OÜ Inseneribüroo STEIGER

Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Töö nr 16/1728

Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2

Kinnitan:

Aadu Niidas ...... Juhatuse liige

Keskkonnamõju hindasid:

Aadu Niidas ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017)

Raili Kukk ...... Keskkonnaspetsialist

Marge Uppin ...... Hüdrogeoloog

Üllar Rammul ...... Keskkonnaspetsialist

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3

SISUKORD

1. SISU KOKKUVÕTE ...... 6 2. SISSEJUHATUS ...... 7 2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ...... 7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ...... 7 2.3 Kasutatud infoallikad ...... 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ...... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ...... 10 3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...... 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ...... 12 4.1 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ...... 12 4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik ...... 13 4.3 Kuivendustingimused ...... 15 4.4 Maavara kvaliteet ja varu ...... 17 4.5 Kliima ...... 17 4.6 Taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid ...... 18 4.7 Peatüki kokkuvõte ...... 22 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...... 23 5.1 Kasutatav tehnoloogia ja tehnika ...... 23 5.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ...... 23 5.3 Kaevandatud ala korrastamine ...... 24 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ...... 25 6.1 Hindamismetoodika ...... 25 6.2 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele ...... 26 6.3 Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis ...... 30 6.4 Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ...... 31 6.5 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele ...... 31 6.6 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja peenosakeste kontsentratsioon ning nende vastavus normidele ...... 32 6.6.1 Müra ...... 32 6.6.2 Peenosakesed ...... 35 6.7 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega ...... 37 6.8 Võimalikud keskkonnaavariid ...... 37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 4

6.9 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele ...... 38 6.10 Mõju maastikule ...... 40 6.11 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ...... 40 6.12 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...... 41 6.13 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus ning ohutusnõuded ...... 42 6.14 Peatüki kokkuvõte ...... 45 7. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS ...... 47 8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS...... 50 8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine ...... 50 8.2 Kriteeriumite hindamine ...... 52 8.3 Alternatiivide võrdlus ...... 52 9. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG ...... 54 9.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...... 54 9.2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 54 9.3 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ...... 55 9.4 Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ...... 55 9.5 Soovitused ...... 55 9.6 Koondhinnang ...... 55 10. KASUTATUD KIRJANDUS ...... 56

LISAD

1. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlus koos graafiliste lisadega, 2017. 2. Keskkonnaameti 14.07.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-3, Varudi turbatootmisala maavara kaevandamisega kaasneva KMH algatamine. 3. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega. 4. Keskkonnaameti 10.01.2017. a kiri nr 12-2/16/1796-11, Varudi turbatootmisala KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine. 5. Põllumajandusameti 05.03.2017. a kiri nr 14.5-1/615-1, seisukoht Varudi turbatootmisala KMH aruande kohta. 6. Viru-Nigula Vallavalitsuse 07.04.2017. a kiri nr 47, seisukoha võtmine Varudi turbatootmisala KMH aruande eelnõu kohta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 5

7. Keskkonnainspektsiooni 18.04.2017. aasta kiri nr 8-3/17/1447-2, Varudi turbatootmisala KMH aruandest. 8. Keskkonnaministeeriumi 26.04.2017. aasta kiri nr 7-12/17/2217-2, Varudi turbatootmisala KMH aruandele seisukoha andmine ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 9. Lääne-Viru Maavalitsuse 27.04.2017. aasta kiri nr 13-4/17-453-2, Varudi turbatootmisala KMH aruande kohta seisukoha andmine. 10. Keskkonnaameti 09.05.2017. a kiri nr 6-3/17/3921-3, Varudi turbatootmisala KMH aruandest ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 11. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (25.07.2017) protokoll. 12. Keskkonnamõju hindamise algatamise (21.07.2016), programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (21.11.2016), programmi nõuetele vastavaks tunnistamise (19.01.2017) ning aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu (13.06.2017) teated Ametlikes Teadaannetes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 6

1. SISU KOKKUVÕTE

Keskkonnaamet algatas OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi arendaja) Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlusele 14.07.2016. aasta kirjaga nr 12-2/16/1796-3 maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada.

Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kaevandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hinnati Varudi turbatootmisalal turba tootmisega seotud tegevustele. KMH menetluse käiku kajastavad dokumendid on toodud aruande lisades.

KMH toimus vastavalt KeHJS-le / 1 / ja selles juhinduti Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ / 2 /. Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Töös anti soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 7

2. SISSEJUHATUS

2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused

Arendaja:

OÜ Rakvere Põllumajandustehnika, registrikood 10045989, aadress Puiestee 2, Sõmeru, 44201 Lääne-Viru maakond. Kontaktisik: Tiit Kuusmik, juhatuse liige, e-post: [email protected], tel 508 8135.

Otsustaja:

Keskkonnaameti Põhja regioon, aadress Kunderi 18, 44307 Rakvere. Kontaktisik: Irina Sõtšova, keskkonnakorralduse spetsialist, e-post: [email protected], tel 357 2614.

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn. Kontaktisik: Aadu Niidas, keskkonnaekspert, e-post: [email protected], tel 668 1013.

Ekspertrühma koosseis: - Aadu Niidas, juhtekspert (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2017); - Raili Kukk, keskkonnaspetsialist; - Marge Uppin, hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011); - Üllar Rammul, keskkonnaspetsialist.

Keskkonnaamet kaasas KMH protsessi asjaomaste asutustena Maa-ameti, Viru-Nigula Vallavalitsuse, Põllumajandusameti, Keskkonnainspektsiooni, Muinsuskaitseameti, Keskkonnaministeeriumi, Lääne-Viru Maavalitsuse, Tehnilise Järelevalve Ameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Keskkonnaühenduse Koja.

Põhjalikum kirjeldus ekspertrühma koosseisu ja asjaomaste asutuste kohta on toodud KMH programmis (lisa 3).

2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine

Arendaja esitas 10.12.2015. aastal Keskkonnaametile kirja, et soovib Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba nr LVIM-018 muuta. Keskkonnaamet algatas seejärel 14.07.2016. aastal Varudi turbatootmisalal maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Keskkonnaamet teavitas 21.07.2016. aastal keskkonnamõju hindamise algatamisest Ametlikes Teadeannetes ning kirjaga nr 6- 3/16/9453 KeHJS § 12 lõikes 1 nimetatud isikuid.

Arendaja esitas 19.09.2016. aastal Keskkonnaametile KMH programmi asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks. Keskkonnaamet edastas arendajale ja KMH juhteksperdile 08.11.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-5 asjaomaste asutuste seisukohad koos omapoolse seisukohaga. Arendaja esitas 08.11.2016. aastal Keskkonnaametile parandatud ja täiendatud KMH programmi koos asjaomaste asutuste kirjade koopiate OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 8 ning KMH programmi kohta esitatud seisukohtadega arvestamise selgitustega kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks.

Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 21.11.2016. a Ametlikes Teadeannetes, 23.11.2016. a maakondlikus ajalehes Virumaa Teataja, Viru-Nigula kaupluse "Meie" infostendil, Viru-Nigula Vallahoone teadetetahvlil ning 18.11.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-9 KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud isikuid. KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 23.11.2016 - 06.12.2016. KMH programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Jõhvi ja Rakvere kontorites ja Keskkonnaameti kodulehel. KMH programmi avaliku väljapaneku jooksul ettepanekuid, vastuväiteid ega küsimusi programmi kohta ei laekunud.

Arendaja korraldas koostöös Keskkonnaametiga KMH programmi avaliku arutelu 07.12.2016. a kell 11:00 Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere kontoris. Avalikul arutelul osales viis inimest, esindatud olid arendaja, Keskkonnaamet ja keskkonnamõju hindajad. KMH programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud KMH programmi lisas 7. Seejärel esitas arendaja 07.12.2016. aastal KMH programmi Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi (lisa 3) tunnistas Keskkonnaamet nõuetele vastavaks 10.01.2017. aasta kirjaga nr 12-2/16/1796-11 (lisa 4), millest lähtuti KMH aruande koostamisel.

Arendaja esitas 14.03.2017. aasta kirjaga nr 3 Keskkonnaametile KMH aruande asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks. Keskkonnaamet edastas arendajale ja KMH juhteksperdile 09.05.2017. a kirjaga nr 6-3/17/3921-3 Keskkonnaministeeriumi (lisa 8) ja Keskkonnaameti (lisa 10) märkused ja ettepanekud, millele vastati kirjalikult ja mille põhjal täiendati keskkonnamõju hindamise aruannet. Põllumajandusamet, Viru-Nigula Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon ja Lääne-Viru Maavalitsus on seisukohtadel, et keskkonnamõju hindamise aruanne on asjakohane ja piisav ning seetõttu märkusi ja ettepanekuid ei esitanud (lisad 5 - 7 ja 9).

Keskkonnaamet teavitas KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 13.06.2017. a Ametlikes Teadeannetes ning 13.06.2017. a kirjaga nr 6-3/17/3921-5. KMH aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikul 16.06.2017 - 20.07.2017. KMH aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Jõhvi ja Rakvere kontorites ning Keskkonnaameti kodulehel. KMH aruande avaliku väljapaneku jooksul ettepanekuid, vastuväiteid ega küsimusi keskkonnamõju hindamise tulemuste kohta ei esitatud. Seejärel korraldas arendaja koostöös Keskkonnaametiga KMH aruande avaliku arutelu 25.07.2017. a kell 11:00 Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere kontoris. Avalikul arutelul osales kolm inimest, esindatud olid arendaja ja keskkonnamõju hindajad (lisa 11).

2.3 Kasutatud infoallikad

KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Keskkonnamõju hindamisel olid peamised infoallikad: - Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvaru määramise eeluuringu aruanne, 1994; - maavara kaevandamise loa taotlus, 1999; - markšeidermõõdistuse ja turbalasundi sondeerimise andmed, 2016; OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 9

- maavara kaevandamise loa muutmise taotlus, 2017; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga.

Kasutatud dokumentide ja varasemalt teostatud uuringute, kirjanduse ning avalikke andmebaaside ja infoallikate loetelu on toodud aruande peatükis „Kasutatud kirjandus“ vastavate viidetega tekstis.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 10

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK

3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk

OÜ Rakvere Põllumajandustehnika põhilised tegevusalad on turba tootmine ja maaparandus. Arendaja kaevandab olemasoleval Varudi turbatootmisalal turvast pinnaviisiliselt freesmeetodil ja kaevandatud maavara kasutatakse põllumajandus- ja kütteturba tootmiseks. Arendajale on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba nr LVIM-018, mis kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Kehtiva maavara kaevandamise loa põhjal on mäeeraldis 189,02 ha ja mäeeraldis koos teenindusmaaga 223,4 ha suurune, vähelagunenud turba kaevandatav varu 224 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 132 tuh t, kaevandamise minimaalne aastatoodang 5 tuh t ning maksimaalne aastatoodang 20 tuh t. Markšeideri- mõõdistamise ja jääkvaru määramise (seisuga 05.05.2016) aruande / 3 / põhjal on Varudi turbatootmisalal vähelagunenud turba jääkvaru 102 tuh t (aktiivse tarbevaru 2 plokk) ja hästilagunenud turba jääkvaru 353 tuh t (aktiivse tarbevaru 1 plokk). Seejuures on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turba jääkvaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Turbatootmisalal on mitmeid väljakuid, kus turvast enam ei toodeta.

3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ / 4 / on määratud rohevõrgustiku säilimiseks ja toimimiseks üldised kasutustingimused. Teemaplaneeringu kohased üldised nõuded tuumaladele on: - Tuumalade terviklikkus tuleb säilitada. - Looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90 %. - Olemasolevate kaevandamiseks kasutatavate maa-alade kasutamine jätkub kavandatud ulatuses kuni maavara ammendamiseni ja kaevandamisest mõjutatud maa-ala korrastamiseni. - Olemasolevate kaevandamiseks kasutatavate maa-alade laiendamine peab lähtuma rohevõrgustiku paiknemisest ning tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele.

Teemaplaneeringus on nimetatud karjääride bioloogilist korrastamist rohevõrgustikku tugevdava tegevusena. Maakonna tasandil konstrueeritud rohevõrgustikku on täpsustatud valla tasandil Viru-Nigula valla üldplaneeringuga. Viru-Nigula valla üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi põhjal kattuvad Varudi turbatootmisala lõunapoolsed väljakud osaliselt rohevõrgustiku tuumalaga (joonis 3.1). Samuti tuleb üldplaneeringu kohaselt säilitada tuumalade terviklikkus ning terviklike loodusalade killustamist vältida. Peamine nõue on, et looduslike alade osatähtsus ei langeks tuumalal alla 90 %.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 11

Joonis 3.1 Varudi ja Varudi II turbatootmisalade kattumine rohevõrgustikuga. T - rohevõrgustiku tuumala ja K - rohevõrgustiku koridor (Viru-Nigula valla üldplaneeringu kaart, 2007)

Varudi turbatootmisala paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Ida-Eesti veemajanduskava / 5 / on koostatud aastateks 2015 - 2021, mille kinnitas Vabariigi Valitsus 07.01.2016. aastal. Veemajanduskava eesmärgiks on vähendada rannikuveekogumitesse jõudvat koormust. Koormus jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks. Inimtekkelist haju- koormust põhjustavad näiteks põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turba tootmine, loodusliku äravoolurežiimi muutmine, sademevee äravool ja ühis- kanalisatsioonita hajaasustus. Seega sõltub hajukoormus eelkõige maakasutusest. Ida- Eesti vesikonnas esineb hajukoormusest kõige rohkem põllumajandusliku taustaga koormust. Veemajanduskavas on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud vastavad meetmed. Seoses turba kaevandamisega on soovitatud rajada turbatootmisalale settesüvendid ning torupaisud.

Looduskaitse arengukava / 6 / on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks kuni aastani 2020. Looduskaitse arengukavas märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid looduslikele aladele. Varudi turbatootmisala on olemasolev turbatootmisala koos toimiva kuivendusvõrgusikuga, seega ei lähe kavandatav tegevus looduskaitse arengukavaga vastuollu. Arengukavas käsitletakse turvast taastumatu loodusvarana, mille kasutamisel on looduskaitse eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. Taastumatute loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid ning kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. Kaevandamine ei tohi mõju avaldada kaitstavatele loodusväärtustele ning kaevandamise järgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 12

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND

4.1 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud

Varudi turbatootmisala (joonis 4.1) asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Varudi külas paiknevas Varudi turbamaardlas (registrikaardi nr 258). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet) Kunda metskond 40 (katastritunnus: 90202:001:0410) kinnistul, mille sihtotstarve on turbatööstusmaa. Turbatootmisala jääb hajaasustuse piirkonda, mida iseloomustab põllumajanduslik maakasutus.

Varudi turbatootmisala külgneb kagu suunas Varudi II turbatootmisalaga, kus arendaja kaevandab maavara kaevandamise loa L.MK/323045 alusel (kehtib kuni 27.03.2038). Varudi II turbatootmisala mäeeraldis on 35,87 ha suurune ja teenindusmaa 47,84 ha suurune. Vastavalt kaevandamisloale on lubatud kaevandada 31 tuh t (3 plokk) vähe- lagunenud turvast ja 77 tuh t (4 plokk) hästilagunenud turvast. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 7 tuh t ja keskmine aastamäär 5 tuh t. Varudi II turbatootmisalal on 2012. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamine / 7 /. Kagu suunda jääb ka 81 hektari ulatuses mahajäetud turbaväljakuid (11 ja 12 plokid), mis ei ole olemasolevate maavara kaevandamise lubadega kaetud. Väljastatud maavara kaevandamise lubades on arendajale seatud täiendavad tingimused, mis on alljärgnevalt välja toodud. Varudi turbatootmisalal töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisel arvestatakse soovituste andmisel peamiselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast keskkonnamõjust, kuid arvestatakse ka juba varasemalt väljastatud tingimustega.

Varudi turbatootmisalal praegu veel kehtivas maavara kaevandamise loas on määratud järgmised eritingimused ja piirangud: 1. Kaevandatud ala korrastada metsamaaks. 2. Korrastamiskava koostada hiljemalt kolm aastat enne loa kehtivuse lõppu. 3. Vältida õlide ja kütteainete sattumist pinnasesse ja vette. 4. Deponeerida igal aastal korrastamise tagamiseks tagatissumma vastavalt kaevandatud kogusele Viru-Nigula valla eriarvele vallavolikogu poolt kehtestatud suuruses ja korra kohaselt.

Varudi II turbatootmisalal kehtivas maavara kaevandamise loas on määratud järgmised täiendavad tingimused: 1. Looduskaitseseaduse § 55 lõigete 7 ja 8 kohaselt on II ja III kaitsekategooria taimeliikide kahjustamine keelatud, mistõttu on II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtades vaja vältida kasvukohti kahjustavaid tegevusi (kändude ladustamine, mootorsõidukiga sõitmine, metsaraie). 2. Kongla oja elustikule osutatava mõju leevendamiseks tuleb rajada väljalaskudele settebasseinid (40 x 20 x 1 m) pindalaga 800 m2 ja mahuga 800 m3. Settebasseine tuleb setetest regulaarselt puhastada. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 13

3. Veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 13 alusel peab olema vee erkasutusluba, kui vett juhitakse suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. 4. Turbatootmisala teed, mida kasutatakse turba väljaveoks, tuleb arendajal hooldada ja vajadusel niisutada.

Varudi turbatootmisala mäeeraldise piires hoonestus ja kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud puuduvad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa idapiir külgneb Sookolli (katastritunnus: 90202:001:0008) kinnistuga, kus asub Varudi ja Varudi II turbatootmisaladel kasutatava tehnika hooldamiseks ja remontimiseks töökoda. Läbi Sookolli kinnistu on tagatud ligipääs tootmisväljakuteni, mida kasutatakse toodangu väljaveoks. Teine ligipääs Varudi turbatootmisalani kohalike teede abil jääb turbatootmisalast lõuna suunda. Turbatootmisalani viivad kohalikud teed on ühenduses Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteega nr 20. Varudi turbatootmisalast jääb lähim elumaja ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka (katastritunnus: 77002:002:0080) kinnistule.

4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik

Varudi turbamaardla paikneb Põhja-Eesti platool Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe (O2ls) ja Uhaku (O2uh) lademete avamusalal. Aluspõhja kivimitel lasub pinnakate (kvaternaarisetted), mis liigestub holotseeni vanusega soo- ja järveseteteks ning pleistotseeni vanusega jääjärve- ja liustikuseteteks / 7, 8 /.

Varudi turbatootmisala maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,38 - 54,14 m ning turba lamami absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,39 - 52,07 m. Turbatootmisalal jääb vähelagunenud turba kihi paksus vahemikku 0,0 - 2,0 m (keskmiselt 0,66 m) ja hästilagunenud turba kihi paksus vahemikku 0,4 - 2,2 m (keskmiselt 0,85 m). Vähelagunenud turbavaru on ammendatud mäeeraldise põhja-, ida- ja keskosas asuvatelt tootmisväljakutelt. Järvemuda esines kahes sondeerimispunktis 0,1 ja 0,3 m paksuselt.

Vähelagunenud turvas lagunemisastmega <25 % paikneb lasundi pealmises kihis, mille põhikoosluseks on turbasammal. Lasundi alumise kihi moodustavad üle 25 % lagunemusastmega siirde- ja madalsoo turbad, kus esinevad põhilisel madalsoo-puu ja rohu-villpea turbad / 9 /.

Turbalasundi lamami moodustavad valdavalt Balti jääpaisjärve setted (jääjärvesetted) keskmise paksusega 1,5 m. Jääjärvesetted koosnevad saviliivadest, liivadest ja savist. Kohati esineb turbalasundi lamamis ka järvemuda, mille paksus jääb alla 0,5 m. Jääjärvesetete lamamiks on valdavalt saviliivmoreenist koosnevad liustikusetted (keskmine paksus 0,3 - 0,7 m), mis lasuvad vahetult aluspõhja kivimitel / 7, 8 /.

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on võimalik eristada Kvaternaari ning Ordoviitsiumi veekompleksid. Kvaternaari veekompleks jaguneb vaadeldaval alal soosetete, jääjärvesetete ja liustikusetete veekihtideks.

ASENDIPLAANASENDIPLAAN JoonisJoonis 4.14.1 MM 11 :: 5050 000000

58.0 Villavere Hiie 58.8 Kunda Linnuse Kutsala S i b e r i K u t s a l a 52.0 Kure 57.0 L i n n u s e V I R U - N I G U L A 56.7 53.7 35.5 50.9 K U N D 52.7 Lepiku A 52.0 J ja o a ll a 49.3 M Kanguristi K u N 53.8 n d a 49.5 s o o Aruvälja

52.7 a oj 52.0 V a s t a

la g n o 49.2 K Nugeri 55.2 51.7 VarudiVarudi V i r u - N i g u l a Viru-Nigula VV V VV 51.3 51.8 a r aa u d rrr i rrruu 50.3 r a dd b iiii aiiii I III IIIIIIII 53.4 47.6 V õ r k l a

52.6 ja la o ong 57.2 K

60.7

63.4 52.5 V a Varudi r u 70.2 d i o ja 57.8 P i k a r i s t i 67.1 K U V a r u d i N D Pikaristi A K o h a l a J

61.5 SÄMI-KURISTIKU SOOKAITSEALA 66.4 67.7 70.3

VarudiVarudi jaja VarudiVarudi IIII turbatootmisaladeturbatootmisaladeturbatootmisalade Märkused: mäeeraldisedmäeeraldised 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehti 6434 ja 6443 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 TurbatootmisaladeTurbatootmisalade (litsents: MINWES0900922272) teenindusmaadteenindusmaadteenindusmaad OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 15

Soosetete veekiht on Varudi turbatootmisala piires kõige ülemiseks veekihiks, kus veetase jääb maapinnast 0,3 - 2,0 m sügavusele. Veekiht toitub peamiselt sademetest, madalsoo piires (soo servaladel) ka põhjavee arvelt. Turbalasundi vesi on suure orgaanilise aine sisaldusega, kollakaspruuni värvusega, happeline (pH 3 - 6) ja väikese karedusega HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi vesi, mis on joogiks kõlbmatu / 7, 8 /.

Jääjärvesetete veekiht levib Varudi turbatootmisala piires soosetete veekihi all, olles kõige ülemiseks veekihiks Varudi turbamaardla ümbruses. Veetase lasub maapinnast 0,5 kuni 1,5 m sügavusel. Veekihile on iseloomulik HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi mineraalsusega 0,15 - 0,2 g/l / 7, 8 /.

Valdavalt saviliivmoreenist koosnevad glatsiaalsed setted levivad jääjärveliste setete all ning on lokaalselt vettandvad, olles soosetete levikualal suures osas veepidemeks Kvaternaari veekihtide ja Ordoviitsiumi veekompleksi vahel / 7, 8 /.

Ordoviitsiumi veekompleks on vaadeldavas piirkonnas peamiseks veevarustusallikaks. Veekompleksi moodustavad lubjakivid ja dolomiidid, mille veeandvus sõltub eelkõige kivimite lõhelisusest. Veekompleksi paksus on 35 kuni 40 m. Põhjavesi on nõrgalt surveline ning põhjavee survetase jääb Maa-ameti hüdrogeoloogilise kaardi alusel absoluutkõrgusele ~50 m. Veekompleksi moodustavate kivimite filtratsioonikoefitsient on 10 - 50 m/d. Veekihile on iseloomulik HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi mineraalsusega 0,3 g/l / 7, 8 /.

4.3 Kuivendustingimused

Turbalasundit tuleb turba tootmise võimaldamiseks kuivendada. Varudi turbatootmisalal juhitakse kuivendusvesi isevoolselt maaparandussüsteemi (edaspidi MPS) eesvoolu „VARUDI 1/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ (MSR kood 1107230020030) ja sealt edasi ~1 km kaugusel idas looklevasse maaparandussüsteemide ühiseesvoolu, Kongla ojja (VEE1072300, MSR kood 1107230020000). Kuivendusvesi juhitakse ka osaliselt isevoolselt MPS „VARUDI 3/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ (MSR kood 1107290010070) ehk Varudi turbatootmisala äravoolukraavi ja sealt edasi ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke (VEE1072900). Varudi turbatootmisalale on rajatud kaks settebasseini. MPS „VARUDI 3/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ ei ole maaparandussüsteemide registris eesvool ja Kunda jõgi ei ole äravoolukraavi suubumise lõigul maaparandussüsteemide ühiseesvool. Markšeiderimõõdistamise käigus 05.05.2016. aastal mõõdeti Varudi turbatootmisalal olevatest kraavides veetaset, mille absoluutkõrgused jäid vahemikku 50,17 - 51,50 m. Vastavalt 1994. a jääkvaru uuringu / 8 / andmetele on turbalasundit võimalik isevoolselt kuivendada mäeeraldise lääneosas absoluutkõrguseni 51,7 m ning kesk- ja idaosas 50,0 - 50,5 m.

Varudi raba ümbruse hüdroloogiline võrk kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alam- vesikonda. Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses ning Kongla oja Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke (VEE1072300) Keskkonnaministri 15.06.2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ §-s 2 toodud veekogude või veekogude lõikude nimistusse / 11 /. Lisaks kuulub Kunda jõgi Keskkonnaministri 09.10.2002. aasta määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ §-s 2 toodud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja / 12 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 16

Varudi turbatootmisalast läänes voolav Kunda jõgi algab Roela alevikust 1,5 km põhja suunas ja suubub Kunda lahte. Kunda jõe pikkus on 82,2 km ning valgala suurus on 535,9 km2 / 13 /. Jõe ülemjooks asub Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ja enamik alamjooksust Kirde-Eesti (Viru) lavamaal ning suudme-eelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Kunda jõgi on suhteliselt suure kaldega. Jõe veepinna absoluutkõrgus on lähtel 90,0 m ja suudmes 0 m ning keskmine lang 1,41 m/km. Lang on suurim suudme-eelsel alal (keskmiselt 12,8 m/km), kus jõgi läbib Balti klindi / 14 /. Kunda jõgi on jagatud neljaks veekogumiks. Varudi turbatootmisala kuivendusveed juhitakse Ädara jõest Kunda III paisuni jäävasse jõelõiku, mis moodustab Kunda_2 veekogumi. Nimetatud veekogumi ulatuses kuulub Kunda jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüüp IIB). Varudi turbatootmisalale lähim seirepunkt Kunda jõel, kus hinnatakse jõe seisundit riikliku keskkonnaseirega, on Lammasmäe seirepunkt (X = 6 594 315 ja Y = 644 359), mis jääb Varudi turbatootmisala äravoolukraavi suubumiskohast ~2 km allavoolu. Nimetatud seirepunktis on teostatud hüdrobioloogilist seiret aastatel 1995 ja 2005.

Tabel 4.1 Kunda jõe Lammasmäe ja Kongla oja Pärna seirepunktide hüdrobioloogiliste seirete andmed / 14, 15, 16 /

Pärna seirepunkt: Lammasmäe seirepunkt: X = 6 598 490 ja Mõõdetud parameeter X = 6 594 315 ja Y = 644 359 Y = 652 343 1995 2000 2010 Jõe veepeegli laius, m 12 12 4 Jõe sügavus, m 1,0 0,7 - 1,5 0,15 Voolukiirus, m/s 0,4 0,3 0,2 Vooluhulk, l/s - - 20 pH 8,0 7,6 8,2 O2 küllastusaste, % - - 93 O2, mg/l 11,9 10,0 8,4 - 11,15 BHT5, mgO/l 1,8 3,2 1,1 Püld, mg/l 0,041 0,033 0,076 Nüld, mg/l 1,89 1,59 1,30 NH4, mg/l 0,044 0,019 0,052* *Hüdrokeemiline seire 2010. aastal

Varudi turbatootmisalast idas voolav Kongla oja suubub Pada jõkke, mis omakorda suubub Soome lahte. Kongla oja pikkus on 14,8 km ja pindala 40,8 km2. Kongla oja kuulub terves ulatuses heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüüp IB) / 13 /. Kongla ojas teostatakse riiklikku seiret Pärna seirepunktis, mis asub Varudi turbatootmisala äravoolukraavi suubumiskohast ~8 km allavoolu. Riiklike seirete tulemused on osaliselt toodud tabelis 4.1.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt oli 2013. aastal Kunda_2 veekogumi (Kunda jõgi Ädara jõest Kunda III paisuni) ökoloogiline kvaliteediseisund aastatel 2013 ja 2014 „kesine” (keemiline seisund samadel aastatel hindamata), mille põhjal hinnati seisundi koondhindeks samuti „kesine”. 2015. aastaks oli seatud eesmärgiks saavutada Kunda_2 veekogumi „hea“ kvaliteediseisund, mida selleks ajaks ei saavutatud. 2015. a OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 17 koondhinnangu alusel oli Kunda_2 veekogumi koondseisund jätkuvalt „kesine”. Seetõttu on Kunda_2 veekogumi „hea“ kvaliteediseisundi saavutamise tähtaega pikendatud aastani 2021. Kongla oja ökoloogiline kvaliteediseisund oli aastatel 2013 ja 2014 „hea” (keemiline seisund samadel aastatel hindamata), mille põhjal hinnati seisundi koondhindeks „hea”. Kongla veekogumi „hea“ kvaliteediseisund oli seatud eesmärgiks saavutada 2015. aastaks, mis hinnati saavutatuks / 5 /.

4.4 Maavara kvaliteet ja varu

Turbavarud kinnitati esmalt Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvarude eeluuringu aruande põhjal 1994. aastal. Kehtiva loa väljastamisel oli aktiivse tarbevaru kogus 573 tuh t (millest vähelagunenud turvas 224 tuh t ja hästilagunenud turvas 349 tuh t) ning kaevandatava varu kogus 356 tuh t (millest vähelagunenud turvas 224 tuh t ja hästilagunenud turvas 132 tuh t). Turba varu täpsustati 2016. aastal, mis arvestab varasema jääkvaru uuringu ebatäpsusi ja tänast olukorda Varudi turbatootmisalal.

Markšeidermõõdistamise ja jääkvaru määramise (seisuga 05.05.2016) aruande / 3 / põhjal on plokk 2 vähelagunenud turba keskmine looduslik niiskus 89,34 % ja lagunemisaste 16 % (H1), millele vastab turba mahult kaalule üleviimise koefitsient 0,153. Seega on Varudi turbatootmisalal vähelagunenud turba jääkvaru (seisuga 05.05.2016) 1 010,3 tuh m2 x 0,66 m x 0,153 = 102 tuh t. Vähelagunenud turbavaru on mäeeraldise põhja-, ida- ja keskosas asuvatelt tootmisväljakutelt ammendatud. Plokk 2 lamamis paiknevas aktiivse tarbevaru 1 plokis on hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste 34 % (H5) ja looduslik niiskus 84,65 %, millele vastab turba mahult kaalule üleviimise koefitsient 0,220. Seega on Varudi turbatootmisalal hästilagunenud turba jääkvaru (seisuga 05.05.2016) 1 890,2 tuh m2 x 0,85 m x 0,220 = 353 tuh t. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t.

Varudi raba jääb 19. sajandist alates Kunda tsemenditehase mõjupiirkonda, mis on muutnud rabavee happesust (pH on suvel kõrgem ja talvel jää all madalam) ja põhjustanud rabale iseloomulike taimede taandumise ning rabale mitteiseloomulike (toitaineterikkamate kasvukohtade) taimeliikide rohkuse / 17 /. Toitainete rohkusest põhjustatud taimestiku kasv raskendab arendajal Varudi turbatootmisalal toodangu kvaliteedi tagamist.

4.5 Kliima

Varudi turbatootmisala ilmastiku iseloomustamisel on kasutatud Kunda meteoroloogia- jaama (MJ) 2006 - 2015. aastate andmeid ning arvestatud, et tootmisperiood kestab II ja III kvartalis. Algandmed on saadud Keskkonnaagentuurilt.

Sademetehulga muutused on aastate kui ka kuude lõikes suured. Keskmiselt oli aastatel 2006 - 2015 sademete hulk II kvartalis 146 mm ja III kvartalis 193 mm ning aastas keskmiselt 599 mm. Sademeteta päevi oli keskmiselt II kvartalis 101 ja III kvartalis 107, seega tootmisperioodil oli kokku 208 sademeteta päeva. Sademete hulgast ja sademeteta päevadest sõltub, kui suur on turbatootmisalalt ärajuhitava vee maht ja kui palju turvast on tootmisperioodil võimalik toota. Keskmine õhutemperatuur oli vaadeldaval perioodil II kvartalis 9,8 °C ja III kvartalis 15,8 °C.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 18

Tuule suunad jaotusid II ja III kvartalis suhteliselt ühtlaselt, domineerisid lõuna- ja edelatuuled (joonis 4.2). Ligikaudu 83 % mõõdetud tuule kiirustest ei ületanud vaadeldaval perioodil 5 m/s ehk nõrka tuult. Tuule kiirusest ja suunast sõltub, kuhu suunas ja kui palju peenosakesi ümbruskonda levib. Turbatootmisalal tuleohutuse tagamiseks mõõdetakse tuule kiirust regulaarselt.

Joonis 4.2 Kunda MJ 2006 - 2015. aastate tuuleroosid II ja III kvartalis

4.6 Taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid

Varudi turbatootmisala ümbruskonnas asuvate loodusobjektide kirjeldamisel on lähtutud kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast. Varudi turbatootmisala mäeeraldise lõunapiir külgneb loodusliku rabaga, mis vastab Natura elupaigatüübile „rikutud, kuid taasutmisvõimelised rabad“ (7120), kuhu jääb mitmeid II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti. II kaitsekategooria taimeliikidest jääb mäeeraldise lõunapiirist ~30 m kaugusele kaunis kuldkinga (Cypripedium calceolus), mäeeraldisest lõuna suunas jäävale looduslikule alale (osaliselt kattub Varudi turbatootmisala II mäeeraldise teenindusmaaga) kärbesõie (Ophrys insectifera) ja Varudi turbatootmisala II mäeeraldisele madala unilooga (Sisymbrium supinum) kasvukohad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa lõunapiiriga külgnevad III kaitsekategooria taimeliikide – kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), väike vesiroosi (Nymphaea candida), valge vesiroosi (Nymphaea alba), suur käopõlle (Listera ovata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), hall käpa (Orchis militaris), harilik käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja roomava öövilge (Goodyera repens) kasvukohad. Maavara kaevandamise loa taotluse koostamisel korrigeeriti ja lihtsustati teenidusmaa piiri selliselt, et see ei kattuks kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega.

Kuivendusvesi juhitakse ~1 km kaugusel idas looklevasse Kongla ojja ja ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke. Kongla oja kuulub Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke ning Kunda jõgi kogu ulatuses „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Keskkonnaregistri andmetel on märgitud Kongla oja jõesilma (Lampetra fluviatilis) ning Kunda jõgi paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), harjuse (Thymallus thymallus) ja ojasilma (Lampetra planeri) elupaigana. Kunda jõgi vastab Natura elupaigatüübile „jõed ja ojad“ (3260).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 19

Kunda jõgi on kaitse all Kunda jõe hoiualana (KLO2000063) ja kuulub samuti Sirtsi loodusala (EE0070104) hulka. Sirtsi loodusala on Natura 2000 võrgustiku ala Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korralduse nr 615 alusel. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Sirtsi loodusalal kaitstakse samuti eelnevalt loetletud elupaigatüüpi ja liike, lisaks veel jõesilmu (Lampetra fluviatilis). Teiste Sirtsi looduala kaitse- eesmärkidega otsene seos kavandatava tegevusega puudub, seetõttu ei ole neid ka siinkohal loetletud. KMH programmi koostamise etapis leiti, et Natura hindamist KMH aruandes läbi ei viida, kuid keskkonnamõju hindamisel antakse hinnang Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõjule eelnevalt loetletud Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele.

Järgnevalt on toodud Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide seisund 2013. a Sirtsi loodusala (Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala) hõlmava Kunda jõe kalastiku ja veeselgrootute ning vee-elupaikade inventuuri tulemuste põhjal / 18 /.

Võldas. Kunda jõgi sobib võldasele elupaigaks kogu alam- ja keskjooksu ulatuses. Võldas on varasemate katsepüükide põhjal esinenud vaid juhuslikult suudme-eelses osas. Eeldatavasti võldas jões ei sigi ja üksikud jõe alamjooksul püütavad isendid on merest jõkke sisse rännanud. Peamine ohutegur võldasele Kunda jõe alamjooksul on Kunda hüdroelektrijaama (edaspidi HEJ) pais ja seal hüdroelektrienergia tootmise taasalustamine. Ohuteguriks on ka jõe alamjooksul asuv ja töötav IMG Energy HEJ. Hüdroelektrijaam töötab madalvee perioodidel tsükliliselt vett kasutades ja jõe looduslikku hüdroloogilist režiimi muutes. Pais takistab setete vaba ärakannet, paisu taga toimub setete kogunemine. Aegajalt on pais avatud ja paisu taha kogunenud setteid allavoolu lastud.

Hink. Kunda jões sobib hingule elupaigaks ainult suudme-eelne jõeosa lõigus 0 - 1,15 km suudmest. 2013. a seirepüükidega hinku jõe alamjooksult ei leitud, kuid see ei tähenda, et hink Kunda jõe alamjooksul puudub. Ei ole haruldane, et mõnel aastal jäävad hingu madala arvukuse tõttu nende isendid katsepüükidel leidmata. Arvestades Kunda jõe temperatuurirežiimi, on hingu sigimine Kunda jões võimalik ainult soojadel suvedel. Otsesed ohutegurid hingu jaoks Kunda jõe alamjooksul puuduvad. Arvukust ja elupaiga ulatust määravad looduslikud tegurid.

Lõhe. Kunda jões esineb lõhe ainult suudme-eelses 2,3 km pikkuses jõeosas allpool Kunda HEJ paisu. Paisust allavoolu jääb 1,15 km kärestikulist jõeosa, mis sobib lõhe sigimis- ja noorjärkude kasvualaks. Oluline negatiivne mõjutegur lõhe jaoks on jõel olevad paisud – Kunda HEJ, IMG Energy AS ja Kunda mõisa pais. Lisaks rändetee tõkestamisele kaasneb paisude ja hüdroenergia tootmisega oht jõe veerežiimi muutmiseks ning setetereostuseks. Vee kvaliteet Kunda jões lõhele probleemiks ei ole. Muud inimmõjud on Kunda jõe hoiuala piires lõhe seisukohast vähe- või ebaolulise mõjuga.

Paksukojaline jõekarp. Elusaid paksukojalisi jõekarpe Kunda jõest viimastel aasta- kümnetel leitud ei ole. Kunda jõgi on paksukojalisele jõekarbile vähesobivaks elupaigaks, kuna vesi on karbi jaoks liiga allikaline ja karpide toiduks olevat hõljumit OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 20 on vees tõenäoliselt liiga vähe. Ilmselt ei ole paksukojaline jõekarp Kunda jões kunagi arvukalt ega laia levikuga liik olnud.

Jõesilmu levila piirdub Kunda jões 2,3 km pikkuse jõeosaga alamjooksul allpool Kunda HEJ paisu. Paisust allavoolu jääb 1,15 km kärestikuline jõeosa, mis sobib jõesilmule sigimisalaks. Kärestikust allavoolu jääv potamaalne jõeosa sobib aga elupaigaks vastsetele. Jõesilmule on kõige olulisemaks negatiivseks mõjuteguriks jõe alamjooksu paisud (Kunda HEJ, IMG Energy AS ja Kunda mõisa paisud), mis on jõesilmule ületamatuteks rändetõketeks. Muud inimmõjud on Sirtsi loodusala (Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi looduskaitseala) piires jõesilmule vähe- või ebaolulise mõjuga. Vee kvaliteet jõesilmu seisukohast Kunda jões probleemiks ei ole.

Kongla ojas tehti 2010. aastal kalastiku seirepüügid kahes lõigus. Alamjooksu silla juures esines trulling, meriforell ja jõeforell ning Mäekalda silla juures esinesid trulling ja jõeforell. Alamjooksu silla juures hinnati seirepüügi põhjal kalastiku seisundid väga heaks ja Mäekalda silla lõigus kesiseks. Katsepüügil ei saadud kalaliikidest jõesilma, lõhe, lepamaimu, rünta, lutsu, luukaritsat ja võldast / 19 /.

Joonisel 4.3 ei ole II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide elupaiku kujutatud, kuna vastavalt Looduskaitseseaduse / 20 / § 53 lõikele 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

4 K ant Hiiemäe r M Ahonõmme r a (Iiemäe) lt s a K r k 3K a l 4 la s 3 Mikumaa K Iila soo 2 % r 4 Lepiku K r

I i l a Uuetoa Kruusaaugu 8 6 5 3 1 K 7 K 1 r r Raja r 4 K A K r 3 r Tuularu K Künnapea 4 A r 2 Teetalu K (Künnape) Lilleoru 3 % Kasealuse 2 2 Tomikahu 4 Ravi K Eha Aru 3 8 r K (Tomikaho) 5 2 Hiietalu A 1 r 5 r Ahu 7 K K Kooli 1

r 3 % Metsaääre 3

r 2 K 4 3 K 0 2 K ma ja r r o Kasesalu a l g n o K r % A 2 Iila sooniidud d Nurga Kiviste r K i ka 3 l ) uh 2 t 2 r K G Allika 3 3 K r r

4 0 K K Künka 2 3 r 5

K r Pihlaka Ratniku r K 6 r # Jõeaasu Laanemi r (Pikapõllu) K K 0 3 1 K u n d a 1 3 r Uraku K 4 Orgmetsa r Pundri Saviaugu K 3 O j a k ü l a all Pikk-Põllu Madikse 4 K A d r i k o 2 Oru 2 r Saarealuse 2 Asu Ööbiku H i i e k ü l a 4 K 3 K r Kraaviääre Lagendiku r Saarealuse Mäeeraldise Mäeeraldise piirpiir A VääriselupaikVääriselupaik MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir 3 VääriselupaikVääriselupaik K 5 r K r Vallimäe 4 Tikri (Vahevälja)

r 2 * K K 3 r

r Kivitoa Aasa K Kadaka 4 Kadikaevu 3 K r r 4 saet (VEP)(VEP)

(VEP)(VEP) K K (VEP)(VEP) 3 1 (VEP)(VEP) r 10 (VEP)(VEP) Pikametsa (VEP)(VEP)

3 K r 3 A # K r Külaotsa (Kruusimäe) A Õuevare 4 1 10 A Sofia K u t s a l a 2 Mätliku r K 1 7 1 3 5 8 U n u k s e Kapi r K 4 Meelespea Hansu 3 A L i n n u s e 5 TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir 4 TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir K TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir K (Joosepi) TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir r K TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir r TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir r Alasi r r K Katku 3 2 K Kodu (Sepa) 2 r

4 K Katkuvõsa r 4 K

r Kubja-Hansu 3 M A turvas K

2 l 5 l a Sepa Katkumetsa o 3 j a 1 7 5 1 5 K A K 8 3

r r % K K 3 6 r r Laane

Oja Allikamäe Uudami Lassi saet Mäekalda (Allika) 5 Rubergi K r Sepa K 4 r A r (Kongla) Pajuotsa r K Aasa K 3 6280*6280* 3 VääriselupaigaVääriselupaiga Õuna 6280*6280* VääriselupaigaVääriselupaiga 4 K G Vasara r r K 2 3 VooluvesiVooluvesi r K 3 tunnustegatunnustegatunnustega alaalaala Roikani Lillemäe biotk 1 10 Kuusemetsa 4 K r Vahtra r Urdamäe 5 K K a b e l i K 4 3K r r Vabriku 3 biotk 1 1 0 K Kase r r 3 K 5 saet 0 1 1 RaketibaasRaketibaas KanguristiKanguristi RaketibaasRaketibaas KanguristiKanguristi # Rüütlimõisa

Allikamäe ( 3 ehit 2 Pihlaka

A 4 Lillemäe K 1 10 Kruusamäe r MälestuskiviMälestuskivi kirjanikkirjanik 3 MälestuskiviMälestuskivi kirjanikkirjanik ( Kivinuka MälestuskiviMälestuskivi kirjanikkirjanik 0 A K r 3 3 2 K r K r

3 #) Saare S i b e r i Pihlaka

Järve JüriJüri ParijõeParijõe sünnikohassünnikohas ( PaisPais Udu ( 6 Kaasiku A Kongla r 3Kr 3 K K ( LähimLähim elumajaelumaja 4 LähimLähim elumajaelumaja r LähimLähim elumajaelumaja Tuule LähimLähim elumajaelumaja Kopli Männiku

r ( K 4 Paarma Kanarbiku

4 K Mäe r Jaanimäe r K 1 K o i l a 7 K paas 4 1 3 ( Kuuseheki Kullamaa ( K 5 Kasemetsa SookolkaSookolka kinnistulkinnistul K ( SookolkaSookolka kinnistulkinnistul 9 u r SookolkaSookolka kinnistulkinnistul 4 K SookolkaSookolka kinnistulkinnistul r SookolkaSookolka kinnistulkinnistul u n r d n K 1 4 4 7 a K 1 Tuulenaabri 5 4 j r 4 d K õ r 7 Lepakivi K 3 g SiberiSiberi külaküla SiberiSiberi külaküla r K SiberiSiberi külaküla i a # SiberiSiberi külaküla KupitsKupits r KupitsKupits 2 4 3 A # j A õ 5Kr r K 3 A A 3 g % 3 K r r Kaldapiirangu-Kaldapiirangu- i K Kaldapiirangu-Kaldapiirangu- 4 Kaldapiirangu-Kaldapiirangu- 3 K r r 2 0 K 0 6 Kr 1 4 6 3 K r r Lepiku 7 1 K r 3 K A

5 mes 3 A

K r N r r r K K

$ 4 vööndvöönd vööndvöönd 5 2 vööndvöönd Männi 0 K vööndvöönd 0 r Vanakaevu vööndvöönd " 6 5 r Metsatiigi 5 K Pardimäe 1 K K 4 Vanajaani " 7 3 1 LE r A Metsavahi Kõrtsi Kunda soo K a n g u r i s t i r 5 K K 3 (Arusoo) KundaKunda metsavahikohtmetsavahikoht r " # KundaKunda metsavahikohtmetsavahikoht r KundaKunda metsavahikohtmetsavahikoht K KundaKunda metsavahikohtmetsavahikoht Pärnasalu r 4 K 6 3 A K $ " r A 9 r 5 K 4 1 r Aasu-Allika 5 2 7 K K 2 r 1 5 r K 3 4 32603260 32603260 Liivaku

32603260 all

$ NugeriNugeri (Liivaku)(Liivaku) metsavahikohtmetsavahikoht A # NugeriNugeri (Liivaku)(Liivaku) metsavahikohtmetsavahikoht A " 8 5 puurk K 5 LE K r r r Koila Linnamägi K all 4 tiir r Malla o K ja 3 sport r . K 4 kool r 4K # .. park LõhejõgiLõhejõgi # . r LõhejõgiLõhejõgi r K 4 3K . r Kiige . K 5 4 " MallaMalla K . MallaMalla 4 MallaMalla r MallaMalla K tiir Kiviaia # r A " 8 ja # VViiiillllllllaavveerrree oojjjjaa o llllaavveerrree oojjjjaa a Lammasmäe oojjjjaa l V a s t a Põhja-Aru r g A # n K " o # 4 # K Vasta tiik r K 3 Kiviloo # 5 # A 4 K r Marguse 9 K # r Vasta sooniit 4 A a s u k a l d a K r r K 0 5 Kopli 6 1 7 1 Paemurraku N Kivimäe Lokotari all 5 r 4 u K A K 4 g r 4 e 3 4 A K K K r Linnumäe r r 5 . r K i A r 6 4 m K LoodusalaLoodusala (Natura(Natura e r SirtsiSirtsi loodusalaloodusala jaja 0 LoodusalaLoodusala (Natura(Natura SirtsiSirtsi loodusalaloodusala jaja 2 LoodusalaLoodusala (Natura(Natura SirtsiSirtsi loodusalaloodusala jaja t SirtsiSirtsi loodusalaloodusala jaja r s 4Kr / 5 ehit K K 5 . 0 Pikapõllu r ja o a ll 4 a K M r 4 K Keskvälja r saet r KundaKunda jõejõe hoiualahoiuala 5 KundaKunda jõejõe hoiualahoiuala Kaarli KundaKunda jõejõe hoiualahoiuala . A K 3 KundaKunda jõejõe hoiualahoiuala 20002000 ala)ala) jaja3 hoiualahoiuala K 20002000 ala)ala) jaja hoiualahoiuala r A ladu 5 A a a a 5 a a a Aruvälja a a a A r a a a

r K & jjjj jjjj mes 3 jjjj 4 jjjj K jjjj K A el 3 r 5

2 Katkusaare ooo

r K 4 th % r K Mäeotsa 4 % % el Brouni aasu lalalala el 4 lalalala (Mäe) lalalala r Siberi mets lalalala el lalalala el K lalalala K N u g e r i r r 3 K 3 ggg Männi ggg 4 tnk K 3 r 6270*6270* r + K 6270*6270* ' 6270*6270* K 6270*6270* Siberi mets r 6270*6270* nnn 4 nnn Uustalu Männitalu % v v v V i r u - N i g u l a v v v r v v v puurk 5 ooo K K % ooo r ooo 4 4 aaa K r Kunda jõgi Künka aaa ladu Ilumäe r KKK 4 KKK aaa r K KKK aaa 4Kr K aaa K aaa r aaa 4 r 4 K 5 rrrr a r rrrr K rrrr 3 j rrrr 5 rrrr

K rrrr r Kitse o r K kkk 3 4 kkk kkk 4

kkk K a sport K kkk (Vana-Jaagu) kkk r l . kkk r K 4 8 K r r g ma vph n r el K r o 8 V eee Pääsusilma eee K eee eee 3 eee Kr K NaturaNatura elupaikelupaikr a 4 rrrreee NaturaNatura elupaikelupaik rrrr NaturaNatura elupaikelupaikK r rrrr 0 . rrrr 3 rrrr 3 u rrrr Sinimäe ' K Lassi-Uuetoa r d i aaa HarjusHarjus (Thymallus(Thymallus thymallus)thymallus) aaa vv HarjusHarjus (Thymallus(Thymallus thymallus)thymallus) aaa HarjusHarjus (Thymallus(Thymallus thymallus)thymallus) t aaa HarjusHarjus (Thymallus(Thymallus thymallus)thymallus) u ' sjsk r A r 4 P i l p a k ü l a b K K A aaa 5 aaa r aaa 5 A aaa K a aaa 3 3 r r aaa K r K 5 5 karst ( s * 4 K Vanajõe karstiala

karst o

sss l-aed sss

r sss o sss VarudiVarudi sss . Kuuse VarudiVarudi 5 VarudiVarudi K

VarudiVarudi r krk & ) 3 uuu 6 A uuu , . OjasilmOjasilm (Lampetra(Lampetra planeri)planeri) uuu el P õ OjasilmOjasilm (Lampetra(Lampetra planeri)planeri) uuu Kaliaru l d OjasilmOjasilm (Lampetra(Lampetra planeri)planeri) a r OjasilmOjasilm (Lampetra(Lampetra planeri)planeri) u m OjasilmOjasilm (Lampetra(Lampetra planeri)planeri) ä OjasilmOjasilm (Lampetra(Lampetra planeri)planeri) e OjasilmOjasilm (Lampetra(Lampetra planeri)planeri) o ja ppp -,. . ppp rmtk ppp . karst iiiiiii Lassiliiva kpl

iiiiiii gar iiiiiii r . iiiiiii gar iiiiiii K 5

6 A ) gar ( r TTT . % ' K TTT . 4 TTT # TTT TTT kpl . 5 . . A . . karst r K . . 4 r 4 . . paas 2 K K 6 r r 5 ' . K . K

r r 6 Kr

. 3 .% K 4 muuseum .park r r . r K r RitsakuRitsaku talukohttalukoht 4 RitsakuRitsaku talukohttalukoht K RitsakuRitsaku talukohttalukoht K RitsakuRitsaku talukohttalukoht r RitsakuRitsaku talukohttalukoht K RitsakuRitsaku talukohttalukoht 4 RitsakuRitsaku talukohttalukoht K 4 5 4 3 ' Kr 4 Oja K r Ristoru Koka r K 4 4 K r KahelehineKahelehine käokeelkäokeel (Platanthera(Platanthera bifolia)bifolia) KahelehineKahelehine käokeelkäokeel (Platanthera(Platanthera bifolia)bifolia) r K KahelehineKahelehine käokeelkäokeel (Platanthera(Platanthera bifolia)bifolia) paas P a r i KahelehineKahelehine käokeelkäokeel (Platanthera(Platanthera bifolia)bifolia) KahelehineKahelehine käokeelkäokeel (Platanthera(Platanthera bifolia)bifolia) 5 6 K r

vph biotk 4 IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria biotk IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooriar 3 K IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria IIIIIIIII kaitsekategooriaKkaitsekategooriakaitsekategooria K IIIIIIIII 4kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria r & ' r Lepmetsa lage HallHall käppkäpp (Orchis(Orchis militaris)militaris) 4Kr HallHall käppkäpp (Orchis(Orchis militaris)militaris) & paas HallHall käppkäpp (Orchis(Orchis militaris)militaris) & 3 ÔÔ K ÔÔ & r Vanajõe taimeliiktaimeliiktaimeliik 6 taimeliiktaimeliiktaimeliik K r HarilikHarilik käoraamatkäoraamat (Gymnadenia(Gymnadenia conopsea)conopsea) VarudiVarudi IIII r HarilikHarilik käoraamatkäoraamat (Gymnadenia(Gymnadenia conopsea)conopsea) VarudiVarudi IIII 4 HarilikHarilik käoraamatkäoraamat (Gymnadenia(Gymnadenia conopsea)conopsea) VarudiVarudi IIII Vööthuul-sõrmkäppVööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza fuchsii)fuchsii) K HarilikHarilik käoraamatkäoraamat (Gymnadenia(Gymnadenia conopsea)conopsea) VarudiVarudi IIII Vööthuul-sõrmkäppVööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza fuchsii)fuchsii) K Vööthuul-sõrmkäppVööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza fuchsii)fuchsii) 3

Vööthuul-sõrmkäppVööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza fuchsii)fuchsii) r

tvh & Piiri r ) 7 3 K K 5 5 r 1 5 KahkjaspunaneKahkjaspunane sõrmkäppsõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza incarnata)incarnata) , , 7 KahkjaspunaneKahkjaspunane sõrmkäppsõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza incarnata)incarnata) K KahkjaspunaneKahkjaspunane sõrmkäppsõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza incarnata)incarnata) r 1 KahkjaspunaneKahkjaspunane sõrmkäppsõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza incarnata)incarnata) Veevälja r Nugeri soo K Aru karjäär MaalismägiMaalismägi 3 MaalismägiMaalismägi 3 91D0*91D0* K 91D0*91D0* , r & Võrkla , # KahelehineKahelehine käokeelkäokeel (Platanthera(Platanthera bifolia)bifolia) all 5 KahelehineKahelehine käokeelkäokeel (Platanthera(Platanthera bifolia)bifolia) K r VEPVEP nrnr 107069107069 4 VEPVEP nrnr 107069107069 M 6 VEPVEP nrnr 107069107069 K , r & 1 4 3 koole , K K A

r r Rahu V r k u LaialehineLaialehine neiuvaipneiuvaip (Epipactis(Epipactisa helleborine)helleborine) r LaialehineLaialehine neiuvaipneiuvaip (Epipactis(Epipactis helleborine)helleborine) o LaialehineLaialehine neiuvaipneiuvaip (Epipactis(Epipactis helleborine)helleborine) a LaialehineLaialehine neiuvaipneiuvaip (Epipactis(Epipactis r helleborine)helleborine) d LaialehineLaialehine neiuvaipneiuvaip (Epipactis(Epipactis helleborine)helleborine) a

LaialehineLaialehine neiuvaipneiuvaip (Epipactis(Epipactis uhelleborine)dhelleborine) 71207120 , IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria P i 71207120 IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria s V õ r k l a IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria o

Treiniidu ÔÔÔÔÔÔ o ÔÔÔÔÔÔ Raja 5 K r 5 , r A K 4 r r r K K K 5 5 6 5 K RoomavRoomav öövilgeöövilge (Goodyera(Goodyera repens)repens) r RoomavRoomav öövilgeöövilge (Goodyera(Goodyera repens)repens) Penti A 3 loomaliikloomaliikloomaliik K loomaliikloomaliikloomaliik

Padaloomaliik linnamägiloomaliikloomaliik r

Kupja paas 6 K r 6 4 K A r SuurSuur käopõllkäopõll (Listera(Listera ovata)ovata) K SuurSuur käopõllkäopõll (Listera(Listera ovata)ovata) Linnamäe juga Lillearu SuurSuur käopõllkäopõll (Listera(Listera ovata)ovata) SuurSuur käopõllkäopõll (Listera(Listera ovata)ovata) r SuurSuur käopõllkäopõll (Listera(Listera ovata)ovata) e e e e 0 SuurSuur käopõllkäopõll (Listera(Listera ovata)ovata) e e e e e e e e e e e e e e e e e e e e 2 (Lilleoru) " A eeee eeee eeee eeee eeee ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt iiiiiii iiiiiii iiiiiii iiiiiii iiiiiii iiiiiii iiiiiii Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip (Epipactis(Epipactis palustris)palustris) lllllll Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip (Epipactis(Epipactis palustris)palustris) lllllll Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip (Epipactis(Epipactis palustris)palustris) lllllll 7 Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip (Epipactis(Epipactis palustris)palustris) lllllll Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip (Epipactis(Epipactis palustris)palustris) lllllll Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip (Epipactis(Epipactis palustris)palustris) lllllll Otsa Koseveere Soo-neiuvaipSoo-neiuvaip (Epipactis(Epipactis palustris)palustris) 1 1 r K 7 r 5 1 (Pikapõllu) K aaaa aaaa 5 aaaa 3 aaaa aaaa aaaa 4 K aaaa K r Karinu r ttttttt r 3 ttttttt 4 ttttttt K ttttttt ttttttt K K ttttttt ttttttt r r 6 iiiiiii iiiiiii iiiiiii iiiiiii Vööthuul-sõrmkäppVööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza(Dactylorhiza fuchsii)fuchsii) iiiiiii Rannala dddd dddd dddd dddd dddd dddd Papiniidu uuuu uuuu uuuu Jurna mets uuuu KaitsestaatusetaKaitsestaatuseta rrrrrrr KaitsestaatusetaKaitsestaatuseta rrrrrrr KaitsestaatusetaKaitsestaatuseta rrrrrrr KaitsestaatusetaKaitsestaatuseta rrrrrrr KaitsestaatusetaKaitsestaatuseta rrrrrrr KaitsestaatusetaKaitsestaatuseta rrrrrrr

Mätliku VäikeVäike vesiroosvesiroos (Nymphaea(Nymphaea candida)candida) rrrrrrr

LE PADAORG aaaa aaaa aaaa ! aaaa r aaaa N aaaa u ger aaaa K i kr ant 5 4 VVVV K VVVV J ä ä t m a VVVV VVVV r VVVV 3 ------ ------ ------ ------K ValgeValge vesiroosvesiroos (Nymphaea(Nymphaea alba)alba) ------ ValgeValge vesiroosvesiroos (Nymphaea(Nymphaea alba)alba) ------liigidliigidliigid ValgeValge vesiroosvesiroos (Nymphaea(Nymphaea alba)alba) ------ liigidliigidliigid r ValgeValge vesiroosvesiroos (Nymphaea(Nymphaea alba)alba) iiiiiii liigidliigidliigid ValgeValge vesiroosvesiroos (Nymphaea(Nymphaea alba)alba) iiiiiii liigidliigidliigid r ValgeValge vesiroosvesiroos (Nymphaea(Nymphaea alba)alba) iiiiiii A liigidliigidliigid iiiiiii liigidliigidliigid K iiiiiii r

iiiiiii 4 K iiiiiii 3

1 rrrrrrr rrrrrrr 4 rrrrrrr Kr rrrrrrr kuiv rrrrrrr r rrrrrrr K + 5 eeee a eeee r j eeee o K eeee 4 la eeee g eeee Otsingu n eeee Sookolka o K gggg 3 gggg gggg gggg K gggg gggg P a d a gggg r R a a o j a r uuuu uuuu uuuu uuuu uuuu uuuu K r K 6 4 4 3 K K r r Linsu NNNN r NNNN NNNN K NNNN 3 NNNN Salumäe r K 5 a j r o b 4 K m K r U (Saare) r 4 K Kimmi r 4 Saare K

3 K

Alasi r A Baumani 3

Mätliku K Tiigi 4 r K a Kangru r j silo o r i r d K ru K LE 3 5 a r V Salupi K Lepiku 5 PärandkultuuriPärandkultuuri 3K PärandkultuuriPärandkultuuri

r PärandkultuuriPärandkultuuri Matsi PärandkultuuriPärandkultuuri r PärandkultuuriPärandkultuuri

4 Kr PärandkultuuriPärandkultuuri VEPVEP nrnr 107068107068 K VEPVEP nrnr 107068107068 4 VEPVEP nrnr 107068107068

VEPVEP nrnr 107068107068 4 K 4 K

r r LE

3 K r #

A Karjaaru 1 r 7 ant r 3Kr 1 K 4 Lossi K 1 Kaasiku

5 K + 5

r 7 objektobjekt metsasmetsas 4 objektobjekt metsasmetsas Vargamännik K r r K 4 3Kr K 3 Kr Aru 4 r V saet a r Lilleoru u 3 i d i g o õ j j K a T a j o a o o b d m r m a ik U 1 a 5 P k r Erma r K 4 K r 4 K

r r r K 4 Kr 5 K G 5 5 K Jaanisilla Mäerahva V a r u d i - A l t k ü l a A r G 5Kr 5K Märkused: r 3 4 K Birgi Kase K A r r 5 K r 4 4 1 K (Põllu) r K r K r 5 7 r K 1 T 5 o o 1 m 4 Aare i V a n a m õ i s a k 7 a G K k r r r K (Uuetoa) 4 4 K 1. Plaani koostamiselr on kasutatud EELIS

5 r A K

K Keskvälja 4 5 r K r 5 1 Siilimäe K r r K G 5 Kusta Lallo 5 (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): K Kolgo r (Jakobi-Jüri) Kääniku Nurga Silla 3 Kr Veskimäe Kruusiaugu r Keskkonnaagentuuri andmeid K 4 TT el TT 6 TT 4 TT K Maasikmäe K r oo r oo G ma silo r 4 rrr 4K Kr Udumäe rrr iiii G iiii G iiii 4 iiii Kr iiii S iiii a oo m oo m oo r K a oo 4 all h LE i i 2. Eesti maakatastri aluskaarti 1:10 000, 64843, 64844, K jjjj s r u jjjjaa r n jjjjaa K d aa 4 aa K a kaal 5 jõ Kohalaalune gi Lillemetsa Veski r K 1 5 7 r 1 64853, 64941, 64942, 64943, 64944, 64951, 64953 r 5 K K 7 5 5 K Reinu o V a r u d i n r g l a Kongi 3 K o Andrese K Oru j a

Objekti nimetus ja aadr Jo3 onise sisu Joonise nr 4.3 ess Salumäe

r (Keskküla) Võilille 3 r

A K K 5 V

r 5 a r u K Raadiku d ! i o r j 3. Joonestamisel tarkvara Mapinfo 9.0 a Nurme 3 5 A K K o h a l a r r 5Kr K 3 5 K Kr 5 Allika Suurevälja 4 r 5 K Piirivahe Postimaja K 4 K r

r r (Vahevälja) r K (Pikaristi) r 4 4Kr 5Kr 4 K 5 r 4 K (litsents: MINWES0900922272) K Mõ õtkava K 4 r 4 r Metsavälja A Raja r 5 Sepa K A

Varudi turbatootm isala 3 Looduskaitse 4 A 4 K Männiku Kruusamägi r r

r Pihlaka K 4 K Kaunismaa 4 4. I ja II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide elupaiku ei Otsa Kongimäe 3 4 K K S a m m a (Nurme) r

r 11 ::: 3300 000000 r 11 ::: 3300 000000 Kuivamäe 11 ::: 3300 000000

K 5 A 5 Kase Sooserva o bjek Lääne-Virumaa, 4 tide plaan Viru-Nigula K vald (Kanni) Vare r ole joonisel kujutatud, kuna vastavalt Looduskaitseseaduse 1 Ojametsa r (Oja) Kuusevälja Teelahkme K 4 A r Kõrtsi 3 K K r 4 r Kasemetsa K r Neeme 3 K 3 M a m m a k ü l a r Teiva K § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi4 täpse 4 K r r K (Poe) 4 3 Nõmmemets K Arumäe A r r K 1 4 K 7 4 r 1 1 7

elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendite s Põdravälja 1 Mardirahva 7 1 6 Lodjanõmme 2 Kruusiaugu Koostas Raili Kukk Sireli Ossepi 4 K r OÜ Ins MK e t su a vu ä l jp a äev 14.11.2016 eneribüroo STEIGER Kuusemets

1 Männiku keelatud Kuusiku Kruusamäe A

Sae Kutsari (Kruusamaa) r K 3 4 Lehtla Varjola K Piispea r Koorejaama Kastani Pendi Raine Tõlgealune Joonest Raili Ku Ristipaju as kk (Oja) Allika Vanavalla 5 r K K 3 3 Männiku tee 104, 11216 Tallinn r K r r K 4 A r K 4 3 Pikaristi soo 2 Kr K 3 Rootsi 1 r (Õuna) 4 6 1 K 7 r 1 Nõlvaku (Nurmetu) 3 Saviaugu i g K Jaani-Mardi jõ Kalda r r K a 4 d 4 Töö nr 16/1728 a K P r Tel. 668 1011, Faks 668 1018 V a r u d i - V a n a k ü l a r Endla Kinnitas Aadu Niidas K Renseri r Põlluotsa 3 K 6 Linavästriku Kalmu männik Kullaoru 4 A P i k a r i s t i K Kadri r OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 22

4.7 Peatüki kokkuvõte

Arendaja toodab Varudi turbatootmisalal turvast pinnaviisiliselt freesmeetodil. Kaevandamise loa (kehtib kuni 30.08.2017) kehtivusaja jooksul ei suudeta turba jääkvaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t. Vähelagunenud turbavaru on ammendatud mäeeraldise põhja-, ida- ja keskosas asuvatelt tootmisväljakutelt.

Turbatootmisala maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,38 - 54,14 m ja turba lamami absoluutkõrgused vahemikku 50,39 - 52,07 m. Vähelagunenud turba kihi paksus jääb vahemikku 0,0 - 2,0 m ja hästilagunenud turba kihi paksus vahemikku 0,4 - 2,2 m. Vastavalt 1994. a jääkvaru uuringu andmetele on võimalik turbalasund isevoolselt kuivendada mäeeraldise lääneosas absoluutkõrguseni 51,7 m ning kesk- ja idaosas 50,0 - 50,5 m.

Varudi turbatootmisala külgneb kagu suunas Varudi II turbatootmisalaga, kus arendaja kaevandab kehtiva kaevandamise loa alusel. Varudi turbatootmisala teenindusmaa idapiir külgneb Sookolli kinnistuga, kus asub Varudi ja Varudi II turbatootmisaladel kasutatava tehnika hooldamiseks ja remontimiseks töökoda. Läbi Sookolli kinnistu on tagatud ligipääs tootmisväljakuteni, mida kasutatakse toodangu väljaveoks. Teine ligipääs Varudi turbatootmisalani kohalike teede abil jääb turbatootmisalast lõuna suunda. Turbatootmisalani viivad kohalikud teed on ühenduses Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteega. Lähim elumaja jääb Varudi turbatootmisalast ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka kinnistule.

Varudi turbatootmisala lõunapoolsed väljakud kattuvad Viru-Nigula valla üldplaneeringu põhjal osaliselt rohevõrgustiku tuumalaga. Varudi turbatootmisala mäeeraldise lõunapiir külgneb loodusliku rabaga, mis vastab Natura elupaigatüübile „rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad“, kuhu jääb mitmeid II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti (täpsem loetelu toodud peatükis 4.6).

Kuivendusvesi juhitakse ~1 km kaugusel idas looklevasse Kongla ojja ja ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke. Kongla oja kuulub Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke ning Kunda jõgi kogu ulatuses „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Keskkonnaregistri andmetel on märgitud Kongla oja jõesilmu ning Kunda jõgi paksukojalise jõekarbi, harjuse ja ojasilma elupaigana. Kunda jõgi vastab Natura elupaigatüübile „jõed ja ojad“.

Kunda jõgi on kaitse all Kunda jõe hoiualana ja kuulub samuti Sirtsi loodusala hulka. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüübi „jõgede ja ojade“ kaitse ning hariliku võldase, hariliku hingi, lõhe ja paksuseinalise jõekarbi elupaikade kaitse. Sirtsi loodusalal kaitstakse samuti eelnevalt loetletud elupaigatüüpi ja liike, lisaks veel jõesilmu. Teiste Sirtsi looduala kaitse-eesmärkidega otsene seos kavandatava tegevusega puudub.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 23

5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

5.1 Kasutatav tehnoloogia ja tehnika

Varudi turbamaardla servaaladelt kaevandati turvast käsitsi karjääriviisiliselt juba eelmise sajandi alguses. Freesmeetodil alustas alusturba kaevandamisega Rakvere EPT 1969. aastal. OÜ Rakvere Põllumajandustehnika toodab Varudi turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast pinnaviisiliselt freesmeetodil.

Varudi turbatootmisalal kasutatakse turba kaevandamisel peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus on keskmiselt 15 kuni 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ning aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit.

Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse kokku. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel tootmisväljakute otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunadesse kogutud turvas laaditakse ekskavaatoriga veoautode poolhaagistele ja transporditakse tarbijateni. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Toodangu väljavedu toimub suvel ja talvel, kokku ligikaudu 15 päeval aastas.

Tootmisperioodi välisel ajal tehakse muid abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Kännud juuritakse tootmisväljakutelt 30 - 40 cm sügavuselt ja pinnad profileeritakse tavaliselt pärast tootmishooaja lõppu sügisel või kevadel enne uue tootmishooaja algust. Kännud kogutakse pärast profileerimist kokku tootmisalale hunnikutesse / 21 /.

5.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused

Kavandatav tegevus on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamine pinnaviisiliselt freesmeetodil. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Kavandatavat tegevust on täpsemalt kirjeldatud peatükkides 3.1 ja 5.1.

Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda, vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna tegemist on kasutusel oleva turbatootmisalaga. Maavara kaevandamisel on asukoht seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 24

Kavandatavat tegevust on võrreldud 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata.

5.3 Kaevandatud ala korrastamine

Varudi turbatootmisalal kehtivas maavara kaevandamise loas on määratud korrastamise suunaks metsamaa ning korrastamisprojekt koostada hiljemalt kolm aastat enne maavara kaevandamise loa kehtivusaja lõppu. Täiendava tingimusena on toodud veel, et igal aastal tuleb korrastamise tagamiseks deponeerida tagatissumma vastavalt kaevandatud kogusele Viru-Nigula valla eriarvele vallavolikogu poolt kehtestatud suuruses ja korra kohaselt. Metsamaaks korrastamiseks tuleb turbatootmisalal vähemalt 0,3 m paksune turbakiht jätta kaevandamata.

Varudi turbatootmisala jääb Kunda tsemenditehase mõjupiirkonda, mis on muutnud rabavee happesust ja põhjustanud rabale iseloomulike taimede taandumise ja toitaineterikkamaid kasvukohti eelistavate taimeliikide rohkuse. Toitainete rohkus soodustab puistu kasvu, seetõttu on soovitav Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loas määrata korrastamissuunaks metsamaa. Veerežiim tuleb korrastamisel kujundada vastavalt korrastamissuunale. Pinnasevee tase peab metsastamisel jääma vegetatsiooniperioodi keskmisena maapinna madalamais kohas vähemalt 0,4 - 0,5 m sügavusele. Metsastamiseks on vastupidavaim puuliik arukask. Okaspuude kasutamine korrastamisel toob kaasa suuremaid kulutusi.

Maapõueseaduse kohaselt peab kaevandamisloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ja enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Korrastamiskohustus säilib ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet, mille põhjal korraldab kaevandamisloa omaja korrastamisprojekti koostamise. Korrastamistingimuste taotlemisega on soovitav alustada vähemalt 3 aastat enne kaevandamistegevuse lõpetamist.

Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t. Maavarade koondbilansside põhjal suudeti aastatel 2006 - 2015 Varudi turbatootmisalalt vähelagunenud turvast kaevandada minimaalselt 1,6 tuh t ja maksimaalselt 5,4 tuh t ning keskmiselt 3,6 tuh t aastas. Arvestades maavara kaevandamise keskmist mahtu aastas, jätkub hinnanguliselt vähelagunenud turbavaru kaevandamiseks ligikaudu 22 aastaks. Seega arvestades eelpool toodud vähelagunenud turba kaevandatava varu kogust ja maavarade koondbilansi alusel keskmist aastatoodangu mahtu, siis tõenäoliselt 20 aastaga varu ammendada ja turbatootmisala korrastada ei jõuta. Seetõttu soovitame taotletavat maavara kaevandamise loa kehtivusaega suurendada selliselt, et eeldatavasti suudetakse kaevandatav varu väljata ja kaevandamisest mõjutatud maa-ala korrastada. Maapõueseaduse § 67 lõike 1 põhjal võib turba kaevandamise loa kehtivust pikendada kuni 30 aasta kaupa, kuni kaevandatava maavara ammendamiseni.

Korrastamistöödeni lähiajal ei jõuta, seetõttu võib korrastamistingimuste väljastamisel tekkida (tulenevalt sellel ajal kehtivast seadusandlusest, turbatootmisalal tekkinud olukorrast või suurenenud praktilisest kogemusest turbatootmisala korrastamisel) vajadus korrastamise suunda muuta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 25

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD

6.1 Hindamismetoodika

Keskkonnamõju hindamisel on hinnatud maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel lähtuti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal on: - keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; - keskkonnamõju kavandatava tegevusega elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; - keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutati mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust ning eksperthinnanguid. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitati tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, 07.11.2016. a välivaatlusele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.

Varudi turbatootmisala lähipiirkonda ei jää rekreatsiooni-, tööstus- ega tiheasustus- alasid vm tegevusi, seetõttu ei ole ette näha, et kavandatava tegevusega tekib mõne teise tegevusliigiga koosmõju keskkonnale. Turbatootmisalal ja selle lähiümbruses riiklikult kaitstavad kultuurimälestised ja ka pärandkultuuri objektid puuduvad. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei hinnatud.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutati mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1).

Lisaks anti igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 26

Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.

Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Kaalutud hinde saamisel korrutati mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ning omavaheline võrdlus saadi kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

6.2 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele

Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab eesvooluks olevate pinna- veekogude veekvaliteeti ja veerežiimi. Turbatootmisalalt kuivendusveega välja kanduv toitainete hulk ning koormus eesvooludele sõltub ärajuhitavast veehulgast, tootmis- väljakute valgalade pindaladest, soo tüübist, turbakihi paksusest, turbalasundi omadustest, kuivendusvõrgustiku puhastamisest, eesvoolude seisundist, ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest eesvooludeni jt teguritest.

Looduslikus seisundis olev rabavesi on happelise reaktsiooniga (pH ~4), värvuselt pruunikas ning suure orgaaniliste ainete sisaldusega. Vee liikumise kiirus rabas sõltub turba lagunemisastmest ja väheneb sügavuse suurenedes. Turvas on suure veemahtuvusega, kuid kogu sademete filtratsioon, äravool ja aurumine on rabades seotud kuni 0,5 m paksuse ülemise turbakihiga ehk akrotelmiga (pikaajalisest veetasemest ülespoole jääv kiht), kust toimub vee pindalaline voolamine raba äärealade suunas. Turbalasundi sügavamates kihtides ehk katotelmis (veega küllastunud kiht), kus turvas on rohkem lagunenud, on vee liikumine väga aeglane (0,002 - 0,003 m/ööp) ning turbalasund on väga vähese veeandvusega / 22, 23 /. Turbalasundi veejuhtivust sügavuse suunas kirjeldatakse ka aruandes „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks”. Turbalasundi veejuhtivus määrati aktiivse veevahetusega pindmises kihis, sügavustel 0,25 - 0,5 m ja 0,5 - 0,75 m. Kui sügavusel 0,25 - 0,5 m jäid mõõdetud veejuhtivused suurusjärku 10-4 - 10-7 m/s, siis sügavusel 0,5 - 0,75 m olid veejuhtivused juba vähemalt 10 korda väiksemad / 24 /. Turbalasundi veejuhtivus halveneb sügavuse ja lagunemisastme suurenedes veelgi, sest poorid on väiksemad ja turvas tihenenud / 25 /. Eeltoodust järeldub, et rabad on küll väga veerikkad, kuid vähese veeandvuse tõttu suuremast osast rabalasundist vett välja ei voola. Arvestades aurumise osakaalu ja äravoolu pinnavette, siis akrotelmist äravalguva vee infiltratsioon põhjavette on marginaalne ja võib esineda raba äärealadel. Seetõttu mõjutab turbalasundi kuivendamine soosetete veerežiimi eelkõige turbalasundi ülemises osas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 27

Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee maht on aastaringselt erinev, olles suurim kevadel lumesula perioodil. Sügisel võib äravoolu hulk sademete tõttu olla suurem ning talvel ja sademetevaesel suvel on äravool minimaalne. Seega formuleerub ärajuhitav kuivendusvesi peamiselt sademete ja lumesulaveest. Maapinna reljeefi ja kraavitust arvesse võttes juhitakse kuivendusvett Varudi turbatootmisalalt ligikaudu 69 ha (0,69 km2) suuruselt maa-alalt läänepoolse väljalasu kaudu Kunda jõkke ja 120 ha (1,2 km2) suuruselt maa-alalt idapoolse väljalasu kaudu Kongla ojja. Piirkonna 2 äravoolumoodul on q = 9,0 l/s x km / 10 /. Korrutise tulemusena saame, et Varudi turbatootmisalalt juhitakse kuivendusvett Kunda jõkke 196 tuh m3/a (keskmine äravooluhulk 6,2 l/s) ja Kongla ojja 341 tuh m3/a (keskmine äravooluhulk 10,8 l/s).

Kevadisel lumesula perioodil suureneb veehulk lühiajaliselt oluliselt. Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu 3 - 4 kuu sademete norm, lumesulaperiood kestab ~14 päeva. Kunda ilmajaama andmetel oli aastatel 1981 - 2010 keskmine talvine (3,5 kuud) sademete hulk ~112 mm. Lumikattelt aurub ~15 mm lumikatte perioodil. Rabaaladel infiltreerub 0 - 50 mm aastasest sademete hulgast. Eeltoodut arvesse võttes saame suurvee perioodil maksimaalseks äravooluhulgaks Kunda jõkke ~55 l/s ja Kongla ojja ~96 l/s. Siinkohal tuleb arvestada, et toodud vooluhulgad esinevad lühiajaliselt ja aastate lõikes erinevad suuresti, sõltudes lumikatte kestvusest ja paksusest ning sademete hulgast.

Turbatootmisalalt ärajuhitavat vett keemiliselt ega bioloogiliselt ei töödelda. Turbatootmise käigus suureneb turbatootmisalalt ärajuhitavas vees peamiselt heljumi sisaldus. Heljum satub kraavidesse ja seeläbi pinnaveekogusse turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb kuivendusvees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamisel tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus. Lisaks on eesvooludeks olevad veekogud üldjuhul mõjutatud ka metsakuivendusest ja põllumajandustegevusest. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnainstituudi 2007. aasta aruande „Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine“ / 26 / põhjal on tabelis 6.2 välja toodud erinevatelt maakasutustüüpidelt lisanduvad ühikkoormused ümbritsevatele aladele. Tabelis 6.2 on näha, et turbatootmisega kaasnevad mõjud on oluliselt väiksemad kui näiteks põllumajandusliku tootmisega kaasnevad mõjud.

Tabel 6.2 Erinevate maakasutustüüpide ühikkoormused / 26 /

Keskmine lämmastiku Keskmine fosfori Maa tüüp ühikkoormus aastas, ühikkoormus aastas, kg/ha kg/ha Väga intensiivne põllumajandus 27 0,44 tootmine, haritava maa osakaal Valdavalt põllumajanduslikkõrge maa 12 0,24 (haritava maa osakaal < 75 %) Looduslik rohumaa 3 andmed puuduvad Kuivendatud metsamaa 4,5 0,2 Madalsoo, siirdesoo 5,2 0,11 Valdavalt sademeveest toituv raba 3,9 - 5,1 0,04 - 0,17 Turbatootmisala 6,5 - 8,0 0,38 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 28

Turbatootmisaladelt kuivendusveega leostunud ainete koguste kohta tehtud uuringute tulemused näitavad, et ainete ärakanded turbatootmisaladelt on suurimad vahetult pärast suurvee algust ja vahetult pärast kraavide võrgustiku rajamist või puhastamist. Mitmetes teadustöödes rõhutatakse, et sooaladelt suurenenud toitainete leostumise põhjus on anaeroobsete tingimuste asendumine aeroobsetega. Samas rõhutatakse, et leostuvate toiteainete kontsentratsiooni näitajad muutuvad oluliseks eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele juhul, kui turbatootmisala pindala moodustab vaadeldava eesvoolu valgalast rohkem kui 20 % / 22 /. Varudi turbatootmisalalt juhitakse kuivendusvesi mööda maaparandussüsteeme ~2 km kaugusel läänes voolavasse Kunda jõkke ja ~1 km kaugusel idas olevasse Kongla ojja. Varudi turbatootmisala läänepoolne valgala (0,69 km2) moodustab Kunda jõe valgalast (535,9 km2) ~0,1 % ja idapoolne valgala (1,20 km2) moodustab Kongla oja valgalast (40,8 km2) ~3 %. Arvestades eesvoolude ja tootmisväljakute valgalade suuruseid ning kuivendusvee teekonna pikkust, mille vältel toimub vee segunemine ja turbatootmisalalt tuleneva kuivendusvee lahjenemine, on turba tootmisest tulenev mõju eesvooludele minimaalne.

Varudi turbatootmisala valgalade pindalade ja tabelis 6.2 toodud keskmiste ühikkoormuste korrutamisel saame turbatootmisala (tingimusel, et tootmist ei toimu) hinnangulise foonilise koormuse Kunda jõele ja Kongla ojale. Looduslikest soodest äravoolava vee heljumi sisalduseks on hinnatud kuni 10 mg/l / 27 /. Arvutuste kohaselt lisandub looduslikult Varudi turbatootmisalalt Kunda jõkke lämmastikku ~311 kg/a, fosforit ~7 kg/a ja heljumit ~1,9 tuh kg/a ning Kongla ojja lisandub lämmastikku ~540 kg/a, fosforit ~12 kg/a ja heljumit ~3,4 tuh kg/a (tabel 6.3).

Tabel 6.3 Varudi turbatootmisalalt tulenev looduslik koormus vooluveekogudele

Lämmastik Fosfor Heljum

Looduslikust rabast tulenev keskmine 4,5 0,1 10,0* koormus pinnaühiku kohta, kg/ha/a Varudi turbatootmisala läänepoolselt maa-alalt (69 ha) tulenev looduslik 310,5 6,9 1 958,4 koormus Kunda jõele, kg/a Varudi turbatootmisala idapoolselt maa-alalt (120 ha) tulenev looduslik 540,0 12,0 3 405,9 koormus Kongla ojale, kg/a *mg/l

Varudi turbatootmisalal toimub turba kaevandamine, kuid varasemalt ei ole vee erikasutusluba arendajale väljastatud ega kuivendusvee kvaliteeti regulaarselt seiratud. Seetõttu kasutame Varudi turbatootmisalalt tuleneva lämmastiku, fosfori ja heljumi koormuse leidmisel uuringutes / 26, 27 / esitatud turbatootmisalalt tulenevaid keskmisi ühikkoormuseid. Kogu koormus ehk brutokoormus saadi keskmiste ühikkoormuste väärtuste ja mäeeraldise idapoolse või läänepoolse valgala pindala korrutamisel ning lisanduv koormus ehk netokoormus saadi kogu koormusest loodusliku koormuse lahutamisel. Arvutuste tulemused on toodud tabelites 6.4 ja 6.5.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 29

Tabel 6.4 Varudi turbatootmisalal turba tootmisega lisanduv koormus Kunda jõele

Lämmastik Fosfor Heljum

Turbatootmisala keskmised ühik- 7,25 0,38 80 koormused kirjanduse põhjal, kg/ha/a Kogu koormus (brutokoormus) Kunda 500,3 26,2 5 520,0 jõele, kg/a Lisanduv koormus (netokoormus) 189,8 19,3 3 561,6 Kunda jõele, kg/a

Tabel 6.5 Varudi turbatootmisalal turba tootmisega lisanduv koormus Kongla ojale

Lämmastik Fosfor Heljum

Turbatootmisala keskmised ühik- 7,25 0,38 80 koormused kirjanduse põhjal, kg/ha/a Kogu koormus (brutokoormus) Kongla 870,0 45,6 9 600,0 ojale, kg/a Lisanduv koormus (netokoormus) 330,0 33,6 6 194,1 Kongla ojale, kg/a

Võttes arvesse Varudi rabast tuleneva loodusliku koormuse kui ka turbatootmisest tuleneva koormuse saame aastaseks lämmastiku koormuseks Kunda jõele ~500 kg/a, fosfori koormuseks ~26 kg/a ning heljumi koormuseks ~5,5 tuh kg/a. Lahutades brutokoormusest loodusliku koormuse saame, et turba tootmisega lisandub Kunda jõkke turbatootmisalalt lisaks looduslikule foonile lämmastikku ~190 kg/a, fosforit ~19 kg/a ning heljumit ~3,6 tuh kg/a. Varudi turbatootmisala aastane lämmastiku koormus Kongla ojale on ~870 kg/a, fosfori koormus ~46 kg/a ning heljumi koormus ~9,6 tuh kg/a. Turba tootmisega lisandub Kongla ojja turbatootmisalalt lisaks looduslikule foonile lämmastikku ~330 kg/a, fosforit ~34 kg/a ning heljumit ~6,2 tuh kg/a.

Heljumi koormus väheneb oluliselt settebasseinidega eeldusel, et settebasseinid on projekteeritud ja rajatud vastavalt turbatootmisala suurusele ja ärajuhitava kuivendusvee hulgale ning neid puhastatakse regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Varudi turbatootmisalale on varasemalt rajatud kaks settebasseini. Toimiv settebassein peab kinni kuni ~40 % heljumist / 27 /. Seega kogu heljumikoormus (brutokoormus) Kunda jõele toimiva settebasseini korral on ~3,3 tuh kg/a, millest 2,1 tuh kg/a on turba tootmisega kaasnev heljumi kogus. Heljumi koormus Kongla ojale toimiva settebasseini korral on ~5,8 tuh kg/a, millest 3,7 tuh kg/a lisandub turba tootmisega.

Varudi turbatootmisalalt tulenevat keskmist arvutuslikku lämmastiku, fosfori ja heljumi koormust ning äravooluhulka arvestades on Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee keskmine lämmastiku sisaldus 2,6 mg/l, fosfori sisaldus 0,1 mg/l ning heljumi sisaldus 16,9 mg/l. Antud väärtuseid võib pidada usaldusväärseteks, kuna on võrreldavad teistelt turbatootmisaladelt ärajuhitava kuivendusvee keemilise koostisega. Näiteks Nurme turbatootmisala kuivendusvees oli seireandmetel heljumi sisaldus 3,2 - 28 mg/l, üldlämmastiku sisaldus 1 - 4,9 mg/l ja üldfosfori sisaldus 0,024 - 0,35 mg/l OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 30

/ 42 /. Kuislemma turbatootmisala kuivendusvees oli heljumi keskmine sisaldus ~17 mg/l, üldlämmastiku sisaldus ulatus kuni 5,7 mg/l ja üldfosfori sisaldus jäi valdavalt alla 0,8 mg/l / 43 /. Eelpool toodud prognoositavad lämmastiku ja fosfori sisaldused on veidi suuremad kui Kunda jões ja Kongla ojas mõõdetud lämmastiku ja fosfori sisaldused. Arvestades Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava vee osakaalu Kunda jões ja Kongla ojas ning kuivendusvee segunemist ja lahjenemist koguja- ja maaparanduskraavides, siis ei ole põhjust eeldada, et kuivendusvesi põhjustab Kunda jõe ega Kongla oja vee kvaliteedi halvenemist.

Kokkuvõtvalt arvestades Varudi turbatootmisala ja eesvoolude valgalade suuruseid, kuivendusvee teekonna pikkust turbatootmisalast suublani, mille vältel toimub vee segunemine ja turbatootmisalalt tuleneva kuivendusvee lahjenemine, ei ole oodata, et turbatootmisalalt leostuvate toitainete kontsentratsioonid ning heljumi kogus mõjutavad oluliselt pinnavee veekvaliteeti või -režiimi. Seega on Varudi turbatootmisalal tegevuse jätkamise mõju pinnavee kvaliteedile vähene (hindepall „-1“). 0-alternatiivil maavara kaevandamise luba ei pikendata ja Varudi turbatootmisala tuleb eeldatavasti korrastada metsamaaks, mille tarbeks jäetakse kraavitus osaliselt alles. Looduslik foon säilib, kuid turbatootmisega seotud koormus vooluveekogudele puudub (hindepall „0“).

6.3 Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis

Turvast toodetakse soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga ja mille vesi on joogiks kõlbmatu. Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks on turbaväljakutele rajatud kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Kuivendusvee kogumiseks väljakutelt on ümber tootmisala rajatud kogujakraavid, mille abil juhitakse kuivendusvesi pinnaveekogudesse. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku (soodustab puistu ja teiste kuivalembeliste taimeliikide kasvu). Veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltuvalt sademetehulgast kuude lõikes erineb, samas sõltub ka soosetteid moodustava materjali hüdrodünaamilistest omadustest. Turbatootmisala kuivendamise intensiivne mõju veetasemele ulatub kogujakraavidest ~30 m kauguseni. Turbalasundi lamami moodustavad jääjärvelised saviliivad, peeneteralised liivad ja savid, mille all levivad vähese veeandvusega või vettpidavad saviliivmoreenist koosnevad liustikusetted. Seega esineb kuivendamise mõju vaid soosetete veekihile.

Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete vee tasemele on hinnatud näiteks Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Põhara turbatootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline mäeeraldise piirist kuni 20 - 30 m kaugusel ning kauguse suurenedes mõju olulisus vähenes / 28 /. Kuislemma turbatootmisalal läbiviidud veetaseme mõõtmistulemused näitavad, et raba veetasemete muutused sõltusid peamiselt sademete hulgast. Kõrgveeperioodil avaldus suurim kuivenduse mõju kuivenduskraavist 25 m kaugusele ja sademetevaesel perioodil maksimaalselt 150 m kaugusele / 29 /.

Arvestades eelnevaid uuringuid ja läbi viidud veetasemete seireid, võib eeldada et Varudi turbatootmisala kuivendamise oluline mõju ulatub kogujakraavist ~30 m kaugusele. Seega kaasneb turba tootmise jätkamisel nõrk negatiivne mõju soosetete veekihile (hindepall „-2“). 0-alternatiivil maavara kaevandamise luba ei pikendata ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 31

Varudi turbatootmisala tuleb eeldatavasti korrastada metsamaaks, mille tarbeks jäetakse kraavitus osaliselt alles. 0-alternatiivil kuivenduse mõju soosetete veekihile võrreldes turbatootmisala kuivendusvõrgustiku mõjuga väheneb (hindepall „-1“).

6.4 Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele

Varudi turbatootmisala teenindusmaa idapiir külgneb Sookolli kinnistuga, kus asub Varudi ja Varudi II turbatootmisaladel kasutatava tehnika hooldamiseks ja remontimiseks töökoda. Varudi turbatootmisalast 1 km raadiuses majapidamised puuduvad. Lähim elumaja jääb Varudi turbatootmisalast ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka kinnistule. Nimetatud kinnistul ei asu Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu, mistõttu võime eeldada, et olmevesi saadakse salvkaevust. Lähim registreeritud puurkaev nr PRK0019740 paikneb Varudi turbatootmisalast ~1,8 km kaugusel / 13 /. Ülejäänud puurkaevud jäävad kaugemale kui 2 km.

Turvast toodetakse soosetete veekihis, mida joogiveena ei kasutata. Turbalasundi all levivad Balti jääpaisjärve setted (keskmine paksus 1,5 m), mis koosnevad saviliivadest, liivadest ja savidest. Jääjärvesetete lamamiks on valdavalt saviliivmoreenist koosnevad liustikusetted, mis moodustavad Varudi turbatootmisala piires vettpidava kihi. Piirkonnas on peamiseks veevarustusallikaks vahetult liustikusetete all leviv Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks. Seega ei avalda turba kaevandamine mõju piirkonnas veevarustuseks kasutatava põhjavee kvaliteedile ega selle tasemele (hindepall „0“). 0- alternatiivil puudub samuti negatiivne mõju põhjaveele ja kohalike inimeste tarbekaevudele (hindepall „0“).

6.5 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele

Mäeeraldise piires hoonestus ja kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud puuduvad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa idapiir külgneb Sookolli kinnistuga, kus asub Varudi ja Varudi II turbatootmisaladel kasutatava tehnika hooldamiseks ja remontimiseks töökoda. Läbi Sookolli kinnistu on tagatud ligipääs tootmisväljakuteni. Kruuskattega väljaveotee on ühenduses Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteega nr 20. Seega mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis suurendab kasutatavate kohalike ja riiklike teede liiklusintensiivsust.

Toodangu transpordi liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt ilmastikutingimustest (tuulekiirus, põud, sademed). Maavarade koondbilansside põhjal kaevandas ettevõte aastatel 2006 - 2015 Varudi turbatootmisalalt vähelagunenud turvast keskmiselt 3,6 tuh t (massilt mahule üleviimise koefitsient 0,153) ehk ~24 tuh m3. Toodangu väljaveol kasutatakse ~90 m3 mahuga veoautosid, seega tuleb aastas teha arvutuslikult ~523 edasi-tagasi reisi. Väljavedu toimub päevasel ajal (7:00 - 23:00) ja ~15 päeva aastas. Seega on toodangu väljaveo intensiivsus keskmiselt ~35 edasi-tagasi reisi päevas. Maa-ameti Maanteeameti kaardirakenduse / 30 / alusel oli 2015. aastal Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee keskmine liiklussagedus 679 masinat/ööpäevas (loendusel sõidu- ja pakiautosi 77 %, veoautosi ja autobusse 3 % ning autoronge 20 %) ehk ~455 masinat/päevas. Seega moodustab toodangu väljavedu ~15 päeval aastas Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee päevasest liiklusintensiivsusest arvutuslikult ~7,7 %.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 32

Kokkuvõtvalt kavandatava tegevusega Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee liiklus- intensiivsusele, seisukorrale ja kasutatavusele märkimisväärset negatiivset mõju ei avaldata. Eelpool tulenevast on hinnatud kavandatava tegevuse mõju infrastruktuurile väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivil Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata, seega turba tootmisega seotud tegevused, sealhulgas infrastruktuuri kasutamine lõpetatakse (hindepall „0“).

6.6 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja peenosakeste kontsentratsioon ning nende vastavus normidele

6.6.1 Müra

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra. Turbatootmisalal tekkiv müra on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust jt teguritest. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsuste tasemed on toodud tabelis 6.5.

Tabel 6.5 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine 99,9 - 110 Pööramine 96,4 - 103 Vaalutamine 100 Freesturba pneumaatiline kogumine 104,6 - 113,5 Freesturba mehaaniline kogumine 104,1 Pinna profileerimine 117 Laadimine 107

Tabeli 6.5 alusel põhjustab turbatootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset pinna profileerimine, mille LwA on kuni 117 dB. Samas profileeritakse pinda tootmisperioodi jooksul üks kord. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

LpA  LwA  20 log r  8dB [ 6.1 ]

Valemi 6.1 järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Kui turbatootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat või tööprotsessi, summeeruvad nende tekitatavad müratasemed seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 33

Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB

Müraallikate erinevus, dB

Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral

Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju minimaalne. Toome näitena olukorra, kus ühte piirkonda satub kaks masinat, milleks on kaks suurimat müraallikat: pinna profileerimine (LwA = 117 dB) ja freesturba pneumaatiline kogumine (LwA = 113,5 dB). Siis on müraallikate erinevus 117 - 113,5 = 3,5 dB. Vastavalt joonisele 6.1 liitub suurimale müraallikale ~1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = ~70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel on välja toodud tabelis 6.6 ja joonisel 6.2.

Tabel 6.6 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel avamaastiku korral

Müratase L , dB Müratase L , dB Kaugus r, m pA pA (üks masin, LwA = 117,0 dB) (kaks masinat, LwA = 118,5 dB) 0 117,0 118,5 100 69,0 70,5 200 63,0 64,5 300 59,5 61,0 400 57,0 58,5 500 55,0 56,5 600 53,4 54,9 700 52,1 53,6 800 50,9 52,4 900 49,9 51,4 1 000 49,0 50,5 1 100 48,2 49,7 1 200 47,4 48,9 1 300 46,7 48,2 1 400 46,1 47,6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 34

130 120 110 100 90 80 70

Müratase, dB Müratase, 60 50

100 300 500 700 900 200 400 600 800

1100 1300 1200 1400 Kaugus allikast, m 1000

Üks masin Kaks masinat

Joonis 6.2 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel avamaastikul

Reaalselt ei tööta masinad pidevalt tootmisala piiri ääres, vaid kogu maa-ala ulatuses hajutatult. See tähendab, et tööpäeva jooksul jääb tootmismasinatest põhjustatud müra peamiselt turbatootmisala piiresse. Arvutuste põhjal saavutab tootmismasinate müratase ~60 dB juba ~300 - 400 m kaugusel. Samas ei arvesta kasutatud valem maapinna reljeefi ja absorbeerimisomadusi ega ümber turbatootmisala kasvavat puistu, seetõttu on arvutuslikult saadud tulemused konservatiivsed.

Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 / 31 / põhjal on tööstusmüra piir- väärtused II kategooria alal päeval (7:00 - 23:00) 60 dB ja öösel (23:00 - 7:00) 45 dB. Piirväärtus tähendab suurimat lubatud mürataset, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Lähim elumaja jääb Varudi turbatootmisalast ~1,4 km kaugusele, kuhu eelnevalt toodud piirväärtusi ületav müratase ei ulatu (tabel 6.6, joonis 6.2). Arvestades, et Varudi turbatootmisala lähiümbrusesse ei jää elumaju ega teisi tegevusi, siis vastab Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tegevusega kaasnev müra V kategooriale (tootmise maa-alad), kus tuleb lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest.

Varudi turbatootmisalal on müratasemeid ka varasemalt mõõdetud 01.09.2001. aastal, mille tulemuste põhjal põhjustas turbaauna laadimine 71,0 dB ja toodangu vedu veoautodega ~200 m kaugusel turbatootmisalal 66,4 dB suuruseid müratasemeid. Üldiseks mürataseme fooniks mõõdeti turbatootmisala ääres 58,2 dB. Seega varasemalt läbiviidud müratasemete mõõtmistulemused on analoogsed arvutustes saadud väärtustega ning tõestavad, et ülenormatiivne müratase jääb mäeeraldise piiresse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 35

5.0 4.5 4.0

3.5 dB 3.0 2.5 2.0 1.5

Mürataseme Mürataseme kasv, 1.0 0.5

0.0

10 20 40 50 70 80 30 60 90

100 110 140 150 170 180 120 130 160 Liiklusintensiivsuse kasv, %

Joonis 6.3 Mürataseme kasv sõltuvalt liiklusintensiivsuse kasvust

Müratase toodangu väljaveoks kasutatavatel teedel sõltub liiklusintensiivsusest, sõidukiirusest, kasutatavatest rehvidest, teekattest ja raskeveokite osakaalust. Üldise seaduspärasuse järgi on liiklusintensiivsus ja müratase omavahel logaritmilises seoses. Näiteks liiklusintensiivsuse kahekordistumisel ehk helirõhutaseme kahekordistumisel kasvaks müratase tee lähipiirkonnas 3 dB võrra, liikluse neljakordistumisel kasvaks müratase 6 dB võrra, liikluse kaheksakordistumisel 9 dB võrra jne. Seda seaduspärasust on kujutatud joonisel 6.3. Arvutuslikult moodustab Varudi turbatootmisala toodangu väljavedu Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee päevasest liiklusintensiivsusest ~7,7 % (peatükk 6.5), mis joonise 6.3 põhjal põhjustab 15 päeval aastas maanteel mürataseme kasvu ~0,2 dB. Selline mürataseme kasv on marginaalne, mis ei ole maanteel välja- kujunenud mürafoonist eristatav.

Kokkuvõtvalt jääb tööpäeva jooksul tootmismasinatest põhjustatud ülenormatiivne müratase tootmisala piiresse. Masinad ei tööta pidevalt tootmisala piiri lähedal, vaid kogu maa-ala ulatuses hajutatult. Toodangu väljaveo liiklusintensiivsus põhjustab Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteel ~15 päeval aastas ~0,2 dB suuruse mürataseme kasvu, mis ei ole maanteel väljakujunenud mürafoonist eristatav. Seetõttu on hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale müratasemele väheselt negatiivne (hindepall „-1“). 0-alternatiivil Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata, seega turba tootmisega seotud tegevustega müra ei teki (hindepall „0“).

6.6.2 Peenosakesed

Peenosakesi (Atmosfääriõhu kaitse seaduse / 32 / tähenduses) tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda peenosakeste erosioon. Peenosakeste heitkogus sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja peenosakeste OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 36 hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib peenosakesi vähem, kuid turvast saab toota just kuival ajal. Soomes 1985 - 1995. aastatel tehtud mõõtmistulemuste / 33 / põhjal alaneb peenosakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on peenosakeste arv vähenenud juba 25 %-ni. Sama uuring näitab, et olenevalt ilmastikutingimustest (suured tuulekiirused, pikaaegne põud, madal õhuniiskus) võivad peenosakesed levida turbatootmisalast 0,4 - 5 km kaugusele, samas kui peenosakeste ülenormatiivne kontsentratsioon levib tavatingimustel kuni 100 m kaugusele.

Eestis läbi viidud mõõtmiste põhjal võib tuua näitena 2014. a Tõnumaa turbatootmisalal mõõdetud peenosakeste keskmised kontsentratsioonid. Mõõtmiste ajal olid õhus peenosakeste allikateks turbatootmisalal töötanud traktorid ja pneumaatilised freesturbakogujad. Samuti toimus turba laadimine ja transport turbatootmisalalt välja. Mõõtmised viidi läbi kui freesturvast kogunud kaks masinat möödusid mõõtepunktist 50, 100 ja 200 m kaugustelt ja olukorras kus turvast koguti mõõtepunktiga piki suunas. Lisaks mõõdeti olukorras kus turvast koguti kolme masinaga, mis töötasid mõõtepunkti suhtes risti 250 - 500 ja 50 - 250 m kaugustel. Täiendavalt mõõdeti peenosakeste kontsentratsiooni olukorras kui masinad töötasid vahetult turbatootmisala piiril nii, et kolme töötava masina ja mõõtepunkti vahel oli 100 m laiune puistu. Keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 / 34 / põhjal on peenosakeste (PM10) keskmistamise ajavahemik 24 tunni keskmistatud piirväärtus 50 µg/m3. Mõõtmistulemuste põhjal jäid masinatest põhjustatud peenosakeste keskmistatud kontsentratsioonid tootmisala lähiümbruses vahemikku 16 - 40 µg/m3 ehk alla nimetatud määruses kehtestatud piirnormi.

Varudi turbatootmisalal on peenosakesi (PM10) varasemalt ka mõõdetud 01.09.2001. aastal, mille tulemuste põhjal põhjustas tootmisalal toimuvad tegevused 1 tunni jooksul peenosakesi keskmiselt 0,011 mg/m3 ehk 11 µg/m3. Seega mõõtmis- tulemuste põhjal ei põhjusta tootmisalal toimuvad tegevused ümberkaudse piirkonna välisõhule ülenormatsiivset peenosakeste taset. Arvestades, et Varudi turbatootmisalast jääb lähim elumaja ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka kinnistule, siis ei ole ülenormatiivse peenosakeste kontsentratsiooni jõudmine tavatingimuselt selleni tõenäoline. Peenosakeste levimist soomassiivist kaugemale takistab turbatootmisala ümbritsev puistu. See aga ei välista ilmastikutingimuste ekstreemumeid, kus peenosakesed võivad levida vastavalt eelpool toodud Soome uuringule 0,4 - 5 km kaugusele.

Varudi turbatootmisalal toodetud toodangu väljaveoks kasutatava kruusakattega tee kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teega külgnevatel aladel peenosakeste teket. Peenosakeste levimist teedele välistab väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakatetega. Peenosakeste vähendamiseks väljaveoteel on võimalik kruusateed niisutada või töödelda kloriidiga. Kuna ka väljaveotee läheduses elumajad puuduvad, siis antud olukorras ei ole väljaveoga kaasnev peenosakeste teke oluline ning väljaveotee niisutamine ei ole vajalik.

Eelpool tulenevast on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevat negatiivset mõju peenosakeste tekke seisukohast väheseks (hindepalli „-1“). 0-alternatiivil Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata, seega turba tootmisega seotud tegevused lõpetatakse ja peenosakesi välisõhu ei levi (hindepall „0“). OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 37

6.7 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega

Varudi turbatootmisalalt juuritud kännud kogutakse kokku hunnikutesse. Markšeider- mõõdistamise ja jääkvaru määramise (seisuga 05.05.2016) aruande / 3 / põhjal sisaldab Varudi turbatootmisala turbalasund väga palju kände ning kände on mäeeraldise teenindusmaa piiresse (peamiselt põhjaossa) ladustatud hinnanguliselt 50 - 60 tuhat m3. Ettevõtte esindaja sõnul tegeletakse igal aastal järjepidevalt kändude hakkepuiduks turustamisega, millega on oluline jätkata ka edaspidisel tegevusel.

Varudi turbatootmisala kuivendusvõrgustik vajab iga aasta settinud turbaheljumist puhastamist. Veeärastuse setted vastavad kvaliteedilt hästilagunenud turbale, kuna nende korral on tegemist turba peenosakestega. Kuivenduskraavide ja settebasseinide puhastamisel väljatõstetud veeärastuse setted planeeritakse õhukese kihina tootmis- väljakutele ning segatakse pärast kuivamist toodangu hulka. Jäätmed (rehvid, vms), mis tekivad masinate ja seadmete remondil ja hooldusel toimetatakse jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse.

Kokkuvõtvalt tekivad Varudi turbatootmisalal Jäätmeseaduse / 35 / mõistes kõrval- saadused, milleks on juuritud kännud ja veeärastuse setted. Eelnevaid loetakse kõrval- saadusteks, kuna need tekivad tootmisprotsessi lahutamatu osana, nende edasine kasutamine on kindel ja nende kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale (hindepall „0“). 0-alternatiivi korral Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata. Tegevuse lõpetamisele järgneb maa-ala korrastamine, mille käigus tuleb turbatootmisalalt kaevandamistegevusega seotud tehnika jms ära viia. 0-alternatiivil säilib vajadus kändude realiseerimiseks. Eeldame, et arendaja suhtub turbatootmisala korrastamisse vastutustundlikult ja võimalik negatiivne mõju keskkonnale puudub (hindepall „0“).

6.8 Võimalikud keskkonnaavariid

Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib turbalasundisse sattuda õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Seetõttu tuleb turbatootmisalal tekkinud reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Reostuse vältimiseks tootmisalal tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. Kui avariileke toimub masinate töötamisel turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe jäätmehoidlasse. Turba filtratsioonimoodul 20 % lagunemisastme juures on 0,2 m/ööp (hästilagunenud turbal) kuni 8 m/ööp (vähe- lagunenud turbal). See tähendab, et turvas seob lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ning takistab selle edasist levikut, kui lekkiv vedelik just otse vette ei satu. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal saepuru, mida saab kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel. Hooldusplatsil peavad olema vahendid võimaliku reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks.

Turvast toodetakse mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Tulekahju tekkimise riski suurendab tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud. Turbatootmisalalt OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 38 tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille tulemusena võib hävida ümberkaudne mets. Tulekahju korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa- alad, mistõttu tuleb turbatootmisalal tuleohutuse eeskirju rangelt jälgida ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Turba kaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“, mida on käsitletud ka peatükis 6.13. Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet teostavad turbatootmisaladel järelevalvet, mille käigus kontrollitakse tuleohutuse vastavust Tuleohutuse seaduses sätestatud nõuetele.

Turbatootmisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, millel ei tohi kasvada mets. Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbatootmisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Varudi turbatootmisala mäeeraldis on 189,02 ha suurune, seega peab võimaliku tulekahju kustutamiseks olema vähemalt ~945 m3 kustutusvett. Samuti peab turbatootmisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid. Varudi turbatootmisalal saadakse kustutustöödeks vett kahest väljaspool tootmisväljakuid asuvatest tuletõrjetiikidest, mille mahtuvused on 2 000 ja 2 500 m3. Vajadusel saab vett ka tootmisväljakutest ~1,5 km kaugusel raba sissesõidutee ääres asuvast kogujakraavist, millele on ehitatud regulaator ja mis on varjadega suletud / 37 /.

Eeldame, et arendaja pöörab tegevusel piisavalt tähelepanu keskkonnaavariide ärahoidmiseks ja omab valmidust vajadusel nende kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Samas ei saa keskkonnaavariide tekkimist täielikult välistada, kuna ka kõikide ohutusmeetmete rakendamisel säilib turbatootmisalal töötamisel oht tulekahju ja reostuse tekkimiseks. Eelpool tulenevast on hinnatud kavandatava tegevuse mõju keskkonnaavariide seisukohast mõõdukalt negatiivseks (hindepall „-3“). 0-alternatiivil Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata, seega turbatootmisega seotud keskkonnaavariide tekke oht 0-alternatiivil puudub (hindepall „0“).

6.9 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele

Säästva arengu seaduse / 38 / § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades.

Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust. Varudi turbatootmisalal tekib maavara kadu (arvestades teetervikuid ja 0,3 m paksust põhjatervikut) kokku 170 tuh t, millest moodustab vähelagunenud turvas 22 tuh ja hästilagunenud turvas 148 tuh t. Nende kadude tekkimine on turba tootmisel paratamatu, mis ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest. Vastavalt pikaajalisele turbatootmise praktikale on freesturba tootmisel väljakujunenud efektiivne tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada turvast võimalikult minimaalsete kadudega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 39

Joonis 6.4 Varudi ja Varudi II turbatootmisalade (punased jooned) kattumine kaevandamisega rikutud ja mahajäetud (punased alad) ning kaevandamiseks sobivate turbaaladega (rohelised alad)

Varudi turbamaardla kuulub osaliselt keskkonnaministri määruse nr 87 alusel „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja“, mille lisas 3 esitatud kaarti iseloomustab joonis 6.4. Mahajäetud turbatootmisalade nimekiri moodustati selleks, et varem kaevandada antud aladel, mis hüljati erinevatel põhjustel, saaks turbavaru lõpuni kaevandada ning pärast varu ammendamist korrastada. Kaevandamiseks sobivate turbalade määramisel lähtuti looduskaitselistest väärtustest. Varudi turbatootmisalal on loodusvara kasutamise otstarbekusest lähtudes mõistlik kasutusel olevatelt tootmisväljakutelt ammendata turba varu maksimaalsel võimalikul viisil ja kaaluda tegevuse laiendamise võimalusi joonisel 6.4 näidatud maa-aladele.

Kokkuvõtvalt on hinnatud loodusvara kasutamise otstarbekust Varudi turbatootmisalal ja tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele mõõdukalt positiivseks (hindepall „+3“). 0-alternatiivil Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata, seega maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata. 0-alternatiivi rakendamine ei ole loodusvara kasutamise otstarbekusest lähtuvalt mõistlik (hindepall „-3“).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 40

6.10 Mõju maastikule

Varudi turbatoomisalal alustati alusturba kaevandamisega freesmeetodil juba 1969. aastal, mille käigus raadati turbatootmisalalt puistu ja rabale iseloomulk taimkate ehk sugekiht. Selleks, et oleks võimalik turvast toota, rajati turbalasundi kuivendamiseks kuivendusvõrgustik. Varudi turbatootmisala asub hajaasustuspiirkonnas, mille lähi- ümbruskonnas elumajad puuduvad. Seetõttu olemasoleval turbatootmisala toimuvad tegevused ja kaasnevad mõjud ei põhjusta kohalikele elanikele nende elukohtades häiringut. Visuaalse häiringu hoiab ära turbatootmisala ümbritsev puistu. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires ehk 189,02 ha ulatuses. Varudi turbatootmisala maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,38 - 54,14 m ning turba lamami absoluutkõrgused vahemikku 50,39 - 52,07 m. Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks.

Kokkuvõtvalt on hinnatud kavandatava tegevuse mõju maastikule mõõdukalt negatiivseks (hindepall „-3“). Turba kaevandamise mõju maastikule vähendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega. Maapõueseaduse kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastamisel tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. 0-alternatiivil Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata, seega turba tootmisega seotud tegevused lõpetatakse. Ka 0-alternatiivi korral on arendajal turbatootmisala korrastamise kohustus, seega maastiku seisukohast hakatakse kaevandamisest mõjutatud maa-ala võrreldes kavandatava tegevusega ajaliselt varem korrastama (hindepall „-2“).

6.11 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele

Varudi turbatootmisala rajamisel rabale iseloomulik taimestik mäeeraldiselt eemaldati. Turbatootmisala kuivendamine mõjutab kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi taimestikku. Kuivendamise tagajärjel on üldine trend kraavidega piirnevatel aladel puistu kasvu intensiivistumine. Masinate ja inimeste liikumine turbatootmisalal loomi ei ohusta ega nende liikumist otseselt ei takista.

Varudi turbatootmisala mäeeraldise lõunapiir külgneb loodusliku rabaga, mis on mitmete II ja III kaitsekategooria taimeliikide, peamiselt käpaliste kasvukohaks (peatükk 4.6). Käpalised eelistavad kasvada lubjarikkamates, niiskemates ja valgus- rikastes kasvukohtades, karjäärides ja ka teistes inimtekkelistes kasvukohtades. Varudi turbatootmisala jääb Kunda tsemenditehase mõjupiirkonda, mis on muutnud raba toitainete rikkamaks ning seetõttu on ka käpaliste esinemine antud piirkonnas ootuspärane. Ohutegurid käpaliste kasvukohtadele on võsastumine, õite korjamine, kuivendamine ja nende juurte mugulatele metssead. Kuna mäeeraldise ega teenindusmaaga kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ei kattu ning teenindusmaa lõunaosa on looduslikus seisus, kuhu ei ole kände ega muud materjali ladustatud, siis nimetatud tegevus kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ei ohusta. Turbatootmisala kuivendamise intensiivne mõju veetasemele ulatub kogujakraavidest ~30 m kauguseni. Varudi turbatootmisala on turba tootmiseks väljaarendatud ja kasutusel olev maa-ala, mille kuivenduse mõju on juba avaldunud.

Arvestades Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee hulka ja teekonna pikkust looduslikest vooluveekogudest, toimub kuivendusvee segunemine, mistõttu ei OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 41 põhjusta kuivendusvesi olulist negatiivset mõju Kongla oja ega Kunda jõe veekvaliteedile ja selle vee-elustikule. Varudi turbatootmisalal on turvast freesmeetodil toodetud 1969. aastast alates, seega võimalikku mõju iseloomustavad varasemalt läbiviidud seire ja katsepüügid. Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide seisundi hinnang varasemate katsepüükide põhjal on osaliselt välja toodud peatükis 4.6, mille põhjal Kunda jões veekvaliteet probleemiks ei ole ning peamiseks ohuteguriks Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele on veekogu takistamine paisudega. Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee tagamiseks on peamine puhastada settebasseine regulaarselt ja kontrollida nende toimimist ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi seirega (peatükk 7).

Muinsuskaitseameti andmetel Varudi turbatootmisalal ja selle vahetus läheduses riigi kaitse all olevad kultuurimälestised puuduvad. Samas on tegemist üldiselt arheoloogiamälestise poolest rikka piirkonnaga ja turbatootmisala asub Kunda Lammasmäe kiviaja asulakohale võrdlemisi lähedal, seetõttu tuleb turba tootmisel arvestada arheoloogiamälestiste võimaliku ilmsikstulekuga. Turba kaevandamisel on võimalus, et tööde käigus satutakse peale arheoloogilistele leidudele (näiteks rabasaarel asunud asula- või pelgupaigale, sohu peidetud esemetele või rabalaipadele). Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30 - 33) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Eelnevat arvesse võttes on hinnatud kavandatava tegevuse mõju taimestikule mõõdukalt negatiivseks (hindepall „-3“), kuna rabale iseloomulik taimestik mäeeraldise piires on eemaldatud. Turbatootmisalal toimuvad tegevused loomi ei ohusta ega nende liikumist otseselt ei takista, seega on hinnatud kavandatava tegevuse mõju (võimalik inim- pelglikumate liikide häirimine) loomastikule väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). Turbatootmisala kuivendamine, kändude ladustamine vm turba tootmisega seotud tegevus loaga määratud piirides ei halvenda kaitsealuste taimeliikide kasvutingimusi nende kasvukohtades. Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi ei avalda olulist negatiivset mõju Kongla oja ega Kunda jõe veekvaliteedile ja seeläbi vee-elustikule, sh eelnevalt nimetatud alade kaitse-eesmärkidele. Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele on samuti hinnatud väheselt negatiivseks (hindepall „-1“).

0-alternatiivil Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata, seega turba tootmisega seotud tegevused lõpetatakse ning pikemas perspektiivis negatiivne mõju taimestikule (hindepall „0“), loomastikule (hindepall „0“) ja kaitstavatele loodusobjektidele (hindepall „0“) puudub.

6.12 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse / 39 / § 23 lõige 1 alusel on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumatus. Eelnevalt nimetatud seaduse § 3 lõike 1 alusel on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Mõju inimese tervisele. Turbatootmisalal põhjustab peenosakeste teket kõige rohkem turba freesimine ja laadimine, mis mõjutavad eelkõige turbatootmisalal töötavaid OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 42 inimesi. Töötajatele on füüsikaliseks ohuteguriks ka masinate ja seadmete tööst põhjustatud müra. Turbatootmisalal töötavate masinate läheduses võib müratase peatükis 6.6.1 toodud tabeli 6.5 põhjal ulatuda 96 - 117 dB-ni, mis pika aja jooksul kaitsevahendeid kasutamata põhjustab püsivat kuulmislangust. Turbatootmisalal töötavate inimeste terviseriske vähendab oluliselt isikukaitsevahendite (respiraatori, kõrvaklappide jne) teadlik kasutamine ja regulaarselt tervisekontrollis käimine.

Lähim elumaja jääb Varudi turbatootmisalast ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka kinnistule. Turbatootmisala on ümbritsetud puistuga ning asub eelnevalt nimetatud elumajast piisavalt kaugel, mistõttu turba kaevandamisega kaasnevad mõjud (veetaseme alanemine, välisõhk) kohalike inimeste elukohtadeni ei ulatu.

Mõju inimese heaolule. Heaolu mõistet ei saa siduda konkreetselt kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega. Pidevas peenosakeste või mürafoonis viibimine võib tekitada stressi ka siis, kui tegevusega kehtestatud norme ei ületata. Varudi turbatootmisalal turba tootmine ei halvenda ega mõjuta kohalike inimeste heaolu, kuna lähim elumaja asub ~1,4 km kaugusel ja on tootmisalast eraldatud puistuga. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus, nii ka turbatootmisalal turba tootmine, pakub inimestele otseselt kui ka kaudselt tööd. Varudi turbatootmisalal töötab 8 täiskohaga töötajat ning hooajatöölisi vajatakse umbes samas suurusjärgus.

Mõju inimese varale. Kinnisvara hinnale (eelkõige elamumaadele) võib turbatootmisala lähedus omada pigem negatiivset mõju, kuna turul kujuneva hinna puhul arvestatakse eeldatavasti turbatootmisala olemasoluga ja selle võimalike negatiivsete mõjudega (välisõhk, tuleohtlikkus, jne). Samas ei ole turbatootmisalal aktiivse tarbevaru kaevandamine võimalike kinnisvarahinna languse kompensatsiooni nõueteks põhjendatud aluseks. Varudi turbatootmisala lähiümbruses elumajad puuduvad. Turbatootmisalad on tuleohtlikud ning laiaulatusliku tulekahju korral pannakse ohtu ümberkaudne mets ja maa-alad. Tulekahjude ärahoidmiseks tuleb arendajal järgida rangelt tuleohutusnõudeid.

Kokkuvõtvalt ei saa ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes seada takistusi tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas väljakujunenud tavasid ning tagab inimestele tervise ja vara ohutuse. Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale on hinnatud väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). 0- alternatiivil Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata, seega mõju inimese tervisele, heaolule ja varale puudub (hindepall „0“).

6.13 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus ning ohutusnõuded

Turbatootmisalad on kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisalal tuleohutusnõudeid rangelt täita. Turbakaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“ / 40 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 43

Turbatootmisala ohutusnõuded / 40 /: - Turbatootmisala asukohast lähtuvalt tuleb arvestada ümbruskonnale turba kaevandamisest tulenevate mõjudega ja negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid. - Turbatootmisala juurdepääsuteed peavad olema korrastatud ja läbitavad ning sissepääsude juures vastavad hoiatustähised. Veoskeemi kehtestamise tagab kaevandamisloa omanik. - Turbatootmisalal peavad kuivenduskraavid olema stabiilsed. Ülesõidukohad kuivenduskraavidest määratakse projektiga. - Turba ladustamiskohad, masinate hoiuplatsid, pesemiskohad ja tuletõrje veevõtukohad määratakse projektiga. Masinate hoiuplatsid, pesemis- ja tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud ja hooldatud. - Masina parkimisel tuleb tagada ohutus. Masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu. - Turbatootmisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, mille parameetrid määratakse projektiga. Tulekaitseribal ei tohi kasvada mets. - Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbatootmisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Samuti peab turbatootmisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid.

Turba kaevandamise ohutusnõuded / 40 /: - Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. - Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust. Tuule kiiruse jälgimiseks ja sidepidamiseks tuleb tagada vajalikud vahendid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis. - Aunade sisemist temperatuuri tuleb regulaarselt kontrollida, isesüttimise ohu korral tuleb rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis.

Tehnilise Järelevalve Amet on koostanud tuule kiiruse ja aunade sisetemperatuuri mõõtmiseks näidisjuhendid / 41 /. Vastavalt juhendile, kui tuulekiirus jääb vahemikku 6 - 12 m/s, tuleb enne turbatootmisalal tööde jätkamist piirata seal töötavate masinate liikumiskiirust, kontrollida masinate väljalasketorude ja kollektorite tehnilist seisukorda ning vajadusel neid turbatolmust puhastada. Kui tuulekiirus ületab 12 m/s, tuleb turbatootmisalal kõik sisepõlemismootoriga masinatega tööd lõpetada (välja arvatud vihmase ilma, märja turbatootmisala või eriolukordade korral, näiteks tulekahju või avariilise olukorra likvideerimisel). Kui aunade sisetemperatuur on tõusnud ohtlikult kõrgeks, tuleb viivitamatult kasutusele võtta meetmed aunade jahutamiseks (aunade laiali tõstmine, äravedu). Ohtlike kollete leidmisel tuleb need esmalt piiritleda ja seejärel likvideerida.

Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees suureneb heljumi sisaldus: - Leevendusmeede. Varudi turbatootmisalalt ärajuhitavas vees setitatakse heljumit enne looduslikesse vooluveekogudesse juhtimist settebasseinides, mida tuleb OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 44

vähemalt üks kord aastas puhastada. - Leevendusmeetme efektiivsus. Settebasseinide kasutamine ja nende iga aastane puhastamine on vajalik ärajuhitavas vees heljumi sisalduse vähendamiseks. Õigesti dimensioneeritud ja regulaarselt puhastatud settebasseiniga on võimalik ärajuhitavas kuivendusvees heljumi sisaldust vähendada ~40 %. Settebasseinide puhastamisel tuleb valida minimaalne vooluveehulga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turba peenosakeste kannet looduslikesse vooluveekogudesse. Settebasseinide efektiivset toimimist kontrollida kuivendusvee kvaliteedi seirega.

Turba kaevandamisel ja väljaveol kasutatavad masinad ja seadmed põhjustavad müra: - Leevendusmeede: Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. Turbatootmisalal töötavate inimeste terviseriske vähendab oluliselt isikukaitsevahendite kasutamine ja regulaarselt tervisekontrollis käimine. - Leevendusmeetme efektiivsus. Masinaid ja seadmeid järjepidevalt hooldatakse, vajadusel remonditakse ning nende tehnilist seiskorda kontrollitakse tehno- ülevaatlusel. Töötervishoiu ja -ohutusega seotud riskide ennetamine on seotud ettevõtte töökorraldusega, mida kontrollib Tööinspektsioon.

Peenosakesi tekib turba tootmisest, laadimisest ja transpordist. Tugeva tuule korral võivad peenosakesed turbatootmisalast kaugemale levida: - Leevendusmeede. Peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist teedele välistab väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega. Kruusakattega väljaveotee läheduses elumajad puuduvad, seega vajadus väljaveotee niisutamiseks või töötlemiseks kloriidiga puudub. - Leevendusmeetme efektiivsus. Ekstreemsete ilmastikutingimuste korral tootmisega seotud tegevuse peatamine vähendab olulisel määral peenosakeste levimist tootmisalast kaugemale, mis on piisav leevendusmeede ekstreemumitest tuleneva võimaliku peenosakeste leviku vähendamiseks.

Masinate ja seadmete remondil ja hooldusel tekib jäätmeid (rehvid, vms): - Leevendusmeede. Masinate ja seadmete remondil tekkivad jäätmed viiakse jäätmekäitluskohta ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. - Leevendusmeetme efektiivsus. Masinate ja seadmete remondil tekkivate jäätmete viimine jäätmekäitluskohta on jäätmete seisukohalt piisav leevendusmeede.

Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kanduda kraavide kaudu looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku: - Leevendusmeede. Reostuse vältimiseks turbatootmisalal tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. - Leevendusmeetme efektiivsus. Remondi- ja hooldustööde tegemisega hooldusplatsil välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil, kuid ei välistata avariilekete tekkimist masinate töötamisel tootmisalal. Seetõttu peavad hooldusplatsil olema vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub tootmisalal, tuleb reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Turvas seob lekkinud vedeliku kiirelt ja takistab selle edasist levikut, kui just lekkiv vedelik otse vette ei satu. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal saepuru, mida saab kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 45

Kaevandamisega mõjutatud turbatootmisala korrastamist ei saa otseselt leevendavaks meetmeks lugeda, kuid õnnestunud korrastamissuuna valiku ja korrastamisega on võimalik mõjutatud maa-ala taas loodustada. Leevendusmeetmete ja ohutusnõuete järgimise eesmärk on vältida või minimeerida tegevusega kaasnevat keskkonnamõju, mille rakendamine on vajalik ja kohustuslik.

6.14 Peatüki kokkuvõte

Varudi turbatootmisala asub hajaasustuspiirkonnas, mille lähiümbruskonnas elumajad puuduvad. Seetõttu olemasoleval turbatootmisalal toimuvad tegevused ja kaasnevad mõjud ei põhjusta kohalikele elanikele nende elukohtades häiringut. Turbatootmisalal toimuvate tegevustega kaasnev ülenormatiivne müratase ja peenosakeste kontsentratsioon jäävad arvutuslikult kui ka mõõtmistulemuste põhjal tootmisala piiresse. Tootmisalal töötavate inimeste terviseriske vähendab oluliselt isikukaitsevahendite kasutamine ja tervisekontrollis käimine. Toodangu väljavedu moodustab ligikaudu 15 päeval aastas Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee päevasest liiklusintensiivsusest ~7,7 %, mis ei too maanteel kaasa märkimisväärset mürataseme kasvu.

Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires. Turba kaevandamise mõju maastikule vähendatakse pärast turbavaru ammendamist tootmisala korrastamisega. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus, nii ka turba tootmine, pakub inimestele otseselt ja kaudselt tööd. Varudi turbatootmisalal töötab 8 täiskohaga töötajat, hooajatöölisi vajatakse umbes samas suurusjärgus. Olemasoleva maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata. Loodusvara kasutamise otstarbekusest lähtudes on mõistlik Varudi turbatootmisalal kasutusel olevatelt tootmisväljakutelt turba varu ammendata maksimaalsel võimalikul viisil ja kaaluda tegevuse laiendamise võimalusi.

Varudi turbatootmisala jääb Kunda tsemenditehase mõjupiirkonda, mis on muutnud raba toitainete rikkamaks ja seetõttu on käpaliste esinemine antud piirkonnas ootuspärane. Kuna mäeeraldise ja teenindusmaaga kaitsealuste taimede kasvukohad ei kattu ning teenindusmaa lõunaosa on looduslikus seisus, kuhu ei ole kände ega muud materjali ladustatud, siis nimetatud tegevus kaitsealuste taimede kasvukohti ei ohusta. Turbatootmisala kuivendamise intensiivne mõju veetasemele ulatub kogujakraavidest ~30 m kauguseni. Varudi turbatootmisala on turba tootmiseks väljaarendatud ja kasutusel olev tootmisala, mille kuivenduse mõju on juba avaldunud. Kuivendamise tagajärjel on üldine trend kraavidega piirnevatel aladel puistu kasvu intensiivistumine. Turbatootmisalal toimuvad tegevused loomi ei ohusta ega nende liikumist otseselt ei takista.

Varudi turbatootmisalal on turvast freesmeetodil toodetud 1969. aastast alates. Arvestades Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee hulka ja teekonna pikkust looduslikest vooluveekogudest, toimub kuivendusvee segunemine, mistõttu ei põhjusta kuivendusvesi olulist negatiivset mõju Kongla oja ega Kunda jõe veekvaliteedile ja selle vee-elustikule. Inimtegevuse mõju Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele iseloomustavad varasemalt läbiviidud seire ja katse- püügid, mille põhjal Kunda jões veekvaliteet probleemiks ei ole, peamine ohutegur on veekogu takistamine paisudega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 46

Varudi turbatootmisalal tekivad Jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaadused, milleks on juuritud kännud ja veeärastuse setted. Kännud turustatakse hakkepuiduna ning kuivenduskraavide ja settebasseinide puhastamisel väljatõstetud veeärastuse setted planeeritakse õhukese kihina tootmisväljakutele ja segatakse pärast kuivamist toodangu hulka. Masinate ja seadmete remondil tekkivad jäätmed viiakse jäätmekäitluskohta ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid, mis võib kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Seetõttu tuleb turbatootmisalal tekkinud reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Turbatootmisalad on tuleohtlikud ning tulekahju korral pannakse ohtu ümberkaudne mets ja maa-alad, mistõttu tuleb arendajal tuleohutusnõudeid rangelt järgida ja teha koostööd Päästeametiga.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 47

7. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS

Veeseaduse / 42 / § 8 lõige 2 punkt 13 alusel peab olema vee kasutajal vee erikasutusluba, kui vett juhitakse suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Seetõttu tuleb arendajal Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee jaoks taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba.

Vee kvaliteet. Turbatootmisalalt ärajuhitavale veele ei ole Eestis kehtestatud erinõudeid. Varudi turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Sademevee veekogusse juhtimise nõuded ja piirmäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ / 43 /. Eelpool nimetatud määruse § 5 lõige 3 alusel ei tohi sademevee reostusnäitajad ületada määruse Lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi (BHT7 - 15 mg/l, KHT - 125 mg/l, Püld - 1 mg/l, Nüld - 45 mg/l), mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostus- koormus on 2000 - 9999 inimekvivalenti (välja arvatud heljuvaine ja naftasaaduste sisaldus). Heljuvaine sisaldus ei tohi ärajuhitavas sademevees ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus ei tohi ületada 5 mg/l. Turbatootmisaladelt ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi hindamisel lähtutakse eelpool toodud kvaliteedinäitajatest ja nende piirnormidest.

Kongla oja kuulub Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke ning Kunda jõgi kogu ulatuses keskkonnaministri määruse nr 73 / 44 / alusel „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Kunda jõgi kuulub keskkonnaministri määruse nr 58 / 45 / „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ põhjal lõheliste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia või peipsi siia) elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Lõheliste elupaigana kaitstava jõe vee keemiline ja füüsikaline kvaliteet peab vastama tabelis 7.1 toodud nõuetele, millest lähtutakse riikliku seire läbiviimisel.

Tabel 7.1 Lõheliste elupaigana kaitstava jõe vee keemilisele ja füüsikalisele kvaliteedile esitatavad nõuded / 45 /

Kvaliteedinäitaja Kvaliteedinäitaja piirväärtus Veetemperatuur soojuse väljutamise tagajärjel ei Veetemperatuur, °C tohi suublas tõusta üle 1,5 °C, ületada 21,5 °C ega ületada kalade paljunemisperioodil 10 °C 50 % mõõtmistulemustest peavad andma Lahustunud hapnik, mg/l O2 tulemuse ≥ 9 pH 6 - 9 Heljuvaine, mg/l ≤ 15, üleujutuste korral >15 Bioloogiline hapnikutarve (BHT ), 5 ≤ 5 mg/l O2 Üldfosfor, mg/l P Jõgedes: ≤ 0,08

Üldlämmastik, mg/l N2 Jõgedes: ≤ 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 48

Fenool, µg/l C6H5OH ≤ 5 Naftasaadused, µg/l ≤ 20 Ammoonium, mg/l NH4 ≤ 0,3 Vee reaktsioonil pH = 6: HOCl ≤ 0,5 Jääkkloor, mg/l HOCl Vee reaktsioonil pH >6: HOCl > 0,5 Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,03 Vee karedusel 50 mg/l CaCO : Zn ≤ 0,2 Tsink, mg/l Zn 3 Vee karedusel 100 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,3 Vee karedusel 500 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,5 Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,005 Vee karedusel 50 mg/l CaCO : Cu ≤ 0,022 Vask, mg/l Cu 3 Vee karedusel 100 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,04 Vee karedusel 300 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,112

Fenooli, jääkkloori, tsingi ja vase sisaldus määratakse vees reostuse korral. Veetemperatuuri mõõdetakse lõheliste elupaikadena kaitstavas veekogus, kuhu toimub soojuse väljutamine / 45 /. Seetõttu ei ole antud kvaliteedinäitajate seiramine turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees asjakohane.

Turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees suureneb eelkõige heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisaldused. Näitena võib tuua Nurme turbatootmisala ärajuhitava kuivendusvee seiretulemused aastatel 2008 - 2012, mille põhjal varieerus heljumi sisaldus 3,2 - 28 mg/l (olles kõrgem suvekuudel), üldlämmastiku sisaldus 1 - 4,9 mg/l ja üldfosfori sisaldus 0,024 - 0,35 mg/l / 46 /. Kuislemma turbatootmisala varasema seiretulemuste põhjal oli näiteks turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees heljumi keskmine sisaldus ~17 mg/l, üldlämmastiku sisaldus ulatus kuni 5,7 mg/l ja üldfosfori sisaldus jäi valdavalt alla 0,8 mg/l / 47 /. Ammooniumi sisaldust kuivendusvees ei ole analüüsitud, seega ei saa hinnata kui suure osa see üldlämmastiku kogusest moodustab. Lämmastikühendid esinevad vees peamiselt NH4, NO2 ja NO3 ioonidena, mis on omavahel geneetiliselt seotud ja võivad minna üksteiseks üle / 48 /. Hapnikuvaeses rabavees esineb lämmastikühenditest peamiselt NH4. Tegemist on suhteliselt ebapüsiva ühendiga, mille sisaldus hakkab õhuga kokkupuutel kiiresti langema ja ärajuhitavas kuivendusvees hakkab nitraatioonide osakaal järk-järgult kasvama / 49 /.

Turbatootmisala eesvooludeks olevate ojade ja jõgede veekvaliteet sõltub eelkõige turbatootmisala kaugusest, ärajuhitavast veehulgast, selle reostuskoormusest, vee lahjenemise tingimustest, veekogu iseärasustest, kraavide pikkusest ning vee viibeajast kraavides enne jõkke jõudmist. Veehulkade sesoonne muutlikkus ja tootmishooaeg tingivad hüdrokeemiliste näitajate suure varieerivuse erinevatel aastaaegadel. Varudi turbatootmisala kuivendusvee teekonna pikkus idas looklevasse Kongla ojja on ~1 km ja läänes looklevasse Kunda jõkke ~2 km. Arvestades kuivendusvee teekonna pikkust turbatootmisalast Kongla ojani ja Kunda jõeni ning vooluhulkasid, toimub vee segunemine ja turbatootmisalalt tuleneva kuivendusvee lahjenemine. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et turbatootmisalalt leostuvate toitainete kontsentratsioonid mõjutavad Kongla oja ja Kunda jõe veekvaliteeti või -režiimi negatiivselt. Lähtuvalt eelnevast ei ole Varudi turbatootmisalalt ärajuhitavale kuivendusveele vajadust rangemaid piirväärtusi (võrreldes teiste turbatootmisaladele määratud piirväärtustega) seiratavatele parameetritele määrata.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 49

Varudi turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees soovitame seirata BHT7, KHT, Nüld, Püld, heljumit, naftasaadusi ja pH-d. Tulenevalt sellest, et ärajuhitav kuivendusvesi suubub Kunda jõkke ja Kongla ojja, soovitame ärajuhitavas vees seireta veel ka O2 ja NH4, mis võimaldab vajaduse korral antud kvaliteedinäitajaid ärajuhitavas vees hinnata. Tulenevat ärajuhitava vee vooluhulgast ja selle teekonna pikkusest Kunda jõeni ja Kongla ojani ei ole eelnevalt nimetatud parameetritele asjakohane piirväärtusi vee erikasutusloas määrata. Kuivendusvees seiratavate parameetrite piirväärtused, seire sagedus ja aeg on toodud tabelis 7.2. Vee erikasutusloa taotluses kuivendusvee kvaliteedi seirepunktide asukohtade määramisel lähtuda, sellest et seirepunktide asukohad asuksid pärast settebasseine, enne ärajuhitava vee eesvooludesse juhtimist ning oleksid ligipääsetavad.

Tabel 7.2 Varudi turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees soovitatavad seiratavad parameetrid, piirväärtused, seire sagedus ja aeg

Seiratava parameetri Seiratav parameeter Seire sagedus ja aeg piirväärtus, mg/l Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 Üldlämmastik (Nüld) 45 Kaks korda aastas Üldfosfor (Püld) 1 tootmisperioodil II ja Heljuvaine 40 III kvartalis (kogu Naftasaadused 5 kaevandamiseperioodi pH - ajal) Lahustunud hapnik (O2) - Ammoonium (NH4) -

Veerežiim. Hüdromorfoloogilistest näitajatest on lõheliste elupaikadena määratletud jõgede puhul oluline eelkõige veerežiim ja jõevoolu tõkestatus. Selleks et hinnata turbatootmisalalt ärajuhitava vee dünaamikat, tuleb kuivendusvee vooluhulka mõõta kaks korda aastas madalveeperioodil ja väljaspool madalveeperioodi (II ja III kvartal). Vajaduse korral eemaldada kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatavatelt kraavidelt kopratammid, mis võivad põhjustada kraavidega külgnevate maa-alade üleujutamist.

Põhjavesi. Keskkonnamõju hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei avalda mõju veevarustuseks kasutatava põhjavee kvaliteedile ja tasemele. Sellest tulenevalt põhjavee kvaliteedi ja taseme seiret ei ole vaja teostata. Juhul kui turba tootmise ajal ilmnevad probleemid (veetaseme püsiv alanemine, vee kvaliteedi halvenemine) Varudi turbatootmisalale lähimates kaevudes, siis tuleb täiendavalt uurida selle võimalikku seost turba tootmisega ning alustada põhjavee taseme ja kvaliteedi seirega.

Välisõhk. Keskkonnamõju hindamise põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus välisõhule olulist negatiivset mõju, seetõttu välisõhule seiret ette ei nähta.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 50

8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS

8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine

Mõjukriteeriumite loetelu on toodud KMH programmis ja nende olulisust on käsitletud peatükis 6 vastavate teemade alapeatükkides. Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded andsid KMH koostajad hindamisprotsessi käigus, mis põhinevad olemasolevale informatsioonile ja hindajate väärtushinnangutele. Aruandes pakuti välja kaks tegevus- varianti ehk alternatiivi (peatükk 5.2): - Kavandatav tegevus on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamise jätkamine. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. - 0-alternatiivi korral arendajale Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata.

Kriteeriumitele kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1 ja vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Kriteeriumi väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Mitmed kriteeriumid on omavahel otseselt või kaudselt seotud. Kriteeriumite võrdlus on toodud tabelis 8.1, mille tulemusena moodustus viimasesse veergu igale kriteeriumile kaal.

Suurima kaaluga kriteeriumiteks hinnati kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, kuivendamise mõju soosetete veekihis, kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele, mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Sama oluliseks hinnati võimalikke keskkonnaavariide tekkimise võimalust, millega võib kaasneda keskkonnale pöördumatu kahju. Keskmise kaaluga kriteeriumiteks hinnati mõju infrastruktuurile, mürataset, peenosakeste kontsentratsiooni, jäätmete teket, mõju taimedele ja mõju loomadele. Kõige väiksema kaaluga kriteeriumiteks hinnati loodusvara kasutamise otstarbekust ja mõju maastikule.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 51

Tabel 8.1 Kriteeriumite kaalud

Jrk Võrdlus Kriteerium ∑ Kaal nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Kuivendusvee mõju 1 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 10,5 0,12 pinnaveekogudele Kuivendamise mõju 2 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 10,5 0,12 soosetete veekihis Kuivendamise mõju 3 põhjaveele ja 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 10,5 0,12 tarbekaevudele 4 Mõju infrastruktuurile 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,0 0,0 4,5 0,05 5 Müratase 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,0 0,0 4,5 0,05 Peenosakeste 6 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,0 0,0 4,5 0,05 kontsentratsioon 7 Jäätmete teke 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,0 0,0 4,5 0,05 8 Keskkonnaavariid 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 10,5 0,12 Loodusvara kasutamise 9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,01 otstarbekus 10 Mõju maastikule 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,01 11 Mõju taimedele 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 0,5 0,0 0,0 4,5 0,05 12 Mõju loomadele 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 1,0 1,0 0,5 0,0 0,0 4,5 0,05 Mõju kaitstavatele 13 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 10,5 0,12 loodusobjektidele Mõju inimese tervisele, 14 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 10,5 0,12 heaolule ja varale Summa: 91,0 1,00

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 52

8.2 Kriteeriumite hindamine

Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja kriteeriume on hinnatud peatükis 6. Iga väljatoodud kriteeriumit kirjeldati põhjalikult vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodi välja iga alternatiivi koondhinne. Kriteeriumite hinded on koondatud tabelisse 8.2.

Tabel 8.2 Mõjude hinnangu koondtabel

Hinnang Jrk Kriteerium Kavandatav nr 0-alternatiiv tegevus* 1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele -1 0 2 Kuivendamise mõju soosetete veekihis -2 -1 3 Kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele 0 0 4 Mõju infrastruktuurile -1 0 5 Müratase -1 0 6 Peenosakeste kontsentratsioon -1 0 7 Jäätmete teke 0 0 8 Keskkonnaavariid -3 0 9 Loodusvara kasutamise otstarbekus +3 -3 10 Mõju maastikule -3 -2 11 Mõju taimedele -3 0 12 Mõju loomadele -1 0 13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele -1 0 14 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale -1 0 * Kavandatava tegevuse hindamisel arvestati asjaoluga, et arendaja peab kinni peatükis 6.13 toodud ohutusnõuetest ja leevendusmeetmetest

8.3 Alternatiivide võrdlus

Järgnevalt korrutati omavahel kriteeriumite kaalud (tabel 8.1) ja hinded (tabel 8.2) ning saadi igale kriteeriumile väärtus. Seejärel kriteeriumite väärtused liideti, mille tulemusena tekkis hinnatavate alternatiivide paremusjärjestus (tabel 8.3).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 53

Tabel 8.3 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel

Hinnang Jrk Kriteerium Kavandatav nr 0-alternatiiv tegevus* 1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele -0,12 0,00 2 Kuivendamise mõju soosetete veekihis -0,23 -0,12 3 Kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele 0,00 0,00 4 Mõju infrastruktuurile -0,05 0,00 5 Müratase -0,05 0,00 6 Peenosakeste kontsentratsioon -0,05 0,00 7 Jäätmete teke 0,00 0,00 8 Keskkonnaavariid -0,35 0,00 9 Loodusvara kasutamise otstarbekus 0,02 -0,02 10 Mõju maastikule -0,02 -0,01 11 Mõju taimedele -0,15 0,00 12 Mõju loomadele -0,05 0,00 13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele -0,12 0,00 14 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale -0,12 0,00 Kokku: -1,27 -0,14 * Kavandatava tegevuse hindamisel arvestati asjaoluga, et arendaja peab kinni peatükis 6.13 toodud ohutusnõuetest ja leevendusmeetmetest

Hindamisel on välja toodud Varudi turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju ning võrreldud seda 0-aterantiiviga. Hindamise tulemusena on parim alternatiiv „0-alternatiiv“. Kuna keskkonna seisukohalt avaldab igasugune tootmine mõju, on kõige tähtsam tähelepanu pöörata tegevustele, millega kaasneb tõenäoliselt oluline negatiivne keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena analüüsitud mõjutegurid on olemasoleval Varudi turbatootmisalal arvestades turbatootmise tehnoloogiat traditsioonilised, mis ei ületa ohutusmeetmeid ja leevendusmeetmeid rakendades keskkonnataluvuse piiri. Seetõttu on soovitatav valida alternatiiviks „kavandatav tegevus“. Ohutusnõuete ja leevendusmeetmete kasutamine ning keskkonnaseire läbiviimine on vajalik ja kohustuslik. Samuti tuleb jälgida teisi KMH aruandes antud soovitusi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 54

9. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG

9.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

OÜ Rakvere Põllumajandustehnika toodab olemasoleval Varudi turbatootmisalal turvast pinnaviisiliselt freesmeetodil. Arendajale on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba nr LVIM-018, mis kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Maavarade koondbilansside põhjal kaevandas ettevõte aastatel 2006 - 2015 Varudi turbatootmisalalt vähelagunenud turvast keskmiselt 3,6 tuh t aastas. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 80 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 205 tuh t. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turba jääkvaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada.

Viru-Nigula valla üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi põhjal kattuvad Varudi turbatootmisala lõunapoolsed väljakud osaliselt rohevõrgustiku tuumalaga. Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt jätkub olemasolevate kaevandamiseks kasutatavate maa-alade kasutamine kavandatud ulatuses kuni maavara ammendamiseni ja kaevandamisest mõjutatud maa-ala korrastamiseni. Teemaplaneeringus on nimetatud karjääride bioloogilist korrastamist rohevõrgustikku tugevdava tegevusena.

Looduskaitse arengukavas (aastani 2020) märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid looduslikele aladele. Varudi turbatootmisala on olemasolev turbatootmisala koos toimiva kuivendusvõrgusikuga, seega ei lähe kavandatav tegevus looduskaitse arengukavaga vastuollu.

9.2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Varudi turbatootmisala mäeeraldise lõunapiir külgneb loodusliku rabaga, kuhu jääb mitmete II ja III kaitsekategooria taimeliikide, peamiselt käpaliste kasvukohad (täpsem loetelu toodud peatükis 4.6).

Turbatootmisalani viivad kohalikud teed on ühenduses Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteega. Lähim elumaja jääb Varudi turbatootmisalast ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka kinnistule.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 55

9.3 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused

Kavandatav tegevus on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamise jätkamine. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Maavara kaevandamisel on asukoht seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas. Kavandatavat tegevust võrreldi 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata.

9.4 Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

Arvestades Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee hulka ja teekonna pikkust looduslikest vooluveekogudest, toimub kuivendusvee segunemine, mistõttu ei põhjusta kuivendusvesi olulist negatiivset mõju Kongla oja ega Kunda jõe veekvaliteedile ja selle vee-elustikule.

Varudi turbatootmisalal toimuvate tegevustega kaasnev ülenormatiivne müratase ja peenosakeste kontsentratsioon jäävad arvutuslikult kui ka mõõtmistulemuste põhjal tootmisala piiresse, mis ei levi lähima ~1,4 km kaugusel asuva elumajani. Toodangu väljavedu moodustab ligikaudu 15 päeval aastas Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee päevasest liiklusintensiivsusest ~7,7 %, mis ei too maanteel kaasa märkimisväärset mürataseme kasvu.

9.5 Soovitused

Soovitame taotletavat maavara kaevandamise loa kehtivusaega suurendada selliselt, et eeldatavasti suudetakse kaevandatav varu väljata ja kaevandamisest mõjutatud maa-ala korrastada (peatükk 5.3).

Valida tegevusvariandiks „kavandatav tegevus“.

Järgida kavandataval tegevusel KMH aruandes antud soovitusi, eelkõige peatükis 6.13 toodud ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid.

Vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 punkt 13 alusel taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Soovitused keskkonnaseire tingimuste seadmiseks on toodud peatükis 7.

9.6 Koondhinnang

Varudi turbatootmisalal turba kaevandamise jätkamine on võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid, selleks et vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 56

10. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2016, 1).

2. Peterson, K. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2007.

3. Ramst, R., Kärber, S., Kaljuläte, K. OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Varudi turbatootmisala mäeeraldise markšeiderimõõdistamine ja jääkvaru määramine seisuga 05.05.2016. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2016.

4. Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Seletuskiri. Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. Rakvere 2006.

5. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. aastal.

6. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Keskkonnaministeerium, Tallinn 2012.

7. Orru, M., Ramst, R., Milvek, H. Varudi II turbatootmisala kasutuselevõtuga seotus keskkonnamõju hindamise (KMH) täiendatud ja parandatud aruanne. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2012.

8. Veldre, M. Harju-, Lääne-Viru-, Lääne-, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Hiiu-, Põlva-, Saare-, Valga- ja Võrumaa turbatootmisalade jääkvaru määramine. Lääne- Virumaa Varudi turbamaardla. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 1994.

9. Reidma, V. Lääne-Virumaa Viru-Nigula valla Varudi raba maavara kaevandamise loa taotlus. AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, Tallinn 1999. a.

10. Kurkus, J. Maaparanduse käsiraamat I. Maaparanduse alused. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1962.

11. Keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (RTL 2004, 87, 1362; 2016, 1).

12. Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ (RTL 2002, 118, 1714; 2016, 9).

13. Keskkonnaregister. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/ (10.02.2017).

14. Järvekülg, A. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2000 aastaaruanne. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu 2000.

15. Järvekülg, A. Ülevaade 1995. a seirejõgede seisundist. Zooloogia ja Botaanika Instituudi hüdrobioloogia osakond. Tartu 1995.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 57

16. Pall, P., Järvekülg, R., Kõrs, A., Käiro, K., Piirisoo, K., Timm, H., Vilbaste, S. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010 aastaaruanne. Eesti Maaülikooli PKI limnoloogiakeskus. Tartu 2011.

17. Degtjarenko, P. Leeliselise õhusaaste mõju Virumaa soo- ja metsakooslustele. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja maateaduste instituut, bakalaureusetöö, juhendaja Jaanus Paal. Tartu 2008.

18. Järvekülg, R., Timm, H., Pihu, R. Sirtsi loodusala (Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA) hõlmava Kunda jõe kalastiku ja veeselgrootute ning vee-elupaikade inventuur ja kaitsekorralduslikud soovitused. Thymallus OÜ, 2013.

19. Pada jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2012 - 2021, Keskkonnaamet.

20. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 2016, 1).

21. OÜ Rakvere Põllumajandustehnika. Varudi turbatootmisala turba kaevandamise projekt. 2013.

22. Loigu, E., Leisk, Ü., Orru, M. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks. TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2008.

23. Valk, U. Eesti rabad. Halo Kirjastus. Tartu 2005.

24. Kull, A., jt. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Tartu 2013.

25. Valk, U. Eesti sood. Tallinn, 1998.

26. Loigu, I., Iital, A. Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine. TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2007.

27. Kriis, V., Raadla, K. Turba kaevandamine ja sellega kaasneva mõju leevendamine põhja- ja pinnaveele Viru-Peipsi alamvesikonnas. Peipsi Koostöö Keskus. Tallinn 2004.

28. Johanson, J., Toomik, A., Timm, U., Kaljuste, M. AS Torfex Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala töötamise ja Põhara II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn 2011.

29. Niidas, A., Toomik, A., Kaljuste, M., Simmer, E., Schvede, H., Kukk, R., Loogna, T. Rapla maakonna Märjamaa valla Kuislemma turbatootmisala kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn 2015.

30. Maa-ameti Geoportaali kaardiserver. (2017). Maanteeameti kaardirakendus. [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (21.02.2017).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 58

31. Keskkonnaministri 16.12.2016. aastal vastu võetud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Lisa 1. Müra normtasemed.

32. Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 05.07.2016, 1).

33. Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002.

34. Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Lisa 1. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed.

35. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 2006, 2).

36. OÜ Rakvere Põllumajandustehnika. Varudi freesturba tootmisväljade tuletõrjealane operatiivplaan.

37. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 2016, 1).

38. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; 2016, 2).

39. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määrus nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“ (RTL 2004, 112, 1761; 2015, 2).

40. Tehnilise järelevalve amet. (2017). Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise juhend ja freesturbaaunade sisetemperatuuri mõõtmise juhend. [WWW] http://www.tja.ee/dok umentatsioon-2/ (01.03.2017).

41. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 2016, 2).

42. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” (RT I, 04.12.2012, 1; 2016, 2).

43. Keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (RTL 2004, 87, 1362; 2016, 1).

44. Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded” (RTL 2002, 118, 1714; 2016, 9).

45. Toomik, A., Niidas, A., Simmer, E., Schvede, H., Kukk, R. Nurme turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0971. Tallinn 2013.

46. Niidas, A., Toomik, A., Kaljuste, M., Simmer, E., Schvede, H., Kukk, R., Loogna, T. Rapla maakonna Märjamaa valla Kuislemma turbatootmisala kuivendusvete OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 59

ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 14/1263. Tallinn 2015.

47. Perens, R., Savva, V., Lelgus, M., Parm, T. Eesti hüdrogeokeemiline atlas (CD versioon). Tallinn 2001.

48. Loigu, E., Leisk, Ü., Orru, M. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks. TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2008.