Projekteerimistingimuste Andmine Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Projekteerimistingimuste Andmine Riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914–28,357 teelõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet EhS § 31 lõike 4 punkt 1 sätestab, et pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral Põhjendus: Alus: kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. Teeregistri andmetel asub riigitee 20 km 23,705 (Kongla 10.09.2020 kiri nr Keskkonnaametil on võimalik kooskõlastada taotlusi üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Keskkonnaamet ojal) raudbetoonist 2-avaline truup, avad läbimõõduga 1,25 7-9/20/14445-2 kooskõlastab ainult selliseid taotlusi, mis on seotud Keskkonnaameti valitseda olevate kaitstavate loodusobjektidega m ning riigitee 20 km 19,205 (Villavere ojal) raudbetoonist (looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 14 lõige 1). Ülejäänud juhtudel puudub kohustus Keskkonnaameti poole 2-avaline truup, avad läbimõõduga 1,0 m. Projekteerimisel pöördumiseks ning Keskkonnaametil ei ole õigust ehitamisega seonduva kooskõlastamiseks Lähtuvalt eeltoodust loobub arvestatakse Keskkonnaameti märkusega ning vastav nõue Keskkonnaamet esitatud eelnõu kooskõlastamisest. Edaspidi on antud projekti puhul asjakohane esitada Keskkonnaametile lisatakse projekteerimistingimustesse. Riigitee 20 Põdruse-Kunda-Pada km 16,914 28,357 teelõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti eelnõu arvamuse avaldamiseks (mitte kooskõlastuse saamiseks). Otsus: Vaatamata projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisest loobumisele, peab Keskkonnaamet vajalikuks välja tuua 1. Lisada projekteerimistingimuste punkti 5.7 järgnev märkused, millega palub arvestada: punkt: 1. Rekonstrueeritaval teelõigul asub kaks suuremat vooluveekogu -Villavere oja ja Kongla oja. Neist viimane kuulub Kongla oja truubi ümberehitamise korral arvestada, et Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistu“ oja ristlõige ei tohi väheneda ning voolukiirused ei tohi alusel alates Põdruse-Kunda-Pada mnt sillast alates lõhilaste veekogude nimekirja. Sellest lähtuvalt tuleb projekteerimisel suureneda. Villavere oja truubi ümberehitamise korral arvestada, et kergliiklustee rajamisel üle Kongla oja ei tohi veekogu ristlõiget vähendada. Eelistatud on projekteerida näha ette truubi paigaldamine selliselt, et põhi oleks puitkonstruktsiooniga sild. Ka maanteesilla remondil peab arvestama, et jõe ristlõige ei väheneks ning voolukiirused ei kaevatud veekogu sisse ning ei jääks astangut suureneks. Villavere ojal võib kasutada truupidega lahendust, kuid peab jälgima, et truubid paigaldatakse selliselt, et nende vooluveekogu põhja. põhjad oleks kaevatud veekogu sisse ning ei jääks astangut vooluveekogu põhja. 2. Esitada ehitusprojekt Keskkonnaametile seisukoha andmiseks. 3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. 2 Maa-amet Projektide seletuskirjadesse tuleb lisada järgnevad tingimused: Otsus: Alus: 1. Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada oma asukohas. Geodeetiliste märkide teisaldamisel on vaja säilitada 1. Lisada projekteerimistingimuste punkti 5.8 järgnev 03.09.2020 kiri nr selle senine klass või järk vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale. punkt: 6-3/20/12088-2 2. Geodeetiliste märkide teisaldamisel koostada geodeetiliste tööde projekt ning vastavalt Projekteerimisel tuleb lähtuda Maa-ameti 03.09.2020 geodeetilise töö korra § 10 lõikele 5 esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile. kirjas nr 6-3/20/12088-2 toodud tingimustest. 3. Geodeetilistele märkidele, mida ei teisaldata, tuleb peale ehitustööde lõppu teostada kontrollmõõtmised. 2. Esitada ehitusprojekt Maa-ametile seisukoha Kontrollmõõtmiste metoodika on vaja kirjeldada geodeetiliste tööde projektis. andmiseks. Projekti koosseisus esitada Maa-ametile 4. Peale tööde lõpetamist esitada geodeetiliste tööde aruanne Maa-ametile. Jaama tn 21 kinnisasja hoonestaja, Väikeserva Palume arvestada käesolevas kirjas tehtud märkustega ning edastada valminud teeprojektid Maa-ametile seisukoha kinnisasja kasutusvaldaja ja Põlluveere kinnisasja kujundamiseks. Koos projektide materjalidega palume edastada ka Jaama tn 21 kinnisasja hoonestaja, Väikeserva rentniku kooskõlastused projektile. kinnisasja kasutusvaldaja ja Põlluveere kinnisasja rentniku kooskõlastused projektile. 3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti poolt kooskõlastatuks. 3 Muinsuskaitseamet Riigitee 20 Põdruse–Kunda– Pada km 16,914–28,357 teelõigu rekonstrueerimise projekti koostamisel palume lähtuda Otsus: Alus: järgnevast: 1. Lisada projekteerimistingimuste punkti 5.8 järgnev 29.09.2020 kiri nr Projekteeritavale alale jäävad järgmised mälestised või nende kaitsevööndid: punkt: 5.1-17.6/847-1 1. Kultusekivi, reg-nr 10768, Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Villavere küla, Künnapea. Projekteerimisel tuleb lähtuda Muinsuskaitseameti 2. Viru-Nigula kalmistu, reg-nr 5810, Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Võrkla küla. 29.09.2020 kirjas nr 5.1-17.6/847-1 toodud 3. Asulakoht, reg-nr 10916, Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Viru-Nigula alevik. tingimustest. 4. Viru-Nigula pastoraadi park, reg-nr 16060, Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Viru-Nigula alevik, Kunda tee 1. 2. Esitada ehitusprojekt Muinsuskaitseametile 5. Vabadussõja mälestussammas, reg-nr 27131, Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Viru-Nigula alevik, Kunda tee 6a. kooskõlastamiseks. 6. Viru-Nigula kirikuaed, reg-nr 5809, Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Viru-Nigula alevik, Kunda tee. 3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. 1 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 20 Põdruse–Kunda–Pada km 16,914–28,357 teelõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Kuna eelnõus ei ole täpsemalt andmeid projekteeritava jalakäijate teelõigu kohta, siis palume projekti koostamise käigus kontrollida üle ning kanda kaardile projekt-alale jäävad kultuurimälestised, mis on leitavad Maa-ameti kultuurimälestiste rakendusest. 1. Lisada tiitellehele projektalale jäävad mälestised ja nende kaitsevööndid. 2. Normdokumentidesse lisada muinsuskaitseseadus. 3. Märkida joonistel mälestised ja nende kaitsevööndid, maa-alalised mälestised koos piiridega. 4. Seletuskirja lisada muinsuskaitse peatükk. 5. Riigimaantee rekonstrueerimisega Viru-Nigula kalmistu lääneküljel ei tohi tee katendi vertikaal ületada olemasolevat. Võimalusel langetada tee pinda kalmistu ees oleva ajaloolise munakiviteega samasse tasapinda, et vältida veekogumite tekkimist vastu kalmistu piirdemüüri ning hauaplatse. Riigimaantee ja kalmistu vahelisele alale mitte kavandada lahtist kraavi. Sadevete ärajuhtimine kavandada selliselt, et need ei valguks kalmistu piirdmüüri alla. Kavandada ligipääsud maanteelt kalmistule. 6. Kuna Viru-Nigula alevikus lahendatakse jalakäijate liikumine riigimaantee rekonstrueerimise projektiga, siis tuleb Viru- Nigula kirikuaia piirdemüüri (reg-nr 16058) ja Vabadussõja mälestussamba (reg-nr 27131) vahetus läheduses tagada müüride ning monumendi stabiilsus. Kirikuaiaga piirneval maanteelõigul mitte tõsta tee pinda. Sadevete ärajuhtimine kavandada selliselt, et need ei valguks kirikuaia piirdmüüri alla. 7. Arheoloog Tõnno Jonuks on oma uuringutega kindlaks teinud, et asulakoht reg nr 10916 on tegelikkuses paiknenud palju ulatuslikumal alal, mistõttu võib ta lisaks maanteekoridorile (ja seda laiemalt, kui praegune kaitsevöönd) puudutada ka kergliiklustee koridori (vahetult Viru-Nigula alevikust lääne poole). Asula võis Jonuksi järgi ulatuda praegusest kaitsevööndi läänepiirist ca 50-100 m piki maanteed Kunda suunas. Sellest tulenevalt tuleb tagada arheoloogiline uuring ka sellel alal. Täpsema kaardimaterjali saamiseks uuringute ala kohta võtta projekteerijal ühendust Muinsuskaitseametiga. 8. Arheoloogiamälestiste aladel ja kaitsevööndites tuleb kõigil kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Nõue märkida asendiskeemidele. 9. Kui kaevetöödel leitakse koha peal säilinud matused, siis nende lõhkumine ei ole antud tööde kontekstis lubatud. Luustike ilmnemisel tuleb need arheoloogiliselt in situ läbi uurida. 10. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Tööde teostaja peab enne tööde teostamise algust taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik Muinsuskaitseametist taotleda hüvitist uuringutele kulunud maksumusest pooles ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1500 eurot. Projekti koostamise käigus soovitame koostööd teha Muinsuskaitseameti nõunikega. Projekt esitada kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile. 4 Põllumajandusamet Eelnõus käsitletud maa-alale jäävad maaparandusehitised Nugeri 1 (MS 1107230010010/ehitis 001), Nugeri 2 (MS Otsus: Alus: 1107230020010/ehitis
Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 16/1728 Tallinn 2017 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2 Kinnitan: Aadu Niidas . Juhatuse liige Keskkonnamõju hindasid: Aadu Niidas . Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017) Raili Kukk . Keskkonnaspetsialist Marge Uppin . Hüdrogeoloog Üllar Rammul . Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3 SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE .............................................................................. 6 2. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ................. 7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ................ 7 2.3 Kasutatud infoallikad ............................................................................................. 8 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ..................................... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ........................................................................... 10 3.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................ 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ..................................................................... 12 4.1
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Teataja Detsember 2017 Eesti
    DETSEMBER 2017 VIRU-NIGULA VALD Kunda linn, Viru-Nigula alevik ja Aseri alevik ning 43 Head vallaelanikud! küla. Ühinenud valla elanike arv 01.11.2017 seisuga on minu isiklikud. Mulle läheb- põhieesmärkidele ega taker- olen valmis selle eest võit- 5899, sh mehi 2862 ja naisi 3037. ki sügavalt korda iga siinne duks detailidesse, näeksime lema. Miks mitte luua uus probleem ja inimene kitsaskohtades lahendusi tehnopark, ettevõtlusinku- Kontakt: Teisalt on mulle pandud ja probleemides võimalusi. baator või ränilinnak just Aadress: Kasemäe 19, 44107 Kunda ootused aga kohustavad Seda mitte ainult omavalit- Viru-Nigulasse?! Uued ini- Üldtelefon: +372 325 5960 ning alati oodatakse uutelt suse, vaid kogu valla ela- mesed toovad juurde uusi Facebook: /virunigulavald juhtidelt paremaid, suure- nike tasandil. Soovin väga, ettevõtteid, arendajaid ja maid ja kiiremaid tulemusi. et ka Toompealt hakataks oskustöölisi ning seega ka Riho Kutsar, vallavolikogu esimees, Palun selles osas kannatlik- Viru-Nigulat nägema või- peresid. e-post: [email protected] kust ja mõistmist! Valdade malusena, mida infrastruk- Minu eesmärgid eesseis- Koit Oras, vallavolikogu aseesimees, ühinemine on meile kõigile tuurselt arendada- kuhu vaks perioodiks on lihtsad: e-post: [email protected] EINAR VALLBAUM veel harjumatu olukord, mis luua töökohti ning tuua sisse et meie vald muutuks mär- VIRU-NIGULA VALLAVANEM eeldab uut strateegiat ja vi- spordi- või kultuuriüritusi. gatavaks, arvestatavaks ja siooni. Ettevõtjana pean ülitäht- nähtavaks üleriiklikult. Soo- VALLAVALITSUSE HARIDUSKOMISJON Valmised on selleks kor- Piirkonna arenemine tä- saks ettevõtluse arendamist, vin, et siin oleks igaühel hea LIIKMED Kaido Veski raks möödas. Olen südamest hendab järjepidevat tööd ettevõtjate ja välisinvesto- elada, töötada ja elust rõõ- Einar Vallbaum Ljudmilla Botško tänulik igale kodanikule, ning üleöö ei saa vald muu- rite huvi valla vastu ja uute mu tunda! Raido Tetto Ave Ojasalu kes usaldas mulle oma hääle tuda rikkamaks, ilusamaks töökohtade teket.
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 18 LISAD 1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri.
    [Show full text]
  • Artur Vassar
    Artur Vassar NURMSI KIVIKALME EESTIS JA TARANDKALMETE ARENG Tartu 1943 Digiteeritud tekst pärineb A. Vassara Tartu Ülikoolis 1944.a kaitstud käsikirjalisest doktoritööst: A. Vassar. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandakalmete areng. Tartu 1943. 443 lk. (Tartu Ülikooli raamatukogu). Teksti digiteerisid Kristin Ilves ja Marge Konsa Toimetaja kommentaarid lisas Valter Lang. Tartu Ülikooli arheoloogia ja ajaloo instituut, 2011. 2 SISUKORD 1. Üldandmed Nurmsi kalme ja kaevamiskäigu kohta 2. Nurmsi kalme ehitus 3. Luude ja leidude esinemine Nurmsi kalmes. Matmisviisist tarandkalmetesse 4. Nurmsi kalme leidude nimestik A. Paide Muuseumis asuvad leiud (1906. ja 1907. a.) B. AI 2432 (Tallgren 1921) C. AI 2481 (Tallgren 1922) D. AI 2486 (Moora 1922) E. AI 2533 (Moora 1923) F. AI 3325 (Vassar 1934–1935) 5. Leidude analüüs A. Sõled a. Silmiksõled b. Peakilpsõled c. Liigendsõled kolmnurkse jalaga d. Kärbissõled e. Ketassõled f. Ambsõled g. Hoburaudsõled ja selguseta sõlekatkendid B. Nõelad, ketid ja ketiripatsid C. Kaelaehted Kaelavõrud Ripatsid, spiraaltorukesed ja helmed D. Käevõrud E. Sõrmused Kinnised sõrmused Spiraalsõrmused F. Naastud ja vööosad Pandlad G. Pintsetid ja kõvernoad H. Noad I. Mitmesugused raudesemed K. Tulelöömisvahendid, luisud ja šlakk L. Kivimunakud M. Keraamika 6. Nurmsi kivikalme ehituslugu 7. Tarandkalmete areng Tarandkalmete ehituslugu Tarandkalmete uurimislugu Üksiktarandi päritolu ja areng Tarandkalmete hilisem areng ja kadumine 8. Surnutekultus ja sotsiaalmajanduslik areng kui tegurid tarandkalmete arengus Piirkehade tähendus Surnumaja Koldetulega seotud kombed Elamute areng Sotsiaalmajanduslik areng 9. Asustus- ja kultuurilooline taust 10. Rooma rauaaegsete leidude nimestik Eestis 11. Kirjandus 12. Muuseumid ja arhiivid 3 PLAANID, JOONISED JA KAARDID Plaan 1. Nurmsi kivikalme kivide ja leidude üldplaan. Plaan 2. Nurmsi kivikalme kaevamised ja leiud.
    [Show full text]
  • Juuni 2016 RAHVAKALENDER
    Hind 0,2 € nr 6 (208) juuni 2016 Sa kanna unistusi endas, siis su vaim ei kängu; uut leiad homsetes, kui rahuloluga ei harju... Võib mõnel nõrkushetkel tunduda, et saatus juhib mängu - kuid tegelikult ikka ISE valid elus valguse või varju. (Virve Osila) *** Sel kevadel lõpetavad Vasta Kooli: Renate Johanson Karl-Hans Lilleorg Jan Erik Luik Hanna - Liina Mäitse Maarja Anne Muttik Gert Nõmmik Brian Parker Kaire Petrovits Kairi Ruzu Fotol: Vasta Kooli lõpetajad tutipeol Kirke Krõõt Salk Brenda Saluste Klassijuhataja: Maret Salk RAHVAKALENDER – JUUNI, LEEDOKUU, JAANIKUU eie kaugetel esivanematel oli teadmine, marras, külmking, võlu, kümnekingaline, jne ei et kõik on hingestatud või kõike saab pääseks halba tegema. Need pahategijad on Mhingestada. Hingede kui abiliste ja esivanematega seotud kurjad hinged, kes on kinni vahendajate kaudu pöörduti vaimude ja jumalate jäänud siia ilma. Nähtamatud, kuid tajutavad poole, ete need tooks väge tervisele ning hoiaks tingliku jaotuse järgi esmajoones kurjategijate ja eemale kurjad jõud. enesetapjate hinged. Pöördumised toimusid riitustena, maagiana, mille läbiviimiseks kasutati muuhulgas ka 1. juuni - lastekaitsepäev. Uuem käegakatsutavaid vahendeid. Alates suistest ja Rahvamajas toimub perepäev. Kooli kutsutakse leedopühast (suvine pööripäev) kuulusid peamiselt külalisi, 9. klassil on eksam eesti keeles. Päeva riitusatribuutikasse kased, suits, tuli ja vesi. keskmes on lapsed ja nende heaolule mõeldud Riitustele kaasnesid kiigemängud. ettevõtmised. Kindlasti saab sellel päeval rohkem Juunis tehti ka tõrjemaagiat. Rannarahvas süütas magusat süüa. tuled randa mööda ja ümber saarte, et pahad – 4. juuni – Eesti lipu päev. Uuem. Viru-Nigula Teataja 2 5. juuni - maailma keskkonna päev. Uuem. Keskkonna kaitsmine on päevakohane teema. päikese sünnipäev, leedopäev aga tulepüha. 14. juuni – leinapäev, küüditatute Päevakäänaku ajal oli päike kolm päeva pesast mälestuspäev.
    [Show full text]
  • Viru Geopargi Arengustrateegia
    Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit VIRU GEOPARGI ARENGUSTRATEEGIA Oktoober 2019 0 VIRU GEOPARGI ARENGUSTRATEEGIA KOOSTAMIST TOETAB SA 1.5 LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUS ............................................. 13 KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS 2 VIRU GEOPARGI LOOMISE EELDUSED..................................14 2.1 GEOPARKIDE TEGEVUS ........................................................... 14 2.2 NÕUDED EUROOPA GEOPARKIDE VÕRGUSTIKUGA LIITUMISEKS ...... 15 2.3 SEOSED PLANEERINGUTE JT ARENGUDOKUMENTIDEGA .................. 16 3 VIRU GEOPARGI STRATEEGIA ..............................................17 3.1 VISIOON 2030 ..................................................................... 17 3.2 MISSIOON ........................................................................... 17 3.3 EESMÄRGID ......................................................................... 17 3.4 EESMÄRKIDE MÕÕTMINE ........................................................ 18 3.5 GEOPARGI TEENUSED ............................................................. 19 Sisukord 3.6 GEOPARGI ORGANISATSIOON................................................... 20 3.7 TURUNDUS .......................................................................... 22 3.8 TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVA ...................................... 23 SISUKORD....................................................................................1 LISAD .........................................................................................26 SISSEJUHATUS JA LÄHTEKOHAD ...................................................2
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2016 OÜ Inseneribüroo STEIGER Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............ 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................. 6 4. HINDAMISMETOODIKA .................................................................. 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ....................................................... 15 6. ARENDAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED ............................................................... 18 LISAD 1. Maa-ameti 19.10.2016. aasta kirjas nr 9-2/16/19170-2 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 2. Keskkonnaministeeriumi 25.10.2016. aasta kirjas nr 7-12/16/7020-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 3. Põllumajandusameti 26.10.2016. aasta kirjas nr 14-15/2435-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 4. Keskkonnainspektsiooni 26.10.2016. aasta kirjas nr 8-3/16/4747-3 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 5. Muinsuskaitseameti 02.11.2016. aasta kirjas nr 1.1/7-2053-1 esitatud seisukoht KMH programmi kohta. 6. Keskkonnaameti 08.11.2016. a kiri nr 12-2/16/1796-5, Varudi turbatootmisala töötamisega kaasneva KMH programmist ja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika vastuskiri.
    [Show full text]
  • Viru-Nigula Valla Üldplaneering
    2019-0056 Töö number Tellija Viru-Nigula Vallavalitsus Kasemäe tn 19, Kunda, 44107 Telefon: 325 5960; e-post: [email protected] Registrikood: 75020500 www.viru-nigula.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 www.skpk.ee Kuupäev 16.11.2020 Seisund Eskiislahendus Viru-Nigula valla üldplaneering Viru-Nigula valla üldplaneering Algatamine Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsus nr 83 Lähteseisukohad September 2018 – aprill 2019, avalik arutelu 13.03.2019 Viru-Nigula rahvamajas Mõttenope 17. oktoober – 17. november 2019 Töörühmad Juhtrühma koosolekud 27.08, 09.11, 30.11.2018; 05.06, 12.09, 19.11, 28.11.2019; 27.01, 04.02, 13.03, 03.06.2020; ettevõtjate ümarlaud 12.12.2019, Aseri töögrupp 26.05 ja Lontova töögrupp 27.05.2020. Eskiisi avalik väljapanek 9. detsember 2020 – 11. jaanuar 2021 Eskiisi avalikud arutelud 9. – 11. veebruar 2021 Kooskõlastamine Vastuvõtmine Avalik väljapanek Avalikud arutelud Kehtestamine Viru-Nigula valla üldplaneering Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7 2. VISIOON JA RUUMILISED ARENGUEESMÄRGID ................................................. 8 2.1. Viru-Nigula valla visioon ........................................................................................ 8 2.2. Ruumilised arengueesmärgid ................................................................................. 8 2.3. Strateegilised ruumieesmärgid piirkondade ja valdkondade
    [Show full text]