OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 18 LISAD 1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri. 7. Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmi avaliku arutelu (07.12.2016) protokoll koos registreerimislehega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Keskkonnaamet algatas OÜ Rakvere Põllumajandustehnika (edaspidi ka arendaja) Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr LVIM-018 muutmise taotlusele 14.07.2016. a kirjaga nr 12-2/16/1796-3 maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Varudi turbatootmisala maavara kaevandamise luba kehtib kuni 30.08.2017. aastani. Maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta turbavaru täielikult ammendata, seetõttu soovib arendaja kaevandamisloa kehtivusaega pikendada. Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 28 ja § 11 lõige 3 alusel. KeHJS § 3 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kaevandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõige 1 punktist 28 on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hinnatakse Varudi turbatootmisalal turba tootmisega seotud tegevustele. OÜ Rakvere Põllumajandustehnika toodab olemasoleval Varudi turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast. Varudi turbatootmisala (joonis 1.1) asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Varudi külas paiknevas kohaliku tähtsusega Varudi turbamaardlas (registrikaardi nr 258). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluval (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet) Kunda metskond 40 (katastritunnus: 90202:001:0410) kinnistul, mille sihtotstarve on 100 % turbatööstusmaa. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 189,02 ha ja teenindusmaa pindala 223,4 ha. Turbavarud on kinnitatud Lääne-Virumaa Varudi turbamaardla jääkvarude eeluuringu aruande põhjal 1994. aastal. Kehtiva maavara kaevandamise loa LVIM-018 põhjal on kaevandatava varu kogus 356 tuh t, millest moodustab 224 tuh t (2 plokk) vähelagunenud turvas ja 132 tuh t (1 plokk) hästilagunenud turvas. Minimaalne aastatoodangu kogus on 5 tuh t ja maksimaalse toodangu kogus 20 tuh t. Kaevandatakse pinnaviisiliselt freesmeetodil ja kaevandatud maavara kasutatakse põllumajandus- ja kütteturba tootmiseks. Varudi turbatootmisalal on mitmeid väljakuid, kus turvast enam ei toodeta. Varudi turbatootmisala külgneb kagu suunas Varudi II turbatootmisalaga, kus arendaja kaevandab maavara kaevandamise loa L.MK/323045 alusel (kehtib kuni 27.03.2038). Varudi II turbatootmisala mäeeraldis on 35,87 ha suurune ja teenindusmaa 47,84 ha suurune. Vastavalt kaevandamisloale on lubatud kaevandada 31 tuh t (3 plokk) vähe- lagunenud turvast ja 77 tuh t (4 plokk) hästilagunenud turvast. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 7 tuh t ja keskmine aastamäär 5 tuh t. Varudi II turbatootmisalal on 2012. aastal läbi viidud keskkonnamõju hindamine ning väljastatud maavara kaevandamise lubades on arendajale seatud täiendavaid tingimusi, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Kagu suunda jääb ka 81 hektari ulatuses mahajäetud turbaväljakuid (11 ja 12 plokid), mis ei ole olemasolevate maavara kaevandamise lubadega kaetud. ASENDIPLAANASENDIPLAAN JoonisJoonis 1.11.1 MM 11 :: 5050 000000 58.0 Villavere Hiie 58.8 Kunda Linnuse Kutsala S i b e r i K u t s a l a 52.0 Kure 57.0 L i n n u s e V I R U - N I G U L A 56.7 53.7 35.5 50.9 K U N D 52.7 Lepiku A 52.0 J ja o a ll a 49.3 M Kanguristi K u N 53.8 n d a 49.5 s o o Aruvälja 52.7 a oj 52.0 V a s t a la g n o 49.2 K Nugeri 55.2 51.7 VarudiVarudi V i r u - N i g u l a Viru-Nigula VV V a VV 51.3 51.8 r aa u d rrr i uu 50.3 r a dd b iiii aiiii I III IIIII I I I 53.4 47.6 V õ r k l a 52.6 ja la o ong 57.2 K 60.7 63.4 52.5 V a Varudi r u 70.2 d i o ja 57.8 P i k a r i s t i 67.1 K U V a r u d i N D Pikaristi A K o h a l a J 61.5 SÄMI-KURISTIKU SOOKAITSEALA 66.4 67.7 70.3 VarudiVarudi jaja VarudiVarudi IIII turbatootmisaladeturbatootmisaladeturbatootmisalade Märkused: mäeeraldisedmäeeraldised 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehti 6434 ja 6443 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 TurbatootmisaladeTurbatootmisalade (litsents: MINWES0900922272) teenindusmaadteenindusmaadteenindusmaad OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatav tegevus on Varudi turbatootmisalal turba kaevandamine pinnaviisiliselt freesmeetodil. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse kokku. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel tootmisväljakute otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunadesse kogutud turvas laaditakse ekskavaatoriga veoautode poolhaagistele ja transporditakse tarbijateni. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse muid abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Toodangu väljavedu toimub aastaringselt. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel. Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on pikaajaliselt väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda, vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna tegemist on kasutusel oleva turbatootmisalaga. Maavara kaevandamisel on asukoht seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Varudi turbatootmisalal turba kaevandamiseks väljastatud maavara kaevandamise luba ei pikendata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi aruandes samuti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 6 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste