Väljaandja: Viru-Nigula Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.09.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.04.2018 Avaldamismärge: RT IV, 10.09.2013, 23

Viru-Nigula valla põhimäärus

Vastu võetud 29.08.2013 nr 8

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 8 ja 22 lg 1 p 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Põhimääruse eesmärk

Viru-Nigula valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Viru-Nigula valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 3) volikogu töökord; 4) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord. § 2. Valla elanik

Viru-Nigula valla elanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viru-Nigula valla territooriumil. § 3. Omavalitsusorganid

(1) Viru-Nigula valla (edaspidi ka vald) esinduskogu on Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi ka volikogu), mille valivad Viru-Nigula valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Viru-Nigula Vallavalitsus (edaspidi ka vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 4. Valla territoorium

(1) Valla territoorium koosneb Viru-Nigula alevikust ning 35 külast: , , Kabeli, Kaliküla, , Kiviküla, Koila, Kunda, Kurna, , Kuura, , Linnuse, Mahu, Malla, , Metsavälja, , Ojaküla, Paasküla, Pada – Aruküla, Pada, , Pärna, Samma, Selja, , Simunamäe, , Tüükri, , , Vasta, , Võrkla külad. (2) Viru-Nigula valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 5. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites

Asjaajamiskeel Viru-Nigula valla omavalitsusorganites ja asutustes on eesti keel. § 6. Valla sümbolid

(1) Viru - Nigula valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Viru-Nigula valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane vai, milles vaheldumisi kolm musta S-kujulist lahtist varrast ja kolm musta ratasristi.

Viru-Nigula valla põhimäärus Leht 1 / 14 Põhjendus: Vapikujundid ning neis moodustuv ornament tähistavad Viru-Nigula harukordset muististerikkust ja tugevat muinsuskaitseliikumist, samuti viitavad kujundid visuaalselt õ tähele, mille O.W.Masing Viru-Nigulas töötades tarvitusele võttis. (3) Viru-Nigula valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm. § 7. Valla lipu ja vapi kasutamine

(1) Valla lipu kasutamise kord 1) Lipp heisatakse alaliselt Viru-Nigula Vallavalitsuse hoone ees paiknevas lipumastis või hoone küljes asuval lipuvardal. 2) Lippu kasutatakse valla esindamisel avalikel üritustel. 3) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, maakonna, omavalitsuse või muu lipuga jälgitakse Eesti lipu seaduse § 10 sätestatut. (2) Valla vapi kasutamise kord Vappi kasutatakse värvilisena või mustvalgena volikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, trükistel (sildid, kaardid, ümbrikud), meenetel ja ametimärkidel ning vallavalitsuse loa alusel hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude ja muude pidulike sündmuste puhul ning valla esindamisel massiüritustel. (3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu või vapi kasutamine vallavalitsuse loal. § 8. Valla vapimärk ja valla tänukiri

(1) Viru-Nigula valla vapimärk antakse füüsilistele isikutele vallapoolse erilise austusavaldusena. Valla vapimärgi statuudi kehtestab volikogu. (2) Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib omistada nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele valla tänukirju. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU

§ 9. Volikogu ja volikogu liige

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Volikogu moodustab valla territooriumil ühe valimisringkonna. Volikogu liikmete arvu, valimisringkonna piirid määrab ja mandaatide arvu jaotab volikogu eelmine koosseis vastavalt volikogu valimise seaduse paragrahvidele 7, 8 ja 9. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, Viru-Nigula valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. (6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) võtta osa volikogu komisjonide koosolekutest; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;

Leht 2 / 14 Viru-Nigula valla põhimäärus 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikule; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada kantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks; 9) taotleda volikogu istungil vaheaega; 10) taotleda volikogu istungil hääletamist. § 10. Volikogu pädevus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. § 11. Volikogu töövorm ja organid

(1) Volikogu töö vorm on istung. (2) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks ja teiste seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ning teisi alatisi komisjone vallaelu probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. § 12. Volikogu esimees ja aseesimees

(1) Volikogu esimees: 1) juhib ja korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide menetlemist; 2) esindab Viru-Nigula valda vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigustegutseda üksnes eelläbirääkimise piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele; 4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) korraldab ja kontrollib avaldustele vastamist; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes.” (5) Volikogu esimehele või aseesimehele makstakse tasu ja hüvitust volikogu kehtestatud määras ja korras. § 13. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) pärast nimekirja sulgemist tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras, volikogu liikmetel on õigus esitada kandidaatidele küsimusi. (3) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. (4) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (5) Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad

Viru-Nigula valla põhimäärus Leht 3 / 14 valimissedelit ei võta. Kui valimissedelil on märgistatud rohkem kui üks kandidaat, loetakse valimissedel rikutuks; kui ühtegi kandidaati ei ole märgistatud, loetakse sedel erapooletuks. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil. § 14. Volikogu aseesimehe valimine

(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimees valitakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 13 sätestatud korras arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. (3) Volikogu aseesimehe valimise läbiviimiseks ja valimistulemuste kindlakstegemiseks moodustatakse häältelugemiskomisjon pärast aseesimehe kandidaatide nimekirja sulgemise otsustamist. (4) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimissedelid, väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedelid, viib läbi salajase hääletamise ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega § 15. Volikogu komisjon

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. (3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni esimees esitab volikogule komisjoni liikmete kinnitamiseks kirjaliku esildise. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. (4) Volikogu istungil esindab volikogu komisjoni selle esimees või aseesimees. Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. § 16. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Kui häälte arv jaguneb võrdselt, on määravaks komisjoni esimehe hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. (2) Volikogu komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt ühe nädala jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest, vallavalitsuse kantseleisse või volikogu sekretärile paberkandjal või digitaalselt. § 17. Volikogu komisjoni pädevus

(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

Leht 4 / 14 Viru-Nigula valla põhimäärus 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid. (3) Komisjoni otsused, ettepanekud, arvamused, taotlused ja aktid on volikogule soovitusliku iseloomuga. § 18. Dokumentide menetlemine komisjonis

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Selgitustaotlused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

(2) Selgitustaotluste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon arvamuse ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. § 19. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist. (3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. (8) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel. 3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD

§ 20. Volikogu istung

(1) Volikogu töö vorm on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis. (4) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 4 tundi, kui volikogu ei otsusta ühehäälselt teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees. (5) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti.

Viru-Nigula valla põhimäärus Leht 5 / 14 § 21. Volikogu istungi kokkukutsusmine ja päevakord

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses sätestatud aja jooksul. (2) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees või aseesimees, see tehakse teatavaks volikogu liikmetele istungi kutses ning kinnitatakse volikogu istungil häälteenamusega. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Volikogu arutab istungil kutses märgitud ja volikogu töökorra kohaselt ettevalmistatud küsimusi. (3) Volikogu istungi päevakord koos volikogu õigusaktide eelnõudega on volikogu sekretäri juures ja valla veebilehel kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne istungi algust.

(4) Volikogu istungi päevakorra esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele. (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu esimees; 2) volikogu liikmed; 3) vallavanem; 4) vallavalitsuse liikmed; 5) volikogu komisjonid.

(6) Volikohu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest vallakantseleisse. § 22. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) istungi päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks ja selle põhjendamiseks maksimaalselt 3 minuti jooksul ühe eelnõu või arupärimise kohta. (4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. (5) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on küsimuste kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta; 3) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutletavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit; 5) päevakorra igas küsimuses on käesoleva paragrahvi lõikes 7 loeteletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile; 6) ettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra suhtes pannakse hääletamisele üksnes juhul, kui nad on eelnevalt esitatud kirjalikult istungi juhatajale. Eelnõu autori poolt aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletamisele, kui volikogu liige seda ei nõua; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale 3 minuti jooksul; 8) istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või käesoleva põhimääruse muu sätte rikkumise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu poolthäälteenamusega; 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale enne istungi algust; küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega; 11) läbirääkimised lõpevad volikogu otsusel poolthäälteenamusega. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja; 12) pärast lõppsõna ja enne volikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ning teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri alguse ja lõpu fikseerib istungi juhataja.

Leht 6 / 14 Viru-Nigula valla põhimäärus (6) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (7) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavanemal, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal. (8) Volikogu istungi lõpus toimub infotund maksimaalselt 30 minuti jooksul, millel volikogu liige saab esitada küsimusi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Küsimused peavad olema esitatud kirjalikult enne volikogu istungit vallakantseleisse. Küsimustele vastatakse nende laekumise järjekorras. Küsimus peab olema lühike ja võimaldama lühikest vastust. Küsimuse esitamiseks on aega 1 minut ja vastamiseks 2 minutit. Vajadusel antakse vastamiseks lisaaega kuni 2 minutit. Küsijal on õigus esitada 2 täpsustavat küsimust. § 23. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 24. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu vajadusel ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul arvates selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. Komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Korrektselt vormistatud õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust välja arvatud enne volikogu koosseisu esimest istungit. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on küsimus käesoleval ajal reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise käigus; 5) vallavalitsuse seisukoht eelnõu suhtes, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (5) Eelnõu peab olema normtehniliselt ja keeleliselt korrektne. (6) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (7) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või komisjoni esitatud eelnõu. § 25. Volikogu istungi protokoll, volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokoll pannakse tutvumiseks välja vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (2) Protokolli kantakse istungi aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Volikogu õigusakt on määrus ja otsus.

Viru-Nigula valla põhimäärus Leht 7 / 14 (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis ja valla veebilehel. (6) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (7) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. § 26. Õigusaktide täitmise kontroll

Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. § 27. Volikogu liikme õigus saada teavet

(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. § 28. Umbusaldusmenetlus

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusalduse algatamise avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus. (5) Umbusalduse algatamise avaldus registreeritakse vallakantseleis hiljemalt järgmisel tööpäeval. (6) Juhul, kui isik, kelle vastu on algatatud umbusaldusmenetlus, ei viibi volikogu istungil, teavitab kantselei teda umbusalduse algatamise avalduse registreerimise päeval väljastusteatega kirjas. Kirjale lisatakse volikogule esitatud dokumentide koopiad. Umbusalduse menetlemisel teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 10- minutilise ettekande. Iga volikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. (7) Isikul, kelle suhtes umbusaldusmenetlus on algatatud, on õigus esineda kuni 10- minutilise kõnega. (8) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (10) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. (11) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (12) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (13) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni seaduses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (14) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning käesolaeva määruse § 36 lõikes 2 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva määruse §-s 33 sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.

Leht 8 / 14 Viru-Nigula valla põhimäärus (15) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva määruse § 36 lõikes 2 sätestatud kvooruminõue, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. (16) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus. § 29. Volikogu tegutsemisvõimetus

Volikogu tegutsemisvõimetuse alused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 52. 4. peatükk VALLAVALITSUS

§ 30. Vallavalitsuse tegevus

(1) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise ning täitmisega, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus juhib oma haldusaparaadi, valla asutuste ja äriühingute, millel on vald ainsaks osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra.

(4) Vallavalitsus võib oma täitva tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse §-s 13 loetletud ametiisikud on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. § 31. Vallavanema valimine

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu poolthäälteenamusega; 4) kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Pärast kandidaatide tutvustamist valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (4) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedelid. (5) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Protokolli alusel võtab volikogu vastu otsuse vallavanema valimise kohta avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (8) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil. § 32. Vallavanema pädevus ja asendamine

(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungi ettevalmistamist ning juhatab vallavalitsuse istungit;

Viru-Nigula valla põhimäärus Leht 9 / 14 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes või volitab selleks teisi isikuid; 4) annab valitsuse liikmete ja muude vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. (4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes“. § 33. Vallavalitsus ja selle koosseis

(1) Vallavalitsusse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsusse peab kuuluma vähemalt kolm liiget. (2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (4) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (5) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil ning tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 34. Vallavalitsuse kinnitamise kord

(1) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälte enamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 35. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. § 36. Vallavalitsuse istung

(1) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav abivallavanem. Istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus. (2) Vallavalitsus on pädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (3) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi ning kinnitatakse istungi päevakord. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu istungil osalejate poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. § 37. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine

(1) Vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud vallavalitsuse asjaajamiskorras. (2) Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldus jõustub teatavakstegemisest kui korralduses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

Leht 10 / 14 Viru-Nigula valla põhimäärus (3) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse Viru-Nigula valla veebilehel, samuti on nendega võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis. (4) Vallavalitsuse korraldused saadab vallavalitsus kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (5) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. § 38. Vallavalitsuse komisjon

(1) Vallavalitsus võib oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks moodustada komisjone.

(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse korralduses, millega komisjon moodustatakse. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. 5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA MAJANDUS

§ 39. Valla arengukava

(1) Arengukava ja selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks vallavalitsus.

(2) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma arvamusega volikogule. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (3) Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise vallavolikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks. (4) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta. § 40. Eelarvestrateegia

(1) Eelarvestrateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. (2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. § 41. Valla eelarve

(1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev valla eelarve (eelarve), mis on eelarveaasta põhitegevuse tulude ja –kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan, koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks valla vastava aasta tegevuste finantseerimisele. (2) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed ja komisjonid ning vallavalitsuse teenistused ja vallavalitsuse hallatavad asutused oma ettepanekud vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (3) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §- des 5 ja 21 sätestatule. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri. (4) Lähtudes eelarve koostamise põhimõtetest esitab vallavalitsus volikogule eelarve eelnõu ja seletuskirja hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust . (5) Eelarve seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) selgitused ja põhjendused kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ja eelseisva eelarveaasta kohta; 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;

Viru-Nigula valla põhimäärus Leht 11 / 14 3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega; 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta; 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta. (6) Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras. Eelarve eelnõu peab volikogus läbima vähemalt kaks lugemist. Pärast teise lugemise lõpetamist parandusettepanekuid teha ei saa. (7) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri on valla veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni. (8) Vastuvõetud eelarve koos eelarve menetlemist käsitlevate volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollidega avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist.

(9) Eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduses. § 42. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine

(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud. Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ja arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi. (2) Raamatupidamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva ja olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates vallavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.

(3) Revisjonikomisjon vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse poolt koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta. (4) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31.maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega. (5) Majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist 7 tööpäeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. § 43. Vallavara

(1) Viru-Nigula valla munitsipaalomandiks on Viru-Nigula vallale kuuluvad varad. (2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu. 6. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS

§ 44. Ametiasutus

(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Vallavalitsuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu. § 45. Vallavalitsuse hallatav asutus

(1) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (2) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul § 46. Vallasekretär ja vallakantselei

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

Leht 12 / 14 Viru-Nigula valla põhimäärus (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 sätestatud nõuetele. (3) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valla õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid. (4) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses § 55 ühele lõike 2 punktides 1-3 vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele. § 47. Külavanem

(1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem.

(2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Volikogu võib võtta vastu külavanema statuudi, milles määratakse külavanema valimise kord, kandidaatidele esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 7. peatükk VALLA ESINDAMINE

§ 48. Esindamise kord

(1) Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, käesolev põhimäärus, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (2) Pädevuse piires esindavad Viru-Nigula valda: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem; 3) volikogu valitud esindaja; 4) vallavalitsuse valitud esindaja; 5) vallavalitsuse ametnikud ja valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. (3) Kolmandad isikud esindavad Viru-Nigula valda nendele antud volituste piires. § 49. Valla esindamine kohtus

Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Viru-Nigula Valda volikogu esimees (erivolituseta) või tema poolt volitatud teised isikud. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindavad kohtus Viru-Nigula Valda vallavanem (erivolituseta) ja vallasekretär (erivolituseta) või vallasekretäri poolt volitatud teised isikud. 8. peatükk VALLA VÄLISSUHTED

§ 50. Välissuhted

(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.

Viru-Nigula valla põhimäärus Leht 13 / 14 (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsuse üksusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu otsusel. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid. Vallavalitsuse poolt sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse volitatud isik. Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. 9. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE

§ 51. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 10. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 52. Õigusakti kehtetuks tunnistamine

Viru-Nigula Vallavolikogu 21 märtsi 2000.a määrusega nr 7 kinnitatud “Viru-Nigula valla põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 53. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Raivo Heinmets Volikogu esimees

Leht 14 / 14 Viru-Nigula valla põhimäärus