Esä Jevgeni: Linnusõ Mari: Kauksi Ülle: „Inemisilõ om vaia „Ku allalaatmisõga’ või viil „Hüä om, ku höste hüvvä tetä’, da-daa, kõrda saia’, sis sagõhõhe tandsit, paremb om, õt nä olõsi’ tenoligu’. piat majast 400 m ku paigah püsüt – Sis, ku inemisil om hüä, kavvõbahe minemä, õt parhilla’ om nii. sis om sul ka’ hüä.“ faili’ üles laati’ ja ar’ saata’.“ Kaemi, kuis edesi.“ lk 3 lk 9 lk 10

Hind 1 euro Detsember 2020, nr 12 (373) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Vabarna Anne nimelidsõ preemia sai’ Rahasepä Maria ja Leima Aarne

KAUKSI ÜLLE Koon’ meil om vedosnikkõ ja tervüst, om kõik höste Aigupite olõ inäp ja inäp avas- värk õs olõ’ mooduh nigu par- tegelemäh nii suuriga ku lat- Seto lauluimä, eeposõ „Peko“ tanu hinnäst märgotamast, hilla’. Ja jo 2006. aastaga nääri- siga. Ku om vaia aia’ seto asja, luuja ni kõva seto klanni esiimä koh omma’ mu juurõ’, kost olõ kuuh olle imäl Põlvamaa nulga sis sõit bussiga ja käu jala, nigu Vabarna Anne om mõistnu ma peri. Märgotusõ’ kandva’ seto selts paprõ pääl luudu. olõsi-i hätä. Nigu Singeri mas- sündüdä’ talvidsõ pööripäävä minno murrõt kõnõlõvidõ ine- Parhilla’ omma’ õks pall´o­ sina nõgõl linatsõ rõiva pääl. aigu. Hilana Taarka sündü jalki mistõ raalõ. Seto kiil ja kultuur parõmba’ ao’. Maakotsõ seto’ A ku õdagu kodo lätt ja mi õga keväjädse pööripäävä aigu. om śoo, mia minno köüt. Ja nägevä’ parhilla’ ka esi’, õt päiv timäga kõnõlõmi, sis kõnõ- Anne sünnüpäiv om timäni- tuuh om ullisuur osa mu imäl määnd­­se’ herrä’ ja ­provva’ lõs, õt käuminõ veiga jalgulõ melidsõ preemia kätteandmisõ – Rahasepä Maril. omma’ seto rõivih, kedä viil nakas. Mul om meeleh, kuis mu aig, timä umakultuuri hoitva ja Veid´o tuust, õt mu imä om ­nelli-viis aastakka tagasi õs papa Rahasepä Paali (papa olle edesiandva iihkujo perrä käü- mu süämeh läütnü seto vaimo tiiäki’, õt nimäki’ kuigimuudu kõva pillimiis) õks ütel´: „Vaia vidõ inemistõ avvustamisõ ja olõmusõ lõkkõlõ löönü. seto’ omma’. Ku mõtsast vällä minnä’. Kõik saa-ai minnä’! päiv. Śooaasta lasõ-i taud tral- Olõ-õi õnnõ tuu! Mu imä omgi tulnu’ ja śoo üle om mul hüä Õnnõ üts piat minemä. Kiä lätt? litada’ õga avvulidsi preemia- tuu, kiä puhksõ elovaimu sisse miil. Vaest õks om seto asju nii Ma õks lää.“ Vot mu imä om ka saajit kallistada’, a annami näile Põlvamaa nulga setokõstõlõ, höste aet, õt ka ilosidõ ja uhkidõ säänestmuudu seto. õks avvu. kiä’ täämbätseni toimõtasõ’ ja massinidõga seto’ omma’ Timahava sai mu imä 70. 21. detsembril saiva’ Vers- inemistõlõ rõõmu valmistasõ’. julõnu’ vällä tulla’. Kiä kand Kotoh tulle meil perrega juttu ja kah vallamaja iih uma avvu- Kõik nakaś pääle jo inäp ku ilosit seto rõivit ja kiä pelgä-äi­ arotimi ka sõpruga, õt mõtõlgõ’ hinna’ kätte seto keele ja laulu 15 aastakka tagasi, ku Raha- esiki’ kalossit jalga tõmmada’. õks tuud, ku ineminõ veiga taht, väsümäldä oppaja ni iistvõtja sepä Mari asut´ Põlvamaal Seto Illos! Kõgõ śoo üle ma ummi siis ka kõgõ suurõmba tabaga Rahasepä Maria ja sootska ni Seltsi. Mäletä veiga höste tuud süämeklappõga rõõmu tun- uss om mõnikõrd võimalik val- kuningriigipäivi kõrraldamistõ aigu, ku 2005. aastagal mu imä nõgi, õt meil om säändsit ine- lalõ tetä’. Pia-ai esi’ nii pal- päälik, Luhamaa nulga tege- märgot´ mõttit seto seltsi luu- misi, kiä’ süämega ja süäme l´o vaiva nägema, a ku süä ja mistõ iistvõtja Leima Aarne. misõ üle. Timäl olle nii suur arvõlt seto asja ajava’. miil õigõl kotsõl om, sis tetäs Setomaa leht pallõl´ auväärt tahtminõ löüdä’ üles ja kuun- Mia mullõ mu imä man kõgõ suurõ ja ravvast tabaga väreti’ laureaadõst kõnõlda’ näide dada’ ka välähpuul Setomaad inäp miildüs, om śoo ilmaduma esi’ sullõ vallalõ. A õks piat ka pojõl Rahasepä Raineril ja elävit setokõisi. Timä kõnõli energia, minkõga näe timmä tervüst olõma, õt niimuudu Leima Matisõl. toona’ ka mullõ, a mul olõ-õs kävvu’ müüdä ilma ja kõnõlda’ tuu jaost viil aigu. Ma esi’ olli ja näüdäda’, ku hüä ja illos om sis õks ka pall´o noorõmp ja ma olla’ õks seto. nii veiga õs mõtlõ’ naidõ asju Ku ma kuulsõ, õt mu imä Kistumalda pääle. A imä mõtõl´. Tä olle sis saie Vabarna Anne preemia, teno iihkujo iist! 54-aastaganõ. sis tulle’ mul hindälgi pisara’ Ma esi’ arvssi, õt imäl tulõ-õi silmä. Ma nigu õs usu’ kõrraga. Śoo om puja pilk esä tegemi- umast plaanist miakit vällä. Ma Mõtli, õt nali. A täämbä om silõ. Ja taa om hindamalda pilk, õs usu’ tuud ja õga olle tõisigi śoo kõik peräle joudnu ja mui- selle õt ütski tüü- vai võitlus- śoo nulga setosit, kiä’ õs usu’ dogi om ka imäl ullihüä miil. kaaslanõ (kedä om küländ pall´o õga kõrraga punti tulõ-õs. Samal pääväl, ku mi tiidä’ saie, ja kiä õgaüts võinu’ pall´o ütit- A imä usksõ, õt tege ar’. Õt saa sis ma kutsõ imä hindä puulõ. sist suurist tegemisist kõnõlda’) hakkama. Tä käve ussõlt ussõlõ, Mi katsõ lavva ja olle nätä’, ku olõ-i taad miist nii kavva aigu ku lindasõ’ tsirgu’ ossalt ossalõ. timäl hindälgi suurõst tunnus- nii lähkost ni õgapäävätseh Kõnõli, õt võtasi seto’ ütte kim- tusõst silmä’ hämmest lätsi’. eloh nännü’ ku uma perre ine- mähe punti ja sis opasi ka latsi Mu imä om sädeineminõ, kiä misõ’. Tüükaaslasõ’ tiidvä’ lugõma ja kõnõlõma seto kee- mõist ummi hoita’ ja inspiriir vaest täpsembält, kuvvamuudu­ leh ja mõistma seto kombit. ka tõisi seto asja ajama. Timäl sündü üts vai tõõnõ suur tego, A ka sis olle viil tunda’ kõõrdi­ Rahasepä Maria. olõ-õi hallõ kaia’, ku tõisil a perreliikmõ’ saasõ’ kõnõlda’, kaemisõ maiku, selle õt seto höste lätt – tä mõist ka tõisi iist miä om śoo takah ja kuis omma’ Leima Aarne sootskana Petseri tammõ all. Riitsaarõ Evari pilt Mu kuku imä rõõmu tunda’. Ja pujana om mul kujonõnu’ taa võimõka inemisõ veiga hüä miil, õt mu imä om võimõ’. aga inämbüseh veid´o tõisildõ. tidõ joosul viil parõmbas – ja kujonõs õks vaest perss hüä Kost kül’ lõhnu tulõ nõnna, olnu ja ka parhilla’ meele õga- Mu meelest saa Leima Aarne Näid saa-i uutma panda’ nii ku sõs jäl’ viil parõmbas – tege- arvosaaminõ, miä om suur, miä kiä tekk´ tarõ ar’ jo kõrda, päävätselt olõmah om. Timä tegemispõhimõttõ’ kokko talotüüd. Inemisiga kokkosaa- minõ taht usku ja mitte püm- om väiko, miä om perss ja miä kiä tull´ üles veiga varra, om tuu, kinkõlt ma julgust ja võtta’ mõttõga’, minka perrä misõ’, kirmasõ’ ja suurõmba’ met, a perss usku. Arvosaa- olõ-i, miä mass ja kest, miä om kiä jo köögih katsõ lavva? joudu sai, õt naada’ kirotama tasos õgal inemisõl k´avvu’: age sündmusõ’ tulõva’, ku näide mist, õt naa’ tulõmusõ’ omma’ pal´as õhk ja häös. Vähäbält ine- Kiä oll´ halo’ toonu tarrõ, luulõtusi ka umah keeleh. Mu quod agis, tuu om ladina kee- aig om käeh. Kultuurieloh lää-i tähendüse ni väärtüsega’ tegi- misõ hindä jaost. Lõpuh omgi kiä kuioma jo mõsu pandsõ, raamatidõ välläandmisõl om leh tii’, midä tiit. Mõni kõrval- sõs śoo hengega’ asju tegeminõ jilõ hindilõ ku ka kõigilõ tõisilõ, õgaütel õks uma tõdõ. A mul kiä oll´ lämmäst kütnü pliita, mul imäst olnu ilmaduma suur saisja või imehtädä’, kuis miis perfektsionismist vai ull´usõst, a kiä’ näist jago saava’. om hüä miil, õt kõõ śoo kogõ- kiä kül’ toimõtas nii hiitra? abi. Ja mis viil huvitav tundu … võtt aigu üte kruvi saina lask- jääs hoobis perämidsõ piiri pääl Sääne usk, ma arva, tulõ tuust musõ mano om mu esä löüdnü’ Mullõ nii miildüs, kuis mu imä misõs, õt taa kruvi olõkihe saasi höste tegemisõst. tiidmisõst, miä ni määne om mu küländ inemisi Setomaalt ni Kiä tekk´ asõmõ mul kõrda, Rahasepä Mari kõnõlõs ummi kõik ilma ilo ja väärikus sisse. Tii’, midä tiit mudsuolõk om elo muu ilma elo seeh. Mu esä muialt, kinkõ tõdõ olõ-i pal- kiä pand´ valmis vahtsõ’ rõiva’, latsi ku latsilatsiga seto keeleh. Tuu väikogi asi võtt aigu ja pää- külh hüä, a tuu om õnnõ puul om uskmalda pall´o ilma nännü’ l´o tõistmuudu ja kiä’ mõistva’ kiä und valvas, ku ma maka, Tä vaest näge ka und ja märgo- lenakamist, a mis sõs kõnõlda’ võitu. Asjo saat süämega’ ette ja õga päiv śoo vällä paistu-i, a timä kimmäst usku ja tüükul- kiä and käe, ku maaha sata? tas õnnõ õks umah imäkeeleh – sanna ehitämisõst vai tõisist võtta’ ja kimmähe lõpulõ viiä’, tegemisih and tunda’. Ku sa õks tuuri (kultuuritüüd) ar’ tunda’. Märgotada’ olõ-õi rassõ, seto keeleh. Olku’ mu imäl viil talotöiest, miä’ ilma küsü-i ja ku om näidehe usku. Must­tuhat olõt uma silmäga’ nännü’, kuis Pall´o õnnõ, Vabarna preemia tiidvä’ höste aga latsõ’, hüvvä tervüst, selle õt seto aśa tuuperäst uuta’ võiva’, kooni’ asja, näist perämidsõ’ külätarõ eletäs Aafrikah, Ameerikah, laureaat, ni kistumalda teno üts ja ainus ilmah timä, ajamisõst timäl tahtmist puu- näid saa tetä’ tävvelidsõlt. ehitüs, kerigu kõrdategeminõ, laivah, sadamah, Tiibeti mägi­ iihkujo iist perrele ja ilmalõ! śoo om mino kuku imä. dust olõ-õi. Inemistõ ja kultuuriga om kuningriigipäävä pall´odõ aas- küläh, Talnah ja Leimanih, sõs LEIMA MATIS RAHASEPÄ RAINER 2 Detsember 2020 Nr 12 (373)

Hüä seto rahvas!

Lõppõv aastak om olnu’ veiga erilinõ. Ütelt puult om kõiki tegemiisi mõotanu’ üle ilma liikunu’ taud, a tõõsõlt puult tundus, õt tuu om andnu’ meele võimalusõ kaia’ rohkõmb hinde sisse ni mõtõlda’ tuu üle, kiä’ mi eis’ olõ ni kohepoolõ mi liigu vai piasi liikuma. Pall´o rohkõmb om kõnõld viimätsel aol põlisrah- vidõst ni põliskeeltest. Seto rahvas sai uutmalda rahvidõvahelitsõ tunnustusõ keväjä, ku alalhoitliku mõtsamajandusõ ilmaorganisatsioon ütel´, õt Ees- tih om üts põlisrahvas – seto rahvas. Mäletätävält olli mi tuud jo uma Seto Kongressil vällä hõiganu’ ja siiämaani oll´ tuud aamõtlikult tunnustanu’ õnnõ Vinne riik. UNESCO om vällä hõiganu’, õt 2022.– 2032. aastakil tulõ üleilmalinõ põlitsidõ kiili küm- neaastak. Nüüd om meil jal’ paras aig tsihti säädä’, kuismuudu mi tuud kümmet aastakka saasi’ parem- bahe seto keele hüäst tüüle panda’. Mul om ka hüä miil, õt mi olõ nüüd umavahel kokko lepnü’, õt Seto Instituut nakas vahtsõl aas- tagal iist vidämä seto keele edesielämisõ pikäaolisõ plaani kokkosäädmist ni om seto keele tulõviku iist- kõnõlõjast. Looda, õt sis om meil ka kuuh Seto Ins- Muinasjutupäävälisõ’. Eräkogo pilt tituudiga hüä paika säädä’ seto keele arõndamisõ tegemisõ’ üleilmalitsõl põliskiili kümneaastakul. No muidogi om mul hüä miil, õt timahavatsõ Vabarna Anne preemia sai’ õkvalt õigõ’ inemisõ’, kiä’ omma’ süämega saisnu’ seto keele ni kultuuri Jutusõpäiv Miktämäel hoitmisõ iist. Pall´o õnnõ ni edenemist Leima Aar- nele ja Rahasepä Marialõ! Kundsõni kumardus SARVÕ ÕIÕ oppi’ eis’ kõnõlõmma jo tuu Kõik Setomaa kooli’ olli’ tulõ- pääle Kosśolka küllä. Anne uma peräst, õt sis opit ka’ kiilt. Seto mah, a śoo pokan aig ai tśuut naarulitsõ olõkiga’ and vaest teele! jutussit om Kirändüsmuusi­ plaani’ vussi ja kodo tull jäiä’ julgust kõigilõ jutusõajajilõ. Hüä seto rahvas! Aastaga vahetus ni talsipühä’ Tuul aol, ku talotarõh olõ-õs umih hulga. Õnnõ, õt kui näid Meremäe ja Petsere kooli lat- Õgas latsõ’ ilmhuupi õks omma’ tulõmah. Soovi meele kõigilõ ilosat jõu- elektrit ja sügüsetsel aol, ku käänetäs eesti kiilde ja sis andas sil. Petsere kooli latsõ’ saadi’ Miktämäele saa-as ja mõist- luaigu ni hüvvä ja ilosat 2021. aastakka! Hoiami päävä’ jäävä’ lühebäst ja oldas vällä, sis olõ-õi meil nuist suurt üle õhu Miktämäele uma’ jutu- nu-us vaest säänestmuudu ka’ umma kiilt ja kultuuri, hoiami kokko ni teemi nii, pikebät aigu ütehkuuh tarõh, api. Viimäne raamat, minkõ sõnäütemängu’. Nuid oll lõpus jutusõkõisi aia’. Õks teno oppa- sis oll hüä kullõlda’, ku kiäki’ ai osti, koh om hulga seto jutussit, ja huvtav kaia’. Nä olli’ höste jilõ, iistvidäjilõ ja takasttouka- õt meil om uhkõ olla’ seto. jutsit. No’ meil olõki-i hämärat om „Sõsarõ sõrmeluud“ (2018), ja ummamuudu vällä märknü’, jilõ tuu pääväkene sündü. Suur- Edenemist ni saldmist meele! ja pümmet aigu, väläh omma’ a kõik seto jutusõ’ omma’ sääl kuis üle interneti olõs hüä näid suur teno ja pall´o-pall´o joudu suurõ’ tulõ’ ja elämisõh lõh- eestikeelidse’. Väiga’ uhkõ suur nätä’ ja kullõlda’. oppajilõ: Vabarna Maretilõ, nasõ’ tulõ’ kõikaig õgah tarõh. illos raamat, a meele keeleop- Pääle koolilatsi olli’ kohal Jüriöö Vellolõ, Hainsoo Mailalõ, JÄRVELILLI Jutusõajajat ka’ olõ-õi vaia, õgal mistõst tuust raamadust api ka’ latsiaialatsõ’. Verska tsill´o- Kristoving Eevalõ, Petsere koo- REIN, om uma kõnõlõja peoh vai pilt olõ-õi. kõsõ’ olli’ kõik ilostõ seto rõi- lilõ ja muidogi’ kõõlõ Miktämäe ülembsootska sainaveereh. A mi eis’ mõista umma kiilt vihe säet. Näid oll illos kaia’ kooli perrele! Inõminõ võisi’ õks inõmist viil kõnõlda’ ja sis saa ka’ opada’ ja hüä kullõlda’. Ku säänest- Peräotsah tehnäti kõiki, inäbä salli’ ja võisi’ miildüdä’ eis’ kõnõldõh. Mi või eis’ ummi muudu edesi lätt, sis om täv- kõik sai’ osavõtumedali’ ja ka’ tõõsõ jutta kullõlda’, üts- jutsit aia’. Säänestmuudu om veste uhkõ ellä’ tiidmisõh, õt õga kuul sai eisummõld seto kõik midä tä kõnõlõs. Samah, tett ja tetäs ka’ edesigi’. Miktä- hulga latsi nakaski’ õgapää- naase ja mehe. Nuidõ pupe- meil om hulga kuuholõkit, koh mäe kuul om iist võtnu’ jutsidõ vätselt seto keeleh kõnõlõmma. kõisi tegijä oll Vabarna Maret aetas tüüjutta, sis vaest taha- ajamisõ päävä kõrraldamist jo Miktämäe ja Verska kooli ja mõttõ vällämärkjä Setomaa ki-i inäp kotoh kodotsidõ kõnõ- 26 aastakka. Śoo kõrd oll jutu- näiokõsõ’ ja tśurakõsõ’ kõnõli’ Liit. Hüä mõtõh kõrdapiteh tett. lõmisi kullõlda’? Vaest. A vaest sõpäiv 25. novembril. tõõnõtõõsõ ala ummi jutsit. Ait´umma! olõ-õi õks säänestmuudu. Jutusõpääväle om oodõt ja Suuril koolilatsil olli’ pikebä’ No’ talvitsõl aol võisi’ siist Om kuis om, a määnegi’ oodõtas kõõ kõiki, kinkõl aigu jutusõ’ päähä opit ja teno näile edesi minnä’ ja otsi’ kotoh vällä jago vanaaolitsi jutta om kirja ja kiä’ tahtva’ kullõlda’ vai eis’ sai’ kullõja’ hulga tarkusi tiidä’ jutussidõ raamadu’ vai tulõta’ pant ja lindipääle püvvet, nuid jutsit aia’. Päämätselt muidogi’ ja nätä’, mäntse’ latsõ’ Setomaa miilde, õt määnest jutust tiiät, sis hoiõtas ja kullõldas ja opi- om pääväkene mõtõld latsilõ, koolõh omma’, midä ja kuis nä a võit ka’ eis’ vällä märki’ ja tas nuidõ perrä vahtsõlt kõnõ- õt latsõ’ eis’ opisi’ seto kiilt jut- mõistva’. Oll väigagi’ huvtav kõnõlda’ tõisilõ. Järgmäne lõmma. Nuu’ jutusõ’ omma’ sit aieh ja sis jääse’ jutusõ’ ka’ kaia’ ja kullõlda’. aastak tulõ jo pia, tulõ kätte tuuaolitsõh keeleh, tśuut van- miilde, midä nä saava’ suurõst- Päivä oll kutsut iist vidämä ku täämbäne päiv! Joudu jutu- namuudu ütlemisiga’. Jutussit pääst ummilõ latsilõ edesi aia’. Veesaarõ Anne, kinkõ juurõ- tajilõ ja kullõjilõ ja salkõ’ õks tasos kullõlda’ ja nuidõ perrä Saalitäüs latsi korju kokko. harokõsõ’ läävä’ Petsere poolõ tõõnõtõist!

Luhamaa – nulk, kiä’ k´au kimmält umma tiid LEIMA AARNE misõ ja ütehkuuh tegemise Viimäne haldusreform aokiränikkõgi. Esä Piitre ütles päiv om ka nulga üte järgmädse tus, üts liblika tsiivarips. Vaest Leimani külä vaimu. Täämbä om vaest kõgõ pandsõ mi nulga inemise’ alostusõsõna’ ja sis lülitäs sisse unistusõ ilmsis saamisõ päiv – olulinõ nuilõ, kiä’ käävä’ edesi inämb saanu’ ar’ märkmist valiku ette, õt määnest viisi ni keŕko valgustusõ. Om tõõmeeli alostust tetti külämaja ehitü- mi rata ... näütüsest ütsäkümne Luhamaa keŕko välästpuult kõr- kinkõga edesi minnä’? Võitu sai illos. Üts juulikuuh alostõt tüü sega. Kas ütessä pikkä aastakka aastaga peräst. Piä alostama üte tiidä’ tarku- dategeminõ. Ja mis päämäne – süäme helü, kuigi mõni tõõnõ om saanu ilosa lõpu. tiid śooni om vähä vai pall´o? Aastagahe 2020 jääs nul- sõga, õt tegijal juhtus ... taa kõik tetti uma tüü ja kogo- valik tundu edimädse kaemi- Taasamanõ novembrikuu Taa omgi õnnõ üts silmäpilgu- gal viil nii mõnigi hüä ette- Juhtugi nii, õt ütspäiv tulli’ dusõ rahhuga. sõga loogilidsõmb. Luhamaa võtminõ – üts kimmäs Tse- Võromaa Arõnduskeskusõ ine- Jah, śoo om kimmäs tego, a rahvas valisi uma tii üteh Seto- rebi külä pereh vei rattiga Seto mise’ Luhamaalõ, kõnõli’ ilosit miski sünnü-üi üle üü. Vaim- maa umavalitsusõga ja tuud piä lipu ümbre Eesti vai näütüsest sõnnu ja andsõ’ küläseltsi vedos-­ sus ja mõtlõmisõ viis kujunõsõ’ tävveh ütsmeeleh. edimäne Luhamaa ubina- ja nikõlõ tuństusõ, õt Luhamaa pikä ao joosul. Tiiämi täämbä 27. novembri jääs mi rah- maŕalaat. nulk om valit Võro maakonna höste, kuis ütessäkümmend valõ miilde. Õdagust oll´ maaha A mi läämi uma inemisiga aasta 2020 küläs. Kagos. Mui- aastakka tagasi koŕati üteh- sadanu illos lumõkõrrakõnõ, õks hilläkeste edesi. Plaani pee- dogi om meil väega hüä miil, õt kuuh rahha śoosama keŕko eski päiv otsa kiusanu tuul jäi täs, kuis Kõomäe perve päält mi tegemisi om nättü. Annami ehitämises – kõrraldõdi laatu, ütekõrraga vakka – luuja hoit, puid harvõnda’, õt keŕk kav- umalt puult avvu kõigilõ küllilõ, puhkpilliorkestriga k´auti eski ku’ timä pääle mõtlõt. Kõo- võndahe paistusi, tahasi jupi- kiä’ olli’ śoovoori üles säetü’ – lutõrliku Võromaa poolõ pääle mäele oll´ kokko tulnu uma kõsõ vanna Riia-Pihkva kivi- mi jagami tiika’ śood auhinda. mängmäh. Täämbä mi õnnõ puulsada inemist. Olli’ vallava- tiid ar’ renoviiri’ ni loodami, õt Tõõmeeli, Luhamaa nulga läämi edesi nuid ratu piteh, nõmb, Setomaa Liidu juhataja, ütspäiv sais külämaja kõrval ka (meil om 17 küllä) kotsilõ saa miä’ omma’ meele ette k´autu. Seto Kongressi päävanõmb, Luhamaa pritsimaja. Maja pro- üldä’, õt meil om kokkohoit- Läämi nii, nigu mõistami. Obinitsa kogodusõ inemisi ni Luhamaa keŕk vahtsõh vuudreh. Leima Aarne pilt jektiirminõ om halgatõt. Detsember 2020 Nr 12 (373) 3

vana, olli viil poiskõnõ. Da-daa. muido oll kloostrih kats püm- Paari päävä peräst lätsi mastõra met, nä elligi’ kellätornih. Üts ülebä mano. Mul olõ-õs passi, näe-es midägi’ ja tõõnõ tśuut passi sai 18-aastagatsõlt, mul näkk. Nä lei’ alomist kellä, olõ-õs üttegi’ dokumenti, a kõik ma naksi üleväh lüümä. Ja viil läts höste. Da-daa. Sis naksi mõnõ’ poiskõsõ’. õgasagamatsi töid tegemä, Silvia: Teil oll eiski’ uma stiil. midä mastõrah oll vaia tetä’. Esä Jevgeni: Da-da-daa. Inne Tüülisi oll väiga’ veid´o, vana’ minnu lüüdi hoops tõistmuudu, munga’ olli’, a nuuri, meid oll nimä’ lei’ põl-põl. A ma’ ku ar’ õnnõ kats, vat, vat. Daa. Tull opõ ja lüümä naksi, sis õks kõiki töid tetä’. Mastõrah mi muusika tull vällä. Ding-dong, lõiksi puid käsisaega’. Ma olli ding-dong. kõgõ noorõp, kõgõ tugõvap, Silvia: Esä Jevgeni, ti olõt ma lahe puid, mullõ panti paku’ setokõisi hingekaŕanõ, a seto- pistü ja ma lahe ja lahe. Da-daa. kõisil om viil uma usk, õt näide kunigas Peko puhkas siih Esä Jevgeni sais kuusõ kõr- kloostrih tammõ all. val ja võtt üte ossa peio. Edi- Esä Jevgeni: Da-daa. Tamm mäist kõrda näe tä silmih hallõt om siih kõgõ vanõp elänik helgähüst. võit üldä’. Õt ku mastõrat viil olõ-õs, oosõh olti, ku edimätse’ Esä Jevgeni: Vat śool aastagal, elänigu’ tulli’, oll tamm jo siih ku ma mastõrahe tulli, oll talvõ kasunu’. Sis om sääne tiidminõ, lõpp ja mi tei tüüd ka’ kats nädä- õt ku hammas haltas, sis võta’ lit mõtsah. Liinast käve’ varga’ kuur, ja kiä usuga’ tuud tege, mõtsah ja minnu jäteti üüses om avitanu’. Ma eiski’, ku mas- mõtsa puid valvamma. Võõrah tõrah elli, sis proomõ ja võti kotusõh tull mul ütsindä olla’ tuud kuurt ja anni tõisilõ ine- ja väiga’ k´olm oll. Ma tei ossa- misilõ, kiä’ Vinnemaalt tulli’ kõisist onni ja istõ sääl, maada’ ja küüsse’. Da-da. Setokõisilõ saa-as. Hummogu tulti mastõ- ka’ anni. Seto rahvas om väiga’ rast jäl’ tagasi tüüle ja mul tull usklik rahvas. näidega’ ütehkuuh tüüd tetä’. Silvia: Setokõisil omma’ uma’ Rassõ oll sis jah. Da-daa. lätte’ ja kombõ’ ja viil uma’ Üts vana eesti naane elli läh- pühä’. Nii ku mitu usku. koh ja täl nakas must hallõ, kuts Esä Jevgeni: Da-daa. Lättih minnu üüses hindä poolõ. Ma tsuklõsõ’ ja mõskva’ ja joova’ Esä Jevgeni Varvara kerikuh. Eräkogo pilt lätsi pümmeh ja väikovalgõga’ vett ja kiä suurõ usuga’ tarv- tulli tagasi, õt varga’ saasi-i tasõ’, sis õks avitas, vaest. võtta’. Da-daa. Mõlah ja Irboskah om Sis tulli’ pühä’ ja minnu lättit ja ... uskva’. kutsti tagasi kodo, mastõrahe. Silvia: Vabarna Anne om Ku mi peräst pühhi lätsi puiõ kirotanu’-leelotanu’ setokõi- perrä, olli’ nuu’ ar’ varastõt. Nii silõ eeposõ kunigas Pekost, kiä Esä Jevgeni 90 õt kõik mi tüü oll ilmahuupi. siihsamah tammõ all puhkas. Tuu oll mullõ rassõ lüük. Ma Esä Jevgeni: Ah nii, tuu om Kokkosaamisõ’ esä Jevgeniga’ telesaŕa „Veere pääl“ ja dokfilmi „Uus päev luuakse idakaares“ tegemisõ aol olli kõgõst 15-aastaganõ. Tüü samasääne rahvajutt. oll tett ja kõik ... Rassõ jah, oll Silvia: Midä ti tuust arvat, õt tuu. Da-daa. ku setokõisil väiga’ hullust lätt, KARRO SILVIA Esä Jevgeni: Da-daa, seto olõt, Esä Jevgeni: Jah, Varvara ker- Esä Jevgeni: Ma olõ 58 aas- Ma lätsi 1951. aastagal mas- sis tä tulõ ja avitas? ma olli 20 aastakka Saalesśah. koh naksi tiinmä 1. veebru­ takka autot juhtnu’, siih Pet- tõrast ar’, tahtsõ oppi’. Ma Sis saadõti siiä’. Siih tiine esä aril 1975, no’ jo 30 aastakka. seremaal olõ-õi kedägi’, kiä’ tahtsõ Moskvahe mastõrahe, Esä Jevgeni naard umma heli- Meil kõigil omma’ uma’ mäles- Piitre Vainola, tä kuuli ar’. Tuu Da, daa. Ma sai eis’ 75 vanas ja olõs nii kavva autot juhtnu’. a võõda-as. Petsere oll sõa aol sevvä naaru. tüse’. Õgaütel jäävä’ nä umma- oll aastagal 1975. Da-daa. Kiäki’ papp olõ olnu’ 50 aastakka – 28. Da-da-daa. Säksa okupeerit kotus, nuid muudu miilde ja om tunnõh, nii mõista-as eesti keeleh teens- augustil 1955 oll pühitseminõ Silvia: Esä Jevgeni, mille Pet- inemisi lubata-as. Lätsi Tali- Esä Jevgeni: No tuu om õks ku olõsi’ nuu’ olnu’ eelä’. tüisi pitä’, ma olli ainumas ja 50 aastaga iist võti naase. sere mastõr? nahe, sääl ka’ sõidi massinaga’, rahva mõtlõminõ vai tahtminõ Om 2002. aastaga maikuu. ja tulli. Sis oll kerk setokõisi Vot, da-daa. Nii hulga pidosit Esä Jevgeni: Sõa aol läts mi opõ liina ruttu selges. Kats sääne, õt pias kiäki’ olõma, kiä Lämmi päiv. Lihavõõtõ’. Petsere täüs, no’ om veit´ost jäänü’, no’ tull kokko. küläst front üle, kõik palli ar’. aastakka olli ja sis lätsi opma päst näid ja kiä avitas näid, Varvara kerigu ussõ’ omma’ val- om inäbä vindläisi. Vinne kerk Mi elli sõa lõpuh Kuremäel, Leningraadi vaimulikku semi- a tegeligult õks tuu olõ-õi lalõ ja lõõnanõ pääväkene pais- om siih kõrval, a nä naksi’ mu Esä Jevgeni naard hellelt ja käve nunnõ man mastõrah. nari, lõpõdi ja minnu pühit- reaalne, da-da. tus pia altarini’, pand kerigu teenstüisil k´auma ja vot, nii tege vallalõ uma Volvo edeussõ. Mullõ väiga’ miildü. Ma tahtsõ sedi papis. Vat sis osti hindäle A ku tuu om näide usk, las pilisemmä. Õkva mõst laud- ommõgi’ mu uma’ no’ siih. Pikkä papirüvvü handa oll vaia ka’ keriguinemisõs. Kohe sis Pobi. Esäl oll 60 uibost ja mi sis olla’... põrmandu päält hõõhkas kodo- istmisõ aigu kobenda’, õt massi- minnä’? Ma tiidse, õt Petse- käve timäga’ ubinit möömäh, No midä tetä’, uskva’, uskva’, lämmüst. Mõnõ’ vana’ naase’ ja Kerkoh oll perüs hulga seto- nahe mahasi istma. Mi proomõ reh om mastõr ja lätsi jalaga’. esä and raha. Mul om kõik aig las olla’. mehe’ istusõ’ kural puul saina kõisi, pühhist tuldas õks kodo. ummi kaameridõga’ ka’ massi- Naksi Kuremäelt tulõma, 250 uma massin olnu’, Žiguli oll ja Silvia: Usk avitas jo ... veereh pinke pääl. Mi saisa Väiga’ pühälik ja õnnistõt olõ- nahe ar’ mahtu’. Mi sai kokko kilomeetrit käve ar’ 5 pääväga’. ku läts vanas, sis sai vahtsõnõ Esä Jevgeni: No vaest, õks, hüvvä kätt valgusõ seeh ja kaa- minõ tekkü, hüämeelelinõ tun- Varvara kerigu iih ja no’ mi Iispäävä naksi tulõma ja riide ostõtus. Da-daa, massin piat õks, da-daa. Ku inemine tiid, mera om käänet kerigu seentsehe nõh. Mi olli õnnistõt. sõida timä mano kodo. K´auminõ kell 5 astõ mastõra värehtist olõma, kuis ma muido olõs õt timä piat tuud saama, sis repi poolõ. Teenstüse päälenak- Petseremaal om esä Jevgeni sinnä’ võtasi liisnalt hulga aigu. sisse. Tuu oll 29. märdsil 1945. saanu’, saa-ai jo. Vot. tä õks pruum, tüütäs ja tege. kamisõni’ om viil mitu tunni aigu. ainumas papp, kiä’ kõnõlõs eesti Sõidami. Ma olli 15 aastakka ja 3 kuud Silvia: Kuvvamuudu teist kel- Nii ku külbjä – ku timä tiid, õt Kõik om hillä ja om pühälik olõ- kiilt. Ka’ Petsere mastõra kõgõ lälüüjä sai? tä saa-ai tasot, sis tä naka-ai minõ. Mi ooda esä Jevgenit. Ku tähtsäbäl pühäl, maaŕapääväl Esä Jevgeni: Jo 1946. aastagal, külbmä. Timä külb tuu peräst, ma timäga’ Talinast telefoniga’ om Petsereh eesti vai seto kiilt ku patriarh Aleksei I mastõrahe õt vili kasus ja sis saa jäl’ ellä’. kõnõli, sis tä lubasi, õt tä tulõ kuulda’ inäbä. tull, naksi kellälüümist opma. Vaest seto rahvas ka’ sama- kindlahe varahappa ja kõnõlõs Edimält võtt aigu, üts 3–4 aas- nii mõtlõs, õt kohki’ om näide miika’. Ommõgi’ kuulda’ kipõlt Esä Jevgeni: Maaŕapääväl takka tulõ-õs väiga’ vällä, a no’ kunigas ja avitas näid. Da-daa. astmist ja kerik saa hüämeele- tulõ hulga seto rahvast, ma olõ ma edimäne kellälüüjä ja Las uskva’. list olõkit täüs. Esä Jevgeni terv- õks saa näidega’ sääl kokko, kõgõ vanõp ka’. Silvia: Esä Jevgeni, ti mõtlõt täs õgaütte nimme piteh, and ma jo tunnõ kõiki. Da-daa. Kõik innekõkkõ tõisi, mõtlõ-õi hindä kätt, küüsüs, kas tervüs kõr- terehtäse’ minnu. Vaehtõ­pääl Maaŕapäiv om Petsere mas- pääle. rah ja kõik höste, õnstas sõna näe-es seto rõivih, a no’ jo om tõra kõgõ suurõp pühä. Tuhandõ’ Esä Jevgeni: Inemisilõ om ja ristimärgiga’. Sis tä tulõ mi näid nätä’ ummih rõivih hulga. inemisõ’ sõitva’ siiä’ üle Vin- vaia hüvvä tetä’, da-daa, õt nä mano, terehtäs, õnstas meidki’. Seto’ omma’ usurahvas olnu’, nemaa ja muialt ilmast. Mui- olõsi’ tenoligu’. Sis, ku inemisil Tä kõnõlõs kipõlt, sääl om segi mastõr jäi ello, õt oll sis Eesti- dogi’ om hulga setokõisi. Mastõ- om hüä, sis om sul ka’ hüä. Ku eesti ja vinne kiil ja õga tśuut- maal. Vinnemaa lahk kõik mas- rahe maha-ai kõik sisse, a mas- eis’ olõt kuri, sis om kõik halv. kõsõ ao takast lõpõs mõtõh kin- tõra’ ar’. tõra kelli hellü kuuldva’ kõik. tüsega’ „da-da-daa“. Esä Jevgeni Edimätse vabariigi aigu eest- Esä Jevgeni lupa meid kaema – Om detsembri 2020. Ma silmist paistus häädüs ja uudis- läse’ olli’ siih lutõrlasõ’, a seto’ mi lindstä kellämängu kunsti. usu, õt ka’ uma 90. sünnüpää- himo, vaihtõpääl vilksahtas vigu- olli’ õigõuskligu’. Kloostri jäi Timä nakas pääle, tõõsõ’ tulõva’ väl õnnõsuuvõ vasta võttõh om rilitsõ noorõ poiskõsõ kaemist. alalõ. Eesti riik ehit setokõisilõ perrä. Brambati Piitre dokfilmih esä Jevgeni silmä’ tiidätahtmist Naarulitsõlt ja silmä kaieh uma kerigu, Varvara ommõgi’, „Uus päev luuakse idakaares“ om täüs – midä kõõl ilmal tälle viil ütles esä Jevgeni õgaütele meist Varvava kerik. nätä’ śoo kunsti võlu ja väärikus. pakku’ om? Mia tulõ viil? Noorõ- tereh. Ma olõ edimäne. Telefonih Esä Jevgeni om aastakümnit keri- linõ, huvilinõ ja seikluisi otsva sai jo kõnõldus, õt ma olõ võt- Õgal järgmätsel kokkosaami- gukelli helisemmä pandnu’. Helü ja ligimätsearmastust täüs hing tõgrupi ainumas seto, mu vana- sõl kõnõl esä Jevgeni meele mõnõ lätt üle Petsere liina, a ka’ pall´o väsü-üi. Pall´o tervüt, õnnõ ja vanõba’ omma’ olnu’ Saalesśa jutukõsõ umast elost. kavvõbahe. armastust mi soovi sullõ kõõst kerigu hingekiräh, a vanava- Eestimaal Vasknarva kandih süämest, armas esä Jevgeni. nõba’ ja vanõba’ omma’ matõt Jaama küläh sündünü’ poiskõnõ Esä Jevgeni: Mastõrah oll Maaŕapääväl om Petseri liin Obinitsa matusõaida. Esä Jev- otsust tulla’ Petsere mastõrahe. veid´o inemisi, kiä’ mõistsõ’ täüs seto rahvarõivih inemisi. geni terehkäsi om tukõv ja eis­ Jummal oll tälle kutsõ saatnu’. kellä lüvvä’. Mehe’ liinast käve’ Seto rahvas usk, õt nii tuu ka’ erälitsõlt lämmi. Nii saigi’ Ženkast esä Jevgeni. Esä Jevgeni Petseri mastõrah kellä löömäh. Eräkogo pilt löömäh, pühhi aigu avidi’. A jääs. 4 Detsember 2020 Nr 12 (373) Hiina kompvekivabrik Petserih, 2.

Alostus novembrikuu aoleheh. tapi’ ka ilmsüüldä’ inemiisi. sõh, koh üteh tõisiga kõrrald´ Eesti vabadussõa Paju rahakorjamist ühingu tugi- NASSARI ELVI tapõlusõh, koh eestläse’ ja appi misõst. Avit´ ja toet´ ka aoki- tulnu’ suumlasõ’ tapli’ Vinne ränikõ liitu – ost´ 1929. aasta- verevidõga, olli’ inämblästega gal ütekõrraga 30 lotõriipiletit. 1920. aastagil nakaś Petseri üteh mestih ka Läti verevä’ küti’ Arvada’ oll´ hiinlanõ ka lahkõ liin majanduslikult ja ehtüsli- ja hiinlasõ’. Arhiivipaprist tulõ ja hääusknõ ineminõ, selle õt kult kipõstõ kasuma, kasvi ka Mintshi Dshani jutu perrä vällä, kõrra tull´ täl kohut kävvu’ ütele rahvaarv. 1931. aastagal elli õt timä olõvat 1919. aastagal võrokõsõ võlatähele (vekslile) sääl pia 4100 inemist. Inämbüs joudnu sõapagolasõna Eesti, kergekäelitsõ allakirotamisõ rahvast olli’ eestläse’ (2094), vil koh umal vabal tahtõl läts Eesti peräst. Võlga oll´ jäänü saa- elli vindläisi (1842), poolakõisi sõaväe edimätse diviisi lind- malda 250 krooni. Tõõnõkõrd (109), säkslaisi (22), juutõ (10), salka, koh tiine puultõist aas- jalki oll´ Dshan ütele Roodova rootslaisi (7) ni taanlaisi (4). takka. Kas oll´ timä tuu hiinlanõ, kandi mehele möönü jalgratta Pall´orahvusõlidsõh liinah elli kiä oll´ verevä võimu vasta ja ar’ võla pääle, minkõ tuu (arvada’ vil ka hollandlaisi, mustlaisi ni paenu, vai sis verevidõ väest vaheltkasuga) ruttu edesi möi. hiinlaisi. Rahvaarv nakaś pääle ülejuuskja – kiä no tuud täp- Lugu joudsõ ka aolehte. Tarto-Petseri raudtii vallalõte- selt tiid. Eesti timä elämä jäi. gemist 1931. aastaga oktoob- Joba 1921. aastagal tekk´ Dshani naane rih vil inämb kasuma. Õgasugu Dshan Narva liinah vallalõ kaupmiihi ja ärimiihi tull´ kõõ kompvekitüüstüse, midä pidi Üts osanikkõ oll´ ka Dshani mano. Söögi- ja joogikraamiga nelli aastakka. Aolehe Põhja naane Feofania Dshan (vin- kauplõjidõ käsi käve höste, Kodu 1923. oktoobrinumbrih neperäselt Džan). Ummi latsi makõkraami perrä oll´ iso lii- om ilmutõt huvitav kuulutus: abielopaaril nätä’ olõ-s, selle narahval ni liina külälistõl. Hiinlase suhkru ümberkeetmise õt kasupujana oll´ Dshan nim- Mineväh leheh oll´ juttu katõst tööstus müüb paastu suhkrut mänü Nikitini Konstantini. Feo- hiinlasõst, kiä’ valmsti’ Petse- suurel ja väikesel määral. Allki- fania oll´ sündünü 3. oktoobril rih kompvekke. Vahepääl arhii- räst Dshan ja sohkri puuda hind 1896 Riiah, esänimi oll´ Ivan, vih kävveh sai tiidmist mano, – 935 marka. Narvah jäi arvada’ näiopõlvõ nimme olõ-i tiidä’. śoovoori kiroda Mintshi Dsha- timä ärile kitsast. Lätski miis Või olla’, õt uma tulõvatsõ nist eräle. Tallnahe, koh tüüt´ kompveki- mehega oll´ timä kokko saanu vabrikuh ja šokolaadivabrikuh Narvah, koh inne Petserihe Mintshi Dshan Hados. Pääliina aig jäi arvada’ tulõkit Dshan ärri ai. Feofaniat tuuperäst lühkost, õt suurõh om aoleheh kõrra nimmät ku Mintshi (ka Mindshi, Minthi ja liinah oll´ ärimiihi eiski viländ. kompvekitüüstüse osanikku, Mintši) Dshan oll´ Hiina koda- Tullgi säält ar’ 1925. aastagal arvada’ oll´ timä tüü müvvä’ nik. Sündünü oll´ timä 26. jaa- Petserihe, koh sagõhhõhe laatu kompvekke tüüstüsega samah nuaril 1894 Hiinah Tifu lii- ja pall´o puutõ. Müümä-ostma majah olõvah poodih. nah, koh timä esäl oll´ küd- käve rahvast kavvõmbistki kül- Aolehe Postimiis ja Kaja set makõkraami (kondiitri) ja list ja käve ka hulga suvõvõõrit 1929. aastaga 23. aprilli numb- kompvekke valmistamisõ tüü- (turiste). Päämäne oll´ siski tuu, rih oll´ juttu, kuis Petserih Hiina koda. Poig tüüt´ esä man kokko õt sääl oll´ võtta’ viländ odavat kompvekitüüstüse poodi kas- säidse aastakka. Ku aamõt tüüjoudu. sast varastõdi suur rahasumma, selge, sis vaivalt täüsikkä joud- 1926. aastaga septembrih 13 000 senti (130 krooni). Poo- nuna, 19-aastagadsõlt, läts tä tekk´ Dshan üteh Tseng Shing dipidäja F. Dshan olõvat lännü Vinnemaalõ, koh nakaś 1913. Lieniga kompvekitüüstüse val- poodist kõrrakõsõst tüüstüse aastagal tüüle Peterbuura lalõ (loe’ tuu kotsilõ mineväst Mintshi Dshani kutsõtunstus. Eesti Riigiarhiivi pilt poolõ pääle ja ku ussõkellä makõ­tüüstüseh – Kemiveši aolehest). Tuuga läts höste, kõlina pääle puuti kaema läts, kompvekivabrikuh. Sääl tüüt´ kooni’ tull´ 1930. aastakidõ plats 12 olnu koloniaalkaupu- -määrde’, -õli’ ja bensiin. Müüdi Ärimiis lubatigi eksamilõ liht- olõ-s sääl kedägi. Ku perrä kai, hiina tśura kokko kats aastakka. algusõ kriisiaig. Ärisit läts pank- ja kompvekipoodi. Kas kompve- ka mootorrattit, jalgrattit, kiro- sustatud korras, arvada’ pikä õt kassa om tühäst tett, juusk´ Huvitav olõsi tiidä’, kuismuudu rotti, põlluvilä ja lina kokkuostu kitüüstüs perästpoolõ ka vallalõ tusmassinit, elektri- ja kodo- staasi peräst. 1938 juunikuuh Feofania vällä ja näkk´ ütte naist hiinlanõ tuul aol Vinnemaalõ ja hinna’ sattõ’ alla, vällävidäminõ tetti, tuu kotsilõ olõ-õi tiidä’. kaupu. 1937. aastaga keväjä om Dshan saanu opnu tüülisõ Pihkva huulidsa poole türgtä- säält Eestigi joudsõ. läts riigil rassõst. Mitmit talosit Tüülistõ kindlustusaamõt- kõrrald´ hiinlanõ uma Poska kutsõ kondiitri tüüalal. Kas timä vät. And´ poltseilõ varga tundõ- Pall´o tull´ hiinlaisi Vinne- läts vällähõikamismüüki. Riik nik E. Teffer om augustih 1935 huulidsa äriruumih loengu Petserihe makõvalmstajana ka märgi’ ni varsti võeti Kerbe-ni- maalõ edimätse ilmasõa aigu. nakaś raha saamisõst massõga kirotanu, õt tüü om lõpõtõt 15. tiislimootoridõ ehtüsest, mas- edesi tüüle jäi, tuud olõ-i tiidä’. melinõ naistõrahvas kotost Tsaarivaltsusõ aigu saiõ’ nä pitstämä. 1932. aastaga keväjä aprillil ja kirot´ säälsamah: Kas sulda oppusõ kotsilõ ilmu aole- Määne oll´ Dshan harak- kinni. Rahha timä mant löüdä-s tüüd odavapalgalistõ tüülis- viidi makõkraam ja maitsõ­ ettevõte tulevikus veel edasi töö- heh Petseri Uudised ka kuultus. tõri perrä, tuust olõ-i kostki (olõvat hargivaihõlõ käknü) ja tõna. Väiko palgaga ni kehväh ainõ’ massu ala, tuust ­loodõti tab, on küsitav, ehk temal küll Makõkraami- vai kompve- lukõ’. Arvada’ oll´ tä kõva tüü- süüdü kah hinnäst tunsta-s, a elokotusõh üüd magava’ võõr- saia’ 6 miljonit senti riigi- palju vana materjali kohapeal kitüüstüsega toimõnd´ Dshan tegijä, kuis sis muido rikkast peräst õks and´ hinnäst üles. tüülisõ’ olli’ hüä saak verevidõ tullu. Väiko läbimüügi ni korgõ on. Arvada’ oll´ tüüstüse laoh vil arvada’ edesi ka Eesti ao lõpuh. sai. Rikkamba’ inemisõ’, nigu Vargil käve ka timä täüsiälinõ kihotustüüle. Ku kommunis- massu peräst panni’ mitmõgi’ viländ sohkrit ja siiropit, alalõ Kukki arhiivipaprih olõ-õi mär- ärimehe’ elli’ Petseri liinasüä- poig, kiä tuu peräst türmähki ti’-inämbläse’ 1917 riigih võimu kompvekitüüstüse’ ussõ’ kinni. oll´ ka kompvekipress. get, kas ja kunas tuu vallalõ meh, nii oll´ ka Dshani elo- ni istnu. üle võti’, olli’ näide tugijist ka Tull´ Petseri hiinlastõlgi tetti, om hiinlanõ 1938. aasta- ärikotus keskliinah Turuplats Feofania mehest Mintshist hiina tüülisõ’. Nuid läts ka vere- hindä makõkraamitüüstüs ar’ Dshani tõõsõ’ äri’ gal eis’ seletänü, õt timäl om 12 ja Poska 4. Dshani ja timä olõ-i midägi tiidä’ – kohe timä vidõ sõaväkke (punaarmee), lõpõta’. Ku 1931. aastaga juuli uma kompvekitüüstüs Petse- äridõ kotsilõ olõ-i eestiaolit- läts vai miä timäst sai. 1940. koh tapli’ kommunistõga kam- lõpuh oll´ kompvekivabrikuh Dshanil oll´ ka mito puuti, rih, midä hulga aigu pidänü. sist aolehist veiga pall´o lukõ’, aastaga aprillih om naane bah valgõkaardi vasta. Hiin- tüül joba 8 inemist, sis 1932. midä tä külh lühkot aigu pidi. Tuu jutt sais palvõh, minkõga a midägi õks löüdüs. Arvada’ andnu aśa kohtuhe, kuna laistõst või arvu saia’ – Vinne- aastaga keväjäst oll´ aśaga 1935. aastaga jaanuarist juu- timä oll´ 1938. aastaga märtsi- oll´ hiinlanõ Petserih avvustõt mehest olõ-s arvada’ tükk aigu maal oll´ hädä ja nälg, sõaväeh lõpp – 7. aprillil panti tüüs- nini oll´ timäl olnu koloniaal- kuuh püürdünü Valga tüüos- miis, midä näütäs tuugi, õt ku midägi tiidä’. Rakvere ringkun- sai hotś kõtugi täüs. Verevidõ tüs kinni. Kirotõt oll´, õt korgõ kaupu puut Võro huultsah kusõ aamõti poolõ palvõga, 1933. aastagal peeti Petserih nakohus oll´ pandnu lehte ots- poolõl tapõldõh oll´ näil lootust massu peräst. Järgmätsel aasta- majah nummõr 5. Üts puut oll´ õt saia’ makõkraami valms- jalgpallimäng, koh vastakutti miskuultusõ, mantsõnu, õt ku ello jäiä’, kommunisti’ tiidäki’ gal pand´ Dshan kinni ka Turu­ ka Paatskovka küläh, minkõ tajana (kondiitri) kutsõeksa- kats võistkunda – ütel puul lii- Mintshi (kedä vinne perrä kutsti timä uma kasupujalõ ar’ kinke. milõ. Tunstaja, Võro-Petseri napää ja tõõsõl puul maava- Mihail) kolmõ kuu joosul Narva 1937. aastaga algusõh tekk´ üldhaigõkassa aamõtnik, oll´ nõmba mängjä’ – oll´ liina puult umma Tallna maantii huulid- Lehte tegevä’: Dshan Poska huultsah majah saatnu kintüskirä, õt Dshanil spordiavvu kaitsmah ka ärimiis sal olõvahe kodo jovva-i, om nummõr 4 vallalõ II järgu äriet- om kompvekitüüstüs joba 1926. Dshan. naasel õigus abielo ar’ lahuta’. Toimõtaja Kauksi Ülle, tevõttõ, koh kaubõldi õgasugu aastast. Dshan olõvat tuntu ku Dshan oll´ aamõtih ka nuuri Arvada’ sis nii lätski. tel 5656 9079, e-post: [email protected] tehnigakraamiga nigu autoosa’, tubli tüümiis ja avvus ineminõ. miihi kristliku ühingu juhatu- Lätt edesi järgmädseh leheh. Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Sarapuu Indrek, tel 522 0661, e-post: [email protected] Keeletoimõtaja Palmi Silvi Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ ni kultuurist huvtõt inemisi. lisõ’ jätä-äs umma – ku kokko Oodami mano kõiki, kinkäl om Külesäädmine Lööpri Priit Tapõlus Kõnõlami setokeelitsit tõtõstõ lasta-ai, tulõ säädä’ sisse kav- huvi seto keele vasta. Eisherä- Välläandja: Setomaa Liit sündünü lugusit ja muinasjutta. võmaaoppus üsäpuutrehe ja nis nuid, kinkäl omma’ külh seto Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, taudiga Opimi ilosit seto sõnnu, laula, tetä’ tunnõ tuud pite. Olõ-õs juurõ’, a kiilt kõnõlda’ mõista-ai Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, tandsa ja mänga. Teemi tuud väega hätägi – mano tull´ mit- vai tahasi tuud parõbahe tetä’. Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. kõkkõ päämädselt eishindä mit huvilisi üle Eesti ja eiski Õt olõsi tuust taudist ka mää- jaost, a mõntkõrd näütä seto kavvõbast. nestki api – seto keele opmi- Trükjä: Printall AS TORMI PIRET keele ja kultuuri illo ka tõisilõ. 9. detsembrekuu pääväl võtt´ sõl, hoitmisõl ja avvustamisõl. Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm 2020. aastaga sügüse naaś valtsus vasta otsusõ, mia pand´ Rõõmo tege kimmähe tuu, õt ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. Kultuuriklubi Setoluu’ om pääle kultuuriklubi Setoluu’ kultuuriklubi Setoluu’ kuuh- üsäpuutre tunnih olõ-õi mol´o- KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] tandso- ja kultuurikodo MODUS katsas huuaig. 2020. aastak käumisilõ vahtsõst taba ette. maski vaia. Samahtõ om lubat vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. man kuuh käunu 2013. aastaga eis’ om olnu õkva nigu sõda Taalsamal pääväl oll´ perämäne üsäpuutrele olla’ lähkobah ku SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] septembrekuust pääle. Uikas – tapõlus tundmalda taudiga. korjuminõ, a inemisi oll´ jo pall´o 2 m. Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. õga aastak ja õgal aol hindä Kõgõpäält panti elo kröitskahe veidebäst jäänü. Olõ-õi midägi Kiroda’ [email protected] Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] mano õgah iäh seto keelest märdsikuuh. A seto keele huvi- tetä’, vahtsõst üsäpuutrehe. ja saat tiidä’, mia ja kui. Detsember 2020 Nr 12 (373)

Aasta küla tiitli sai Luhamaa Tänavuse Anne Vabarna omakultuuripreemia nulk, eritunnustuse Aare Hõrn pälvivad Aarne Leima

Võrumaa Arenduskeskus ja Maria Rahasepp tunnustas maakonna tegusaid kodanikke, Setomaa vallavalitsuse aktiivselt eest vedanud ka eri- silmapaistvamaid moodustatud komisjon nevaid Luhamaa nulgas toimu- ühinguid ja aasta küla. otsustas Anne Vabarna nud tegevusi: koos kogukon- nimelise omakultuuri- naga remonditi Luhamaa kirik, Arenduskeskuse septembris korraldati esimene tunnustamisega liitus ja elutööpreemia anda Luhamaa ubina- ja marjalaat Kagu Ühistranspordi- tänavu Maria Rahasepale ning algas Luhamaa külamaja keskus ja andis välja ja Aarne Leimale. ehitus. aasta bussijuhi tiitli – Samuti on Leima Setomaa laureaadid on Priidu KARIN VILJUS vallavolikogu liige ja kultuuri- Teppo, Aare Hõrn, komisjoni esimees, mille tööd ta samuti südamega teeb. Võrumaa Diabeetikute Anne Vabarna nimeline oma- Maria Rahasepp pälvis valla­ Selts, Luhamaa nulk kultuuripreemia on tunnus- välise preemia lastele seto ja Riho Raamat. tus, mis antakse traditsiooni- keele ja kultuuri tutvustamise lise seto pärimuskultuuri edasi- ja õpetamise ning erinevate kandmisel tehtud silmapaistva tegevuste kaudu seto kogukon- Sel aastal otsustas komisjon töö eest preemia väljaandmise dade ühendamise eest. välja anda eritunnustuse aasta aastal. Maria Rahasepp on suut- teo eest Aare Hõrnale, kelle Igal aastal antakse välja kaks nud ühe mütsi alla saada mitte aktiivsele, järjepidevale ja sihi- preemiat, neist üks inimesele ainult Põlvas elavad setod, kindlale tegutsemisele ning või kollektiivile Setomaa vallast olles Põlva Seto Seltsi looja, eestvedamisele sai sel suvel ja teine inimesele või kollektii- vaid aidanud seto kogukondi valmis Petserimaa Vabadus- vile väljastpoolt Setomaa valda. ka mujal. Käesoleval, kultuu- sõja monument. Aare algatu- Aare Hõrn võttis tiitli üle Petserimaa Vabadussamba jalamil Värskas. Foto: Võrumaa Arenduskeskus Preemia suurus on 500 eurot. riliselt keerulisel aastal on sel ja innustusel kutsuti kokku Vallasisese preemia saab Rahasepp seto kultuuri tege- monumendi taastamise komis- mused. Aastavahetusel matka- lipupäevadel heisatakse Määsi liku kiriku vooder. Aarne Leima traditsioonilise mistesse haaranud seto kogu- jon, ta seisis hea selle eest, et takse üheskoos Luhamaa olu- mäel lipuvardasse sinimust- Seekord külastas tunnus- kuningriigipäeva korraldamise kondi nii Viljandimaalt, Põlvast plaan teoks ka saaks. lisemad kohad läbi. Kohe jaa- valge lipp. Sel sügisel korral- tuse üleandmiseks Võru- ja Luhamaa nulga tegevuste kui Räpinast. Aasta küla tiitli sai Luhamaa nuari alguses tähistatakse tal- dati esmakordselt ja väga edu- maa Arenduskeskuse dele- eestvedamise eest. Ta on olnud innovaatiline ja nulk. Üheskoos tegutsedes on sipüha, veebruaris vabariigi kalt Luhamaa marja- ja ubi- gatsioon igat laureaati tema Tänavune Seto Kuningriigi­ uuendustega kaasaminev ning Luhamaal välja kujunenud mit- aastapäeva, juunis süüdatakse nalaat, külameeste omaalgatu- tegutsemiskohas. päev oli mitmes mõttes eriline käesoleval aastal algatas ta pro- med traditsioonilised sünd- võidutulest jaanituli. Kõikidel sel ja käte jõul vahetati koha- Võrumaa Arenduskeskus ning preemiakomisjoni liik- jekti, mille eesmärk on väljas- mete arvates jõudis ka korral- pool Setomaad elavatele lastele duslikus mõttes uuele tase- seto kultuuri tutvustamine ja mele. Peakorraldajana kaasas seto keele õpetamine. Aarne nii kuningriigipäeva kor- Lisaks osales Maria Raha- Külade tsõõriklaual kõneldi raldusse kui andis ka kuning- sepp ka Seto kongressi asemel riigipäeval esinemisvõimaluse toimunud ülemaailmsel setode seto juurtega tuntud inimes- ümarlaual, mis sel aastal toimus tele nagu Reigo Ahven, Ithaka interneti vahendusel, ning on vallale olulistel teemadel Maria, Kairi Leivo, Lenna Kuur- olnud suureks toeks oma pojale maa, Jaan Roose ja Matis Leima. Rainer Rahasepale viimase luu- INDREK SARAPUU Sissejuhatavalt võttis sõna ning samuti ehitusregistriga kokku 204 inimest, kõige suu- Komisjoni arvates oli see hea lekogude väljaandmisel. vallavanem Raul Kudre. seonduvast. rema osakaaluga vastanuid oli näide ja eeskuju sellest, et igal Anne Vabarna omakultuuri­ Esimeseks ettekandjaks, kes Valla arengutest ning eri- vanusegrupis 25–54 ehk 61,3%. seto juurtega inimesel on või- preemiad antakse üle 21. det- Novembri keskel toimu- oma valdkonna problemaati- nevatest võimalustest saada Tulemused on kuvatud täpse- malus anda oma panus seto sembril kell 16 välitingimustes nud külade tsõõriklaual and- kat kaardistas ja küsimustele rahastust oma ideede teosta- malt valla kodulehel rahulolu- kultuuri hoidmise ja edasikand- Värska Kultuurimaja juures. sid Setomaa valla spetsialistid vastas, oli majandusspetsia- miseks andis ülevaate valla küsitluse lehel. mise ning -andmise heaks. Preemiate andmist toetab ülevaate oma tegevusvaldkon- list Lauri Saar. Teda assistee- arenguspetsialist Ulvi Oper. Sotsiaalvaldkond on kõige Aarne Leima on sellel aastal Kultuuriministeerium. dadest ning vastasid kohapeal ris keskkonnaspetsialist Marge Oper peatus pikemalt ka val- pingelisem valdkond, kus tuleb esile kerkinud küsimustele. Liiva. Arutelu all oli nii eessei- las läbi viidud rahuloluküsit- tegeleda vallas inimeste tervise Esindatud olid viie valdkonna sev lumekoristus kui ka jäät- luse tulemustel. ja eluolu küsimustega. Nii rää- asjatundjad nii ehituse, jäät- mete olukord vallas. Küsimu- Oper rääkis, et Setomaa Val- kis valla sotsiaalosakonna juht memajanduse kui ka arengu ja sed, millele ametnikud vastuse lavalitsus viis valla elanike seas Merike Tein tasuta hambaravi- sotsiaalküsimustega kuni valla andsid, puudutasid tänava­ läbi rahuloluküsitluse perioo- võimalustest puudega inimes- kommunikatsioonini välja. valgustust ja teede üldist dil 29.05 – 7.06.2020. Tulemusi tel ja sotsiaaltranspordi teenu- Arutelud toimusid 17. olukorda. kasutati Setomaa valla arengu- sest, toiduabi jagamisest ning novembril Värska Kultuurikes- Järgmisena võttis sõna ehi- kava muutmisel ning stratee- peatus ka tuleohutuse teema- kuses ja järgmisel päeval Mere- tusspetsialist Rainer Soosaar, giliste eesmärkide mõõtmisel. del, mis on alanud kütteperioo- mäe teeninduspunktis. Osale- kes kõneles ehituslubadest ja Uuringus vaadeldi valla elu eri- dil äärmiselt tähtis. jaid oli mõlemal päeval kokku sellest, millistes küsimustes on nevaid tahke ja nendega rahul- Tsõõriklauda modereeris poolesaja ringis. ja saab vald kodanikku aidata, olu. Rahuloluküsitlusele vastas valla kommunikatsioonispet- sialist Indrek Sarapuu, kes tut- vustas valla erinevaid mee- diaväljundeid, nii neid, mida vald ise toimetab, kui ka neid, kellega tehakse väljastpoolt koostööd. Küsimustele sai vastata kohe pärast ettekannet. Kui vastust kohe anda ei saanud, sai prob- leem kaardistatud ning kontak- tid vahendatud. Tsõõriklaud andis palju mõtte­ainet sellest, kuidas tee- madega edasi liikuda ja kui- das sarnast infovahetust edas- pidi korraldada. Seda ikka sel- leks, et nii külade kui vallava- litsuse sõnumid oleksid kõigile arusaadavad ning lõppkokku­- võttes viiksid elu Setomaal edasi. Tsõõriklaua tarvis valminud PowerPointi esitlus on leitav Arutelu külade tsõõriklaual. Foto: Indrek Sarapuu valla kodulehel. Maria Rahasepp. Foto: Kersti Virro 6 Detsember 2020 Nr 12 (373)

Üks ümmarguse numbriga aasta 2020 on lehekülge pööramas ja aastalõpp on ikka väike tagasivaata- Setomaa Vallavolikogu mise aeg. Tundub, et kõik tahaksid öelda seda, et oli üks eriline pandeemia aasta, mida keegi ette ei näinud. Pidime kohanema uue olukorraga ja reaal- istung 26.11.2020 Värskas suseks muutus see, et setodele nii omane kokku- saamine ja ilotamine ei ole enam soovitav ja on lausa keelatud. ■ Võeti vastu Setomaa valla ■ Otsustati asutada äriühing ■ Asutati Setomaa valla ja kehtestati 2020. aasta lisaeelarve Setomaa Perearst OÜ ja andmekogu „Setomaa valla kalmisturegistri Vaadates aastale tagasi, siis kas meil vedas, oska- kogumahuga 215 146 eurot. kinnitati põhikiri. kalmisturegister“ põhimäärus. sime hästi planeerida või Peko aitas meid, igal juhul toimus Setomaal nii mõndagi. Kuningriigi- päev Kolossovas näitas jälle uut taset ja meie kodu- koha looduse kauneid vaateid. Kolossova küla on vääriline kuningaküla. Lüübnitsa laata korraldades Setomaa valla territooriumil plaanisime selle teha väiksena, ühepäevasena, aga rahvas arvas teisiti. Laat õnnestus suurepäraselt ja kõik olid väga rahul. Lisaks toimus sügisel veel korraldatud jäätmeveost mardilaat, suvel järvefestival, Petserimaa Vabadus- samba avamine, Värska sadama avamine, Saatse Setomaa ja Räpina Vallavalit- tused iseteeninduses. Lepingu saatke see omapoolse digi- Segaolmejäätmete minimaal- tee avamine ja palju-palju teisi rahvarohkeid Seto- sus korraldasid riigihanke Seto- teksti sisu osas tehtavaid muu- taalse allkirjaga jäätmeveda- sed veosagedused on tiheasus- maa ja Räpina valdade territoo- datusi vedaja ei aktsepteeri jale tagasi. tusalal üks kord 4 nädala jook- maa üritusi. riumil korraldatud jäätmeveoga (v.a eelpool nimetatud muu- Juhul, kui saite lepingu sul, hajaasustusalal üks kord 12 Vallavalitsuse järjepideva töö tõttu on valda hõlmatud jäätmete kogumiseks datused). Lepingusse palume paberkandjal ning soovite seda nädala jooksul. tulnud mitmed investeeringud, mis annavad piir- ja vedamiseks. lisada ka kehtivad kontaktand- allkirjastada digitaalselt, siis Kui jäätmete väljaveopäeval konnale arenguhoogu juurde. Reegi maja valmi- Hankel osalenud ettevõtetest med (telefoni nr, e-posti aad- isikukoodi olemasolul kontakt­ jäätmeid vedajale üle ei anta esitas soodsaima hinnaga pak- ress, isikukood). andmetes saate selle allkirjas- või ei ole jäätmemahuti pai- mine on Värskasse Õrsava järve kaldale tagasi too- kumise AS Eesti Keskkonnatee- Jäätmeveolepingut on või- tada iseteeninduses. Isikukood gutatud nõuetele vastavalt, on nud ühe ääretult ilusa maja ja tekitanud mõnusa nused, kellele omistati jäätme- malik mugavalt allkirjastada on klienditeenindusele võima- vedajal õigus jäätmevaldajale ajalootunnetuse. veo ainuõigus kuni 30.11.2025. AS Eesti Keskkonnateenused lik edastada e-posti või telefoni esitada tühisõidu arve (v.a juhul Värska südames olev sadam on toonud järvele Seni kehtinud jäätme- iseteenindusportaalis https:// teel. kui tegemist on jäätmevaldajast veolepingud muutuvad ala- eteenindus.keskkonnateenu- Paberkandjal allkirjasta- sõltumatu takistusega, näiteks tagasi laeva- ja paadiliikluse. Südame teeb soojaks, tes 1. detsembrist 2020 sed.ee/et/index/login. tud lepingu üks eksemplar läbimatud teeolud vms, mil- et inimesed on promenaadi hästi vastu võtnud. kehtetuks. Iseteeninduse kasutamiseks palume tagastada aadressile lest palume samuti vedajat ette Avatud kütusetankla on suur samm edasi sadama Jäätmeseaduses sätes- on vajalik isikukoodi olemas- Artelli 15, Tallinn 15551, AS teavitada). arengus ja annab kõikidele paadiomanikele­ selge tatu kohaselt ei ole kirjaliku olu kontaktandmetes. Kui saite Eesti Keskkonnateenused Jäätmeveolepingu allkirjas- signaali, et nad on Setomaale oodatud külalised. lepingu olemasolu jäätmeval- lepingu elektrooniliselt, siis nimele. tamata jätmine ei vabasta jäät- daja ja -vedaja vahel kohus- Jäätmete kogumiseks kasu- mevaldajat vedajale jäätmete Vallavalitsuses on tegeldud palju Mikitamäele tuslik, kuid tõrgeteta koos- tatava jäätmemahuti puu- üleandmise kohustusest graa- uue perekodu ehitamisega ja saab kinnitada, et töö tagamiseks ja võimalike dumise korral saab fikujärgsel veopäeval. maja peab kerkima järgmisel aastal. Samuti on arusaamatuste vältimiseks sobiva mahuti ren- Jäätmevaldajal on õigus esi- Luhamaa külakeskuse ehituses löödud kopp maasse siiski vajalik. Jäätmeve- tida või osta AS-lt Eesti tada põhjendatud taotlus koha- daja saadab teile tutvu- Keskkonnateenused. likule omavalitsusele korral- ja vundament paistab juba maa seest välja. Ehitusse miseks ja allkirjastami- Kogumismahutile esita- datud jäätmeveoga liitumisest lähevad Mikitamäe spordiväljak ja Meremäe kooli seks eeltäidetud jäätme- tavate nõuetega on võima- erandkorras vabastamise kohta, fassaad. Lisaks on tehtud veel mitmeid ettevalmis- veolepingu, mis on koosta- lik tutvuda vedaja kodule- kui jäätmevaldaja ei ela või ei tustöid järgnevateks investeeringuteks. tud omavalitsuse poolt veda- hel www.keskkonnateenu- tegutse korraldatud jäätmeveo- jale üle antud jäätmevaldajate sed.ee või klienditeeninduses piirkonnas asuval kinnistul ja Käesoleva aastaga olen kinnitust leidnud ka sel- registris kajastuvate andmete aadressil Tähe 108 Tartu või seetõttu ei teki nimetatud kin- lele, et Setomaa ettevõtjad ning Setomaalt pärit põhjal ja arvestades korralda- omavalitsuste jäätmehooldus­ nistul jäätmeid. Jäätmevaldaja ettevõtjad on oma õla alla pannud erinevatele tege- tud jäätmeveoga kehtestatud eeskirjast. Vedaja ei saa osu- erandkorras vabastamise kor- vustele ja investeerinud või annetanud piirkonda. nõudeid jäätmekäitlusele. Juhul tada jäätmete vedu harvemini, raldatud jäätmeveoga liitumi- kui eeltäidetud lepingus kajas- kui seda sätestavad korralda- sest otsustab üksnes kohalik Seto Line tegi julge otsuse võtta sadam rendile ja tatud andmed on väärad – näi- tud jäätmeveo tingimused. omavalitsus. Tartu Terminal on veel julgemalt valmis tegelema teks jäätmemahuti(te) suurus, Värskas kütuseäriga. Pikaaegselt on meid toetanud omand, kogus, jäätmete väl- Margus Linnamäe, kes panustab läbi Setomaa Liidu javeosagedus, jäätmevaldaja Lisainfo või kinnistu nimi, postiaadress ettevõtluse arengusse. Vähekindlustatud peredele ■ AS Eesti Keskkonnateenused – palume teil teha lepingus e-post: tartu@ keskkonnateenused.ee, tel 7 386 700. tegi annetuse Rõsna kandist pärit Tarmo Laanetu. käsitsi parandus, saata AS Eesti ■ Setomaa vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Marge Liiva Üllatusena leidis seto kultuurikillu üles Akadeemi- Keskkonnateenused e-kiri või e-post: [email protected], tel 5629 3446. line Kanada Naiste Selts ja annetas muusikakoolile võimalusel viige sisse muuda- pillide ning rahvariiete ostuks. Lisaks tuleb mui- dugi veel tunnustada meie kindlaid ettevõtjaid, kes varustavad erinevaid üritusi ja võistlusi oma au­­ hindadega. Soovin teile kõigile õnnestumisi! Kokkuvõttes oli 2020. aasta Setomaa vallale väga Värska sadamas avati edukas ja jääb kõigile kauaks meelde. Soovin vallarahvale rahulikke jõule. Hoidke ennast ning lähedasi! Uuel aastal paneme kõik koos jõulude eel automaattankla uue hooga edasi! 18. detsembril avas Terminal Oil juhatuse liige nale ning loodetavasti oleme saanud teise ilme ning iga- Terminal Oil Värska Raido Raudsepp kinnitas, et veesõidukite tanklate projek- päevased laevaliinid on tege- sadamas kauaoodatud ühel korralikul sadamal peab tidega andnud oma panuse vust elavdanud,“ lausus valla- automaattankla. olema koht, kus väikelaevad veesõidukite tingimuste paran- vanem, kelle sõnul tahab vald Eesti kagunurga saavad tankida. damisse Emajõe ja Peipsi ning sellele sektorile hoogu juurde elanikele paraneb „Siiani see võimalus Värskas Lämmijärve piirkonnas,” selgi- anda. „Kuigi talv on madalhoo- ning eriti Kagu-Eestis üldse tas Raudsepp. aeg, näitas suvi, et veeliiklus on seeläbi oluliselt kütuste puudus. Omame varasemat Setomaa vallavanema Raul oluliselt suurenenud.“ kättesaamise võimalus. veeäärsete tanklate kogemust Kudre sõnul parandab Värska Sarnaselt kõigile Terminal ja teame, et antud projekt on sadamasse rajatud tankla olu- Oil teenindusjaamadele on RAUL KUDRE, INDREK SARAPUU väga kasulik nii Värska uuele liselt veeliikluse kvaliteeti. Värska avatavas tanklas makse­ Setomaa sadamale kui ka kogu piirkon- Samuti saab automaattankla lahendusena kasutusel lisaks vallavanem nale. Kindlasti võib Värska kan- avamise järel sadamakail edas- sularahale ja kaardimaksetele Tänavu suvel avatud Värska uue dis suviti kohata järjest enam pidi makseterminali vahendu- Cloudicsi pilvepõhine maksela- sadamahoone valmimise järel paadimehi nii Tartust kui sel tankida autosid ka öötundi- henduse meetod, mis teeb Ter- jäi ehitusjärge ootama tankla mujalt Peipsi piirkonnast, sest del. Värskas asuv teine tankla minal Oil tanklate kasutamise veesõidukite teenindamiseks – pole ohtu, et paadil kütust ei Olerex on õhtul kella ühe- tarbijale oluliselt mugavamaks. selle järele tunti järjest enam jätku,” lausus ta. teistkümnest hommikul kella Terminal Oil on Eesti pere­ vajadust. Kuna veesõidukite­ Tartust kuni Värskani on kuueni suletud. ettevõte, millel on vedelkütuse­ teenindamine on hooajaline, nüüdsest kolm Terminal Oil Kudre ütles, et Värska sada- terminalid nii Tallinnas kui siis leidsid nii kohalik oma­ veesõidukite tanklat – Tartus, makompleksi ehitamisel on Tartus. Ettevõte on Eesti suu- valitsus kui ka operaatoriks Saagal ning alates reedest juba valla omaosaluse kõrval raha rimaid vedelkütuste hulgimüü- valitud Terminal Oil, et tankla ka Värskas. „Oleme oma üheks ka Euroopa Liidu Eesti-Vene jaid ning opereerib 24 teenin- peab suutma lisaks ka sõidukeid missiooniks seadnud alati olla programmist. dusjaamas üle Eesti. teenindada. kasulik ka kohalikule kogukon- „Kogu sadamakompleks on Detsember 2020 Nr 12 (373) 7 Lumetõrje nõuded Setomaa valla kohalikel teedel ja erateedel

1. Tööde teostamisel juhin- 5. Tööpäevadel alustatakse lumetõrjetööd olema teostatud lumesadu (üle 10 cm lund 12 omanik talihooldust teostava kinnistu omanik. duda majandus- ja taristumi- lumetõrjetöödega eelisjärje- hommikul kella 7. tunni jooksul), tuisk kestvu- isiku ettepanekul. Vajadu- 11. Teenuse pakkuja ei ole nistri määrusest nr 92 „Tee korras õpilasveo liinide tee- 6. Kui teeolud muutuvad ees- sega üle 6 tunni, jäite tekki- sel võrreldakse andmeid lähi- kohustatud puhastama hoovi. seisundinõuded“, vastu võetud del, kindlustades tee läbita- märgiks seatud seisundinõue- mine kestvusega üle 4 tunni ja mate meteoroloogiajaamade 12. Teenuse pakkuja 14.07.2015, peatükk 4 „Tali- vuse vastavalt sõidugraafi- test halvemaks eriolukorra muudest erakordsetest ilmasti- andmetega. peab ruumi võimaluse kor- hooldus“ ja määruse lisadest kule. Valla allasutuste teenin- tõttu, siis pikeneb hooldetsükli kunähtustest tingitud teeolude 7. Lume sahkamisel tuleb ral puhastama majapidamise 6, 7, 8 ning käesoleva tehnilise dusmaal (koolide-lasteaedade aeg 24 tunni võrra. oluline halvenemine. Eriolu- hoiduda mahasõitude ja juures platsi, mis on vajalik­ kirjelduse nõuetest. parklad, sissesõiduteed) peavad 6.1. Eriolukord on tugev korra piirkonna kehtestab tee suubuvate teede ummista- sõiduauto või prügiauto 2. Teedel lumekihi kriitiline misest. ümberkeeramiseks. paksus: 8. Erateede omanikud pea- 13. Kohalik omavalitsus ei 2.1. kohev lumi 10 cm; Lumetõrje teostajad Setomaa valla kohalikel teedel 2020–2021 vad teavitama valla majandus­ korralda lumelükkamist ega 2.2. sulalumi või lörts 5 cm. Piirkond Teostaja Kontaktisik Telefon E-post spetsialisti lumetõrje teosta- muud talihooldust erateedel 3. Lumevallide vahe mõõde- mise vajadusest. juhul, kui teele on paigalda- Värska alevik OÜ Setomaa Haldus Toivo Kruusamäe 529 5341 [email protected] tuna tee pinnalt 5 meetrit või 9. Erateede omanikud peavad tud sõitu keelav liiklusmärk kitsamal teel vähemalt sõidu- Velna ja Väike-Rõsna FIE Kuuse Aare talu Aare Kuus 520 5506 [email protected] puhastama teeservad vähemalt (märk nr 311), sissesõitu kee- raja laius. Lume- või lörtsikihi Treski ja Tonja Müüri Talu OÜ Kristo Luik 5622 5753 [email protected] 3,5 m kõrguselt ja 2 m laiuselt lav liiklus­märk (märk nr 331) paksust arvestatakse kinni­ Saatse ja Korela Müüri Talu OÜ Kristo Luik 5622 5753 [email protected] puude okstest, et oleks tagatud või mõni muu edasisõitu kee- sõidetud lumekihi pinnast. Nedsaja ja Kolodavitsa Hurmi talu Einar Tobreluts FIE Einar Tobreluts 5341 4002 [email protected] lumetõrjetehnika ohutu juur- lav liiklusmärk või takistus. 4. Lumetõrjetöödega alus- depääs majapidamistele. Kui Teavitussilt ERATEE ei ole sis- tatakse peale lumesaju lõppu Mikitamäe ja Rõsna FIE Toomas Toobre Toomas Toobre 5190 6684 [email protected] seda nõuet ei ole täidetud, on sesõitu keelav märk. Palume platside ja kõnniteede puhul Võõpsu ja Lüübnitsa Lagepalo OÜ Veiko Jäämets 513 0915 [email protected] lumelükkajal õigus jätta see liiklusmärgid eemaldada või hiljemalt 2 tunni jooksul ning Niitsiku ja Karisilla Niitmisteenus OÜ Kalmer Kütisaar 514 1270 [email protected] teelõik lükkamata, tehes hetke­ märkidele peale panna kilekott, mujal hiljemalt 3 tundi peale Härma ja Hilana Alametsa Agro OÜ Priit Kunnus 5396 4102 [email protected] olukorrast pildi. et teostataks lumelükkamist. vastavasisulise korralduse saa- 10. Ilupõõsad, puuistikud, Rokina ja Obinitsa Kuustiku OÜ Oliver Land 506 6049 [email protected] mist tellija esindajalt, kui ei ole kivid, kanalisatsioonirajati- kokku lepitud teisiti. Lumetõrje Piusa ja Veretinä Fortis Ager OÜ Daniel Hakk 5349 7035 [email protected] sed, truubid jms tuleb tähis- Lisainfo peab olema kvaliteetselt teos- Meremäe ja Uusvada Tiri-Jakobi talu FIE Karin Sepp 508 6893 [email protected] tada viisil, et need oleksid näh- Setomaa vallavalitsuse tatud hiljemalt 16 tunni jook- tavad ka pimedal ajal ning ole- ■ Olehkova ja Kuigõ Priit Rebane FIE Priit Rebane [email protected] majandusspetsialist sul, eriolukorra korral 30 tunni Miikse ja Kalatsova Põlgaste talu OÜ Janek Eerik 527 4044 [email protected] nemata lumekihi paksusest (nt Lauri Saar, e-post: jooksul, kõnniteed ja parklad tähistada helkurribadega, pos- Tsirgu Põlgaste talu OÜ Janek Eerik 527 4044 [email protected] lauri.saar@ setomaa.ee, 4 tunni jooksul peale lumeko- tidega). Märgistamata objektide tel 5204526. ristuse algust. Luhamaa OÜ M.A.O Keit Kukk 525 6044 [email protected] kahjustumisel kannab kulud Aasta lõpp on tegus Meremäe ja Obinitsa raamatukogud 95 Algus eelmises lehes. mäe valla I avaliku raamatu- sele on vastavatel kursustel TRIINU ARUND kogu 1932/1933. aasta tege- omandanud oma eriala esimese Setomaa Noorsootöö Keskus vusaruandest, mis annab kül- järgu. Kirjalikest allikatest on TIINA LILLMAA laltki ülevaatliku pildi toonaste lugeda, et niisuguseid kursusi ANNI LAHE maaraamatukogude tööst ja korraldati 1939. aastal kõikides 6. novembril toimus Mere- tegevusest. maakonnakeskustes ning need mäe Kooli õpilasesinduse liik- 1936.–1938. aastani tegi lõppesid alati kutseeksamiga. metele ürituste korraldamise Meremäe raamatukogu Meremäel raamatukogutööd Tõenäoliselt toimusid need ka teemaline koolitus. Koolita- head hoidjad Richard Raudsepp, valla pere- Petseris, millest Marta Rannas- jaks oli Lauri Mäesepp. Noo- konnaseisuametnik, kes üht- tegi kindlasti osa võttis. red omandasid teadmisi, kui- Meremäe raamatukogu esimese lasi juhtis ka Meremäe kuulsa 1940. aastal toimunud juuni- das samm-sammult korraldada kapi paigutas meie vallavalit- kultuurharidusliku seltsi Lätte pöörde tulemusena kehtestati põnevat üritust ning millega sus olude sunnil esialgu lähedal tegevust. R. Raudsepa raamatu- Eestis nõukogude võim ja meie ürituse korraldamise juures asuva Aleksander Eichenbaumi kogu juhatajaks oleku ajaks oli maa liideti Nõukogude Liiduga. arvestama peab. Lisaks Mere- poe eesruumi ning ettevõtli- raamatuid kogunenud juba tun- Raamatukogus andis uus võim mäe Kooli õpilasesinduse liik- kust ja energilisest poepidajast duvalt rohkem ning kolme kapi ennast tunda väga ruttu ja mit- metele osalesid ka kaks õpilaste saigi sisuliselt ka Meremäe esi- paigutamisega valla kantselei mest küljest. Osa raamatuvara esindajat Mikitamäe koolist. mene raamatukoguhoidja, kes ükskõik millisesse ruumi tek- eemaldati kasutusest ja raa- 10. novembril toimus Varje Mängude päev Värska Noortekeskuses. Foto: Triinu Kotov kõigile soovijatele andis raama- kis raskusi. Nii otsustati raama- matukogude hoidjaid hakati Kuusiku eestvedamisel dipiva- tukogu raamatuid tähtajaliselt tukogu üle viia saali tagumisse ümber kasvatama poliithari- likute tegemise koolitus noor- ja allkirja vastu tasuta lugeda. otsa, kuhu muretseti ka uus ja dustöötajateks. Marta poeg Vol- tele Obinitsa külakeskuse noor- Setomaa noortekeskuste 1925. aasta sügise hakul tunduvalt suurem harkjalga- demar Rannaste kirjutab oma tetoas. Noored said ise teha lahtiolekuajad koolivaheajal toodi aga raamatukogu kapp dega lugemislaud ning vajali- mälestustes, et 1940. aasta juu- oma maitse järgi uhke suupis- juba vallamajja üle, otse val- kul määral toole. nipöörde järel näinud ta oma tevaagna peolauale või sõpra- ■ 23.–27. detsembril noortekeskused suletud – suurpuhastuspäev. lasekretäri Johan Tamme selja 1938. aastal alustas Mere- silmadega, kuidas vallamaja dega jagamiseks. ■ 28.–30. detsembril noortekeskused avatud kella 12–18. taha, kes ka raamatukogu juha- mäe raamatukogus tööd koha- õues põletati ära palju eesti- l noortekeskused suletud – valmistume uueks aastaks. 12.–14. novembril toimu- ■ 31. detsembri taja kohustused enda peale võt- lik taluperenaine Marta Ran- aegseid ja uuele võimule mit- ■ 4.–5. jaanuaril noortekeskused avatud kella 12–18; sid noortele riiete ümberdisai- ■ 6. jaanuaril on noortekeskused suletud. Osaleme Piiriveere Liideri tis. Sellest hetkest alates on naste, neiupõlvenimega Kär- temeeldinud raamatuid. Sama- nimise koolituspäevad. Kolme korraldatud noortekohtumisel Räpinas. Meremäe raamatukogu valla- ner. Tegemist oli Petseri güm- dest mälestustest on lugeda ka päeva jooksul õppisid noored ■ 7.–8. jaanuaril noortekeskused avatud kella 12–18. valitsusega ühe katuse all, nii naasiumi haridusega väga mit- seda, kuidas 1941. aasta saa- nippe, kuidas vanadele riietele ■ Jooksev info lahtiolekuaegade kohta Facebooki lehel. vanas kui uues majas toimeta- mekülgse inimesega, kes mõju- tuslikel juunipäevadel viibis uus elu anda neid ümber disai- nud läbi kogu oma 95-aastase tas kohalikku kultuuri- ja hari- Marta Rannaste taas raamatu- nides. Kasutatud riided päri- ajaloo. Raamatukogutöö oli duselu juba ammu enne raa- koguhoidjate kursustel. Too- nesid oma kapisügavustest või Lauri Mäesepp ja tüdrukud küp- kingitusi. 27. novembril muu- Johan Tamme õlul kuni 1931. matukokku asumist. Lisaks eel- kord juba Võrus, kus selgitati, Meremäe Leiunurgast. Koolitu- setasid koos koka Greta Suur- tus Värska noortekeskus tõeli- aasta lõpuni. (Üle Petserimaa toodule oli Marta töötanud ka kuidas uue korra ajal ja uute sed olid väga põnevad ja hari- manni juhendamisel. seks mängumaaks. Tänu noorte ning kaugemalgi kõrgelt hin- 1924. aastal Palande külas täis- seaduste ning nõudmiste val- vad. Juhendajad olid Tallinna Novembri teine pool on omaalgatusprojektile said noo- natud vallasekretärina suutis ta kasvanute õpetamiseks moo- guses tuleb raamatukogutöö Re-Depoo Disainkirbuka õmb- noorsootöös üks kõige tähen- red oma osavust, kiirust ja nuti- õnneks Meremäel jätkata kuni dustatud ning kahjuks vaid paar ümber korraldada. lejad/disainerid. Tegevused toi- dusväärsemaid aegu, sest igal kust proovile panna kõikvõi- 1939. aasta kevadeni.) Aastatel aastat tegutsenud pühapäeva- Kursustelt koju jõudes lei- musid Meremäe noorte taas- aastal toimub sel ajal noor- malikke lauamänge mängides. 1932–1933 olid raamatukogu koolis lugemise, kirjutamise ja dis Marta Rannaste eest tühja kasutusriiete moešõu Ideevida sootöönädal, mille eesmärk on Mikitamäe noorte omaalgatus- juhataja kohustused Arnold arvutamise õpetajana. ja segipaisatud kodutare. Abi- projekti raames. tõsta esile noortevaldkonna ja projekti „Meediateadlikkuse Trolla, valla kantseleiamet- Marta Rannaste tööaastate kaasa Gotlieb ja poeg Voldemar Igal neljapäeval toimub noorsootöö võimalused. Seda päev“ raames veetsid noored niku kanda. 1932. aasta sep- algul toimus raamatukogu Rannaste olid ära viidud. Marta Meremäe noortekeskuses just mitteformaalse õpikesk- ühe sisuka öökooli, mis andis tembriks olid jõudnud lõpule töökorralduses mitmeid põhi- järgnes neile Petseri jaama. kunsti- ja loovusring, kus joo- konna loomisel koos noorte hea kogemuse nii noortele kui Meremäe uue valla- ja seltsi- mõttelisi muudatusi. Meremäe Koos pojaga toimetati neid nistatakse või meisterdatakse endi ja noorsootöötajatega – ka noorsootöötajale. maja (praegu Meremäe teenin- jäi pearaamatukoguks, Sulbi, küüdirongiga Tomski oblas- erinevaid asju. selliselt saab toetada noorte Noortekeskuses on toimu- duspunkti hoone) ehitustööd, Tsirgu ja Meldova külades avati tisse. Oma abikaasat ei näinud Lisaks Värska Avatud Noorte- terviklikku arengut. Noorsoo- nud noortekohtumised, kus ruumide sisustamine ning val- haruraamatukogud. Seal laenu- ta enam mitte kunagi. Tema keskuse tavapärastele huvirin- töönädala raames algatati üles- üheskoos arutatakse, milli- lavalitsuse, samuti raamatu- tasid kohalikud kooliõpetajad, küüditati eraldi ning surmati gidele alustas novembris tege- kutse „brändime“, mis viidi ellu sed on uue aasta eesmärgid ja kogu ja kohaliku postiagentuuri kes käisid pearaamatukogus 1942. aastal. Marta ja Volde- vust ka käsitöötund „Südamega koostöös Värska Vesi ASiga. tegevused, mida peame tegema varade ümberkolimine Mere- raamatuid vahetamas. mar Rannaste pääsesid Eestisse kingitus“, kus meisterdatakse Setomaa noored said võimaluse selleks, et püstitatud eesmärki mäe uude vallamajja. Unikaalse 1. jaanuaril 1938 hakkas Ees- tagasi 1958. aastal, aga oma jõulukaunistusi, mis sobivad proovida reklaami koostamist. saavutada. ajalooallikana on Meremäe raa- tis kehtima seadus, mille koha- koju Meremäele neid ei luba- jõuludeks ka kingipakki. Kõi- Kõigi osalejate vahel loosis Rahulikku jõuluaega ja tegu- matukogul olemas fotokoopiad selt võis raamatukogus töötada tud enne kui 60. aastate lõpus. gele lisaks kohtus poistega meie hea koostööpartner välja sat uut aastat! Arnold Trolla koostatud Mere- vaid isik, kes lisaks üldharidu- (järgneb) 8 Detsember 2020 Nr 12 (373) Võrumaa lapsed saavad nüüdsest nautida mahetoitu

2018. aastal toimusid Võrumaal „Vunki mano!“ ka mahetootjatega ning Kaja Kogemusi on hangitud ka rii- juba kõik klassid endale katse- koos lastega süüa ka Vastse- loometalgud, kus käidi välja mõte Võrumaast Kesküla sõnul oli see juba suur gisiseselt, kui korraldati õppe- alad, mida terve kooliaja kes- liina perepäeval. Perepäev oli kui Eesti esimesest mahepiirkonnast. samm edasi, kui piltlikult öel- reis Tartu ja Tallinna maheköö- tel kasutatakse õppebaasina,“ novembris ka Värskas, kus süüa Mõttest arenes ka idee maheda koolitoidu des viidi kokku kokad ja toot- kidesse. Reisi eesmärk oli han- rääkis Varstu Kooli majandus- tegi Joel Ostrat ja kus lapsed jad – kokad andsid teada, kida kogemusi ning saada üle- juhataja Õnne Saluorg. Tema koos vanematega tegid lisaks võrgustikust, millega võideti nii loometalgute mida nad ootavad, ja mahe- vaade võimalustest ja takistus- sõnul taotlevad nad aiale ka mahetöötoas smuutit. peaauhind kui ka parima tervist toetava tootjad tutvustasid oma või- test menüüde, logistika, varus- mahemärki. Meremäe Kooli perepäeval idee auhind. malusi. Viidi läbi ka kooliköö- tuskindluse ja ka hinnapoliitika Varstu koolilapsed löövad kokkas Margus Mekk ja lisaks kide uuring tooraine ja tehnika aspektidest. kaasa ka mahetoidu menüü- avati projekti raames koolile SANDER SILM toodangut turustada. Tõsi küll, reaalse seisu kohta ning kohtuti Kümne kooli kokad said koo- dega katsetamisel. Kooli sööklas ostetud kasvuhoone. Tänavu on ka positiivseid näiteid. Nii mahetootjatega, lisaks valmis litust taimse mahetooraine ja tegutseb sügisest kokandus- sügisel toimusid kümne koo- ulatub Tartus koolide ja laste- uuring mahetootmise olukor- liha kasutamisest koolilaste ring, kus lapsed valmistavad liga ka kaks õnnestunud mahe- Loometalgute ideest sün- aedade hangetes mahetoodete rast maakonnas. menüüs. MTÜ Piiriveere Lii- juhendamise järgi mahetoite, toidupäeva, kus kõigis kooli- dis koostöös Setomaa Liidu ja osakaal juba 50 protsendini. Rahvusvaheliste kogemuste der toetatud projekti abil kor- mida nad koolis süüa tahaksid. des valmistati mahetoorainest Mahepõllumajanduse Koos- „Mahe Võrumaa“ eesmärk saamiseks käisid Võrumaa raldati ümarlaudu, kus pro- „Uute koolitoidu menüüde põhiroog sama ühise retsepti töökoguga Piiriveere Liidrist on olla Eesti esimene tunnus- Arenduskeskuse ja valdade jekti osalised said anda tagasi- juures on hea, et kokandus- järgi ning lisandid valisid koo- rahastatud projekt „Mahe ja tatud mahepiirkond ning nau- esindajad Taanis Kopenhaageni sidet oma muredest ja õnnes- ringi lapsed on juba teadliku- likokad ise. muhe“, mille eesmärk on tuua tida sellega kaasnevaid hüve- ning Rootsis Malmö, Växjö ja tumisest ja kuulda, millised on mad katsetatud roogade tut- 30. novembril toimus resto- koolilaste söögilauale mahe- sid nagu puhas elukeskkond, Landskröna koolides, kus paku- teiste kogemused. vustajad kogu kooliperele. Näi- ranis Postmark tänulõuna neile tooted ning kaugem visioon rohkem tervelt elatud aas- takse samuti palju mahetoitu. teks kui projektikoolide lastele koolikokkadele, kes projektis on muuta Võrumaa Eesti esi- taid, kõrgemalt väärindatud Muide, Itaalias on lastele Lapsed katsetavad pakuti huvitava nimetusega kaasa lõid, ja tänulõuna menüü meseks mahepiirkonnaks. kohalikud tooted, üha suure- mahetoidu pakkumise nõue mahemenüüdega toitu orsotot, siis meie lastele koostas tippkokk Koit Uustalu. Idee elujõudu näitab, et nev hulk teadlikke turiste. Esi- kirjutatud isegi õigusakti- oli see juba tuttav, kuna nad Uue aasta esimesel poolel tänavu augustis oli mahe ja mene samm sellel teel olekski desse ja selle põhjus on lihtne Tänavu kevadel liitus projek- olid seda ise varem valmista- on plaanis korraldada projekti muhe teema üleval ka Kuldre hakata lasteasutuses pakkuma – kasvueas söödud toidul on tiga Varstu Kool, kus hakatakse nud,“ ütles Saluorg. raames veel kolm perepäeva – „Vunki mano!“ talgutel, kus tervislikke mahetooteid,“ rää- suur mõju edaspidisele tervi- järk-järgult üle minema mahe- Projektiga pakutakse koo- Orava Koolis, Mikitamäe Koolis projekt pälvis Europa Direct kis Kaja Kesküla. sele. Nii Põhjamaade kui ka toorme kasutamisele nelja lilastele lisaks tervislikele ka ning Antsla ja Rõuge valla koo- kõige keskkonnasõbralikuma paljude Euroopa riikide koge- toormeartikliga: mahekartul, uusi põnevaid maitseid. Det- lides, samuti jätkuvad ümar- idee eripreemia. Projektis osaleb mus on näidanud, et poliitiline -jahu, -makaronid ja -maitse- sembri alguses valmistas Eesti lauad kokkadele ja loodetavasti „Eestis on palju räägitud kümmekond kooli tahe ja tugi on kohalike alga- ained. Koolil on kavas pakkuda üks tunnustatumaid kokki lubab aeg teha ka kaks õppe- mahetooraine jõudmisest koo- tuste realiseerimiseks vajalikud nädalas ühel päeval toitu, kus Angelica Udeküll maitsvaid reisi Eestis. lide või lasteaedade köökidesse Möödunud aastal käivitus ning septembris sõlmisid Võru kõik koostisained on mahedad. mahetoite Orava Kooli köögis. Selle aasta lõpuks valmivad ja tehtud on kümneid algatusi, pilootprojekt, kus osalevad maakonna omavalitsused, Koroonakevadel võttis Varstu Antsla, Haanja, Meremäe, Miki- veel menüüd hooajalise toor- mis paraku on aasta-paariga Meremäe Kool, Mikitamäe Kool Võrumaa Arenduskeskus ja Kool ette kooliaia elluärata- tamäe, Rõuge, Varstu, Vastse- aine kasutamise lihtsustami- lõppenud,“ rääkis „Mahe ja ja Värska Gümnaasium, Varstu Setomaa Liit hea tahte kok- mise. Võsa mahavõtmise järel liina ja Värska koolikokad jälgi- seks kevad- või sügishooajal, muhe“ projektijuht Kaja Kes- Kool, Orava Kool, Antsla Güm- kuleppe, mille kohaselt peaks rajati kasvuhoone ja istutati sid koolitust veebis ja tegid ise retseptiraamat 30 retseptiga ja küla, kelle sõnul ei saa lapsed naasium, Haanja Kool, Vast- 2024. aastaks haridusasutus- poolsada viljapuuistikut. kaasa ning päeva lõpuks maitsti järgmise aasta lõpus tuleb veel seetõttu tervislikku mahetoitu seliina Gümnaasium ja Osula tes tervisliku ja kohaliku mahe- „Kasvuhoones kasvatasime ka töö tulemust. laste kokkamisvõistlus, mille ning samas puudub kohalikel Põhikool. toidu osakaal olema vähemalt ise maitsetaimi ja aias tegime Angelica Udeküll tegi koo- kaks parimat retsepti valitakse mahetootjatel võimalus oma Projekti meeskond kohtus 20 protsenti. sügistöid, et kevadel saaksid litusele järgnenud päeval ka koolimenüüsse. Mõtteid lõppevast ja juba ka uuest aastast

KARIN VILJUS asutustele kui ka lastele ning tega kohanemiseks ja nendega Setomaa vallavalitsuse haridus- nende vanematele. Samas on kaasa minemiseks. Maailm are- ja kultuuriosakonna juhataja mul heameel selle üle, et kõige neb väga kiiresti ja me vajame toimuva taustal said toimuma tulevikus ühiskonnaliikmeid, nii Seto kuningriigi lastepäev kes oskavad ja suudavad muu- Mõne päeva pärast on jõulud Saatses kui ka Võru maakonna tuste rütmis elada. ja varsti lõppemas välja­kutsete noorte suvepäevad Obinitsas Järgnevalt juba ka mõningad ning samas ka rõõmurohke ning mitmeid tunnustusi jagus märksõnad uue aasta kohta: aasta. Hoolimata epideemili- nii meie valla noortele, vallas tugispetsialistide teenuse kät- sest olukorrast Eestis ja maail- töötavatele õpetajatele, hari- tesaadavuse parandamine, mas, on Setomaa valla haridus- dusasutustele kui ka valla hari- setokeelse lasteaiarühma ava- elu olnud lõppeval aastal mit- duseluga seotud inimestele. mine, 1. märtsist alustab tege- mekülgne. Kauaräägitud digi- Ma usun, et paljud nõustu- vust Setomaa Vallaraamatu- pööre hariduses sai teoks üleöö vad minuga, kui ütlen, et täna kogu ning kultuuris on oluli- ning väljakutseid jagus nii val- peame lapsi õpetama ja val- sel kohal Tartu 2024 seotud lale, kõikidele valla haridus­ mistama ette kiirete muutus- tegevused.

Kevadistele loometalgutele oodatakse ideid jaanuari lõpuni

INDREK SARAPUU on uus norm avalike teenuste ja tamine ja meeskondade moo- kogukonda puudutavate lahen- dustamine eelnevalt meie duste arendamisel. kodulehe vahendusel,“ selgitas Vunki mano! on mõtteviis, et Projekti käigus korraldatakse projekti „Vunki mano!“ Värska igaüks saab käivitada muutu- häkatonistiilis „Vunki mano!“ loometalgute korraldaja Mar- seid, mida ühiselt ellu viia. Loo- loometalgud koos eel- ja järel- tin Mark. metalgud on üks viis, kuidas tegevustega, mille abil eden- Oma teema saab kirja panna arendada ja võimestada kogu- datakse aktiivset koostööd eri- juba praegu veebis aadressil kondi ning luua koostöö ja kok- nevate osapoolte vahel ees- https://vunkimano.ee/varska/. kupuutekohad inimese, kogu- märgiga jõuda uudsete toimi- Ideede esitamise tähtaeg on konna ja riigi vahel. Kevadised vate lahendusteni kohaliku elu 1. veebruar 2021. a. loometalgud toimuvad 11.–13. korraldamisel. Projektis aida- „Mida kiiremini oma teema märtsini Värskas. takse käivitada või edasi aren- esitad, seda suurem võima- „Vunki mano!“ aitab eden- dada ligi 20 uut koosloomelist lus on tugev meeskond kokku dada Võru maakonda kui sot- algatust. saada. Seega pane oma mõt- siaalse innovatsiooni sõbra- „Sarnaselt eelmistele loome- ted juba nüüd kirja,“ julgustas likku piirkonda, kus koosloome talgutele toimub teemade esi- Mark. Detsember 2020 Nr 12 (373) 9 Huvtav kotus ja lõõhkõ pereh! Üts päiv kavvõndõstopmist Setomaa muusiumidõh Määne päiv! Määne vastavõtt! vahtsõt näütüst, koh om kiräh lõminõ. Paila pääle kirotõdas käve suvõl hulga inemisi. Määne lämmüs! Määne põnõvus! seto naase elo saand tagasi. muusiumi tunnus, nummõr Verska-Otepää liinil Üleilma reismiskiild pand Määne Maja! Ait´umma! Śool aastagal kõrraldõdi jms, mia om vaia aśa arvõlõ- siseturismi elämä. (13. septembri 2020 Kindral muusiumidõh tśuut üle 40 üri- võtmisõ jaos muusiumi kogoh. Reegi majah) tüse ja teemapäävä. Suurõlt Tuu või paistuda’ ikäv tüü, a LINNUSÕ MARI linõ abiturient, küüsü vanõbidõ jaolt olli’ nuu’ muusiumi tüü- tuu tegemisõ aigu saat lähebält käest api õga saa-ai õks kõrda. MARIENHAGENI MERILY Hüä Õiõ! täjidõ kõrraldõt. Tull ka’ ette, õt kaia’ asju materjali ja kuv- Aolugu om huvitav, selle õt Setomaa Muusiumidõ direktor Mi sai Su man pall´o parebist tõõsõ’ pei’ muusiumikeskkunda vamuudu nä omma’ tett. Om Om maikuu kolmas nätäl. Nii ku 20. saandi juhtumisõ’ kõnõ- inemisist! Ait´umma! sobiligus uma üritüse jaos. suur imeh, õt inemisõ’ omma’ õks, mu hummok nakas pääle lõsõ’ pall´o inäbä ku kavvõlinõ (31. jaanuar 2020 Obinitsa Mitmõ’ üritüse’ omma’ joudnu’ täämbätses pääväs pia saan- kell 6.30 juuskmisõ ja muinasaig. Vaia noorõbat Arvu’ näütäse’, õt Võromaad muusium) ka’ keväjä vallalõ tett juugend- ditagotsit tekstiile höste alalõ joogaga’. Väläh paistus sõsarat avita’, kinkõ piteh käve 28 728 siseturisti. stiilih Nikolai Reegi suvõhäär- hoitnu’. päiv, tsirgu’ laulva’ oppaja’ ülesandi­ dõ­ Muusiumidõ pereh võtt nuist Aasta edeotsah sai ütehkuuh berihe. Klubi Eesti Karavan 23. Umaette kogõmus oll asju ja vahtra’ häitsese’ andmisõga’ ka’ vasta 11 500, aastaga joosul om paika pantus, õt Setomaa muu- kokkotulõk oll Verska talomuu- täpne kirjeldäminõ muusi­ – om väiga’ illos. hoia-ai kokko. Setomaa muusiumidõh vasta siumidõ süämeasi om olla’ seto siumi ja Seto tsäimaja man. umidõ veebivärehtih MUIS. Peräst võrksat herä- Peräst viil kõr- võõdõt pia 15 000 külälist. Ku kultuuri vahendaja ja hoitja, Muusiumitegevüse’ omma’ Tuu jaos piat tundma tekstiil- tüst süüminõ ja koo- rast kaia’ eKuuli. panda’ kõrvalõ mineväne suvi, õt mi anna edesi traditsiooni mitmõkülgse’ ja mul om kõõ näpotüü tehnikit, a kindlahe lipäiv või pääle naada’. Eesti keele oppaja uut sis muusiumidõ külästüsjuhi’ õigõhe erinevidõh ajastudõh, hüä miil üteh haarta’ prakti- ka’ piirkunna kultuuri, kombit Hirmuull´us nakas: jälki’ 600-sõnalist kirändit sai’ pääväh mõntkõrd pia 150 kotussih ja läbielämisih. kantõ vai vabatahtlikkõ, õt nä ja ello. Tegeligult olõ-õi muu- olõ-õi internetti, levi olõ-õi. tuust, mäntsit kodanikkõ Ees- inemisõlõ tutvusta’ Setomaa Śoo suvi tõigi’ meele johusõ saasi’ tiidä’ muusiumi huvita- siumih õnnõ väigavannu asju, Śoo muidogi’ olõ-õi mää- tilõ oma vaia. Ma tiiä-äi: mullõ perimüskultuuri, kombit ja piir- olla’ umakultuuri vahetaltaja vidõst telgitagotsist. Näütü- sääl om ka’ vannuh tehnikidõh negi’ uudis, siih Vel´nä küläh om vaia elektrit, tśuut kindlat kunna eismuudu olõkit. Ma või väiga’ kimmäl moodul. Selle ses śool suvõl oll mi man kol’ tett vahtsõt loomingut ja eiski’ om säänestmuudu sagõhõhe. internetti ja vaba aigu. Inspi- julgõlt üldä’, õt śool suvõl mi õt pia kõigih mi muusiumidõh praktikanti, kats Seto tsäimajah Setomaaga’ köüdet ettevõtõtõ Midä tetä’? Võta raamadu ja ratsiooni lövvä-äi ka’ uudis- võidi hulgalitsõlt mitmitkõrda om kommõh õga külälisõga’ ja üts mi Verska talomuusiumi tootõnäütit.“ naka lugõma, midä koolh om sist – sääl om õnnõ üts teema. k´aujit ja nä lätsi’ siist ar’ hüvvi tegeldä’ erälde, ja sis võidsõgi’ kogodõh. Kõik praktikandi’ sai’ Muusiumi direktorina ma vaia lukõ’. Kunagi’ õks tulõ Kiränd hummõnistõ tougat, tunnõhtõga’. olla’, õt terveh tüüpäiv lätski’ höste kõrda ja ma olõ kindla, õt näe, õt praktikandi’ ja noorõ’, tuu internet tagasi ka’. Hüä, õt sis võta pilli ja pia om kuulda’: müüdä söömäldä’, kõnõldõh nä lätsi’ tagasi kuuli suurõba ja kiä’ tahtva’ mi man erinevvi ütski’ oppaja nõvva-ai ülesan- ma’ viiolil ja sõsar akordionil. Sükäv kumarus ja tenosõna’ kõikaig inemisiga’ perimüs­ rikkaba kogõmusõpagasiga’. kogõmuisi saia’, nä rikastasõ’ dit kellä päält. Ku hüä om kotoh oppi’ ja ellä’! ilosa päävä iist muusiumi perrele. kultuurist, elost ja ilmast. Ku Seto tsäimaja prakti- ka’ mi äripäivä. Suurõ hüämee- Joud kätte trenniaig. Rõiva’ Om aig ar’ tett kodotüü’ vir- Mi sai pernaaselt nii mõntki’ elo- Mi olõ viil võtnu’ uma süä- kantõ tegemisõ’ olli’ päämät- lega’ ooda ka’ järgmätsel aas- säläh, tossu’ jalah, olõ valms tuaalteid piteh oppajalõ saata’. tarkust ja tiidmisi. Kõgõ lihtsaba’ meaśast sisusta’ muusiumi- selt külälisiga’ tegeleminõ, sis tagal inemisi, kinkõl om huvi vällä minemä, a nakas vihma Ku allalaatmisõga’ või viil kõrda aśa’ omma’ õks kõgõ pareba’ ja suvi mitmidõ teemapäivi ja Krabbi Miina Räpinä Aiandus- Setomaa muusiumidõh prakti- sadama. Kõrraga’ hämmest saia’, sis oppaja rõõmustamisõs hüä’. Viilkõrd suur teno Küllile – näütüsiga’. Üts teemapäiv oll kooli tekstiilikäsitüü erialalt kai kat, uurimustüüd vai niisamata saia’ olõ-õi hüä. A olõ-õi hätä, piat sagõhõhe majast 400 m oll tõõmõli aoluu tunn, mi olõ no’ ütehkuuh Eesti Luudusõ Fon- kõgõ inäbä muusiumi kogodõ- huuaotüüd klienditeenindüseh õgas sis ma suhkrist olõ-õi. kavvõbahe minemä, õt faili’ pall´o targõba’ ja püvvä ellä’ tśuut diga’, mi kõrraldi niitmispäävä. valdkunda. Miinat juhend Seto- tetä’. Trenni aol ma trehvä-äi kedägi’ üles laati’ ja ar’ saata’. Kind- säänestmuudu ku vanastõ. Tõõnõ suur tegeminõ oll latsilõ maa muusiumidõ päävarahoitja Uma mõttit taha lõpõta’ üte ja väläholõmisõ kõgõ parebal lahe tulõ hinnäst kõrdapiteh (4. juuli 2020 Verska mõtõld mängupäiv, huvtav päiv Kunsti Tiiu. Tiiu tutvust näpo- külälisõ sissekirotusõga’: Kul- aol nakas räüssä tulõma. rõivihe panda’, selle õt kunagi’ talomuusiumih) oll muidogi kitsõpäiv. Edesi lät- tüühuvilisõlõ Setomaa muu- tuuripauk – ait´umma vastavõt- Kotohopmisõ hüä puul om või-i tiidä’, ku kavva tuu prot- simi ka’ iloõdagidõ kõrralda- siumidõ kogosit, MUISi ja vara- misõ iist! Ku mi jää Suurõ Paugu tuu, õt sis saat eis’ hindäle seduur aigu võtt. Nii mõnigi’ Suur ait´umma! Ma olli pikält misõga’, õt külälisõ’ saasi’ kul- pidäja õgapäävätüüd. metafooriga’ inemisilõ miilde süvvä’ tetä’. A elektrit olõ-õi. küläineminõ murd tämbägi’ ja põh´aligult tültämäh, tśuut om lõlda’ ja tiidä’ inäbä midägi’ Ku praktika oll läbi, sis Miina ja nä läävä’ ar’ tenotundõga’, Huvtav: puuladva’ nii ku noolõ’ pääd, kedä tuu Linnusõ-tütrik häpe, a pääle jääs suur teno ... seto laulust. oll arvamusõl, õt praktikat sis ma arva, õt mi olõ õigõl tiil. püstü, olõ-õi tuulõpoigagi’, a sääl posti man uut: küläh tõisi tuu tähendäs, vabandusõ’ ja pal- Sai’ valmis näütüse’ „Latsõ­ muusiumih taso-oi pelädä’, ja Siihkotusõl tahagi’ tetä’ suurõ elektri kaonu’. Vanõbidõlt saa nuuri olõ-õi. l´o tervüt ja pikkä ikä Saatse muu- igä Setomaal“ Verska talomuu- kirjeld umma praktikakogõ- kumarusõ uma kolleegele ja tiidä’, õt elektri arvõtminõ Jäl’ treeninguaig: jovvu­trenn, siumi tüütegijilõ, Saatse muusi­ siumih ja „Saatse ­koolipingih“ must järgmätselt: kuuhtüüpartneridõlõ, selle õt ollegi’ plaanih. Võrguhooldus peräst omma’ jala’ ku paku’. umilõ ja seto kultuurilõ! Erälde Saatse muusiumi morol. „Päämätses tüü-ülesandõs teno teele om kodonulga kul- om firmalõ muidogi’ plaani- Tii õdagusüüki, elektri om suurõ’ teno’ Tealõ! Saatseh om sõira ja mõtsan- oll muusiumilõ annõtõt tekstii- tuur hoiõt, eloh, kavvõndõhe- perrä, a mullõ, kinkõl om vaia tagasi. Ku hüä om võtta’ söö- (22. juuli 2020 Saatse dusõ teemal välläpanõk. Obi- liasju (linigu’, pad´akoti’, saina- helisev, emotsioonõ pakva ja süvvä’ ja koolitüü’ oppajalõ gikraam umast keldrist ja sahv- muusiumih) nitsa muusiumih võit kaia’ vaiba’ jne) pailajupikõisi umb- miildejääv. saata’, tävveste võlss aig. rist. Tuu om hoops midägi’ Mõntkõrd om elektri kaominõ muud, midä pakk Otepää Coop tävveste hüä. Ma ütlesi, õt tege vai Maxima vai kooli toitlustaja. eiski’ hüvvämiilt. Saat sisse-­ Ja õga päiv 6 vai 46 km puuti mi harinust vällä ja tegeldä’ asjuga’, sõida-as ka’ inne koroonat. minkõ jaost olõ-õi elektrit vaia. Sis mi kuuh uma perrega’ ­Õgapääväelolisõlt ka’ juhtu-ui süü – jäl’ üts väigokõnõ kasu- midägi’: vett saat kaost ja süüki lik mõotaja ilmamaa hallõluu tiit puu- vai gaasipliidi­ pääl. Ku man. Ütski’ opja-sportlanõ õdagusöögi aost viil kündle’ olõ-õi aastakki nii hulga kõrdu panda’ palama, sis tulõ tun- uma perrega’ kuuh õdagust nõh, õt säänestmuudu võisiki’ söönü’ ku no’. olla’. A praktilitsõlt mõtõldõh Peräst väigokõnõ jalotus saa sääne idüll olla’ õnnõ kül- äkitselt sadanu’ lumitsõh mäkaaba sulamisõni’. lõõnõhummogu­ Eestih. Piiri- Nakas jäl’ pääle opminõ. ala ­Vinnemaaga paistus kodo­ Bioloogia ja Opiq. Kas ma olõ aknõst, tuuperäst saa-ai nii­ ainumas, kiä tege ütte tüüd kol’ samata hulki’, õnnõ uma maa tunni? Kukki’ ma olõ nelä-viie- pääl.

Palakõisi värmiilo

SARVÕ ÕIÕ kuis ma taha nuid puttu’ ja näid kokko säädä’, a peräkõrra läts väigagi’ põnõvast. Parrit pala- Illo om õgal puul mi ümbre, kõisi sortih ja kõrvotsidõ sää- om vaia õnnõ nätä’ ja ka’ eis’ deh naksi mõtlõmma langu mano tetä’. Ku kullõt, sis kuu- pääle. Languga’ ka’ samanii, õt lõt helüillo, ku kaet, sis näet hulga värmilitsi keräkeisi ja sis värmiillo. Ilo seeh eläminõ naka värme perrä mõtlõmma, ommõgi’ illos. Mõnt ilotege- õt kuvvamuudu kõlbasi ja olõs mist vaia mõntkõrral oppi’. mu’ meele perrä ilosap näid 5. detsembril oll Obinitsa ritta säädä’. muusiumih katskitsist palakõi- A ilo om kõõ illos, õgal om sist ilo kokkosäädminõ. Makki’ ilo ummamuudu. Mu arvatõh Latsõ’ moro pääl tallitamah. Setomaa Muusiumidõ kogo pilt olli sääl kaemah, opmah ja om õgal rahval kuvvagimuudu pruummah, õt kuis saat katski edesi ant värme kokkosäädmisõ lännü’ piiglist vai kroosi pallost ilo. Ku kaia’ innitsidõ immi koet vahtsõ ilo kokko säädä’. Oppa- vüükeisi, sis ku olõt inäbä vöid Muusiumitarõh tsäpendedi lambit ja hobõsit jast oll Talinast kutsut Alevi kaenu’, sis uma’ seto vüü’ tun- Mariliis ja õdakutsõl aol korju nõt värme perrä tõisi siäst kind- Śoos aastagas om mi Verska sõda’ jänessit, kannu ja hobõs- kõisi koorih kaagatamist. Istuti ahoh küdseti karaskit. Karask ja paras naisi pargikõnõ klaasipa- lahe ar’. Seto rahval om uma Talomuusiumi talvõprogramm sit. Kuuh uurti, ku hüä’ ham- ütehkuuh hainu pääl ja kullõldi kõik kamandamisõ’ miildü’ lat- lost illo kokko säädmä. Mu hindä värmimiil. läbi saanu’. Meil küläh k´aunu’ bidõ mõskja’ omma’ hobõsõ’, jutussit, proomti rammu ja paa- silõ ulliväiga’. jaost oll ütelt puult huvtav, õt Julakõ’ mängi’ värmega’ latsiaia- ja koolilatsõ’ sai’ kuuh kaeti suurõ naaruga’ kitsõ- rõga’ vett vitä’. Muusiumitarõh TEERVALDI JANIKA, ku om mitu kastitäüt hukanuisi samanii, kuis tuud tegevä’ latsõ’. muusiumipernaisiga’ ravt- kõisi etendüst ja kullõldi hanõ- tsäpendedi lambit ja hobõssit, muusiumioppaja anomit ja vaŕokaetusõ pallu, õt Olgõ’ õkkamuudu ilolitsõ’! 10 Detsember 2020 Nr 12 (373) Hüväste 2020, las 2021 tulla’! Väiko tagasikaehus sirvih 2020. aastaga aolehti Setomaa

Jaanuar mehele Haaviku Akslilõ. Jäi hulga viil ■ Tserebi külä pereh Aare, Hele ja meistre kuningligu tiitli sai Linnusõ seumi kaŕakoplih. A oll´ müüjit, kaupa, küsümäldä. Nefretete veevä’ kolmõkohalidsõ jalg- Marje, ülemb­sootskas jätt´ Peko ja rah- ostjit, ilotajit ni kõik läts kõrda! ■ Viil sai talsipühhi pitä’ Petsereh. rattaga Seto lipu ümbre Eesti. vas Järvelilli Reinu edesi. ■ Meremäe kooli koristuspäävä Aprill ■ Reegi maja tekk´ tassakõistõ ussõ’ ■ Trad. Attack! sai välisministeeriumi Detsembri ­preemiakontserdil Lõuna-Antsu­ talo vallalõ. kultuuri­preemia ja seto juuriga muu- tüükuah esini’ Nublu, NOËP ja Kris- ■ „Maailm om pausilõ pant,“ ütel´ esä siku’ esitli’ kuningriigih Leima Matisõ ■ Mardi’ ja katre’ tõi’ maski meile tel Aaslaid. Viktor, kiä sai võimalusõ jutlus rassõl Juuli vahtsõt muusikaloomingut. tagasi ja elo tüküs jalki maskiballis ■ Ilmu lainit löönü raamat „Pühä- aol inemistõni viiä’ lehe kaudu. ■ Septembri lõpp tõi leina – tull´ tagasi. senulgad“ Puustusmaa Tiia iist- ■ Lehelugõja’ saava’ tutvas Laatsi ■ „Las śoo mälestüssammas tulõ- hüväste jättä’ üte kultuurielo iist- ■ Vabarna Anne preemia’ saava’ śoo võttõl. Leivoga. tas meele miilde vabadusõ ni esiolõ- vidäjä, volikogo liikmõ ja muusiga­ aasta Leima Aarne ja Rahasepä Maria. ■ Aoluulehe kirotaja Nassari Elvi val- misõ kallist hinda,“ ütel´ ülembsootska inemisõ Kooseri Viivikaga. Olgu’ muld Avvu näile nii näide perre ku mi kõigi Veebruar gustas meid pääväkohadsõ kirotusõga Järvelilli Rein umah kõnnõh samba Miikse kalmuaiah tälle kerge! puult! „Kuis vanast tõvõdõ vasta api saadi.“ avamisõl. ■ Esä Jevgeni 90 tulõ tähistä’ nii, õt ■ Kinnitedi Setomaa valla sümboli’: ■ Avaldami Seto jutuvõistlusõst osa ■ Verska sai jalotamisõs rannaprome- Oktoobri õnnitlusõ’ tulõ anda’ lehe kaudu ja õnn sõlõga vapp ja vüümustriga lipp. võtnuidõ nime’ ja nakami kõrrast 23 naadi ja sadama. Nüüd saava’ laiva’ saata’ tsirkõga Petsere poolõ pääle. ■ Eesti Vabariigi aastapäävä puhul osavõtja lugusit leheh trükmä. sõita’ nigu innidsel aol. ■ Seto kultuuri nätäl sai peetüs. avaldimi Vokksepä Virve mälestüse’ ■ Sisekaitsõakadeemia poltsei- ja piiri­ ■ Seto Küüki nakaś juhtma Kauri Ulla. Aolehetoimõtajana tennä ja soovi kiudutamisõst ja Hõrna Aare iistvõttõl Mai valvõkolledži lõpõt´ Obinitsa näio ■ Valgu Meel soovit´ aoleheartiklih häid pühhi kõigilõ kuuhtüüpartne- kuulutõdi vällä Petseri­maa Vabadus- Lillmaa Hella. Tä and´ juuli lehte ka pidodõl ja tegemisi man inämbä hindä ridõlõ, trükikualõ Printall,­ Omnivalõ sõa monumendi valmistamisõ lõpu- ■ Juripäivä ehk joorkapäivä tähistäs intervjuu. kõrval üteh hoita’ latsi, õt nä maast ja otsõpostitajilõ. Ait´umma, Sarapuu lõviimisõ koŕandus. Ka Setomaa leht aoleht esä Andreasõ jutlusõ ja Kõivo madalast laulu ja tandsu ni töiega Indrek ja Setomaa vallavalitsus, Seto- tugõsi. Anne mälestüisiga juripääväst. harinõsi’. maa Liit, Seto Instituut, Setomaa Kul- ■ 24. veebruaril kõrraldi’ Obinitsa ja ■ Hõrna Aare sääd leheh tsihti Seto August ■ Merca ilosa numbriga 55. sünnü- tuuriprogramm. Olgõ’ terve’, mi tubli’ üldse Mokornulga inemisõ’ paraadi kongressis ja järgmädses 25, 50, 100 ■ Kostipäiv läts höste kõrda! päävä puhul avaldimi timä jutusõ toimõtaja’ Palmi Silvi ja Sarvõ Õiõ ni lipuväläkul ja vastavõtu küläkesku- aastas. ■ Kuningriigipäiv touku septembrihe maailmalõpust ja kõrvarõngist. külendäjä Lööperi Priit. Ait´umma õkka sõh. Paraadil marssõ iih ratsavägi ja ■ Verska mineraalviist nõna- ja ja maaŕapäivä Petsereh tähistimi aas- ■ Seto kongressi ettekandõ’ nuuri tee- numbrihe kirotõt aoluujuttõ iist, Nas- näide perrä Mokornulga koori paaba- kurguudsu­ Tsilk tuutminõ nakas tak tagasi olnut meenutava luuga Oja- mal, mille peivä’ Tarrosõ Triinu-Liis ja sari Elvi! Kitä ja looda, õt õks tulõv­ vägi seto lauluga. pääle. metsa Lea sulõst. Grünbergi Maria, näivä’ trükivalgust. aasta ka meele kirotat, Tormi Piret, ■ Maikuu lõpuh selgusi’ paremba’ ■ Tuust, kuis maailmakuulus pildis- Luigasõ Inara, Leima Aarne, Kala Märts pitsi­meistri’ ja rõõm oll´ kõik 19 tüüd täjä Nelsoni Jimmy käve linnumassi- Novembri Ingrit, Grünbergi Maria, Tarrosõ Trii- ka leheh ar trükki’. naga NATO keelutsoonih setosit pilds- nu-Liis, ni sa’ ka, Hõrna Aare! ■ Hilana Taarka preemia saiva’ Puus- tämäh, kirot´ ütehhaardvalt Laaneotsa­ ■ Tähtsündmus oll´ Seto Instituudi 10. Tulõ vaiksõlt pitä’ eesti pühi’, aas- tusmaa Tiia raamadu „Pühäsenulgad“ Juuni Annela. sünnüpäävä puhul peet konverents tavaeldus ja talsipühi’. Poodihkäumisõ iist ja Kristel Laas ja Kristjan Priks uma mõttõtalgo ja pidoõdaguga. asõmõl tulõ kinki’ umma käsitüüd vai „Kergotamisõ“ sääde iist. ■ Lõppi toidusuvõniiri kooltuisi sari ja Septembri ■ Ilmu kavvaoodõt Paul Haavaoksa elu joosul kogonõnut – tervüslikumb ■ Leheh meenutas Jacobsoni Külli valmis sai kümmekond vahtsõt söö- luulõvalimik „Palumaad ja rannahää- õga soodusta’ plastmassi manotuut- veebruari lõpuh toimunu seto käsitüü- gi-joogipalla. Höste läbi lei Sõrmusõ ■ XXVII Seto Kuningriigipäiv Kolos- led“, minkõ panni’ kokko Hoidmetsa mist. Tsukru asõmõl mesi ja viina asõ- lisi oppõkäuki Stockholmi­ käsitüülaa- Pauli võiulillimull. sovah oll´ tõõmeli valgõ päiv. Noorõ’ Ilme ja Reimanni Nele. mõl vesi tuu tervüst. Hüä om, ku höste dolõ. Hiinlaisilõ kuuluvah hotellih ■ Valmistatavat Vabadussõa monu- muusigu’, tandsja’, sportlasõ’ säräsi’. ■ Kala Ingritil õnnahtu viirusligu vas- tandsit, paremb om, ku paigah püsüt elli’. Oeh! menti valgustas Setomaa päält ja alt. Ka jutuvõistlusõ kirotaja’ saiva’ tatuulõ ­kiustõ õks ar’ kõrraldada’ ka – parhilla’ om nii. Kaemi, kuis edesi. ■ Veebruarih tull´ avalda’ perrä­ ■ Noorõ’ kõnõlasõ’ ummi kodotalodõ ülembsootska käest auhinnaraamadu mardilaat, śookõrd oll´ seto kaup Saku hõigõ’ Härmä külä targalõ tiidjäle aoluust. kätte suurõ päälava pääl. Käsitüü- suurhalli asõmõl hoopis Verska muu- KAUKSI ÜLLE

Setokõisi uma jumalamiis Petsereh

TORMI PIRET naane, kiä tükü-üs preestrega praasnigut pitä’ – püüne pääl 2018. aastaga trehvsi jaka- kõnõlama, ja mu esäl oll´ inäbä kõnõlda’, aokiränigõ küüsü- pääväl ja maaŕapääväl. Ja sis askõldamist miihiga kerko ussõ müisilõ vastussit anda’, seto puhtil – Petsere maastõra arhi- Nii kavvõndahe ku ma mälehtä iih ku preestrega kerkoh. inemiisiga jutata’. „Määndsest mandriit Tihhoni arsaatmisõl. ummi käukõ Petsere-tagodsõlõ Esä Jevgenilõ miildüs õks küläst sugulasõ’ olli’?“ küüsse 2019. aastaga essipäävä kon- Setomaalõ, om tähtsä kotussõ kõnõlda’, ku pall´o setokõisi tä tä õks, ku tull´ jutust, kinkäga verendsilõ Talinahe oll´ pää­ pääl kõõ olnu kerkoh käuminõ. om matnu, ku pall´o laulatanu, om Varvara kerkoh trehvänü. Ja esinejäst kutst esä Jevgeni. Päämädselt Petsereh, koh seto- ku pall´o ristnü. Śoo om olnu paistus uskmalda, a esä Jevgeni Mul oll´ ulliuhkõ tunnõh, ku kõisi kerkoh oll´ üts preestre, kiä timä elotüü tähtsä jago. ütel´ kõõ inemiisi ja külli tiidvät. mu käest küüsti, kas olõsi või- kõnõl´ säänest eesti-seto segä- Mu edimäne lähkop köüdüs 2017. aastak. Setomaa ülemb- malik, õt esä Jevgeni eläsi üü kiilt. Aastakkõ ildappa saie esä Jevgeniga oll´ 1984. aasta- sootskana oll´ trehvämiisi esä vai kats mu kotoh. No säänest tiidä’, õt tima om esä Jevgeni, gal, ku kull´akallis vanaimäkõnõ Jevgeniga vaest kõõ inäbä. Pet- pakmist saa-ai kuigi vasta võt- Varvara kerko preestre, kinkä sai timä puult Varvara kerkost sere liina pääväl augustikuuh malda jättä’! Kah´ost jäi esä Jev- kotus setokõisi eloh om olnu jumalasõnaga ar’ saadõt ja Pet- oll´ pidosöögi aol õnnõ istu’ genil Talinahe tulõmalda, selle asõndamalda. sere maamulda pant. õkva esä Jevgeni kurakäel ja õt tervüs nõud säändseh iäh Aastagil 1955–1975 oll´ esä Ummist köüdüssist kõnõl- kullõlda’ jumalamehe kõnõla- umma. Nii käändügi asi tõi- Jevgeni preestrest Saalesśa dõh om suur rõõm, õt esä Jev- mist timäle umadsõh eesti-seto sildõ – pallõldi, õt ma kõnõ- kerkoh ja 1975. aastagast pääle geni om tennü minno ristäm- segäkeeleh. Jovva-as ar’ imestä’ lõsi avasõnavõtu esäkõsõ pant Petsere Varvara kerkoh. mäst ja mu ülä ristesäst aasta- timä rõõmolist miilt ja nal´alist päälkiräga „Minkperäst ine- Mu mälestüse’ esä Jevge- gal 1991. Säändse’ aśa’ läävä’ olõhkit – jutt juusk´ vahetpidä- minõ jäi jumala avvust ilma?“ nist omma’ 1970. aastakidõ sügävähe süämehe ja jäävä’ mäldä ja naarda’ sai kõik aig. Mul oll´ väega avvulinõ tunnõh tõõsõst jaost. Ku mi vana­ taha’ kogo elost. Aastaga lõpuh oll´ hüä miil kõnõlda’ säändse elävä ikooni imäga Petserehe kerkohe lätsi, Uma hüä ristitütrekõnõ sai kävvu’ kostmah õkva timä Pet- nigu esä Jevgeni asõmõl. Mui- siss oll´ kõõ vaia varra minnä’. esä Jevgeni puult ka ar’ lau- sere kotoh. Ussõ pääl tull´ vasta dogi teema vaeldi ar’ – juma- Õt saasi kadonukõisi nime’ latõt. Ja huulmalda tuust, õt kodotsih rõivih teedakõnõ, lajutu’ jäti õks jumalamehele kirja ja kündlekõsõ pühäse saaja’ olli’ ja noorõ’ eis’ eläse’ kinkä man olõ-õs üttegi mär- kõnõlda’. iih palama panda’ ja kündlit Eesti poolõ pääl ja õt Varvara got, õt mi olõ joudnu preestre 2020. aastagal, esä Jevgeni viil matussõ pääle minehkist kerkohe laulatusõlõ sõidust oll´ poolõ. Seendsest tarrõ minneh juubeliaastagal, tulli’ tõistsa- üteh ka haarda’. Olõ-õs no lat- vaia 2008. aastaga Vinne viisa olõ-õs inäp määnestki mõtlõ- gamadsõ’ ao’. Kuri tõbi lupa-ai sõl tuust teenstüsest väega, a võtta’, kisi’ nuurpaari süäme’ mist – õgal puul olli’ pühäse’, kokko saia’. Pall´o olõsi tahtnu laulu’ ja kõõ inäp preestre eis- õks esä Jevgeni mano Petsere risti’, kündle’ ja lilli’. Tuusama juubilari käest küüssü’ ja juu- herälinõ helü omma’ nuu’, mia’ Varvara kerkohe. käugi aol oll´ mul rõõm anda’ belijutu sisse panda’. Saa-ai. mitmidõ aastagakümnidõ iist Edesi halgahtas miilde esä Jevgenilõ Setomaa XIV A vaest ommõgi śoodmuudu miilde saie’ raot. maaŕapäiv aastagal 2016. Pääle ülembsootska säitsmes teno- parõp – hädä no naist üts- Ku pall´odõl kerkopühhil olõ pikkä teenstüst Varvara kerkoh metal kõgõ śoo iist, midä tä seto kist kibõnaist säändse pikä ja nännü esä Jevgenit Varvara ker- ja ristikäuki ümbre maastõra rahva jaost om tennü. Uhkit ja ilosa elo man. Ütstäs määndse’ koh, mõista-ai parhilla’ joht oll´ 86-aastagadsõl esä Jevge- tähtsit avvumärke om täl elo omma’ ao’ – tervüs Sul tulku’ inäp kokko lukõ’. Säänest läh- nil viländ joudu, õt uma mas- joosul korjunu õgasagamadsi ja ja rõõmo õks olku’! Pall´o aas- kobat kokkoputmist olõ-õs, sinaga Radajilõ sõita’ ja tah näid sai nätä’ ja kuulda’, kost ja tit, avvulinõ esä Jevgeni, seto- Sootska üteh esä Jevgeni ja esä Viktoriga Petsereh. selle õt mu vanaimä oll´ tasanõ kirmaskil kuuh seto rahvaga kunas nuu’ saadu omma’. kõisi jumalamiis Petsereh! Tormi Pireti kogo pilt Detsember 2020 Nr 12 (373) 11 Viro tśassonakotus ja kivirist

Viro ja Palandõ külä Mitusata savipatu palla, tśasson, mia oll mäntse’ kaibmisõl löüti, om Meremäest umbõs päämätselt 16.–17. saandist. kilomeetri Obinitsa Nuu’ võiva’ olla’ olnu’ tuuao- litsõ’ küläkotusõ uma’, mia om poolõ, oll paasapäävä tõõsõl puul suurtiid uja vee- tśasson. Kaemalda’ reh. A tśuuda om tuu, õt palanu’ toolõ, õt nõukogodõ kivve, mäntse’ annasi’ märko aigu pühhi pidäminõ elomaiust tśassonakotusõ man, tśassonidõ man oll vällä tulõ-õs. keelet ja papp inäp tulõ-õs tśassona mano, Mille tuu rist sääl om? oll kotus vanõbidõ jaos Olõ-õi tiidä’, kas rist oll külä innidselt tähtsä: man jo inne, ku tśasson tetti, no’ k´auti siih umaette. vai tuudi tśassona tegemisõ aol. A rist om jo inne tśasso- VALGU HEIKI nahe tuumist kavva aigu saisnu’ Tarto Ülikuul, arheoloog lakõ taiva all. Vannu pilte päält om nätä’, õt jo sis, ku tśasson viil terveh Ku tśassonat inäp hoiõta-as oll, olli’ kirä’ vällä murõnõnu’ kõrrah, nakas tä aigupiteh lago- ja risti ülemäne laba oll val- nõmma. Ka’ pühäse’, mia’ tśas- lalõ murdunu’. Ku rist oll sama sonah olli’, kattõ’ vai lagosi’. kotusõ pääl varahappa, sis Katus sattõ sisse 1990. aas- võit ümbretsõõri löüt paapallu tidõ edeotsah suurõ lumõga’: seletä’ säänestmuudu, õt inne remondimiis, kiä’ pand vahtsõ Põh´asõta oll rist nii ku tśassona rassõ eterniidikatusõ, oll läbi iist: rahvas käve sinnä’ pühhi saagnu’ puu’, mia’ katust toedi’. aol kokko ja sis sääl ka’ süüdi. Laonu hoonõh korstõdi 2000. A mille rist külä mano panti? aastaga keväjä ar’. Sis jäi’ tśas- Või olla’, õt kinkõgi’ hinge sonast alalõ õnnõ mädänenü’ mälestüses vai mõnõ õnnõtusõ alomatsõ’ palgi’ ja suur kivist vai nälä vai suurõ tõvõ peräst. A rist. Tuu oll vahesaina takah ja vaest või olla’ ka’ tõotusõ pääle tull vällä sis, ku hoonõh lagosi. vai unõh näüdät juhatusõ pääle. Eesti Rahvaluulõ Arhiivih tuust Või olla’, õt rist tuudi Meremäe ristist üttegi’ jutust olõ-õi. Välläkaibmisõ’ Viro risti man. Valgu Heiki kogo pilt lähkohe Liivi sõa aol (1558– 1582) . Tuul aol kõrrald Petsere Vana’ kirä’ risti pääl talõ „ligatuurimärgid“. Pare- välläkaibmisõ’, mäntse’ tetti kol’ väigokõist „lipnat“ – Pee- mastõra ülep Kornelius (Kar- bahe om nätä’ kivvi raot Kol- Härmä küläh 2012. aastagal ter I hõpõkopkat (1696–1718). niila) Setomaal suurt misjoni- Viro kivirist om üts Setomaa gata risti, mia sais kääpä pääl. inne vahtsõ tśassona ehtämist, Nuu’ raha’ lubahasõ’ arvada’, õt tüüd, õt seto’ saasi’ õigõusuli- Eesti osa kõgõ suurõbit: maast näütsi’, õt külä vana tśasson oll Viro tśasson tetti pääle Põh´a- sõs ristirahvas. om liki 1,3 meetrit ja jalg lätt Välläkaibmisõ’ risti man ehtet innemustidsõhe kalmõ- sõta – Rootsi killingidõga’ sai Tuud, õt Viro külä maal viil pikält maa sisse. Rist, mia kotusõhe. Tuust anni’ märko massa’ ka’ viil Vinne ao edeot- suurtii veereh om suur kivirist, om umbõs 30 sentimeetrit paks, Setomaa kultuuriprogramm palotõt luie ja savianomidõ sah. Pääle tuud suurt sõta om tiiä-äi kuigi’ pall´o rahvast. No’ om tett keskaol. Kaemisõ perrä oll Tarto Ülikooli arheoloogõlõ pala’. ehitet mitu Setomaa tśassonat: võtt Setomaa vald Viro suurõ võimi arvada’, õt tä om inäp ku andnu’ rahha välläkaibmisi 2020. aastaga suvõl tekk Säpinä (1710), Võõpso (1710) ja risti uma hoolõ ala, pand tä 400, a või olla’ ka’ 600 aastakka jaost Irboska muinasao kää- Tarto Ülikuul Viro tśassona- Rokina (1711) küläh. valla hoolõhpidämisõ objekte vana. pil. Nuu’ tüü’ olli’ plaanih tetä’ kotusõh arheoloogilidsõ’ väl- Löüti ka’ ratsamehe, Pühä nimekirja. Risti pääle tetäs Säntsit riste, minkõ laba’ üteh Pihkva ja Moskva arheo- läkaibmisõ’. Läbi kaeti tśas- Jüri pildiga’ 18. saandi denga- katus ja üle kraavõ ehitedäs läävä’ üleväst puult laebast, tei’ loogõga’. A kaibmisõ’ Irbos- sona alos (3,4 x 3,6 m) ja lähep sit ja Vinne tsaarõ vaskkopkit. purdõ’, õt inemisõ’ vanaaolist vanaaolitsõ’ Irboska meistri’. kah jäi’ ar’, selle õt Vinne kol- kotus. Üliopilaisiga’ kuuh tei’ Nuil om üte poolõ pääl katõ risti parebahe kaema päsesi’. Vinne tähti, mia’ omma’ kivi leegi’ saa-as projektilõ rahha sääl tüüd ka’ mõnõ’ Setomaa pääga’ kull. Tii pääl om jo iih kogoni’ kats sisse raot, om mõni viil alalõ. ja päälegi’ pand koroona piiri aoluu kohaligu’ huvilisõ’. Vahtsõmbidõst rahhust tull kraavi – parhillatsõ ja innidse Sääl om olnu’ kiri ИСъ ХСъ, kinni. No’ otsustõdi kaibmisõ’ vällä vana Eesti ao marku ja suurtii uma. ЦРь СЛ – lühendet sõnnost Pilt ristist inne välläkaibmisi. tetä’ Setomaa Eesti poolõ pääl Midä löüti? sente, viimätse sõa aolinõ Ar’ märgitäs ka’ innidse tśas- Исус Христос, Царь Славы Valgu Heiki kogo pilt Viro tśassona kotusõh ja kul- Säksa kulliga’ penn ja hulga sona sainu kotusõ’. – „Jeesus Krõstos, Kuulsusõ tuuriprogramm lubasi tuud ka’ Ku maa läbi sõgla sõgluti, sis Nõukogodõ kopkit. Raha’ näü- Tśassona alos ja kivirist valtsõja“ ja sõna НИКА, mia üles kirotõt lühkolt, õnnõ paari tetä’. löüti savipatu pallu, vanaaignõ täse’, õt tśassonah om k´aut läbi jäävä’ Viro bussipiatusõst­ tähendäs Krõstosõ võitu surma tähega’. Viro tśassona kotus valiti õigõusu kaalarist ja 30 rahha, aigu Põh´asõast kooni’ viimätse umbõs 100 meetrit lõunõ poolõ üle. Śood mõtõht laulõtas ka’ Tähti pääl om kõvõridõ kaibmisõ jaos tuuperäst, õt päämätselt vasõst. Kõgõ vanõp Vinne ao peräotsani: 1960. aas- ja Obinitsa–Meremäe tiist kerkoh: „Kristus on surnuist otsõga’ joonõ’, mia’ näütäse’ säält loodõti saia’ vahtsõt näist om pala Rootsi killin- tagidõ edeotsa kopkidõ iist sai umbõs 30 meetrit lääne poolõ, üles tõusnud, surmaga surma lühkot üleskirotamist. Kiräkee- tiidmist Setomaa tśassonidõ gist, mia om lüüd Riiah 1660 poodist osta’ kooni’ krooni lepävõsa Meremäe poolsõhe maha tallanud!“ Sõna’ omma’ leh üldäs säntsidõ märke kot- vanõba aoluu kottalõ. Väiko’ aastagil. Järgmätse’ omma’ tulõkini’. viirde. Krõstotaja’ üüse Setomaal

LÕHMUSÕ VIKTOR üles nõsta’, mi katõkeiste lepe Edesi tii hargnõsi müüdä saa- olli’ meid hirmtanu’ kõikaig ja saanu’ Polovina Veeraga’, kiä peräst õt sääl juusksõ ringi ullilt ilolugõmisõga’. Mitu päivä käve nitiid vai õkva üle põllu. Lumõ- midägi’ oll vaia tetä’. Mi löüdse pand joro minemä, õt sino puja’ pall´o vihatsit krantsõ. suur haŕotaminõ: imä ütel piib- koorik oll kimmäs ja olõ-õs ütidselt, õt hangimi kõrraliku’ olli’ lahknu’ timä noorõ uibo. Imä oll õks näost veiga’ ar’ Ümbrekaudsõtõh küllih oll liluu sõnno iist ja mi kõrdasi pelädä’ sissevaomist. Pelksimi nuia’, õt hinnäst kaitsa’. Kats Veera oll hummogu tarõussõ sadanu’ śood tiidmist tuvvõh ja kommõh, õt jouluüüse käve’ perrä, kõrval lavva pääl sais tuisku ja külmä idatuult, a ilma- paalkat saimi kaksada’ noorõ takast löüdnü’ kimmä tõen- kand poiskõisilõ ette, õt külä- latsõ’ perrit piteh ja loi’ kõva kumpvekkidõga’ ilostõt jou- taat oll mi puult ja mi sai lad- uibo külest, minkaga’ mi olli dusõ – uibost murrat kats jäm- naasele piat kah´o hüäs tegemä helüga’ ette Krõstosõ sündü- lukuus. Imä võtsõ asja tõõ- nalt edesi liiku’. Tii pääl tohi-is tennü’ suurõ via. met ossa. ja tuu jaos sobis mi kogot raha- misõ luku, midä tuuaigu kutsti mõli rangõlt, inne saa-as latsõ’ pall´o kõnõlda’, oll vaia hoita’ Edesi läts mi iistvõtminõ Śoo oll no’ kül’ Jumala hindä kõnõ. Mi naka-as norotamma, krõstotamisõs. Kõik käve’ vana hüäskitmist, ku lugu kõrdapi- hellü kõrrah. jo idakaarõh helendüvä taiva kättetasominõ, õt mi naksi olli imäga’ nõuh. Tull leppü’ saa- kalendri perrä, jaanuari edeot- teh päähä opit. Seretsüvä külä edimätsi maio paistõl. Eläjätaltusõ aos tull krapsti rahha tiinmä Jumala tusõlöögiga’. Mi anni uma raha sah. Koolivaihõaigu löüdü prii Õt läbi k´avvu’ säidse küllä: man tull saisma jäiä’ ja laskõ’ krõstotaminõ ar’ lõpõta’. hindä pääle suurõmbalt mõtlõ- imä kätte. Hiina taśkolampõ olõmist sõnno päähä oppi’. Helbi, Triginä, Veretinä, Seret- süämelüükel maaha rahunõda’, Ku mi olli sängü saanu’ ja malda’. Kuis mi’ ullpää’ unõhti tull viil kats aastakka uuta’. Õga mi tuuperäst uskligu’ süvä, Polovina, Ermakova ja selle õt mi olli üle kolmõ versta paar tunni maada’, vidäsimi puutoki’ sinnä’ maaha ja jäimi Loll saa kerkoh ka’ pessä. Mi olõ-õs, a mõtõh sais tuuh, õt Tessova, tull alosta’ hummogu jo maaha trampnu’ ja joudnu’ kundi’ sängüst vällä ja kiirosti nii prostat muudu süüdü. Pääst sai pessä’ krõstotamisõ iist. tiini’ mõnõ’ läükvä’ kopka’, kell nelli. Nuu’ külä’ omma’ umbõs poolõ pääle. A taloh kõrraga’ rahha lugõma – mi sai juusk läbi mõttõsärähtüs, mink- Sääne om elo! mäntse’ olli’ 1961. aastaka tsõõrijuunt piteh ja tõõnõ- pühäsenulgah tull Mihklil lõpu- kokko kol’ ruublit, mia moodust peräst sis mi kaala hüpäti: kas raharehvormiga’ vällä last. Huvi tõõsõst olõ-õs liisnalt kavvõh. lausõ asõmõl suust õnnõ hätine katõ Hiina taśkolambi massu- inäp rohkõmpa kostjit pääle Viktor Lõhmus om sündünü’ midägi’ tiini’ oll väiga’ korgõ. Alostus sai tett umah küläh, kõrrin. musõ. Tulõnäütämisõ riista- meid olõki-is! Helbi küläh 1951. Vanõmba’ olõ-õs vasta, õt mi sis pannimi padavai lõunõhe – Jumala abiga’ sai timä uma puust ollimigi’ mõtõlnu’ kavva Jo sis tõisi k´auki-is Veera Elokotus om Põlvah. vele Mihkliga’ aśa läbi tiissi. Triginä pääle. Koh latsi oodõti, helü pia kõrda ja tujo nakas aigu ja nännü’ lampõ unõhki’. puul. Perämäne arvusaaminõ Tuu johtuminõ oll kohki’ 1962. Mõnõ’ krõstotaja’ käve’ täüs- tuuh taloh tuli palli. Õga kõrd nõsõma, a tõõsõvõrra killõm- A sis sattõ meele kaala mõro velega’ kuuh oll tuu, õt säält aastaga ümbre, vahtsõnõ raha puhut tsiakussõrmiga’, koh val- saimi etteastmisõ iist 20 kop- balt kostsõ pinne haukminõ muting. Imä tull ütel pääväl olõs võinu’ löüdä’ tõisi k´aujidõ oll õnnõ ildaaigu tulnu’. gus seeh, ja nä püüdse’ ka’ viisi kat, mõntkõrd tśuut vähämp. Polovina küläh. Pinikutsiga’ poodi mant ja oll sääl kokko kõrral viil puuossõ inäpki’, tuu- Tä oll sis 11 aastakka vana. 12 Detsember 2020 Nr 12 (373)

SÜNNÜPÄÄVÄ’ JAANUARIH

Leima Aarne – 59 Eksini Silvi – 79 1. jaanuar 29. jaanuar sootska, Seto Kongressi Helmekaala’ leelonaane Vanõmbidõ Kogo liigõh Talalajeva Liia – 78 Lõivu Ene – 57 29. jaanuar 1. jaanuar Petsere 2. Keskkooli muusiumitüütäjä, innine direktor ja oppaja lehelugõja Petsereh Suvisilla Voldemar – 75 Külviku Helen – 46 30. jaanuar 2. jaanuar Vel´o’ laulumiis Mokornulga koori leelo- naane, Seto Instituudi Laanetu Nikolai – 75 kirotaja 29. jaanuar luudustiidläne Verska koolilatsi Kooseri Kärt – 34 konkurss-laadol 2. jaanuar Linnamäe Lauri – 40 tunnist žürii Tsibihärbläse’, Meremäe- 30. jaanuar parembast Setomaa Obinitsa naiskoori aokiränik firmast Verska kooli ja Pääväpüürdjä laulja MF Ehe Tervis. Võsu Veera – 71 Virro Kersti pilt Tillo Piret – 54 31. jaanuar 4. jaanuar kunstnik Siidisõsarõ leelonaane Verevmäe Väino – 62 Kruusamäe Meelike – 37 31. jaanuar 5. jaanuar lehelugõja Petsereh Verska Naase’ leelonaane Täämbätse’ noorõ’ omma’ Lennuki Ülle – 59 Ogarjova Tatjana – 81 31. jaanuar 8. jaanuar Sorrõseto leelonaane Seto erämuusiumi pernaane Radajal Sassi Anneli – 50 vällämärkjä’ ja ettevõtligu’ 31. jaanuar Blumi Urve – 59 Ilolanga leelonaane 28. novembril kogosi’ Setomaa ettevõtlusnõvvoandja tunnustusõ. Tuudi vällä, õt Setomaa firmadõ arõngut. 8. jaanuar kokko noorõ’ ettevõtja’ Leima Aarne, Junior Achieve- ilosa’ rõiva’, seto värmi’ ja vii- Miktämäe­ opilasõ’ olli’ tennü’ Meremäe-Obinitsa naiskoori laulja Verskahe säitsmendät ment Eesti tegevjuht Loori mädsepääle vällämärgit vällä- villavatist vigurit ja puidust Kersti, Võro maakunna turis- panõk. Kudre Helena juhendõt asju. Verska Gümnaasiumi Setomaa Vallavalitsus kõrda opilasfirmadõ Hainsoo Minna – 74 suuv õnnõ: konkursslaadolõ. mikoordinaator Moppeli Kadri minifirma latsõ’ olli’ Raudoja minifirma’ paki’ mesilasvahast ja Meremäe nuurikeskusõ juht Miina, Kudre Käti ja Samueli kündlit ja miiga’ hamsahuisi ja 12. jaanuar Kahuski Päivi. Loore-Liisa. miikarva ehtit. Verska Gümnaa- Helmise leelonaane, Evgenia Kvasova 91 KALA INGRIT Kõgõ parebas opilasfirmas Kõgõ pareba vällämärgit aśa siumi opilasfrirma Seto Hõng sõnolinõ Aleksandra Juhkam 91 Olga Toomik 90 Setomaa Liidu projektijuht, sorditi ÕF Helgits Põlvast. preemia sai ÕF AKVAM Põlva deodorandi’ ostõti laadol vaest laado pääkõrraldaja Näide toodõ oll helgätspross Gümnaasiumist. Näide toodõ kõik ar’. Luigase Inara – 62 Juliana Lillmaa 90 Hingelind. Läbimõtõld asi, ilo- om magneesiumõli, mia om Parhilla’ olõ-õi viil tiidä’, koh 13. jaanuar Ksenja Kadastik 88 sahe vällä pant, tervik hingele praktilisõ väärtüsega’ ja vaja- ja kunas järgmäne kõrd saava’ sootska, poliitik, ettevõtja Alla Saare 88 Eriolokõrra peräst mi sai saali ja tervüsele. lik. Kõrvusi pandõh tõisi turul opilasõ’ umma kraami pakku’, Aleksandra Sõdur 87 täütä’ õnnõ poolõni’ ja kõik Laado kõgõ parebas mini- paktavidõga om śool aśal ka’ a kindlahe mi looda, õt elo Pressi Helju – 80 Silvia Kina 87 olli’ maskõga’. Aol, ku pia kõik firmas kuulutõdi MF Ehe Ter- lisaväärtüs, õt sääl seeh om lätt jäl’ vallalitsõbast ja noorõ’ 13. jaanuar Nikolai Kuusing 86 sündmüse’ jäävä’ ar’, oll nuuri vis Verska Gümnaasiumist. põrknaõli. Laadolisilõ miildü saava’ ummi vällämärgit asju Hõpõhelme’ ja Meremäe Pavel Kina 86 jaos tähtsä saia’ uma pikält Näil olli’ joogipulbri’, mia’ kõgõ inäbä MF Ilukast Verska tutvusta’ ja müvvä’. Mehe’ leelonaane Helvi Tirp 85 märgit, läbiproomit ja tett pakit säänestmuudu, õt peräst Gümnaasiumist, näide kaubas Pääkõrraldajana tennä nii Elmar Palok 85 kraamiga’ vällä tulla’. Kon- saat tuud pakki panda’ kuusõ olli’ näpotüükarbi’. Helüand- söögipakmisõ man ku laado Reinsaare Maie – 60 Olga Tammiste 85 kurss-laado kõrraldaminõ oll külge ilostusõst. Hindaja’ kiti’, miskasti panti 81 sedelit, 23% läbiviimisõl abih olnu’ inemisi. 14. jaanuar Valve Kuuste 85 Setomaa arenguprogrammi õt kõik vällämärkjä’ olli’ ka’ eis’ toedi’ MF-d Ilukast. Suur-suur teno! Ait´umma kõi- Sõsarõ leelonaane Maria Enno 84 abiga’ ja uma panusõ and Seto- müüjä’, pakja’ ja aśa’ olli’ höste Ku Põlva Gümnaasiumi opi- gilõ nuilõ, kiä’ tulli’ ostma ja Alli Vagase 83 maa vallavaltsus. läbi mõtõld. MF Ehe Tervis sai lasõ’ võti’ laadolt päämätse’ kaema. Noorõ’ omma’ targa’ Kriguli Meelis – 52 Valentina Dõrlova 83 Ku innebidi om laat Verskah viil Setomaa kõgõ pareba firma preemia’, sis hüä oll nätä’ ka’ vällämärkjä’ ja ettevõtligu’. 15. jaanuar Galina Kütisaar 82 olnu’ rahvusvahelinõ, sis śool keraamik Eve Ämarik 82 kõrral välästpuult Eestit kedägi’ Laine Kõrgemäe 82 olõ-õs. Kokko oll tulnu’ 20 fir- Kapteni Maime – 74 Õie Metsoja 82 mat, näist Setomaalt oll 6 mini- 16. jaanuar Zinaida Kütt 82 firmat ja 1 opilasfirma. Kah´o, õt Tsillovirmah Ehe Tervis Leiko leelotaja Raja Jäeger 81 viimätsel mintal tull Meremäe ´ Milvi Kvetkovski 81 nooril kõrvalõ jäiä’. Kõrralda- Enno Maria – 84 Juta Toobre 81 jana ma olõ kõõ imehtelnü’, õt tegutsõsõ’ targa’ ja ilosa’ äripreili’ 17. jaanuar Laine Tagarand 81 mäntsidõ vahtsidõ, praktilisi ja Leiko leelotaja Endel Kapten 81 huvtavidõ asjuga’ noorõ’ kaup- KUDRE HELENA Miina. tasõ’ kõigilõ, õt ku hüä’ omma’ Hilju Press 80 lõma tulõva’. Laadol sai löüdä’ tsill´ovirma Ehe Tervis Käti ja Miina omma’ kosti- vürdsi’ tervüsele. Ja tsill´ovirma Kina Silvia – 87 Aide Meitus 80 kaupa, midä poodist saa-ai: nõvvoandja päivil pidänü’ vahvlikohvkut nimes saigi’ Ehe Tervis, õt kõik 18. jaanuar Enno Kojus 80 luuduslikkõ kreeme, huulõ- ja näil oll tiidmisi ja tahtminõ maidsasi’ inäbä ingverri, nelki, innine Helmise leelonaane Aleks Kõiv 79 palsamit, majapidämisõh vaia tetä’ ka’ koolih virma. Nii saigi’ pipõrd, kaneeli jt vürtse, õt olla’ Enno Piksööt 79 minevit asju: lõhnakotikõisi, Majandusoppus ja tsill´o- ja opi- tettüs vürtsega’ tsäi-, kakao- ja terveh. Kodasõ Tatjana – 57 Jevgenia Saltun 79 vaharõivast, anomidõmõsu­ lasvirma’ omma’ Verska Güm- kohvipulbri’, mia’ panti ehtis VII Verskah olnu’ opilas­ 20. jaanuar Paul Kõllamägi 79 kraamõ, mesiläsvahast künd- naasiumih tegutsõnu’ jo aas- ilostõt katsõklaasõ sisse. Pääle virmadõ konkurss-laadol panti Ilolanga leelonaane Liia Talalajeva 78 lit ja viil tõisigi’ huvtavvi asju. tagast 1993. Viimätsil aastagil nuidõ viil uhkõ’ klaaskaramel- tähele ilosih valgidõh seto rõi- Vitali Protsak 77 Nooril olli’ selges opit müügi- projekti „Majandusoppus Seto- kidõaknidõga’ ja vatukaramel- vih tütärlatsi mõistmist höste Reinsaare Liina – 35 Zinaida Kõomägi 76 nipi’ ja asju valmstamisõs oll maa koolõh“ abiga’. 2020. aas- kidõkõrvuga’ pipõrkoogi’! Joo- müvvä’, ilosat stendi kujondust 20. jaanuar Vassili Jallai 76 tett uuring kuuhtüüh tiidläisi tagal tunnustõdi Verska Güm- gipulbri’ omma’ tuuperäst eis- ja välläpanõkit ja eiserälisi ter- Siidisõsarõ leelotaja Galina Ladvik 74 ja spetsialistega’. naasiumi Õuruupa Ettevõtligu sagamatsõ’, õt sinnä’ sisse om vüsele hüvvi kraamõ. Minna Hainsoo 74 Laadol olnu’ hindajil oll uma- kooli avvunimega’. pant pipõrkoogimaiguainit. Hindaja’ anni’ tsill´ovirmalõ Pelisaare Vello – 61 Maime Kapten 74 jago tegemist, õt vällä sorti’ Śool aastagal olli’ kooli kõgõ Ku ma uurõ, õt midä nä Ehe Tervis laado avvupaprõ’ 24. jaanuar Aino Lillik 74 kõgõ pareba’. Hindaja’ olli’ śool noorõba’ tegijä’ äripreili’ 4. omma’ sisse pandnu’, sis tüd- „Kõgõ parep tsill´ovirma“ ja pillimiis Feliks Keldrimägi 73 aastagal Setomaa Liidu juha- ja 5. klassist: Samueli Loore rokõsõ’ seledi’, õt ku kasuligu’ laado „Kõgõ parep Setomaa Taimi Varinurm 72 tusõ esimiis Timmo Margus, Liisa, Kudre Käti ja Raudoja omma’ kõik vürdsi’. Nä tutvus- virma“. Mürkheina Leo Aleksei – 76 Viktor Dreskov 72 25. jaanuar Helju Mikitalo 71 Hõpõhõimu pillimiis Tamara Ankipova 71 Tiina Paasik 71 Kasendi Maria – 72 Jevgeni Sõtševski 71 Leinämi 25. jaanuar Heino Lahe 71 Õnnitlõmi till´okõist Ilolanga leelonaane Uuno Prost 71 vallakodanikku! ✝ Leo Tammela ✝ Milda Kõopuu Mati Kadak 71 ✝ Üllar Mõts ✝ Elle Uiboupin Kimmo Helme – 81 Viktor Mõisja 70 ✝ Aleksei Kivilätte ✝ Viiu Pinnär 28. jaanuar Alli Vels 70 EMILY KANN Ilolisõ leelonaane Hille Reidla 70 ✝ Alla Suure