Viru-Nigula Valla Põhimäärus

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Viru-Nigula Valla Põhimäärus Väljaandja: Viru-Nigula Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.09.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.04.2018 Avaldamismärge: RT IV, 10.09.2013, 23 Viru-Nigula valla põhimäärus Vastu võetud 29.08.2013 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 8 ja 22 lg 1 p 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Viru-Nigula valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Viru-Nigula valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 3) volikogu töökord; 4) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord. § 2. Valla elanik Viru-Nigula valla elanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viru-Nigula valla territooriumil. § 3. Omavalitsusorganid (1) Viru-Nigula valla (edaspidi ka vald) esinduskogu on Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi ka volikogu), mille valivad Viru-Nigula valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Viru-Nigula Vallavalitsus (edaspidi ka vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 4. Valla territoorium (1) Valla territoorium koosneb Viru-Nigula alevikust ning 35 külast: Aasukalda, Iila, Kabeli, Kaliküla, Kanguristi, Kiviküla, Koila, Kunda, Kurna, Kutsala, Kuura, Letipea, Linnuse, Mahu, Malla, Marinu, Metsavälja, Nugeri, Ojaküla, Paasküla, Pada – Aruküla, Pada, Pikaristi, Pärna, Samma, Selja, Siberi, Simunamäe, Toomika, Tüükri, Unukse, Varudi, Vasta, Villavere, Võrkla külad. (2) Viru-Nigula valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 5. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Viru-Nigula valla omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. § 6. Valla sümbolid (1) Viru - Nigula valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Viru-Nigula valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane vai, milles vaheldumisi kolm musta S-kujulist lahtist varrast ja kolm musta ratasristi. Viru-Nigula valla põhimäärus Leht 1 / 14 Põhjendus: Vapikujundid ning neis moodustuv ornament tähistavad Viru-Nigula harukordset muististerikkust ja tugevat muinsuskaitseliikumist, samuti viitavad kujundid visuaalselt õ tähele, mille O.W.Masing Viru-Nigulas töötades tarvitusele võttis. (3) Viru-Nigula valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm. § 7. Valla lipu ja vapi kasutamine (1) Valla lipu kasutamise kord 1) Lipp heisatakse alaliselt Viru-Nigula Vallavalitsuse hoone ees paiknevas lipumastis või hoone küljes asuval lipuvardal. 2) Lippu kasutatakse valla esindamisel avalikel üritustel. 3) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, maakonna, omavalitsuse või muu lipuga jälgitakse Eesti lipu seaduse § 10 sätestatut. (2) Valla vapi kasutamise kord Vappi kasutatakse värvilisena või mustvalgena volikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, trükistel (sildid, kaardid, ümbrikud), meenetel ja ametimärkidel ning vallavalitsuse loa alusel hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude ja muude pidulike sündmuste puhul ning valla esindamisel massiüritustel. (3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu või vapi kasutamine vallavalitsuse loal. § 8. Valla vapimärk ja valla tänukiri (1) Viru-Nigula valla vapimärk antakse füüsilistele isikutele vallapoolse erilise austusavaldusena. Valla vapimärgi statuudi kehtestab volikogu. (2) Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib omistada nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele valla tänukirju. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU § 9. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Volikogu moodustab valla territooriumil ühe valimisringkonna. Volikogu liikmete arvu, valimisringkonna piirid määrab ja mandaatide arvu jaotab volikogu eelmine koosseis vastavalt volikogu valimise seaduse paragrahvidele 7, 8 ja 9. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, Viru-Nigula valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. (6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) võtta osa volikogu komisjonide koosolekutest; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; Leht 2 / 14 Viru-Nigula valla põhimäärus 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikule; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada kantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks; 9) taotleda volikogu istungil vaheaega; 10) taotleda volikogu istungil hääletamist. § 10. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. § 11. Volikogu töövorm ja organid (1) Volikogu töö vorm on istung. (2) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks ja teiste seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ning teisi alatisi komisjone vallaelu probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. § 12. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) juhib ja korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide menetlemist; 2) esindab Viru-Nigula valda vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigustegutseda üksnes eelläbirääkimise piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele; 4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) korraldab ja kontrollib avaldustele vastamist; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes.” (5) Volikogu esimehele või aseesimehele makstakse tasu ja hüvitust volikogu kehtestatud määras ja korras. § 13. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras, volikogu liikmetel on õigus esitada kandidaatidele küsimusi. (3) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. (4) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (5) Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu
Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 16/1728 Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Aadu Niidas . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Marge Uppin . Hüdrogeoloog Üllar Rammul . Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ................. 7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 7 2.3 Kasutatud infoallikad ............................................................................................. 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ..................................... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 10 3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................ 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ..................................................................... 12 4.1
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • 2019 Ülevaade Valla Kultuurielust Ja Hariduse Seltsi Tegevuskava Selle Arengule Kaasa Aitamiseks
    LÄÄNE-VIRUMAA VIRU-NIGULA VALD VIRU-NIGULA HARIDUSE SELTSI ARENGUKAVA 2013 -2019 Ülevaade valla kultuurielust ja hariduse seltsi tegevuskava selle arengule kaasa aitamiseks KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VI KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VIRU--NIGULA VALLA ELANIKUD HARIDUSE SELTSI LIIKMETE JUHATUSEL Täiendatud aprillis 2015 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................... 3 1.1. Arengukava valmimise protsessi lühikirjeldus: ................................................................. 3 2. Piirkonna kirjeldus .................................................................................................................... 5 2.1. Ajalooline taust .................................................................................................................. 5 2.2. Paiknemine ........................................................................................................................ 5 2.3. Looduslikud olud ............................................................................................................... 6 2.4. Sotsiaalmajanduslik profiil ................................................................................................ 6 2.5. Hariduse ja kultuuriga seotud kontingent .......................................................................... 7 2.6. Piirkonna muutumine ja arengutendentsid ........................................................................ 8 2.7. Piirkonda käsitlevad õigusaktid
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Teataja Detsember 2017 Eesti
    DETSEMBER 2017 VIRU-NIGULA VALD Kunda linn, Viru-Nigula alevik ja Aseri alevik ning 43 Head vallaelanikud! küla. Ühinenud valla elanike arv 01.11.2017 seisuga on minu isiklikud. Mulle läheb- põhieesmärkidele ega taker- olen valmis selle eest võit- 5899, sh mehi 2862 ja naisi 3037. ki sügavalt korda iga siinne duks detailidesse, näeksime lema. Miks mitte luua uus probleem ja inimene kitsaskohtades lahendusi tehnopark, ettevõtlusinku- Kontakt: Teisalt on mulle pandud ja probleemides võimalusi. baator või ränilinnak just Aadress: Kasemäe 19, 44107 Kunda ootused aga kohustavad Seda mitte ainult omavalit- Viru-Nigulasse?! Uued ini- Üldtelefon: +372 325 5960 ning alati oodatakse uutelt suse, vaid kogu valla ela- mesed toovad juurde uusi Facebook: /virunigulavald juhtidelt paremaid, suure- nike tasandil. Soovin väga, ettevõtteid, arendajaid ja maid ja kiiremaid tulemusi. et ka Toompealt hakataks oskustöölisi ning seega ka Riho Kutsar, vallavolikogu esimees, Palun selles osas kannatlik- Viru-Nigulat nägema või- peresid. e-post: [email protected] kust ja mõistmist! Valdade malusena, mida infrastruk- Minu eesmärgid eesseis- Koit Oras, vallavolikogu aseesimees, ühinemine on meile kõigile tuurselt arendada- kuhu vaks perioodiks on lihtsad: e-post: [email protected] EINAR VALLBAUM veel harjumatu olukord, mis luua töökohti ning tuua sisse et meie vald muutuks mär- VIRU-NIGULA VALLAVANEM eeldab uut strateegiat ja vi- spordi- või kultuuriüritusi. gatavaks, arvestatavaks ja siooni. Ettevõtjana pean ülitäht- nähtavaks üleriiklikult. Soo- VALLAVALITSUSE HARIDUSKOMISJON Valmised on selleks kor- Piirkonna arenemine tä- saks ettevõtluse arendamist, vin, et siin oleks igaühel hea LIIKMED Kaido Veski raks möödas. Olen südamest hendab järjepidevat tööd ettevõtjate ja välisinvesto- elada, töötada ja elust rõõ- Einar Vallbaum Ljudmilla Botško tänulik igale kodanikule, ning üleöö ei saa vald muu- rite huvi valla vastu ja uute mu tunda! Raido Tetto Ave Ojasalu kes usaldas mulle oma hääle tuda rikkamaks, ilusamaks töökohtade teket.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 18 LISAD 1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri.
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • 33 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    33 buss sõiduplaan & liini kaart 33 Rakvere - Mahu - Viru-Nigula - Kunda Vaata Veebilehe Režiimis 33 buss liinil (Rakvere - Mahu - Viru-Nigula - Kunda) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Aseri: 13:10 (2) Kunda: 13:30 (3) Rakvere: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 33 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 33 buss saabub. Suund: Aseri 33 buss sõiduplaan 27 peatust Aseri marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev 13:10 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev Ei sõida Vaala neljapäev 13:10 Metskonna reede Ei sõida laupäev Ei sõida Viadukti pühapäev Ei sõida Sõmeru Tee Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Sõmeru Raudlepa 33 buss info Uhtna Tee Suund: Aseri Peatust: 27 Sämisilla Reisi kestus: 56 min Liini kokkuvõte: Rakvere, Vaala, Metskonna, Sämi Viadukti, Sõmeru Tee, Raudlepa, Uhtna Tee, Sämisilla, Sämi, Kabala Tee, Pikaristi, Padaorg, Viru-Nigula, Mahu Tee, Koila, Unukse, Pärna Tee, Mahu, Pärna Kabala Tee Tee, Unukse, Koila, Tüükri Tee, Kurna, Konnatiigi, Kalvi, Aseriaru, Aseri Pikaristi Padaorg Viru-Nigula 1a Kunda Tee, Estonia Mahu Tee Koila Unukse Pärna Tee Mahu Pärna Tee Unukse Koila Tüükri Tee Kurna Konnatiigi Kalvi Aseriaru Aseri 14 Kesktänav, Aseri Suund: Kunda 33 buss sõiduplaan 27 peatust Kunda marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev Ei sõida Vaala neljapäev Ei sõida Metskonna reede Ei sõida laupäev 13:30 Viadukti pühapäev Ei sõida Sõmeru Tee Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Sõmeru Raudlepa 33 buss info
    [Show full text]
  • Artur Vassar
    Artur Vassar NURMSI KIVIKALME EESTIS JA TARANDKALMETE ARENG Tartu 1943 Digiteeritud tekst pärineb A. Vassara Tartu Ülikoolis 1944.a kaitstud käsikirjalisest doktoritööst: A. Vassar. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandakalmete areng. Tartu 1943. 443 lk. (Tartu Ülikooli raamatukogu). Teksti digiteerisid Kristin Ilves ja Marge Konsa Toimetaja kommentaarid lisas Valter Lang. Tartu Ülikooli arheoloogia ja ajaloo instituut, 2011. 2 SISUKORD 1. Üldandmed Nurmsi kalme ja kaevamiskäigu kohta 2. Nurmsi kalme ehitus 3. Luude ja leidude esinemine Nurmsi kalmes. Matmisviisist tarandkalmetesse 4. Nurmsi kalme leidude nimestik A. Paide Muuseumis asuvad leiud (1906. ja 1907. a.) B. AI 2432 (Tallgren 1921) C. AI 2481 (Tallgren 1922) D. AI 2486 (Moora 1922) E. AI 2533 (Moora 1923) F. AI 3325 (Vassar 1934–1935) 5. Leidude analüüs A. Sõled a. Silmiksõled b. Peakilpsõled c. Liigendsõled kolmnurkse jalaga d. Kärbissõled e. Ketassõled f. Ambsõled g. Hoburaudsõled ja selguseta sõlekatkendid B. Nõelad, ketid ja ketiripatsid C. Kaelaehted Kaelavõrud Ripatsid, spiraaltorukesed ja helmed D. Käevõrud E. Sõrmused Kinnised sõrmused Spiraalsõrmused F. Naastud ja vööosad Pandlad G. Pintsetid ja kõvernoad H. Noad I. Mitmesugused raudesemed K. Tulelöömisvahendid, luisud ja šlakk L. Kivimunakud M. Keraamika 6. Nurmsi kivikalme ehituslugu 7. Tarandkalmete areng Tarandkalmete ehituslugu Tarandkalmete uurimislugu Üksiktarandi päritolu ja areng Tarandkalmete hilisem areng ja kadumine 8. Surnutekultus ja sotsiaalmajanduslik areng kui tegurid tarandkalmete arengus Piirkehade tähendus Surnumaja Koldetulega seotud kombed Elamute areng Sotsiaalmajanduslik areng 9. Asustus- ja kultuurilooline taust 10. Rooma rauaaegsete leidude nimestik Eestis 11. Kirjandus 12. Muuseumid ja arhiivid 3 PLAANID, JOONISED JA KAARDID Plaan 1. Nurmsi kivikalme kivide ja leidude üldplaan. Plaan 2. Nurmsi kivikalme kaevamised ja leiud.
    [Show full text]