Hilana Taarka: Valgu Toomas: Marienhageni Merily: „Külä_ks võti künnümaa’, „Televisioonilda olõsi’ „Obinitsa muusium, Saatse vald ragi mi varigu’, tulnu õks kõvastõ rohkõba muusium, Verska talo- läts õigus hindä mant, tüüd tetä’ tuu jaost, õt õga muusium ja Luikjärve läts säädüs tarõ taadõ.“ nädälivahetus mito kõrda Tobrovah panni’ lavalaudõ pääl olla’.“ leevä’ ütte kaapa.“ lk 2 lk 10 lk 11

Hind 1 euro Märts 2019, nr 3 (352) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Seto’ kitvä’ Muhu- ja Saarõmaa hoitjit

Seto Käsitüü Kogo alt Lõuna oll´ rikkalik ja esieränis projektijuht Jacobsoni höste olli’ õnnõstunu’ hav- Külli iistvõtmisõl om vutõt kaali’, kapsta’, peedi’ ja käunu jo inämb ku aastak põrkna’. Sõrvõ villaveski mano vei tii tootõarõnduskoolitus. läbi lumpõ ja mulkõ. Tiivee- Muido omma’ pikä’ reh elli’ pall´as süüd mättidõ loengu’ ja oppusõ’, vaihõl lihaveise’, kiä’ tulõdi’ a oppõreise ka tetäs. miilde ürgtarvassit. Lamba- Śookõrd käve veid´o ala kari oll´ läbi vettünü ja hahk, a paarikümne inemise valgõ sõbralik pini oll´ vasigõ- kolm päivä uudistamah suuru. Taks oll´ peremehe üsäh Muhu tekki imetlemäh. Jacobsoni Külli pilt ja kass pernaase kudamisvaiba Saarõmaa, Muhu ja pääl siroli. Kunagi noorõst di kohkilt liinapunast (oranž) villadsõ põh´a pääle. Lilli’ pidi’ Tõstamaa perimüs- pääst, ku mi uma riigi alostu- värmi, sis uhtsõ meri ran- ka määrätävä’ olõma. Innebidi kultuurist toukunu’ sõh maid jaotõdi, võtt´ nuur da miinikõlladsõ. Nii tuu läts. olli’ sääntse’ vaimusilmäh nätt ettevõtjidõ tegutsõmisi miis pala tühja vanaimä kaŕa- Vahva lugu oll´ näiost, kinkõl lilli’. Nüüd om muun, karika- ja tuutit. maad vasta ja masś vapralt olõ-s kuulsit iist pikä ilostõt kar, rüälill, kelluka’, meeles- maamassu. Niikavva ku aas- liistuga kängi. Oll´ uma’ õga- pää’, murtusüäme’, maasiga’, tat säidse tagasi oll´ Saarõmaal päävädse’ päti’ lilli täüs tiknü viläpää’. Õga kohut sääl saaki-i KAUKSI ÜLLE villaveskit vaia, õt vill õks ja nuidõga pidolõ lännü. Algu- mõista’, tetäs vanna ja vahtsõt minkõstki saasi’. Tuu aoga oll´ sõh kõik kai’, a tei’ peräst eis’ muudu. ehtet pikk maja, koh üteh ka nii. Sama asi nigu seto näio Õdagusöögil Muhu ja Saarõ- Edimäne piatus tetti Lümandal otsah villaveski, ummõlustarõ, saa-s ehtildä pidolõ. maa käsitüülisiga tutvustõdi lubjatehasõh. Pässimi bussist langategemisõ massina’, tüü- Smuuli Juhani kujo kai mere ummi töid ja tegemisi, kutsõ- vällä ja uskmalda elämüsõs tarõ-küük-elotarõ. Näimi villa pääle. Timä isik om kultuu- mi võõrustajit Seto kuningrii- oll´ kiviaidu kõrval mõtsa all heides tegemist, raamil kuda- riköüdüs muhu ja seto luulõ ki küllä. jalotaminõ ja vannu, kinka alt mist, kõgõ algsõmbit telgi. vaihõl. Smuul ja Haavaoksa Pühäpäävä hummogu jalo- vällä kaibõt lubjaahjõ uurminõ. Sujuri umanik Ahti sai joba Paul puttu’ kokko umaaigsõl timi veidkene Pädastõ mõisa Lubjakivi om sääl paariküm- vahtsidõ riistu eeltellimüisi. komsomoli lüükehitisõl ja aiah. Ni edesi vei sõit Tõsta- ne sentimeetri sügävüsel. Nä tuust om perrä jäänü poeem maalõ. Kesk võsso uhkõld silt omma’ ainus ettevõtõh, koh Hobõsõtalo „Järvesuu poiste brigaad“. „Pärnu liin“. Võsso ja kändõ tetäs kõkkõ tüüd käsitsi. Saimi ja puidukoda Juhan Smuuliga Koguva küläh. Jacobsoni Külli pilt Smuul om hüä kiränik, a tä täüs uulits vei mõnõkümne uma silmäga nätä’ lubjaahjõ, joud´ olla’ ka Debora Hint-Vaa- kilomeetri peräst Tõstamaa lubjatükkä, puuriitu, fi lmi lub- Üümaia ja ruuga saimi Tihu- misõ kotussit oll´ tossin, a tüü- oppust olõ-s ku rõivast kott, randi üts abikaasadõst ja läts käsitüükeskustõ, koh vanast ja valmistamisõst. Seeni oll´ sõ Hobutaloh. 200 suksut täjit om perrä jäänü’ mõnõ’. pintsli, värmi’ ja muhu tikandi punatsõs kätte, oll´ Kiränikõ kaupmehemajast remondit tuu olnu õnnõ tiidmisõ killu- ja suur veisekari jäi meil Aastit tetti tüüd põh´amaie all- raamat kõigilõ kätte ni muud- Liiduh aamõtih ja pidi eesti- käsitüümajah kaimi käsitüü- kõnõ, õt Tiirhannah vai Küllä- küll śookõrd nägemäldä, a tüüvõtjana. Puust võiuväitsi, ku pusi’. Maret maalsõ rüälil- miilsit takah kiusama käsu tuutit, eriti roosit kirjuga tüväh lupja palotõdi, a nüüd lavva’ olli’ loogah, vastavõt- koostõ (luidsas), pannilapjuid, likimpu ja nii õnnahunult, õt pääle. Nii tä kujo võõdõtigi sõrmkindit. Jäi viil Tõstamaa tekkü tuust ettekujotus ja ku ja lahkõ, sann kuum. Õga sin- kruusõ. Lõikõlaudu tetäs umas timä tüüd kõik kiti’ ja pildisti’. perestroika aigu Talinast par- mõisa tuur, mis pand´ reisilõ Setomaal tahetas śood tüüd nä’ hobõsõsõidu huuaol pääle tarbõs. Kadajahõng oll´ kõigilõ Kohkilt tulli’ inemisõ’ eis’ tett gist maaha. Kohkilt laoplatsilt võimsa punkti. Nätä’ oll´, ku edesi jakada’, om kotus, kohe ratsasõidu tegijidõ tõõsõ’ löö- miiltpiteh. kompvekkega, kadajatsõõrõst löüd´ tä üts muhu miis ja tuu- kõva oll´ ka baltisäkslaisi koha- huvilisõ’ saata’, õt kõik musti- gile saaki-i, tuu jo Eesti üts Edesi sõidimi Muhu kooli- tett kuumaalostõga, lilltikan- kõrdnõ vald ostõ tä üte krooni lik kultuur. Tõstamaa viimäne, nõ miilde tulõta’! suurõmb hobõsõtalo. Söögi- majja käsitüüpäivile. Sääl oll´ diga märkega. iist ar’ ja nii joud´ Juhan Smuuli rahva puult kutsut „Tark herr“ Lõunasüük oll´ Lümanda saali sainu pääl oll´ suur näü- meeleolukas muhu pillimiis, kujo kodo tagasi. mõistsõ 10 kiilt, oll´ opnu Tar- innidseh koolih olõvah Söögi- tüs Muhu pühäpaigust. Sääl kiä laul´ umast saarõst, ni pee- Smuuli Juhani Männiku käsitüütalo per- to ülikoolih, Riiah, Peterburih majah. Tuu oll´ õkva kerko kõr- oll´ hulga pühhi kivve ja puid ti ülevaatõloeng muhu tikan- kodokülä naane om muhu teki tikja, aga ja saina pääl olõvidõ pilte pääl val ja muidogi ku seto näge üles pildistet ja tutvustõt näi- dist. Pilte päält oll´ nätä’, kuis ka tubli tootõarõndaja. Tege oll´ tä viimädse Hiina keis- kerkot, taht tä õks seeh ka de kotust rahvaperimüseh. aoluulinõ valgõ mustri (geo- Nüüd sõidimi Koguva küllä muhu tekke ja lask nuid lipu- ri pulmah ja tõõsõ pildi pääl ar’ kävvu’. Küüsümisõ pääle Muhumaal tiidäs vähembält meetrilinõ) asõndu värme tul- Tooma tallo Muhu muuseumi. vabrikuh trükki’ läükvä kanga Rabindranath Tagorega fi lo- sai pernaane õnnõligus, timä 80 pühhä kivvi. lõh ja saksa ni vinne, ildamba Näimi Juhan Smuuli sünnü- pääle, pruum muhu pätte tetä’ sofi irmäh. Perrätulõja’ omma’ omgi Lümanda Issanda Muut- Puulpühä vei reis meid eesti moodulehti tullõh vär- maia ni illatsõmpa tüütarrõ. nahktallaga ja seest nahast. kaonu’ Ameerigamaalõ. misõ kerko võtmõhoitja. Sama Muhu Puidukotta. Vanah milidsõ tikandiga. Edesi minti Kaimi muhu rahvarõivanäü- Muhu teki’ olnu’ vanastõ liina- Kodotii läts müüdä nurru- paasapääväkerk om ka Obinit- mahlatüüstüseh ja veinivillmi- tüütarri pääle lakja. Mi Kriguli tüst. Saimi tiidä’, õt algusõh punadsõ põh´a pääle tikit, a va rahulolõva jutuvada saatõl. sah. Näil om küll väiko kogo- sõ huunõh oll´ puhas apar puu- Signe ja Vabarna Maretiga lätsi olli’ valgõ’ linadsõ’ rõiva’, sis nõukaaignõ Uku aamõtnik Tehnäti Küllit ja bussijuht Lumi dusõkõnõ, a siski olõmah. tüümassinidõga tüüstüs. Lihv- muhu lilli maalma. Õga muud musta põh´aga ündrik, sis tuu- nõudsõ muhu tikandit musta Kalmerit ja minti kodo ar’! 2 Märts 2019 Nr 3 (352) Hilana Taarka parhillast aigu, sis õgas midä- Sailo, kiä tekk Hilana Taarkast (1856–1933) gi’ väiga’ tõistõ olõki-i – ku ja tõisist laulunaisist savipää’. jäät minkõgi’ peräst vaesõst, Tiidmisõst, õt śoo aastaga sis säält vällä päsedä’ om pia keväjätsest jaost nakasõ’ Obi- SARVÕ ÕIÕ ilmvõimalda’. A eloh tulõ õks nitsa muusiumih olõma nuidõ häti ja häkelüisi, ütskõik mää- naisi savipää’. Muusiumist saa ne om riigi kõrd vai mäntse’ seto leelo maja ja lauluimmi Kokko saieh mi õks kõnõ- säädüse’. tarõ. lõ innitsest aost, tulõda miil- Hilana Taarka elost om śool Ku umah eloh oll Taar- de, kuis om olnu’ ja pia mee- vahtsõl aol kirotõt, näütemän- ka kõigilõ sälätakah kõnõl- leh ka’ nuid’, kedä inäp olõ-õi. ga mängit ja vilmgi’ tett, a da’ (Taarka: „Külä minno ütel Säänestmuudu om inne meid kuvvamuudu oll Taarkal ellä’, kümmend muudu, külä vele’ olnu’ ja piat olõma peräst olla’, õgas mi tuud saaki-i viit muudu.“), sis laulusõn- meidki’. Midä ja kedä mi mee- tiidä’, ja olõki-i vaia. Üte seto nu säädä’ mõistmisõ peräst leh hoia-ai, nuu’ ka’ häöse’ naase elo. Taarka elo oll vaenõ, timmä oodõti ja tiiti. Taarka mõttõ- ja tiidmisilmast. vaivalinõ ja kurvalinõ, a kind- om matõt Obinitsa matusõai- 22. märdsil 1856 sündü lahe oll sääl ka’ ilolist aigu ja da, kost lasõ-õi kuul kul´atõl- Mokorluka nulgah Hilanamäel armulitsi päivi. Meele om teno la’, lasõ-õi liiv leelotõlla’. No’ Taarka, kedä tiidäs ja kutstas Soomõ herrilõ tiidä’ mõnõ’ ma kül’ väiga’ looda ja tahasi, külä perrä Hilana Taarka. Tä timä laulusõna’, mia’ omma’ õt Hilana Taarkat õnnõ hüä oll Oka ja Matsi neläst latsõst saad üles kirotõt ja kinni püv- sõnaga’ miilde tulõtõdas ja kõgõ vanõp ja ainumas sõsa- vet massinahe. avvustõdasi’. rõkõnõ neläle pujalõ. Nä olli’ Armas Otto Väisänen om Mälehtäge’ innist imekeist, rikast jako, a säänestmuudu setokõisi jaost tähtsä miis, kallist latsi kasvataija. näide elo jää-äs, näist sai vae- teno kinkõlõ mi tiiä tśuut Oll õks tä naane laululinõ, nõ pereh. saandi tagost ello ja laula. imekene oll ilolinõ, Ku no’ pruumi’ mõtõlda’ 1922. aastagal oll Väisäneniga’ jäti õks tä laulu meele laul- kavvõ tagasi ja panda’ kõrvu Obinitsah üteh savitaja Alpo ta’, ilosõna’ meele iski’. Taarka pleki pääl. Kuusingu Toomasõ pilt Meremäe kooli talvõlaagri

PALMI SILVI kats pinirakõndit ja sai sõita’ Karelilõ hüä tutvustusõ iist! umih (pidi ar’ tundma vana­ Meremäe kooli oppaja kelgupinnega. Mõlõmba kelgu Õga õdagugi taheta-s nii- aigsit asju), poodih (pidi ots- iih oll´ katõsa pinni ja takah üts sama istu’. Ehandi Helen oll´ ma kauba sortimenti ja hindu), ajaja. Ka latsõ’ eis’ sai’ pruumi’ üteh toonu ilmadu pall´o õga- raamadukogoh (küsümüse’­ Meremäe koolih om hüä kom- kelgurakõndi juhtmist. sugu kostüüme. Latsõ’ jaati umakandi kiränikõ ja piir­ mõh pitä’ keväjä- ja talvõlaag- Loomulikult käuti ka mäest rühmäkestesse, oppaja’ kah ja kunna kotsilõ), bussijaamah rit. Timahavanõ laagri peeti suussõ ja kelkõga alla lask- õga rühm sai hindäle un´ko rõi- (pidi löüdmä Obinitsast kõkõ Obinitsa küläkeskusõh. Pääle mah. Oll´ jo talv, lummõ külält vit ja üte muusigapala, midä varahidsõmba ja ­illadsõmba uma kooli latsi oll´ kohalõ kut- ja Obinitsa mäeküle’ korgõ’ ja tull´ uma ar’nägemisõ perrä bussiao ja tull´ vällä, õt tuu sutu ka tõisi Setomaa kuulõ pikä’. ette kanda’. Läts vallalõ tõõ- oll´ väega rassõ ülesannõh) ja latsi, a tulti õnnõ Miktämäelt. Õdakuspoolõ naati ­tegemä meli suur kostümeeriminõ ja staadioni pääl (mitmõsaga- Laagriga tähistedi Eesti Vaba- joba ka lumõkujusit. Edimält­ haŕotaminõ. A ku esinemisaig matsõ’ kihälidsõ’ ülesandõ’). Konsuli vastavõtul Pihkvah. Noorõ’ pillimänguh ja iloh. riigi 101. sünnüpäivä. lätsi’ küll kõik niisama lumõ- käeh, sis plakstõdi hoolõga Viimätsest ütitsõst tüüst jäi Ülembsootska kogo pilt Ku laagrilisõ’ sai’ hummo- uarmõ külge, a peräkõrra naa- kõigilõ esinejilõ, selle õt vai- viil lumõkujo ja -käugi man gu uma kraami kohalõ panda’, ti tegutsõma õks plaani per- va oll´ nättü ja nalja sai. Tands aśataminõ ja pääle ­lõunasüüki naatigi tõistmuudu opmisõ ja rä. Uarmõhe tetti paar käuki, käve edesi kooni magamami- ollgi aig laagrilipp alla laskõ’. Ülembsootska tegevüisiga pääle. Kõkõpäält õt säältkaudu saa liugu laskõ’ nemisõni ja mõni saa-s vaest Ka siih oll´ väigokõnõ üllätüs: tõmmati küläkeskusõ ette var- vai kelguga läbi sõita’. Tõõ- siski viil rahu. A siski läts kõik ülembsootska Hõrna Aare oll´ dahe uma kooli lipp, pääkõr- nõ lumõuarmõ ots paistu nigu ilostõ. Kiä magasi küläkesku- meid tervitämä tulnu. Aare ja nuursootska – raldaja Tarrosõ Rein selet rivi pini pää olõvat ja nii sis võõ- sõh, kiä telgih, koh pidi üüse lugi seto keeleh ette osa eis- pääl saisvilõ latsilõ, midä om dõtigi tsiht tuu pääle, õt tuust ka vahti pidämä, õgaüts sai saisvusmanifestist, õgaüts sai katõlt laagripäävält uuta’ ja pini pää vällä kraapi’. Mõnõlõ valli’, midä tahtsõ. üteh ülembsootska lämmä talvõst keväjähe mäntse’ omma’ laagri säädüse’. küll paistu, õt tuu om elevandi Ku tõõnõ päiv hummogu­ käepitstüse ja direktori kt Tar- Sis naati üles pandma suurt pää, a peräkõrra jäie õks pini­ süük süüdü, naksi’ rühmä’ rosõ Aira tenosõnnoga min- KAUKSI ÜLLE nete iist seto elo hoitmisõl ja sõaväetelki, koh plaaniti üüse idee pääle. tegemä plakatit Eestimaa kot- tigi hüä tujoga koolivaheaigu Tsirgukõisi juhõndamisõl. maada’. Latsõ’ korssi’ hoolõ- Nakaś jo pümmest mine- silõ. Luulõtõdi, joonstõdi, kiä pidämä. Armas innine Obinit- 10. märdsil käuti maasenitsa ga kuusõheki alt kuionu’ ossõ mä, ku oll´ viil üts põnnõv kok- midä õnnõ höste mõistõ. Kõi- sa koolimaja oll´ saanu jalki 27. veebruaril oll´ Pihkvah pidämäh Lüübnitsah ja Vers- ja kanni’ lõkkõplatsi pääle, õt kosaaminõ: jahimiis Kõomäe gil tull´ tüü ka väega ilosahe kuulda’ koolilatsi ja kaia’ näide Eesti 101. sünnüpäävä puhul kah. Ülembsootska pidi kül- õdagu olõs sis hüä lõkõt tetä’. Karel tull´ üteh uma jahivarus- vällä. Õgaüts oll´ nõnnapite rõõmsat siblimist. EV Peterburi pääkonsulaadi metävä kotost paenu kitsõtal- Perästpoolõ tull´ KEAT-koo- tusõ ja -trofeedega ja kõnõl´ plakati man. Ait´umma kõigilõ: nuilõ, kiä’ pääkonsuli ja Pihkva konsuli lõ härmäguhõlma võtma. litus, koh opati, midä tetä’, ku hulk aigu, kuis jahti peetäs, Perähpoolõ käuti viil Obi- śoo laagri kõrraldi’, nuilõ, kiä’ Triin Partsi vastavõtt. Sinnä’ 11. märdsil oll´ Radajil pido- om tuli vallalõ päsnü vai ku mäntsit eläjit tuust vällä vali- nitsa pääl maastigumängul. tüütarriga iist võti’, nuilõ’, olli’ kutsutu’ Seto Kuningrii- lik õdagusüük kuuh EV suur- lövvät mõnõ plahvatusohtliku tas ja mille. Kaia’ ja kumpi’ Ülesandõ’ olli’ antu’ säntse’, kiä’ rahha anni’, ni nuilõ, kiä’ gi Kroonikogo, Setomaa valla­ saadigu Margus Laidrega. aśa vai om kiäki sadanu vette. sai ka timäl üteh võõdõt nah- õt pidi kõik aig toimõtama õks kohalõ tulli’! Tulõvaasta laagri vanõmb, inemise’ küllist ni Nuursootska joudsõ peräst Tõõsõh loenguh sai lähembält ku, sarvi, topisit jms. Ait´umma seto keeleh: käuma muuse­ mõttõkõsõ’ joba idanõsõ’. liinust, kel Setomaa vai Eesti ütistüü plaanõ pidämist kul´a- tiidä’, mäntse’ omma’ timaha- tegemiisiga hüä klapp. Oll´ hüä ta’ ka Radaja küllä piteh. vadsõ aasta tsirk, mõtsaelläi, olõminõ. Talina koolinoorõ’ 19. märdsil olti Petseri Ling- liblik, puu, siin, muld, sammõl tandsõ’ rahvatandsõ, laulõti vistilidsõh Gümnaasiumih ja orhidee. seto laulõ. Eesti ja Petseri seto eesti keele päivä pidämäh. Sääl Peräst kõrralikku lõunasüü- noorõ’ korjusi’ üttekokko ni loi’ opilasõ’ luulõt ja nalju ees- ki läts elo viil põnõvambast. Petseri nuur Kirill ütel´ põdra- ti keeleh ni Vabarna Jane, Lei- Suurõ mürinäga tulli’ kohalõ laulu iist. ma Evelin ja Grünbergi Maria sõaväemassina’. Kaitsõväest 27. veebruari hummogu- mänge’ tandsus pilli. Nuur- tulti tutvustama õgasagamat- poolõ oll´ Petserih Palvõrännu sootska tekk´ viktoriini telefo­ si sõariistu ja sai Obinitsa teie majah seto tandsu oppus latsi- ni­dõ päält vastamisõga ja pan- pääl sõita’ ka näide massinidõ- lõ, noorilõ ja suurilõ. Kohaligu’ ti seto nulkõst puslet kokko.­ ga, minkast olli’ soomustrans- kiti’, õt 30 aastat olõ-i Petserih Anu Raud opaś ni näüdäś, portöör Pasi ja jalaväetrans- säänest kontserti nätt. kuis nimetähtist nimemärki portöör BV. Nuu’ sõidu’ taha-s 3. märdsil olti Petseri muu- kujonda’. kuigimuudu lõppõda’, õks oll´ seumih. Muuseumi rahvas Viimädse kuu ao sisse om latsi ja suurigi, kiä’ tahtsõ’ viil mänge ette tuntu ­naiskiränigu mahtnu’ hulga arotuisi voori sõitmah kävvu’. nal´anäidendi, nuursootska Seto Kuningriigi parembas Koolimajah sai kaia’, mänt- Maria mänge tandsus. Laulõti kõrraldamisõs. se’ omma’ tämbädse ao püssä’, ja olti muudsa’. Lõpuh soovitas ülemb­ mida kaitsõvägi kasutas. Väe- 9. märdsil peeti ­Irboskah sootska Kroonikogo nimel kül- ga miildü latsilõ pruumi’ säl- maasenitsa. Ilolang oll´ ka ko- lil naada’ arro pidämä, kiä taht gä tävvelikku varustust, tuu hal. Säält minti auväärt Tsopa­ hindä küläh kõrralda’ Seto oll´ nii rassõ, õt võtsõ mõnõgi talo Helju 70. ­aasta juubõlilõ, Kuningriiki 2020. aastal. Śoo jalost nõrgast. koh Kroonikogo­ nimel avvus- aasta 7. juulis tulõ hindä külä Samal aol oll´ ka tõõnõ huv- tõdi juubilari hõpõlehega tee- soovist tiidä’ anda’. tav tegevüs. Kohalõ oll´ tuudu Obinitsah sõidõti pinnega. Tarrosõ Aira kogo pilt Märts 2019 Nr 3 (352) 3 Ahvena Anneli: Śoo om hingele katõkõrdnõ rõõm, ku saat hingele tähtsät kotust jäädvüstä’

Mõnõ ao iist tull vällä oll sis, ku kuu aigu inne võt- 2017. aastaga suvi. Nii ku ti olõt viimätsidõ aastagidõ tidõ alostust läts mi siäst Arvo nännü’, suvinõ haletav loodus kõgõ suurõp film Kukumägi. Sergo olõ-õi filmih mäng filmih umaette tegelä- Setomaast – täpsebält õnnõ üts päätegeläne, a om senä tähtsät ossa. A suvi 2017 ummamuudu Kukut arvõstõh jäi tulõmalda’! Oll külm, vih- tuust, mia võinu’ Hardi kirotõt roll. Ja Kuku oll õnnõ manõ, põlda pääl vili panõhtu Volmeri arvatõh Eesti üts ja ainumas. Midä tetä’? maaha. Pall´osih stseeneh mi edimätse filmitegijä vai Ütelt puult oll lein, tõõsõlt sai tegevüse’ ja suurõ’ plaa- sinematograafi, nii ku puult tull langõta’ otsus – kas ni’ filmi’, a mineki’-tulõki’ ja tä hinnäast eis’ filmih massinavärk saisma panda’, vankrisõidu’ tull võtta’ plaani­ nimetäs, Johannes aiglatsõbalt edesi, jättä’ samas. aastaga peräst. 2018. ­aastaga Pääśokõsõga’ ja timä A õga muudatus tähendäs suvi oll kuum, mi sai ilostõ lisaprobleeme ja mu jaost ka’ kõik filmit. A terräv silm pand sõbra Harri Volteriga’ lisavälläminekit. Otsus sai lan- tähele, õt Ott Sepp ja Märt 1912. aastagal Setomaal gõtõt kipõlt ja tuu sama seto Avandi omma’ mõnõh kotusõh ekspeditsioonil juhtuda’. julgusõga’ – mi tii nii, kuis oll veid´o tõõsõ mooduga’. Ekspeditsioonil, minkõst plaanit, kül’ kuvvagi­muudu alalõ om Setomaast ja õks saa. Ja Tõnu Kark ­sobisi Filmil oll inäp esilinas- setokõisist säidse mintat tuuhu rolli väiga’ höste. Mi tusi. Näist üts Tartoh, koh filmikaadrit, mia’ omma’ kirodi tegeläskujo veid´o ümbre oll pall´o setokõisi kohal, ja ja Pääśokõsõ seiklus sai pääle kats Setomaal, koh saal oll ka’ filmi sisse pant. Śoo naada’. rahvast täüs. Kas ka’ linas- filmi takah om tunda’ tuisi aol saalih oll tunda’ katõ seto juuriga’ naase Mia om Eesti filmi produt- kuvvagimuudu tõistsaga- – produtsendi Anneli siirmisõ man kõgõ keeru- maist vastavõttu, ku seto’ Ahvena ja filmikunstnigu Sõsarõ’ Ahvena Anneli ja Marika. Eräkogo pilt litsõp? ku nii üldä’ päätegeläse’ olli’ Katrin Sipelgase Kõgõ keerulitsõp om panda’ kaemah, vai võõdas filmi tundmisõ’. Produtsenti rahastaja’ su luku armastam- õgal puul ütte muudu vasta? ma sama pall´o ku sa eis’. Filmi Mu meelest om õgal puul Ahvena Annelit võiva’ imeh teküs nii pall´osidõ ine- võõdõt höste vasta. Hüätaht- vanõba’ inemisõ’ mälehtä’ misi ja elemente kuuhtüüst, ligult ja emotsionaalsõlt. Eis- umbõs kolmõkümne koh uma jago om visioonil, ki’ tuul kõgõ kriitilitsõbal – ku aastaga iist Tessova/ kogõmusõl ku ka’ juhusõl. A Talinah olli’ saalih kolleegi’ Helbi küläh vanaimä Raua filmi tegeminõ om kallis,- eel – oll õhkkund toetav. A tuud Mari (Maria) ja vanaesä arvõh om suur ja õga mõistlik või kül’ üldä’, õt kõgõ suurõba’ Jallai Miku (Nikolai) taloh investor taht väiga’ konkreet- kaejaarvu’ olli’ Tarto kinodõh, selt tiidä’, õt määne tuu film inäp ku Talinah. Ja 1. veeb- suvitsõl aol juuskmah. tulõ? Kas kaeja’ nakasõ’ tuud ruari saisuga’ om filmi k´aunu’ armastamma? Kas mi saa uma kaemah jo 20 200 kaejat, tuu raha tagasi? Riiklik rahastus om väiga’ illos nummõr! LAANEOTSA ANNELA võimaldas tuuta’ 3-4 filmi aas- tagah, a filmitegijit ja filmilu- Su sõsar om Marika gusit om kümnit kõrdu inäp. Ahven, kiä k´au seto sünd- Anneli, mäntse’ omma’ su Kinkõ lugu saa eloõigusõ? müisi sagõhõhe kaemah, ja latsõiämälestüse’ Setomaast veli Reigo Ahven, kiä pais- ja kas tuu kõik võisi’ su tüüd Mäntse’ olli’ kõgõ helgebä’ tus Talinah silmä muusika- filmi „Johannes Pääsukese hetke’ Johannes Pääśokõsõ rindõl, om Vabadusõ välä- tõeline elu“ tegemisõ man filmiga’ tüütämisõ man? kul huvtavva muusigaklubi mõotada’ ja suunata’? Mu jaost süä hõigas seeh, pidäjä. Kas ti olõt umavaihõl Maril ja Mikul oll nelli last ku olli’ massistseenega’ ­võttõ’ arotanu’ ka’, õt kas ja mää- ja meid, kõgõ vanõbit latsõ- ja plats oll täüs seto rõivih nest mõijo avaldi’ teele lat- latsi, oll samaiälisi kuuh suvõl hüätujolisi inemisi. Ja pall´o- sõiäsuvõ’ Setomaal? maal viis. Mi suvõ’ olli’ huug- sit näist ma tundsõ isiklikult, Marikaga’ om meil väigo- sa’, larmaka’, krutskilitsõ’, ilma Anneli kuuh vanaesä Jallai Miku ja Marikaga. Eräkogo pilt nii õt tuu oll ku kokkotulõk, õt kõnõ vannusõvaih ja timäga’ murrõlda’ ja ilosa’. Mi olli pal- olõki-is filmivõttõ’. mi olli suvitsõl aol maal kuuh, l´o aigu talo takah oroh, haina- koh om lavastõt stseene, vai loomingu teostamisõs. Ja nii kõsõst su innitsidõst tõisist Ja tõõnõ kõrd oll sis, ku ma veli om kümmekond aastakka­ maal ja mõtsah. No’ tuu pää- mängufilmiga’, koh kasutõdas ku näit, lõputiitri’ olli’ pikä’. töiest tõistsagamanõ? näi edimäist musta montaaži- noorõp ja timäle nuid seto le tagasi mõtõldõh om täpselt Pääśokõsõ dokumentaalsõt Kõgõ keerulitsõp oll filmi rita ja avasti, õt ma naara suvitsit olõkit inäp jakku-us – ku piltpostkaardi pääl. Lämmi materjali. Tuu kõik läts tsälka Kas om määnegi’ kotus, man raha puul. Ma olõ-õi vara- Pääśokõsõ-Volteri umavaihõ- vahtsõnõ aig tull pääle. Seto suvi ja lõhnu täüs õhk tulõ- tüü aol ja löüdse uma vormi minkõ pääle sa muido olõ- happa ütegi’ filmi man tund- lisõ jutu pääle ja filmi lõpuh identiteet om meele kõigi- tas miilde seto-suvvi, ja ku mi ildaba. si-i tulnu’, a nii üldä’ „seto nu’, õt eiski’ ku riiklik rahasta- Taarka itku aol omma’ mu sil- lõ olnu’ kõik aig väiga’ tähtsä, otsõ võttõkotussit Pääśokõsõ A pääle „Taarka“ filmi oll taust“ avit sul tuust kotu- minõ ütles ei, tuu film tulõ ar’ mä’ hämme’. Sis oll selge, õt tuu olõ-õi õnnõ helge latsõigä, filmi jaost, sai ma operaator mullõ hindäle ka’ selge, õt ma sõst edesi minnä’? tetä’. Ja kiäki’ ütle-es, õt śood peris aia taadõ vaest lääki-is. a mi olõ kõõ k´aunu’ paasapää- Mait Mäekivi visioonist väiga’ taha tetä’ viil mõnt filmi Seto- Ma arva, tuu kindlustunnõh, filmi olõ-õi vaia vai õt lugu väl, kunigriigipääväl, leelopää- höste arvu. Mu meelest mi olõ maal ja seto keeleh. Ma otsõ õt inemisõ’ avitasõ’ su rassõst om ikäv, lihtsalt laiutõdi kässi Mäntse’ omma’ su hindä väl, Ostrova festivalil, Petsereh Põh´a-Eestist tõistsagamatsõ­ teemasit ja kirotaiji, peris hüv- kotusõst üle, om tulnu’ mu ja ülti, õt hüä lugu, a meil om lemmikstseeni’ filmih ja ja Taeluvah, mi k´au pall´o läbi loodusõ peris höste saanu’ vä filmiluku lövvä-äs. Tuupe- seto tagamaast. Olgu’ tuu sis rahha veid´o ja mi pia etembäs mille nuu’? Talina tõisi seto sugulaisiga’. ekraanilõ tuudus. räst oll Pääśokõsõ-film ka’ väi- rahalinõ, kõrralduslik vai äki- tõisi filmiprojekte. Nii õt kõgõ Õga kaemisõga’ tulõ mano Kõgõ setot pututava suhtõh A ku kõnõlda’ laebalt tuust, ga’ hüä võimalus tetä’ avvus- linõ sündmüs, kogokunna tugi suurõp erinevüs om tuu, õt ma kotussit, mia’ meelüse’. A üts om meil süämeh erilinõ kotus. kas seto tagamaa vei min- tusavaldus kõrraga’ nii eesti­ om kindlahe midägi’, midä ma jätä-äs perrä pääle filmiinsti­ armas lihtsameeline ja tege- nu śoo luuga’ kokko – sis filmi alosõpandjalõ ku mu imä- tunnõ Setomaal pall´o inäbä ku tuudi ar’ ütlevät vastust, a läse mõttõh muutumisõ kotus, Määne om su parhillanõ kindlahe. Ma olli jo innebi- puult juurilõ. Talinah vai Kesk-Eestih, kost tegutsi edesi. Samah – ku kõik koh Volter küüsüs: „Ja mille mi köüdüs Setomaaga’? digi’ produtsiirnü’ Ain Mäe- om mu esä peri. Tuu, õt ku ettevalmstusõ pikkus ja rahas- lää-äi huti pääle?“ Tuuh om Mu uno Kalju Jallai ja timä otsa ­filmi „Taarka“, ka’ olnu’ Mia oll su tüü filmi man? midägi’ saa-ai, sis kukkimuudu­ tamisõ raskus vällä arvada’, sis pall´o śood suvist Lõunõ-­Eesti naane Milvi eläse’ mi vana- ­Peeter Urbla dokumentaalfil- Mu ülesannõh lihtsusta- õks saa – tuu om Setomaal ele- ma usu, õt nii rõõmulist, hel- meeleollu, koh kinnine liina­ vanõbidõ taloh edesi ja näide me „Kuningas­ üheks päevaks“ tult üldeh oll filmi võimaligus mentaarnõ. Ja tuuperäst ma get võttõperioodi olõ-õs võt- inemine tulõ uma kookonist ussõ’ omma’ meele kõõ valla- ja „Potisetod tulevad jälle“ tegeminõ. Tuu tähendäs nii ütle pall´osilõ detailidõlõ pall´o tõgrupp kavva aigu tunda’ saa- vällä. Om valu üteld, õt eesti lõ. Ka’ sugulasõ’ Tsergondõh man. Ma usu, nuidõ kogõmuisi loomingulisi ku praktilisi üles- kipõbalt jah, kuki’ mul lahen- nu’. Pall´o’ olli’ üllätünü’, õt ineminõ om tegeligult kahes- Karavani taloh. Kõnõlõmalda’ peräst tullegi’ Peeter Brambat andidõ süstematisiirmist ja dust viil olõ-õi olõmahki’. Ma filmi­võttõ’ võiva’ ka’ rahuligu’ tunu’: torsinõ ja kinninõ tal- ristiimäst Riinast ja ristiesäst 2010. aastagal mu mano, õt kas lahendamist, nii inemisi koor- riski inäbä. Ku kõik olõs mõist- ja lõbusa’ olla’! Tuu üle mul võeestläne ja murrõlda’ ja Aarest. Mu köüdüs Setomaaga’ ma tulõsi tälle appi Pääśokõsõ diniirmist ku filmirahastamist, ligult kaalut, sis tuud filmi olõ- om hüä miil. nal´alinõ suvõeestläne. om olnu’ sagõhõnõ kõik aig, filmi tegemä. Peeter -Bram nii filmi perrätuumisõ kõrral- si-i vasest sündünügi’. kas kuuh filmiga’ vai ilma. Mul bat oll tennü’ produtsendinä damist ku filmi kinno tuumist. Mäntse’ olli’ kõgõ rassõba’ Kõnõlõ’ mõni kaadritago- om topõlthüämiil, ku saa tuud innekõkkõ dokumentaalfilme, Produtsent tuu inemisõ’ kok- Olõt produtsiirnü’ mitmit ao’ filmiga’ ja kuvvamuudu nõ lugu, mia filmitegijidõga’ hingele tähtsät kotust kukki- a õgas edimält olõ-õs ka’ peris ko ja pruum löüdä’ näile kõgõ filme. Kas ja minkõ poolõst filmimiiskund tuust üle sai? Setomaal juhtu. muudu läbi uma tüü jäädvüs- selge, kas tegemist om dokiga’, parebit tüütingimuisi uma om film Johannes Pääśo- Ma usu, üts rassõbit aigu No kõgõ suurõp päähalu oll tä’, kõõlõ ilmalõ edesi anda’. 4 Märts 2019 Nr 3 (352) Paastust, jumalanulgast ni kivvotidõst

NASSARI ELVI ni süüdävä ao pada erälde, nii- kapi’, kiboda’ vai kivoda’. Sõna sama ka luits. kibot (kreeka keeleh kibotōs) Parhillatsõl aol om paastmi- om tulnu seto kiilde vinne kee- nõ ja pallõminõ jäänü’ nuuri lest ja tähendäs kreeka ­keeleh Kannahtamisõ ni keskiäliste man vähämbäst, kasti (kapikõist, laegast). Kivo- ja pallõmisõ aig kõnõlõmalda tuust, õt latsigi tah sai hoita’ joba inämbä inämb opata-i pallõma – kost pühäsit ku muido. Pühäpilte Suurõba’ paastu’ aastah olli’ sis tuu mõistminõgi piasi tulõ- sai telli’ Petserist, Irboskast ni vanast talsipaast, lihavõõtõ ma. Mälehtä umast iäst, ku Pihkvast. (suur) paast, piitre- ni maaŕa- pääle süüki kästi latsõl min- Vanal aol oll´ nii, õt naisil ni paast. Käeh om jal’ suurõ paas- nä’ pühäse mano, hiitä’ risti- mehil olli’ perreh sinnä’ säedü’ tu aig, koh puhastõdas pal- märk ette, kumarda’ ni üldä’: uma’ puusli’ (apostli’, pühä- vuistõga hinge ni liha- ja pii- „Jumalalõ teno, kõtt sai täüs.“ gu’), olli’ esä-imä jaost, puja mäsöögi (süüdävä) ar’hiitmi- Paastu aigu tull´ ka mängi’ ni miniä jaost – õgaüts kumard sõga kihhä. hilläkõistõ, suurt hellü teteh umma avitajja ja kaitsjat, oll´ Kiä jovva-s (vai saa-s) ter- vai hõkõrdõllõh sai imä käest tuu sis pühä Iisak, pühä Iilja, veht paastu pitä’, paastõ edi- kõvastõ tõrõlda’. Latsõ’ opõ’ pühä Anne, pühä Maaŕa essu- mätsel, keskmätsel ja perä- vanõmbidõ ni vanavanõmbidõ latsõkõsõga vai mõni muu. mätsel nädälil. Kõik aig kõrval pallõma, kerkoh sais- Mõni lask´ uma perre õga ine- mõtõldas Essukõsõ kannatu- ma-istma-astma. Ni tuugi asi, misõ jaost mito puuslit üte silõ, oldas kurva’ ni vagusa’, mis parhillatsõl aol näüs veiga ikoona pääle kirota’ (maali’). käüdäs sagõhõhe kerkoh. Suu- uskmalda, oll´ paastupidämi- Olõ ütte säänest eestiaigsõt rõh paastuh pallõldi kõvas- sõ säädüs joba päält 3-aastat- pleki pääle maalit pühäpilti tõ, kumardõdi jalga, olti tun- si latsi siäh. Ku lats suta-s ja nännü Petsere lähkoh küläh – nõ pühäse iih põlvildõ. Paas- hüä sõna avida-s, sis hirmtõdi: pääl olli’ esä, imä, puja ni tütre tu perämätsel nädälil käüti ku keelet süüki süüt, sis papp kaitsõpuusli’, all nulgah kiräh jummalarmul ni vedatamah anna-i kukumamma (armu- ka tuntu ikoonakirotaja-hu- (pihil). Inne tuud hummogu lauda) vai tulõ ni lõikas keele doosnika nimi. Õga hudoosnik süvvä-s jüväkeistki, nätäl inne suust, pand vil perse pääle pai- tohiki-s ikoonasit kirota’, pidi jo paastõti kõvastõ. Vedatõdi gast kah. Latsõkõsõ’ õks veiga õks usklik ineminõ olõma, sel- summah, kinkõl olli’ määndse’ oodi’ lihavõõdõt, kunas nakas le õt tegemisõ man tull´ vahe- salapatu’, tuu vil erälde kah. jo lihha ja piimä saama. pääl palvit lukõ’. Ku vanainemisõ’ kerkohe­ Kibotah oll´ mitmõ ao pühä- jovva-s minnä’, sis paastu­ Tarõ jumalanulk pilte, vahtsõmbit ja veiga van- keskmätsel nädälil (ristinätäl) no, a sinnä’ panti ­vahtsõmbal ni perämätsel nädälil (trastno-­ Õgah seto taloh oll´ vanast ja aol kogoni usuteemalitsi post- nätäl) palssi’ kotoh. Nä olli’ om nokki inämbüisih tarrih kaartõ, säeti mano lillikõi- kõik keriguaig pühäse iih, koh pühäsenulk ikoonaga – tarõ si. Inämbähe oll´ Krõstusõ pilt palli kündlekene vai puuvõis- kõkõ puhtamp ja pühämp nulk. hüä käe puul, pühä Maaŕa kura Simaski talo pühäsenulk kivodaga. ERMi pilt mõ (pühitset õli) lambikõnõ, Kukki tiidä’ om setodõ vanast käe puul, kuna naistõrahva’ põlvildõ maah, loiõ’ salmõ ni umast usust ni Pekost, oll´ omma’ kerkohki kura käe puul. kirotõt ja läükvä tinapaprõga kumardi’. tuu minevä aastasaa edimät- Ütevoori üts seto naane oll´ ilostõt kivottõ. Mõistja pere- Trastnonädälil oll´ keelet sel neläl aastakümnel ­arvada’ tulnu Korskihe mehele, koh miis tekk´ kivoda eis’ (om nätä’ kirvõga tüü’ (ehtäminõ, rago- alalõ õnnõ mõnõh paigah: eleti vil sautarõh. Oll´ timä sis kirvõga raot laudu), a arva- minõ), käsikivil jauhaminõ, tiidä’ om, õt Mokornulgah olli’ pandnu pühä Maaŕa üles kibo­ da’ sai nuid ka maastõra mant kangakudaminõ. Pääle süüdä- pekopalvusõ’ au seeh. Aigupi- da pääle. Näkk´ timä sis kõr- osta’ vai mõnõlt puutsäpendä- vä ao söögest vallalõütlemisõ te olli’ seto’ jo uma’ pallõmi- ra unõh, õt pühä Maaŕa tull´ jält telli’. oll´ tõisigi paastuao säädüisi: sõ’ Petsere kloostri mõol vinne küüsümä, õt mille sa minno Seto mehe’ panõ-s vanal mõsta-s seebiga pääd, juvva-s usu (õigõusu) perrä säädnü’, sau sisse panni’. Naane herä- aol veiga rõhku ­müüblitüke, tsukriga tsäiu, kõnõlõmalda kogoni halvast panti tuud van- si hummogu üles, huhaś vii- tarõkraami ja muu puutüü kau- poisal viina vai ollõ juumisõst. na usku (paganausku). Üts Lju- ga ikoonakõsõ puhtas, kuivat´ nistamisõlõ. 1913 ­Setomaal Abielorahvas tohi-s sukugi­ ta külä vanapaaba selet 1940 ar’, pand´ kibotahe taadõpoolõ. käünü Väisäneni Armas Otto sängüh patuasja aia’. Süüdi rahvajuttõ korjajalõ: Mokolu- Unõh inämb Maaŕa tulõ-s. pand´ tähele, õt siski oll´ kol’ kasinalt, keelet süüki (koore- kah peeti inne pekunapäivä, tuu Pühäsekapih hoiõti ­pääle asja, minkõ’ olli’ ilosahe ar’ nat) tohi-s söögilavvah mani- [Peko] om vannusittu puusli. pühäste vil kerigukündlit, keri- kirotõt: kivot, pridanakirst ni dagi, süümisõst kõnõlõ­malda. Pühäse’ olli’ pühäsenulgah guleibä, ristivett, pominaanjat, välimätse aknõ päälmätse’ ja Mõni veiga jumalaine­ mi­ nõ­ üles säet mitund muudu: nul- lihavõõtõmunna; all kivoda külelavva’. Rahvauurja (etno- seie perämätse ­paastunädäli gah oll´ kolmõnulgalinõ saina- suhvlikõsõh rahha, sõrmussit, graahv) Ränga Gustavilõ jäie’ õnnõ mõnõ voori, suurõst laudikõnõ, kohe pääle panti vil helmekeisi ja muud hinnalist Feodorovi Ivani talo kibot Tsäältsüväst. ERMI pilt kah setodõ ilosa’ kivoda’ silmä.­ nelä­pääväst kooni puulpühäni ka pühäserätt ja ette puuvõis- kraami; kapi taadõ käkti olu- Kirot´ näide kotsilõ nii: Väike- süü-s sukugi. Veiga tõõmeeli mõ lambikõnõ; vanõmbal aol litsi-ammõtlikkõ paprit. ne lahtine kapp „jumalanurgas“­ paastjil oll´ ­kogoni paastupada olli’ olõmah suurõ’ pühäse­ Kivoda pääle säeti pühi /.../ on olnud rahva kunstili- aigu kõkõ ilosamp pühäserätt, se tähelepanu objektiks, mida palotõdi suuril pühil, kerigu- setud on pidanud vääriliseks aigu ni puulpühil kündlit vai ehtida lõike- või põletuskirja- Lehte tegevä’: õlilambikõist (lampaadakõist). dega ja mis oma arhailisusega Ku tõbinõ ineminõ kuulma pakuvad suurt huvi rahvakunsti Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] nakaś, nõstõti timä kivoda ala, uurijaile. Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Kittusõ Kelly, tel 522 0661, õt pühhi puuslidõ all õndsahe Kivotit om kerkih, tsässoni- e-post: [email protected] ar’ koolta’ saasi’. tõh, veiga harvakuistõ arvada’ Keeletoimõtaja Palmi Silvi vil ka mõnõh kotoh pühäsenul- Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ Kivvotidõ gah vai määntseh aidanulgah Külesäädmine Lööpri Priit vällänägemisõst alalõ. Mõni vaest pia-s nuid Välläandja: Setomaa Liit asju moodulitsõst – oll´ aigu, Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, Kivoda’ olli’ inämbüiste kuusõ-­ ku vanna hinnata-s – ni vei Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, lavvost, iispuult laemba’, ar’ tarõst vällä. Rahvas peläs Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. takast kitsamba’, iih raami Kibot. ERMi pilt kah – tiidä’ oll´, õt kommu- Trükjä: Printall AS seeh kats pööräkõisi vai haagi- nistõ võimu aigu kaeta-s usu Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm kõisiga kinni pantavat klaasist sõ olla’ hüä korgu, 57–73 cm, kruutõ, riste, püüri; oll´ tsirk- ja usklikõ pääle sukugi höste. ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. ussõkõist hingi pääl. Vahel oll´ ilokelbäga kogoni 83 cm, iist liga tõmmat tsõõrõ, kogoni Nii om Lädinä küläst muuse­ kapi lae vai edeliistu pääle lõi- oll´ laemb (pia 60–65), takast peen´okõsõlt vällä tahvitsõt umilõ kirotõt, õt ütel pereesäl KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] gat määnegi aastaarv vai mito. liki 30 cm, sügävüs inämbüiste ilosambakõisi. tull´ pühäsekapp tarõst mine- vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. Kintüsest oll´ üleväh sepätüü- 20–25 cm. Pühäsekapi kõkõ ülemätseh mä viiä’, ku puja’ komnoortõst SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata: [email protected] nä painutõt tsänk vai oherdõt­ Pühä’ kapikõsõ’ olli’ vei- otsah oll´ mõnõl vil ka till´o lätsi’. Parhillatsõl aol om ilo- Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. kats mulku, minkist pakla- ga ilosahe kaunistõt: sisse tsakilinõ „kelbäkene“, minkõ sit pühäsekappõ hoiul Tartoh Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] nõ kabõl läbi aeti. Kapp võid- oll´ lõigat vai palotõt tsakkõ, otsah puinõ rist. Oll´ ka lilliga Eesti Rahva Muuseumih. Märts 2019 Nr 3 (352) Setomaa vallas toimus Allkirjastati koostööprojektid

õppimisoskuste koolitus 13. märtsil allkirjastasid Ees- on edendada Peipsi järve piir- ti-poolsed partnerid ESTRUS konna säästvat sotsiaalmajan­ (Estonia-Russia CBC Program- duslikku ja keskkonnaalast 15. jaanuarist kuni me 2014–2020) suuremahuli- arengut ja koostööd. 26. veebruarini toimunud sed projektid Common Peipsi 2 SME Access projekt on koha- koolitus on osa projektist ja SME Access, mille juhtpart- liku väikeettevõtluse eden- „Õppimine on eluviis“. neriks on Setomaa vald. damiseks ning teede infra­ Common Peipsi 2 Eesti- struktuuri parandamiseks. poolse­teks partneriteks on SME Access raames kaetakse KELLY KITTUS Alutaguse vald, Räpina vald, mustkattega Värska ja ­Saatse Luunja vald, Mustvee vald ja vaheline teelõik Saatse piiri- Tartu linn, SME Access Eesti punktini, rekonstrueeritakse Koolituse läbiviimist toetab partneriteks Maanteeamet ja Krupa-Kulje tee, rajatakse Pet- Euroopa Sotsiaalfond ja see Setomaa vald. seri turuplats ning soetatakse oli osalejatele tasuta. ­Koolitus Common Peipsi 2 eesmärk Värska turuplatsi müügiletid. oli mõeldud inimestele, kes pole ammu kusagil õppinud, tahaksid õppimist jätkata, aga ei oska kuskilt alustada. Samu- ti neile, kes sooviksid osata­ aidata oma lapsi või lapselapsi­ kooli­töödes või soovivad enda- le meelepärasemat tööd leida. Seitsmel koolituskorral õpiti, kuidas arendada mälu, tõhusalt õppida ning ületada Koolitusprogrammi kuulus ka sõirategu. Foto: Kelly Kittus õppimisel ette tulevaid takis- tusi. Räägiti ajutöö funktsioo- des tuleb naeratus näole ja soe gitud sellest, et inimeste sees tasapisi selle koolituse käigus nidest, eduka esinemise põhi- tunne südamesse, mis on tin- on nii suur ressurss, mida nad kasutama õpivad. tõdedest ning õpiti eesmärki- de saavutamist planeerima. Mina osalesin koolitusel Vastavad koolitusel oskan näha teises inimeses Kuidas erineb täiskasva­ vaatlejana ning võin öelda, et osalenud seda, mida varem ei osanud. nuna õppimine ­lapsena see on olnud erakordne koge- Kelle juurde mis teed pidi õppimisest? On see ras-­ Lepingu allkirjastamine. Foto: Estonia-Russia CBC Programme mus, mis on täis väikesi õppe- Mida Sa tunned, et oled jõuad. kem? tunde, mille üle veel tükk aega siit õppinud? Ilme: Sõira hakkan tege- Eha: Kui pikem vahe on hiljem mõtiskleda. Kujuta- Svetlana: Et tuleb usku- ma, inimesi hakkan rohkem kooli lõpust, on kindlasti ge ette, et ühte ruumi tulevad da endasse, et saad hakkama, kuulama ja vähem vahele raskem. kokku erineva tausta ja vanu- ei tasu karta oma kaasõppi- segama. Ilme: Ei ole raskem, see on Miljööväärtuslike sega inimesed, keda ühen- jaid, alati on kelleltki midagi nagu ülekordamine, sest me dab vaid see, et nad tahaksid õppida. Miks on täiskasvanuil oleme elus ikka kogenud pal- alade toetused õppida õppima. Nad erinevad Irma: Järjepidevust. Seda, vaja õppida? ju asju. oma vaadetelt ja põhimõte- kuidas õppida, kust infot lei- Svetlana: Sest see nooren- Setomaa Vallavalitsus toetab jooksul. Vastav blankett on lei- telt, oskustelt, töökogemuselt, da, kontakte sain. Tühjade dab ajurakke. Kas tulevikus lähed miljööväärtuslike alade säili­ tav valla kodulehelt. haridustasemelt ja eesmärki- kätega koju ei lähe. Irma: Kui ei ole rahul oma koolitusele? ta­mist, taastamist ja arenda­ Toetust on õigus saada isi- delt. Äärmiselt põnev on vaa- Eha: Õppisin, kuidas elus eluga, tunned, et tahaks veel Svetlana: Jah, ma arvan mist teemaplaneeringuga kul, kes on „Setomaa kultuuri- data, milliseks kujuneb nende paremini toime tulla ja aega midagi, ja oled valmis seda küll. „Setomaa kultuuripärand“ pärandi“ teemaplaneeringuga ühine ruum ja suhted. planeerida. vastu võtma, miks mitte Eha: Sain julgust juurde. kehtestatud aladel. kehtestatud miljööväärtusliku Eelviimasel koolituspäeval Ilme: Teisi õppisin tund- õppida. Täiskasvanul on välja Toetuse saamiseks tuleb esi- ala või selle osa omanik, õigus- oli kõigil osalejatel tähtis üles- ma, sõirategemise sain sel- kujunenud omad harjumused Kellel sa soovitaksid tada taotlus ­vallavalitsusele pärane valdaja või omab vasta- anne ise midagi teistele õpeta- geks. Mõtlemist natuke ja ja rutiinid, aga kui tal on aega sellelaadsetel koolitustel käesoleva aasta aprillikuu vaid volitusi. da. Igaüks neist viis läbi lühi- teisi kuulama. ja tahtmist, õpi või terve elu. osaleda? koolituse mõnel teemal, mis Eha: Aga kes ei peaks Irma: Sobib kõigile, kel- just talle südamelähedane on. Kuidas omandatut iga- õppima? Nii kaua kui elad, lel vähegi huvi on. Võiks väl- See oli meeleolukas päev, kus päevaelus rakendama nii kaua ikka õpid. Mõnus on ja kutsuda pikaajalisemad me õppisime torti kaunista- hakkad? selline koolitus. töötud. ma, kokteile ja sõira valmista- Irma: Plaanisin minna Ilme: Täiendama peab Ilme: Kõigile. Saab kodust ma, sõbrapaela punuma, pal- õppima, aga näis, kas perega ennast, elu ikka areneb kogu välja ja suhelda. Suhtlemine mikuid kuduma, näohooldust saan kokkuleppele. aeg. Lastelastegagi on mõnus on kõige alus. tegema ja palju muud. Nii pal- Svetlana: Inimestega sõna võtta, kui midagi uut ju uusi oskusi ühe päevaga! suhtlemisel olen avatum, tead. Küsis Kelly Kittus. Sellele päevale tagasi mõel-

Koolitaja: see teeb rõõmu, et inimesed saavad julgust juurde Värska kooli lõpetanud, endised ja praegused töötajad! Koolitust viis läbi laia kasvanud õppijat toetavale Mis üllatas? relt ja ma loodan, et koostöös Olete oodatud tähistama kooli 125. aastapäeva! kogemustepagasiga koolitusele. Seal vaadatakse Ma ei saa öelda, et mind erinevate osapooltega saab andragoog Riina Kütt, üheskoos otsa ka negatiivse- üllatas, pigem ikka rõõmustas Setomaast ehk vald, kus täis- kes on koolituskeskuse tele kogemustele ja leitakse see, kui tohutult mitmekülg- kasvanud kõige enam õpivad. KOOLI KOKKUTULEK ühiselt lahendus, kuidas neist sete oskuste ja annetega on Teen selleks palju tööd Võru Tungal asutaja. lahti saada. Koos on kergem inimesed ja et paljudel juhtu- maakonna täiskasvanuhari- toimub laupäeval, 15. juunil karta ja palju lõbusam õppida. del on inimesed endaga nii ära duse osapooltega, et info ja Riina, mis on elukestva harjunud, et nad ei oska arva- idee täiskasvanud inimesest Kell 17 registreerimine (koolimajas). Kell 18 kontsert-aktus (kultuurikeskuses). õppe võtmepädevused? Mis sulle selle koolituse tagi, kui palju rõõmu võivad kui õppivast inimesest veelgi Kell 19.30 bankett kutsetega külalistele (kooli sööklas). Need on üle Euroopa ­Liidu juures enim rõõmu pakkus? nad oma tegevusega teistele paremini leviks. Kella 20–03 tantsuõhtu koos ansamblitega Nukker Kukeke kokku lepitud teadmised, Rõõmu pakkus see, et ini- pakkuda. ja Sinu Naine. Lisaks üllatusesinejad (kooli võimlas). oskused ja hoiakud, mille ole- mesed õppisid iseenda tuge- Mis on täiskasvanuhari­­ masolul on inimene valmis vusi paremini tundma ning Oled ka ise Setomaale kodu duse maastikul põnevat Osalustasu 15 €. elukestvalt õppima ning saab said juurde julgust võtta ette soetanud. Kas plaanid seto­ toimumas? Maksmine ülekandega: Setomaa Vallavalitsus, hakkama kõigi muutuste ja uusi ja tundmatuid asju. maalastele ka tulevikus koo­ Oktoobris on tulemas täis- Swedbank, EE582200001120245359, väljakutsetega, mida ta elu litusi pakkuda? kasvanud õppija nädal ja edas- selgituseks: kokkutulek, osaleja nimi, lõpetamise aasta jooksul kohtab. Mida sellest õppisid? Jah, ma elan ja töötan põhi- pidi hakkab olema veebruar Maksmine sularahas: 15. juunil koolimajas. Õppisin tundma ka iseen- kohaga Setomaal. Ja kindlas- täiskasvanud õppija kuu ning Kui inimesel on õpitakis­ nast ja lihvisin oma koolita- ti korraldan ma ka edaspidi siis saab olema täiskasvanu Tule veeda aega armsate kooli- ja klassikaaslastega, tus, näiteks negatiivne kooli­ misoskusi. Nii nagu igas vald- oma vallas koolitusi. See ongi õppimine erilise tähelepanu meenuta kooliaega, naudi head muusikat, etteasteid kogemus, kuidas sellest oma konnas saab paremaks ainult üks mu maale kolimise mõte, all. Üle Eesti igas omavalitsu- ja loo uusi ning asendamatuid mälestusi! jõududega üle saada? läbi tegemise ja mõtestami- et tuua veelgi rohkem huvi- ses räägitakse palju täiskasva- Kohtumiseni! Oma jõududega ­võibki sel- se, nii on ka koolitamisega. tavaid võimalusi inimestele nute õppimisest ja valitakse lest olla raske üle ­saada ja Iga koolitus on koolitaja jaoks lähemale. aasta õppija. Värska Gümnaasiumi koolipere parem on minna mõnele täis- õppimisvõimalus. Mulle meeldib mõelda suu- Küsis Kelly Kittus. 6 Märts 2019 Nr 3 (352)

Algas taotluste vastu- võtt Venemaa viisade Setomaa Vallavolikogu kompensatsiooniks istung 21.02.2019 Värskas Alanud on taotluste vastuvõtt Bolselutski ja Kuzemkino val- ■ Kiideti heaks Võru maakonna arengu­ ■ Lõpetati Hilläkeste järve ja selle lähi- pool Setomaa valda õppivate õpilaste Venemaa viisade kompensat- da või Slantsõ rajooni Zagrive strateegia 2035+ lisa 3 „Tegevuskavad ala detailplaneeringu koostamine. transpordikulusid hüvitatakse siooniks inimestele, kes soovi­ valda. ja seirenäitajad“. ■ Anti luba Mixtar OÜ-le Miikse külas vajaduspõhiselt sotsiaalhoole- vad külastada sel aastal Pet- Taotlusi saab esitada Võru- ■ Kinnitati Setomaa Vallavalitsuse Piiriveere, Kooseri, Mäe ja Toomõ- kandelise abi andmise korra alusel. seri, Kingissepa või Slantsõ maa Arenduskeskusesse ja hallatavate koolieelsete lasteasutuste lumbi kinnistute omandamiseks. ■ Kehtestati projekti „Puuetega rajoonis elavaid sugulasi või Ida-Virumaa Omavalitsuste ühtseks teeninduspiirkonnaks ■ Otsustati lugeda tuvastatuks Setomaa inimeste eluaseme füüsiline nende matmispaiku. Liitu. Kultuurivahetuse viisa- Setomaa valla haldusterritoorium. vallas Määsovitsa külas asuva elamu kohandamine“ toetuse andmise tin- „Pean oluliseks, et inimesed­ dega tegeleb Võrumaa Aren- ■ Lõpetati Meremäe Vallavolikogu peremehetus ja võtta ehitis arvele gimused ja kord; toetuse eesmärk on saaksid külastada oma sugu- duskeskuse viisakoordinaator. 26. juuni 2013 otsusega nr 25 Setomaa valla omandina. kohandada puudest tuleneva eri- lasi ja esivanemate-sugulas- Taotlusi viisalõivu kompen- algatatud Setomaa ettevõtluskesk- ■ Kehtestati Setomaa valla heakorra- vajadusega inimese eluruumid te kalme teisel pool piiri,“ satsiooni saajate nimekirja konna strateegia koostamise, Seto- eeskiri. vastavalt tema puudest tulenevatele ütles riigihalduse minister kandmiseks saab esitada kuni maa ettevõtlus­keskkonna teema- ■ Tunnistati kehtetuks Meremäe vajadustele ning tagada seeläbi Janek Mäggi. „See aitab hoi- 31. oktoobrini 2019, taotlusi planeeringu ning keskkonnamõju Vallavolikogu 13.06.2014 määrus nr puudega inimestele paremad elamis-, da üle põlvkondade püsinud tasutud viisalõivu kompensee- strateegilise hindamise, Meremäe 10 „Õpilaste transpordi korraldami- õppimis- ja töötamistingimused, sidemeid.“ rimiseks kuni 30. novembrini valla üldplaneeringu ja keskkonna- se ja sõidukulude hüvitamise kord“ ja mille tulemusel paraneb isiku ise- Kompensatsiooni saamiseks 2019. mõju strateegilise hindamise Mikitamäe Vallavolikogu 28.04.2011 seisev toimetulek ja väheneb võivad taotlusi esitada Eesti Sel aastal kompenseeritak- koostamine; menetlus jäi seisma määrus nr 19 „Õpilastranspordi hoolduskoormus. kodanikud, kelle rahvastiku- se dokumentide alusel viisad, kooskõlastamise etapis; Setomaa vald korraldamise ja transpordikulude ■ Otsustati anda Setomaa valla au- registrijärgne elukoht on Ees- mille kehtivusaeg jäi 2018. kavatseb planeeringu ja hindamise hüvitamise kord“; Setomaa vald on kodaniku tiitel Anna Kuremägile. tis ja kes soovivad külastada aasta novembrisse ja detsemb- materjale kasutada sisendina Setomaa korraldanud Setomaa valla koolides Anna Kuremägi on andnud seto keele Venemaa piirilähedastel aladel risse, ning viisad, mille kehti- valla üldplaneeringu koostamisel. õppivate õpilaste transpordi (nii ja käsitöömeistrina, sõnolisena, elavat abikaasat, sugulasi või vusaeg langeb osaliselt või ter- ■ Lõpetati Obinitsa järve ja selle lähiala koolibussiga kui ka ühistranspordiga) Leiko ja Kuldatsäugu leelonaisena nende matmispaiku. vikuna 2019. aastasse. Maksi- kinnistute detailplaneeringu ja kesk- kooli ja kodu vahel ning hüvitab hindamatu panuse seto käsitöö Piirilähedasteks aladeks maalselt hüvitatakse sel aastal konnamõju strateegilise hindamise seotud kulud Setomaa valla eelarvest; säilimisele ja noorematele põlv- loetakse Petseri rajooni Pet- 70 eurot taotleja kohta. koostamine. Setomaa vallas elavate, kuid väljas- kondadele edasiandmisele. seri linna ning Krupa, Laura ja Viisade kompensatsiooniks Uue-Irboska valda, Kingissepa eraldas riik selleks aastaks rajooni Ivangorodi linna ning 61 290 eurot.

Lisainfo ■ Viisade kompenseerimise kohta saab täpsemalt lugeda rahandusministeeriumi kodulehelt aadressil 19. Lüübnitsa sibula- https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja- poliitika/siseriiklikud-toetused#t9 . ■ Kontaktisikud Võrumaa Arenduskeskuses: Kaire Trumm (e-post: [email protected]; telefon 5341 0766) ja kalalaada üldtingimused ja viisakoordinaator Andy Karjus (e-post: [email protected]; telefon 511 0611). ■ Kontaktisik Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidus: Hiie Keskla 1.3.3 Setomaa õpilasfirmadele on kauple- küsimuste või juhistega ankeedis esita- (e-post: [email protected]; telefon 511 2659). Laat toimub 24. ja 25. augustil 2019 miskoht tasuta. tud e-posti aadressile. Setomaa vallas Lüübnitsa külas. 1.4 24. või 25. augustil kohapeal ■ Pärast registreeringu kinnitamist edas- ostetud müügikoha hind tatakse kaupleja e-posti aadressile arve, ■ Korraldajate kontaktid kauplemisega korrutatakse kahega. mis tuleb tasuda arvel toodud kuupäe- seotud küsimustes on: e-post: 1.5 Lüübnitsa sibula- ja kalalaada peakor- vaks Setomaa Vallavalitsuse arveldus- Hajaasustuse programm [email protected] tel 5629 3445. raldajal on õigus teha eraldi kokkulep- kontole nr EE511010402018388001 SEB Laadatelefon: +372 5629 3449 pel hinnasoodustust. Pangas. Tasumisel märkida selgitusse Hajaasustuse programmi taot- tada veevärk ja kanalisatsioon, (infotelefon töötab 2. aprillist kuni Lüübnitsa laat ja arve number. lusvoor avati 11. märtsil ning teha korda koduõuest suure- 17. augustini tööpäeviti kella 9–16). Kauplejale ■ Registreering jõustub pärast registreeri- taotluste esitamise tähtaeg on le teele viiv juurdepääsutee ■ Kui kauplemistegevuseks on vajalik ■ Müügikohad mõõdetakse vastavalt mistasu laekumist. 13. mai. või paigaldada autonoomseid elektrienergia tarbimine, siis tuleb registreerimisvormis märgitud ■ Õigeaegselt tasumata arve puhul Taotlus koos kohustuslike elektrisüsteeme. Projektide kauplejal sellest korraldajat laadale mõõtudele (jooksev meeter). tühistatakse registreering. lisadokumentidega tuleb digi- teostumisse panustavad võrd- registreerimisel teavitada läbi Toitlustajate müügikoha moodustab ■ Kauplejal on õigus tasutud registree- taalselt allkirjastatuna esitada selt nii riik, kohalik omavalit- registreerimisvormi. toiduvalmistamise ja klientide teenin- rimistasu saada tagasi, kui ta teavitab Setomaa Vallavalitsuse e-posti sus kui ka taotleja. ■ Elektrivarustuse tagab korraldaja vaid damise (sh laudade, pinkide) ala oma registreeringu tühistamisest hilje- aadressile [email protected], Setomaa valla taotlusvooru kauplejale, kellele see on vajalik põhi- (registreerimisvormil laius x sügavus). malt 13. augustiks. Vastavasisuline paberkandjal taotlused Seto- koordinaator on arendusspet- toodetega kauplemiseks (toidukaubad, ■ Korraldaja jätab endale õiguse eemalda- teavitus tuleb saata e-posti aadressile maa Vallavalitsuse kantseleis- sialist Ülle Herr. Info telefonil muud riknevad kaubad, esitlusseadmed da laadalt tasuta kohal kauplev võõras [email protected]. se või Setomaa valla Meremäe, 5786 9861; ulvi.oper@seto- jne), ja toitlustajatele. kaupleja. Mikitamäe ja Luhamaa teenin- maa.ee. ■ Toitlustajate kohtade arv on piiratud Kauplemiskoha ülesseadmine ja duspunktidesse hiljemalt 13. Programmi tingimustega ning pärast 18. maid teeb laada Elekter mahavõtmine mail 2018 k.a. saab tutvuda RTK kodulehel korraldusmeeskond otsuse toitlustajate ■ Elektrienergia kasutamine on võimalik ■ Müügikohtade ettevalmistamine ja kät- EAS-i hajaasustuse prog- www.rtk.ee/toetused/toetus- valikust laadale (peakorraldaja teatab ainult selleks ettevalmistatud kauple- tenäitamine toimub reedel, 24. augustil rammi kaudu rahastatud toe- te-rakendamine/elukeskkond/ otsusest). miskohtades, eelneva kokkuleppe alusel kella 17–22, laupäeval, 25. augustil ja tuse abil on võimalik välja ehi- hajaasustuse-programm. ■ Kauplejatele ei garanteerita vahendeid ning lisatasu eest: pühapäeval, 26. augustil kella 6–8. kaupade eksponeerimiseks (lauad, variant 1: kuni 1,2 kW – 10 eurot; Hilinejaid laadaplatsile ei lubata. pingid jms). variant 2: kuni 2,2 kW – 15 eurot. ■ Iga kaupleja saab müügiplatsi kohta 2 ■ Laada territooriumil on kuivkäimlad ja ■ Kauplejad, kes vajavad elektrit, peavad tasuta käepaela, toitlustajad kuni 4 käe- kätepesujaamad tasuta kasutamiseks. registreerumisel (läbi registreerimis- paela. Käepaelad väljastatakse laada- Natura metsatoetuse taotlemine ■ Kauplejal on võimalik ööbida oma vormi) esitama kasutatavate elektriliste platsi väravas, müügipilet müügikoha müügiplatsil või telkida parkimisalal seadmete nimekirja koos voolutarbimi- kättenäitamisel. Lisakäepaela eest tuleb 2019. aastal saab Natura metsatoetust või järve ääres. se kogusega (nt elektriline veekeedu- tasuda 4 eurot. taotleda 4.–22. aprillini. kann 1 tk võimsusega 1500 W ■ Kui soovid osaleda õhtusel simmanil, Hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata Kauplemiskoha hinnad laadaalal ja elektriline külmik 1 tk võimsusega tuleb täita registreerimisvormil vastav jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, Müügikohtade hinnad on kehtestatud 300 W ). Korraldaja annab igale lahter. sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal Setomaa Vallavalitsuse 7.02.2019 elektritarbijale oma pistikupesa, millel ■ Korraldaja jätab endale õigu- ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. korraldusega nr 66 alljärgnevalt: on eraldi elektrikaitse. se paigutada kauplejad vastavalt ■ Igal kauplejal peab olema kaasas vähe- kaubagruppidele. 1.2.1 käsitööga kauplejatele – 8 eurot/jm malt 50-meetrine niiskuskindel piken- ■ Korraldaja ei vastuta kaupleja vigastus- 1.2.2 toidukaubaga kauplejatele – dusjuhe (vähemalt 3 x 1,5mm²). Kõik te ega isiklike asjade kadumise või kah- 10 eurot/jm kasutatavad elektriseadmed peavad justumise eest laada toimumiskohas või 1.2.3 istikutega kauplejad – 8 eurot/jm olema terved ja töökorras ning vas- parkimisaladel. 1.2.4 tööstuskaup – 12 eurot/jm tama CEE normidele. ■ Korraldaja ei vastuta kaupleja laada toi- 1.2.5 toitlustamine – 5 eurot/m2 mumiskohta jõudmise eest ning palub 1.2.6 toitlustamine koos alkohoolsete Registreerumine laadale järgida liikluskorraldajate poolt kehtes- jookide müügiga – 6 eurot/m2 ■ Pääs laadale kauplema toimub eelre- tatud liiklemis- ja parkimiskorda. 1.3 Soodustingimustel väljastatavad gistreerimise kaudu. Eelregistreerimine ■ Korraldaja ei võta vastutust kahjude või müügikohad toimub ajavahemikus 2. aprillist mis tahes muude nõuete osas, mis on 1.3.1 Setomaa valla elanikele 3x3 m 17. augustini, toitlustajatel tekkinud kauplejapoolse kokkuleppe Maanteeamet on väljastanud ehitusloa riigitee 18179 müügipind 10 eurot ja iga lisanduv 2. aprillist 18. maini. rikkumise tõttu. Värska sanatooriumi tee km 2,15 –2,25 Väike-Rõsna meeter 5 eurot/jm. ■ Korraldaja vaatab laekunud registreeri- ■ Iga kaupleja on kohustatud oma müü- bussipeatuste ehitamiseks. Väike-Rõsna olemasoleva 1.3.2 Lüübnitsa, Beresje ja Audjassaare mistaotlused läbi nädala jooksul pärast giplatsi korras hoidma kogu müügi- bussiootekoja piirkonda luuakse ooteplatvormiga külaelanikele 3x3 m müügipind nende laekumist. Juhul kui ankeedis tegevuse vältel, laada lõppedes selle bussipeatuse tasku. Ehitustööd toimuvad 2019. aastal. tasuta ja iga lisanduv meeter esineb puudusi ja/või ebatäpsusi, siis koristama ning viima prügi ja jäätmed 5 eurot/jm. saadetakse sellekohane märgukiri koos selleks ettenähtud kohta. Märts 2019 Nr 3 (352) 7

Traktorite, liikur- Maapiirkonna eelis on masinate ja nende haagiste tehno- ülevaatuse graafik personaalne lähenemine 8. aprill 09.00 Sän & Män 10.00 Antsla töökoda + Kollino Kohtusin kolme tubli ei saanud,“ sõnab ta. laste seas väga populaarne. 11.30 Kraavi töökoda noore inimese – Triinu, Kõik kolm on ka ühisel arva- Mida öelda lapsevanema- 12.00 Vaabina töökoda Veiko ja Sergeiga Värska musel, et väikeses kohas toeta- le, kes pole julgenud oma last 9. aprill Gümnaasiumis, huvijuhi takse noori rohkem, pakutakse­ parkuuritrenni panna? 09.00 Osula Oss töökoda enam isiklikku tuge ja suuna- „Kui laps soovib, on kõi- 10.00 Sulbi töökoda Triinu kabinetis, et rääki- mist. Kui keegi ka jääb kõrvale, ge ohutum seda praktiseerida 11.30 Linnamäe da noorte inimeste elust siis uuritakse, miks see nii on, saalis pehmete mattide peal. 11. aprill Setomaal. Mis neid siin ja ikkagi kaasatakse ka neid, Palju ohtlikum on see, kui 09.00 Kurenurme hoiab ja millisena nad sest noori üleüldiselt on vähe. vanemad ei luba ja laps läheb 11.00 Kuldre Vallavalitsuse parkla oma kodukanti näevad? Linnas, kus noori on rohkem, seda omapäi kuhugi mujale 12. aprill ei jõua keegi kõigile sellist tegema,“ ütleb Sergei. 09.00 Otsa töökoda isiklikku tähelepanu pakkuda, „Me räägime ära, kuidas 10.30 Lasva töökoda KELLY KITTUS mistõttu saavad tegevustest neid asju ohutult teha, ja see- 11.30 Kääpa töökoda osa vaid need, kes nagunii on läbi saame õnnetuste ris- 15. aprill aktiivsed. Personaalne lähene­ ki vähendada,“ jätkab Veiko. 09.00 Mõniste töökoda Triinu töötab Värska Ava- mine siin on ka kindlasti põh- „Trennis nad saavad aru, et 10.00 Saru ait-kuivati tud Noortekeskuses ja Värska juseks, miks enamus noo- kõrgelt on isegi mattide peale 12.00 Tursa+Karisöödi Gümnaasiumis huvijuhina, tal ri spordiga tegelevad. Inter­ valus hüpata ja katsetavad siis 16. aprill on väike tütar ning nad elavad vjueeritavad leiavad, et Värs- õues vähem. Mattide peal hüp- 09.00 Haabsaare töökoda Värska külje all. Veiko ja Sergei kas on puudu vaid üks õhtuse pad käe natuke valusaks, väljas 11.00 Tsooru töökoda on Vabadusspordi eestvedajad, ajaveetmise koht noortele. hüppad luu puru,“ lisab ta. 12.30 Sänna keskus + Hurda küla kes veedavad Setomaal umbes Praegu käiakse Räpinas söö- Parkuuritreeningute suu- poole nädalast, ülejäänud poo- mas ning üksteisel külas. reks plussiks on korralik üld- 18. aprill le toimetavad mujal. Oma kooliajal veetsid Ser- füüsiline treening, mis koos 09.00 Uusvada 10.00 Meremäe töökoda Kui nende käest küsida, miks gei ja Veiko aega kooli katus- soojendusega on iga trenni 11.30 Kapera nad pole oma koduks valinud tel, sest alguses neid võimlas- lahutamatuks osaks. Vabadus- pealinna või mõnda välisrii- se harjutama ei lastud, kardeti, sportlased kinnitavad, et ka 22. aprill ki, vastavad nad, et on käinud et poisid murravad oma kaela. täiskasvanuna võib treeningu­ 09.00 Härma + Hilana küla ja näinud ning ikka koju iha- Triinu see-eest meenutab, et tega alustada. „Kui trenni ei 10.20 Obinitsa töökoda + Lepä nud. Triinu: „Üks põhjus, miks enne noortekeskuse avamist tee, jääb keha kinni ja pole 11.20 Vana-Vahtseliina töökoda me oleme siin, on see, et me Jaan Roose, Veiko Jänes, Triinu Kotov ja Sergei Vertepov. veedeti aega sõbrannade pool enam nii liikuv ning siis teki- 23. aprill leidsime siin oma asja, mida Foto: Värska ANK kogu ja mõeldi ise playbacke ja teisi vadki vigastused. Iga päev lii- 09.00 Vastseliina teejaoskond me päriselt tahtsime teha ja selliseid tegevusi välja. Noorte gutamine ja venitamine annab 09.40 Nopri farm see tegevus oli ikkagi pigem suvesid Piusal veetnud ning oma projekt ning juba varsti sõnul on Triinu Arund olnud väga palju,“ ütleb Veiko. 11,20 Misso töökoda + Kitse farm toetatud.“ tahtsid seda traditsiooniks saidki nad võimlasse pea 5000 neile tugevaks talaks, kes neid Õigupoolest nad ootavad 12.30 Ruusmäe töökoda Ka Vabadusspordil on siin teha, et ööbivad ja teevad seal euro eest varustust soetada. alati toetab. Huvijuht ­Triinu väga vanemaid koolinoori ja 25. aprill kiiged, varustus ja ruum ole- saltosid. Triinu kinnitab, et noorte­ usub, et noorte südamega täiskasvanuid oma trennides- 09.00 Vastseliina töökoda mas. Veiko ütleb, et kiiged saab MTÜ Vabadussport edulugu­ keskus on tõesti lahe koht, setomaalasteks kasvamise alu- se, sest praegu on huvi põhi- 11.00 Luhamaa kaupluse parkla kasvõi koduaeda püsti panna on ehtsaks näiteks, et täiskas- mis noortele väga meeldib. seks ongi varajane kaasamine, liselt nooremal kooliastmel. 12.00 Illi talufarm ning looduses rattaga sõita. vanute toetus ja nõustami- Sergei jällegi kiidab Värska et nad juba lasteaaiaeas saak- Liikumine ja oma keharasku- 26. aprill Veiko on siia oma firma Puhas ne aitab noortel ennast leida. Gümnaasiumi, kuna neile on sid proovida erinevaid asju. sega treeningud annavad täis- 09.00 Tsooru töökoda Jänes loonud ning tänu selle- Sõprade tiimina juba 12 aas- võimla kasutamiseks suhte- kasvanuile väga palju ener- 10.30 Kõrgepalu töökoda le saab Setomaal Värska sana- tat tagasi alguse saanud Vaba- liselt vabad käed antud, neil Noortele eeskujuks giat juurde, seevastu oskama- 12.30 Varstu töökoda tooriumi juures igaüks oma dussport registreerus MTÜ- on lubatud oma varustust sis- tu treening jõusaalis võib viia 29. aprill auto looduslikul moel puhtaks. na seitse aastat tagasi. Poisid se tuua ja nad kasutavad oma Noortekeskuse juhataja Triinu rebestusteni. 09.00 Järvere bussipeatus räägivad, et tollane huvijuht õpilastega seda ka kasutus­ Arund on Vabadusspordi pois- Tulevikule mõeldes looda- 10.00 Nursi masinaühistu Oma kodus kõige parem pani neile selle mõtte pähe, et välisel ajal. Veiko tõdeb, et te kohta öelnud, et nad olid vad intervjueeritavad, et küm- 12.00 Pärlijõe kauplus nad oma asja suuremalt aja- Värskas on väga palju võima- omal ajal huligaanid, kes nüüd ne aasta pärast on koolimaja ja 30. aprill Küsimuse peale, mis on nende ma hakkaksid. Huvijuht pak- lusi, mida teistes kohtades ei on tunnustatud ja õpetavad võimla korda tehtud. Noortel 09.00 Antsla teejaoskond lemmikkoht siin, jäävad nad kus, et MTÜ kaudu saaksid nad ole. „Noored sellest ise väga noortele sama asja, mida omal on ka oma unistus: nad soo- 09.30 Kagumerk esmalt mõttesse. Veiko hindab parema varustuse ja paremad aru ei saa. Meie ajal polnud nii ajal tegid. Triinu Kotov tunnis- vivad rajada noortelaagribaa- 10.00 Antsla töökoda väga vaikust, Triinule meeldib tingimused. Mõeldud-tehtud, palju võimalusi. Eks nii ongi, tab, et praegu on Vabadusspor- si, kus oleks kõik nõudmiste- 11.30 Uue-Antsla töökoda olla nii kodus kui tööl ja Ser- pärast MTÜ registreerimist et noorena ei saa aru ja hiljem di noormehed kohalikud iido- le vastav olemas, et Setomaal 12.30 Urvaste kooli parkla gei toob välja, et nad on palju esitati juba järgmisel päeval kahetsed, et sellest varem aru lid ning saltode tegemine on suviseid laagreid korraldada. 3. mai 09.00 Navi töökoda 09.30 Raiste töökoda 10.00 Parksepa + Võru Betoon 10.30 Väimela töökoda Ohvriabitöötaja juurest ei saadeta kedagi minema 11.30 Tsolgo töökoda 6. mai MARI TIKERPUU kannatajad – on siis tegemist ja varasem ohvriks langemise 116 006 numbrilt saab ohver Lõuna-Eesti 09.00 Haanja töökoda Sotsiaalkindlustusameti füüsilise, majandusliku, vaim- lugu. abi ka hirmude maandamiseks, 10.30 Ruusmäe töökoda kriisiabiteenuse juht se või seksuaalse vägivallaga Kuidas saab üks telefoni-­ ohvriabitöötajad kuna alati ei pruugi ohver tea- 11.00 Palli küla või hoopis hooletuse või hal- kõne inimest aidata? Ohvriabi ■ Katti Kask, 5307 4196 da, mis saab temast või vägi- 12.00 Viitina töökoda va kohtlemise ohvriks lange- kriisi­telefoni eesmärk on pak- (Riia 132, Tartu) vallatsejast edasi. Näiteks on 7. mai Sellest aastast alustas tööd misega. Samuti saavad abi ini- kuda ohvritele kiiret võimalust ■ Riina Laane, 526 1171 perevägivallaohvrite seas levi- 09.00 Krabi töökoda üleriigiline ja tasuta ohvriabi­ mesed, kes on kuritegevuse või oma mure ära rääkida. Kõne (Riia 179a, Tartu) nud valearusaam, et politseis- 09.30 Pähni RMK kriisitelefon 116 006 ja nõus- õnnetusjuhtumi tõttu läheda- vastu võtnud töötaja kuulab e-post: tartu.oa@sotsiaal- se saab pöörduda alles siis, kui 10.00 Vana-Roosa tamisteenus veebilehel se kaotanud. helistaja ära, pakub talle tuge kindlustusamet.ee vägivald on pikaajaliselt kest- 11.30 Rimmi www.palunabi.ee, kust saab Ohvriabi kriisitelefonile­ ja ühiselt arutatakse läbi kõik ■ Rita Kaasik, 5866 9581 nud, mitte pärast ühekordset 9. mai (Suur 1, Jõgeva) ööpäeva­ringselt nõu ja abi vastavad vastava hariduse ja olukorra lahendamise võima- ohvriks langemist. Sellistes 09.00 Puiga töökoda eesti, vene ja inglise keeles. ettevalmistusega inimesed. Et lused. Olenevalt juhtumist e-post: jogeva.oa@sotsiaal- olukordades aitabki ohvriabi kindlustusamet.ee 09.40 Haanja töökoda Lisaks on aga igas maakonnas sellist teenust on väga vaja, võivad pöördujad vajada infot kriisitelefon vastata helista- 10.30 Rõuge töökoda ■ Maiju Mumm (piirkonna tööl ohvriabitöötaja, kes saab näitab juba statistika – telefo- politseisse avalduse tegemise juht), 5399 1365 (Pargi 1, jate küsimustele ja tõsta abi­ pakkuda põhjalikumat ja per- nile on kahe kuuga helistatud kohta, naiste tugikeskuste või vajajate teadlikkust nende Tehnoülevaatuse hinnakiri: Viljandi) 1. Traktori haagis (1-teljeline) 10 € sonaalsemat nõustamist. 741 korda ja veebivestluse teel seksuaalvägivalla kriisiabikes- õigustest ning pakkuda seal- e-post: viljandi.oa@ 2.Traktori haagis (2- ja enama Tihti ei pöördu inimesed on võetud ühendust 330 korda. kuste kontakte või selgitust sotsiaalkindlustusamet.ee juures vajalikku nõustamist, teljeline) 15 € pärast vägivalda või muud hal- Esimestel kuudel on enamasti omavalitsuste teenuste ja toe- ■ Sirje Sillamägi-Tamm, 5218 kes ja kus teda tema olukorra 3. Ratastraktor (kuni 75kw) 20 € ba kohtlemist abi saamiseks helistanud perevägivalla ohv- tuste kohta. Kui on vaja, saab 088 (Puiestee 4, Valga) lahendamiseks aidata saab. 4. Ratastraktror (alates 75kW) politsei poole või ei mõista, rid. Samuti on helistajate seas leppida kokku kohtumise juba e-post: valga.oa@sotsiaal- Ehkki ohvriabi kriisitele- kindlustusamet.ee ja liikurmasinad 25 € et see, kuidas nendega käitu- neid, kes soovivad teada anda, ohvriabitöötaja juures. fonilt 116 006 saab helistaja 5. Määratud ülevaatuskohast Ülle Jaason, 5306 6133 takse, on tegelikkuses vale või et keegi nende lähedane või ka Ohvriabi kriisitelefoni ees- ■ esmase toe ja nõu, on edasis- kojukutse 5 € keelatud. Lisaks võib abi küsi- naaber on ohvriks langenud. märgiks ei ole hakata asenda- (Räpina mnt 20a, Võru) te ohvriabiteenuste saamiseks e-post: voru.oa@sotsiaal- 6. Eriväljakutse 20 € miseni jõudmine võtta aastaid, Lisaks on küsitud hooldusõi- ma politseid. Olukordades, kus kindlustusamet.ee vajalik ohvril pöörduda ohvri­ Hinnad sisaldavad sest ohvriga käivad kaasas guse teemal või soovitud saada inimese elu on ohus ja on vaja ■ Anne Klaar, 5866 9873 abitöötaja vastuvõtule. Igas käibemaksu 20%. häbi, süütunne või hirm. Sel- abi töökiusamise teemal. Palju kiiret abi politseilt, kiirabilt (Võru 12, Põlva) Eesti maakonnas on tööl vähe- leks, et ükski inimene ei peaks on pöördunud üksikud, peami- või päästeametilt, tuleb kind- malt üks ohvriabitöötaja, kes Graafik saadaval ka internetis e-post: polva.oa@sotsiaal- aadressil http://www.kagusell.ee/ enda murega üksi jääma, on selt eakad inimesed, kellel ei lasti esmalt valida 112. Küll kindlustusamet.ee vajadusel saab inimese ja tema traktorite-ulevaatus/ abiks meie nõustajad. Ohvri- ole mitte kellegi teisega rääki- aga saab ohvriabi kriisitelefon murega juba edasi tegeleda. Info tel 782 0520 abi kriisitelefon on mõeldud da, kuid ometi on mitmel juhul 116 006 olla ohvrile abiks järg- Kui oled langenud ohvriks, Reino Mokrik, tel 506 5113 kõigile, kes tunnevad, et on selgunud, et niisama vestlemi- mise sammuna, kui politsei on vaja mõelda, mida edasi teha siis ei ole ükski mure liiga väi- E-mail : [email protected] sattunud olukorda, kus nad on se soovi taga peitub helista- sündmuskohal käinud ja on ja kuhu pöörduda. ke või tähtsusetu. 8 Märts 2019 Nr 3 (352)

SPORT Tekst: REIN ZAITSEV

Peipsi talimängudel esikolmikusse jõudnud võistkondade esindajad autasustamisel. Foto: Räpina vallavalitsus

Peipsi mängude võidust lahutas vaid üks punkt Meremäe noored käisid külas oma partneritel Narvas. Foto: Fee Tamm Peipsi talimängud toimusid juba 41. korda. Seekordseks võõrus- tajaks oli 9. märtsil Räpina ning märtsikuuks sulanud lume tõttu võisteldi suusatamises Värska terviserajal. Kavas olnud kümnest alast võitis Setomaa valla võistkond neli: „Noortekohtumised“ Meremäe koolis suusatamise, teatesuusatamise, noorte segavõrkpalli. Teine koht saavutati males, auto lumerajasõidus ja naiste rahvastepallis. Kolmas koht meeste 3x3 korvpallis. FEE TAMM Kokkuvõttes võitis Räpina vald 176 punktiga, edestades Seto- Meremäe kooli inglise keele õpetaja maa valda ühe punktiga, ning kolmanda koha teenis Peipsiääre vald 167 punktiga. Setomaa valda esindas 52 sportlast, aitäh neile kõigile! Meie „Noortekohtumiste“ kogemus on nüüdseks üsna Sander Linnus on Eesti parim pikamaasuusataja suur, oleme neist osa võtnud juba kaks aastat ning kirju- Sander Linnus võitis Eesti­ tame nüüd juba uut projekti pikamaasuusatamissarja­ Esto- järgmiseks aastaks. loppet. Sari koosnes kuuest „Noortekohtumistest“ sai- etapist: Viru maraton, me teada tänu tuttavale õpe- Tamsalu–Neeruti maraton, tajale programmist „Noored Tallinna maraton, Tartu mara- Kooli“. Meid kutsuti partneri- ton, Alutaguse maraton ja teks Kiviõli noortele ning esi- Haanja maraton. Sarja etappi- meste kohtumiste teema oli dest triumfeeris Sander võit- teater ja filmitegemine. Käi- jana viimasel Haanja marato- sime Kiviõlis tegemas teatrit nil, millega kindlustas ka sarja ning Kiviõli noored olid viis üldvõidu. Õnnitleme Sanderit! päeva meie juures, tegime ise minifilme, trükkisime paku- Sander Linnus (keskel) tehnikas oma kohtumiste sär- Haanja maratoni võitjana gid, esinesime sõpradele ja „Noortekohtumine“ Meremäe koolis. Foto: Fee Tamm autasustamisel. perekondadele kontserdiga. Järgmise kohtumise pro- sõpru ja tuttavaid, kelle ema- must reaalselt valmimas paari ette valmistamas märtsi esi- Setomaa suusasari 2019 jekt oli koostatud samuti keel ei ole eesti keel. päevaga. mesel nädalavahetusel Peet- Idee45 laagris eelmisel aastal, Selle Narva grupiga käisi- Samuti on väga huvitav ri koolis Idee45 raames. Leid- Setomaa suusasarjas võisteldi kolmes erinevas kohas Värskas, kus tulime mõttele teha kor- me märtsi alguses koos ka veel suhelda vene noortega, sest sime endale partnerid jällegi Meremäel ja Mikitamäel. Viiel etapil startis 117 inimest, kes tegid da meie kooliaed ning teha Tartus, kus külastasime ERMi algul tundub keelebarjäär ala- Narvast ning hakkame koos kokku 208 starti. Koondarvestuses läks arvesse nelja parema eta- seda nii, et see oleks samaaeg- töötuba rahvuslikest sümboli- ti väga suur, kuid kohtumis- nendega kirjutama projekti pi tulemus ning osaleda oli tarvis neljal etapil. Võitjad: Kaarel selt lõbus ja kasulik ka, lisaks test, käisime kinos, Tagurpidi te lõpuks on see meelest läi- „Mets on meie sõber“, et saa- Järveveer (M8, Värska G), Rasmus Uibo (M10, OK Peko / Värska meisterdasime kooli väliklas- Majas ning korraldasime muu- nud ning kõik, kes tahavad, on da praktilisi kogemusi metsas G), Kusti Järg (M12, Haanja), Timo Kudre (M14, OK Peko / Värska sile uue katuse, mängisime seumi ees eksprompt uisu- leidnud viisi, kuidas üksteisele matkamisest, ohutusest, aida- G), Reigo Teervalt (M, OK Peko), Rainer Pungar (MV I, Mehikoor- jalgpalli, käisime ratsutamas ralli. Vanu sõpru oli äärmiselt ennast arusaadavaks teha. See ta meie piirkonnas korrastada ma), Aigar Saarnits (MV II, SK Serviti), Kaidi Järveveer (N8, Värska ning suhtlesime, suhtlesime, tore kohata ning nendega tee- on väga vajalik oskus edaspidi- mõnd metsatukka ning min- G), Käti Kudre (N10, OK Peko / Värska G), Birgit Truus (N, Leevi), suhtlesime. Meid külastanud me kindlasti midagi ka väl- seks eluks ning „Noortekohtu- na loodusesse koos vene part- Janika Teervalt (NV I, OK Peko). „Noortekohtumiste“ korralda- jaspool „Noortekohtumiste“ mised“ on toonud meile sõpru, neritega ka Ida-Virumaal, et ja oli hämmastunud, kuivõrd raamistikku. kellega meil muidu oleks vähe näha, mis on seal teisiti ja mis Setomaa valla male- ja kabeturniir palju rõõmu võivad noortele „Noorekohtumiste“ juures tõenäoline olnud kokku saada. sarnane. pakkuda aiatööd ning ehitus! on kõige tähtsam, et noored Lisaks oleme me saanud tut- Ning kindlasti loodame saa- Detsembrist kuni veebruarini toimus nelja etapiga male- ja kabe- Kuu aja pärast läksime oma saaksid ise vastutada, analüü- vustada vene noortele seto da uusi sõpru, õppida vene turniir Värskas, Meremäel ja Mikitamäel. partneritele külla Narva, kus sida ja organiseerida, ning see kultuuri läbi keeletundide, keelt ning õpetada seto ja ees- Osalejaid oli males kokku 13 ja kabes 5, igast valla nurgast ja korrastasime kohaliku noorte­ faktor on olnud väga põnev. laulude ja tantsude ning neil ti keelt. Ja võib kindel olla, väljastpoolt valdagi. Näiteks kabeturniiril osales kirikabe viimane klubi VitaTiim ümbrust, käi- Oleme saanud haarata initsia- on selle üle olnud väga hea et projekte tuleb meie gru- (rohkem sellist tiitlit välja ei jagata) 2012. aasta maailmameister. sime ringi Narva linnuses, tiivi, teha vigu, proovida oma meel, sest nad ei olnud enne pi poolt ka tulevikus, sest nii- Maleturniiril oli igal etapil erinev võitja ning ühel etappidest läks orienteerusime linnas ning, mõtteid teistele selgeks teha sellest eriti teadlikud. moodi õppimine on praktiline, võit kahe maletaja vahel jagamisele. Kokkuvõtte arvestusse läks nagu ikka, saime palju uusi ning näha oma tegevuse tule- Oma uut projekti käisime elulähedane ning huvitav. kolme parema etapi tulemus ning üldarvestuses koha saamiseks oli vaja samuti osaleda vähemalt kolmel korral. Maleturniiri võitis veenva punktide ülekaaluga Harri Vesi, talle järgnesid usinalt osalenud Rein Zaitsev ja Rein Järvelill. Kabeturniiri võitis veelgi veenvamalt Heldur Kotov Arvi Keer- Infokillud Värska Avatud palu ees. Üldkokkuvõtte kolmas koht jäi välja andmata. Noortekeskusest

TRIINU ARUND, lik ja Helen Ehandi noori Värs- Värska ANK juhataja ka gümnaasiumi võimlasse poksima. Poksitreening aren- dab eluks vajalikke omadusi ja Pärast koolivaheaega on Värs- kehalist võimekust. Treening- ka noored osalenud mitmetel tund õpetab pingutama, ees- spordivõistlustel, tantsufesti- märke seadma ning mitte alla validel ning väljasõitudel. Aeg andma. on olnud kirev ja ajakava tihe. Alates 20. märtsist igal kol- Lisaks said noored enda- mapäeval toimuvad Värska le veel ühe huviringi. Igal tei- veekeskuses ujumistreenin- sipäeval alates 12. märtsist gud, I grupp kell 17 ja II grupp Harri Vesi. Foto: Raul Kudre Heldur Kotov. Foto: Raul Kudre ootavad treenerid Robert Lau- kell 17.45. Märts 2019 Nr 3 (352) 9 Seto Köögi kol’ naist Novgoroodih

SARVÕ ÕIÕ aol omma’ kõigil üteh kõnõ- ga’ ja meelega’ arvu, õt kuis lõva’ robottiijuhi’, teno nuilõ määnestki’ süüki tulõ tetä’. mi jovva õkva vai essüh koha- Ma arva, õt tuust, midä Väläh oll jo keväjäne nägo, ku lõ. Ülikooli ütiselämisõ mano kõnõldi, võisi’ söögihuvilisilõ­ Setomaalt naksi’ Novgoroodi tii oll kõgõ hullup, hüä õt tark siih Setomaal ka’ kõnõlda’, ja poolõ sõitma kats udmurdi ja massinajuht ja kõva massin ma looda, õt kunagi’ tulõ Mak- kats seto naist: Irina ja Maša, vei’ meid maja ussõ ette. sim Sõrnikov üteh uma abilisõ Rieka ja Õiõ. Irinal edimä- Huvi nii kavvõ sõita’ oll Svetlana Elisejeviga’ näütäm- ne sõitminõ massinaga’ läbi süük ja küük. Tutva miis Daniil mä ja kõnõlõmma, õt kuvva- kontroltava joonõ, koh tohi-i Krapchunov kõrrald ülikoolih muudu näide puul om ­süvvä’ essüdä’, võit pahanda’ saia’. kolmõpäävätse söögiteema- tett ja kuis näil no’ vahtsõao Piat tiidmä, õt juun om tuu litsõ konverentsi, koh kõnõli’ restoranõh lätt. Meil oll huv- jaost, õt tuu takah saista’, üle Moskva, Peterburi, Novgoroo- tav, mi sai maitsa’ näütüses joonõ tohi-i astu’ õga sõita’, di tiidläse’ söögist ja meilt sis kiislat, mia olõ-õs hapatõt, tulõ olla’ hillä ja ku küüstäs, sis Hõrna Rieka ja Orekhova Iri- mia om maulõ makus ja kihä- vastada’, sääl olõ-õi nal´atege- na. Olli’ mitmõ’ meistriklassi’,­ le kimmäs. Vaest läbi näide­ mi misõ kotus. Tark Rieka õnnõst koh restoranõ pääkokk Mak- saa miilde tulõta’ ka’ ummi tiidse täpselt, õt koh piat mas- sim Sõrnikov näüdäs, opas innitsit süüke ja siih tetäs sinast vällä tulõma, koh mas- katõl kõrral ja höste pall´o selet mõnigi’ vannamuudu ahi sinahe jäämä, määne juun mano vana vinne söögest. Tä vahtsõhe tallo. om tähtsäp ku tõõnõ, mäntsit om uurnu’, k´aunu’ müüdä kül- tulli tulõ tähele panda’, a koh li ja opnu’ uma vanaimä kõr- Kodotii tulõ uuta’ kutsmist. Irinakõsõl valt söögitegemist ja pruum oll vaia viil massina jaost ka’ vannamuudu süüke tetä’ ka’ Kol’ päivä müüdä ja ­tagasi mõnõ’ suurõ’ paprõlehe’ täü- restoranõh. sõitõh kol’ naist massinah. tä’, koh tä õks essü ja sis peräst Maksim kõnõl hulga tar- Peräots tiist tull pümmeh sõi- praavit. Hüä, õt tä pahanda’ kuisi, a siih õnnõ paar asja – ta’. Vaehtõpääl oll tii õks väi- saa-as tuu pääle, õt mõtõl tõi- kõgõ parep süük tulõ suurõh ga’ tsiira-viira, nii õt kiirus oll sildõ, kui paprõ küüsümüisi ahoh, ku kuum lätt läbi söögi meil tśuut suurõp ku jalgratta­ tegijä oll mõtõlnu’. Ja ku tii- kõigildõ, ja nisu om vahtsõnõ ga’ sõitõh ja pääle Pihkvat mass sai ka’ ar’ massõt, mia vili, pliini’ olõ-õi vana vinne nakas lummõ sadama. Lumõ- om paar eurot, sis mi olli vaba’ süük. Üllätäv oll tiidäsaaminõ, sadamisõl om sääneh muud, edesi sõitma, sõitma Novgo- õt innidse’ talosöögi’ vai vinne õt tä piat sullõ vasta silmnä- roodi poolõ. küük om ku vaenõlats, tuust ko tulõma, ütskõik kuvvildõ Ütskõik ku sagõhõhe sõi- kõgõst väiga’ inäp tiidäki-i tii hinnäst ka’ käänd. Nuu’ vii- dat Irboska tiid, õga kõrd lätt midägi’, arvatas, õt tuu, midä mädse’ 40 kilomeetrit mi sõidi miil hallõst, ku näet kodotsit parhilla’ restoranõh paktas, katõ juhiga’ – Irina käänd ruuli ja kallit kotussit. Kõrrast om õt tuu ommõgi’ vinne küük ja Novgoroodih. ja Rieka kõrvalt opas, õt kunas tunnõh, õt kõik innidse’ umad- süük. Siih om ka’ meele mõtlõ- Orekhova Irina pilt hoita’ massinat hüäle poolõ, sõ’ tulõva’ teretämmä ja mõt- misõ kotus, õt midä mi eis’ süü kunas jal’ kääntä’ tśuut kura- tõ’ juuskva’ välginä’ pääst läbi. ja midä külälisilõ paku, õt kas lõ poolõ. Pääjuht läts jo pääst Magusalt hüvvä kipõt tunnõht Setomaal om alalõ uma küük segi, ku olõt mitu tunni nii ku om kohki’ kümme kilomeetrit. ja süük! mä. Mi umalt puult kutsi ka’ diskosaalih, sis om õks vaia jo Edimäne piatus ja üü oll Meid kõiki viidi Novgoroodi­ Olesja Gavrilovat Setomaalõ. kõrvalist api. Irboska lättidõ kõrval üüma- Vabaõhumuusiumi, koh par- Tä om kõrra Obinitsah k´aunu’, Hilläkeiste sõidi ja Koidula- jah. Väläh oll tävveste pümme, hilla’ käävä’ suurõ’ kõrdatege­ ­ nii õt tii olõ-õi tälle tundmal- he mi joudsõ, takistusraa mi tii sinnä’ oll tsiira-viiralinõ ja mistüü’. Õgal puul oll nätä’, da’ ja inõmisõ’ tiidmäldä’, a üledi, a tuuga’ viil asi lõpõ-õs. väiga’ nilbõ, a Irina ja Rieka õt maiu ja kerikidõ ümbre lubasi plaani pitä’ ja suvõpääle Võmmorski mäe pääl oll kats katõpääle meid kohalõ ar’ vei’. omma’ puidsõ’ tellingu’. Miika’ kunagi’ tulla’. suurt ja pikkä massinat hättä Hummogu valgõh sai mi nätä’, käve müüdä muusiumihuunit Rieka tekk ka’ üte opitarõ, jäänü’ ja meil tull tagasi kään- kiä’ olõ-õs sääl inne üüd olnu’, direktor eis, Olesja Gavrilova. koh mi Irinaga’ tśuut avidi vai tä’ ja üle Piusa Obinitsa poolõ mäntseh kotusõh mi olli olnu’. Õga talo pernaane oll rahva- toedi. Sinnä’ oll hulga huvilisi sõita’. Ait´umma kõigilõ, kiä’ meid rõivih. Mullõ miildü nuid van- tulnu’ ja paistu, õt näile söögi’ A nii kuis üldäs: teno juma- üüse sõidu aigu hoijit! nu elämisi kaia’ ja kõkkõ kraa- miildü’. lalõ ja kõigilõ hoitjilõ, mi sai mi, midä nä olli’ vällä pand- Kiisla Novgoroodih. Orekhova Irina pilt Riekagi’ selet, õt mille ja ilostõ kodo! Novgoroodih nu’. Direktor kõnõl, õt näil om kuis midägi’ tetäs, kost tä No’ nakami külälisi kutsma plaanih vällä moro pääle ehtä’ vä’ väläaho, õt külälisõ’ saa- Muusium uut setokõisi ka’ mäntsegi’ tarkusõ om saanu’. ja näid vasta võtma. Seto süük Liin ku liin – korgõ’ maja’, hul- üts vinne ahi, koh naatas plii- si’ nätä’, kuvvamuudu vanah sinnä’, mi kõik olõ oodõt näi- Ku Maksim tekk eis’ kõik söö- ja küük meelepääl ja süämeh, ga kerkit, väiko’ vana’ maja- ne küdsämä. Muusiumitarõh ahoh küdsetäs, midä’ saat de praasnikõlõ küllä, näidega’ gi’, sis Rieka lask tõisil tetä’ ja vana’ tarkusõ’ karmaniga’ ja kõsõ’, pall´o massinit. Vahtsõl tohi-i ahju tuld tetä’, sis tege- kütsä’. kuuh ummi praasnikka pidä- eis’ opas, õt nä saasi’ uma käe- vahtsõ’ tegijä’ pliidiveereh. Pikä’ paastu’ meele pandanõssõ

OREKHOVA IRINA Viil tä kõnõl, õt om vaia taga- Õigõ hapnõkapsta perrä tulõ aolinõ ja gastronoomilinõ Tuu tege hüvvä kõtulõ, meele- Seto Küük tegevjuht si tuvva’ vinne ahoh tett söö- sõita’ 200 kilomeetri taadõ, piir ületä’, selle õt nakas suur le ja and rahu ka’ hingele. gi’, selle õt Vinnemaal om tuu selle õt hiinlanõ kasvatas õks paast. Mi laituskraatõ söögi­ Tohi-i unõhta’ ka’ tuud, õt söögikultuur tävveste kaonu’ hiina kapsast. Gastronoomili- varu’ omma’ tuust aost piaaigu paast olõ-õi määnegi’ moodu­ Keväjäne aig om kätte joudnu’, (kaonu’ tehnoloogia’, maigu’, nõ Hiina-Vinne piir liigus hil- läbi, viimäne liha piat jäämä linõ dieet (vegan vai mää- märts om üts vihanõ võitlus retsepti’). läkeiste lääne poolõ, ilma õt lihavõõtõlavva pääle pandmi- ne sõna tuu jaost viil kõlba- keväjä ja talvõ vaihõl. Talvõ Pikält kõnõl, õt kuvvamuu- riiki olõs vallutõt! sõs, lehm om „latsõpuhkusõl“, si). Suur paast om sääne aig, jaost kogot ahopuu’ nii ku sula- du Vinnemaal om ilmavõimal- Perüs pall´o om tä umal aol selle õt pia om vaskat uuta’ – koh pääle uma „lihahimolõ“ sõ’ keväjäs ar’. Udmurdi keeleh da’ ütte ja samma vinne süü- müüdä Loode-Vinnemaa külli piimäsöögest tulõ no’ suu puh- vasta­saismisõ tulõs võidõlda’ om märts lumõkoorigu kuu. ki üteh restoraniketih pakku’ k´aunu’, koh vana’ naase’ opsi’, tast pühki’. Säitsmes nädälis ka’ uma hindäsolõmisõ kehve- Lumõkoorik om ohkokõnõ piir – śood kalaruuga „uhhaad“, õt kuis õigõhe aiavilju sisse tulõ minnä’ säästuresiimile ja bidõ umaduisiga’ ja saia’ val- keväjä ja talvõ vaihõl, peräkõr- midä om avvulitsõlt söönü’ tetä’ – sääl gastronoomilisõs ummist söögest tulõ vällä jät- lalõ süändümisõst, suurõlisu- ra saa päiv õks lumõst jako. ka’ tsaaripereh ja midä näü- piiris oll 100 m laitunõ jõgi, tä’ liha, piim, kohopiim, või ja sõst, uhkusõst, hindä tõisist Riigipiiri üledi’ kol’ naist, õt tüses Siberäh hüä meelega’ minkõst inemisõl oll paadiga’ muna’. Kalla võit süvvä’ õnnõ targõbast pidämisõst, halvust saia’ targas ja löüdä’ vahtsit restoranih tellitäs, Vladivos- lihtsa üle sõita’, a toidutehno- mõnõl kõrral, ku kalendri tuu mõttist, tegemisist ja sõnnust. mõttit, mia kotoh tulõ-õi õga- toki kandih elävä’ vindläse’ loogial olõ-õs – õga järveviir jaost lupa and. MTÜ Seto Küük kuts ühi- pääväelo koorigu alt vällä ja võta-ai nal´alt suu sissegi’, sel- hapat kapstit ummamuudu – Midä sis lavva pääle panda’? nemmä paastusöögikaardiga’.­ tuuperäst om vaia tśuut kav- le õt näide arvusaamisi per- ütel puul keedet viiga’, tõõsõl Aiavilä’, puuvilä’, sisse tett Edimäne kokkosaaminõ om võbahe minnä’ – Hõrna Rieka, Paasturua’. Eräkogo pilt rä õigõ uhhaa seeh piat olõ- puul rüäjauhaga’. Muidogi’ seene’, sahvti’, kapsta’ ja kon- riide, 15. märdsil Miktämäel, Sarvõ Õiõ ja Orekhova Irina ma vetiga’,­ beebikatõsajala’ ja pei’ tõõsõ järveveere uma’ śoo servi’, herne’, ua’, läätse’, mai- Inara Vanavalgõ kohvitarõh lätsi’ reismä Vinne riigi hällü­ vinne küük vaesõlatsõ osah, naatriumglutamaat.­ ummi ullõst! gu- ja tsäihaina’, külmät maŕa’ kell 17 + kodotsõh tarõh kõnõl- paika – Novgoroodi liina, õt kõik tuu, midä suurõlt põlitsõs Hapnõkapsas ja hapnõkurk No’ sais meil iih viil tõsit- ja maŕamahla’. Kruubi’ ja jahu’. das, midä suur paast tähendäs uuri’, kuvvamuudu suurõl vin- vinne söögis nimetedäs, tuu olõ-õi inäp näide vindläi- sõp piir – seto ­rahvakalendrih, Õli’ ja kuivatõt söögikraam. ja tetäs kuuh paastusüüke. Ja ne köögil lätt. olõ-õi vanõp ku nõukogodõ­ si söögilavva pääl tuul lihtsal seto köögih ja õigõusu ilma Ja ku olõki-i plaanih terveht ku kihälisõh mõttõh õigõs aos Kuulsa vinne kokk Maksim aignõ restoranisüük. Ja opas põhjusõl, õt ümbretsõõri­ maad aastaga­tsõõrih. Aastaga kõgõ suurt paastu ar’ paasta’ (tuu kohalõ jovva-ai, sis mol´oraa- Sõrnikov opas, kuvvamuudu meele, õt kuis kiitä’ põlist vin- tegevä’ õnnõ hiina talonigu’, suurõp pühä – lihavõõdõh – om õks tõõmõli asi), sis mõnõ maduh saat kooni’ lihavõõtõ- vannu vinne süüke tetä’, ja kai- ne süüki – kiislat! Kaarakis- nimä’ kasvatasõ’ hindä köö- om üte aastaga ots ja tõõsõ huvtavaba retseptiga’ võit ni’ hüvvi paastumõttit jaka’ bas, õt suurõl Vinnemaal om selät ja hernejauhast kisselät. gi jaost vaia minevät kraami. alostus. A inne tuud tulõ śoo mõnt söögikõrda rikasta’ õks! ka’ ütidseh ettekujotusõ tarõh. 10 Märts 2019 Nr 3 (352) Verska nuuri „Paksu mõtsa spordihimost kasvi vällä vaihõl“ tulõ vasta õgapäävätüü Nedsäjä Külä Bänd

SERGEI VERTEPOV, oll kogo tiim kiikingut pruum- EVELIN LEIMA VEIKO JÄNES, nu’ ja otsustanu’, õt võisi’ ka’ JAAN ROOSE umalõ kiigu’ osta’, õt śood rah- valõ tutvast tetä’. Kirotimi jal’ Kuvvamuudu televisioonih projekti Piiriveere Liidri taot- käuminõ ni „Rahvabändi“ MTÜ Vabadussport om nuuri­ lusvoori, õt küssü’ toetust katõ saatõst osavõtminõ ja võit organisatsioon, mia luudi, õt kiikingukiigõ ostmisõ jaost. ansambli ello muutnu om? sport rahva sekkä jovvasi’. Mi Edimätsel kõrral toetust anda- Õks külält pall´o. Teno „Rah- süämeasi om, õt pall´o’ lövvä- as, a mi otsusti pruumi’ ka’ vabändi“ saatõlõ joudsõmi si’ tii spordi mano. Parhilla’ tõõsõl kõrral. Tävvendimi pro- kõrraga sinnä’, kohe hill´o- mi päämätselt tutvusta vaht- jekti ja tõõsõl kõrral läts meil kõidsi olõsi’ võibolla joudnu sit spordialasit: slackline, par- höste. viie aastaga peräst. Ao mõttõh kuur ja kiiking. Talvitsõl aol mi Teno toolõ, õt mi naksi ka’ võitsõmi pall´o, no’ meid tiidäs kõrralda parkuuri huvitsõõrõ kolmada spordialaga’ tegelem- ni tundas ni kutstas sagõhõhe Lõunõ-Eesti koolõh ja nuuri- mä, tekkü meil tüüjovvu puu- ka mängmä. Televisioonilda keskuisih. Suvitsõl aol sõida- dus. Mi naksi kutsma mano olõsi’ tulnu õks kõvastõ roh- mi müüdä Eestit, teteh tüü- nuuri ja sis tutvustimi tõisilõ. kõba tüüd tetä’ tuu jaost, õt tarri festivalõl, küläpäivil ja Parhilla’ om meil hüä selts- õga nädälivahetus mito kõrda laagridõh. kund, kinkõga’ mi saa läbi viiä’ lavalaudõ pääl olla’. Ühingu juhatusõh omma’ ütel üritüsel kõrraga’ kolmõ Sergei Vertepov, Veiko Jänes spordiala tüütarrõ. Ku pall´o esinemiisi teil ja Jaan Roose. Kooliaol, väi- Aastagal 2016 mi ­naksi om? Ku hüä’ muusigamehe’ koh küläkotusõh tull meil huvi läbi viimä parkuuri huvitsõõ­ ti olõdõ? parkuuri oppi’, a tuu jaost olõ- rõ koolõh ja nuurikeskuisih.­ Kindlahe kats-kolm ­kõrda õs võimaluisi. Meil tull uma Mi alosti kõgõpäält õnnõ uma niipall´o ku inne. Pillimäng pääga’ mõtõlda’, õt koh ja kuis sünnükotusõh – Verskah. Mi tulõ tśuut kergeppä hindä- haŕota’ – saltosit teimi liiva üllätüses nuuri huvi kasvi ja vaihõl. Tuu om tuu peräst, õt seeh ja mõtsah pehme samb- kasvi ja joulu aost käve’ poo- olõmi ütstõõsõ ni ummi pille- Nedsäjä Külä Bänd: Hundi Paul, Valgu Toomas ja Andrelleri Iisak Sulev. lõ pääl. Riidetsel pääväl sai- lõ’ kooli opilasõ’ parkuuri ga viimädsel aol nii sagõhõhe mi Verska gümnaasiumi saalih huvitsõõrih. Tekkü huvi tõi- kuuh mängnü’ ni olnu’. puult om rahvalik stiil, Kana- kahtlõmma, õt nä häben- mas ja Paul mängvä’ pilli ni olla’, koh haŕotimi keerolitsi- silgi nuursuutüütäjil. Tuust mi dast peri Iisak om hoopis põn- dele-i lämmüst ka vällä arotasõ’ tähtsit asju. bit vigurit nõukaao mattõ pääl. järeldi, õt meil olõs vaia viil- „Paksu mõtsa vaihõl“. nõv ja muusigamõotusõ’ võib- näüdädä’. Mi huvvi pand tähele Kooseri gi’ mano varustust, midä mi Õkvalt sääne om Nedsäjä olla Kanada-Iiri teemalidsõ’ ni Jah. Külävanõmb kutsõ uma Kitsi om jo ka tśuut Viivika, kiä oll sis koolih huvi- sis saa muialõ vitä’, õt säälgi’ Külä Bändi 1. aprillil ahost Verska tśura Paul pop-, estraa- külä naase’ kokko külämajja ni vähämb parhilla, mahut är’ juht, ja timä julgustki’ mi huvi triinmist huvtavabast tetä’. Mi vällä tulõva edimädse plaadi di- ja levimuusiga austaja. küläansambli mängse naistõ­ külh. minkõgi’ korgõba poolõ. Mi tei võti hinnäst jäl’ kätte ja kiro- nimi. Kuis om? Kas Nedsä- pääväl tervtüsest uma külä Jah, veidkene oll´ pall´o ni Viivika abiga’ MTÜ ja kõrraga’ di vahtsõ projekti Piiriveere jäh viil mõtsa om alalõ? Sääne sahvt kokko. Makus. naisilõ. Tands tull´ ka küläva- parhilla’ tulõ Iisakul kitsõ kas- kirotimi projekti 2011. aasta- Liidri taotlusvooru ja raha anti Õnnõst om ja piät jäämä. A om ka umatettü’ lugusit. nõbal veiga höste vällä. vatamisõ asõmõl veidkene gal Piiriveere Liidrihe. Projek- edimätse kõrraga’. Jah, mi tuumatimõ mito aigu Jah. Teemi külh esi’ ka lugu- maia edesi ehtä’. Ja meil õga- tile anti tśuut rahha, tuust oll A õt projekte saat esitä’ plaadilõ nimme – näet, ku piät sit ja näütüsest üts lugudõst Kuis teil üteh plaaditege- ütel võtt jo talo ni perre üles- meele pall´o api. Teno toolõ mi õnnõ 1–2 kõrda aastagah, sis tolk tiidmä kõik. Ni sis lei pirn omgi sündünü niimuudu, õt minõ läts? Sääl jo ütist tüüd ehtäminõ uma ressursi ni ao. sai treeningvarustust, minka- võisi’ olla’ kindla, õt projekt palama – mi külä omgi mõt- sõidimi üüse ütelt jaanipäävä­ haarus. ga’ sis teene eis’, a mi sai ka’ om höste kirotõt. Piiriveere sa seeh ni üteh luuh omma’ mängolt kodo ni tõõsõ’ jo Mi teimi esi’ disaini, esi’ Latsi om teil kolm, kitsi läbi viiä’ tüütarri. Säält nakas- Liidri kõrraldõt infopäävä’ ja säändse’ sõna’ ka’. Elämi suigahtiva’, ku Valgu Toomas salvõstimõ. Salvõstaminõ oll´ aga kuus, linnaelost siiäni ki’ pääle mi parhillanõ õgapää- kooltusõ’ omma’ olnu’ väigagi’ õnnõst mõtsa seeh – śoo om roolih oll´. Pääväkene olõ-s viil Räpinä loomõmajah. Mi olõ karamellimaitsõ suuh? vätüü, a tuu tull säitsme aasta- abistava’. Mi olõ sääl k´aunu’ ja plaadilõ ka hüä nimekõnõ. nõsnu, a piaaigu. Ni sis Iisak taa plaadi tegemisõ man arvu Nedsäjä Külä Bändil om ga peräst. teno toolõ mõistnu’ kirota’ ja heräsi – Toomas nakaś ütsindä saanu’, õt tah bändih om kuuh õigust kõnõldõh kolmõ pääle­ Peräst gümnaasiumi lõpõ- toetuisi saanu’. Henno Käo sõnno pääle laulma ni telefoniga hellü kolm perfektsionisti ni kõik kokko nelli latsõkõist. ­Iisaku tamist oll mi organisatsioo- Teno LEADER programmi- om tuu viisikõnõ Tõnu Aarel salvõstama. tahtva’ kõgõ parebat, õt saa- väigokõnõ poig näütüsest viil nil väigokõnõ vaih. Jaan juh- lõ ja Piiriveere Liidrilõ mi olõ tettü ni tuntust saanu ku si’ illos ja hüä. Esi’ teemi, esi’ Nedsäjä bändi lugusit kotoh tu minemä Madonna tuurilõ, saanu’ väiga’ pall´o toetust, ansambli Apelsini „Matka­ Kohe kotsilõ ti hüä meele- kontrollimi. küüsü-i, a ku muusiga mäng- Sergei ja Veiko lätsi’ ilma avas- ilma rahaabilda’ mi organi- laul“. Ka Nedsäjä bändi ga mängmä tulõdõ? mä pandas, sis vaihtõpääl tamma. Kooliaol asutõt ühing satsiooni olnu-us olõmah. mehe’ omma’ külält eloh Laheda’ omma’ olnu’ kul- Ku höste kullanõ kolmik taht tandsi’ külh. Toomasõ­ ja huvi spordi vasta tõi meid Mi olõ tüütarri tennü’ 69 üle matkanu’ – Kanadah, Eestih, tuuri- ja rahvamaio pidoõda- ütstõist tund? poig mõist tśuut esä perrä õks tagasi kodo ja mi nak- Eestimaa. Austraaliah. gu’, koh om ka kohalikkõ kol- Mi arva, õt śoo ao pääle õks karmoškatki. si jal’ tegelemmä uma ühingu Jah. Kiä koh elänü, kasunu, lõktiivõ. Sünnüpäävä’, saaja’, jo tunnõmi. Bändi tegeminõ tegemisiga’. käünü, a näet õks Nedsäjähe küläpidosit om olnu’, festivali’, olõ-i õnnõ püüne pääl valgu- Plaadiesitlüstuur. Ütekõrra avast Sergei, õt kii- MTÜ Vabadussport joudnu ni sääl kokko saanu. laada’. Olõmi üle Eesti käünü’, sõh olõminõ. Omma’ ka vas- Jah. Tulõ. Katõsa kontserti king om väiga’ tsärre sprodi- ■ www.vabadussport.ee Mõnikõrd õks tasos mõtõlda’ – a piämi tähtsäst ka kodokan- tutusrikkaba’ perioodi’ nigu teemi. Võro, Tarto, Mustvee, ala, mõnõst pruummisõst tull ■ Facebook: Vabadussport ku mi olõsi-s umah eloh liinast dih õks mängi’ – minevaastak „Rahvabändist“ valmistumi- Imavere, Pärnu, Tallinn, Rak- pääle kõikaig suurõp huvi ja tä ■ Instagram: Vabadussport maalõ tulnu’, olnu-s ka Nedsä- oll´ vana jaanitulõ pidäminõ nõ vai plaaditegeminõ. Vai vere, Setomaa. nakas k´auma võistlõmah. Pia jä Külä Bändi, mis alostusõ sai Nedsäjäh, aastavahetusõl olli- om ka proovi’, miä’ kestvä’ jo piaaigu kuus aastakka tagasi mi Verskah mängmäh, śool puul päivä, koh mi näütüsest Om viil süäme pääl midä? küläpühäl. aastagal sis päätnitsapääväl ni ­pilli võta-i kättegi ni arotami, Tuu om veiga tähtsä, õt naabõrküläh Treskih. kõnõlõmi. Ütstõõsõ tugõvuisi uma’ inemisõ’ meid toetasõ’. Nedsäjä küläpühä on ni nõrkuisi veidkene mi jo tiiä Ait´umma, kull´a sõbrakõsõ’, õt maaŕapäiv. Iisak, võta’ aigu ni mõtlõ’, – koh tulõ avita’ tugõvusõh ni ka „Rahvabändih“ meele toest Jah, sis mi tullimi kokko. määndse’ inemisõ’ su bändi­ abih olla’ nõrkusõh. ollidõ ni tullidõ. Ilma kogo- Kolm veiga erineva taustaga kaaslasõ’ Paul ja Toomas konnalda sünnü-i säänest tun- miist tahtsõ’ uma külä ine- omma’? Ütstõõsõlõ-tõõnõtõõsõlõ nõt. Ja plaadi esitlüskontsert miisilõ rõõmo tetä’. Nii sündü Toomas om veiga hüä naab- abist olõminõ om tähtsä õga tulõ muidogi mi ummilõ ine- ansambli. Inne mängse Too- rimiis ni pillimiis. Mõist tüüd inemise jaost. Ka Nedsäjä miisilõ ka Setomaal – 31. mail mas ütsindä küläpääväl pilli, a ka tetä’. Paul om Paul. Tä Külä Bändih. Treski Küünih. Näemi! oll´ tiidä’, õt ka Paul om lõkkõ mõist höste kõnõlda’, ilosahe Ku määnegi talotüü taht veereh kitarri tinistänü ni Iisak naarta’. Positiivnõ. Kirglik. tegemist vai kapp nõstmist, sis Sinna ja tänna viib mu tee, ka pillimiis, sis pannimi pundi tulõmi ka õks ütstõõsõ mano sest et siiamaani leidmata kokko – naisilõ miildü. Toomas, mis sa mõistat ni avitamõ. Tuuh mõttõh om on see. Mida otsin ma veel, Iisaku kottalõ üteldä’? külh hüä tah ellä’. et saaks rahu mu meel ja Määnest muusigat tege Tä om veiga hüä pillimiis. „Oh, saat tulla’ kõrrast?“ võiksin edasi ma minna oma Nedsäjä Külä Bänd? Kõkõ musikaalsõp. Täl om „Jah, õks.“ teel. Mida ihkab minu rahu- MTÜ Vabadussport liikmõ'. Eräkogo pilt Positiivsõt tandsomuusigat.­ värskit mõttit ni hüä naabri- Ja küläelo ni bändielo om tu hing? Mis on mu tundma- Jah, õgalõ maitsõlõ. Om rah- miis om ka. ka põimunu – edimält teimi tu teekonna hind? Seda veel valikku kavõrit. Tuud, mia pruumi külämajah vai kinka ma ei tea, kuid siis kui tunne hindäle meelüs. Veidkene om Paul, Toomas ja Iisak puul tarõh, sis naksi’ naase’ on hea, ma ennast usaldades mi ansamblih nigu kolm üteh: omma’ saladuisi täüs tundõ­ meid vällä lüümä – Iisak nüüd oma samme sean. Tarto liinast peri Toomasõ lisõ’ inemise’, a tuuh pia-i sekä pliidi pääl karamelli, Too- Om külh nii. Kuis tõisildõ. Märts 2019 Nr 3 (352) 11

Piiriveere Liidri projekt „Mahe ja muhe – Miktämäe, Verska, Meremäe, Orava ja Misśo haridusasutusõ’ mahesöögile!“

Minevä aastaga Taotlus sai hindajidõlt kõgõ Andrelleri Maris. Eräkogo pilt detsembrih esit maheda inäp punktõ ja katõaastagatsõ ja muheda Võromaa ütisprojekti iistvidäjäs nakkas ja kohalõtuumisõ võimalus. meistri’ üteh koolilatsi, latsi­ Rõugõ kooli kokk ­Terje latsi tii pääle õks hoops värmi- ideega’ Vunki Mano olõma Setomaa Liit, partneris Meil om plaanih umavaltsu- vanõbidõ ja koolikokkõga’ kõnõl ummist kogõmuisist litsõ’ ja ahvatlõva’ söögi’, mia’ luumistalossil pääavvu- Setomaa vald (Verska, Miktä- sõ esindäjilõ kõrralda’ lühko- tegevä’ süvvä’ nuidõ retsepte säänestmuudu: „Tulõ tunsta’, kah´os olõ-õi sukugi’ tervüsele hinna võitnu’ miiskund mäe ja Meremäe kooli’), Rõugõ kõnõ oppõreis Taani, koh pia perrä. Mi looda, õt koolikoka’ õt edimält paistu, õt mahe- hüä’. Mi looda uma algatusõ- vald (Misśo kuul) ja Võro vald 90% koolisöögist om puhtalt saava’ nuist tegemisist huugu söögi pääle lätt inäp aigu. ga’ olla’ iihkujos latsõvanõbi- Piiriveere Liidri ütis- (Orava kuul). kasvatõt. Reisi mõtõh om kaia’ mano ja näile nakas söögitege- Kuki’ mi olõ kuuldnu’ aiavilä- lõ, ka’ lähebidõ kuulõ kokkõlõ. projekte meetmehe Mi olõ väiga’ tenoligu’ „söögirevolutsiooni” kõrral- minõ viil inäbä miildümä! kasvatajist, a õks pelksi, õt nä Kindlahe julgusta mahesöö- rahastustaotlusõ, ­kooli ja valla iistvidäjilõ, õt nä danu’ organisatsiooni House Siih kotusõh kõlbas kõnõlda’ jovva-ai meele terveh aastak gikraami kasvataiji eis’ edi- minkaga’ taheti otsi’ omma’ valmi’ projektih üteh of Foods tegemisi ja tuust ka’ paari sõnaga’ ka’ Rõugõ kooli söögikraami anda’, õt või juh- mäist sammu tegemä ja koo- võimaluisi, õt kuvva- lüümä ja miika’ kuuh tervüs- oppi’. kogõmusõst, koh pia kol’ kuud tuda’, õt menüü’ omma’ pai- lõlõ pakma, selle õt kokkadõl muudu suurõnda’ likkõ valikit otsma, ja mi tennä om latsõvanõbidõ iistvõttõl gah, a mi saa-ai tuu perrä süü- hindil om õgapäävätse söögi­ maheda söögikraami ka’ Piiriveere Liidri hindamis- Erilitsõ tähelepanu 25% söögikraamist (kartoh- ki õks tetä’. Tegeligult oll hirm tegemisõ kõrvalt keerulinõ komisjoni usaldusõ iist! all koolikoka’ kas, kaarahelbe’, makaroni’ ja ilmaśalda’, selle õt MTÜ Rõu- löüdä’ tuud aigu, õt naada’ eis’ kasutamist mi piirkunna Projekti joosul mi kaardis- muna’) vällä vaeldõt. gõ Kuul kuts eis’ kokko mitmit kõiki piirkunna ettevõtjit läbi haridusasutuisih. ta, õt kuvvamuudu süük kuuli Śoo projektiga om erilitsõ Latsõ’ tii-i vaiht, selle õt mahepõllundusõga’ tegelevvi helstämmä, õt uuri’, midä ja ku joud, ku hulga om toorainõht, tähelepanu all mi latsi õga- mahe om sama hüä ku ­innine. ettevõtjit, kiä’ kõik olli’ valmi’ pall´o nä täpselt pakva’.” ANDRELLERI MARIS mäntse’ omma’ hinna’, kooli- pääväst süüki tegevä’ kooli- A om naat tõisildõ mõtlõm­ meele umma kraami pakma, ja Śoo projekt om ello kutsut, küüke võimalusõ’ ja vajadu- koka’. Katõ aastaga joosul mi ma, koka’ ja koolipereh mi õgapäävädseh tüüh midä- õt pakku’ koolikokkõlõ api ja sõ’. Mi saa kokko kõigi kooli­ vii koka’ katõlõ huvtavalõ ja omma’ tiidligu’, õt kasutõdas gi’ muudaki-is. Lihtsalt hindäl tukõ latsilõ puhtaltkasvatõt Sis jääs inäp avalikku rahha kokkõga’ ja küüsü, õt midä sisukalõ opireisile ja om ka’ puhast kraami ja saias süvvä’ om pall´o parep tunnõh, ku mi söögikraamist söögi tegemi- piirkunda ja keemilitsi taimõ- nimä’ arvasõ’ tämbätsest olu- plaanih kats tävvendkooltust targõbalt. tiiä, õt mi saa avita’ tuuga’, õt sõl. Sööge’ õks kõrralist ja ter- kaitsõvahendidõga’ töödeld kõrrast ja midä olõs vaia tetä’, meistridõ man. Ja kuki’ võisi’ arvada’, õt ku latsõ’ söövä’ no’ hots koolih- vüsele hüvvä süüki ja otskõ’ importsöögi asõmõl saava’ mi õt mahekraami kasutamisõ- Kokkõ tüü lihtsabas tegemi- veerändigu jago om asõndõt ki’ veid´okõsõ tervüsligubalt. tuu jaost võimaluisi, lahen- latsõ’ süvvä’ umakasvatõt, lõ võtmisõga’ lääsi’ näide tüü sõs mi panõ kohaligu mahe­ mahedaga’, sis om rahanum- Mi tiiä ja näe eiski’, õt poodi- duisi, otsku-ui probleeme ja mürktämäldä’ ja tervüsele lihtsabas, õt lää-äi keerulit- kraami põh´al kokko retsepti­ mõr nõsõnu’, a tegeligult om lettelt ja reklaamõst juhtusõ’ takistuisi! hüvvä söögikraami. sõbas. Ja mi uuri, otsi ja panõ kogomigu, koh retsepti’ vas- suurõnõnu’ õnnõ 50 senti õgah Mi ­toeda ummi põllumii­ kaardi pääle, õt kiä’ piirkun- tasõ’ kõigilõ lastõasutusõ kuuh latsõ päält, mia om väiko hi ja suurõnda­ söögikraami-­ nah kasvatasõ’ mürktämäl- toitlustusõlõ säet nõvvõtõlõ. kooli jaost väigokõnõ summa kasvatajidõ konkurentsi- dä’ söögikraami, midä ja pall´o Tutvustamisõs ja ­pruummisõs (puhta söögikraami aastakka võimõht. nä kasvatasõ’, määne om hind mi tii koolõh 4 perrepäivä, koh toetas Rõugõ vald). Setomaa Muusiumi’ – vahtsõ huuga’ keväjähe

MERILY MARIENHAGEN õt tä saasi’ midägi’ vahtsõt. päärõhk suunat 1990ndilõ, ku rist. Mano teemi pilootprojek- Seto Muusiumi vedosnik Kõik teema’ omma’ kõigilõ Eesti Vabariigi ja Vinne Föde- tinä seto taloaia. Mi taha uuri’ tuttava’, a kindlahe löüdüs ka’ ratsiooni vaihõlõ panti kont- ja kasvata’ taloaiah kasunut – nuid, minkõst kiäki’ viil olõ-õi rolljuun. Suvõl mi tii vallalõ aiavilä’, puuvilä’, lilli’ jm. Mi Kokko pant muusiumi’ sõud- kuulnu’. Muusiumi ülesandõs­ mälestüisi tarõ, koh õga külä- tunnõ huvvi vannu sortõ vasta va’ vahtsõ huuga’ keväjähe. tiidüsasutusõna om uuri’, mia linõ saa kõnõlda’, kirota’ ummi ja taha tiidä’, määne oll vanas- Setomaa muusiumi’: ­Obinitsa om viil uurmalda’, mäluasu- mälestüisi ja kogõmuisi kont- tõ aid. muusium, Saatse muusium, tusõna alalõ hoita’ ja ­kogoda’ rolljoonõ tegemisõ aost. Meid Śoost aastagast muusium Verska talomuusium ja Luik- mano ja haridusasutusõna huvtas, kuvvamuudu mõot kogo-oi õnnõ mälestüisi, asju järve Tobrovah panni’ ­leevä’ tekitä’ inõmisõh uudishimo. piir inemisi ­õgapäävätegemisi. ja pilte, a ka’ siimnit, õt nuid ütte kaapa. Ütine nimi om Obinitsa otsustas keskendü­ ­ Tämbätses om tutva’ luu’, koh kasvata’ ja alalõ hoita’. Tsäi- Setomaa Muusiumi’. Kõigih dä’ seto leelolõ. Tuu UNESCO sann jäi ütele poolõ ja tarõ majah nakami uvvõnduisi muusiumõh tulõ’ õks palasõ’ ja kultuuriperändi nimistüh olõv tõõsõlõ pool kontrolljuunt vai tegemä, selle õt süük täüdä- tüü k´au, a juhtminõ om ütine. mitmõhelülinõ rahvalaul saa ku kodopoodih inäp niisama- äi õnnõ kõttu, a om ka’ tra- Ma arva, õt ütehkuuh mi jov- hindäle kodo. Mi ehidä leelo ta saa-as k´avvu’. Pääle mäles- ditsioonõ kandja, edesiviijä ja va inäbä ja eiserälitsõ seto kul- jaost keskkunna, koh külälinõ tüisitarõ mi rekonstrueeri ja hüä tundõ tekütäjä. tuuri umaperäga’ tegeldä’. saa kogõmusõ nii helüh, pildih uvvõnda ka’ Saatse muusiumi Kõiki muusiumõ ühendäs Minkaga’ mi kamanda? ku ka’ sõnah. Mi anna külälisõ- mõtsaraa. Tävvendämi info­ üts – ineminõ. Inemisõst Mõnõki’ mõttõ’, mia’ omma’ lõ võimalusõ kullõlda’ laulu ja stende, ehitä matkaraalõ eri- nakas pääle traditsioon, kiil ja talvõunõst heränenü’, nakasõ’ eis’ laulta’. Seto leelo oll umal nevvi mänge ja panõmi raa kultuur. Siih kutsugi’ teid üles vormi võtma silmäilos küläli- aol üts elo jago. Nii mi püvvä- pääle piiriga’ kokkok´auvit asju. muusiumiga’ ummi mälestüi- si jaos. Õgah muusiumih nakas megi’ avvulist tegeläist loo- Verskah talomuusiumih om si, kogõmuisi jagama. Tämbät- olõma üts seto kultuuri ise- mutruult eksponiiri’. päämäne taloarhitektuur ja mi sest mi olõ ka’ huvtõt ti aiduh loomustav teema ja ku nuu’ Saatse muusiumi päämätses tegele edesi väläalaga’. Śool kasuvist taimõkõisist ja vilä- teema’ kokko panõ, sis mi saa teemas kujonõs piir. Piiri’ seto- suvõl om traditsioonis saanu’ puiõst, õt vannu seto sortõ mi hüä ülekaehusõ seto kultuu- kõisi eloh omma’ näide kul- pitsinäütüse kõrvalõ mõtõld aidu tagasi tuvva’. Vahtsõ huu- rist. Mi taha külälisõlõ pakku’­ tuuri ja identiteeti kujondanu’ viil välläpanõki’ teräviläst, ga’ muusiumihe – kõik ti olõt õgah muusiumih huvtavva ja Maailma veere pääl. Kalda Raivo pilt jo saandit. Śool aastagal om linast ja seto taloarhitektuu- oodõt! 12 Märts 2019 Nr 3 (352) XV Seto Leelopäiv „Imält tütrele!“ Setomaa valla sündmüse’ ■ 27.03 kell 10.30 Pihkva tsirkus (pilet 7 eurot). ■ 13.-14.04 XXVIII Peko Kevväi. Kõrvõ küläh. VABARNA JANE täpne aokava olõ-õi viil kuuh, Verska kultuurikeskusõh. leelopäävä pääkõrraldaja tuu andas tiidä’ ildaba. Laulu­ ■ 14.04 kell 10 Setomaa vallalitsõ’ karigavõistlusõ’ immi haudu pääl peetäs hinge­ ■ 29.03 kell 21 Tandsoõtak. Ansambli Säde. ojomisõh, IV etapp. Verska viikeskusõh. palvõh, om rongk´auk ja näü- Verska sanatooriumi Lahe kohvikoh. Setokõisi laulupeo kontsert tüs leelokoorõst jne. Leelo- ■ 16.04 Puidu ja taloarhitektuuri teemapäiv om 29. juunil 2019 Verska päiv nakas pääle Seto hümni ■ 2.04 kell 13.10 Kontsert „Ajarännak klassikalises Setomaa koolinoorilõ. Sõitminõ müüdä Setomaad. laulu­väläku pääl muusiga- ja ja leelopäävä hümniga’ „Olõ- muusikas – barokist kaasajani“. Verska muusigakoolih. matkafestivali Seto Folk seeh. õi leelo liinast tuud“, pääle ■ 16.04 kell 19.30 Jüriüü juusk. Leelopäävä teema om „Imält tuud om kontsert leelokoorõ ■ 2.04 kell 20 Folklooriõtak. Nakas pääle Verska kultuurikeskusõ iist. tütrele“, minkaga’ mi pia täht- ja koorõ pillimiihiga’. Pääle Verska sanatooriumi Lahe kohvikoh. säs vanavanõbidõlt saad laulu- kontserti om ütine laulminõ ■ 16.04 kell 20 Folklooriõtak. perändit. Leelopäävä päävä­ ja pidolaud. Leelopääväle saat ■ 3.04 kell 17 Kino. „Lotte ja kadunud lohed“. Verska sanatooriumi Lahe kohvikoh. juhi’ omma’ imä ja tütär Sarvõ hinnäst kirja panda’ 30. april- Verska kultuurikeskusõh. Õiõ ja Sarvõ Maaŕa. lini’! Leelokoorõlõ saadõtas ■ 18.04 kell 11 Jututarõ „Kae’ kuud!“. Õga kuur saa laulta’ kats tiidäandminõ kiräga’. Küläs- ■ 3.04 kell 19 Kino. ”Tõde ja õigus“. Saatse muusiumih. laulu (kooni’ kuus mintat). täjä’ saava’ Seto Leelopäävä Verska kultuurikeskusõh. Erälde esinemisvõimalusõ­ saa kontserdilõ Seto Folgi passi ■ 18.04 kell 15 Heikki Leisi näütüse vallalõtegeminõ. soovi kõrral üte luuga’ ka’ koo- vai pääväpassiga’. ■ 4.04 kell 17 Setomaa valla orienteerumispääväku’, Tsäimajah. ri pillimiis. ­Leelopäävä pro­ Saami kokko Seto Folgil ja I etapp. Verskah. gramm om kellä 10–16 vaihõl, Seto Leelopääväl! ■ 18.04 kell 18 Verska gümnaasiumi Playback show. ■ 5.04 kell 17 Loeng „Vana’ taloaia sordi’“. Tsäimajah. Verska kultuurikeskusõh. ■ 5.04 kell 21 Tandsoõtak. ■ 19.04 kell 21 Tandsoõtak. Verska sanatooriumi Lahe kohvikoh. Verska sanatooriumi Lahe kohvikoh. LUMMO KATI LEELOLAAGRI ■ 9.04 kell 20 Folklooriõtak. ■ 24.-25.04 Lihavõõtõprogramm koolõlõ. 31. juuli – 2. august 2019 Verska sanatooriumi Lahe kohvikoh. Verska muusiumih. ■ 12.04 kell 21 Tandsoõtak. ■ 23.04 kell 20 Folklooriõtak. NEDSÄJÄ KÜLÄH, SETOMAAL Verska sanatooriumi Lahe kohvikoh. Verska sanatooriumi Lahe kohvikoh.

Oodami naisi ja miihhi, linikpäid ja kaabukandjit, ■ 13.04 kell 13 Perimüspido Baltica 2019 ■ 27.04 Lihavõõtõprogramm. näiokõisi ja poiskõisi Nedsäjä küllä Võromaa eelpido. Verska kultuurikeskusõh. Verska muusiumih. seto leelot ja pillimängu opma. Tulkõ’ kokko kul´atama, astkõ’ liki leelotama, saa-i mi suku vaiki saista’, sõna’ omma’ suurõ sõlõ ala, laulu’ laja lehe ala. SÜNNÜPÄÄVÄ’ APRILLIH Ilo meil lätt üle ilma, sõna’ üle Setomaa! Facebook.com/laululaager, Veirami Valentina – 94 Kuusingu Mati – 44 Metsiku Helle – 57 Valentina Randala 90 [email protected], tel 53463610. 22. märts 14. aprill 21. aprill Nikolai Liinamäe 90 innine Sõsarõ laulja kunstnik Helmekaala’ leelonaane Voldemar Kruusamäe 89 Maria Kõllamägi 88 Sommeri Lauri – 46 Salmari Margit – 54 Hoidmetsa Ilme – 57 Liidia Tammela 87 2. aprill 15. aprill 23. aprill Alla Lemmik 85 Liinatsura’ laulumiis, Sõsarõ leelonaane Verska Gümnaasiumi oppaja Enn Pähklamäe 83 kiränik Nikolai Mehilane 83

Saare Vello – 61 Kolgi Kaspar – 48 Iriniya Egorova 82 Zaitsevi Rein – 50 16. aprill 24. aprill Tamara Lumpre 81 3. aprill Seto Kongressi Liinatsura’ laulumiis spordimiis Vanõmbidõ Kogo liigõh, Maria Vassiljeva 80 Verska Sanatooriumi Kalla Urmas – 49 Aino Hallop 79 Prozese Jaak – 54 juhataja 25. aprill Vladimir Anufrienko 79 4. aprill Liinatsura’ laulumiis Silvi Valle 79 hõimutegeläne Järvelilli Rein – 53 Jaan Jaagu 78 16. aprill Takeli Rines – 53 Veera Puusaar 77 Laane Anna – 74 Setomaa vallavolikogo 26. aprill Viive Tirp 77 4. aprill esimiis, Seto Kongressi leelonaane Ants Tagarand 77 Ilolanga leelonaane Vanõmbidõ Kogo liigõh, Mart Kesa 77 Seto Miihi Summa laulu- Mälbergi Meelis – 49 Tiiu Raudsepp 77 Verevmäe Aleksander – 60 miis; Uusvada Blues 26. aprill Linda Järvemägi 77 5. aprill Allstarsi, Pääväpüürdjä poliitigamiis Viiu Pinnär 77 Siidisõsarõ pillimiis ja Tuhkwizza bändi trummõ Urmas Meitus 77 mängjä Vaarigu Veera – 78 Maigi Allik 77 Visseli Triin – 41 27. aprill MTÜ Seto Küük ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo Silvi Karro 76 7. aprill Dubrovskaja Natalja – 50 innine Sõsarõ laulja Malle Männik 76 kutsva’ ummi liikmit oppõsõidulõ söögimeistre 17. aprill Viktor Timofeev 76 Hiiumaalõ 4.-6. aprill 2019 Irboska muusiumi Kalkuni Andreas – 42 Maria Ojaperv 75 Küti Martin – 28 direktor 28. aprill Ülemere sõidõtas, õt oppi’ Hiiumaalt ku Eesti edimätselt Jüri Arumets 75 söögipiirkunnalt, kuvvamuudu tegeldä’ tootõarõndusõga’, 8. aprill Liinatsura’ laulumiis, Zetodõ trummõ mängjä Vabarna Jalmar – 32 folklorist Leili Koger 74 kõrralda’ kohvkidõpäivi ja müvvä’ umma kraami üle Eesti. 74 Kavah omma’ k´augi’ ettevõttihe, sh Hiiu Pagar, Vaemla 17. aprill Helju Lumi Villavabrik, Hiiu Gourmet, Mahetapamaja, Suuremõisa loss Piho Mare – 75 muusigamiis, Haavalo Ilme – 64 Ene Mõttus 73 jt, om ütine seminar, koh hiidlasõ’ ja seto’ kõnõlõsõ’ ummist 9. aprill Zetodõ iistvidäjä 30. aprill Eevi Turvas 73 kogõmuisist kuuhtüüvõrgustikõga’ etnoloog Siidisõsarõ iistvidäjä Leo Urbanik 73 ja ummi kraamõ turundamisõst. Kliimanni Maria – 89 Silvia Ainik 72 72 Oppõsõidu iist tulõ massa’ 47 eurot. Visseli Kadri – 34 19. aprill Setomaa Inta Juhansoo 10. aprill innine Sõsarõ laulja Vallavalitsus Eevi Jüriöö 71 Hinnäst saat kirja panda’ 31. märdsini’ käsitüümeistre Jaan Jõgi 71 kas [email protected] vai helstä’ 56494238 õnnitlõs: Orekhova Irinalõ, MTÜ Seto Küük tegevjuhilõ. Kahuski Maali – 34 Laine Pilve 70 Djomina Annika – 49 20. aprill Endel Sokk 95 Niina Poolak 70 Oppõsõit om LEADERI-projektitoetusõ abiga’, strateegia 12. aprill Väike-Hellero Peeter Haug 94 Antonina Burlakova 70 meede: 3.1 Ütistegevüse arõndaminõ. Mokornulga koori ja Tsibihärbläse’ Nikolai Raalik 93 Aini Kilusk 70 Projekti „Koostöös väärtustame kohalikku toitu!“ päämäne leelonaane leelotaja 91 mõtõh om kohalikõ toidutuutjidõ kuuhtüü parebas Maria Lahe Johannes Raidla 70 tegeminõ, tiidmisist kõnõlõminõ, toodangu väärtüstäminõ/väärindäminõ ja tarvitajilõ köütväbäs tegeminõ, tootõarõndus kuuhtüüh käsitüüettevõtjidõga’. KUULUTUISI Leinämi

■ Om pakku’ aidnigulõ turbaga’ ■ Nõo vallah omma’ müvvä’ pedä- ✝ Leo Mindo ✝ Marie Kivistik siät hobõsõsitta. Helstä’ 5018431. jä- ja kuusõloomakõsõ’. Helstä’ ✝ Aleksander Saar ✝ Viivi-Salome Lillestik 5169682, [email protected].