DOCSLIB.ORG

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 16/1728 Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Aadu Niidas . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Marge Uppin . Hüdrogeoloog Üllar Rammul . Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ................. 7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 7 2.3 Kasutatud infoallikad ............................................................................................. 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ..................................... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 10 3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................ 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ..................................................................... 12 4.1 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ............................................................................................ 12 4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik ........................... 13 4.3 Kuivendustingimused .......................................................................................... 15 4.4 Maavara kvaliteet ja varu ..................................................................................... 17 4.5 Kliima .................................................................................................................. 17 4.6 Taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid ..................................................... 18 4.7 Peatüki kokkuvõte ................................................................................................ 22 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................... 23 5.1 Kasutatav tehnoloogia ja tehnika ......................................................................... 23 5.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ......................... 23 5.3 Kaevandatud ala korrastamine ............................................................................. 24 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD .............................................. 25 6.1 Hindamismetoodika ............................................................................................. 25 6.2 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele ................ 26 6.3 Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis ..................................... 30 6.4 Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ................... 31 6.5 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele ......................................... 31 6.6 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja peenosakeste kontsentratsioon ning nende vastavus normidele .................................................. 32 6.6.1 Müra ........................................................................................................... 32 6.6.2 Peenosakesed .............................................................................................. 35 6.7 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega ............................................. 37 6.8 Võimalikud keskkonnaavariid ............................................................................. 37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 4 6.9 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele .......................................................................................................... 38 6.10 Mõju maastikule ................................................................................................ 40 6.11 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ......................... 40 6.12 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ......................................................... 41 6.13 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus ning ohutusnõuded ................................................................................................ 42 6.14 Peatüki kokkuvõte .............................................................................................. 45 7. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS .............................................................................................. 47 8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS....................................................................... 50 8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine ............................................................................. 50 8.2 Kriteeriumite hindamine ...................................................................................... 52 8.3 Alternatiivide võrdlus .......................................................................................... 52 9. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG ................ 54 9.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................................................................................................................... 54 9.2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................................ 54 9.3 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ......................... 55 9.4 Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ............................................................. 55 9.5 Soovitused ............................................................................................................ 55 9.6 Koondhinnang ...................................................................................................... 55 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 56 LISAD 1. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlus koos graafiliste lisadega, 2017. 2. Keskkonnaameti 14.07.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-3, Varudi turbatootmisala maavara kaevandamisega kaasneva KMH algatamine. 3. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega. 4. Keskkonnaameti 10.01.2017. a kiri nr 12-2/16/1796-11, Varudi turbatootmisala KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine. 5. Põllumajandusameti 05.03.2017. a kiri nr 14.5-1/615-1, seisukoht Varudi turbatootmisala KMH aruande kohta. 6. Viru-Nigula Vallavalitsuse 07.04.2017. a kiri nr 47, seisukoha võtmine Varudi turbatootmisala KMH aruande eelnõu kohta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 5 7. Keskkonnainspektsiooni 18.04.2017. aasta kiri nr 8-3/17/1447-2, Varudi turbatootmisala KMH aruandest. 8. Keskkonnaministeeriumi 26.04.2017. aasta kiri nr 7-12/17/2217-2, Varudi turbatootmisala KMH aruandele seisukoha andmine ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 9. Lääne-Viru Maavalitsuse 27.04.2017. aasta kiri nr 13-4/17-453-2, Varudi turbatootmisala KMH aruande kohta seisukoha andmine. 10. Keskkonnaameti 09.05.2017. a kiri nr 6-3/17/3921-3, Varudi turbatootmisala KMH aruandest ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 11. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (25.07.2017) protokoll. 12. Keskkonnamõju hindamise algatamise (21.07.2016), programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (21.11.2016), programmi nõuetele vastavaks tunnistamise (19.01.2017) ning aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu (13.06.2017) teated Ametlikes Teadaannetes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 6 1. SISU KOKKUVÕTE Keskkonnaamet algatas OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi arendaja) Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlusele 14.07.2016. aasta kirjaga nr 12-2/16/1796-3 maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega 20 aasta võrra pikendada. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kaevandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on pealmaakaevandamine suuremal
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • 2019 Ülevaade Valla Kultuurielust Ja Hariduse Seltsi Tegevuskava Selle Arengule Kaasa Aitamiseks
    LÄÄNE-VIRUMAA VIRU-NIGULA VALD VIRU-NIGULA HARIDUSE SELTSI ARENGUKAVA 2013 -2019 Ülevaade valla kultuurielust ja hariduse seltsi tegevuskava selle arengule kaasa aitamiseks KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VI KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VIRU--NIGULA VALLA ELANIKUD HARIDUSE SELTSI LIIKMETE JUHATUSEL Täiendatud aprillis 2015 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................... 3 1.1. Arengukava valmimise protsessi lühikirjeldus: ................................................................. 3 2. Piirkonna kirjeldus .................................................................................................................... 5 2.1. Ajalooline taust .................................................................................................................. 5 2.2. Paiknemine ........................................................................................................................ 5 2.3. Looduslikud olud ............................................................................................................... 6 2.4. Sotsiaalmajanduslik profiil ................................................................................................ 6 2.5. Hariduse ja kultuuriga seotud kontingent .......................................................................... 7 2.6. Piirkonna muutumine ja arengutendentsid ........................................................................ 8 2.7. Piirkonda käsitlevad õigusaktid
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Teataja Detsember 2017 Eesti
    DETSEMBER 2017 VIRU-NIGULA VALD Kunda linn, Viru-Nigula alevik ja Aseri alevik ning 43 Head vallaelanikud! küla. Ühinenud valla elanike arv 01.11.2017 seisuga on minu isiklikud. Mulle läheb- põhieesmärkidele ega taker- olen valmis selle eest võit- 5899, sh mehi 2862 ja naisi 3037. ki sügavalt korda iga siinne duks detailidesse, näeksime lema. Miks mitte luua uus probleem ja inimene kitsaskohtades lahendusi tehnopark, ettevõtlusinku- Kontakt: Teisalt on mulle pandud ja probleemides võimalusi. baator või ränilinnak just Aadress: Kasemäe 19, 44107 Kunda ootused aga kohustavad Seda mitte ainult omavalit- Viru-Nigulasse?! Uued ini- Üldtelefon: +372 325 5960 ning alati oodatakse uutelt suse, vaid kogu valla ela- mesed toovad juurde uusi Facebook: /virunigulavald juhtidelt paremaid, suure- nike tasandil. Soovin väga, ettevõtteid, arendajaid ja maid ja kiiremaid tulemusi. et ka Toompealt hakataks oskustöölisi ning seega ka Riho Kutsar, vallavolikogu esimees, Palun selles osas kannatlik- Viru-Nigulat nägema või- peresid. e-post: [email protected] kust ja mõistmist! Valdade malusena, mida infrastruk- Minu eesmärgid eesseis- Koit Oras, vallavolikogu aseesimees, ühinemine on meile kõigile tuurselt arendada- kuhu vaks perioodiks on lihtsad: e-post: [email protected] EINAR VALLBAUM veel harjumatu olukord, mis luua töökohti ning tuua sisse et meie vald muutuks mär- VIRU-NIGULA VALLAVANEM eeldab uut strateegiat ja vi- spordi- või kultuuriüritusi. gatavaks, arvestatavaks ja siooni. Ettevõtjana pean ülitäht- nähtavaks üleriiklikult. Soo- VALLAVALITSUSE HARIDUSKOMISJON Valmised on selleks kor- Piirkonna arenemine tä- saks ettevõtluse arendamist, vin, et siin oleks igaühel hea LIIKMED Kaido Veski raks möödas. Olen südamest hendab järjepidevat tööd ettevõtjate ja välisinvesto- elada, töötada ja elust rõõ- Einar Vallbaum Ljudmilla Botško tänulik igale kodanikule, ning üleöö ei saa vald muu- rite huvi valla vastu ja uute mu tunda! Raido Tetto Ave Ojasalu kes usaldas mulle oma hääle tuda rikkamaks, ilusamaks töökohtade teket.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 18 LISAD 1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri.
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Artur Vassar
    Artur Vassar NURMSI KIVIKALME EESTIS JA TARANDKALMETE ARENG Tartu 1943 Digiteeritud tekst pärineb A. Vassara Tartu Ülikoolis 1944.a kaitstud käsikirjalisest doktoritööst: A. Vassar. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandakalmete areng. Tartu 1943. 443 lk. (Tartu Ülikooli raamatukogu). Teksti digiteerisid Kristin Ilves ja Marge Konsa Toimetaja kommentaarid lisas Valter Lang. Tartu Ülikooli arheoloogia ja ajaloo instituut, 2011. 2 SISUKORD 1. Üldandmed Nurmsi kalme ja kaevamiskäigu kohta 2. Nurmsi kalme ehitus 3. Luude ja leidude esinemine Nurmsi kalmes. Matmisviisist tarandkalmetesse 4. Nurmsi kalme leidude nimestik A. Paide Muuseumis asuvad leiud (1906. ja 1907. a.) B. AI 2432 (Tallgren 1921) C. AI 2481 (Tallgren 1922) D. AI 2486 (Moora 1922) E. AI 2533 (Moora 1923) F. AI 3325 (Vassar 1934–1935) 5. Leidude analüüs A. Sõled a. Silmiksõled b. Peakilpsõled c. Liigendsõled kolmnurkse jalaga d. Kärbissõled e. Ketassõled f. Ambsõled g. Hoburaudsõled ja selguseta sõlekatkendid B. Nõelad, ketid ja ketiripatsid C. Kaelaehted Kaelavõrud Ripatsid, spiraaltorukesed ja helmed D. Käevõrud E. Sõrmused Kinnised sõrmused Spiraalsõrmused F. Naastud ja vööosad Pandlad G. Pintsetid ja kõvernoad H. Noad I. Mitmesugused raudesemed K. Tulelöömisvahendid, luisud ja šlakk L. Kivimunakud M. Keraamika 6. Nurmsi kivikalme ehituslugu 7. Tarandkalmete areng Tarandkalmete ehituslugu Tarandkalmete uurimislugu Üksiktarandi päritolu ja areng Tarandkalmete hilisem areng ja kadumine 8. Surnutekultus ja sotsiaalmajanduslik areng kui tegurid tarandkalmete arengus Piirkehade tähendus Surnumaja Koldetulega seotud kombed Elamute areng Sotsiaalmajanduslik areng 9. Asustus- ja kultuurilooline taust 10. Rooma rauaaegsete leidude nimestik Eestis 11. Kirjandus 12. Muuseumid ja arhiivid 3 PLAANID, JOONISED JA KAARDID Plaan 1. Nurmsi kivikalme kivide ja leidude üldplaan. Plaan 2. Nurmsi kivikalme kaevamised ja leiud.
    [Show full text]
  • Juuni 2016 RAHVAKALENDER
    Hind 0,2 € nr 6 (208) juuni 2016 Sa kanna unistusi endas, siis su vaim ei kängu; uut leiad homsetes, kui rahuloluga ei harju... Võib mõnel nõrkushetkel tunduda, et saatus juhib mängu - kuid tegelikult ikka ISE valid elus valguse või varju. (Virve Osila) *** Sel kevadel lõpetavad Vasta Kooli: Renate Johanson Karl-Hans Lilleorg Jan Erik Luik Hanna - Liina Mäitse Maarja Anne Muttik Gert Nõmmik Brian Parker Kaire Petrovits Kairi Ruzu Fotol: Vasta Kooli lõpetajad tutipeol Kirke Krõõt Salk Brenda Saluste Klassijuhataja: Maret Salk RAHVAKALENDER – JUUNI, LEEDOKUU, JAANIKUU eie kaugetel esivanematel oli teadmine, marras, külmking, võlu, kümnekingaline, jne ei et kõik on hingestatud või kõike saab pääseks halba tegema. Need pahategijad on Mhingestada. Hingede kui abiliste ja esivanematega seotud kurjad hinged, kes on kinni vahendajate kaudu pöörduti vaimude ja jumalate jäänud siia ilma. Nähtamatud, kuid tajutavad poole, ete need tooks väge tervisele ning hoiaks tingliku jaotuse järgi esmajoones kurjategijate ja eemale kurjad jõud. enesetapjate hinged. Pöördumised toimusid riitustena, maagiana, mille läbiviimiseks kasutati muuhulgas ka 1. juuni - lastekaitsepäev. Uuem käegakatsutavaid vahendeid. Alates suistest ja Rahvamajas toimub perepäev. Kooli kutsutakse leedopühast (suvine pööripäev) kuulusid peamiselt külalisi, 9. klassil on eksam eesti keeles. Päeva riitusatribuutikasse kased, suits, tuli ja vesi. keskmes on lapsed ja nende heaolule mõeldud Riitustele kaasnesid kiigemängud. ettevõtmised. Kindlasti saab sellel päeval rohkem Juunis tehti ka tõrjemaagiat. Rannarahvas süütas magusat süüa. tuled randa mööda ja ümber saarte, et pahad – 4. juuni – Eesti lipu päev. Uuem. Viru-Nigula Teataja 2 5. juuni - maailma keskkonna päev. Uuem. Keskkonna kaitsmine on päevakohane teema. päikese sünnipäev, leedopäev aga tulepüha. 14. juuni – leinapäev, küüditatute Päevakäänaku ajal oli päike kolm päeva pesast mälestuspäev.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 18 LISAD 1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri.
    [Show full text]
  • Istungi Protokoll
    ISTUNGI PROTOKOLL Kunda 6. detsember 2018 nr 29 Algus 10:00, lõpp 13:10 Istungit juhatas vallavanem Einar Vallbaum. Protokollis vallasekretär Krista Engelbrecht. Istungist võtsid osa 7 Vallavalitsuse liiget: Ain Tiivas, Raido Tetto, Priidu Vilmer, Ando Källo, Janner Eskor, Kalev Sädeme, Einar Vallbaum (kvoorumileht lisatud). Kutsutud külalistena võtsid Viru-Nigula Vallavalitsuse istungist osa Viru-Nigula vallavalitsuse kultuuri-ja noorsootööjuht Keio Soomelt (päevakorrapunkt 1 ja 2), spordijuht Ainar Sepnik (päevakorrapunkt 3 ja 20.1.), keskkonnaspetsialist Heiko Källo (päevakorrapunkt 4), ehitusspetsialist Kristi Jõemets (päevakorrapunkt 5 ja 6), planeerimis- ja maakorraldusspetsialist Marit Laast (päevakorrapunkt 7-9), jurist Reeli Eiche (päevakorrapunkt 10) vanemraamatupidaja Liina Naaber (päevakorrapunkt 11), haridusjuht Merike Trumm (päevakorrapunkt 12) sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp (päevakorrapunktid 13-17), arendusjuht Eve Ojala-Bakradze (päevakorrapunkt 18). Häälteenamusega (7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord: 1. Viru-Nigula valla kultuuriasutuste nõukogu koosseisu kinnitamine Ettekandja kultuuri-ja noorsootööjuht Keio Soomelt 2. Viru-Nigula valla Noortevolikogu põhimäärus (volikogu eelnõu kooskõlastamine) Ettekandja kultuuri-ja noorsootööjuht Keio Soomelt 3. Viru-Nigula valla spordinõukogu koosseisu kinnitamine Ettekandja spordijuht Ainar Sepnik 4. Aktsiaselts Generaator vee erikasutusloa taotluse kooskõlastamine Ettekandja keskkonnaspetsialist Heiko Källo 5. Kasutusloa andmine Kunda
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Põhimäärus
    Väljaandja: Viru-Nigula Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.09.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.04.2018 Avaldamismärge: RT IV, 10.09.2013, 23 Viru-Nigula valla põhimäärus Vastu võetud 29.08.2013 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 8 ja 22 lg 1 p 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Viru-Nigula valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Viru-Nigula valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 3) volikogu töökord; 4) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord. § 2. Valla elanik Viru-Nigula valla elanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viru-Nigula valla territooriumil. § 3. Omavalitsusorganid (1) Viru-Nigula valla (edaspidi ka vald) esinduskogu on Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi ka volikogu), mille valivad Viru-Nigula valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Viru-Nigula Vallavalitsus (edaspidi ka vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 4. Valla territoorium (1) Valla territoorium koosneb Viru-Nigula alevikust ning 35 külast: Aasukalda, Iila, Kabeli, Kaliküla, Kanguristi, Kiviküla, Koila, Kunda, Kurna, Kutsala, Kuura, Letipea, Linnuse, Mahu, Malla, Marinu, Metsavälja, Nugeri, Ojaküla, Paasküla, Pada – Aruküla, Pada, Pikaristi, Pärna, Samma, Selja, Siberi, Simunamäe, Toomika, Tüükri, Unukse, Varudi, Vasta, Villavere, Võrkla külad. (2) Viru-Nigula valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
    [Show full text]