4/2018 APRILL Kaasas ajakiri Eesti Mets Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 5,90 € Hunt pürib eurooplaseks ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Urvalinnud Tuletael ja vihmametsad Küüslauk ja nakrapuu Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega! AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected] AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klienti- dele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Sisukord Hunt Foto: Jüri Jõepera 69. aastakäik Nr 4, aprill 2018 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 42 Intervjuu: Kui soovime lämmastiku- voogu kontrolli all hoida, ei tohiks 3 Sõnumid inimene märgalasid puutuda Loodusgeograafi ja ökoloogi, TÜ pro- 11 EL küsib: vastab Tõnu Talvi fessorit Ülo Manderit küsitlenud Katre Palo 12 Kuidas läheb hundil Euroopas? Maris Hindrikson ja Urmas Saarma 48 Matkarada: uurivad Euroopa hundipopulatsiooni- Võhandu metsikutel kallastel de geneetilist mitmekesisust Killu Timm soovitab Võhandu ürg- oru loodust vaadata ka jalgsi matka- 19 Hunt teekaaslaseks tes, mitte üksnes kanuusõidul Kalju Kask meenutab oma lapsepõl- vest juhtumit, kui ta koduteed läbi 54 Looduselamus maailmast: metsa saatis hundi silmapaar Amazonase selva ja imelised linnud Hendrik Relve matkatee on seekord 20 Urvalindude määramine viinud Brasiilia keskosa vihmamet- vajab vilunud silma sadesse, mille elurikkust on kergem Uku Paal proovib selgust vaadelda paadiretkel tuua urvalindude süs- 30 temaatikasse: kuidas 60 Tiit Kändler mätta otsast: eristada urvalin- Inimvõimete piiriks nimetatud du lõuna- ja hele- antropotseen 42 urvalinnust? 62 Mäksa kandis kasvanud hiietamme 26 Eesti talgulised käisid häving sai tõuke püha Bonifatiuse Valgevenes raba taastamas teost Kadri Aller vaatab tagasi Eestimaa Heldur Sander tuletab meelde looduse fondi ja Valgevene ühendu- kunagise püha tamme mahasaagi- se Bahna mullustele talgutele Jelnja mist: sajanditega pole meil austus rabas põliste pühapaikade vastu sugugi paranenud 30 Uus orhideetakson Eestis – väikeselehine neiuvaip 65 Aiast ja põllult: Rainar Kurbel ja Toomas Hirse Mõjuvõimas küüslauk avastasid Eestist laialehise neiuvaiba Triin Nõu annab ülevaa- alamliigi, kes võiks olla nii Eestis kui te küüslaugu kasvatami- ka naabermaades küllaltki levinud sest ning kasutamisest köögis ja kaitsemaagias 34 Aasta seen: Tuletael, oluline seen looduses ja kultuuris 68 India pähklid on nakrapuu seem- Indrek Sell ja Kadri Runnel kirjelda- ned vad puuseent, kellega vanadel eestlas- Ülar Allas kiidab neerukujuliste söögi- tel oli märksa tihedam side kui nüü- seemnete tervislikke omadusi ja vaatleb 48 disaegsel inimesel nende muidki tarvitusvõimalusi 36 Sada rida Eesti loodusest: 72 Raamat Maa – meie õde või vaid ressurss? 54 Jaan Kaplinski 73 In memoriam: Harry Karis 34 Üks Eesti paigake: Kooraste mets: 74 Kroonika vanade puude kaitsel Juhani Püttsepp käis Lõuna-Eestis, kus 78 Mikroskoop RMK tahab maha saagida olulise vana- metsa kaitsealuste järvede naabruses 79 Ristsõna 40 Poster: Merja Roostalu 80 Ajalugu, sünnipäevad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri APRILL 2018 EESTI LOODUS |241| 1 Toimetaja veerg Sellest, keda 69. aastakäik Nr 4, aprill 2018 Toimetuse aadress: ei või nimetada Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] h et siis hunt. Vabandust, 300 lamba seast. Aga mingi väike tel 742 1143 susi! Metsa kuldne kunin- ürgne osa minust, mingi esivanemate Peatoimetaja Toomas Kukk gas. Loom, kes vaatab vastu hirm ja kollektiivne mälu ütleb, et 742 1143, [email protected] ajakirja kaanelt ja üha enam ka met- sutt tuleb karta. A Toimetaja Helen Külvik saservalt, põllult või hoopis aiast. Tänapäeva hundiuurijad lükkaksid 529 4033, [email protected] Vastuoluline, karismaatiline, ohtlik, sellise hirmu muidugi kohe ümber. salapärane, tark, ettevaatlik, sotsiaal- Ehkki eespool iseloomustasin võsa- Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] ne, kiire, tugev, julge – need on oma- villemit sõnaga „julge“, ei kehti see dused, millega meie metsade suuri- soe ja inimese suhete kohta: ini mest Toimetaja Katre Palo mat kiskjat kõige enam iseloomus- kardab kriimsilm hirmsal kombel. 521 8771, [email protected] tatakse. Kõlab nagu eduka ärime- Võimalus jääda langeva puu alla või Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado he iseloomustus! Võsavillem tundub- kohtuda metsas karuga on ilmselt [email protected] ki oma olemuselt üdini maskuliin- sadu kordi suurem kui võimalus näha Keeletoimetaja Monika Salo ne. Kas olete kunagi muinasjuttudes püha Jüri kutsikat. 742 1186, [email protected] kohanud mõnd emahunti? Ei, met- Igatahes on kriimsilm meie naa- Küljendaja Raul Kask sakutsu on ikka mehine, meessoost. ber ja naabriga on mõistlikum hästi [email protected] Villem võsast. läbi saada. Kellele neid sante suh- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Mina pole hallivatimeest metsas teid vaja on! Pealegi, soel on hulk Endla 3, Tallinn 10122 näinud, aga tean, et mu maakodu häid oma dusi: ta on metsa sanitar, ümber liigub neid ohtralt. Pole ka sest tavaliselt valib ta saakloomaks ime, sest mu naaber on lambakas- kõige lihtsamini kättesaadava, seega vataja, kel on üle 300 lamba. Ja teine ka kõige nõrgema tervisega looma ja naaber on mets oma elanikega. Nii aitab nõnda vältida haiguste levikut. Vastutav väljaandja Riho Kinks on täiesti tavaline, et minu magamis- Eesti ajakirjanduses on metsakut- [email protected] toa akna taga peetakse mõnel suveööl sude rünnakute teema praegu met- Tellimine ja info Airi Lehemets maha ette teada võitjaga võitlus elu sadebati kõrval tähelepanu keskmes. 610 4105, [email protected] eest. Meie saame hommikul (või kui Soe jaoks on see kindlasti posi tiivne, Reklaamijuht Helen Lehismets võitlus on peetud veidi kaugemal, siis sest hundiuurijad saavad selle väit- 610 4106, [email protected] lõhna järgi alles mõne päeva pärast) luse taustal oma sõnumit selgemalt Ajakiri ilmub näha vaid võitluse jälgi: karvatuuste edastada. Ühiskonna mõtteviisi muu- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel või vahel ka korjust. tumise valguses on võsavillem taas- Ega see eluslooduse võit- tamas oma populatsioone Euroopas, lus mind väga lähedalt ei ka neis piirkondades, kus ta vahe- puuduta, küll aga paneb peal sootuks hävinud oli. Sellest siiski mõtlema asjaolu, et räägibki meie seekordne kaane- sellesama metsa kaudu lugu. käivad mu lapsed sõprade Põnevat lugemist! Ja pida- juurde. Ja me kõik käime gem ikka meeles, et rahvausku- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 seenel, marjul ja jooks- muste järgi ei tohiks meie Summaries of some articles can be found at mas. Natuke ebamugav metsakuningat õige our web site www.eestiloodus.ee am onn ärg on. Siiani olen selle nimega mai nida, kk is s tu e s ebamugavuse alla sest looma nime- K surunud ja ka tamine õige nime- 4041 0820 PEFC/19-3-3 lapsed pole osa- ga kutsub ta koha- Trükitoode nud karta. Tõsi, le. Trükitud trükikojas Printall ega siin vist pole- gi midagi karta, kui soel on valida üle erakogu Foto: 2 |242| EESTI LOODUS APRILL 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Kuni mai lõpuni kestva ürituse eesmärk on hoida sidet loodusega ja õpetada lapsi märkama muutusi looduses. Osalejad õpivad tundma Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: looma- ja taimeliike, vaadeldes 36 Eestis tavalise liigi ilmumist kevadis- se loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hak- kavad taimed (nt sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esimestena ärkavad lib- likad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ning kahepaiksed (rohukonn) ja esi- mesed seened (karikseen). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste kodulehel andmebaa- si. Nõnda saavad kevade saabumist veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Projekti „Tere, kevad!“ taimevaatlustabeli esimesel real seisab varaseim õitseja Peale loodusvaatlustele hõlmab lumikelluke, kes pole Eestis küll kodumaine liik, ent lõuna poolt pärit lille võib „Tere, kevad!“ mitut lisategevust: meil vahel kohata ka metsistununa. Need 15. märtsil pildistatud lilled on õide veebi saab panna joonistusi kevade- puhkenud linna rohealal kuulutajatest ja kevadluuletusi, toi- mub kevadefotode võistlus. Kahes vanuserühmas jätkub ka loodusvikto- Noored loodusvaatlejad riin, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Projekti töökeel on eesti keel, kuid ütlevad taas „Tere, kevad!“ olulisemad juhendmaterjalid on vee- avapäraselt 1. märtsil algas lasteaedade vanemate rühmade lap- bis olemas ka vene keeles. taas juba üle 20 aasta kor- sed ning 1.–9. klassi õpilased koos Vaata http://terekevad.ee. raldatud aktsioon „Tere, õpetajate ja vanematega, samuti loo- Tkevad!“, kuhu on oodatud osalema dusringid. „Tere, kevad!“ / Loodusajakiri Ornitoloogiaühingut on asunud juhtima Margus Ots Foto: Andres Kalamees Andres Foto: esti ornitoloogiaühingu nõu- Margus Ots on lõpetanud Tartu kogu valis ühingu juhatajaks ülikooli loomaökoloogina. Ta on Margus Otsa, kes asus tööle olnud aastaid ornitoloogiaühingu 1. E märtsil. Üle 30 aasta lindudega nõukogu liige, sh nõukogu esimees. tegelnud Margus Otsal on pikaajali- Seetõttu on tal hea ülevaade EOÜ ne kogemus, kuidas organisatsioone arengust ja tegevustest. rajada, arendada ja juhtida. 1921. aastal asutatud ja aastal 2000 „Ornitoloogiaühingu eesmärkide rahvusvahelise linnukaitseorganisat-