Vabarna Anne Nimelidsõ Preemia Sai' Rahasepä Maria Ja Leima Aarne
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Esä Jevgeni: Linnusõ Mari: Kauksi Ülle: „Inemisilõ om vaia „Ku allalaatmisõga’ või viil „Hüä om, ku höste hüvvä tetä’, da-daa, kõrda saia’, sis sagõhõhe tandsit, paremb om, õt nä olõsi’ tenoligu’. piat majast 400 m ku paigah püsüt – Sis, ku inemisil om hüä, kavvõbahe minemä, õt parhilla’ om nii. sis om sul ka’ hüä.“ faili’ üles laati’ ja ar’ saata’.“ Kaemi, kuis edesi.“ lk 3 lk 9 lk 10 Hind 1 euro Detsember 2020, nr 12 (373) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Vabarna Anne nimelidsõ preemia sai’ Rahasepä Maria ja Leima Aarne KAUKSI ÜLLE Koon’ meil om vedosnikkõ ja tervüst, om kõik höste Aigupite olõ inäp ja inäp avas- värk õs olõ’ mooduh nigu par- tegelemäh nii suuriga ku lat- Seto lauluimä, eeposõ „Peko“ tanu hinnäst märgotamast, hilla’. Ja jo 2006. aastaga nääri- siga. Ku om vaia aia’ seto asja, luuja ni kõva seto klanni esiimä koh omma’ mu juurõ’, kost olõ kuuh olle imäl Põlvamaa nulga sis sõit bussiga ja käu jala, nigu Vabarna Anne om mõistnu ma peri. Märgotusõ’ kandva’ seto selts paprõ pääl luudu. olõsi-i hätä. Nigu Singeri mas- sündüdä’ talvidsõ pööripäävä minno murrõt kõnõlõvidõ ine- Parhilla’ omma’ õks pall´o sina nõgõl linatsõ rõiva pääl. aigu. Hilana Taarka sündü jalki mistõ raalõ. Seto kiil ja kultuur parõmba’ ao’. Maakotsõ seto’ A ku õdagu kodo lätt ja mi õga keväjädse pööripäävä aigu. om śoo, mia minno köüt. Ja nägevä’ parhilla’ ka esi’, õt päiv timäga kõnõlõmi, sis kõnõ- Anne sünnüpäiv om timäni- tuuh om ullisuur osa mu imäl määnd se’ herrä’ ja provva’ lõs, õt käuminõ veiga jalgulõ melidsõ preemia kätteandmisõ – Rahasepä Maril. omma’ seto rõivih, kedä viil nakas. Mul om meeleh, kuis mu aig, timä umakultuuri hoitva ja Veid´o tuust, õt mu imä om nelli-viis aastakka tagasi õs papa Rahasepä Paali (papa olle edesiandva iihkujo perrä käü- mu süämeh läütnü seto vaimo tiiäki’, õt nimäki’ kuigimuudu kõva pillimiis) õks ütel´: „Vaia vidõ inemistõ avvustamisõ ja olõmusõ lõkkõlõ löönü. seto’ omma’. Ku mõtsast vällä minnä’. Kõik saa-ai minnä’! päiv. Śooaasta lasõ-i taud tral- Olõ-õi õnnõ tuu! Mu imä omgi tulnu’ ja śoo üle om mul hüä Õnnõ üts piat minemä. Kiä lätt? litada’ õga avvulidsi preemia- tuu, kiä puhksõ elovaimu sisse miil. Vaest õks om seto asju nii Ma õks lää.“ Vot mu imä om ka saajit kallistada’, a annami näile Põlvamaa nulga setokõstõlõ, höste aet, õt ka ilosidõ ja uhkidõ säänestmuudu seto. õks avvu. kiä’ täämbätseni toimõtasõ’ ja massinidõga seto’ omma’ Timahava sai mu imä 70. 21. detsembril saiva’ Vers- inemistõlõ rõõmu valmistasõ’. julõnu’ vällä tulla’. Kiä kand Kotoh tulle meil perrega juttu ja kah vallamaja iih uma avvu- Kõik nakaś pääle jo inäp ku ilosit seto rõivit ja kiä pelgä-äi arotimi ka sõpruga, õt mõtõlgõ’ hinna’ kätte seto keele ja laulu 15 aastakka tagasi, ku Raha- esiki’ kalossit jalga tõmmada’. õks tuud, ku ineminõ veiga taht, väsümäldä oppaja ni iistvõtja sepä Mari asut´ Põlvamaal Seto Illos! Kõgõ śoo üle ma ummi siis ka kõgõ suurõmba tabaga Rahasepä Maria ja sootska ni Seltsi. Mäletä veiga höste tuud süämeklappõga rõõmu tun- uss om mõnikõrd võimalik val- kuningriigipäivi kõrraldamistõ aigu, ku 2005. aastagal mu imä nõgi, õt meil om säändsit ine- lalõ tetä’. Pia-ai esi’ nii pal- päälik, Luhamaa nulga tege- märgot´ mõttit seto seltsi luu- misi, kiä’ süämega ja süäme l´o vaiva nägema, a ku süä ja mistõ iistvõtja Leima Aarne. misõ üle. Timäl olle nii suur arvõlt seto asja ajava’. miil õigõl kotsõl om, sis tetäs Setomaa leht pallõl´ auväärt tahtminõ löüdä’ üles ja kuun- Mia mullõ mu imä man kõgõ suurõ ja ravvast tabaga väreti’ laureaadõst kõnõlda’ näide dada’ ka välähpuul Setomaad inäp miildüs, om śoo ilmaduma esi’ sullõ vallalõ. A õks piat ka pojõl Rahasepä Raineril ja elävit setokõisi. Timä kõnõli energia, minkõga näe timmä tervüst olõma, õt niimuudu Leima Matisõl. toona’ ka mullõ, a mul olõ-õs kävvu’ müüdä ilma ja kõnõlda’ tuu jaost viil aigu. Ma esi’ olli ja näüdäda’, ku hüä ja illos om sis õks ka pall´o noorõmp ja ma olla’ õks seto. nii veiga õs mõtlõ’ naidõ asju Ku ma kuulsõ, õt mu imä Kistumalda pääle. A imä mõtõl´. Tä olle sis saie Vabarna Anne preemia, teno iihkujo iist! 54-aastaganõ. sis tulle’ mul hindälgi pisara’ Ma esi’ arvssi, õt imäl tulõ-õi silmä. Ma nigu õs usu’ kõrraga. Śoo om puja pilk esä tegemi- umast plaanist miakit vällä. Ma Mõtli, õt nali. A täämbä om silõ. Ja taa om hindamalda pilk, õs usu’ tuud ja õga olle tõisigi śoo kõik peräle joudnu ja mui- selle õt ütski tüü- vai võitlus- śoo nulga setosit, kiä’ õs usu’ dogi om ka imäl ullihüä miil. kaaslanõ (kedä om küländ pall´o õga kõrraga punti tulõ-õs. Samal pääväl, ku mi tiidä’ saie, ja kiä õgaüts võinu’ pall´o ütit- A imä usksõ, õt tege ar’. Õt saa sis ma kutsõ imä hindä puulõ. sist suurist tegemisist kõnõlda’) hakkama. Tä käve ussõlt ussõlõ, Mi katsõ lavva ja olle nätä’, ku olõ-i taad miist nii kavva aigu ku lindasõ’ tsirgu’ ossalt ossalõ. timäl hindälgi suurõst tunnus- nii lähkost ni õgapäävätseh Kõnõli, õt võtasi seto’ ütte kim- tusõst silmä’ hämmest lätsi’. eloh nännü’ ku uma perre ine- mähe punti ja sis opasi ka latsi Mu imä om sädeineminõ, kiä misõ’. Tüükaaslasõ’ tiidvä’ lugõma ja kõnõlõma seto kee- mõist ummi hoita’ ja inspiriir vaest täpsembält, kuvvamuudu leh ja mõistma seto kombit. ka tõisi seto asja ajama. Timäl sündü üts vai tõõnõ suur tego, A ka sis olle viil tunda’ kõõrdi- Rahasepä Maria. olõ-õi hallõ kaia’, ku tõisil a perreliikmõ’ saasõ’ kõnõlda’, kaemisõ maiku, selle õt seto höste lätt – tä mõist ka tõisi iist miä om śoo takah ja kuis omma’ Leima Aarne sootskana Petseri tammõ all. Riitsaarõ Evari pilt Mu kuku imä rõõmu tunda’. Ja pujana om mul kujonõnu’ taa võimõka inemisõ veiga hüä miil, õt mu imä om võimõ’. aga inämbüseh veid´o tõisildõ. tidõ joosul viil parõmbas – ja kujonõs õks vaest perss hüä Kost kül’ lõhnu tulõ nõnna, olnu ja ka parhilla’ meele õga- Mu meelest saa Leima Aarne Näid saa-i uutma panda’ nii ku sõs jäl’ viil parõmbas – tege- arvosaaminõ, miä om suur, miä kiä tekk´ tarõ ar’ jo kõrda, päävätselt olõmah om. Timä tegemispõhimõttõ’ kokko talotüüd. Inemisiga kokkosaa- minõ taht usku ja mitte püm- om väiko, miä om perss ja miä kiä tull´ üles veiga varra, om tuu, kinkõlt ma julgust ja võtta’ mõttõga’, minka perrä misõ’, kirmasõ’ ja suurõmba’ met, a perss usku. Arvosaa- olõ-i, miä mass ja kest, miä om kiä jo köögih katsõ lavva? joudu sai, õt naada’ kirotama tasos õgal inemisõl k´avvu’: age sündmusõ’ tulõva’, ku näide mist, õt naa’ tulõmusõ’ omma’ pal´as õhk ja häös. Vähäbält ine- Kiä oll´ halo’ toonu tarrõ, luulõtusi ka umah keeleh. Mu quod agis, tuu om ladina kee- aig om käeh. Kultuurieloh lää-i tähendüse ni väärtüsega’ tegi- misõ hindä jaost. Lõpuh omgi kiä kuioma jo mõsu pandsõ, raamatidõ välläandmisõl om leh tii’, midä tiit. Mõni kõrval- sõs śoo hengega’ asju tegeminõ jilõ hindilõ ku ka kõigilõ tõisilõ, õgaütel õks uma tõdõ. A mul kiä oll´ lämmäst kütnü pliita, mul imäst olnu ilmaduma suur saisja või imehtädä’, kuis miis perfektsionismist vai ull´usõst, a kiä’ näist jago saava’. om hüä miil, õt kõõ śoo kogõ- kiä kül’ toimõtas nii hiitra? abi. Ja mis viil huvitav tundu … võtt aigu üte kruvi saina lask- jääs hoobis perämidsõ piiri pääl Sääne usk, ma arva, tulõ tuust musõ mano om mu esä löüdnü’ Mullõ nii miildüs, kuis mu imä misõs, õt taa kruvi olõkihe saasi höste tegemisõst. tiidmisõst, miä ni määne om mu küländ inemisi Setomaalt ni Kiä tekk´ asõmõ mul kõrda, Rahasepä Mari kõnõlõs ummi kõik ilma ilo ja väärikus sisse. Tii’, midä tiit mudsuolõk om elo muu ilma elo seeh. Mu esä muialt, kinkõ tõdõ olõ-i pal- kiä pand´ valmis vahtsõ’ rõiva’, latsi ku latsilatsiga seto keeleh. Tuu väikogi asi võtt aigu ja pää- külh hüä, a tuu om õnnõ puul om uskmalda pall´o ilma nännü’ l´o tõistmuudu ja kiä’ mõistva’ kiä und valvas, ku ma maka, Tä vaest näge ka und ja märgo- lenakamist, a mis sõs kõnõlda’ võitu. Asjo saat süämega’ ette ja õga päiv śoo vällä paistu-i, a timä kimmäst usku ja tüükul- kiä and käe, ku maaha sata? tas õnnõ õks umah imäkeeleh – sanna ehitämisõst vai tõisist võtta’ ja kimmähe lõpulõ viiä’, tegemisih and tunda’. Ku sa õks tuuri (kultuuritüüd) ar’ tunda’. Märgotada’ olõ-õi rassõ, seto keeleh. Olku’ mu imäl viil talotöiest, miä’ ilma küsü-i ja ku om näidehe usku. Must tuhat olõt uma silmäga’ nännü’, kuis Pall´o õnnõ, Vabarna preemia tiidvä’ höste aga latsõ’, hüvvä tervüst, selle õt seto aśa tuuperäst uuta’ võiva’, kooni’ asja, näist perämidsõ’ külätarõ eletäs Aafrikah, Ameerikah, laureaat, ni kistumalda teno üts ja ainus ilmah timä, ajamisõst timäl tahtmist puu- näid saa tetä’ tävvelidsõlt. ehitüs, kerigu kõrdategeminõ, laivah, sadamah, Tiibeti mägi- iihkujo iist perrele ja ilmalõ! śoo om mino kuku imä. dust olõ-õi. Inemistõ ja kultuuriga om kuningriigipäävä pall´odõ aas- küläh, Talnah ja Leimanih, sõs LEIMA MATIS RAHASEPÄ RAINER 2 Detsember 2020 Nr 12 (373) Hüä seto rahvas! Lõppõv aastak om olnu’ veiga erilinõ. Ütelt puult om kõiki tegemiisi mõotanu’ üle ilma liikunu’ taud, a tõõsõlt puult tundus, õt tuu om andnu’ meele võimalusõ kaia’ rohkõmb hinde sisse ni mõtõlda’ tuu üle, kiä’ mi eis’ olõ ni kohepoolõ mi liigu vai piasi liikuma. Pall´o rohkõmb om kõnõld viimätsel aol põlisrah- vidõst ni põliskeeltest. Seto rahvas sai uutmalda rahvidõvahelitsõ tunnustusõ keväjä, ku alalhoitliku mõtsamajandusõ ilmaorganisatsioon ütel´, õt Ees- tih om üts põlisrahvas – seto rahvas. Mäletätävält olli mi tuud jo uma Seto Kongressil vällä hõiganu’ ja siiämaani oll´ tuud aamõtlikult tunnustanu’ õnnõ Vinne riik.