Seto' Kitvä' Muhu- Ja Saarõmaa Hoitjit
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Hilana Taarka: Valgu Toomas: Marienhageni Merily: „Külä_ks võti künnümaa’, „Televisioonilda olõsi’ „Obinitsa muusium, Saatse vald ragi mi varigu’, tulnu õks kõvastõ rohkõba muusium, Verska talo- läts õigus hindä mant, tüüd tetä’ tuu jaost, õt õga muusium ja Luikjärve läts säädüs tarõ taadõ.“ nädälivahetus mito kõrda Tobrovah panni’ lavalaudõ pääl olla’.“ leevä’ ütte kaapa.“ lk 2 lk 10 lk 11 Hind 1 euro Märts 2019, nr 3 (352) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Seto’ kitvä’ Muhu- ja Saarõmaa hoitjit Seto Käsitüü Kogo alt Lõuna oll´ rikkalik ja esieränis projektijuht Jacobsoni höste olli’ õnnõstunu’ hav- Külli iistvõtmisõl om vutõt kaali’, kapsta’, peedi’ ja käunu jo inämb ku aastak põrkna’. Sõrvõ villaveski mano vei tii tootõarõnduskoolitus. läbi lumpõ ja mulkõ. Tiivee- Muido omma’ pikä’ reh elli’ pall´as süüd mättidõ loengu’ ja oppusõ’, vaihõl lihaveise’, kiä’ tulõdi’ a oppõreise ka tetäs. miilde ürgtarvassit. Lamba- Śookõrd käve veid´o ala kari oll´ läbi vettünü ja hahk, a paarikümne inemise valgõ sõbralik pini oll´ vasigõ- kolm päivä uudistamah suuru. Taks oll´ peremehe üsäh Muhu tekki imetlemäh. Jacobsoni Külli pilt ja kass pernaase kudamisvaiba Saarõmaa, Muhu ja pääl siroli. Kunagi noorõst di kohkilt liinapunast (oranž) villadsõ põh´a pääle. Lilli’ pidi’ Tõstamaa perimüs- pääst, ku mi uma riigi alostu- värmi, sis uhtsõ meri ran- ka määrätävä’ olõma. Innebidi kultuurist toukunu’ sõh maid jaotõdi, võtt´ nuur da miinikõlladsõ. Nii tuu läts. olli’ sääntse’ vaimusilmäh nätt ettevõtjidõ tegutsõmisi miis pala tühja vanaimä kaŕa- Vahva lugu oll´ näiost, kinkõl lilli’. Nüüd om muun, karika- ja tuutit. maad vasta ja masś vapralt olõ-s kuulsit iist pikä ilostõt kar, rüälill, kelluka’, meeles- maamassu. Niikavva ku aas- liistuga kängi. Oll´ uma’ õga- pää’, murtusüäme’, maasiga’, tat säidse tagasi oll´ Saarõmaal päävädse’ päti’ lilli täüs tiknü viläpää’. Õga kohut sääl saaki-i KAUKSI ÜLLE villaveskit vaia, õt vill õks ja nuidõga pidolõ lännü. Algu- mõista’, tetäs vanna ja vahtsõt minkõstki saasi’. Tuu aoga oll´ sõh kõik kai’, a tei’ peräst eis’ muudu. ehtet pikk maja, koh üteh ka nii. Sama asi nigu seto näio Õdagusöögil Muhu ja Saarõ- Edimäne piatus tetti Lümandal otsah villaveski, ummõlustarõ, saa-s ehtildä pidolõ. maa käsitüülisiga tutvustõdi lubjatehasõh. Pässimi bussist langategemisõ massina’, tüü- Smuuli Juhani kujo kai mere ummi töid ja tegemisi, kutsõ- vällä ja uskmalda elämüsõs tarõ-küük-elotarõ. Näimi villa pääle. Timä isik om kultuu- mi võõrustajit Seto kuningrii- oll´ kiviaidu kõrval mõtsa all heides tegemist, raamil kuda- riköüdüs muhu ja seto luulõ ki küllä. jalotaminõ ja vannu, kinka alt mist, kõgõ algsõmbit telgi. vaihõl. Smuul ja Haavaoksa Pühäpäävä hummogu jalo- vällä kaibõt lubjaahjõ uurminõ. Sujuri umanik Ahti sai joba Paul puttu’ kokko umaaigsõl timi veidkene Pädastõ mõisa Lubjakivi om sääl paariküm- vahtsidõ riistu eeltellimüisi. komsomoli lüükehitisõl ja aiah. Ni edesi vei sõit Tõsta- ne sentimeetri sügävüsel. Nä tuust om perrä jäänü poeem maalõ. Kesk võsso uhkõld silt omma’ ainus ettevõtõh, koh Hobõsõtalo „Järvesuu poiste brigaad“. „Pärnu liin“. Võsso ja kändõ tetäs kõkkõ tüüd käsitsi. Saimi ja puidukoda Juhan Smuuliga Koguva küläh. Jacobsoni Külli pilt Smuul om hüä kiränik, a tä täüs uulits vei mõnõkümne uma silmäga nätä’ lubjaahjõ, joud´ olla’ ka Debora Hint-Vaa- kilomeetri peräst Tõstamaa lubjatükkä, puuriitu, fi lmi lub- Üümaia ja ruuga saimi Tihu- misõ kotussit oll´ tossin, a tüü- oppust olõ-s ku rõivast kott, randi üts abikaasadõst ja läts käsitüükeskustõ, koh vanast ja valmistamisõst. Seeni oll´ sõ Hobutaloh. 200 suksut täjit om perrä jäänü’ mõnõ’. pintsli, värmi’ ja muhu tikandi punatsõs kätte, oll´ Kiränikõ kaupmehemajast remondit tuu olnu õnnõ tiidmisõ killu- ja suur veisekari jäi meil Aastit tetti tüüd põh´amaie all- raamat kõigilõ kätte ni muud- Liiduh aamõtih ja pidi eesti- käsitüümajah kaimi käsitüü- kõnõ, õt Tiirhannah vai Küllä- küll śookõrd nägemäldä, a tüüvõtjana. Puust võiuväitsi, ku pusi’. Maret maalsõ rüälil- miilsit takah kiusama käsu tuutit, eriti roosit kirjuga tüväh lupja palotõdi, a nüüd lavva’ olli’ loogah, vastavõt- koostõ (luidsas), pannilapjuid, likimpu ja nii õnnahunult, õt pääle. Nii tä kujo võõdõtigi sõrm kindit. Jäi viil Tõstamaa tekkü tuust ettekujotus ja ku ja lahkõ, sann kuum. Õga sin- kruusõ. Lõikõlaudu tetäs umas timä tüüd kõik kiti’ ja pildisti’. perestroika aigu Talinast par- mõisa tuur, mis pand´ reisilõ Setomaal tahetas śood tüüd nä’ hobõsõsõidu huuaol pääle tarbõs. Kadajahõng oll´ kõigilõ Kohkilt tulli’ inemisõ’ eis’ tett gist maaha. Kohkilt laoplatsilt võimsa punkti. Nätä’ oll´, ku edesi jakada’, om kotus, kohe ratsasõidu tegijidõ tõõsõ’ löö- miiltpiteh. kompvekkega, kadajatsõõrõst löüd´ tä üts muhu miis ja tuu- kõva oll´ ka baltisäkslaisi koha- huvilisõ’ saata’, õt kõik musti- gile saaki-i, tuu jo Eesti üts Edesi sõidimi Muhu kooli- tett kuumaalostõga, lilltikan- kõrdnõ vald ostõ tä üte krooni lik kultuur. Tõstamaa viimäne, nõ miilde tulõta’! suurõmb hobõsõtalo. Söögi- majja käsitüüpäivile. Sääl oll´ diga märkega. iist ar’ ja nii joud´ Juhan Smuuli rahva puult kutsut „Tark herr“ Lõunasüük oll´ Lümanda saali sainu pääl oll´ suur näü- meeleolukas muhu pillimiis, kujo kodo tagasi. mõistsõ 10 kiilt, oll´ opnu Tar- innidseh koolih olõvah Söögi- tüs Muhu pühäpaigust. Sääl kiä laul´ umast saarõst, ni pee- Smuuli Juhani Männiku käsitüütalo per- to ülikoolih, Riiah, Peterburih majah. Tuu oll´ õkva kerko kõr- oll´ hulga pühhi kivve ja puid ti ülevaatõloeng muhu tikan- kodokülä naane om muhu teki tikja, aga ja saina pääl olõvidõ pilte pääl val ja muidogi ku seto näge üles pildistet ja tutvustõt näi- dist. Pilte päält oll´ nätä’, kuis ka tubli tootõarõndaja. Tege oll´ tä viimädse Hiina keis- kerkot, taht tä õks seeh ka de kotust rahvaperimüseh. aoluulinõ valgõ mustri (geo- Nüüd sõidimi Koguva küllä muhu tekke ja lask nuid lipu- ri pulmah ja tõõsõ pildi pääl ar’ kävvu’. Küüsümisõ pääle Muhumaal tiidäs vähembält meetrilinõ) asõndu värme tul- Tooma tallo Muhu muuseumi. vabrikuh trükki’ läükvä kanga Rabindranath Tagorega fi lo- sai pernaane õnnõligus, timä 80 pühhä kivvi. lõh ja saksa ni vinne, ildamba Näimi Juhan Smuuli sünnü- pääle, pruum muhu pätte tetä’ sofi irmäh. Perrätulõja’ omma’ omgi Lümanda Issanda Muut- Puulpühä vei reis meid eesti moodulehti tullõh vär- maia ni illatsõmpa tüütarrõ. nahktallaga ja seest nahast. kaonu’ Ameerigamaalõ. misõ kerko võtmõhoitja. Sama Muhu Puidukotta. Vanah milidsõ tikandiga. Edesi minti Kaimi muhu rahvarõivanäü- Muhu teki’ olnu’ vanastõ liina- Kodotii läts müüdä nurru- paasapääväkerk om ka Obinit- mahla tüüstüseh ja veinivillmi- tüütarri pääle lakja. Mi Kriguli tüst. Saimi tiidä’, õt algusõh punadsõ põh´a pääle tikit, a va rahulolõva jutuvada saatõl. sah. Näil om küll väiko kogo- sõ huunõh oll´ puhas apar puu- Signe ja Vabarna Maretiga lätsi olli’ valgõ’ linadsõ’ rõiva’, sis nõukaaignõ Uku aamõtnik Tehnäti Küllit ja bussijuht Lumi dusõkõnõ, a siski olõmah. tüümassinidõga tüüstüs. Lihv- muhu lilli maalma. Õga muud musta põh´aga ündrik, sis tuu- nõudsõ muhu tikandit musta Kalmerit ja minti kodo ar’! 2 Märts 2019 Nr 3 (352) Hilana Taarka parhillast aigu, sis õgas midä- Sailo, kiä tekk Hilana Taarkast (1856–1933) gi’ väiga’ tõistõ olõki-i – ku ja tõisist laulunaisist savipää’. jäät minkõgi’ peräst vaesõst, Tiidmisõst, õt śoo aastaga sis säält vällä päsedä’ om pia keväjätsest jaost nakasõ’ Obi- SARVÕ ÕIÕ ilmvõimalda’. A eloh tulõ õks nitsa muusiumih olõma nuidõ häti ja häkelüisi, ütskõik mää- naisi savipää’. Muusiumist saa ne om riigi kõrd vai mäntse’ seto leelo maja ja lauluimmi Kokko saieh mi õks kõnõ- säädüse’. tarõ. lõ innitsest aost, tulõda miil- Hilana Taarka elost om śool Ku umah eloh oll Taar- de, kuis om olnu’ ja pia mee- vahtsõl aol kirotõt, näütemän- ka kõigilõ sälätakah kõnõl- leh ka’ nuid’, kedä inäp olõ-õi. ga mängit ja vilmgi’ tett, a da’ (Taarka: „Külä minno ütel Säänestmuudu om inne meid kuvvamuudu oll Taarkal ellä’, kümmend muudu, külä vele’ olnu’ ja piat olõma peräst olla’, õgas mi tuud saaki-i viit muudu.“), sis laulusõn- meidki’. Midä ja kedä mi mee- tiidä’, ja olõki-i vaia. Üte seto nu säädä’ mõistmisõ peräst leh hoia-ai, nuu’ ka’ häöse’ naase elo. Taarka elo oll vaenõ, timmä oodõti ja tiiti. Taarka mõttõ- ja tiidmisilmast. vaivalinõ ja kurvalinõ, a kind- om matõt Obinitsa matusõai- 22. märdsil 1856 sündü lahe oll sääl ka’ ilolist aigu ja da, kost lasõ-õi kuul kul´atõl- Mokorluka nulgah Hilanamäel armulitsi päivi. Meele om teno la’, lasõ-õi liiv leelotõlla’. No’ Taarka, kedä tiidäs ja kutstas Soomõ herrilõ tiidä’ mõnõ’ ma kül’ väiga’ looda ja tahasi, külä perrä Hilana Taarka. Tä timä laulusõna’, mia’ omma’ õt Hilana Taarkat õnnõ hüä oll Oka ja Matsi neläst latsõst saad üles kirotõt ja kinni püv- sõnaga’ miilde tulõtõdas ja kõgõ vanõp ja ainumas sõsa- vet massinahe. avvustõdasi’. rõkõnõ neläle pujalõ. Nä olli’ Armas Otto Väisänen om Mälehtäge’ innist imekeist, rikast jako, a säänestmuudu setokõisi jaost tähtsä miis, kallist latsi kasvataija. näide elo jää-äs, näist sai vae- teno kinkõlõ mi tiiä tśuut Oll õks tä naane laululinõ, nõ pereh. saandi tagost ello ja laula. imekene oll ilolinõ, Ku no’ pruumi’ mõtõlda’ 1922. aastagal oll Väisäneniga’ jäti õks tä laulu meele laul- kavvõ tagasi ja panda’ kõrvu Obinitsah üteh savitaja Alpo ta’, ilosõna’ meele iski’. Taarka pleki pääl. Kuusingu Toomasõ pilt Meremäe kooli talvõlaagri PALMI SILVI kats pinirakõndit ja sai sõita’ Karelilõ hüä tutvustusõ iist! umih (pidi ar’ tundma vana- Meremäe kooli oppaja kelgupinnega. Mõlõmba kelgu Õga õdagugi taheta-s