OÜ Inseneribüroo STEIGER

Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

Tallinn 2016

OÜ Inseneribüroo STEIGER turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2

SISUKORD

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...... 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS...... 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ...... 6 4. HINDAMISMETOODIKA ...... 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ...... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ...... 18

LISAD

1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 7. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmi avaliku arutelu (07.12.2016) protokoll koos registreerimislehega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Keskkonnaamet algatas OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi ka arendaja) Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlusele 14.07.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-3 maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega pikendada. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kaevandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hinnatakse Varudi turbatootmisalal turba tootmisega seotud tegevustele.

OÜ Rakvere Põllumajandustehnika toodab olemasoleval Varudi turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast. Varudi turbatootmisala (joonis 1.1) asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Varudi külas paiknevas kohaliku tähtsusega Varudi turbamaardlas (registrikaardi nr 258). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet) Kunda metskond 40 (katastritunnus: 90202:001:0410) kinnistul, mille sihtotstarve on 100 % turbatööstusmaa. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 189,02 ha ja teenindusmaa pindala 223,4 ha. Turbavarud on kinnitatud Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvarude eeluuringu aruande põhjal 1994. aastal. Kehtiva maavara kaevandamise loa LVIM-018 põhjal on kaevandatava varu kogus 356 tuh t, millest moodustab 224 tuh t (2 plokk) vähelagunenud turvas ja 132 tuh t (1 plokk) hästilagunenud turvas. Minimaalne aastatoodangu kogus on 5 tuh t ja maksimaalse toodangu kogus 20 tuh t. Kaevandatakse pinnaviisiliselt freesmeetodil ja kaevandatud maavara kasutatakse põllumajandus- ja kütteturba tootmiseks. Varudi turbatootmisalal on mitmeid väljakuid, kus turvast enam ei toodeta.

Varudi turbatootmisala külgneb kagu suunas Varudi II turbatootmisalaga, kus arendaja kaevandab maavara kaevandamise loa L.MK/323045 alusel (kehtib kuni 27.03.2038). Varudi II turbatootmisala mäeeraldis on 35,87 ha suurune ja teenindusmaa 47,84 ha suurune. Vastavalt kaevandamisloale on lubatud kaevandada 31 tuh t (3 plokk) vähe- lagunenud turvast ja 77 tuh t (4 plokk) hästilagunenud turvast. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 7 tuh t ja keskmine aastamäär 5 tuh t. Varudi II turbatootmisalal on 2012. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamine ning väljastatud maavara kaevandamise lubades on arendajale seatud täiendavaid tingimusi, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Kagu suunda jääb ka 81 hektari ulatuses mahajäetud turbaväljakuid (11 ja 12 plokid), mis ei ole olemasolevate maavara kaevandamise lubadega kaetud.

ASENDIPLAANASENDIPLAAN JoonisJoonis 1.11.1 MM 11 :: 5050 000000

58.0 Hiie 58.8 Kunda Linnuse S i b e r i K u t s a l a 52.0 Kure 57.0 L i n n u s e V I R U - N I G U L A 56.7 53.7 35.5 50.9 K U N D 52.7 Lepiku A 52.0 J ja o a ll a 49.3 M K u N 53.8 n d a 49.5 s o o Aruvälja

52.7 a oj 52.0 V a s t a

la g n o 49.2 K 55.2 51.7 VarudiVarudi V i r u - N i g u l a Viru-Nigula VV V VV 51.3 51.8 a r aa u d rrr i rrruu 50.3 r a dd b iiii aiiii I III IIIIIIII 53.4 47.6 V õ r k l a

52.6 ja la o ong 57.2 K

60.7

63.4 52.5 V a Varudi r u 70.2 d i o ja 57.8 P i k a r i s t i 67.1 K U V a r u d i N D A K o h a l a J

61.5 SÄMI-KURISTIKU SOOKAITSEALA 66.4 67.7 70.3

VarudiVarudi jaja VarudiVarudi IIII turbatootmisaladeturbatootmisaladeturbatootmisalade Märkused: mäeeraldisedmäeeraldised 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehti 6434 ja 6443 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 TurbatootmisaladeTurbatootmisalade (litsents: MINWES0900922272) teenindusmaadteenindusmaadteenindusmaad

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 5

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

Kavandatav tegevus on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamine pinnaviisiliselt freesmeetodil. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit.

Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse kokku. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel tootmisväljakute otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunadesse kogutud turvas laaditakse ekskavaatoriga veoautode poolhaagistele ja transporditakse tarbijateni. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse muid abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Toodangu väljavedu toimub aastaringselt. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel.

Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda, vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna tegemist on kasutusel oleva turbatootmisalaga. Maavara kaevandamisel on asukoht seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas.

KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi aruandes samuti.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 6

3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse.

3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused.

3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine.

3.3 Kasutatud infoallikad.

3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk.

3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Kavandatav tegevus on seotud järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega: - Lääne-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; - Viru-Nigula üldplaneering; - Ida-Eesti veemajanduskava; - Looduskaitse arengukava aastani 2020.

Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on välja toodud üldised kasutustingimused rohevõrgustiku tugialade ja koridoride säilimiseks ja toimimiseks, mida täpsustab Viru-Nigula üldplaneering. Viru-Nigula üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi põhjal kattuvad Varudi turbatootmisala väljakud osaliselt rohevõrgustikuga, mida käsitletakse täpsemalt KMH aruandes.

Veemajanduskavad on koostatud selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. Veemajanduskavades ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel. Varudi turbatootmisala paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Kavandatava tegevuse hindamisel arvestatakse „Ida-Eesti veemajanduskavaga“, mis on koostatud aastateks 2015 - 2021.

Looduskaitse arengukava on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks kuni aastani 2020. Looduskaitse arengukavas märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid looduslikele aladele. Varudi turbatootmisala on olemasolev turbatootmisala koos toimiva kuivendusvõrgusikuga, seega ei lähe kavandatav tegevus looduskaitse arengukavaga vastuollu.

3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 7

 Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud.  Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik.  Kuivendustingimused.  Maavara kvaliteet ja varu.  Kliima.  Taimed, loomad ja kaitstavad loodusobjektid.

3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.  Kasutatav tehnoloogia ja tehnika.  Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused.  Kaevandatud ala korrastamine.

3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid.

Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda olenevalt mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest.

 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele.

Kuivendusvesi juhitakse isevoolselt maaparandussüsteemi (edaspidi MPS) eesvoolu „VARUDI 1/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ (MSR kood 1107230020030) ja seal edasi ~1 km kaugusel idas looklevasse maaparandussüsteemide ühiseesvoolu Kongla ojja (VEE1072300, MSR kood 1107230020000). Kuivendusvesi juhitakse ka osaliselt isevoolselt MPS „VARUDI 3/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ (MSR kood 1107290010070) ehk Varudi turbatootmisala äravoolukraavi ja sealt edasi ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke (VEE1072900). Varudi turbatootmisala äravoolukraavile on rajatud kaks settebasseini. MPS „VARUDI 3/PÜ-142 KUNDA-SONDA“ ei ole maaparandussüsteemide registris eesvool ning Kunda jõgi ei ole äravoolukraavi suubumise lõigul maaparandussüsteemide ühiseesvool.

Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab pinnaveekogude veekvaliteeti ja - režiimi. Ärajuhitav kuivendusvesi formuleerub peamiselt sademetest ja lumesulaveest. Kuivendusvee koormus pinnaveekogudele sõltub ärajuhitavast veehulgast, tootmis- väljakute valgalade pindaladest, kuivendusvõrgustiku puhastamisest, pinnaveekogude seisundist ja ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest. Heljum satub kraavidesse ja seeläbi pinnaveekogusse turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb kuivendusvees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus.

 Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 8

Turba tootmine toimub soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga (joogiks kõlbmatu). Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks on turbaväljakutele rajatud kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Kuivendusvee kogumiseks väljakutelt on ümber tootmisala rajatud kogujakraavid, mille abil juhitakse kuivendusvesi pinnaveekogudesse. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku (soodustab puistu ja teiste kuivalembeliste taimeliikide kasvu). Turbatootmisala kuivendamise intensiivne mõju veetasemele ulatub kogujakraavidest ~30 m kauguseni. Veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltuvalt sademetehulgast kuude lõikes erineb.

 Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.

Turvast toodetakse soosetete veekihis, mida joogiveena ei kasutata. Turbalasundi all lasuvad Balti jääpaisjärve setted (keskmine paksus 1,5 m), mis koosnevad savi- liivadest, liivadest ja savidest. Ei ole põhjust eeldada, et turba kaevandamine avaldab mõju põhjaveele või kohalike inimeste joogivee kvaliteedile ja tasemele.

 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele.

Taotletava mäeeraldise piires hoonestus ja kitsendusi põhjustavad tehnovõrgud puuduvad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa idapiir külgneb Sookolli (katastritunnus: 90202:001:0008) kinnistuga, kus asub Varudi ja Varudi II turbatootmisaladel kasutatava tehnika hooldamiseks ja remontimiseks töökoda. Läbi Sookolli kinnistu on tagatud ligipääs tootmisväljakuteni. Teine ligipääs Varudi turbatootmisalani kohalike teede abil jääb turbatootmisalast lõuna suunda. Turbatootmisalani viivad kohalikud teed on ühenduses Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteega nr 20, mida kasutatakse toodangu väljaveoks.

Mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis suurendab kasutatavate kohalike ja riiklike teede liiklusintensiivsust, mis omakorda võib mõjutada/halvendada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt ilmastiku- tingimustest (tuule kiirus, põud, sademed). Kruusakattega teede kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel aladel tolmuteket.

 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele.

Turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika põhjustab müra. Tootmisalal tekkiv müra on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust jne. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub turbatootmisala ümbritseva puistu laiusest, elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt turbatootmisala ümbritsevast puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 9

Turbatolm tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Turbatootmisalal levib ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon tavatingimustel teke kohast kuni 100 m kaugusele.

Kavandatava tegevusega kaasneva müra normtase määratakse sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ alusel. Tolmu ehk peenete tahkete osakeste kontsentratsiooni saastatuse tase määratakse keskkonnaministri määruse nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad“ põhjal.

 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega.

Turbatootmisala kuivendusvõrgustik vajab iga aasta settinud turbaheljumist puhastamist. Jäätmeseaduse mõistes on turbatootmisalalt eemaldatud sugekiht, juuritud kännud ning settebasseinide ja kraavide puhastamisel väljatõstetud sete kõrvalsaadused, mis ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele negatiivset mõju. Toodangut ladustatakse turbatootmisalal turbaaunades. Jäätmeid (rehvid, vms) tekib masinate ja seadmete remondil ja hooldusel. Realiseerimata maavara ja kõrvalsaadused ning tehnikaga seotud jäätmed võivad rikkuda turbatootmisala ja selle lähipiirkonna maastikuilmet.

 Võimalikud keskkonnaavariid.

Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kanduda kraavide kaudu looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Turvast toodetakse mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille tulemusena võib hävida ümberkaudne mets. Tulekahju korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised.

Turba kaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni- ministri määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“. Rabad on nii looduslikus olekus kui ka kasutusel olles turbatootmisalana kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisalal tuleohutuse eeskirju rangelt jälgida ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Tulekahju tekkimise riski suurendab tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud.

 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 10

Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades.

Varudi maardla Varudi kaevandamisala kuulub keskkonnaministri määruse nr 7 alusel „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja“. Maapõueseaduse § 64 lõike 4 alusel eelnevalt nimetatud nimekirjas toodud turbaladel kaevandamisele turba kriitilise varu suurust ega kasutusmäära ei kohaldata, mis seavad piiranguid maakondades aastas kaevandada lubatavale turba hulgale. Keskkonnaministri määruse nr 7 seletuskirja kohaselt on piirangute mittekohaldamise eesmärk olemasolevate kuivendatud turbaalade maksimaalne taaskasutamine, mis aitab vähendada loodusliku veerežiimiga rabade kuivendamist ja kasutuselevõttu.

 Mõju maastikule.

Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda oluliseks. Turba kaevandamise mõju maastikule vähendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega.

 Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele.

Varudi turbatootmisala mäeeraldise lõunapiir külgneb loodusliku rabaga, mis vastab Natura elupaigatüübile „rikutud, kuid taasutmisvõimelised rabad“ (7120), kuhu jääb mitmeid II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti. II kaitsekategooria taimeliikidest jääb mäeeraldise lõunapiirist ~30 m kaugusele kaunis kuldkinga (Cypripedium calceolus), mäeeraldisest lõuna suunas jäävale looduslikule alale (osaliselt kattub Varudi turbatootmisala II mäeeraldise teenindusmaaga) kärbesõie (Ophrys insectifera) ja Varudi turbatootmisala II mäeeraldisele madala unilooga (Sisymbrium supinum) kasvukohad. Varudi turbatootmisala teenindusmaa lõunapiiriga külgnevad III kaitsekategooria taimeliikide - kahelehise käokeele (Platanthera bifolia), väike vesiroosi (Nymphaea candida), valge vesiroosi (Nymphaea alba), suur käopõlle (Listera ovata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii), hall käpa (Orchis militaris), harilik käoraamatu (Gymnadenia conopsea) ja roomava öövilge (Goodyera repens) kasvukohad.

Kuivendusvesi juhitakse ~1 km kaugusel idas looklevasse Kongla ojja ja ~2 km kaugusel läänes looklevasse Kunda jõkke. Kongla oja kuulub Põdruse-Kunda-Pada maanteest suubumiseni Pada jõkke ning Kunda jõgi kogu ulatuses „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Keskkonnaregistri andmetel on märgitud Kongla oja jõesilma (Lampetra fluviatilis) ning Kunda jõgi paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), harjuse (Thymallus thymallus) ja ojasilma (Lampetra planeri) elupaigana. Kunda jõgi vastab Natura elupaigatüübile „jõed ja ojad“ (3260).

Kunda jõgi on kaitse all Kunda jõe hoiualana (KLO2000063) ja kuulub samuti Sirtsi loodusala (EE0070104) hulka. Sirtsi loodusala on Natura 2000 võrgustiku ala Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korralduse nr 615 alusel. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 11 on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Sirtsi loodusalal kaitstakse samuti eelnevalt loetletud elupaigatüüpi ja liike, lisaks veel jõesilmu (Lampetra fluviatilis). Teiste Sirtsi looduala kaitse- eesmärkidega otsene seos kavandatava tegevusega puudub, seetõttu ei ole neid ka siinkohal loetletud. KMH programmi koostamise etapis leiti, et Natura hindamist KMH aruandes läbi ei viida, kuid keskkonnamõju hindamisel antakse sisuline hinnang Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõjule eelnevalt loetletud Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele. Seejuures arvestatakse kõiki olulisi aspekte võimaliku keskkonnamõju osas.

Turbatootmisala kuivendamisega mõjutatakse kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku. Kuivendamise tagajärjel on üldine trend kraavidega piirnevatel aladel puistu kasvu intensiivistumine. Turbatootmisala kuivendamise intensiivne mõju veetasemele ulatub kogujakraavidest ~30 m kauguseni. Masinate ja inimeste liikumine turbatootmisalal loomi ei ohusta ega nende liikumist otseselt ei takista.

 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Turbatootmisalal on kõige tolmavamateks tegevusteks turba freesimine ja laadimine, mis mõjutavad eelkõige turbatootmisalal töötavaid inimesi. Ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon võib tavatingimustel levida tekke kohast kuni 100 m kaugusele.

Masinatest põhjustatud müra levik sõltub turbatootmisala ümbritseva puistu laiusest, elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ~0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt turbatootmisala ümbritsevast puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem.

Lähim elumaja jääb Varudi turbatootmisalast ~1,4 km kaugusele lõuna suunda Sookolka (katastritunnus: 77002:002:0080) kinnistule. Varudi turbatootmisala on ümbritsetud puistuga ning asub eelnevalt nimetatud elumajast piisavalt kaugel, mistõttu turba kaevandamise otsene mõju (veetaseme alanemine, välisõhk) kohalike inimeste elukohtadeni ei ulatu. Täpsem hinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus. Samas ei saa kohalike inimeste heaolu otseselt seostada kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega.

Ümberkaudsetele elanikele on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna turba põlemisel tekivad tervisele ohtlikud saasteained ning laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu lähimad elumajad. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus pakub inimestele kas otseselt või kaudselt tööd.

3.9 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 12

Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust.

3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus.

Lähtuvalt KMH tulemustest antakse kavandatava tegevusega eeldatavalt negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks, samuti käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust.

3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest.

3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang.

3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad.

3.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa pikendamise taotlus koos graafiliste lisadega, KMH menetlust kajastavad dokumendid, asjaomastelt asutustelt ja teistelt huvigruppidelt avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid.

Laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ning avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 13

4. HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal on: - keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; - keskkonnamõju kavandatava tegevusega elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; - keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamisel võetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Keskkonnaregistri, Metsaregistri ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.

KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on: - Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvaru määramise eeluuringu aruanne, 1994; - maavara kaevandamise loa taotlus, 1999; - markšeidermõõdistuse ja turbalasundi sondeerimise andmeid, 2016; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga.

Varudi turbatootmisala lähipiirkonda ei jää rekreatsiooni-, tööstus- ega tiheasustus- alasid vm tegevusi, seetõttu ei ole KMH programmi koostamise käigus ette näha, et kavandatava tegevusega tekib mõne teise tegevusliigiga koosmõju keskkonnale. Turbatootmisalal ja selle lähiümbruses riiklikult kaitstavad kultuurimälestised ja ka pärandkultuuri objektid puuduvad. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata.

Muinsuskaitseameti andmetel Varudi turbatootmisalal ja selle vahetus läheduses riigi

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 14 kaitse all olevad kultuurimälestised puuduvad. Samas on tegemist üldiselt arheoloogiamälestise poolest rikka piirkonnaga ja turbatootmisala asub Kunda Lammasmäe kiviaja asulakohale võrdlemisi lähedal, seetõttu tuleb turba tootmisel arvestada arheoloogiamälestiste võimaliku ilmsikstulekuga. Turba kaevandamisel on võimalus, et tööde käigus satutakse peale arheoloogilistele leidudele (näiteks rabasaarel asunud asula- või pelgupaigale, sohu peidetud esemetele või rabalaipadele). Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30 - 33) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (lisa 5).

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.1).

Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramisel kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.

Tabel 4.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Kaalutud hinde saamisel korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA

Tabel 5.1 Keskkonnamõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava

NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU 1 KMH algatamise otsus Otsustaja 14.07.2016 2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 nädala jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja 14 päeva jooksul pärast programmi 3 Otsustaja edastamine asjaomastele asutustele * saamist (KeHJS § 151 lg 2) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine 4 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul vastavalt KKA ettepanekutele Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta 30 päeva jooksul pärast programmi 5 Otsustaja ja asjaomased asutused seisukohad saamist (KeHJS § 151 lg 4) KMH programmi kohta esitatud seisukohtade 14 päeva jooksul pärast asjaomaste 6 ülevaatamine ja omapoolse sisukoha kujundamine ning Otsustaja asutuste seisukohtade saamist

edastamine arendajale ja ekspertidele (KeHJS § 151 lg 5) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine 7 vastavalt seisukohtadele ning täiendatud programmi Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul esitamine otsustajale KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust 14 päeva jooksul pärast programmi 8 Otsustaja PROGRAMM arutelust teavitamine saamist (KeHJS § 16 lg 2) Vähemalt 14 päevase kestusega 9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja (KeHJS § 16 lg 1) Ekspert ja arendaja koostöös Toimub pärast programmi 10 KMH programmi avalik arutelu otsustajaga avalikku väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud küsimustele vastamine. 30 päeva jooksul pärast avaliku 11 Ekspert ja arendaja Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine arutelu (KeHJS § 17 lg 3) ning esitamine otsustajale 12 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes Otsustaja 30 päeva jooksul pärast programmi

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 16

asjaomaste asutuste seisukohtadele saamist (KeHJS § 18 lg 2) KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise 14 päeva jooksul pärast otsuse 13 Otsustaja otsusest teavitamine ** tegemist (KeHJS § 18 lg 4) KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast 14 Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 kuu jooksul KMH programmist ja esitamine otsustajale 21 päeva jooksul pärast aruande 15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja saamist (KeHJS § 201 lg 2) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine 16 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul vastavalt KKA ettepanekutele Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta 30 päeva jooksul pärast aruande 17 Otsustaja ja asjaomased asutused seisukohad saamist (KeHJS § 201 lg 1) KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine 14 päeva jooksul pärast asjaomaste 18 ja omapoolse sisukoha kujundamine ja edastamine Otsustaja asutuste seisukohtade saamist arendajale ja ekspertidele (KeHJS § 201 lg 1) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine 19 vastavalt seisukohtadele ning täiendatud aruande Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul esitamine otsustajale KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust 14 päeva jooksul pärast aruande 20 Otsustaja ARUANNE arutelust teavitamine saamist (KeHJS § 21) Vähemalt 21 päevase kestusega 21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja (KeHJS § 21) Ekspert ja arendaja koostöös Toimub pärast aruande avalikku 22 KMH aruande avalik arutelu otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud küsimustele vastamine, 30 päeva jooksul pärast avaliku 23 Ekspert ja arendaja vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine arutelu (KeHJS § 21) ning esitamine otsustajale KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste 30 päeva jooksul pärast aruande 24 Otsustaja ja asjaomased asutused poolt saamist (KeHJS § 22 lg 3) 25 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes Otsustaja 30 päeva jooksul pärast asjaomaste

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 17

asjaomaste asutuste kooskõlastustele asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS § 22 lg 5) KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva jooksul pärast otsuse 26 Otsustaja teavitamine **** tegemist (KeHJS § 22 lg 7) * Kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud (KMH algatati 14.07.2016, seega hiljemalt 14.01.2017) otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7). ** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6). *** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8). **** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).

6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED

Arendaja: Otsustaja:

OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Keskkonnaameti Põhja regioon Puiestee 2, Sõmeru Kunderi 18 44201 Lääne-Viru maakond 44307 Rakvere Registrikood: 10045989 Kontakt: Tiit Kuusmik Juhatuse liige Tel: 508 8135 E-post: [email protected]

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 11216 Tallinn Registrikood: 11206437 Kontakt: Aadu Niidas Juhtekspert Tel: 668 1013 E-post: [email protected]

Ekspertrühma koosseis:

Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2017) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma ning hindab keskkonnamõju hindamisel mõju maastikule ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Raili Kukk (tehnikateaduste bakalaureusekraad geotehnoloogia erialal, loodusteaduste (Maa-teadused) magistrikraad geoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal, kes on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2012. aastast alates. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju infrastruktuurile, mürataseme ja tolmu kontsentratsiooni mõju, võimalike jäätmete ja keskkonnaavariide teket ning loodusvarade kasutamise otstarbekust ja tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele.

Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 19

Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. Aastatel 2010 - 2015 tegeles kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldamisega. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele.

Asjaomased asutused:

Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Keskkonnaministeerium ja Maa-amet on KMH menetlusse kaasatud, kuna Varudi turbatootmisala asub riigile kuuluval kinnistul, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Viru-Nigula Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna kavandatav tegevus toimub Viru- Nigula vallas. Kohalik omavalitsus esindab kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. Põllumajandusamet on KMH menetlusse kaasatud, kuna kavandataval tegevusel kasutatakse maaparandussüsteeme kuivendusvee juhtimisel looduslikesse vooluveekogudesse. Keskkonnainspektsioon teeb järelvalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle. Muinsuskaitseameti ülesanneteks on muinsuskaitsetöö korraldamine ja kultuurimälestiste riikliku registri pidamine. Keskkonnaamet küsis seisukohti KMH programmi kohta lisaks eelnevalt loetletud asjaomastele austustele veel Lääne-Viru Maavalitsuse, Tehnilise Järelevalve Ameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Keskkonnaühenduse Koja esindajatelt. Asjaomastelt asutustelt esitatud seisukohad on esitatud KMH programmi lisades.

Keskkonnaamet Teie 7.10.2016 nr 6-3/16/12134 info@keskkonnaamet Meie 19.10.2016 nr 9-2/16/19170-2

Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

Keskkonnaamet palus 07.10.2016 kirjaga Maa-ameti kui maaomaniku esindaja arvamust Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, sealhulgas KMH ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta. Varudi turbatootmisala asub riigile kuuluval Kunda metskond 40 kinnisasjal (katastritunnus 90202:001:0410, pindala 223,4 ha), mis on antud kuni 04.07.2017 turba kaevandamiseks rendile OÜ-le Rakvere Põllumajandustehnika. Alal kehtib maavara kaevandamise luba LVIM-018 kuni 30.08.2017. Kuna maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendada, soovib kaevandaja kaevandamisloa kehtivusaega pikendada. Maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine on algatatud OÜ Rakvere Põllumajandustehnika Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlusele Keskkonnaameti 14.07.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-3. Käesolevaga teatame, et Maa-ametil ei ole Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmi osas märkusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Toom peadirektori asetäitja

Maarja Virks 6650673 [email protected]

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098

Teie 7.10.2016 nr 6-3/16/12134 Hr Rein Urman Keskkonnaamet Meie 25.10.2016 nr 7-12/16/7020-3

Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha andmine

Austatud härra Urman

Keskkonnaamet esitas tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ lõikest 1 Keskkonnaministeeriumile Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Inseneribüroo STEIGER OÜ).

Keskkonnaministeerium tulenevalt KeHJS § 15 lõikest 4 ja tutvunud Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmiga esitab järgneva märkuse:

- KeHJS § 13 p 4 kohased strateegilised dokumendid on KMH programmi eelnõus loetletud, kuid pole toodud nende seost planeeritava tegevusega. Palume selles osas programmi täiendada.

Samuti leiab Keskkonnaministeerium, et eksperdirühma koosseis on piisav hindamaks kavanda- tava tegevusega kaasnevaid mõjusid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Ado Lõhmus asekantsler

Birgit Parmas 626 2974, [email protected]

Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802

Rein Urman Teie: 07.10.2016 nr 6-3/16/12134 keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Keskkonnaamet Põhja regioon Meie: 26.10.2016 nr 14-15/2435-1 irina.sotsova@keskkonnaamet

Seisukoht Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Austatud härra Urman

Põllumajandusameti Lääne-Viru keskus vaatas seisukoha võtmiseks läbi KeHJS §15¹ kohaselt esitatud Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi. OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud keskkonnamõju hindamise programm käsitleb tegevusi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Varudi külas paikneval Varudi turbatootmisalal, mis piirneb idast maaparandussüsteemi VARUDI 1 /PÜ-142 KUNDA- SONDA (MSR kood 1107230020030) ja läänest maaparandussüsteemi VARUDI 3 /PÜ-142 KUNDA-SONDA (MSR kood 1107290010070).

Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH programm) punktis 3.8 on loetletud kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud. Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi on kavas isevoolselt juhtida läbi ülal nimetatud maaparandussüsteemide eesvoolude Kongla ojja ja Kunda jõkke, millega kaasneb pinnaveekogu eutrofeerumine, hägusus ja põhja ummistumine.

Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tegemist on lisavee juhtimisega maaparandussüsteemi eesvoolu ja sealt edasi maaparandussüsteemide ühiseesvoolu Kongla oja (MSR kood 1107230020000). KMH programmis kirjeldatud kavandatava tegevusega kaasnev mõju pinnaveekogule pärsib maaparandussüsteemi eesvoolu ja ühiseesvoolu Kongla oja nõuetekohast toimimist. KMH programmis nimetatud VARUDI 3/PÜ-142 KUNDA-SONDA kavandatav kuivendusvee ärajuhtimise kraav ei ole maaparandussüsteemide registris eesvool, vaid Varudi turbatootmisala äravoolukraav, millele on rajatud kaks settebasseini. Kunda jõgi (VEE1072900) ei ole äravoolukraavi suubumise lõigul maaparandussüsteemide ühiseesvool.

Palume Teid KMH programmi parandada ja täiendada tagamaks maaparandussüsteemi eesvoolude nõuetekohast toimimist.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Sirje Käbin juhataja asetäitja Lääne-Viru Keskus

Võidu 38, 44313 Rakvere , Tel 325 5686, [email protected], www.pma.agri.ee,

Keskkonnaamet Põhja regioon [email protected] Teie 7.10.2016 nr 6-3/16/12134

Meie 26.10.2016 nr 8-3/16/4747-3

Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha andmine

Keskkonnaamet palus oma 07.10.2016.a kirjaga nr 6-3/16/12134 esitada seisukohad Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi asjakohasuse ja piisavuse ning KMH ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta. Käesolevaga teatame, et Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa bürool ei ole Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmi osas märkusi. Samuti leiame, et ekspertrühma koosseis on piisav hindamaks kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marit Vihlver Lääne-Virumaa büroo juhataja

Liina Kukkur 325 8417, [email protected]

Kopli 76 [email protected] Registrikood 70003106 10416 Tallinn www.kki.ee Telefon 696 2236

Keskkonnaamet Irina Sõtšova Teie 07.10.2016, kiri nr 6-3/16/12134 [email protected] Meie 02.11.2016, kiri nr 1.1/7-2053-1

Seisukoha edastamine

Edastasite Muinsuskaitseametile Varudi Turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi.

Muinsuskaitseameti andmetel ei ole Varudi Turbatootmisalal ega selle vahetus läheduses riigi kaitse all olevaid kultuurimälestisi ning Muinsuskaitseamet nõustub keskkonnamõjude hindamise programmiga.

Sellegipoolest, kuna tegu on üldiselt arheoloogiamälestiste poolest rikka piirkonnaga ja Kunda Lammasmäe kiviaja asulakohale võrdlemisi lähedal asuva turbarabaga, palume keskkonnamõjude hindamise programmi lisada ka hoiatus arheoloogiamälestiste võimaliku ilmsikstuleku osas.

Aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, § 41) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kuna tegu on turba kaevandamisega, on võimalus, et tööde käigus satutakse peale arheoloogilistele leidudele, näiteks rabasaarel asunud asula- või pelgupaigale, sohu peidetud esemetele või rabalaipadele.

Lugupidamisega

Anu Kivirüüt Lääne-Virumaa vaneminspektor Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Tel 32 58 069; 52 00 970 E-post [email protected]

Pikk 2 Tel +372 640 3050 E-post [email protected] 10123 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee Reg kood 70000958

Toom Kuusmik Teie 19.09.2016 nr 17 Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika [email protected] Meie 08.11.2016 nr 12-2/16/1796-5

Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmist

Austatud Toom Kuusmik

OÜ Rakvere Põllumajandustehnika esitas 26.09.2016 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹alusel OÜ Inseneribüroo Steiger poolt koostatud Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH programm) seisukohtade küsimiseks.

KeHJS § 15¹ lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

Keskkonnaamet edastas 07.10.2016 kirjaga nr 6-3/16/12134 KMH programmi asjaomastele asutustele: Keskkonnaministeerium, Lääne-Viru Maavalitsus, Viru Nigula Vallavalitsus, Maa- amet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnainspektsioon, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda. KeHJS §15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palus Keskkonnaministeerium esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Keskkonnaametile andsid tagasisidet Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Põllumajandusameti Lääne-Viru keskus, Maa-amet, Muinsuskaitseamet (vastuskirjad on käesoleva kirja lisas).

Vastavalt KeHJS § 15¹ lõikele 5 vaatab otsustaja 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi.

Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Keskkonnaministeerium teatas 25.10.2016 kirjaga nr 7-12/16/7020-3, et KeHJS § 13 p 4 kohased strateegilised dokumendid on KMH programmi eelnõus loetletud, kuid pole toodud

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 nende seost planeeritava tegevusega ning palus selles osas programmi täiendada. Samuti hindab Keskkonnaministeerium ekspertrühma koosseisu piisavaks.

Keskkonnainspektsioon teatas 26.10.2016 kirjaga nr 8-3/16/4747-3, et KMH programm on asjakohane ja piisav ning täiendavaid ettepanekuid ei tehta, samuti hindab Keskkonnainspektsioon KMH ekspertrühma koosseisulisuse piisavaks.

Põllumajandusameti Lääne-Viru keskus 26.10.2016 vastuskirjaga nr 14-15/2435-1 palus täiendada KMH programmi järgnevaga: Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH programm) punktis 3.8 on loetletud kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud. Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi on kavas isevoolselt juhtida läbi ülal nimetatud maaparandussüsteemide eesvoolude Kongla ojja ja Kunda jõkke, millega kaasneb pinnaveekogu eutrofeerumine, hägusus ja põhja ummistumine. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et tegemist on lisavee juhtimisega maaparandussüsteemi eesvoolu ja sealt edasi maaparandussüsteemide ühiseesvoolu Kongla oja (MSR kood 1107230020000). KMH programmis kirjeldatud kavandatava tegevusega kaasnev mõju pinnaveekogule pärsib maaparandussüsteemi eesvoolu ja ühiseesvoolu Kongla oja nõuetekohast toimimist. KMH programmis nimetatud VARUDI 3/PÜ-142 KUNDA-SONDA kavandatav kuivendusvee ärajuhtimise kraav ei ole maaparandussüsteemide registris eesvool, vaid Varudi turbatootmisala äravoolukraav, millele on rajatud kaks settebasseini. Kunda jõgi (VEE1072900) ei ole äravoolukraavi suubumise lõigul maaparandussüsteemide ühiseesvool. Palume Teid KMH programmi parandada ja täiendada tagamaks maaparandussüsteemi eesvoolude nõuetekohast toimimist.

Maa-amet teatas oma 19.10.2016 kirjaga nr 9-2/16/19170-2, et Maa-ametil ei ole KMH programmi osas märkusi.

Muinsuskaitseamet 02.11.2016 kirjaga nr 1.1/7-2053-1 teatas, et Muinsuskaitseameti andmetel ei ole Varudi turbatootmisalal ega selle vahetus läheduses riigi kaitse all olevaid kultuurimälestisi ning Muinsuskaitseamet nõustub KMH programmiga.

Muinsuskaitseamet juhtis ka tähelepanu järgmistele asjaoludele:

 kuna tegu on üldiselt arheoloogiamälestiste poolest rikka piirkonnaga ja Kunda Lammasmäe kiviaja asulakohale võrdlemisi lähedal asuva turbarabaga, tuleb KMH programmi lisada ka hoiatus arheoloogiamälestiste võimaliku ilmsikstuleku osas.

 aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, § 41) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kuna tegu on turba kaevandamisega, on võimalus, et tööde käigus satutakse peale arheoloogilistele leidudele, näiteks rabasaarel asunud asula- või pelgupaigale, sohu peidetud esemetele või rabalaipadele.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik ülaltoodud märkused ja ettepanekud on asjakohased ning nende alusel tuleb täiendada KMH programmi.

Lisaks ülaltoodule Keskkonnaamet esitab täiendavad märkused KMH programmile:

2 (3) 1) kuna kuivendusvesi juhitakse ca 2 km kaugusel läänes asuvasse Kunda jõkke, mis on Kunda jõe hoiualana looduskaitse all ja kuulub Sirtsi loodusala koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku, tuleb KMH programmi koostamisel otsustada Natura hindamise vajadus edasises KMH protsessis;

2) KMH programmi lk 10 (p 3.8) on märgitud, et „Kunda jõgi on kaitse all Kunda jõe hoiualana (KLO2000063) ja kuulub samuti 12.12.2008. aastal kinnitatud Sirtsi loodusala (EE0070104) hulka.“ Juhime tähelepanu, et Sirtsi loodusala on Natura 2000 võrgustiku ala Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 alusel. Palume parandada;

3) palume korrigeerida peatükis 6 otsustaja nime. See on Keskkonnaameti Põhja regioon.

Lähtuvalt KeHJS 15¹ lõikest 6 teeb juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise täiendatud programmi. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon

Lisad: 1. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016 kiri nr 7-12/16/7020-3 2. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016 kiri nr 8-3/16/4747-3 3. Põllumajandusameti Lääne-Viru keskuse 26.10.2016 kiri nr 14-15/2435-1 4. Maa-ameti19.10.2016 kiri nr 9-2/16/19170-2 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016 kiri nr 1.1/7-2053-1

Teadmiseks: OÜ Inseneribüroo STEIGER, [email protected]

Irina Sõtšova 357 2614 [email protected]

3 (3) OÜ RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA

Keskkonnaameti Põhja regioon Teie: 08.11.2016 nr 12-2/16/1796-5 Kunderi 18 44307 Rakvere Meie: 08.11.2016 nr 20

Keskkonnamõju hindamise programm

Esitame teile Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise täiendatud programmi avaliku väljapaneku korraldamiseks. Programmi täiendamisel arvestati asjaomastelt asutustelt esitatud ettepanekutega, millele on vastatud alljärgnevalt.

Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. a kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukohast tulenevalt on programmi peatükis 3 punktis 3.5 toodud välja kavandava tegevuse seos loetletud strateegiliste planeerimisdokumentidega. Põllumajandusameti 26.10.2016. a kirjas nr 14-15/2435-1 toodu põhjal on programmi peatükis 3 punktis 3.8 toodud kuivendusvee ärajuhtimise kirjeldust maaparandussüsteemidesse parandatud ja täiendatud. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 toodud informatsiooni põhjal on täiendatud programmi peatükki 4. Muinsuskaitseameti andmetel Varudi turbatootmisalal ja selle vahetus läheduses riigi kaitse all olevad kultuurimälestised puuduvad. Samas on tegemist üldiselt arheoloogiamälestise poolest rikka piirkonnaga ja turbatootmisala asub Kunda Lammasmäe kiviaja asulakohale võrdlemisi lähedal, seetõttu tuleb turba tootmisel arvestada arheoloogiamälestiste võimaliku ilmsikstulekuga.

Keskkonnaameti 08.11.2016. a kirjas nr 12-2/16/1796-5 toodud märkuste põhjal on programmi peatükis 3 punkti 3.8 parandatud ja täiendatud järgnevalt: „Sirtsi loodusala on Natura 2000 võrgustiku ala Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korralduse nr 615 alusel. KMH programmi koostamise etapis leiti, et Natura hindamist KMH aruandes läbi ei viida, kuid keskkonnamõju hindamisel antakse sisuline hinnang Varudi turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõjule eelnevalt loetletud Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele. Seejuures arvestatakse kõiki olulisi aspekte võimaliku keskkonnamõju osas.“ Programmi peatükis 6 on korrigeeritud otsustaja nime tulenevalt Keskkonnaameti struktuuri muutustest.

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kuusmik Juhatuse liige

Lisa: Keskkonnamõju hindamise programm ja CD, 2 eks.

OSAÜHING RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA RAKVERE FARM MACHINERY Ltd. Puiestee 2 Tel. +(372) 327 0870 reg.kood 10045989 44201 Sõmeru Fax. +(372) 327 0860 KM nr EE100464533 Lääne-Virumaa GSM+(372) 504 4607 Arvelduskonto 1120081429 e-mail: [email protected] Swedbank http://www.rpmt.ee Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll

Keskkonnaameti Põhja regiooni Rakvere kontor 07.12.2016

Koosoleku algus: kell 11:00 Koosoleku lõpp: kell 11:30

Osavõtjaid registreerus 5

Päevakava: Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu.

Aadu Niidas (OÜ Inseneribüroo STEIGER): Juhatab sisse koosoleku ja tutvustab arutelu päevakava. Kuna osavõtjatest olid esindatud eksperdid, arendaja ja keskkonnaametnikud, kes olid programmi sisuga juba eelnevalt tutvunud, siis otsustati arutelul keskenduda tekkinud küsimuste arutamisele.

Raili Kukk (OÜ Inseneribüroo STEIGER): Tutvustab keskkonnamõju hindamise programmi peamisi teemasid ning selgitab lühidalt ajakava.

Irina Sõtšova (Keskkonnaamet): Küsib, et kas aruande koostamisel kasutatakse eesvoolu seisundi hindamisel ka riikliku seire andmeid.

Raili Kukk: Vastab jaatavalt ning lisab, et aruande koostamisel pakutakse välja soovitused seiretingimuste seadmiseks. Lisab, et vormikohast Natura hindamist keskkonnamõju hindamisel läbi ei viida, kuid antakse sisuline hinnang arvestades Kunda jõe ja Kongla oja eripärasid ja seal kaitstavaid liike.

Tanika Ojasild (Keskkonnaamet): Küsib, et kui palju on turbatootmisalal settebasseine.

Tiit Kuusmik (OÜ Rakvere Põllumajandustehnika): Vastab, et hetkel on turbatootmisalale rajatud kaks settebasseini. Üks kumbagi väljavoolu ees.

Aadu Niidas: Lisab, et KMH aruande koostamisel hinnatakse, et kas olemasolevatest settebasseinidest piisab ning vajadusel antakse selles osas soovitusi.

Tanika Ojasild: Küsib, et kuna turbatootmisala ümber on mitmeid kaitsealuste taimeliikide elupaiku, siis et kas on teada, millal need liigid esimest korda inventeeriti.

Aadu Niidas: Vastab, et hetkel ekspertidel sellekohane teave puudub. Lisab, et aruande koostamisel on võimalik teha päring Keskkonnaagentuurile, kes inventuuride andmeid haldab.

Raili Kukk: Tänab arutelule kohale tulnuid ja kuulutab koosoleku lõppenuks.

Protokolli koostas Aadu Niidas

1