DOCSLIB.ORG

Eesti Loodus 4/2018

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

4/2018 APRILL Kaasas ajakiri Eesti Mets Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 5,90 € Hunt pürib eurooplaseks ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Urvalinnud Tuletael ja vihmametsad Küüslauk ja nakrapuu Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega! AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klienti- dele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Sisukord Hunt Foto: Jüri Jõepera 69. aastakäik Nr 4, aprill 2018 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 42 Intervjuu: Kui soovime lämmastiku- voogu kontrolli all hoida, ei tohiks 3 Sõnumid inimene märgalasid puutuda Loodusgeograafi ja ökoloogi, TÜ pro- 11 EL küsib: vastab Tõnu Talvi fessorit Ülo Manderit küsitlenud Katre Palo 12 Kuidas läheb hundil Euroopas? Maris Hindrikson ja Urmas Saarma 48 Matkarada: uurivad Euroopa hundipopulatsiooni- Võhandu metsikutel kallastel de geneetilist mitmekesisust Killu Timm soovitab Võhandu ürg- oru loodust vaadata ka jalgsi matka- 19 Hunt teekaaslaseks tes, mitte üksnes kanuusõidul Kalju Kask meenutab oma lapsepõl- vest juhtumit, kui ta koduteed läbi 54 Looduselamus maailmast: metsa saatis hundi silmapaar Amazonase selva ja imelised linnud Hendrik Relve matkatee on seekord 20 Urvalindude määramine viinud Brasiilia keskosa vihmamet- vajab vilunud silma sadesse, mille elurikkust on kergem Uku Paal proovib selgust vaadelda paadiretkel tuua urvalindude süs- 30 temaatikasse: kuidas 60 Tiit Kändler mätta otsast: eristada urvalin- Inimvõimete piiriks nimetatud du lõuna- ja hele- antropotseen 42 urvalinnust? 62 Mäksa kandis kasvanud hiietamme 26 Eesti talgulised käisid häving sai tõuke püha Bonifatiuse Valgevenes raba taastamas teost Kadri Aller vaatab tagasi Eestimaa Heldur Sander tuletab meelde looduse fondi ja Valgevene ühendu- kunagise püha tamme mahasaagi- se Bahna mullustele talgutele Jelnja mist: sajanditega pole meil austus rabas põliste pühapaikade vastu sugugi paranenud 30 Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip 65 Aiast ja põllult: Rainar Kurbel ja Toomas Hirse Mõjuvõimas küüslauk avastasid Eestist laialehise neiuvaiba Triin Nõu annab ülevaa- alamliigi, kes võiks olla nii Eestis kui te küüslaugu kasvatami- ka naabermaades küllaltki levinud sest ning kasutamisest köögis ja kaitsemaagias 34 Aasta seen: Tuletael, oluline seen looduses ja kultuuris 68 India pähklid on nakrapuu seem- Indrek Sell ja Kadri Runnel kirjelda- ned vad puuseent, kellega vanadel eestlas- Ülar Allas kiidab neerukujuliste söögi- tel oli märksa tihedam side kui nüü- seemnete tervislikke omadusi ja vaatleb 48 disaegsel inimesel nende muidki tarvitusvõimalusi 36 Sada rida Eesti loodusest: 72 Raamat Maa – meie õde või vaid ressurss? 54 Jaan Kaplinski 73 In memoriam: Harry Karis 34 Üks Eesti paigake: Kooraste mets: 74 Kroonika vanade puude kaitsel Juhani Püttsepp käis Lõuna-Eestis, kus 78 Mikroskoop RMK tahab maha saagida olulise vana- metsa kaitsealuste järvede naabruses 79 Ristsõna 40 Poster: Merja Roostalu 80 Ajalugu, sünnipäevad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EESTI LOODUS |241| 1 Toimetaja veerg Sellest, keda 69. aastakäik Nr 4, aprill 2018 Toimetuse aadress: ei või nimetada Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] h et siis hunt. Vabandust, 300 lamba seast. Aga mingi väike tel 742 1143 susi! Metsa kuldne kunin- ürgne osa minust, mingi esivanemate Peatoimetaja Toomas Kukk gas. Loom, kes vaatab vastu hirm ja kollektiivne mälu ütleb, et 742 1143, [email protected] ajakirja kaanelt ja üha enam ka met- sutt tuleb karta. A Toimetaja Helen Külvik saservalt, põllult või hoopis aiast. Tänapäeva hundiuurijad lükkaksid 529 4033, [email protected] Vastuoluline, karismaatiline, ohtlik, sellise hirmu muidugi kohe ümber. salapärane, tark, ettevaatlik, sotsiaal- Ehkki eespool iseloomustasin võsa- Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] ne, kiire, tugev, julge – need on oma- villemit sõnaga „julge“, ei kehti see dused, millega meie metsade suuri- soe ja inimese suhete kohta: ini mest Toimetaja Katre Palo mat kiskjat kõige enam iseloomus- kardab kriimsilm hirmsal kombel. 521 8771, [email protected] tatakse. Kõlab nagu eduka ärime- Võimalus jääda langeva puu alla või Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado he iseloomustus! Võsavillem tundub- kohtuda metsas karuga on ilmselt [email protected] ki oma olemuselt üdini maskuliin- sadu kordi suurem kui võimalus näha Keeletoimetaja Monika Salo ne. Kas olete kunagi muinasjuttudes püha Jüri kutsikat. 742 1186, [email protected] kohanud mõnd emahunti? Ei, met- Igatahes on kriimsilm meie naa- Küljendaja Raul Kask sakutsu on ikka mehine, meessoost. ber ja naabriga on mõistlikum hästi [email protected] Villem võsast. läbi saada. Kellele neid sante suh- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Mina pole hallivatimeest metsas teid vaja on! Pealegi, soel on hulk Endla 3, Tallinn 10122 näinud, aga tean, et mu maakodu häid oma dusi: ta on metsa sanitar, ümber liigub neid ohtralt. Pole ka sest tavaliselt valib ta saakloomaks ime, sest mu naaber on lambakas- kõige lihtsamini kättesaadava, seega vataja, kel on üle 300 lamba. Ja teine ka kõige nõrgema tervisega looma ja naaber on mets oma elanikega. Nii aitab nõnda vältida haiguste levikut. Vastutav väljaandja Riho Kinks on täiesti tavaline, et minu magamis- Eesti ajakirjanduses on metsakut- [email protected] toa akna taga peetakse mõnel suveööl sude rünnakute teema praegu met- Tellimine ja info Airi Lehemets maha ette teada võitjaga võitlus elu sadebati kõrval tähelepanu keskmes. 610 4105, [email protected] eest. Meie saame hommikul (või kui Soe jaoks on see kindlasti posi tiivne, Reklaamijuht Helen Lehismets võitlus on peetud veidi kaugemal, siis sest hundiuurijad saavad selle väit- 610 4106, [email protected] lõhna järgi alles mõne päeva pärast) luse taustal oma sõnumit selgemalt Ajakiri ilmub näha vaid võitluse jälgi: karvatuuste edastada. Ühiskonna mõtteviisi muu- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel või vahel ka korjust. tumise valguses on võsavillem taas- Ega see eluslooduse võit- tamas oma populatsioone Euroopas, lus mind väga lähedalt ei ka neis piirkondades, kus ta vahe- puuduta, küll aga paneb peal sootuks hävinud oli. Sellest siiski mõtlema asjaolu, et räägibki meie seekordne kaane- sellesama metsa kaudu lugu. käivad mu lapsed sõprade Põnevat lugemist! Ja pida- juurde. Ja me kõik käime gem ikka meeles, et rahvausku- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 seenel, marjul ja jooks- muste järgi ei tohiks meie Summaries of some articles can be found at mas. Natuke ebamugav metsakuningat õige our web site www.eestiloodus.ee am onn ärg on. Siiani olen selle nimega mai nida, kk is s tu e s ebamugavuse alla sest looma nime- K surunud ja ka tamine õige nime- 4041 0820 PEFC/19-3-3 lapsed pole osa- ga kutsub ta koha- Trükitoode nud karta. Tõsi, le. Trükitud trükikojas Printall ega siin vist pole- gi midagi karta, kui soel on valida üle erakogu Foto: 2 |242| EESTI LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Kuni mai lõpuni kestva ürituse eesmärk on hoida sidet loodusega ja õpetada lapsi märkama muutusi looduses. Osalejad õpivad tundma Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: looma- ja taimeliike, vaadeldes 36 Eestis tavalise liigi ilmumist kevadis- se loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hak- kavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad lib- likad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ning kahepaiksed (rohukonn) ja esi- mesed seened (karikseen). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste kodulehel andmebaa- si. Nõnda saavad kevade saabumist veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Projekti „Tere, kevad!“ taimevaatlustabeli esimesel real seisab varaseim õitseja Peale loodusvaatlustele hõlmab lumikelluke, kes pole Eestis küll kodumaine liik, ent lõuna poolt pärit lille võib „Tere, kevad!“ mitut lisategevust: meil vahel kohata ka metsistununa. Need 15. märtsil pildistatud lilled on õide veebi saab panna joonistusi kevade- puhkenud linna rohealal kuulutajatest ja kevadluuletusi, toi- mub kevadefotode võistlus. Kahes vanuserühmas jätkub ka loodusvikto- Noored loodusvaatlejad riin, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Projekti töökeel on eesti keel, kuid ütlevad taas „Tere, kevad!“ olulisemad juhendmaterjalid on vee- avapäraselt 1. märtsil algas lasteaedade vanemate rühmade lap- bis olemas ka vene keeles. taas juba üle 20 aasta kor- sed ning 1.–9. klassi õpilased koos Vaata http://terekevad.ee. raldatud aktsioon „Tere, õpetajate ja vanematega, samuti loo- Tkevad!“, kuhu on oodatud osalema dusringid. „Tere, kevad!“ / Loodusajakiri Ornitoloogiaühingut on asunud juhtima Margus Ots Foto: Andres Kalamees Andres Foto: esti ornitoloogiaühingu nõu- Margus Ots on lõpetanud Tartu kogu valis ühingu juhatajaks ülikooli loomaökoloogina. Ta on Margus Otsa, kes asus tööle olnud aastaid ornitoloogiaühingu 1. E märtsil. Üle 30 aasta lindudega nõukogu liige, sh nõukogu esimees. tegelnud Margus Otsal on pikaajali- Seetõttu on tal hea ülevaade EOÜ ne kogemus, kuidas organisatsioone arengust ja tegevustest. rajada, arendada ja juhtida. 1921. aastal asutatud ja aastal 2000 „Ornitoloogiaühingu eesmärkide rahvusvahelise linnukaitseorganisat-
Recommended publications
  • Uhkõ Vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 Ja Seto Kuningriik 25

    Uhkõ Vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 Ja Seto Kuningriik 25

    Lillepuu Vasśo: Sarja Urmas: Kadiah (Polli Kadi): „25. kuupäiv. Kristusõga Mi olõ kõrraldanu’ talossit „Ma olõ kõgõ suurõp ütel üül sündünü. elokeskkunna parandamisõ joulufänn! Mu Eesti Laulu Mina sannah, jaost, pidänü’ kuuholõkit, muusigavideo om ka’ a Kristus sõimõh.“ õt löüdä’ vahtsit lahenduisi suurõh jaoh vannust joulu- külä arõndamisõs.“ videodõst kokko säet.“ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Detsember 2018, nr 12 (349) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Uhkõ vastavõtt Petserih Eesti Vabariik 100 ja Seto Kuningriik 25 Eesti Vabariigi Peterburi pääkonsulaadi Pihkva kontori ja Seto Kuningriigi Kroonikogo kõrraldamisõl toimu 5. detsembril Petserih Musta Kassi kohvikuh Kihnu Virve tekk´ vahtsõ laulu. Riitsaarõ Evari pilt pidolik vastavõtt, minga’ tähistedi Eesti Vabariigi 100. ja Seto Kuningriigi Ku sõbõr kuts 25. aastapäivä. Laaneotsa Annela: Ku sõbõr ga’, kablakõsõ’ omma’ sääd­ kuts, sis läätki’, ku täl olõ­õi nü’ setodõ ja esä Viktori käe’. KAUKSI ÜLLE korghuuaig, a detsembri, ku Kirä’ kirot ehtidõ pääle soots­ tormil ja tõõsõl olõ­õi vaiht, ja ka Evar, õgal pallil uma sõna sõidatki’ Kihnu Virve nimelitsõ kanda’. Palli’ tormih ja tuulõh Seto rahvast oll´ tulnu’ pitto praami salongih kinnitämäldä’ sääde üles Seto Miihi Summ. hulga. Nättü 80 aasta vannusi mööbliga’ ütest saali otsast Üts pall linnas kõrra taivahe, väärikit, oll´ perrit, juusk´ rin­ tõistõ. Ja otsitki’ üles, koh om tuudi tagasi, sis hüpäs kässist gi latsõkõisi. Alostusõs laulõti autol, minkõga’ olõt mitu aas­ vallalõ ja karas treppe piteh Eesti ja Seto hümni. Sis naati takka sõitnu’, käsipidur, õt üleväst alla. Sootska Evar köü­ ütlemä pidosõnno. tsõõkvat­kalduvat­hüplevät te sis puagi ussõ ette puu otsa.
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine

    Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine

    Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.04.2010 Avaldamismärge: Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 22.12.2006 nr 9 RTL 2006, 93, 1729 jõustumine 01.01.2007 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 25.01.2007 nr 1 (RTL 2007, 11, 174) 4.02.2007 18.07.2007 nr 5 (RTL 2007, 61, 1104) 29.07.2007 29.01.2008 nr 1 (RTL 2008, 13, 172) 11.02.2008 1.07.2008 nr 5 (RTL 2008, 59, 828) 20.07.2008 7.08.2008 nr 6 (RTL 2008, 69, 990) 18.08.2008 28.07.2009 nr 11 (RTL 2009, 64, 947) 9.08.2009 15.10.2009 nr 15 (RTL 2009, 79, 1145) 27.10.2009 Vändra Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Vändra valla valimiskomisjoni 26.10.2009. a otsus nr 6. 19.11.2009 nr 17 (RTL 2009, 87, 1261) 30.11.2009 20.01.2010 nr 1 (RTL 2010, 5, 93) 1.02.2010 Määrus kehtestatakse «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» § 6 lõike 51alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. amäärusega nr 335 «Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord [RTL 2009, 87, 1261– jõust. 30.11.2009] 1.Kinnitada asustusüksuste nimistu vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade lõikes (juurde lisatud). 2.Määrata asustusüksuste lahkmejoonteks seisuga 10. detsember 2006. a katastrikaardile kantud asustusüksuste lahkmejooned. 3.Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt 10. detsembrist 2006. a. Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 «Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine» lisa [RTL 2010, 5, 93– jõust.
  • Mudakonna (Pelobates Fuscus) Elupaiganõuded Eestis“ (Markus 2010) Ja Selle Põhjal Ilmus 2013

    Mudakonna (Pelobates Fuscus) Elupaiganõuded Eestis“ (Markus 2010) Ja Selle Põhjal Ilmus 2013

    Mudakonna (Pelobates fuscus) kaitse tegevuskava Rohe-kärnkonn (foto: P. Pappel) 1 KOKKUVÕTE Mudakonlaste sugukonda kuuluva hariliku mudakonna levila ulatub Kesk- ja Ida-Euroopast Venemaa lääne- ja edelaosani. Rahvusvahelise punase nimestiku alusel kuulub mudakonn soodsas seisundis olevate liikide hulka, kuid liigi populatsiooni trend on hinnatud langevaks. Eriti drastiline on liigi langustrend levila põhja- ja lääneosas – Eestis, Rootsis, Taanis, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal. Eestis on mudakonn II kaitsekategooria liik ning kuulub ka EL Loodusdirektiivi IV lisasse. Liigi arvukuse languse peamiseks põhjuseks võib pidada elupaikades toimunud muutusi – põllumajanduse olulist intensiivistumist (põllumajanduskemikaalide ja -mürkide kasutamine, mosaiikse põllumajandusmaastiku asendumine monokultuursete põllumassiividega jne), mis on kaasa toonud nii maismaa- kui vee-elupaikade hävimise või nende kvaliteedi olulise languse. Olulist negatiivset mõju on avaldanud ka sigimisveekogude kinnikasvamine, nende kaladega asustamine, kinniajamine, reostamine ja kuivendamine. Samuti maastikumosaiigi kadumine (avamaastike võsastumine ja seeläbi maastiku ühtlustumine). Eestis on mudakonna kriitiliselt ohustavaks teguriks sigimisveekogude hävimine (nende kinnikasvamine ja kaladega asustamine), kuid üha suureneva tähtsusega ohuteguriteks on ka avamaastike kadumine ning põllumajanduse intensiivistumine. Viimane on põhjustanud liigi hävimise mitmetest Lääne-Euroopa piirkondadest. Lisaks suurendab Eestis ja laiemalt Euroopas elupaikade hävimine ja nende
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?

    Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?

    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
  • Kroonika Algus Layout 1

    Kroonika Algus Layout 1

    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

    Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
  • EVAR SAAR Võrumaa Kohanimede Analüüs Enamlevinud Nimeosade

    EVAR SAAR Võrumaa Kohanimede Analüüs Enamlevinud Nimeosade

    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 22 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 22 EVAR SAAR Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 4. novembril 2008. Juhendaja professor Karl Pajusalu Retsensendid: phD Ritva Liisa Pitkänen (Helsingi ülikool) phD Marja Kallasmaa (Eesti keele instituut) Kaitsmine toimub 16. detsembril 2008 kell 12.15 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–19–019–5 (trükis) ISBN 978–9949–19–020–1 (PDF) Autoriõigus Evar Saar, 2008 Tartu Ülikooli Kirjastus ww.tyk.ee Tellimus nr 493 SAATEKS Selle raamatu peategelane on Võrumaa inimene. Kohanimed, nendega seos- tuvad arusaamad ja ümbruse nägemise viis on kokku kogutud mitme tuhande põliselaniku käest, kellega mul on olnud rõõm kohtuda. Eriti tore on olnud näha avanemas tagasihoidlikke maainimesi, kes võrukeelse vestluse edenedes taipa- vad, et neilt ei tahetagi mingit erilist või ebamugavat informatsiooni, ainult koduümbruse kohanimesid, kindlaid ja meeldivaid sõnu, millega seostuvad paljud eredad sähvatused ja naljakad juhtumised vahel liigagi raskes elus. Kohanimede uurimise juurde jõudsin Eesti põhikaardi välitöö kaudu. Seda tööd olen 1995. aastast peale teinud tandemis Tõnu Raudsepaga, Eesti Kaardi- keskuse väsimatu toponüümikuga. Kui peaksin nimetama oma esimesi õpetajaid kohanimeasjanduse alal, oleksid need Tõnu Raudsepp ja Kaido Kama, kellega koos me aastate jooksul rohkem kui 60 valmis välitööga kaardilehte enne trükkiminekut läbi vaatasime. Nimeteaduse maailma juhtis mind Peeter Päll. Tänan Peetrit eeskuju ja nõu- annete eest, mille abil on sündinud ajaloolise Võrumaa kohanimeandmebaas. Pea- legi on Peeter isiksus, kelle ümber Eesti nimeuurijad täna koonduvad.
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine

    Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine

    Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 20.07.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.08.2008 Avaldamismärge: Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 22.12.2006 nr 9 RTL 2006, 93, 1729 jõustumine 01.01.2007 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 25.01.2007 nr 1 (RTL 2007, 11, 174) 4.02.2007 18.07.2007 nr 5 (RTL 2007, 61, 1104) 29.07.2007 29.01.2008 nr 1 (RTL 2008, 13, 172) 11.02.2008 1.07.2008 nr 5 (RTL 2008, 59, 828) 20.07.2008 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» § 6 lõike 51alusel ning arvestades Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruses nr 335 «Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord» sätestatut, regionaalminister määrab: 1.Kinnitada asustusüksuste nimistu vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade lõikes (juurde lisatud). 2.Määrata asustusüksuste lahkmejoonteks seisuga 10. detsember 2006. a katastrikaardile kantud asustusüksuste lahkmejooned. 3.Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt 10. detsembrist 2006. a. Märkus. Lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.12.2006. a resolutsioon nr 17-1/06-08671.) Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 «Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine» lisa [RTL 2008, 13, 172– jõust. 11.02.2008] Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND AEGVIIDU vald Alevid Aegviidu ANIJA vald Vallasisesed linnad Asustusüksuste
  • Seto' Kitvä' Muhu- Ja Saarõmaa Hoitjit

    Seto' Kitvä' Muhu- Ja Saarõmaa Hoitjit

    Hilana Taarka: Valgu Toomas: Marienhageni Merily: „Külä_ks võti künnümaa’, „Televisioonilda olõsi’ „Obinitsa muusium, Saatse vald ragi mi varigu’, tulnu õks kõvastõ rohkõba muusium, Verska talo- läts õigus hindä mant, tüüd tetä’ tuu jaost, õt õga muusium ja Luikjärve läts säädüs tarõ taadõ.“ nädälivahetus mito kõrda Tobrovah panni’ lavalaudõ pääl olla’.“ leevä’ ütte kaapa.“ lk 2 lk 10 lk 11 Hind 1 euro Märts 2019, nr 3 (352) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Seto’ kitvä’ Muhu- ja Saarõmaa hoitjit Seto Käsitüü Kogo alt Lõuna oll´ rikkalik ja esieränis projektijuht Jacobsoni höste olli’ õnnõstunu’ hav- Külli iistvõtmisõl om vutõt kaali’, kapsta’, peedi’ ja käunu jo inämb ku aastak põrkna’. Sõrvõ villaveski mano vei tii tootõarõnduskoolitus. läbi lumpõ ja mulkõ. Tiivee- Muido omma’ pikä’ reh elli’ pall´as süüd mättidõ loengu’ ja oppusõ’, vaihõl lihaveise’, kiä’ tulõdi’ a oppõreise ka tetäs. miilde ürgtarvassit. Lamba- Śookõrd käve veid´o ala kari oll´ läbi vettünü ja hahk, a paarikümne inemise valgõ sõbralik pini oll´ vasigõ- kolm päivä uudistamah suuru. Taks oll´ peremehe üsäh Muhu tekki imetlemäh. Jacobsoni Külli pilt ja kass pernaase kudamisvaiba Saarõmaa, Muhu ja pääl siroli. Kunagi noorõst di kohkilt liinapunast (oranž) villadsõ põh´a pääle. Lilli’ pidi’ Tõstamaa perimüs- pääst, ku mi uma riigi alostu- värmi, sis uhtsõ meri ran- ka määrätävä’ olõma. Innebidi kultuurist toukunu’ sõh maid jaotõdi, võtt´ nuur da miinikõlladsõ. Nii tuu läts. olli’ sääntse’ vaimusilmäh nätt ettevõtjidõ tegutsõmisi miis pala tühja vanaimä kaŕa- Vahva lugu oll´ näiost, kinkõl lilli’. Nüüd om muun, karika- ja tuutit. maad vasta ja masś vapralt olõ-s kuulsit iist pikä ilostõt kar, rüälill, kelluka’, meeles- maamassu.
  • Karula Rahvuspark 9 15.03-31.08 0 9

    Karula Rahvuspark 9 15.03-31.08 0 9

    Õdri skv !11 i g õ Ansi-Mähkli tj 0 s 9 u 0 M 0 Ala-Paabo 1 0 9 0 Sora 9 8 Mäe-Paabo 5 100 0 8 9 0 9 0 0 ÖÖBIMISVÕI!4 MALUSED 8 Linde on aastate väl- ÕPPERAJAD 0 2012 ©Keskkonnaamet KARULA RAHVUSPARK 9 15.03-31.08 0 9 Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, tel Karula rahvuspargis Karula rahvuspargis on 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada. Sibula jv Mähkli ●● Karula rahvuspargi külastuskeskuse paberile. sertifikaadiga FSC Trükitud Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastiku- loendatud kokku 157 liiki. ® P AS Aktaprint Trükk: 1 0 majutushoone ÄhijärveKüü külasni- 0 kaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Haruldasematest linnu- LASTE LOODUSRADA-MÄNGUVÄLJAK OÜ Akriibia Küljendus: 1 90 mõtsa jv 0 majutus 31 kohta, seminariruum, suitsusaun90 0 Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloo- liikidest on must-toone- Laste loodusrada-mänguväljak asub Karula rahvuspargi külastus- Värtemäe 100 Ruukel J. Veetka tel 782 8350 mulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loo- kurg, kalakotkas, väike- keskuse lähedal ja on mõeldud eelkõige väiksematele külastaja- maastik, Karkküla foto: Esikaane Viitka jv Tõrusaare Hauka Till Olivia Jõesalu, Kaidi 9 Keskus dust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üleeuroopalisse konnakotkas, kolmvarvas- tele. Rajal on liumägi, vaatetorn, kiiged, liivakast, köiskarussell ning 0 !27 ●● Järvenukka talu Ähijärve külas (mai – september) Trolla, Tiia koostajad: Teksti Natura 2000 võrgustikku, kuna siin leidub nii haruldasi liike kui ka ja valgeselg-kirjurähn leid- 9 looduse põhimõisteid ja -nähtusi tutvustavat infotahvlit. Avasta- 0 Keskkonnainvesteeringute SA 0 toetas: väljaandmist Trükise !6 1 puhkemajad kuni 9 kohta 2 Suur www.rmk.ee Euroopas hävimisohus olevaid elupaiku.
  • Võro- Ja Setokeelsed Trükised 1987–2017: Bibliograafia

    Võro- Ja Setokeelsed Trükised 1987–2017: Bibliograafia

    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava Kaja Tullus Võro- ja setokeelsed trükised 1987–2017: bibliograafia Lõputöö Juhendaja: Ilmar Vaaro (lektor) Kaitsmisele lubatud: ………..…… Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. VÕRO- JA SETOKEELSETE TRÜKISTE VÄLJASELGITAMISE LÄHTEKOHAD NING ALLIKAD ....................................................................................................................... 8 1.1. Võro ja seto keel .............................................................................................................. 8 1.2. Võro ja seto trükiste väljaandmiseks soodsate tingimuste tekkimine ............................. 9 1.3. Võro- ja setokeelsete trükiste nimekirja koostamine ja sellega seotud probleemid ...... 12 2. ÜLEVAADE VÕRO- JA SETOKEELSETEST TRÜKISTEST 19872017 ...................... 19 2.1. Üldülevaade ................................................................................................................... 19 2.2. Ülevaade võro- ja setokeelsetest trükistest kümnendite lõikes ..................................... 22 3. VALDAVA VÕRO- VÕI SETOKEELSE TEKSTIGA TRÜKISED ................................. 28 3.1. Ilukirjandus .................................................................................................................... 28 3.1.1. Luuleraamatud .......................................................................................................
  • Vabarna Anne Nimelidsõ Preemia Sai' Rahasepä Maria Ja Leima Aarne

    Vabarna Anne Nimelidsõ Preemia Sai' Rahasepä Maria Ja Leima Aarne

    Esä Jevgeni: Linnusõ Mari: Kauksi Ülle: „Inemisilõ om vaia „Ku allalaatmisõga’ või viil „Hüä om, ku höste hüvvä tetä’, da-daa, kõrda saia’, sis sagõhõhe tandsit, paremb om, õt nä olõsi’ tenoligu’. piat majast 400 m ku paigah püsüt – Sis, ku inemisil om hüä, kavvõbahe minemä, õt parhilla’ om nii. sis om sul ka’ hüä.“ faili’ üles laati’ ja ar’ saata’.“ Kaemi, kuis edesi.“ lk 3 lk 9 lk 10 Hind 1 euro Detsember 2020, nr 12 (373) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Vabarna Anne nimelidsõ preemia sai’ Rahasepä Maria ja Leima Aarne KAUKSI ÜLLE Koon’ meil om vedosnikkõ ja tervüst, om kõik höste Aigupite olõ inäp ja inäp avas- värk õs olõ’ mooduh nigu par- tegelemäh nii suuriga ku lat- Seto lauluimä, eeposõ „Peko“ tanu hinnäst märgotamast, hilla’. Ja jo 2006. aastaga nääri- siga. Ku om vaia aia’ seto asja, luuja ni kõva seto klanni esiimä koh omma’ mu juurõ’, kost olõ kuuh olle imäl Põlvamaa nulga sis sõit bussiga ja käu jala, nigu Vabarna Anne om mõistnu ma peri. Märgotusõ’ kandva’ seto selts paprõ pääl luudu. olõsi-i hätä. Nigu Singeri mas- sündüdä’ talvidsõ pööripäävä minno murrõt kõnõlõvidõ ine- Parhilla’ omma’ õks pall´o sina nõgõl linatsõ rõiva pääl. aigu. Hilana Taarka sündü jalki mistõ raalõ. Seto kiil ja kultuur parõmba’ ao’. Maakotsõ seto’ A ku õdagu kodo lätt ja mi õga keväjädse pööripäävä aigu. om śoo, mia minno köüt. Ja nägevä’ parhilla’ ka esi’, õt päiv timäga kõnõlõmi, sis kõnõ- Anne sünnüpäiv om timäni- tuuh om ullisuur osa mu imäl määnd se’ herrä’ ja provva’ lõs, õt käuminõ veiga jalgulõ melidsõ preemia kätteandmisõ – Rahasepä Maril.