Võro- Ja Setokeelsed Trükised 1987–2017: Bibliograafia
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava Kaja Tullus Võro- ja setokeelsed trükised 1987–2017: bibliograafia Lõputöö Juhendaja: Ilmar Vaaro (lektor) Kaitsmisele lubatud: ………..…… Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. VÕRO- JA SETOKEELSETE TRÜKISTE VÄLJASELGITAMISE LÄHTEKOHAD NING ALLIKAD ....................................................................................................................... 8 1.1. Võro ja seto keel .............................................................................................................. 8 1.2. Võro ja seto trükiste väljaandmiseks soodsate tingimuste tekkimine ............................. 9 1.3. Võro- ja setokeelsete trükiste nimekirja koostamine ja sellega seotud probleemid ...... 12 2. ÜLEVAADE VÕRO- JA SETOKEELSETEST TRÜKISTEST 19872017 ...................... 19 2.1. Üldülevaade ................................................................................................................... 19 2.2. Ülevaade võro- ja setokeelsetest trükistest kümnendite lõikes ..................................... 22 3. VALDAVA VÕRO- VÕI SETOKEELSE TEKSTIGA TRÜKISED ................................. 28 3.1. Ilukirjandus .................................................................................................................... 28 3.1.1. Luuleraamatud ........................................................................................................ 28 3.1.2. Proosateosed ........................................................................................................... 30 3.1.3. Näitekirjandus ......................................................................................................... 31 3.2. Lastekirjandus ................................................................................................................ 32 3.2.1. Koolilaste omalooming .......................................................................................... 32 3.2.2. Juturaamatud, näitekirjandus, luuletused, värviraamat, koomiks ........................... 33 3.3. Tarbekirjandus ............................................................................................................... 35 3.4. Õppekirjandus ................................................................................................................ 37 3.5. Aimekirjandus ja memuaarid ........................................................................................ 38 4. MITMEKEELSED VÕRO- VÕI SETOKEELSE TEKSTIGA TRÜKISED ...................... 39 4.1. Ilukirjandus ja lastekirjandus ......................................................................................... 39 4.1.1. Rööptekstidega ilukirjandus ja lastekirjandus ........................................................ 40 4.1.2. Kahes keeles kirjutavate autorite looming ühes trükises ........................................ 41 2 4.1.3. Erinevate autorite loomingut sisaldavad trükised ................................................... 43 4.2. Teadus-, aime- ja teatmekirjandus ................................................................................. 44 4.3. Tarbe- ja õppekirjandus ning publitsistika .................................................................... 46 5. MUUKEELSED VÕRO- VÕI SETOKEELSE TEKSTIGA TRÜKISED .......................... 50 5.1. Teaduskirjandus ............................................................................................................. 50 5.2. Ilukirjandus ja lastekirjandus ......................................................................................... 51 5.3. Tarbe-, õppe-, aimekirjandus ja memuaarid .................................................................. 52 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 55 KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 60 KASUTATUD LÜHENDID .................................................................................................... 64 LISA 1. Võro- ja setokeelsete trükiste nimekiri 19872017 .................................................... 65 LISA 2. Võro- ja setokeelsete trükiste nimekirjas 19872017 esitatud isikute register ........ 236 SUMMARY ........................................................................................................................... 310 KOKKOVÕTÕ ....................................................................................................................... 312 3 SISSEJUHATUS Võro päritolu inimesena olen püüdnud võro keele ja kultuuriga seotud teemasid pidevalt jälgida. Setomaaga seotud töö tõttu on mul ka seto keele ja kultuuriga seotud teemad üle kümne aasta silme ees olnud. On hea teada, mis kõik kodus ja kodu ümber toimub. Trükitud kirjasõna on mulle alati väärtvarana tundunud. Nii on mul õnn uurida teemat, mis mind ennast mitmel moel lähedalt puudutab. Käesoleva töö eesmärk on koostada aastatel 19872017 välja antud võro- ja setokeelsete trükiste bibliograafia ning analüüsida selles leiduvaid andmeid. Käesoleva töö raames on püstitatud järgmised uurimisülesanded: saada ülevaade allikatest, mille alusel koostada võro- ja setokeelsete trükiste nimestik; koostada aastatel 19872017 ilmunud võro- ja setokeelsete trükiste bibliograafia; anda ilmunud trükiste erinevatest aspektidest üldülevaade; analüüsida võro- ja setokeelseid trükiseid kümnendite kaupa; analüüsida valdava võro- ja setokeelse tekstiga trükiseid tüüpide kaupa; analüüsida mitmekeelseid võro- või setokeelse tekstiga trükiseid tüüpide kaupa; analüüsida muukeelseid võro- või setokeelse tekstiga trükiseid tüüpide kaupa. Uurimisainest piiritledes on täpsustatud, et uuema aja võro- ja setokeelsete trükiste algusaastaks loetakse 1987 ning et uuritava ainese hulka arvatakse vähemalt 5-leheküljelised trükised, mis sisaldavad võro- või setokeelset eristuvat teksti. Käesolev töö on teostatud kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodil. Võro- ja setokeelsete trükiste bibliograafia koostamist alustasin 2015. aastal seminaritöö koostamisega. Käesoleva töö käigus on laiendatud bibliograafia perioodi kahe aasta võrra ning on otsitud andmeid trükiste kohta ulatuslikumalt, kui seminaritöö käigus. Võro- ja setokeelsete trükiste käsitlusi mulle teada pole, küll aga haakub teema erinevate uurimisvaldkondadega. Võro- ja setokeelseid trükiseid on uuritud kirjandusloolisest aspektist. Mart Velskeri 2014. aasta väitekirjas „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi“ antakse ülevaate lõunaeesti kirjanduse ajaloo käsitlustest. Lõunaeesti kirjandusest sai eraldi uurimisobjekt 1980-ndate aastate lõpus, enne seda käsitleti seda allteemana eesti kirjanduse 4 raames. Eri uurijad on piiritlenud lõunaeesti kirjanduse mõistet erinevalt keele- ja kohakeskselt, laiemalt ja kitsamalt. Käesoleva töö seisukohast on huvi pakkuvad ennekõike keelekesksed käsitlused. Lõunaeesti kirjanduse mõiste kasutamist ja kirjanduse mõtestamisele on avaldanud suurt mõju Kauksi Ülle, kes 2000. aastal visandas esimesena võro kirjanduse ajaloo ning sidus selle avarama lõunaeestilise traditsiooniga. Kauksi Ülle käsitluses on keel esmane, kuid mitte ainus eristav tunnus. (Kauksi, 2000) Kauksi Ülle (2000) on seisukohal, et võro kirjandus on Kagu-Eestis elava võro keelt kõneleva rahva kirjandus koos rahvaluulega, ning toob välja, et lõunaeesti (Oskar Kruus, Janika Kronberg) või oandi (Ain Kaalep) ehk ugandi (Jaan Kaplinski) kirjanduseks nimetatud kirjandust on jagatud mulgi, tarto, võro ja seto kirjanduseks. Keelt on võro kirjanduse määratlemisel olulisima tunnusena määratlenud ka Valdo Valper (2006, 2007), kes teeb mööndusi mitmekeelsete tekstidele, ning Leila Holts (2006). Keele olulisust on lõunaeesti kirjandusest lähtuvalt käsitlenud ka Merlin Mürk. (Velsker, 2014) Võro- ja setokeelsete trükiste temaatika seostub ka võro kirjakeele käsitlustega, kuid käesoleva töö raames ei vaadelda tekstide kirjaviisi ning seetõttu pole neid antud töös otstarbekas käsitleda. Trükiste uurimine on seotud raamatuajalooga. Robert Darnton (2007) toob raamatuajaloo kolme peamise küsimusena esile: kuidas raamatud valmivad, kuidas raamatud jõuavad lugejani ning kuidas lugeja raamatu vastu võtab ja seda kasutab. Käesolev töö puudutab trükiste valmimisega seotud mõningaid aspekte. Töö esimeses peatükis selgitatakse võro- ja setokeelsete trükiste temaatikaga seotud kultuurilist ja ühiskondlikku tausta ning annan ülevaate uurimisainese kogumisest. Kõige aeganõudvam ja keerukam oli trükiste nimekirja koostamine. Elektronkataloogides ei ole otsivahendit, mille abil oleks võimalik leida kõik võro- ja setokeelsed trükised. Tegin otsingud mitmesuguste märksõnade ja vabasõnadega. Otsingute tulemuste hulgast tuli välja selekteerida trükised, mis sisaldavad võro- või setokeelset teksti. Paljudel juhtudel oli vajalik raamatutega tutvumine de visu, mis nõudis palju aega. Nimekirja täiendamiseks vaatasin Võrumaa Keskraamatukogu, Põlva Keskraamatukogu, Valgamaa Keskraamatukogus koduloolised ning keele ja suulise pärimusega seotud materjalide kogumeid, almanahhe, 5 samuti vaatasin läbi võro- ja seto keeles kirjutavate autorite teoseid. Tähelepanu ja aega nõudis ka nimekirjas esitatud andmete täpsustamine ja nimekirja vormistamine, samuti isikute registri koostamine. Töö käigus valminud aastatel 1987–2017 ilmunud võro- ja setokeelsete trükiste kronoloogiline