- tanud Eesti riigikaitsesse ja aren- se esimees Aigar Kallas ja RMK danud kaitsevaldkonda. Mõned nõukogu esimees, keskkonnami-

Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: autasustatud väärivad meenutamist nisteeriumi kantsler Andres Talijärv. ka Eesti Looduse veergudel. 39 ministeeriumi kuldrinnamärgi Nii oli 23 kaitseministeeriumi III pälvinu seas on ka keskkonnaame- klassi teeneteristi saaja hulgas näi- ti kaitse planeerimise büroo juhataja teks kaitseministeeriumi keskkonna Taavi Tattar. Tartu ülikooli botaanikaaed on vii- mast päeva paksu lumevaiba all ja planeerimise nõunik Tuuli Vors „silmapaistva professionaalse tegevu- Kaitseministeerium/Loodusajakiri

76 |316| EEsti LOODUs APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

07. ja 10.03 TÜ loodusmuuseumi üritusi: metsateemaline loo- dusõhtu (Rainer Kuuba) ja Foto: Mati Kose Foto: huvipäev „Elu areng Maal“. 08.03 Avati selle talve neljas ja viimane jäätee: 16,7 km Hiiumaalt Saaremaale (Tärkma–Triigi). 08.03 Eesti rohelise liikumise säästva eluviisi töötuba „Vertikaalaiandus“ Tartus. 10.03 Lahemaa rahvuspargi kul- tuuripärandi vestlusringis „Lahemaa ja maailm. Viinistu Eesti loodusturismi ühingu asutajad (taga vasakult) Bert Rähni, Peeter Vissak, kunstimuuseum“ kõnelesid Thea Perm, Marika Mann, Mariell Jüssi, Eleri Lopp-Valdma ja Tauri Purkas ning Jaan Manitski ja Teet Veispak. ees Mati Kose 13.03 „Metsanduse arengukava 2021–2030“ koostamise ava- üritus Tallinnas Kultuurikatlas. Loodusturismiettevõtjaid esindab 13.03 Eesti maaülikoolis peeti kon- verents „Loodusturismi või- nüüd Eesti loodusturismi ühing malused ja väljakutsed Eestis“. 13.03 Merefoorumil Eesti mere- oodusturismiga tegelevad on välja töötada loodusriigi kuvan- muuseumis sai kuulda ettevõtjad asutasid 20. märtsil dile kohane loodusturismiga seotud „Georg Otsa“ lugu; sellest Märjamaal Eesti loodusturis- majandusmudel, aidata olla rahvus- kõneles Ülo Kollo, kes oli üle mi ühingu. Selle siht on senisest pare- vaheliselt konkurentsivõimeline ning tosina aasta „Georg Otsa“ L kapten. mini teadvustada Eesti kui loodus- kasutada loodusvarasid nutikalt ja 15.03 Algas piltide vastuvõtt Eesti riigi tähtsust, hoida ning parandada jätkusuutlikult. Samuti on tähtis taga- suurimale fotovõistlusele meie loodusriigi mainet ja kuvandit, da loodusturismisektori jätkusuutlik- „Looduse aasta foto 2018“. suurendada loodusturismi ja teiste kus ja kvaliteet. Selleks tuleb kaasa loodushoidlike valdkondade osakaalu lüüa loodusturismiettevõtjate koo- Eesti majanduses. litusel koostöös ülikoolide ja teiste Ühing soovib olla riigi loodusva- koolidega. rade kaitse ja kasutuse, turismima- janduse, regionaalpoliitika jt otsus- MTÜ Eesti loodusturismi ühing / Jüriado Toomas Foto: tuskogude koostööpartner. Eesmärk Loodusajakiri

Külma trotsivad transilvaania sinilil- Üleminekuõhtud Tartus led TÜ botaanikaaias iikumise Elav Tartu korraldus- rühm ja Tartu loodusmaja kor- 15.03 TÜ Eesti mereinstituut tähis- raldavad tänavu loodusmajas tas Tartus 25. loomise aasta- päeva konverentsiga „Eesti (Lille 10) üleminekuõhtute sarja. Iga L mereteadus 2018“. kuu kolmandal kolmapäeval toimuva- 15. ja 17.03 Tallinna loomaaias tele üritustele on oodatud inimesed, tähistati rahvusvahelist hül- kes on huvitatud sellest, kuidas ise gepäeva, mis on 22.03. linnas säästlikumalt toimida. Üleminekuõhtute reklaampilt 16.03 TÜ maapõueressursside Sarja esimesel õhtul jaanuaris anti Facebookis arenduskeskuse MAREK tea- ülevaade, mis sarjaga on tegemist, vitusüritus Viimsis. veebruaris tutvustasid jätkusuutliku 16.–18.03 Meremess Tallinnas. linnakeskkonna arengusse panusta- „Linnaaiandus ja toiduvõrgustikud“. 18.03 C. R. Jakobsoni surma-aasta- päevale pühendatud tradit- vate ühingute eestvedajad oma tege- Vaata ka elavtartu.weebly.com/ siooniline matk „Sakala teel“. misi ja tulevikuplaane, märtsikuisel 18.03 Eesti rohelise liikumise üld- Liikumine Elav Tartu / kohtumisel käsitleti masstootmist koosolek Tartus. ja taaskasutust. 18. aprilli teema on Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 Eesti LOODUS |317| 77 Mikroskoop Pasknääri

pidusöök Joosep Ailiste Foto: asknääri foto on tehtud tänavu 24. veebruaril, Eesti vabariigi 100. sünnipäeval. Olime pere- Pga just pidulauda istunud, kui teda märkasin. Kuna läbi kardinate nägin esmalt vaid linnu suurt kogu, arva- sin, et harakad on jälle külla tulnud. Tõusin lauast ja hiilisin vaikselt akna juurde. Minu üllatus oli suur, kui linnu ära määrasin. Sügisel jälgisin tamme- puudega pargis pasknääre, ja seal ei ga. Lind loopis rohevintide maha puis- si õpilane. Fotograafiaga olen tegele- olnud nad sugugi julged. tatud päevalilleseemnekoori eemale, et nud poolteist aastat. Peamiselt meeldib Ilma pikema jututa tormasin trepist leida endale meelepäraseid teri. Lõpuks mulle pildistada elusloodust, kuid huvi üles, et fotokaamera tuua. Kui taga- õnnestuski jäädvustada hetk, mil pask- pakub ka makro- ja astrofotograafia. si jõudsin, maiustas pasknäär parasja- nääri ees õhus oli päevalilleseeme. gu maapähklite ja päevalilleseemnete- Olen Sindi gümnaasiumi 5.d klas- Joosep Ailiste NUPUtA! 1. Mis taimega on tegu?

a PUPKELLURK b PADANKERÕP c AGREVSANK d UNKENMURK e VABARKISA

2. Nuputa, milline täht mil- lise värvi ja kujundiga võiks kokku sobida! Igale tähele vas- tab kindel värv koos ühe kind- la kujundiga.

astuseid ootame hilje- ei saa! Õiged vastused ja auhin- selt. Toimetus võtab teiega ühen- malt 19. aprillini aadres- nasaaja anname teada järgmises dust! sil mikroskoop@loodus- numbris. Õiged vastused: a) toomingas, ajakiri.eeV või paberkirjaga meie 2010; b) pihlakas, 2000; c) künnapuu, toimetusse. Kirja teemaks märki- Märtsinumbri võitja ja vastused 2011; d) vaher, 2003; e) lodjapuu, ge „Mikroskoop“. Auhinnaraamat Märtsinumbri nuputamis ülesannete 2013. Puslemõistatuses olid kirjastuselt Varrak loositakse välja eest läheb loosiauhind, kirjastu- peidus: a) kirju-aasasilmik (lk 7); kõigi kuni 16-aastaste vahel, kelle se Varrak raamat „101 Eesti lindu“ b) merevaigutükis lõksus olev vastused on õiged. Lisa alati oma Tornimäe põhikooli õpilasrühma- ämblik (lk 54); c) koer Muki (lk 35); vanus, muidu loosimisel osaleda le, kes on vastuse saatnud kollektiiv- d) hüljes (lk 80).

78 |318| EEsti LOODUs APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 20. aprilliks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanute vahel loosime välja Eesti Metsa aastatellimuse. Eelmise ristsõna õige vastus on „ ... suur rasvaprotsent küll“. Kokku saime 33 õiget vastust. Märtsinumbris meeldisid enim Marko Mägi artikkel lindudest talvel ja Karl Adami kirjutis sabatihastest. Ristsõna auhinna, Eesti Looduse poolaastatellimuse, võitis Annika Pertman.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EEsti LOODUs |319| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Haridusminister kolonel Aleksander Foto: Rein Kuresoo Foto: Jaakson on olnud juhtivalt tegev loo- dusteadusliku uurimistöö ja uurimisasu- tiste korraldamises ja organiseerimises. Haridusminister kolonel A. Jaakson on sügava arusaamisega ja heatahtlikku- sega suhtunud Loodusuurijate Seltsi töösse. Eriti tunduv on tema hool olnud Seltsi töösummade otsustamise ja määramise puhul. Selle tagajärjel on Loodusuurijate Selts edukalt ja senisest laiemas ulatuses võinud ette võtta suu- remaulatuslikke uurimistöid. On jõutud lõpule rahvusvahelise Euroopa kvater- Aprillipäike meelitab taredest seal kogu talve tukkunud nastikud välja. Kui liigi- naargeoloogilise kaardi Eesti osa koos- kaaslasi on rohkem, peetakse ka pulmad sealsamas õuemurul. Vanad taluhooned tamisega ja on asutud suurema kaardi- oma poollahtiste vundamendikividega on majaussile nagu loodud. Uuematesse kogu „Eesti kaardistiku“ väljaandmisele. majadesse on teed leida raske Tema otsesel eestvõttel on loodud alus ka Eesti Teaduste Akadeemia ellukutsu- miseks. [Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul valitud Loodusuurijate Seltsi auliikmed, 1938: 4] Jürikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 225 (snd 1793) 21.04 Ülo Arend, histoloog 15.04 Friedrich Georg Wilhelm Struve, (srn 1991) saksa päritolu Vene astronoom ja 85 (snd 1933) geodeet, TÜ professor (srn 1864) 40 aastat tagasi 07.04 Evald Ojaveer, ihtüoloog, 180 (snd 1838) merebioloog E. Markuse järgi tekivad mõhnastikud 18.04 Władysław Dybowsk. i, poola pärit- 15.04 Helje Kaarma, sünnitusabi- jääserva ees viimase etapiviisilisel taan- olu Vene paleontoloog ja bioloog, ja antropoloogiateadlane dumisel, kusjuures settematerjali sula- 1871–1878 TÜ õppejõud (srn 1910) 26.04 Hella Kink, geoloog ja looduskaitsja mine on lokaliseeritud. Nii kujunevad 155 (snd 1863) (srn 2014) 29.04 Viive Viira, geoloog-paleontoloog valitsevateks pinnavormideks künkad. 18.04 Karl Julius Richard Happich, baltisak- Marginaalsed ja radiaalsed seljakud on sa loomaarstiteadlane, bakterioloog 80 (snd 1938) mõhnastike ekstreemsed elemendid. ja hügieenik, TÜ professor (srn 1923) 21.04 Tiina Talvik, lasteneuroloog ja Arvestades asjaolu, et mõhnastikke meditsiinigeneetik ümbritsevate moreentasandike kontak- 130 (snd 1888) 29.04 Siiri Veromann, histoloog tialadel on fluvioglatsiaalne materjal set- 03.04 Peeter Kõpp, põllumajandusteadlane 30.04 Tanel Moora, arheoloog tinud moreenile, järeldas Markus (1930), ja looduslooõpetaja (srn 1960) et mõhnastikud oma selgete vormidega 06.04 Liidia Poska-Teiss, zooloog, histoloog 75 (snd 1943) on noorimad jääaegsed moodustised. ja tsütoloog (srn 1956) 18.04 Hiie Kimmel, botaanik [Are Kont: Missuguseid pinnavorme 16.04 Nikolai Friedrich Rootsi, põllumajan- nimetatakse mõhnadeks? 1978: 236] dusteadlane (srn 1974) 65 (snd 1953) 07.04 Kalle Kiiranen, füüsik 120 (snd 1898) 22.04 Toomas Neuman, geneetik, 03.04 Jaan Kalviste, keemik (srn 1936) tsütoloog ja neurobioloog 20 aastat tagasi 115 (snd 1903) 60 (snd 1958) 10.04 Villem Voore, pedagoog ja loodus- 09.04 Helje Eelma, kunstnik Mis on selle hiiresabajutu iva? Eks ikka teadlane (srn 1982) 12.04 Sirje Timmusk, molekulaarbioloog see, et tundmatut taime ei ole alati 26.04 Friedrich Karl Paul Kienast, baltisaksa 14.04 Jaan Ainelo, geograaf imelihtne määrata ja vahel see esimesel röntgenoloog (srn 1946) 28.04 Kai Kimmel, sooteadlane kohtumisel ei õnnestugi, eriti siis, kui 110 (snd 1908) 55 (snd 1963) taim enam ei õitse. Mõne ülekasvanud 06.04 Paul Kaur, meteoroloog (srn 1992) hiiresaba pärast ei tohiks aga taimehu- 07.04 Alvar Soesoo, geoloog viline meelt heita: kui silmapilk nime ei 95 (snd 1923) 10.04 Rein Sikut, molekulaarbioloog leia, pole häbeneda midagi. Isegi asja- 05.04 Asta Vilbaste, zooloog-arahnoloog 14.04 Kaja Peterson, looduskaitsja tundjatel juhtub... Peaasi – mitte jonni (srn 2010) 24.04 Ivar Jüssi, bioloog jätta ja uurida nii kaua, kui kõik hiire- ja 07.04 Erik Kissa, keemik ja fotograaf 50 (snd 1968) muud sabad käes. Kel tahtmist, otsib (srn 2017) 13.04 Rene Otteson, orienteeruja ja juba sel kevadel hiiresaba üles. Luubi harrastusornitoloog abil saab paremini näha ka iga tupplehe 90 (snd 1928) 20.04 Kaie Päike, ajakirjanik, Eesti Metsa pisikest kannust ja kroonlehe alusel ole- 06.04 Nikolai Koslov, loomaarstiteadlane, kunagine toimetaja vaid nektaariume. [Tõnu Ploompuu, Ülle 1977–1988 EPA rektor 21.04 Illar Lemetti, mullateadlane, Reier: Kaks pilku pisikesele HIIRESABALE, 14.04 Leida Lepajõe, loomakasvatusteadla- 1998: 154] ne (srn 1993) maaeluministeeriumi kantsler

80 |320| Eesti LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri nüüd kõigile avatud!

Registreerijatele kõik tavahinnaga - tooted 20% superpakkumist Lisaks 1000 LAUSA POOLE HINNAGA!

Aiasõbra lemmik- ostukoht!

www.aednik24.ee TALLINN TAMREX OHUTUSE OÜ VALGA VALGA VASTAVAD STANDARDILE: EN420; EN388:2016(2.1.1.1.X); KAT 2; CE NAHAST SÕRMEOTSAD KAETUD NIMETISSÕRM Vabaduse 39 39 Vabaduse ÕHUKESED, SUUREPÄRASE PUUTETUNDLIKUSEGA Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • 35 TARTU 130, Katusepapi mnt Pärnu 5, Laki VÄGAHEA VASTUPIDAVUS kindad! HALL NAILONIST KÄESELG kindad! AUHINNATUD A+KLASSIKITSENAHK ERITI KVALITEETNE,

Hinnad sisaldavad

NARVA NARVA • käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub! Maslovi 1 Maslovi • HAAPSALU • Ehitajate tee 2a 2a tee Ehitajate

Aardla 114, Aardla Ringtee A+ klassikitsenahast VALI ÕIGED • PAIDE • peentöökindad universaalsed

37a • PÄRNU 37a 5.70 • 2 • Pikk TAMREX JÕGEVA kindad art 44-315 art

Riia mnt 169a mnt Riia Tallinna mnt 7 mnt Tallinna € Tel 654 9900Faks 6549901e-post: [email protected] www.tamrex.ee , Savi 3• RAKVERE Savi A+ sünteetilisest nahast • TÜRI • 3.10 töökindaid. paari parimaid tegija endale vajaliku leiab ka kõige nõudlikum töö- TAMREX- kinnas. õige käe jaoks ja töö kaon iga kinnastele kindla ning stabiilse kvaliteedi. Kompromissitu ja pideva kontrolliga tagame maid materjale ja tehnoloogilisi lahendusi. TAMREX ajaga kaasaskäivasse tootearendusse. asjaks! Suhtume suure pühendumisega kaitsmise õigete kinnastega enda südame- vaja. sa kätega teed, seda läbimõeldumat kaitset sa töid erinevaid ja rohkem Mida kaitsta. matud tööriistad. Selle pärast on vaja neid asenda- elus igapäevases Sinu on Käed Türi-Alliku Türi-Alliku Nii nagu iga töö jaoks on õige töörist, nii nii töörist, õige on jaoks töö iga nagu Nii TAMREX- RedDiamond art 44-370 art TAMREX 2.96 latekskattega art 44-3626 art

-i kinnaste-i loomisel kasutame pari- Pikk 2• JÕHVIPikk TAMREX i laiast töökinnaste valikust • RAPLA • € i meeskond on võtnud käte käte võtnud on i meeskond ÕHUKESED, LATEKSKATTEGA, ÕHUKESED, VASTUPIDAVAD, €

Tallinna mnt 2a 2a mnt Tallinna VÄGA VASTUPIDAKVAD VÄGA HEA PUUTETUNDLIKUSEGA 6.70 A+ kitsenahast VÕRU • 30 VÕRU mnt Tartu art 44-317 art GreyDiamond TAMREX 3.70 • KEILA • nitriilkattega art 44-3627 art TAMREX € • 1 • tee Keki ÕHUKESED, NITRIILPUNKTIDEGA, ÕHUKESED, VASTUPIDAVAD, € VÄGA VASTUPIDAVAD VÄGA HEA PUUTETUNDLIKUSEGA Piiri 2 Piiri PerfectFit TouchScreen KURESSAARE • VILJANDI 3.90 3.90 nitriilkattega art 44-3617 art 44-3617 art PerfectFit Tallinna 80a Tallinna PU-kattega Tallinna 86 Tallinna TAMREX TAMREX ULTRAÕHUKESED KINDAD ULTRAÕHUKESED JA ÜLIMALT IMEÕHUKESE MUSTA € VASTUPIDAVA NITRIILKATTEGA € TOUCH SCREEN PU-KIHIGA