DOCSLIB.ORG

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 18 LISAD 1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 7. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmi avaliku arutelu (07.12.2016) protokoll koos registreerimislehega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Keskkonnaamet algatas OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi ka arendaja) Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlusele 14.07.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-3 maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega pikendada. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kaevandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hinnatakse Varudi turbatootmisalal turba tootmisega seotud tegevustele. OÜ Rakvere Põllumajandustehnika toodab olemasoleval Varudi turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast. Varudi turbatootmisala (joonis 1.1) asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Varudi külas paiknevas kohaliku tähtsusega Varudi turbamaardlas (registrikaardi nr 258). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet) Kunda metskond 40 (katastritunnus: 90202:001:0410) kinnistul, mille sihtotstarve on 100 % turbatööstusmaa. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 189,02 ha ja teenindusmaa pindala 223,4 ha. Turbavarud on kinnitatud Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvarude eeluuringu aruande põhjal 1994. aastal. Kehtiva maavara kaevandamise loa LVIM-018 põhjal on kaevandatava varu kogus 356 tuh t, millest moodustab 224 tuh t (2 plokk) vähelagunenud turvas ja 132 tuh t (1 plokk) hästilagunenud turvas. Minimaalne aastatoodangu kogus on 5 tuh t ja maksimaalse toodangu kogus 20 tuh t. Kaevandatakse pinnaviisiliselt freesmeetodil ja kaevandatud maavara kasutatakse põllumajandus- ja kütteturba tootmiseks. Varudi turbatootmisalal on mitmeid väljakuid, kus turvast enam ei toodeta. Varudi turbatootmisala külgneb kagu suunas Varudi II turbatootmisalaga, kus arendaja kaevandab maavara kaevandamise loa L.MK/323045 alusel (kehtib kuni 27.03.2038). Varudi II turbatootmisala mäeeraldis on 35,87 ha suurune ja teenindusmaa 47,84 ha suurune. Vastavalt kaevandamisloale on lubatud kaevandada 31 tuh t (3 plokk) vähe- lagunenud turvast ja 77 tuh t (4 plokk) hästilagunenud turvast. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 7 tuh t ja keskmine aastamäär 5 tuh t. Varudi II turbatootmisalal on 2012. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamine ning väljastatud maavara kaevandamise lubades on arendajale seatud täiendavaid tingimusi, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Kagu suunda jääb ka 81 hektari ulatuses mahajäetud turbaväljakuid (11 ja 12 plokid), mis ei ole olemasolevate maavara kaevandamise lubadega kaetud. ASENDIPLAANASENDIPLAAN JoonisJoonis 1.11.1 MM 11 :: 5050 000000 58.0 Villavere Hiie 58.8 Kunda Linnuse Kutsala S i b e r i K u t s a l a 52.0 Kure 57.0 L i n n u s e V I R U - N I G U L A 56.7 53.7 35.5 50.9 K U N D 52.7 Lepiku A 52.0 J ja o a ll a 49.3 M Kanguristi K u N 53.8 n d a 49.5 s o o Aruvälja 52.7 a oj 52.0 V a s t a la g n o 49.2 K Nugeri 55.2 51.7 VarudiVarudi V i r u - N i g u l a Viru-Nigula VV V a VV 51.3 51.8 r aa u d rrr i uu 50.3 r a dd b iiii aiiii I III IIIII I I I 53.4 47.6 V õ r k l a 52.6 ja la o ong 57.2 K 60.7 63.4 52.5 V a Varudi r u 70.2 d i o ja 57.8 P i k a r i s t i 67.1 K U V a r u d i N D Pikaristi A K o h a l a J 61.5 SÄMI-KURISTIKU SOOKAITSEALA 66.4 67.7 70.3 VarudiVarudi jaja VarudiVarudi IIII turbatootmisaladeturbatootmisaladeturbatootmisalade Märkused: mäeeraldisedmäeeraldised 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehti 6434 ja 6443 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 TurbatootmisaladeTurbatootmisalade (litsents: MINWES0900922272) teenindusmaadteenindusmaadteenindusmaad OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatav tegevus on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamine pinnaviisiliselt freesmeetodil. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse kokku. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel tootmisväljakute otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunadesse kogutud turvas laaditakse ekskavaatoriga veoautode poolhaagistele ja transporditakse tarbijateni. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse muid abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Toodangu väljavedu toimub aastaringselt. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel. Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda, vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna tegemist on kasutusel oleva turbatootmisalaga. Maavara kaevandamisel on asukoht seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi aruandes samuti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 6 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 16/1728 Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Aadu Niidas . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Marge Uppin . Hüdrogeoloog Üllar Rammul . Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ................. 7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 7 2.3 Kasutatud infoallikad ............................................................................................. 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ..................................... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 10 3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................ 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ..................................................................... 12 4.1
    [Show full text]
  • 2019 Ülevaade Valla Kultuurielust Ja Hariduse Seltsi Tegevuskava Selle Arengule Kaasa Aitamiseks
    LÄÄNE-VIRUMAA VIRU-NIGULA VALD VIRU-NIGULA HARIDUSE SELTSI ARENGUKAVA 2013 -2019 Ülevaade valla kultuurielust ja hariduse seltsi tegevuskava selle arengule kaasa aitamiseks KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VI KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VIRU--NIGULA VALLA ELANIKUD HARIDUSE SELTSI LIIKMETE JUHATUSEL Täiendatud aprillis 2015 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................... 3 1.1. Arengukava valmimise protsessi lühikirjeldus: ................................................................. 3 2. Piirkonna kirjeldus .................................................................................................................... 5 2.1. Ajalooline taust .................................................................................................................. 5 2.2. Paiknemine ........................................................................................................................ 5 2.3. Looduslikud olud ............................................................................................................... 6 2.4. Sotsiaalmajanduslik profiil ................................................................................................ 6 2.5. Hariduse ja kultuuriga seotud kontingent .......................................................................... 7 2.6. Piirkonna muutumine ja arengutendentsid ........................................................................ 8 2.7. Piirkonda käsitlevad õigusaktid
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Teataja Detsember 2017 Eesti
    DETSEMBER 2017 VIRU-NIGULA VALD Kunda linn, Viru-Nigula alevik ja Aseri alevik ning 43 Head vallaelanikud! küla. Ühinenud valla elanike arv 01.11.2017 seisuga on minu isiklikud. Mulle läheb- põhieesmärkidele ega taker- olen valmis selle eest võit- 5899, sh mehi 2862 ja naisi 3037. ki sügavalt korda iga siinne duks detailidesse, näeksime lema. Miks mitte luua uus probleem ja inimene kitsaskohtades lahendusi tehnopark, ettevõtlusinku- Kontakt: Teisalt on mulle pandud ja probleemides võimalusi. baator või ränilinnak just Aadress: Kasemäe 19, 44107 Kunda ootused aga kohustavad Seda mitte ainult omavalit- Viru-Nigulasse?! Uued ini- Üldtelefon: +372 325 5960 ning alati oodatakse uutelt suse, vaid kogu valla ela- mesed toovad juurde uusi Facebook: /virunigulavald juhtidelt paremaid, suure- nike tasandil. Soovin väga, ettevõtteid, arendajaid ja maid ja kiiremaid tulemusi. et ka Toompealt hakataks oskustöölisi ning seega ka Riho Kutsar, vallavolikogu esimees, Palun selles osas kannatlik- Viru-Nigulat nägema või- peresid. e-post: [email protected] kust ja mõistmist! Valdade malusena, mida infrastruk- Minu eesmärgid eesseis- Koit Oras, vallavolikogu aseesimees, ühinemine on meile kõigile tuurselt arendada- kuhu vaks perioodiks on lihtsad: e-post: [email protected] EINAR VALLBAUM veel harjumatu olukord, mis luua töökohti ning tuua sisse et meie vald muutuks mär- VIRU-NIGULA VALLAVANEM eeldab uut strateegiat ja vi- spordi- või kultuuriüritusi. gatavaks, arvestatavaks ja siooni. Ettevõtjana pean ülitäht- nähtavaks üleriiklikult. Soo- VALLAVALITSUSE HARIDUSKOMISJON Valmised on selleks kor- Piirkonna arenemine tä- saks ettevõtluse arendamist, vin, et siin oleks igaühel hea LIIKMED Kaido Veski raks möödas. Olen südamest hendab järjepidevat tööd ettevõtjate ja välisinvesto- elada, töötada ja elust rõõ- Einar Vallbaum Ljudmilla Botško tänulik igale kodanikule, ning üleöö ei saa vald muu- rite huvi valla vastu ja uute mu tunda! Raido Tetto Ave Ojasalu kes usaldas mulle oma hääle tuda rikkamaks, ilusamaks töökohtade teket.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 18 LISAD 1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri.
    [Show full text]
  • CONTENTS Œ SISUKORD Tõnno Jonuks Holy Groves In
    Estonian Journal of Archaeology, 2007, 11, 1 CONTENTS – SISUKORD Tõnno Jonuks Holy groves in Estonian religion .................................................................... 3 Hiied Eesti muinasusundis. Resümee ........................................................................................ 33 Gurly Vedru Experiencing the landscape ............................................................................. 36 Maastikku kogedes. Resümee ................................................................................................... 55 Liina Maldre Faunal remains from the settlement site of Pada ............................................ 59 Pada asula arheozooloogilisest materjalist. Resümee ................................................................ 78 Abbreviations .................................................................................................. 80 Lühendid ................................................................................................................................... 80 Home page/kodulehekülg: http://www.kirj.ee Full text electronically available in/täistekstid on kättesaadavad andmebaasis: Central and Eastern European Online Library (C.E.E.O.L.) ISSN 1406-2933 Sõrgadest sarvedeni ja hiirest elevandini. Luu-uurijate rahvusvaheline konverents Tallinnas. Heidi Luik ........................................... 175 Uus samm Balti koostöö edendamiseks. Valter Lang ..................................... 179 Eesti ja Soome arheoloogide jätkukoolitusseminar Tartus. Aivar Kriiska ja
    [Show full text]
  • Artur Vassar
    Artur Vassar NURMSI KIVIKALME EESTIS JA TARANDKALMETE ARENG Tartu 1943 Digiteeritud tekst pärineb A. Vassara Tartu Ülikoolis 1944.a kaitstud käsikirjalisest doktoritööst: A. Vassar. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandakalmete areng. Tartu 1943. 443 lk. (Tartu Ülikooli raamatukogu). Teksti digiteerisid Kristin Ilves ja Marge Konsa Toimetaja kommentaarid lisas Valter Lang. Tartu Ülikooli arheoloogia ja ajaloo instituut, 2011. 2 SISUKORD 1. Üldandmed Nurmsi kalme ja kaevamiskäigu kohta 2. Nurmsi kalme ehitus 3. Luude ja leidude esinemine Nurmsi kalmes. Matmisviisist tarandkalmetesse 4. Nurmsi kalme leidude nimestik A. Paide Muuseumis asuvad leiud (1906. ja 1907. a.) B. AI 2432 (Tallgren 1921) C. AI 2481 (Tallgren 1922) D. AI 2486 (Moora 1922) E. AI 2533 (Moora 1923) F. AI 3325 (Vassar 1934–1935) 5. Leidude analüüs A. Sõled a. Silmiksõled b. Peakilpsõled c. Liigendsõled kolmnurkse jalaga d. Kärbissõled e. Ketassõled f. Ambsõled g. Hoburaudsõled ja selguseta sõlekatkendid B. Nõelad, ketid ja ketiripatsid C. Kaelaehted Kaelavõrud Ripatsid, spiraaltorukesed ja helmed D. Käevõrud E. Sõrmused Kinnised sõrmused Spiraalsõrmused F. Naastud ja vööosad Pandlad G. Pintsetid ja kõvernoad H. Noad I. Mitmesugused raudesemed K. Tulelöömisvahendid, luisud ja šlakk L. Kivimunakud M. Keraamika 6. Nurmsi kivikalme ehituslugu 7. Tarandkalmete areng Tarandkalmete ehituslugu Tarandkalmete uurimislugu Üksiktarandi päritolu ja areng Tarandkalmete hilisem areng ja kadumine 8. Surnutekultus ja sotsiaalmajanduslik areng kui tegurid tarandkalmete arengus Piirkehade tähendus Surnumaja Koldetulega seotud kombed Elamute areng Sotsiaalmajanduslik areng 9. Asustus- ja kultuurilooline taust 10. Rooma rauaaegsete leidude nimestik Eestis 11. Kirjandus 12. Muuseumid ja arhiivid 3 PLAANID, JOONISED JA KAARDID Plaan 1. Nurmsi kivikalme kivide ja leidude üldplaan. Plaan 2. Nurmsi kivikalme kaevamised ja leiud.
    [Show full text]
  • Nigula Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Ajaloo ja arheoloogia instituut Arheoloogia õppetool Ingmar Noorlaid Arheoloogiamälestiste muinsuskaitseline inspekteerimine Viru- Nigula valla näitel Bakalaureusetöö Juhendajad: Mari Lõhmus, MA Martti Veldi, MA TARTU 2011 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Maastikud ja arheoloogiamälestiste paiknemist mõjutavad tegurid .................................................... 6 1.1. Terminoloogia ......................................................................................................................... 6 1.2. Maastikud ................................................................................................................................ 7 1.3. Arheoloogiamälestiste paiknemine maastikul Viru-Nigula valla näitel. ................................. 9 2. Üle-eestilised kinnismuististe registreerimised ja nende tulemused ................................................ 11 2.1. Esimene üle-eestiline muististe registreerimine ......................................................................... 11 2.2. Teine üle-eestiline muististe registreerimine: Kihelkonnakirjeldused ...................................... 14 2.3. Kolmas üle-eestiline kinnismuististe registreerimine ................................................................. 18 3. Viru-Nigula valla arheoloogia ja muinsuskaitse ..............................................................................
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Üldplaneering
    2019-0056 Töö number Tellija Viru-Nigula Vallavalitsus Kasemäe tn 19, Kunda, 44107 Telefon: 325 5960; e-post: [email protected] Registrikood: 75020500 www.viru-nigula.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 www.skpk.ee Kuupäev 16.11.2020 Seisund Eskiislahendus Viru-Nigula valla üldplaneering Viru-Nigula valla üldplaneering Algatamine Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsus nr 83 Lähteseisukohad September 2018 – aprill 2019, avalik arutelu 13.03.2019 Viru-Nigula rahvamajas Mõttenope 17. oktoober – 17. november 2019 Töörühmad Juhtrühma koosolekud 27.08, 09.11, 30.11.2018; 05.06, 12.09, 19.11, 28.11.2019; 27.01, 04.02, 13.03, 03.06.2020; ettevõtjate ümarlaud 12.12.2019, Aseri töögrupp 26.05 ja Lontova töögrupp 27.05.2020. Eskiisi avalik väljapanek 9. detsember 2020 – 11. jaanuar 2021 Eskiisi avalikud arutelud 9. – 11. veebruar 2021 Kooskõlastamine Vastuvõtmine Avalik väljapanek Avalikud arutelud Kehtestamine Viru-Nigula valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7 2. VISIOON JA RUUMILISED ARENGUEESMÄRGID ................................................. 8 2.1. Viru-Nigula valla visioon ........................................................................................ 8 2.2. Ruumilised arengueesmärgid ................................................................................. 8 2.3. Strateegilised ruumieesmärgid piirkondade ja valdkondade
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Põhimäärus
    Väljaandja: Viru-Nigula Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.09.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.04.2018 Avaldamismärge: RT IV, 10.09.2013, 23 Viru-Nigula valla põhimäärus Vastu võetud 29.08.2013 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 8 ja 22 lg 1 p 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Viru-Nigula valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Viru-Nigula valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 3) volikogu töökord; 4) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord. § 2. Valla elanik Viru-Nigula valla elanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viru-Nigula valla territooriumil. § 3. Omavalitsusorganid (1) Viru-Nigula valla (edaspidi ka vald) esinduskogu on Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi ka volikogu), mille valivad Viru-Nigula valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Viru-Nigula Vallavalitsus (edaspidi ka vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 4. Valla territoorium (1) Valla territoorium koosneb Viru-Nigula alevikust ning 35 külast: Aasukalda, Iila, Kabeli, Kaliküla, Kanguristi, Kiviküla, Koila, Kunda, Kurna, Kutsala, Kuura, Letipea, Linnuse, Mahu, Malla, Marinu, Metsavälja, Nugeri, Ojaküla, Paasküla, Pada – Aruküla, Pada, Pikaristi, Pärna, Samma, Selja, Siberi, Simunamäe, Toomika, Tüükri, Unukse, Varudi, Vasta, Villavere, Võrkla külad. (2) Viru-Nigula valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Jäätmekava 2021-2026
    Lisa Viru-Nigula Vallavolikogu 24.09.2020 määruse nr 82 juurde Viru-Nigula valla jäätmekava 2021-2026 2020 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Viru-Nigula valla üldiseloomustus ..................................................................................... 5 1.1. Asukoht ........................................................................................................................ 5 1.2. Rahvastik ..................................................................................................................... 5 1.3. Elamumajandus ........................................................................................................... 7 1.4. Tööstus ja ettevõtlus .................................................................................................... 8 1.5. Haridus ja kultuur ........................................................................................................ 9 2. Valla jäätmehoolduse ülevaade ........................................................................................ 10 2.1. Korraldatud jäätmevedu ............................................................................................ 10 2.2. Jäätmete üleandmise kohad ....................................................................................... 11 2.3. Jäätmejaam ................................................................................................................ 12 2.4. Jäätmevaldajate
    [Show full text]