Viru Geopargi Arengustrateegia

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit VIRU GEOPARGI ARENGUSTRATEEGIA

Oktoober 2019

0 VIRU GEOPARGI ARENGUSTRATEEGIA KOOSTAMIST TOETAB SA 1.5 LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUS ...... 13 KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS 2 VIRU GEOPARGI LOOMISE EELDUSED...... 14

2.1 GEOPARKIDE TEGEVUS ...... 14 2.2 NÕUDED EUROOPA GEOPARKIDE VÕRGUSTIKUGA LIITUMISEKS ...... 15 2.3 SEOSED PLANEERINGUTE JT ARENGUDOKUMENTIDEGA ...... 16 3 VIRU GEOPARGI STRATEEGIA ...... 17 3.1 VISIOON 2030 ...... 17

3.2 MISSIOON ...... 17 3.3 EESMÄRGID ...... 17 3.4 EESMÄRKIDE MÕÕTMINE ...... 18 3.5 GEOPARGI TEENUSED ...... 19 Sisukord 3.6 GEOPARGI ORGANISATSIOON...... 20 3.7 TURUNDUS ...... 22 3.8 TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVA ...... 23 SISUKORD...... 1 LISAD ...... 26

SISSEJUHATUS JA LÄHTEKOHAD ...... 2 LISA 1. ARENGUSTRATEEGIA KOOSTAMISEL OSALENUD ISIKUD JA 1 VIRU GEOPARGI ALA ÜLEVAADE ...... 3 ORGANISATSIOONID ...... 26 LISA 2. ÜLEVAADE INTERVJUUDEST TEISTE GEOPARKIDE ESINDAJATEGA ...... 27 1.1 PAIKNEMINE JA RAHVASTIK ...... 3 LISA 3. ÜLEVAADE OMAVALITSUSTE TAGASISIDE GEOPARGI LOOMISE IDEELE . 29 1.2 GEOLOOGILINE TAUST JA OLULISEMAD GEOTOOBID ...... 4 1.2.1 Geostruktuurne taust ja Virumaa rändkivide maana .... 4 1.2.2 Põhja Eesti pankranniku klindiastangud, kanjonorud, joad/joastikud ning aluspõhja paljandid ...... 5 1.2.3 Karst ja allikad...... 7 1.2.4 Sood, liustikutekkelised pinnavormid ja pärastjääaegsed luidestikud ...... 8 1.3 PÕLEVKIVI JA TÖÖSTUSPÄRAND ...... 11 1.4 TURISM ...... 12

1 Sissejuhatus ja lähtekohad tehismaastikud, mis võimaldavad tutvuda maa geoloogilise ehitusega. Samuti on Virumaal rohkesti pärandkultuuri objekte. Geopark on kohaliku kogukonna initsiatiivil loodus- ja pärandkultuuri Seega on piirkond igati sobiv geopargi loomiseks. poolest rikkas piirkonnas loodud ettevõtmine, mille peamiseks eesmärgiks on kohalikule kogukonnale majandusliku tulu teenimise Geopargi loomise ideed on Virumaal tutvustatud enam kui aasta võimaluste loomine geoturismi toodete ja teenuste pakkumise tagasi. Toona oli eestvedajaks Eesti Geoloogiateenistus. Peale kaudu. Geopargi eesmärgid on laiemas tähenduses pargi piirkonda mitmeid nõupidamisi otsustas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit jäävate geoloogiliste loodusmälestiste, pärandkultuuri objektide ja algatada Viru Geopargi arengustrateegia koostamise, et selgitada eluslooduse säilitamine ning eksponeerimine geoturismi ja välja geopargi loomise võimalused. loodushariduse arendamiseks. Viru Geopargi arengustrateegia eesmärk on määratleda geopargi ala Geopargi partneriteks ja kasusaajateks on kohalik kogukond ning ja roll, sh teenused, selgitada välja olulisemad geotoobid, leppida piirkonna turismiorganisatsioonid: turismiettevõtjad, majutus- ja kokku organisatsioon ning koostada tegevuskava geopargi loomiseks toitlustusteenuste pakkujad, külastuskohad, haridusasutused, ja arendamiseks, sh liitumiseks Euroopa Geoparkide Võrgustikuga. suveniiride valmistajad, põllumajandustootjad jne. Arengukava koostamiseks moodustati juhtrühm, viidi läbi intervjuud Eristatakse kahte geoparkide taset: rahvuslik ja UNESCO poolt lähiriikides tegutsevate geoparkide esindajatega, korraldati tunnustatud. Reeglina on rahvuslikud geopargid esimeseks etapiks, arenguseminar geopargi eesmärkide ja rolli välja selgitamiseks, et ühineda UNESCO egiidi all toimivasse geoparkide võrgustikku (vt kohtuti geopargi piirkonda jäävate omavalitsuste esindajatega ning ka Nõuded Euroopa Geoparkide Võrgustikuga liitumiseks): organiseeriti geopargi konverents strateegia tutvustamiseks. Arengukava koostamine vältas perioodil märts–oktoober 2019. 1) European Geoparks Network – Euroopa riigid (73 geoparki); 2) Global Geoparks Network – kõik riigid (140 geoparki). Viru Geopargi strateegia koosneb kolmest osast ja lisadest. Esimene osa on kirjeldav – selles antakse ülevaade geopargi alast, sh asend, UNESCO võrgustikku kuuluvad geopargid peavad tagama rahvastik, majanduskeskkond, loodusressursid ja turism. Teine osa geoloogiliste loodusmälestiste säilimise tulevastele põlvedele, keskendub geopargi rollile – täpsemalt kirjeldatakse geoparkide jagama teavet Maa geoloogilise arengu kohta ja soosima piirkonna tegevust, nõudeid UNESCO tunnustuse saamiseks ja määratletakse jätkusuutlikku arengut. Geopargi staatus ei lisa täiendavaid Viru Geopargi roll. Kolmas osa on strateegia, milles kirjeldatakse looduskaitselisi piiranguid. geopargi visiooni, eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks. Ida-Virumaa on piirkond Eestis, kus geoloogiline rikkus avaneb kõige Dokumendile on lisatud ülevaade koostamise protsessis osalenutest enam. Piirkonda iseloomustab Balti klint, sinisavi ja põlevkivi. ja läbi viidud intervjuudest. Viimase kaevandamisest energiatootmiseks on tekkinud eriilmelised

2 1 Viru Geopargi ala ülevaade elanike arv oli Rahvastikuregistri 2019. a andmetel 146 tuhat inimest (vt Joonis 2). 1.1 Paiknemine ja rahvastik Narva linn 57842 Planeeritav Viru Geopark hõlmab tervikuna Ida-Virumaad ja Viru- Nigula valda Lääne-Virumaal (vt Joonis 1). Piirkond asub Eesti Kohtla-Järve linn 34834 kirdeosas Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Sillamäe linn 13140 Jõhvi 11491

Lüganuse 8736

Viru-Nigula 5923

Alutaguse 4811

Toila 4800

Narva-Jõesuu linn 4735

0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000

Joonis 2. Viru Geopargi piirkonna omavalitsuste elanike arv 2019 (allikas: Rahvastikuregister)

Üheks suurimaks väljakutseks on elanikkonna vähenemine ja vananemine. Kümne aastaga on elanike arv kahanenud 171 646-lt inimeselt 146 312-ni, s.o veidi enam kui 25 tuhande võrra. Eesti võrdluses on tegemist keskmisest kiirema vähenemistempoga. Joonis 1. Viru Geopargi paiknemine Statistikaameti prognoosi kohaselt võib aastaks 2030 nende tendentside jätkudes väheneda elanikkonna arv 125–120 tuhandeni. See tooks kaasa hulgaliselt mitmesuguseid sotsiaalseid probleeme. Ida-Virumaal asub peale 2017. a haldusreformi 8 omavalitsust: Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse ja Toila vallad ning Kohtla-Järve, Narva, Piirkonna elanikkond paikneb ebaühtlaselt, olles koondunud Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnad. Piirkonna, sh Viru-Nigula vald suurematesse asustusüksustesse põhjaosas (vt ka Joonis 1). Peipsi põhjarannik on seevastu väga hõreda asustustihedusega.

3 Suuremateks tõmbekeskusteks on Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonda ꟷ Balti klint, klindiesine (-alune) tasandik, Viru lavamaa linnad. (paeplatoo) klindist lõuna pool ning kaugemale lõunasse jääv 2 Piirkonda iseloomustab lisaks suur venekeelse elanikkonna osakaal Alutaguse madalik . (enam kui 80%). 1.2.1 Geostruktuurne taust ja Virumaa rändkivide maana 1.2 Geoloogiline taust ja olulisemad geotoobid1 Virumaa geoloogilise ehituse põhijooned määrab tema paiknemine Eesti olulisemate maavarade põlevkivi ja fosforiidi levikukeskmed hiiglasliku mandripangase ꟷ Ida-Euroopa kraatoni ꟷ keskel, kus asuvad Virumaal. Ligi sajand kestnud põlevkivi kaevandamise ja selle Svekofenni kurrutuse tulemusena tekkis Paleoproterosoikumis kasutusjäägi terrikoonikutesse ladustamise tulemusel on Virumaa (1.93–1.8 miljardit aastat tagasi) suurem osa tänapäeva Baltoskandia idaosa maastikupilt täienenud lainelise pinnamoega rekultiveeritud kristalse aluskorra moonde- ja magmakivimitest (Kirs et al., 2009). karjäärialade ning püramiididena taevasse kerkivate tuhamägedega. Virumaa jäiga kristalse aluskorra moodustavad enamjaolt See on loonud paljudele eestimaalastele ettekujutuse, et lisaks saarkaarelistes moondeprotsessides tekkinud gneisid, mis tööstusreostuse laialdasele levikule prevaleerib siin tehismaastik. ümbritsevad üksikuid väiksemaid magmakivimite kehi. Ometi on Virumaa geoloogilise ehituse iseärasuste tõttu oma kauni Erinevalt Soomest, kus aluskord avaneb lausa maapinnal, on see pankranniku, klindilahtede, kitsaste kanjonorgude, paekaldast Eestis kõikjal mattunud enam kui miljard aastat noorema (u 547–388 jugadena laskuvate ojade ja rändrahnuhiidudega üks Eestimaa Ma) settekivimite lasundi ꟷ platvormse pealiskorra alla (Meidla, maalilisema loodusega piirkondi. Paleosoiliste settekivimite hea 2017; Põldvere, 2014). Virumaa jääb seega kahe suure struktuuri, paljanduvus, harukordne säilivus ning fossiilirohkus on kahe viimase settekivimitega kaetud Ida-Euroopa platvormi ja Soomet hõlmava sajandi kestel Virumaale meelitanud ka paljusid nimekaid geolooge- Balti kilbi üleminekualale (vt Joonis 3). Alates Soome lahe teadlasi üle kogu maailma. voogudesse jäävast kilbi-platvormi piirist kattub nõrgalt (10–20´) Geoloogilises lähiminevikus aset leidnud protsesside (jõgede lõunasse laskuv aluskorra pealispind järkjärgult pakseneva erosioon, mandriliustike tegevus) tulemusena saab Virumaa settekivimite kompleksiga. planeeritava geopargi alal maastikuliselt eristada nelja selget

1 Peatüki on koostanud Tõnu Meidla ja Igor Tuuling (Tartu Ülikool). soostunud, aga hilisemad protsessid (sh neotektooniline kerge) on piiri asendit 2 Piir on maastikukaartidel selge, aga eristamise printsiip pole selgelt paigas. ilmselt ka mõjutanud. Kaartidel on piir tugevasti looklev ja aluspõhjageoloogilises Geograafid tuginevad eristamisel liustikjää kulutavale tegevusele ning hilisemale andmestikus puuduvad mistahes pidepunktid selle geoloogilisele kaardile piirkonna geoloogilisele arengule – ennekõike soostumisele. Arengulooliselt oli kandmiseks. Alutaguse madalik kunagi suure hilisjääaegse jääpaisjärve põhi, mis on hiljem

4 Aluskorra avamuse lähedus on teinud Eestist uhkete rändrahnude maa. Liustike poolt Lõuna-Soomest siia kantud magma- ja moondekivimite rahnud, mis meil avanevate settekivimite foonil selgelt eristuvad, rikastavad oluliselt Eesti maastikupilti. Iseäranis arvukalt esineb neid vahetult Soome lahe lõunakaldale jääval klindiesisel tasandikul ja Viru lavamaal. Suurte, märkimist väärivate rändrahnude arv planeeritava Virumaa geopargi piirides ulatub üle viiekümne (Miidel ja Raukas, 2003, 2004a, b, 2005; vt Joonis 4). Neid esineb rikkalikult Kunda ja Viru-Nigula ümbruses, kust on teada kolm hiidmõõtu (läbimõõt üle 25 m) rahnu (Ehalkivi, Tagaküla suurkivi ja Ellukivi; Joonisel 4: rändrahnud 1–3) ja Balti klindi ümbruses Aseri- Saka lõigul, kus hiiu mõõdu saavutavad Varja hiidrahn ja üks Moldova kaksikutest (Joonis 4: 16, 19). Ehkki Sakast ida pool esineb Meriküla ja Narva-Jõesuu vahel suuri rändrahne arvukalt, on siit teada vaid üks hiidrahn, Toila oru pargis asuv Oru pargikivi (Joonis 4: 27). Viru paeplatoost lõunasse jäävalt ulatuslike soomassiivide ning liivikuliste metsa-aladega kaetud Alutaguse madalikult leiame väheste suuremõõtmeliste rändrahnude seast vaid ühe hiiu ꟷ Sirtsi hiidrahnu (Joonis 2: 41). Joonis 3. Tulevase Ida-Viru geopargi asend olulisemate geoloogiliste megastruktuuride suhtes.

1.2.2 Põhja Eesti pankranniku klindiastangud, kanjonorud, joad/joastikud ning aluspõhja paljandid Kristalset aluskorda, mis tulevase geopargi loodenurgas Kunda ümbruses jääb u 140 m ja kagusopis Vasknarva lähedal u 300 m merepinnast allapoole (Puura and Vaher, 1997), katavad Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Kesk-Devoni Narva lademe settekivimid, mille kogupaksus Vasknarva ümbruses ulatub üle 320

5 meetri (vt Tabel 1). Balti kilbi nõlvale moodustub kristalse alukorra mille seinas võib hoolikal vaatlemisel märgata lasumusrikkeid – pealispinna kallakust järgiv nõrgalt (10–20´) lõunasse kallutatud segipaisatud kivimkihtidest ümbritsetud väikesi kurdstruktuure. kihtidega settekivimite kompleks, nn Balti homoklinaal (Joonis 1). Homoklinaalne lasumus on olnud üheks eelduseks, et viimase 25 miljoni aasta vältel on Balti kilbi lõunanõlvale siin voolanud jõgede Tabel 1. Tulevase Viru Geopargi piires levivad/avanevad ning geoloogilisel kaardil toodud aluspõhjakivimid, nende maksimaalne paksus selles piirkonnas, paljandite esinemine ja erosiooni tulemusel tekkinud kuesta-tüüpi (vahelduvatest stratigraafiline indeks platoodest ja astangutest koosnev) reljeef. Viimase osaks on ka Soome lahe nõgu ning selle lõunakallast palistav Balti klint ehk Põhja Eesti pankrannik (Tuuling and Flodén, 2016; Joonis 1–2) koos klindi ette jääva purdkivimite avamuse (klindiesise tasandiku) ja sellest lõunasse jääva Viru paeplatooga. Suuremate jõgede suudmealadel kujunenud klindilahtedes ja seal, kus klindiastang rannikust eemaldub, on Kvaternaari setete alla mattunud klint enamasti mandriliustike poolt tasandatud ja paiguti raskesti märgatav. Hingematvalt kauneid vaateid Soome lahele pakuvad aga klindilõigud, kus kohati enam kui 50 m üle merepinna kõrguv astang Viru paeplatoolt järsakuna rannikule laskub. Sellised võimsaid Põhja- Eesti pankranniku lõike leidub üksnes Ida-Virumaal. Neist läänepoolseimat, Kalvi klindisaart e. Reeskallast palistab Kalvi-Aseri pank (Joonisel 4: pank 1). Idasuunas järgneb sellele Põhja Eesti pankranniku võimsaim ja kõrgeim Saka-Ontika-Toila klindilõik (Joonis 4: 2), mille piiresse jäävad Saka, Ontika ja Martsa pank. Toila ja Voka vahelisele klindisaarele jääb Pühajõe pank (Joonis 4: 3) ning sealt edasi kuni Sõtke klindilaheni (Sillamäeni) kulgevat u 7 km pikkust klindilõiku tuntakse Päite pangana (Joonis 4: 4). Sillamäest idas hakkab klint madalduma, kuid mererannale laskuv klindiastang, mille seinas valdavad Kambriumi–Ordoviitsiumi piirikihtide liivakas- savikad setendid, pakub endiselt suursuguseid vaateid. Kauneim, kuni 38 m kõrgune klindilõik moodustab Udria panga (Joonis 4: 5),

6 Lisaks klindiastangule (Joonis 4: paljandid 7, 19, 20, 27, 28, 29;) ja 1.2.3 Karst ja allikad arvukatele karjääridele (Joonis 4: 5, 6, 8, 9, 12, 21, 22, 23, 24, 25, 26, Viru paeplatool avanevaid, enamasti vaid õhukese pinnakatte alla 28), mille seintes paljanduvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi setendid, mattunud paekive iseloomustab paiguti suur lõhelisus, mis sageli on esineb aluspõhjakivimite häid paljandeid rikkalikult ka Viru seotud tektooniliste rikkevöönditega. See on mitmel pool paeplatoolt Soome lahte suubuvate suuremate jõgede ja nende soodustanud laialdast pindmiste ja maa-aluste karstivormide lisajõgede orgudes (Joonis 4: 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18). Suurema arengut. Tuntuim on Uhaku karstiala ꟷ Lüganuse lähedal Purtse langusega jõed (Toolse, Kunda, Pada, Purtse, Pühajõe ja Sõtke orud, jõkke suubuva Erra jõe maa-aluse sängi kohale tekkinud Mägara oja, Tõrvajõe oja, Udria oja) on paekividesse uuristanud kanjonilaadne org oma arvukate, kuni 65 m läbimõõdu ja 6 m kitsa, klindiastangult sageli võimsalt langeva kose (Narva kosk; Joonis sügavuste langatuslehtritega (Joonis 4: karstiala 3). Viru-Nigula vallas 4: juga 1) või kujundanud maalilise astmelise kanjonoru (Linnamäe Aseri rikkevööndi kohal paikneb Sämi-Kuristiku karstiala (Joonis 4: 1), juga, Kõrtsialuse joastik, Aseri juga, Ahermu juga, Aluoja joastik, mille piires Sämi soost algavad ojad neelduvad paari meetri Tõrvajõe juga, Langevoja juga; Joonis 4: 2, 3, 5, 9, 10, 11, 12), mille sügavustes ja kuni 40 m pikkustes kurisutes maa alla. Samasse järskudel veerudel esineb arvukalt aluspõhja paljandeid. Väiksemad piirkonda jääb ka Samma küla juures paiknev karstiala, kus osa Pada ojad ja ajutised kanalid moodustavad suurvee ajal kauneid, sageli jõe veest maa alla kaob (Joonis 4: 2). Üks suurem pindmise karsti astmelisi paeplatoo servast langevaid jugasid. Neid esineb Saka-Toila ilmingute piirkond asub Jõhvi kõrgustikule ulatuva Ahtme (Saka ja Karjaoru joastik, Valaste juga; Joonis 4: 6-8) ja Voka-Sõtke rikkevööndi läheduses. Kalina karstialal neeldub samanimelisse (Ukuoru juga; Joonis 4: 4) klindilõigul ning nende kõrgus ulatub kuni kurisusse pikkusega 60 m, laiusega 20 m ja sügavusega 2,7 m (Joonis kolmekümne meetrini (Valaste). Erandina paikneb klindist sootuks 4: 6) kuni 185 l vett sekundis. Veidi lääne pool on veel kaks väiksemat eemal Uhaku karstiala piiresse jääv ning üksnes suurvee ajal jälgitav kurisut, Kiikla ja Ratva (Joonis 4: 4–5). Karstumisel laienenud 1,2 m kõrgune Uhaku juga (Joonis 4: 13). avalõhesid ja paar väiksemat kurisut esineb ka Pühajõkke suubuva Hea paljanduvuse tõttu klindiastangus ja Viru paeplatool jäävad Mägara oja alamjooksul, Aluoja joastikust veidi ülesvoolu (Joonis 4: paljud Eesti Kambriumi ja Ordoviitsiumi lademete (Lontova, Kunda, 7). Aseri, Kukruse, Oandu) ja kihistute-kihistike tüüpläbilõiked e Ka allikate leviku seisukohalt on Viru paeplatool määravaks kivimite stratotüübid just tulevase Viru Geopargi alale. Neile lisanduvad ka iseloom. Märkimisväärne nõlvaallikate vöönd koos omapäraste Kesk-Devoni Narva lademe stratotüüpse ala Gorodenka, Poruni, allikasoode ja pangametsadega esineb Põhja Eesti pankranniku Narva jõeoru (Joonis 4: 1-3) ja Narva karjääri paljandid. Narva karjäär jalamil, kus vesi voolab välja vettpidavaid savikaid kivimeid katvatest (Joonis 4: 4) on Vadja kihistiku stratotüüp ning üks väheseid kohti, liivakividest. Tuntumad tulevase geopargi alale jäävad allikad on aga kus on võimalik näha Kesk Devoni ja Ordoviitsiumi piiripõiksust. enamasti seotud juba loetletud karstialade ning nende lähedusse jäävate jõeorgudega, mille nõlvadest maapõue neeldunud vesi välja

7 voolab. Nii avaneb Pada ürgoru nõlvadel kaks märkimisväärset esineb aga arvukalt ka Viru paeplatool (Sämi ja Varudi soo) ning allikat, Koila-Linnamäe Silma-/Pühaallikas ja Samma Hiie mõnel juhul võib turba paksus ulatuda 6 meetrini (Uljaste soo, Kestla Silmaallikas, mis saavad oma vee Sämi-Kuristiku karstialalt (Joonis 4: soo; Joonis 4). Üksikuid kuni 6 m turbakihiga soostunud alasid leidub allikad 1 ja 2). Jõhvi kõrgustikul neeldunud vesi tuleb arvukate ka klindiesisel tasandikul (Mahu soo; Joonis 4). allikatena maapinnale kõrgustiku lõunanõlval ning veerikkamad Üldiselt tasase pinnamoega Alutaguse madalikku ning Muraka ja allikad jäävad Mäetaguse oosi lähikonda. Neist tuntumad on Puhatu soostikku poolitab Iisaku-Illuka mandrijää servamoodustiste Mäetaguse ja Vesiheinamaa allikas (Joonis 4: 5-6). Pühajõe orus on vöönd, mille piires leidub arvukalt liustikutekkelisi pinnavorme. teada kaks märkimisväärset allikat. Toila oru pargis voolab Pühajõe Jõhvist kümmekond kilomeetrit kagusse jääb Kurtna mõhnastik oru parempoolsel veerul Tiskre kihistu liivakivi (Cmdm) lõhest välja (Joonis 4), kus eri suuruse ja kujuga mõhnade vahel ning ümbruses, Hõbeallikas (Joonis 4: 3), mis on tekitanud ka märkimisväärse ligikaudu 15 km2 alal paikneb enam kui 40 oligotroofset järve. See sufosioonilise Hõbeallika koopa pikkusega 6 m (laius 1,7 m, kõrgus teeb piirkonna unikaalseks isegi Euroopa mastaabis. Mõhnastiku 1,4 m; Joonis 4: 3). Mägara oja alamjooksul karstilõhedesse lõunaservast 5 km lõuna-edelasse on jääkeel aluspõhjalise neeldunud veed tulevad allikatena maapinnale Aluoja joastiku kõrgendiku ümber voolinud väikese voorestiku, kus silmapaistvam astanguis ja vasakul oruveerul joast ülesvoolu. Neist veerikkaim pinnavorm on ligi 40 m ümbruskonnast kõrgemale kerkiv Kuremäe Aluoja ohvriallikas (deebit kuni 40 l/s) avaneb pärivoolu joastiku voor (Joonis 4). Samasse vööndisse jääb ka mitme järvega Jõuga teise, 1.3 m kõrguse Kunda lademe paesse tekkinud astangu oosistik (Joonis 4), kus leidub nii tasaseid järsunõlvalisi kuni 10 m läheduses (Joonis 4: 4). Uhaku karstialal maa alla kaduv Erra jõgi kõrgusi lavaoose kui ka kuni 20 m kõrgusi teravaharjalisi oose. Iisaku- immitseb ligi 250 m pikkusel lõigul arvukate nõlva- ja tõusuallikatena Illuka servamoodustiste vööndi markantseimaks pinnavormiks on Purtse jõkke. Vaid Alutaguse madalikul, Kuremäe nõlval asuv Püha aga hiiglaslik, 40 m kõrgune ja kuni 700 m laiune järsunõlvaline Iisaku allikas (Joonis 4: 7) toitub erandlikult sügavamatest lavaoos (Joonis 4). Tasasel maastikul hästi silmatorkav, kuni 15 m põhjaveekihtidest. kõrgune Mäetaguse oos (Joonis 4) paikneb Jõhvi kõrgendiku lõunanõlval. Piirkonna üks tuntum oosistik ümbritseb Viru lavamaa 1.2.4 Sood, liustikutekkelised pinnavormid ja pärastjääaegsed ja Alutaguse madaliku soostunud piirialal paiknevat Uljaste järve (Joonis 4). Kuni 9 km pikas Uljaste ooside ahelikus esineb nii 500-600 luidestikud m laiusi tasase laega kuni 23 m kõrgusi lavaoose kui ka kitsaid Viru geopargi maastikke kujundavad olulisel määral ka suuremad või järsunõlvalisi oose. väiksemad soomassiivid ning liustikutekkelised pinnavormid. Suuremad ning paksema (üle 7 m) turbakihiga soomassiivid (Muraka Mitmel pool kujundavad tulevase geopargi maastikke luidestikud. raba/soostik, Puhatu soostik ja Sirtsi soo) paiknevad Alutaguse Suurim neist on Peipsi järve põhjakallast palistav paraboolluidete vöönd (Joonis 4), kus luidete kõrgus küünib Smolnitsa-Alajõe madalikul (Joonis 4). Väikejärvede kinnikasvamisel tekkinud soid

8 ümbruses kuni 15 meetrini. Peipsi järvest kaugemal, Iisakust ida pool mäest) koosnev lääne-ida suunaline seljandik, Vaivara Sinimäed levivad 150 km2 alal kuni 20 m kõrgused kirdesse välja venitatud (Joonis 4). Sinimägede nõlvadel paljanduvates aluspõhjakivimites Pootsiku-Varesmetsa mandriluited (joonis 4). See on suurim ilmnevate lasumusrikete tõttu on üldiselt arvatud, et Sinimägede tuuletekkeliste luidete ala Eestis. Teine märkimisväärne luidete ala, tuuma moodustavad aluspõhjakivimite pangased lükati oma 7 km pikkune ja kuni 2 km laiune luitestunud Narva Jõesuu praegusesse asukohta lõunasse liikuva liustikukeele poolt ning et rannavallide kompleks ulatub Soome lahe rannikul Merikülast kuni pinnavorm on seega glatsiotektoonilist päritolu. Kuna geopargi piires Narva jõeni (Joonis 4). Siin on teada 70-80 rannaga paralleelset esineb arvukalt tektoonilisi rikkevööndeid, millega seotud purustusi liivavallide ahelikku laiusega paarist paarikümne meetrini ja ja deformatsioone võib leida nii Udria pangal, Reeskaldas Kalvi kõrgusega kuni kolm meetrit. klindisaare astangu all (Aseri rike) kui ka Toila-Ontika klindiastangus Geopargi kõige omapärasem pinnavorm on 5 km pikkune ja 35 (Martsa rike), pole välistatud seegi, et Sinimägede tekkes on oma roll kõrgune Sillamäe ja Narva vahel Vaivara lähistel maastikul hästi silma olnud ka aluspõhjakivimi plokkide tektoonilisel liikumisel. torkav kolmest künkast (Tornimäest, Põrguhaua mäest ja Grenaderi

Joonis 4. Kirde-Eesti aluspõhja geoloogiline kaart ning sellele kantud geotoobid

10 Rändrahnud: 1. Ehalkivi; 2. Tagaküla suurkivi; 3. Iila Ellukivi; 4. Kaldaaluse kivi; 5. Kutsala 1.3 Põlevkivi ja tööstuspärand Kalevipoja kivi; 6-7. Eriku - ja Laheküla kivi; 8. Mahu kaksikud; 9. Seljaküla rahn; 10. Kõrtsialuse kivi; 11. Sadulakivi; 12. Ridaküla Kirjukivi; 13. Ridaküla Läänekivi; 14. Purtse Põlevkivi on Eesti olulisim loodusressurss, millest toodetakse suurem Suurkivi; 15. Uguli kivi; 16. Varja hiidrahn; 17. Varja põllurahn; 18. Kruusi kivi; 19. Moldova osa Eestis tarbitavast elektrienergiast ja millest saadud tooted on Kaksikud; 20. Moldova rändrahn; 21. Lepiku kivi; 22. Saka Läänekivi; 23. Põhjalaske kivi; 24. olulised ekspordiartiklid. Saka Idakivi; 25. Viluvälja kivi; 26. Aluoja kivi; 27. Oru Pargikivi (Jelissejevi kivi); 28. Pimestiku Suurkivi; 29. Udria kivikülv; 30. Nõlvapealne rahn Merikülas; 31. Rannikumaa Suurkivi; 32. Eestis on kaks orgaanilist ainet sisaldavat kivimit. Üks neist on mitme Meriküla rändrahnud; 33. Dessandi kivi; 34. Kahe Küüruga kivi Merikülas; 35. Puhkova Läänekivi; 36. Laagna rahn; 37. Hiiemetsa Liukivi (ohvrikivi); 38. Nisumäe rahn elektrijaama nimega savikivi (diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt, konnatahvel juures; 39. Olgino rändrahnud; 40. Liignurme kivi; 41. Sirtsi hiidrahn; 42. Oonurme rändrahn; jt). N-ö pärispõlevkivi on kukersiit, mis sai oma nime leiukoha 43. Ahu kivi; 44. Võrnu rahn; 45. Mangumetsa kivi; 46. Sõrumäe kivi; 47. Naarsimaa kivi; 48. (Kukruse) järgi. Laiema tuntuse sai põlevkivi siis, kui tööstusel hakkas Kaidma kivi; 49. Pilliroosoo Kalevipoja kivi; 50. Pumbajaama kivi; 51. Saarejärve kivi. tarvis minema puidust ja turbast tõhusamat kütust. Teadaolevalt Joad, joastikud, kosed: 1. Narva kosk; 2. Tõrvajõe juga; 3. Langevoja joastik; 4. Ukuoru juga; kaevandas põlevkivi esimesena Kukruse mõisnik Herman Robert von 5. Aluoja joastik; 6. Valaste juga; 7. Karjaoru joastik; 8. Saka joastik; 9. Ahermu juga; 10. Toll 1870. aastatel ilmselt tiikideks mõeldud kaevikust. Tööstuslikult Aseri juga; 11. Kõrtsialuse joastik; 12. Kohina (Linnamäe juga); 13. Uhaku juga. hakati seda kasutama 1916. aastast, praegu on selle koha peal Karstialad: 1. Sämi–Kuristiku karstiala; 2. Padaoru karst; 3. Uhaku karstiala; 4. Kiikla kurisu; Kohtla-Järve linn. Tänaseks on kaevandamine mõjutanud erinevatel 5. Ratla kurisud; 6. Kalina karstiala; 7. Aluoja karst. andmetel 450–580 km2 suurust ala. Süstemaatiliselt hakati vanu Allikad: 1. Samma-Hiie Silmaallikas; 2. Koila Linnamäe allikas; 3. Hõbeallikas Oru pargis; 4. karjääre rekultiveerima alates 1960. aastast. Aluoja allikas; Mäetaguse allikad; 6. Vesiheinamaa allikad; 7. Kuremäe allikas. Tänapäeval räägitakse palju Ida-Viru tööstuspärandist. Selle sisu on Klindilõigud: 1. KL1 – Kalvi-Aseri klint Kalvi klindisaarel e. Reeskaldal; 2. Kl2 – Saka-Ontika- lühidalt kokku võttes järgmine: põlevkivi kaevandamis- ja Toila klindilõik; 3. Pühajõe klint (Toila-Voka klindilõigul), 4. Kl4 – Päite klint; 5. Kl5 – Udria töötustegevuse kaudu kujundatud maastik koos selles asuvate pank. tehisobjektide, tööstusehitiste, tööstusliku arhitektuuri ja tööliste Aluspõhjalised paljandid: 1. Gorodenka kärestiku paljandid; 2. Narva jõe kaldapaljandid; 3. elamutega, aga ka kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiad, Poruni jõe paljand; 4. Narva karjäär; 5. Kunda mereäärne savikarjäär; 6. Aseri paemurd; 7. Kalvi pank; 8. Malla vana paemurd; 9. Ojaküla paemurd; 10. Padaoru paljand; 11. Erra masinad ning immateriaalne pärand. Maakonnas on üle 33 kraav; 12. Küttejõu karjäär; 13.Purtse jõe Maidla paljand; 14. Grupp Püssi-Lüganuse aherainemäe, 6 poolkoksimäge, üle 2000 ha elektrijaamade ümbruse paljandeid – Pärtlioru, Kõrgekalda, Uhaku joa ja sängi paljandid. 15. Grupp tuhaplatoosid, 20 endist ja praegust kaevandamiskohta, Lüganusest põhja jäävaid Purtse oru kaldapaljandeid – Napa ja Sillaoru paljand.16. Hirmuse oja kaldapaljand; 17. Oandu jõe paljand; 18. Piilse paljand Purtse jõel; 19. Saka II paljand; elektrijaamad, keemiatööstuse kompleksid ning mitmed teised 20. Karjaoru paljand; 21. Kukruse kraav; 22. Kämbemäe paemurd; 23. Kahula paemurd; 24. tööstusega seotud ehitised ja rajatised. Kõik see on loonud Rausvere paemurd; 25. Kurtna murd; 26. Viivikonna karjäär; 27. Toila pank; 28. Voka pank; piirkonnale oma kuvandi. Maailmas on viimastel aastakümnetel 29. Künnapõhja paljand; 30. Päite pank, 31. Udria pank; 32. Orasoja oru paljand. karjääride ja kaevanduspiirkondade kultuuripärandi väärtustamisele üha enam tähelepanu pööratud, viimase 20 a jooksul ka Eestis. Selle arusaama järgi ei ole vaja tööstusliku tegevuse jälgi maastikult

11 kaotada, vaid võimaluste piires tulevastele põlvedele säilitada, sest kirik, Kohtla-Järve vanalinn, aga ka Ontika pankrannik, Narva-Jõesuu tööstusajalugu on oluline osa inimkonna kultuuriajaloost. Selle rand, Peipsi põhjakallas, sh Kauksi rand ja Oru park. pärandi kasutamiseks on vaja lennukaid visioone, mis annaksid Majutatute hulk on viimase viie aasta jooksul järjepanu kasvanud (vt hüljatud paikadele uue elu, toetaksid kohalike elanike ootusi ja Tabel 2). Ida-Virumaal on see olnud märkimisväärselt kõrgem – tõmbaksid ligi külastajaid. Seiklusturismi mõistes on Ida-Virumaal majutatute arv on suurenenud 87 tuhande võrra (ligi 105 tuhat selleks palju ära tehtud (vt Turism), geoloogilise pärandi lisandunud ööbimist). Lääne-Virumaal on kasv olnud tagasihoidlikum väärtustamine on mõnevõrra tahaplaanile jäänud. – ligi 19 tuhat. Ööbimiste arv on aga olnud miinuses (-17,5 tuhat). Ööpäeva keskmine maksumus on seevastu aga jäänud peaaegu samale tasemele, mis näitab, et kulutused majutusele pole 1.4 Turism kasvanud. Ida-Virumaal on majutatute arvu kasvule kaasa aidanud Ida-Virumaal toimub turismivaldkonna arendamine kohalike turismiklastri tegevus, kuna see on just üks selle peamisi eesmärke – omavalitsuste ja turismiettevõtjate koostöös – loodud on kasvatada ööbimiste arv ühe miljonini. Põhitegur edu saavutamisel turismiklaster, milles tegutseb ligikaudu 50 partnerit, sh kõik on 2008. a käivitatud turismiklastri süsteemne erialane koostöö maakonna omavalitsused ja enamus suuri teenusepakkujaid (turundus, tootearendus). 2017. a jõuti sihtkoha ühise turismibrändi maakonnas (sh SPAd ja atraktsioonid). Lääne-Virumaal on kavas luua „Seiklusmaa“ kokkuleppimiseni. sarnane algatus, 2019. a loodi initsiatiivgrupp. Selleks on ellu viidud mitmeid turundustegevusi, mille põhisõnumiks Ida-Virumaal on kolm turismi tõmbekeskust: on olnud piirkonna seikluslikkuse rõhutamine.  Tervise- ja ostuturism (Narva ja mereäärne ala: Narva-

Jõesuu, Toila ja Saka);  Peipsi põhjarannik koos Avinurmega; Tabel 2. Majutatute ja ööbimiste ülevaade 2014–2018 (allikas: Statistikaamet)  Aktiivse turismi piirkond (Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme, Aidu 2014 2015 2016 2017 2018 ja Kiviõli). 164 180 194 Majutatud 218 082 251 683 345 545 534 Piirkonna turismipotentsiaal on väga mitmekesine. Lisaks 343 345 365 Ida- Ööbimised tööstuspärandi objektidele, nagu näiteks Aidu karjäär, Kiviõli 505 084 993 393 178 448 280 Viru- Tuhamägi, Eesti Kaevandusmuuseum, Kunda tsemenditehas, asub Ööpäeva maa keskmine siin rohkesti arhitektuuri- ja loodusobjekte. Laiema tuntusega on 29 31 28 30 32 Narva kindlus, Kreenholmi manufaktuur, Kuremäe klooster, Kukruse maksumus, euro Polaarmõis, Sillamäe promenaad, Narva raekoda, Narva Aleksandri 113 115 128 Majutatud 130 421 132 571 893 200 308

12 183 185 196 Ööbimised  Eesti Kaevandusmuuseum; 826 590 257 188 869 166 176 Lääne-  MTÜ Avatud ja Hoitud Loodus; Ööpäeva Viru- keskmine  MTÜ Kõrtsialuse Küla Selts; maa 31 31 29 29 31 maksumus,  MTÜ Rakendusökoloogia Keskus; euro  MTÜ Uus Sild;  Mäetaguse Jäägrimuuseum; Peamised kitsaskohad turismi arengus on klastri analüüsi järgi  Narva Victoria Bastion; majutuskohtade puudus ja tasakaalustamatus – domineerivad  RMK Kauksi külastuskeskus; spaad, kodumajutusest ning turismitaludest on puudus. Lisaks  Vaivara Sinimägede Muuseum; vajavad parandamist turismiteenuste kvaliteet ja teenusepakkujate  Põlevkivi Kompetentsikeskus (ei kajastu keskkonna- koostööoskused. Oma roll on ka piirkonna vähesel tuntusel ja haridus.ee veebilehel). negatiivsel kuvandil. Tegemist on enamjaolt väiksemate projektipõhiste Seega on piirkonnal kõrge potentsiaal kujuneda atraktiivseks organisatsioonidega, v.a RMK ja Keskkonnaameti haldusalasse turismisihtkohaks. Geopargi loomine aitaks kaasa geoloogilise ja kuuluvad asutused, samuti on Alutaguse Matkaklubi tegevus tööstuspärandi väärtustamisele ning avaks võimaluse uue sihtgrupi laiahaardeline. Mastaapsemat keskkonnahariduskeskust, nagu (geoturistid) hõivamiseks. näiteks Tartu Loodusmaja vms piirkonnas ei ole. Geograafiliselt on katmata põhjaranniku, sh Narva piirkond. Temaatiliselt tegelevad

geoloogia ja tööstuspärandiga Alutaguse Matkaklubi, Iisaku 1.5 Loodus- ja keskkonnaharidus Looduskeskus ning Eesti Kaevandusmuuseum, ülejäänutel on pigem Geopargid tegelevad muuhulgas ka loodus- ja keskkonnahariduse üldist loodusharidust käsitlevad programmid. Seega on geoloogilise edendamisega. Seetõttu on lühidalt vaadeldud ka selle valdkonna ja tööstusliku pärandi tutvustamine suures osas katmata. praegust olukorda piirkonnas. Keskkonnahariduse edendajate omavaheline koostöö on pigem Keskkonnaharidusega tegeleb piirkonnas 15 organisatsiooni: projektipõhine, süsteemset ühist arendustegevust ei ole. Teatava regulaarsusega on korraldatud keskkonnahariduse ümarlaudu, kuid  Alutaguse Matkaklubi (tegutseb erinevates piirkondades); eestvedaja puudumise tõttu ei ole tegevus olnud järjepidev.  Avinurme Elulaadikeskus (kuulub peale haldusreformi Keskkonnahariduse edendajate sõnutsi on piirkonnas puudus Jõgevamaa koosseisu, s.o ei asu geopargi alal); ühtsest koordineerimisest, mis aitaks kaasa õppeprogrammide  Iisaku Kihelkonna Muuseum; sisulise kvaliteedi kasvule.  Iisaku Looduskeskus (Keskkonnaameti haldusalas);

13 2 Viru Geopargi loomise eeldused  Kogukondade toetamisega majandusliku aktiivsuse tõstmisel;  Külastusobjektide korrashoiu ja arendamisega. 2.1 Geoparkide tegevus Selleks on geoparkidel välja töötatud mitmesugused õppekäigud, Geopark on kohaliku kogukonna initsiatiivil loodus- ja pärandkultuuri korraldatakse keskkonnahariduslikke programme ja tehakse poolest rikkas piirkonnas loodud ettevõtmine, mille peamiseks teadustööd. Väga oluliseks tegevuseks on ka kohaturundus – eesmärgiks on kohalikule kogukonnale majandusliku tulu teenimise korraldatakse viidamajandust, tehakse koostööd piirkonna võimaluste loomine geoturismi toodete ja teenuste pakkumise ettevõtetega, aidatakse nende tooteid turundada jne. Küllalt kaudu. See raamistik võimaldab aga väga laia tegevuste spektrit. tavapärane on mingi märgilise sündmuse või festivali korraldamine Seetõttu täpsustati Viru Geopargi arengustrateegia koostamise (näiteks 24 h matk Soomes ja geopargi festival Taanis). Niisiis raames, millega geopargid täpsemalt tegelevad. Intervjueeriti kolme täidavad geopargid paljuski Ida-Viru turismiklastriga sarnast rolli, välismaal tegutsevat geoparki (vt lähemalt ka Lisa 2. Ülevaade kuigi märksa laiapõhjalisemalt. Kuivõrd Ida-Virumaal on osa intervjuudest teiste geoparkide esindajatega): turundustegevusest klastri poolt kaetud, on tarvilik geopark  Rokua geopark Soomes; positsioneerida dubleerimist vältivalt.  Odsherredi geopark Taanis; Küsitletud geoparkide eelarved jäävad poole miljoni euro kanti, pool  Gea Norvegica geopark Norras. sellest moodustavad mitmesugused projektid. Püsipersonal ei ole Geoparkide peamine eesmärk on stimuleerida piirkonna suur – 3–5 inimest (juhataja, turundaja, geoloog ja/või majanduslikku aktiivsust ja kestlikku arengut geoturismi kaudu, st keskkonnahariduse spetsialist, projektijuht). Organisatsiooni vormilt suurendada piirkonna külastatavust, et kohalik elanikkond võiks on tegemist kas sihtasutuse või avaliku sektori asutusega, mille teenida majanduslikku tulu. Samas tuleb seda teha geoloogilist asutajateks on kas omavalitsused ja/või maakonnad. pärandit väärtustades, s.o hoida ja parendada geoloogilisi objekte, Geoparkide loomisel ja arendamisel saab välja tuua järgmised et ka järeltulevad põlved võiksid sellest osa saada. kriitilised edutegurid: Geopargid tegelevad:  Stabiilne rahastus ja personal;  (Keskkonna)hariduse edendamisega;  Kogukonna, sh omavalitsuste tugi (nii rahaline kui ka  Geoloogiliste uurimistöödega; vaimne);  Kohalike elanike teadlikkuse tõstmisega (piirkonna  UNESCO geoparkide võrgustiku liikmestaatus. väärtustamisega);

14 2.2 Nõuded Euroopa Geoparkide Võrgustikuga liitumiseks  Finantseerimine peab olema tagatud;  Eristatakse kahte geoparkide taset: rahvuslik ja UNESCO poolt Kohalik kogukond peab olema teadlik ja kaasatud. tunnustatud. Reeglina on rahvuslikud geopargid esimeseks etapiks, Liikmestaatuse (Euroopa geopargid kuuluvad Euroopa Geoparkide et ühineda UNESCO egiidi all toimivasse geoparkide võrgustikku. võrgustikku, teiste riikide omad globaalsesse võrgustikku; UNESCO võrgustikku kuulumine loob rea eeliseid: liikmeksastumise reeglid on samad) saamine võtab aega ligikaudu neli aastat. Etapid:  Geopargi tutvustus üle kogu maailma;  Kvaliteeditunnus ehk täiendav turundusargument 1. Taotluse esitamine; külastajatele; 2. Taotluse läbivaatamine (võib kaasneda täiendamise nõue);  Lisaargument toetusrahade taotlemisel; 3. Kohapealne hindamine;  Võrgustiku tugi (infovahetus, ühisprojektid jms). 4. Kõikide materjalide hindamine; 5. Otsuse tegemine. UNESCO omalt poolt tagab oskusteabe vahendamise, organiseerib rahvusvahelisi sündmusi (näiteks iga-aastane geoparkide Liikmestaatust ei anta määramata ajaks, iga nelja aasta järel toimub konverents), korraldab infovahetust ja kontrollib geoparkide vahehindamine. tegevuste vastavust UNESCO standarditele. Taotlusele on esitatud täpsed nõuded. See peab sisaldama: UNESCO poolt tunnustatud geopargid peavad: A. Geopargi ala kirjeldust, sh:  Tagama geoloogiliste loodusmälestuste säilitamise a. Nimi; järeltulevatele põlvedele; b. Asukoht;  Jagama avalikkusele teavet Maa geoloogilise arengu kohta; c. Pinnavormide kirjeldus;  Soosima piirkonna kestlikku arengut geoturismi toodete ja d. Organisatsiooni kirjeldus; teenuste pakkumise kaudu. e. Kontaktisik; B. Geoloogilise pärandi kirjeldust, sh: Võrgustikuga liitumiseks peab geoparke täitma mitmeid tingimusi: a. Geoloogia ülevaade;  Territooriumil peab olema vähemalt ühe rahvusvahelise b. Geoloogiliste kohtade ülevaade; tähtsusega geoloogilise loodusmälestise olemasolu; c. Huvipakkuvate kohtade detailne ülevaade;  Koostatud peab olema geopargi arengukava, kus d. Muud pärandobjektid; demonstreeritakse pargi jätkusuutlikkust; C. Geoloogilise pärandi säilitamise kirjeldust, sh:  Toimuma peab haridusalane tegevus (õppeprogrammid); a. Praeguste survetegurite ülevaade;  Paigas peab olema selge ja toimiv juhtimisstruktuur; b. Praeguse kaitsekorralduse ülevaade;

15 c. Pärandi (nii geoloogilise kui muu) kaitse Maakonnaplaneeringud ei sedasta otsesõnu geopargi loomise korraldamine; vajalikkust. Küll aga on need suunatud ruumiliselt tasakaalustatud D. Majandustegevuse kirjeldust, sh: arengu tagamisele, samuti loodusressursside kestlikule a. Majandustegevuse ülevaade; kasutamisele.

b. Olemasolev ja planeeritud taristu ning hooned; Lääne-Viru maakonna arengustrateegias on visioonis kirjeldatud

c. Geoturismi potentsiaali analüüs; mitmekesist ettevõtlusstruktuuri, mis põhineb kohalikel toodetel ja

d. Poliitikate ülevaade; teenustel. Samuti on rõhku pööratud turundamisele. Viru Geopark

E. Argumentatsiooni, miks liikmeks soovitakse astuda. sobib hästi visiooni täitmise üheks instrumendiks, olles kohalikku Et kõiki tingimusi täita, peab tegemist olema de facto toimiva pärandit väärtustav uusi teenuseid pakkuv organisatsioon. geopargiga. Ida-Virumaa arengukava tegevuskavas on Viru Geopargi loomine Viru Geopargil on eeldused liikmestaatuse omandamiseks vajalike konkreetse projektina välja toodud. Seega peetakse maakonnas tingimuste täitmiseks, kuna olemas on rahvusvahelise tuntusega geopargi loomist oluliseks arenduseks turismivaldkonna geotoop (kukersiit) ja ala on määratletud. Samuti on alus pandud edendamisel. Viru Geopargi organisatsiooni loomisele – arengustrateegias Ida-Viru turismiklastri strateegias on sätestatud peaeesmärgiks 1 kirjeldatakse selle liikmelisust ja juhtimisstruktuuri, ka on olemas miljonit ööbimist aastas. Viru Geopark saab selle täitmisele kaasa edasine tegevuskava. Arengustrateegia koostamisel on kaasatud nii aidata, kuna toob uute teenuste kaudu juurde täiendava sihtgrupi – kõiki piirkonna kohalikke omavalitsusi kui ka teisi huvigruppe. geoturistid.

2.3 Seosed planeeringute jt arengudokumentidega Viru Geopargi loomist ja tegevust kajastavad otseselt või kaudselt järgmised dokumendid:  Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+;  Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+;  Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030;  Ida-Virumaa arengukava 2019–2030+;  Ida-Viru turismiklastri strateegia 2014–2020.

16 3 Viru Geopargi strateegia 3.2 Missioon Viru Geopargi strateegias on kirjas, kuhu soovitakse tulevikus jõuda Viru Geopargi missioon on Virumaa loodus- ja tööstuspärandi ja kuidas seda tehakse. Strateegia põhiosa koosneb visioonist, väärtustamine ja eksponeerimine ning geoturismi teenuste missioonist ja eesmärkidest. Samuti on kirjeldatud geopargi arendamine piirkonnas. teenuseid, eesmärkide täitmist mõõtvaid indikaatoreid, geoparki kui organisatsiooni ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ning investeeringuid. 3.3 Eesmärgid Visiooni täitmiseks on eesmärgid püstitatud neljas valdkonnas, Viru Geopargi visioon ja eesmärgid on sõnastatud soovitud seisundi millest kolm on suunatud väljapoole ja üks Viru Geopargi kui kirjeldusena, st millisena valdkondi tulevikus nähakse. organisatsiooni arendamisele. Geopargi missioon kirjeldab organisatsiooni rolli ja vajadust Eesmärkide täitmisega tegeletakse järk-järgult. See tähendab, et piirkonnas. kõigepealt keskendutakse kitsamalt piirkonna majanduse ja Strateegia koostamise aluseks on juhtrühma liikmete (vt ka Lisa 1. organisatsiooni arendamisele. Võimekuse kasvades lisanduvad Arengustrateegia koostamisel osalenud isikud ja organisatsioonid) ja järgmised valdkonnad (keskkonnaharidus ja teadus). piirkonna omavalitsuste arvamused (vt ka Lisa 3. Ülevaade omavalitsuste tagasiside geopargi loomise ideele). Majandusareng Viru Geopargi strateegia koostamisel on aluseks võetud järgmisi seisukohti: 1. Viru Geopark on turistide hulgas tuntud ja kõrgelt hinnatud. Lisandunud sise- ja välisturistid elavdavad piirkonna  Geopargi peamiseks rolliks on geoloogilise ja tööstuspärandi majanduselu. tutvustamine;

 Geopargi tegevus ei tohi dubleerida olemasolevate organisatsioonide oma, vaid looma täiendavat väärtust; Organisatsiooni areng  Vajalik on UNESCO liikmestaatuse saavutamine. 2. Viru Geoparki koordineerib jätkusuutlik pädevate töötajatega organisatsioon, mis kuulub UNESCO geoparkide võrgustikku. 3.1 Visioon 2030 Geoloogiline, kultuuri- ja tööstuspärand on Virumaal kõrgelt hinnatud ning atraktiivselt eksponeeritud. Tegevust koordineerib UNESCO geoparkide võrgustikku kuuluv Viru Geopark.

17 Aastaks 2025 Loodus- ja keskkonnaharidus Omatulu teenimise Iga-aastane katavad omatulud võimekus analüüs 3. Loodus- ja keskkonnahariduse alane tegevus on geopargi püsikulud suurendanud keskkonnateadlikult käituvate inimeste arvu nii 2 Aastaks 2025 on Viru UNESCO geoparkide Virumaal kui Eestis. Geopark UNESCO võrgustiku 4. Viru Geopark toimib loodus- ja keskkonnahariduse Euroopa Geoparkide liikmestaatus edendajate koordineeriva organisatsioonina piirkonnas. Võrgustiku liige 90% maakonna Eesti elanike Ida-Virumaa elanike elanikest peab 3 keskkonna- Geoloogiline pärand ja teadustöö keskkonnateadlikkus ennast teadlikkuse uuring keskkonnateadlikeks 5. Viru Geopark on geoloogiliste väärtuste tundmaõppimise baas ja õppematerjalide looja. Seeläbi on järeltulevatele Aastaks 2030 koordineerib põlvedele säilitatud ka võimalus piirkonna geoloogilise Keskkonnahariduse geopark peamiste Hinnang võrgustiku võrgustiku liikmete pärandiga tutvumiseks. 4 piirkonna loodus- ja toimivusele kvalitatiivne keskkonnahariduslike hinnang organisatsioonide 3.4 Eesmärkide mõõtmine koostööd Tabelis 1 on eesmärkide kaupa välja toodud Viru Geopargi Ülikoolide eesmärkide täitmise mõõtmine. Vaikimisi eeldus on, et eesmärkide Aastaks 2030 on geoloogiaga Hinnang geopargi geopark tegelevate saavutamine tähendab ühtlasi visioonis seatud soovitud seisundini 5 akadeemilisele akadeemiliselt osakondade jõudmist. olulisusele tunnustatud kvalitatiivne hinnang Tabel 3. Viru Geopargi eesmärkide mõõtmine

Eesmärk Mõõdik Sihttase Mõõtmine Aastaks 2030 on Sise- ja välisturistide geopargi kaudu Iga-aastane 1 arv geopargi piirkonda lisandunud analüüs piirkonnas 20 000 külastajat

18 3.5 Geopargi teenused marsruudid töötatakse välja geopargi meeskonna ja partnerite Viru Geopargi teenused jagunevad kolmeks (vt Tabel 4): poolt. Marsruutide välja töötamisel jälgitakse, et need oleksid võimalikult eriilmelised. Samuti hõlmatakse marsruutidega lisaks 1) Põhiteenused; tuntud sihtkohtadele vähemtuntuid, et vähendada koormust ja tuua 2) Täiendavad teenused; esile seni eksponeerimata objekte. Ekskursioonide pakkumiseks 3) Toetavad teenused. koolitatakse välja vastava ettevalmistusega giidid. Põhi- ja täiendavaid teenuseid pakub geopark ise, toetavate teenuse Teenuse pakkumisel kasutatakse moodsat tehnoloogiat, näiteks puhul on peamiselt tegemist vahendamisega. Geopargi käivitamise liitreaalsuse võimalusi. Nii saab visualiseerida, kuidas nägi välja faasis keskendutakse põhiteenuste arendamisele. Alles järgmises maastik enne kaevanduste loomist (kuidas tekkis Kiviõli Tuhamägi faasis, kui saavutatud on vajalik suutlikkus, hakatakse tegelema uute jms), samuti on võimalik ette kujutada tulevikku – mis juhtuks suundadega. Arvestatud on, et see toimub alates 2025. aastast. maastikuga, kui rajada näiteks fosforiidikaevandus.

Tööstusturismi all peetakse silmas tegutsevate tööstusettevõtete Tabel 4. Viru Geopargi teenused (nt kaevandus) külastamist, et näha, mida tööstus keskkonnaga teeb Täiendavad teenused/ ning milliseid leevendusmeetmeid kasutusele on võetud. Põhiteenused Toetavad teenused tegevused Külastatavad objektid määratletakse koostöös piirkonna ettevõtetega, külastuse tehnilise poole eest vastutab geopark, et Loodus- ja Geoturism keskkonnahariduse Taristu arendamine mitte häirida ettevõtete põhitegevust. Tegemist on n-ö edendamine rätsepatööna valmivate pigem eksklusiivsete Vahendusteenus külastusprogrammidega. Geoloogiaalane Tööstusturism (majutus, toitlustus, teadustöö Õppeprogrammid on mõeldud kõikidele vanuserühmadele, sh transport) täiskasvanutele. Tegemist on spetsiifiliselt geoloogiat tutvustavate Õppeprogrammid programmidega, mida mujal ei pakuta. Sarnaselt geoturismile kasutatakse ka programmide puhul tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi, et muuta need interaktiivseteks. Õppeprogramme Põhiteenused pakutakse koostöös piirkonna spetsialistidega, nagu näiteks Põhiteenuste pakkumisega tegeleb geopark peamiselt ise. Vajadusel Alutaguse Matkaklubi, Riigimetsa Majandamise Keskus (Kauksi tehakse koostööd partneritega, nagu näiteks giididega. külastuskeskus) ja Keskkonnaamet (Iisaku looduskeskus). Geoturismi puhul on tegemist turismimarsruutidega, mille fookuses on piirkonna geoloogilise eripära eksponeerimine. Konkreetsed

19 Täiendavad teenused 3.6 Geopargi organisatsioon Täiendavate teenuse väljaarendamine on kavas peale põhiteenuste Oma olemuselt on tegemist kasumit mittetaotleva toimima hakkamist eelduslikult alates 2025. aastast. Olemuslikult on organisatsiooniga, seega tulevad juriidilise vormine kõne alla nii tegemist geopargi tegevusspektri laiendamisega. mittetulundusühing (MTÜ) kui ka sihtasutus (SA). Kummalgi vormil on oma eelised ja puudused (vt Tabel 5). Loodus- ja keskkonnahariduse puhul lisandub õppeprogrammide pakkumisele valdkonna sisuline koordineerimine, et tõsta nende kvaliteeti ning tõhustada võrgustiku liikmete omavahelist koostööd. Tabel 5. Viru Geopargi organisatsiooni juriidilised vormid Geoloogiaalane teadustöö hõlmab piirkonna geoloogilistel Vorm Eelised Puudused ressurssidel põhineva teadustöö koordineerimist, sh  Ebastabiilisus – fookus võib praktikavõimaluste vahendamist, teadustööde teemade kaduda, kui liikmeid on liiga väljapakkumist, teadusartiklite initsieerimist, pärandi talletamist palju – igaühel on erinevad jms. Koostööd tehakse nii ülikoolide kui ka piirkonna muuseumitega. soovid  Paindlikkus – liikmeid on  Suurema osa liikmete lahkumine MTÜ võimalik igal ajal juurde tähendaks sisuliselt võtta või välja arvata Toetavad teenused organisatsiooni tegevuse lõppu  Asutamiseks on tarvis Toetavad teenused hõlmavad vahendatavaid teenuseid ja minimaalselt kahte põhiteenuste pakkumiseks vajaliku taristu arendamist. organisatsiooni Vahendatavateks teenusteks on peamiselt toitlustus, majutus ja  Fokusseeritus – asutatud konkreetse eesmärgi transport, sh näiteks kanuud, süstad, jalgrattad jms. täitmiseks  Jäikus – liikmeskond on kindlaks  Stabiilsus – liikmeskond ja määratud asutajate näol ja seda Lisaks põhiteenuste pakkumisele tegeleb geopark ka nendeks SA vajaliku taristu arendamisega. Paljud geoloogilised objektid on eesmärgid on ei saa muuta, s.o uusi liikmed asutamisotsusega kindlaks juurde võtta viidastamata ja raskesti ligipääsetavad. Geopargi ülesanne on määratud tegeleda teenuste pakkumiseks vajaliku taristu arendamisega,  Asutamiseks piisab ühest koostades vastavaid rahastustaotlusi ja viies projekte ellu. organisatsioonist

Geopargi organisatsiooni küsimust arutati ka kõikide piirkonna omavalitsuste esindajatega. Ühte kindlat eelistust välja ei kujunenud, u kolmandik eelistas SAd, kolmandik MTÜd ja ülejäänutel

20 puudus konkreetne seisukoht. Ühisel veendumusel aga oldi, et asutajates kokku leppimine toimub Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu rahastuspõhimõtted peavad kõikide jaoks üheselt arusaadavad eestvedamisel. Mõeldav on ka esialgu Ida-Virumaa Omavalitsuste olema, samuti tuleb suurusest ja objektide arvust olenemata Liidu egiidi all tegutsemine. omavalitsusi võrdselt kohelda. Laia kandepinda leidis ka seisukoht, et pikemas perspektiivis peab geopark suutma ennast vähemalt tegevuskulude osas ise majandada. Töötajad Arengustrateegia juhtrühm otsustas tagasisidet arvesse võttes, et Tuginedes teiste geoparkide kogemusele, on pikemas perspektiivis otstarbekaim on Viru Geopargi tegevuse koordineerimiseks asutada organisatsiooni toimimiseks vajalik 3–4-liikmeline meeskond, kuhu mittetulundusühinguna uus organisatsioon – MTÜ Viru Geopark – kuuluvad: kuna eesmärgiks on lisaks omavalitsustele haarata liikmeskonda ka  Tegevjuht – vastutab üldjuhtimise, välissuhtluse, ettevõtteid. partnersuhete ja finantseerimise eest; MTÜ asutajateks saavad olla nii maakondlikud organisatsioonid (Ida-  Geoloogia ja/või geograafia-alase haridusega spetsialist, kes Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus) kui ka koordineerib sisutegevusi – õppeprogrammid, -materjalid ja kohalikud omavalitsused, mille territooriumil geopark asub: teadustöö;  Projekti- ja/või turundusjuht, kelle ülesannete hulk on 1) Alutaguse vald; mitmekesine – turundus, projektid jms. 2) Jõhvi vald; 3) Kohtla-Järve linn; Arvestades omavalitsustelt saadud tagasisidet ja ressursside 4) Lüganuse vald; piiratust, on mõttekas alustada ühe inimesega (tegevjuhiga). Oluline 5) Narva linn; aga on, et ta leitaks ja palgataks esimesel võimalusel3. Tegevjuhi 6) Narva-Jõesuu linn; ülesandeks on muuhulgas ka geopargi organisatsiooni asutamise 7) Sillamäe linn; ettevalmistamine ja läbirääkimiste koordineerimine potentsiaalsete 8) Toila vald; asutajatega. Tegevuse laienedes on vajadus täiendavate meeskonna 9) Viru-Nigula vald. liikmete järele, et tagada kõikide tegevussuundade toimimine. Pole tingimata oluline, et kõik nimetatud organisatsioonid oleksid Arutlusel on olnud ka geopargi keskuse loomine. Kuna Virumaa asutajad. Operatiivsuse huvides on mõttekas jätta asutajate ring põhjarannikul puudub keskkonnahariduskeskus, on perspektiivis väiksemaks, piirdudes 3–5 organisatsiooniga. Konkreetsetes mõttekas kaaluda selle rajamist sellesse piirkonda. Küll aga eeldab

3 Esialgu võib tegevjuht töötada ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu koosseisus.

21 see välisfinantseerimise olemasolu, mistõttu lükkub selle hõredalt asustatud looduskeskkonda, samas aga juba hästi arenenud realiseerimine kaugemasse tulevikku, s.o geopargi arendamise teise teenustevõrku. Lisaks loob piirkonna tööstuspärand suurepärase faasi. Seni saab geopark toimida olemasolevate turismikeskuste (nt võimaluse tutvuda tehislike pinnavormidega. Eesti Kaevandusmuuseum, Saka Mõis, Kiviõli Tuhamägi jt) baasil, mis Otsest konkurenti Viru Geopargil Eestis ei ole, sest tegemist on on vastavalt marsruudile nende alguspunktiks. turismitootega, mida selliselt varem pakutud ei ole. Geopark on moodustatud küll ka Saaremaal, kuid sellel puudub UNESCO tunnustus. Lähiriikides on UNESCO tunnustusega Rokua Geopark 3.7 Turundus Soomes, Odsherredi Geopark Taanis ning Gea Norvegica ja Magma Ida-Virumaal on olemas toimiv turismiklaster, mis oma strateegias geopargid Norras. Lätis ja Rootsis geoparke ei ole. Üldse on Euroopas on määratlenud peamised sihtturud. Nendest on lähtutud ka Viru kokku 73 UNESCO tunnustusega parki, mis enamjaolt asuvad Lääne- Geopargi turgude valikul. Kolm põhiturgu on: Euroopas. Seega on Viru Geopargil kõik eeldused kujuneda 1) Eesti siseturg; geoturistide seas atraktiivseks sihtkohaks. 2) Vene turg; Viru Geopargi peamiseks turunduskanaliks on veeb – koduleht ja 3) Soome turg. sotsiaalmeedia. Aktiivselt on kavas osaleda Ida-Viru turismiklastri Piirkonnale lisandväärtuse loomiseks on aga mõttekas edaspidi tegevustes, kuna iseseisvalt ei ole vähemalt algusaastatel võimalust suunata tegevusi nendele turgudele, mida praegused sihtturgudel otseselt reklaami teha. Ka Lääne-Virumaal on sarnane organisatsioonid ei kata, nagu näiteks Saksamaa ja Suurbritannia. organisatsioon loomisel, mis pikemas plaanis loob täiendavaid Teadaolevalt on nende elanikud looduses liikumisest keskmisest turundusvõimalusi. huvitatumad. Geopargi organisatsiooni tegutsema asudes on aga Peale UNESCO tunnustuse saamist lisandub turismikanalina tarvis teha täpsem sihtturgude analüüs ja konkretiseerida geoparkide võrgustik. tegevused. Vastavalt vajadustele ja võimalustele on kavas ka veel viidastamata Peamiseks kliendisegmendiks on loodusturistide n-ö alamjaotus objektid siltidega varustada. geoturist. Tegemist on keskmisest spetsiifilisema huviga turistiga, kes on huvitatud maapõuest ja pinnavormidest. Nende hulka kuuluvad peamiselt üksikturistid, sõpruskonnad ja ka suuremad grupid, sh kooliõpilased. Neile on võimalik pakkuda mitmekesist ja

22 3.8 Tegevuste ja investeeringute kava

Tabel 6. Viru Geopargi tegevuste ja investeeringute kava

Jrk nr Tegevus 2019 2020 2021 2022 2023–2030 Lisainfo Majandusareng Fookus on seni eksponeerimata Geopargi piirkonna objektide detailne objektidel. Peamiselt on tegevus ellu E1.1 kaardistamine – tervikpildi loomine ja 10 000 viidav geopargi poolt, kuid võib arendusvajaduse määratlemine ilmneda vajadus valdkonna ekspertide kaasamise järele Tegemist on järjepideva tegevusega, Geoturismi toodete väljatöötamine ja E1.2 5 000 10 000 10 000 10 000 X et teenuste portfelli atraktiivsena arendamine hoida Tööstusturismi toodete väljatöötamine ja Tegemist on järjepideva tegevusega, E1.3 arendamine (ettevõtete külastuse 10 000 10 000 10 000 X et teenuste portfelli atraktiivsena korraldamine) hoida Praeguses staadiumis ei ole maksumust võimalik kindlaks Geoturismi objektide ja taristu E1.4 X X X X määrata. Esmalt tuleb arendamine arendusvajadus välja selgitada ja seejärel objektipõhiselt käsitleda Praeguses staadiumis ei ole Iga-aastase geopargi tunnussündmuse maksumust võimalik kindlaks E1.5 X X X X väljatöötamine ja läbiviimine määrata. Esmalt tuleb tunnussündmuse sisu välja töötada Peamiselt on tegemist veebiturundusega – kampaaniad, E1.6 Turundustegevused 2 000 5 000 10 000 10 000 X sotsiaalmeedia postitused, osalemine Ida-Viru turismiklastri töös jms Kokku 7 000 35 000 30 000 30 000

23 Organisatsiooni areng Tegevjuht palgatakse vastavalt võimalusele 2019. a sügisel, kes Viru Geopargi organisatsiooni asutamine E2.1 5 000 30 000 30 000 30 000 X vastutab mh organisatsiooni ja personali värbamine asutamise eest. Täiendava personali värbamine on kavas aastal 2023 Geopargi CVI, veebilehe ja E2.2 10 000 5 000 5 000 5 000 X turundusmaterjalide väljatöötamine Piirkondliku partnervõrgustiku arendamine toetavate teenuste Kuludes on arvestatud klastri E2.3 pakkumiseks, sh astumine Ida-Viru X 2 500 2 500 2 500 X liikmemaksuga turismiklastri liikmeks ja selle töös osalemine Osalemine Euroopa Geoparkide E2.4 3 000 3 000 3 000 3 000 X Võrgustikus, sh aastakonverentsidel Arvestatud on vajadusel valdkonna ekspertidega konsulteerimisega, Euroopa Geoparkide Võrgustiku liikmeks E2.5 5 000 5 000 5 000 X edaspidi liikmemaksuga 1 500 eurot astumine ja liikmestaatuse säilitamine aastas, millele lisanduvad ekspertide transpordikulud Arvestatud on iga-aastaste E2.6 Kontori loomine ja käigus hoidmine 20 000 20 000 20 000 X halduskuludega, sh bürookulud, transport jms Silmas on peetud tööd stabiilse E2.7 Stabiilse rahastuse tagamine X X X X X rahastuse tagamiseks, sh kajastatust Ida-Virumaa programmis Kokku 18 000 65 500 65 500 60 500 Loodus- ja keskkonnaharidus Koolitamine on vajalik spetsiifiliste Giidide võrgustiku loomine ja giidide E3/4.1 X X X X geoloogia-alaste õppeprogrammide koolitamine läbiviimiseks

24 Temaatiliste õppeprogrammide Tegevuseks on võimalik toetust saada E3/4.2 5 000 10 000 10 000 X väljatöötamine keskkonnaprogrammist Tegemist on ühtlasi Viru Geopargi Põhjarannikul keskkonnahariduskeskuse tegutsemiskohaga. Ilma E3/4.3 X väljaarendamine välisfinantseerimiseta ei ole realiseeritav Keskkonnateadlikkust tõstvate E3/4.4 X kampaaniate läbiviimine Loodus- ja keskkonnahariduse E3/4.5 X edendamine piirkonna haridusasutustes Kokku 5 000 10 000 10 000 Geoloogiline pärand ja teadustöö Populaarteadusliku kogumiku Tegemist on mh Euroopa Geoparkide E5.1 koostamine piirkonna geoloogiliste 20 000 Võrgustiku liikmeks kandideerimist väärtuste kohta toetava materjaliga Teadlaste võrgustiku loomine eesmärgiga motiveerida geopargiga seotud E5.2 X teadusartiklite, lõputööde jms koostamist Piirkonna geoloogilise pärandi E5.3 säilitamiseks materjalide, lugude jms X X X X X kogumine ja talletamine E5.4 Temaatiliste konverentside korraldamine X Kokku 20 000 Tegevuskava kokku 25 000 105 500 125 500 100 500

25 7 Eldar Efendijev MTÜ Koda Lisad 8 Eliko Kõiv Lääne-Harju Koostöökogu 9 Etti Kagarov SA Eesti Kaevandusmuuseum Lisa 1. Arengustrateegia koostamisel osalenud isikud ja 10 Eve East Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit organisatsioonid 11 Gerli Romanovitš SA Kukruse Polaarmõis Gradislava 12 Kohtla-Järve Koolinoorte loomemaja Jušmanova Tabel 7. Viru Geopargi arengustrateegia koostamise juhtrühm 13 Heikki Bauert Eesti Geoloogiateenistus 14 Heiko Källo Viru-Nigula Vallavalitsus Nr Nimi Organisatsioon Amet / positsioon 15 Heli Suvi Eesti Geoloogiateenistus 1 Eve East Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit juhatuse esimees 16 Ivika Maidre Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Veikko 2 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit tegevdirektor 17 Kadri Jalonen Ida-Viru Ettevõtluskeskus Luhalaid 18 Kalmer Sokman Eesti Energia AS 3 Hardi Murula Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit arendusspetsialist 19 Laniil Galitski MTÜ Koda 4 Kadri Jalonen Ida-Viru Ettevõtluskeskus turismikoordinaator 20 Mait Sepp Tartu Ülikool 5 Asta Tuusti Eesti Loodusmuuseum direktor 21 Maria Karus Keskkonnaministeerium Keskkonnainvesteeringute 6 Bruno Uustal projektikoordinaator 22 Rein Luuse Jõhvi Vallavalitsus Keskus 23 Tõnis Kaasik Saka Mõis 7 Ivika Maidre Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit projektijuht 24 Riina Ivanova Kohtla-Järve Linnavalitsus 8 Kalmer Sokman Eesti Energia AS Meelis 9 Viru Keemia Grupp tehnikadirektor Eldermann Tabel 9. Intervjueeritud omavalitsuste esindajad 10 Kalle Pirk Põlevkivi Kompetentsikeskus juhataja Nr Nimi Omavalitsus 11 Heikki Bauert Eesti Geoloogiateenistus nõunik 1 Max Kaur Jõhvi vald Tabel 8. Viru Geopargi arenguseminaril osalenud 2 Eduard East Jõhvi vald

Nr Nimi Organisatsioon 3 Andres Toome Jõhvi vald 1 Angelina Liiv Narva-Jõesuu Linnavalitsus 4 Anne Uttendorf Jõhvi vald 2 Anne-Ly Feršel Keskkonnaamet TalTech Virumaa kolledži Põlevkivi 5 Svetlana Jürgens Jõhvi vald 3 Annely Oone Kompetentsikeskus 6 Rein Luuse Jõhvi vald 4 Anu Needo Lüganuse Vallavalitsus 5 Birgit Parmas Keskkonnaministeerium 7 Aleksei Naumkin Jõhvi vald 6 Bruno Uustal Keskkonnainvesteeringute Keskus

26 8 Maksim Iljin Narva-Jõesuu linn Lisa 2. Ülevaade intervjuudest teiste geoparkide esindajatega 9 Eve East Toila vald 10 Urmas Aunap Toila vald Tabel 10. Geoparkide eesmärgid ja teenused 11 Roland Peets Toila vald Geopark Eesmärgid Teenused 12 Heiko Källo Viru-Nigula vald  Hariduse  Õppekäigud giididega 13 Eve Ojala-Baradze Viru-Nigula vald edendamine,  Keskkonnahariduse 14 Einar Vellbaum Viru-Nigula vald õpetamine programmid koolidele 15 Riho Kutsar Viru-Nigula vald  Geoloogilised  Geopargi festival, lisaks uurimistööd 16 Viktor Rauam Lüganuse vald Odsherred mitmeid teisi väiksemaid (Taani)  Uute töökohtade sündmusi (partnerid) 17 Anu Needo Lüganuse vald loomisele kaasa  Partnerlusprogramm – 18 Dmitri Dmitrjev Lüganuse vald aitamine partnerite toodete 19 Tauno Võhmar Alutaguse vald  Elanike sissetulekute turundamine kasvatamine  20 Aleksei Jevgrafov Narva linn Teadustöö 21 Maria Terebilina Narva linn  Kohalike elanike teadmiste tõstmine  Õpetamine kõikidel tasemetel 22 Olga Tšerjomuškina Narva linn piirkonna väärtuste osas  Õppekäigud giididega 23 Riina Ivanova Kohtla-Järve linn Gea Norvegica   24 Tõnis Kalberg Sillamäe linn Jätkusuutliku turismi Piirkonna üldine turundamine (Norra) edendamine  Festivalidel osalemine 25 Aleksei Stepanov Sillamäe linn  Teadlikkuse tõstmine  Koostöö turismiturundajatega geoloogiliste ressursside kohta

 Sihtkoha turundamine, sh  Kogukondade rahvusvaheline ja ühisturundus Rokua toetamine ja turismi  Viidamajanduse (Soome) võimaluste korrashoidmine parandamine  Äriarendus

27  Maal elavate  Keskkonnahariduse inimeste elujärje programmid koolidele ja parandamine ülikoolidele; laagrid

Tabel 11. Geoparkide organisatsioonid

Geopark Tüüp Asutajad Eelarve (€) Personal

 Juht

 Geoloog (teadustöö) Odsherred  Fond  Omavalitsus  400 000  Disainer (üritused, (Taani) projektid)  Ajakirjanik (kommunikatsioon )

 Juht

Gea  Avaliku  2 maakonda  Geoloog, Norvegica sektori  500 000 loodusgeograaf (Norra) asutus  Omavalitsus (teadustöö)

 Turundaja

 Juht

 3  Kommunikatsioon  Avaliku omavalitsust Rokua  Rahvusvahelise sektori  500 000 (Soome)  Erafond turismi projektijuht asutus  Metsähallitus  Keskkonna- hariduse projektijuht

28 Lisa 3. Ülevaade omavalitsuste tagasiside geopargi loomise ideele

Tabel 12. Omavalitsuste tagasiside geopargi loomise ideele

Omavalitsus Kasu Geopargi roll Objektid Organisatsioon

 Maakonna loo jutustamine,  Ettevalmistusfaasis peaks  Objektide, millega praegu pole praegu on killud laiali (geo –  Tammiku aherainemäed, sh tegelema mõni olemasolev tegeletud, esile toomine kust me pärit oleme; geo – kus Hiie tammik organisatsioon Jõhvi vald (ligipääs, viidastamine, me asume)  Sanniku toru allikad  Kõikide KOVide poolt loodud turundamine); mitte ainult  Terviku loomine – haridus,  Kukruse mägi organisatsioon (võrdsed alused) turistidele, vaid ka oma elanikele pärand, kogukonnatunne ja  Riik võiks osaleda turism  Mahajäetud tööstus- territooriumid (Auvere,  SA (asutajad KOVid ja riik) Viivikonna)  Rahastamise põhimõtete  Täiendav võimalus valla noortele Narva-Jõesuu  Sinimäe MKA kokkuleppimine on ilmselt keskkonnahariduse  Klastri liige linn  Narva karjäär keeruline edendamiseks  Sirgala vana kaevandus  KKH keskus võib olla Sillamäe ja  Mummasaare MKA Toila kandis  Narva-Jõesuu rand  Terviklik ülevaade, mis geopargi  SA IVOLi baasil laiapõhjalise  Keskkonnahariduse piirkonnas on (mida saab lisaks  Kivihiis Kohtla-Nõmme nõukoguga edendamine, giidide koolitamine seiklusele) Kaevanduspark-muuseumi  Ka IVEK kaasasutajana tuleb kõne haridusasutuse baasil  Piirkondliku võrgustiku juures Toila vald alla  Keskkonnahariduskeskuse koordinaator  RMK matkarajad  Eraldi küsimus on Viru-Nigula väljaarendamine põhjarannikul  Kogukonna harimine, et ka  Valaste matkarada osalemise vorm (nt Oru lossi baasil) kohalikud teaksid, mis siin on ja  Saka-Ontika-Toila paekallas  Rahastamine KOVide poolt kuhu minna  Koolituse ja teadustöö  Lisaväärtus nišituristidele ja  Hüdroelektrijaam  Eelistatud MTÜ, et ka arendamine – pädev grupp, kes oma elanikele  Lammasmägi ettevõtjatest liikmeid saada Viru-Nigula tegeleb koolitamise,  Klastrites domineerivad suured  Eesti sügavaim jõeorg (kõik  VIROL asutama ei tule vald ekskursioonide ja objektid, geopark saaks liivakihid näha)  Kindlad rahastus- ja keskkonnateadlikkuse keskenduda neile, mis äriliselt  Eesti esimene raudtee juhtimispõhimõtted tõstmisega niivõrd huvipakkuvad pole  Pronkskallas

29  Tsemenditööstuse teemapargi  Padaorg väljaarendamine  Pigem koordineerimine, eraldi  10 a jooksul on klastris olnud 1 keskusel suurt mõtet ei näe, töötaja, seega ei saa ka geoparki kuna eksponeeritavad objektid  Aidu karjäär suurelt alustada, mõne tuhandega Lüganuse vald  Ei oska öelda ja klaster on juba olemas  Purtse jõe ürgorg aastas suudavad KOVid kaasa tulla  Virtuaalselt leitav, lünki täitev,  Uhaku karstiala  Võrdsuse printsiip teenuseid ja objekte ühendav  Kaasata võimalikult palju riigi raha kooslus  Koordineeriv roll objektide ja  Aidu karjäär, Mäetaguse Alutaguse  Pigem toetav positsioon, otsest  Rahalist panust ei julge lubada, teenusepakkujate vahel, sh poolne külg, klindi vald kasu ei oska välja tuua tulemas negatiivsed eelarved koolid, muuseumid jms säilitamine  Ei oska öelda, pole otseselt looduslikke kohti, mida geopargi  Kadastiku karjäär Narva linn raames eksponeerida  Ei oska öelda  Kreenholmi territoorium  Äraootaval seisukohal  Joaorgu turundatakse klastri  Narva kosed poolt niikuinii  Linna eksponeerimine  Sarnaselt IVEKile isemajandav (u 3 (stalinistlik arhitektuur,  Ei tohi klastriga teineteist a pärast) Keskallee) dubleerida  Uus KOVide poolt asutatud MTÜ  Keskkonnahariduskeskuse  Geopargil peavad olema  Põlevkivimuuseum (üle 35 Kohtla-Järve (kõik ei pea asutajad olema, rajamine endise koolihoone spetsiifilised tooted tuhande museaali) linn liituda saab ka hiljem) baasil (õppeprogrammid,  Kaevanduskäik Kukrusel  Geopargile tuleks kohe juht leida,  Märt Raua (põlevkivitööstur) ekskursioonid), mida klaster et ta AK protsessi kaasatud oleks, mälestusmärgi rajamine turundada aitab n-ö omaniku esindaja  Põlevkivimuuseumi turundamine  Kitsamalt geoturismi toodete  Uraani rikastamise lugu väljaarendamine ja Sillamäe linn  Linna turundamine  Klint  Administreerimine läbi klastri turundamine  Langev oja  Spetsiifilised õppeprogrammid  Piirkonnast tervikliku ülevaate  Eelistatud praegu vähem  Seni eksponeerimata objektide  MTÜ – 3 loomine (kõik objektid) ja eksponeeritud või esiletoomine, sh arendamine  SA – 2 Kokkuvõte tegevuste koordineerimine – eksponeerimata objektid,  KKH edendamine, s.o  Kindlat seisukohta pole – 3 osapoolte omavahel kokku mille potentsiaal on lisavõimalus eeskätt noortele  Klastri kaudu – 1 viimine kasutamata

30  Uue külastajate segmendi  Geoturismi arendamine; neile  Üheselt arusaadavad hõlmamine (geoturistid) mõeldud ekskursioonide rahastuspõhimõtted väljaarendamine  KOVide võrdne kohtlemine  Keskkonnahariduse võrgustiku sisuline koordineerimine  Kohaliku elanikkonna harimine