DOCSLIB.ORG

Istungi Protokoll

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Istungi Protokoll ISTUNGI PROTOKOLL Kunda 6. detsember 2018 nr 29 Algus 10:00, lõpp 13:10 Istungit juhatas vallavanem Einar Vallbaum. Protokollis vallasekretär Krista Engelbrecht. Istungist võtsid osa 7 Vallavalitsuse liiget: Ain Tiivas, Raido Tetto, Priidu Vilmer, Ando Källo, Janner Eskor, Kalev Sädeme, Einar Vallbaum (kvoorumileht lisatud). Kutsutud külalistena võtsid Viru-Nigula Vallavalitsuse istungist osa Viru-Nigula vallavalitsuse kultuuri-ja noorsootööjuht Keio Soomelt (päevakorrapunkt 1 ja 2), spordijuht Ainar Sepnik (päevakorrapunkt 3 ja 20.1.), keskkonnaspetsialist Heiko Källo (päevakorrapunkt 4), ehitusspetsialist Kristi Jõemets (päevakorrapunkt 5 ja 6), planeerimis- ja maakorraldusspetsialist Marit Laast (päevakorrapunkt 7-9), jurist Reeli Eiche (päevakorrapunkt 10) vanemraamatupidaja Liina Naaber (päevakorrapunkt 11), haridusjuht Merike Trumm (päevakorrapunkt 12) sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp (päevakorrapunktid 13-17), arendusjuht Eve Ojala-Bakradze (päevakorrapunkt 18). Häälteenamusega (7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord: 1. Viru-Nigula valla kultuuriasutuste nõukogu koosseisu kinnitamine Ettekandja kultuuri-ja noorsootööjuht Keio Soomelt 2. Viru-Nigula valla Noortevolikogu põhimäärus (volikogu eelnõu kooskõlastamine) Ettekandja kultuuri-ja noorsootööjuht Keio Soomelt 3. Viru-Nigula valla spordinõukogu koosseisu kinnitamine Ettekandja spordijuht Ainar Sepnik 4. Aktsiaselts Generaator vee erikasutusloa taotluse kooskõlastamine Ettekandja keskkonnaspetsialist Heiko Källo 5. Kasutusloa andmine Kunda linnas, Võidu tn 10 kinnistul asuvale kaugküttekatlamajale Ettekandja ehitusspetsialist Kristi Jõemets 6. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Viru-Nigula vallas, Mahu külas, Sireli kinnistule suvila ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks Ettekandja ehitusspetsialist Kristi Jõemets 7. Hajaasustuse programmi 2018. aasta vooru toetuse kasutamise aruande kinnitamine Ettekandja planeerimis-ja maakorraldusspetsialist Marit Laast 8. Maa riigi omandisse jätmise kohta arvamuse andmine ning riigi omandisse jäetavale maaüksusele sihtotstarbe määramine Ettekandja planeerimis-ja maakorraldusspetsialist Marit Laast 9. Viru-Nigula Vallavalitsuse 09.08.2018 korralduse nr 318 „Ehitise teenindamiseks vajalikule maaüksusele aadressi, pindala ja sihtotstarbe määramine“ muutmine Ettekandja planeerimis-ja maakorraldusspetsialist Marit Laast 10. Rendilepingu sõlmimiseks loa andmine Ettekandja jurist Reeli Eiche 11. Õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse kinnitamine Ettekandja vanemraamatupidaja Liina Naaber 12. Viru-Nigula valla munitsipaalharidusasutuste hoolekogude moodustamise kord ja hoolekogude töökord (I lugemine) Ettekandja haridusjuht Merike Trumm 13. Asendushooldusteenusele suunamine ja halduslepingu sõlmimine_1 Ettekandja sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp 14. Asendushooldusteenusele suunamine ja halduslepingu sõlmimine_2 Ettekandja sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp 15. Asendushooldusteenusele suunamine ja halduslepingu sõlmimine_3 Ettekandja sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp 16. Asendushooldusteenusele suunamine ja halduslepingu sõlmimine_4 Ettekandja sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp 17. Viru-Nigula Sotsiaalhoolekande Keskuse Kunda Päevakeskuses osutatavate teenuste hindade kinnitamine Ettekandja sotsiaalvaldkonna juht Annika Kapp 18. Viru-Nigula valla tunnustusavalduste andmise kord (II lugemine) Ettekandja arendusjuht Eve Ojala-Bakradze 19. Valimisjaoskondade moodustamine Ettekandja vallasekretär Krista Engelbrecht 20. Informatsioon. Vallavalitsusele laekunud kirjad ja avaldused Päevakorrapunkt nr 1 Viru-Nigula valla kultuuriasutuste nõukogu koosseisu kinnitamine Ette kandis: K.Soomelt Volikogu otsustega nr 88, 89, 90 loodi Viru-Nigula Avatud Noortekeskus, korraldati ümber Viru-Nigula valla kultuuriasutused ja muuseumid. Lähtudes uute asutuste kinnitatud põhimäärustest on vaja luua eelnimetatud asutuste ühine nõukogu. Seega on ettepanek kinnitada Viru-Nigula valla kultuuriasutuste nõukogu 7-liikmelisena (Noortevolikogu esindaja määratakse peale Noortevolikogu kokku kutsumist veebruaris 2019). Ettekandjale esitati lisaküsimusi. Sõna võtsid: R.Tetto, A.Tiivas, P.Vilmer, A.Källo Otsustati: häälteenamusega (7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) eelnõu vastu võtta Vallavalitsuse korraldusena nr 411 „Viru-Nigula valla kultuuriasutuste nõukogu koosseisu kinnitamine“. Päevakorrapunkt nr 2 Viru-Nigula valla Noortevolikogu põhimäärus (volikogu eelnõu kooskõlastamine) Ette kandis: K.Soomelt Viru-Nigula Vallavolikogu juurde moodustatakse Viru-Nigula valla Noortevolikogu. Noortevolikogu on vallavolikogu juures tegutsev Viru-Nigula valla noortest koosnev nõuandva õigusega esinduskogu, mis esindab Viru-Nigula valla noorte huve. Noortevolikogu ettepanekud on vallavolikogule ja Viru-Nigula Vallavalitsusele kui täitevorganile soovitusliku iseloomuga. Noortevolikogu eesmärk on esindada noorte huve vallas, rääkida kaasa valla noorsootöö korralduslikes küsimustes, tutvustada noortele demokraatia põhimõtteid, julgustada noorte kodanikualgatust ning kaasata noori vallaelu korraldamist puudutavatesse otsustusprotsessidesse. Ettekandjale esitati täiendavaid küsimusi. Valitsuse liikmed esitasid ettekandjale eelnõu kohta mõned parandusettepanekud. Sõna võtsid: A.Källo, P.Vilmer, A.Tiivas, K.Sädeme, R.Tetto Otsustati: häälteenamusega (7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) viia eelnõus sisse valitsuse liikmete parandusettepanekud, eelnõu kooskõlastada ning saata edasi volikogule. Päevakorrapunkt nr 3 Viru-Nigula valla spordinõukogu koosseisu kinnitamine Ette kandis: A.Sepnik Volikogu on vastu võtnud otsuse valla spordiasutuste ümberkorraldamise kohta. Vastavalt spordiasutuste põhimäärustele tuleb kinnitada ka ühine nõukogu. Ettepanek on kinnitada valla spordinõukogu 5-liikmelisena, kus on esindatud lisaks valitsuse ja volikogu esindajale ka esindajad piirkonnapõhiselt (Aseri, Kunda, Viru-Nigula). Ettekandjale esitati täiendavaid küsimusi. Sõna võtsid: A.Tiivas, R.Tetto, K.Sädeme Otsustati: häälteenamusega (7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) eelnõu vastu võtta Vallavalitsuse korraldusena nr 412 „Viru-Nigula valla spordinõukogu koosseisu kinnitamine“. Päevakorrapunkt nr 4 Aktsiaselts Generaator vee erikasutusloa taotluse kooskõlastamine Ette kandis: H.Källo Aktsiaselts Generaator esitas Viru-Nigula vallavalitsusele vee erikasutusloa taotluse. Olles tutvunud Generaator AS-i vee erikasutusloa taotluse projekti lisadega, leian, et taotluses esitatud lahendus (kruvikalapääs) on parim võimalik teadaolev lahendus Kunda jõele ja seda tuleks kindlasti rakendada Generaator AS-ile kuuluval hüdroelektrijaama paisul. Vallavalitsuse jaoks on tähtis, et Kunda jõele loodavad tehnilised lahendused, pääsud, pumplad jne oleksid kõikide osapoolte heaolu arvestavad. Generaator AS-i pakutav archimedese kalakruvi lahendus on toimiv lahendus mujal maades (nt Austrias ja Saksamaal), mis on Eestist tunduvalt paremal järjel oma hüdrotehnoloogilise võimekuse ja teadmiste poolest. Kalakruvi lahendus on ainus välja pakutud lahendustest, mis on vallavalitsuse poolt siiani aktsepteeritavaks lahenduseks osutunud Kunda jõe ajaloolisele paisule. Palume Keskkonnaametil lähtuda vee erikasutusloa otsuse tegemisel Austria ja Saksamaa spetsialistide uuringutest ja nende praktilistest kogemustest archimedese kruviga. Ettekandjale esitati täiendavaid lisaküsimusi. Sõna võtsid: A.Tiivas, K.Sädeme, R.Tetto, E.Vallbaum Otsustati: häälteenamusega (7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) eelnõu vastu võtta Vallavalitsuse korraldusena nr 413 „Aktsiaselts Generaator vee erikasutusloa taotluse kooskõlastamine“. Päevakorrapunkt nr 5 Kasutusloa andmine Kunda linnas, Võidu tn 10 kinnistul asuvale kaugküttekatlamajale Ette kandis: K.Jõemets Võidu tn 10 kinnistu omanik on Viru-Nigula vald, hoonestusõiguse omanik on Adven Eesti AS. Võidu tn 10 krundi maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kasutusloa taotluse juurde on esitatud vajalikud projektid ja ehitusdokumendid. Kaugkütte katlamaja on püstitatud 27.09.2017 antud ehitusloa alusel (ehitusluba väljastatud endise Kunda Linnavalitsuse 26.09.2017 korralduse nr 98 alusel). Kasutusloa taotlus ja ehitusprojektid vastavad ehitusloale. Kasutusloa väljastamisest keeldumise alused puuduvad. Ettepanek on väljastada kasutusluba Viru-Nigula vallas, Kunda linnas, Võidu tn 10 kinnistul asuvale kaugküttekatlamajale. Sõna võtsid: R.Tetto, P.Vilmer, E.Vallbaum Otsustati: häälteenamusega (7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole) eelnõu vastu võtta Vallavalitsuse korraldusena nr 414 „Kasutusloa andmine Kunda linnas, Võidu tn 10 kinnistul asuvale kaugküttekatlamajale“. Päevakorrapunkt nr 6 Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Viru-Nigula vallas, Mahu külas, Sireli kinnistule suvila ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks Ette kandis: K.Jõemets Viru-Nigula vallavalitsusele esitati projekteerimistingimuste taotlus Viru-Nigula vallas, Mahu külas, Sireli kinnistule suvila ehitusprojekti koostamiseks. Suvila soovitakse ehitada kinnistu keskosasse. Sireli kinnistu osas kehtib Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud endise Viru-Nigula Vallavolikogu 22.11.2007 määrusega nr 13), mille kohaselt on maa-ala juhtfunktsiooniks määratud elamuala. Antud alale on üldplaneeringuga kehtestatud minimaalse maaüksuse suuruse nõue - 3000m2, millele antakse ehitusõigus. Sireli krundi suurus ei vasta üldplaneeringus sätestatud minimaalse krundi suuruse nõudele. Lisaks on üldplaneeringuga sätestatud üldine ehitusnõue, mille kohaselt ei ole uute hoonete ehitamine lubatud lähemale kui 5m maaüksuse piirist.
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 16/1728 Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Aadu Niidas . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Marge Uppin . Hüdrogeoloog Üllar Rammul . Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ................. 7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 7 2.3 Kasutatud infoallikad ............................................................................................. 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ..................................... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 10 3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................ 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ..................................................................... 12 4.1
    [Show full text]
  • 2019 Ülevaade Valla Kultuurielust Ja Hariduse Seltsi Tegevuskava Selle Arengule Kaasa Aitamiseks
    LÄÄNE-VIRUMAA VIRU-NIGULA VALD VIRU-NIGULA HARIDUSE SELTSI ARENGUKAVA 2013 -2019 Ülevaade valla kultuurielust ja hariduse seltsi tegevuskava selle arengule kaasa aitamiseks KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VI KOOSTANUD ALGSELT 2005. AASTAL VIRU--NIGULA VALLA ELANIKUD HARIDUSE SELTSI LIIKMETE JUHATUSEL Täiendatud aprillis 2015 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................... 3 1.1. Arengukava valmimise protsessi lühikirjeldus: ................................................................. 3 2. Piirkonna kirjeldus .................................................................................................................... 5 2.1. Ajalooline taust .................................................................................................................. 5 2.2. Paiknemine ........................................................................................................................ 5 2.3. Looduslikud olud ............................................................................................................... 6 2.4. Sotsiaalmajanduslik profiil ................................................................................................ 6 2.5. Hariduse ja kultuuriga seotud kontingent .......................................................................... 7 2.6. Piirkonna muutumine ja arengutendentsid ........................................................................ 8 2.7. Piirkonda käsitlevad õigusaktid
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Põhimäärus
    Väljaandja: Viru-Nigula Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.09.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.04.2018 Avaldamismärge: RT IV, 10.09.2013, 23 Viru-Nigula valla põhimäärus Vastu võetud 29.08.2013 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 8 ja 22 lg 1 p 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Viru-Nigula valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: 1) Viru-Nigula valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 3) volikogu töökord; 4) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord. § 2. Valla elanik Viru-Nigula valla elanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viru-Nigula valla territooriumil. § 3. Omavalitsusorganid (1) Viru-Nigula valla (edaspidi ka vald) esinduskogu on Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi ka volikogu), mille valivad Viru-Nigula valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Viru-Nigula Vallavalitsus (edaspidi ka vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 4. Valla territoorium (1) Valla territoorium koosneb Viru-Nigula alevikust ning 35 külast: Aasukalda, Iila, Kabeli, Kaliküla, Kanguristi, Kiviküla, Koila, Kunda, Kurna, Kutsala, Kuura, Letipea, Linnuse, Mahu, Malla, Marinu, Metsavälja, Nugeri, Ojaküla, Paasküla, Pada – Aruküla, Pada, Pikaristi, Pärna, Samma, Selja, Siberi, Simunamäe, Toomika, Tüükri, Unukse, Varudi, Vasta, Villavere, Võrkla külad. (2) Viru-Nigula valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Jäätmekava 2021-2026
    Lisa Viru-Nigula Vallavolikogu 24.09.2020 määruse nr 82 juurde Viru-Nigula valla jäätmekava 2021-2026 2020 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Viru-Nigula valla üldiseloomustus ..................................................................................... 5 1.1. Asukoht ........................................................................................................................ 5 1.2. Rahvastik ..................................................................................................................... 5 1.3. Elamumajandus ........................................................................................................... 7 1.4. Tööstus ja ettevõtlus .................................................................................................... 8 1.5. Haridus ja kultuur ........................................................................................................ 9 2. Valla jäätmehoolduse ülevaade ........................................................................................ 10 2.1. Korraldatud jäätmevedu ............................................................................................ 10 2.2. Jäätmete üleandmise kohad ....................................................................................... 11 2.3. Jäätmejaam ................................................................................................................ 12 2.4. Jäätmevaldajate
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Eessõna Viru-Nigula vald on külade- ja muististerikas omavalitsusüksus Lääne Virumaal, kes on seadnud oma arengueesmärgiks elanikkonna arvu suurendamise ja selleks tingimuste loomise. Enamik Viru-Nigula valla sotsiaalsetest, majanduslikest ja demograafilistest vajadustest eeldab nende lahendamiseks pikemaajalist strateegilist ja huvitatud poolte vahel kooskõlastatud tegevust. On vajalik, et püstitatud eesmärgi saavutamiseks tehtavad jõupingutused oleksid üksteist toetavad. Kehtestatav üldplaneering on üks konkreetne võimalus selle saavutamiseks. Üldplaneeringu koostamise algatas Viru-Nigula Vallavolikogu oma määrusega nr 17 22.09.2005. Koos sellega oli ka otsus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne on Viru-Nigula valla üldplaneeringu koosseisuline dokument. Planeeringu koostas ja keskkonnamõju hindas AS Entec. Planeerimist juhtis projektijuht Valdeko Palginõmm, keskkonnamõju hindasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 069). On oodata, et üldplaneering pakub huvi järgnevalt loetletuile: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi Lääne-Viru Keskkonnateenistus), Lääne-Viru Maavalitsus, Viru-Nigula valla elanikud ja omavalitsusorganid, naabervaldade vallavalitsused, Kunda linnavalitsus, aga samuti valla äriühingud, üldsus ning paljud mittetulundusühingud. eelnõu 16.06.2006 1 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine SISUKORD EESSÕNA.............................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Hetkeolukorra Analüüs
    VIRU-NIGULA VALLA PROFIIL ANALÜÜTILINE KOOND Tellija: Viru-Nigula vallavalitsus Täitja: OÜ Geomedia VIRU-NIGULA 2018 Viru-Nigula valla profiil Viru-Nigula valla arengukava 2019-2026 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................. 2 Viru-Nigula valla hetkeolukorra analüüs .......................................................................... 5 1. Territoorium ja asustus .............................................................................................. 5 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................................................. 6 2.1. Rahvastiku prognoos ....................................................................................... 13 3. Maakasutus ja looduskeskkond ............................................................................... 17 4. KOV teenused (haridus, noorsootöö, sotsiaalia, kultuur, kommunaalmajandus, sport, turvalisus). Elanike terviseseisund, perede ja laste heaolu ................................... 20 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ................................................................ 20 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..................................................................... 23 4.3. Kultuur ja sport ................................................................................................ 26 4.4. Kommunaalmajandus ...................................................................................... 29
    [Show full text]
  • Jüri Parijõgi Sünnipaik Jäädvustati Kaardile
    JUUNI 2020 Elanike arv seisuga 31.05.2020 on 5728 inimest. Oskar Soomre ja Peeter Volkonski Jüri Parijõgi mäles- tuskivi juures. Fotod: Kadi LUULENURK Murakas. Jaanipäev Jaanitulel kõrgele lendlevad leegid – eilseid muresid ei meenuta siin enam keegi. Ütle, kust ma rada teha tohin ja kas kallistada Sind ma võin? Ei või, ei saa, astu palun eemale, koroona hirmus tõmba ennast koomale. Embamine jääbki meil vist vanaks moeks, Jüri Parijõgi sünnipaik hea, kui sõber paar sammukest kaugemal on toeks. Jah, tõesti kõrgeks kasvand rohi – jäta puugid puutumata, neid külge korjata ei tohi. Mask ning kindad olgu varuks edasi – siis elad rõõmsalt tervena nagu kala vees, jäädvustati kaardile tulevikus käibki elu sedasi. Kadi Murakas Vaike Hang Kunda Ühisgümnaasiumi huvijuht Kunda Ühisgümnaasiumil õnnestus hiljuti kaasa aidata Peeter Volkonski projekti „Sünnipaik“ õnnestumisele. TOIMETAJA VEERG Projekti raames jäädvustati kaardile Eesti suurmeeste sünnipaigad. elleks hooajaks on le- helugudel kriips peal, Alati leidub keegi maaoma- ne videoklipp. Klipis loeks S aga ainult selleks, et nik, kes turtsudes tuleb uu- mõni kohalik kooliõpilane lasta lehetoimetusel kuu hinge rima, miks võõrad inimesed Peeter Volkonski valitud ja tõmmata ja juba augustis taas tema krundi kõrval asuva lavastatud katkendit suur- leheveergudel vajaliku info ja tee pervele autod sätivad ja kuju loomingust või temaga toredate lugudega lugejaid rõõ- midagi askeldama hakka- seotud muudel ainetel. Klip- Oskar Soomre fi lmimine. mustada. vad. Natuke selgitustööd, pidest kujuneb e-ERMis Soovin, et leht oleks ikka tuntud kultuuritegelase näo- suurkujude virtuaalnäitus tulemuseni. konski lisas, et sooritus oli lugejate rõõmuks – seega oo- näitamist ja võimegi oma ning lisaks leitakse igas pai- Kokku saime võttemees- väga professionaalne, sest tan teie ettepanekuid ja soove, asjaga edasi minna.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]