Juuni 2016 RAHVAKALENDER
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Hind 0,2 € nr 6 (208) juuni 2016 Sa kanna unistusi endas, siis su vaim ei kängu; uut leiad homsetes, kui rahuloluga ei harju... Võib mõnel nõrkushetkel tunduda, et saatus juhib mängu - kuid tegelikult ikka ISE valid elus valguse või varju. (Virve Osila) *** Sel kevadel lõpetavad Vasta Kooli: Renate Johanson Karl-Hans Lilleorg Jan Erik Luik Hanna - Liina Mäitse Maarja Anne Muttik Gert Nõmmik Brian Parker Kaire Petrovits Kairi Ruzu Fotol: Vasta Kooli lõpetajad tutipeol Kirke Krõõt Salk Brenda Saluste Klassijuhataja: Maret Salk RAHVAKALENDER – JUUNI, LEEDOKUU, JAANIKUU eie kaugetel esivanematel oli teadmine, marras, külmking, võlu, kümnekingaline, jne ei et kõik on hingestatud või kõike saab pääseks halba tegema. Need pahategijad on Mhingestada. Hingede kui abiliste ja esivanematega seotud kurjad hinged, kes on kinni vahendajate kaudu pöörduti vaimude ja jumalate jäänud siia ilma. Nähtamatud, kuid tajutavad poole, ete need tooks väge tervisele ning hoiaks tingliku jaotuse järgi esmajoones kurjategijate ja eemale kurjad jõud. enesetapjate hinged. Pöördumised toimusid riitustena, maagiana, mille läbiviimiseks kasutati muuhulgas ka 1. juuni - lastekaitsepäev. Uuem käegakatsutavaid vahendeid. Alates suistest ja Rahvamajas toimub perepäev. Kooli kutsutakse leedopühast (suvine pööripäev) kuulusid peamiselt külalisi, 9. klassil on eksam eesti keeles. Päeva riitusatribuutikasse kased, suits, tuli ja vesi. keskmes on lapsed ja nende heaolule mõeldud Riitustele kaasnesid kiigemängud. ettevõtmised. Kindlasti saab sellel päeval rohkem Juunis tehti ka tõrjemaagiat. Rannarahvas süütas magusat süüa. tuled randa mööda ja ümber saarte, et pahad – 4. juuni – Eesti lipu päev. Uuem. Viru-Nigula Teataja 2 5. juuni - maailma keskkonna päev. Uuem. Keskkonna kaitsmine on päevakohane teema. päikese sünnipäev, leedopäev aga tulepüha. 14. juuni – leinapäev, küüditatute Päevakäänaku ajal oli päike kolm päeva pesast mälestuspäev. Uuem. kaugemal punktis (meil külas), siis keerab ringi ja „Minu isa, ema ja väikene 2-aastane vend viidi hakkab kodu poole liikuma, kuhu jõuab talviseks Siberisse, kus nad hukkusid, vend õige ruttu. Sel pööripäevaks. päeval panen õues lipu poolde varda ja toas „ …. Kaaren, kes talvel peidab päikese, olles laualolevate piltide kõrvale küünlad põlema. Paar Ilmalinnuks, lendab kohale – sulistab vees ning aastat tagasi käisin veel Viru-Nigula kirikaias üritab Päikese Tollesse Ilma vedada, aga toob ta mälestuskivi juurde küünalt panemas, nooremana tagasi, sest Too Ilm oli kaugel – sellepärast on isegi Rakvere kivi juures, nüüd istun kodus oma Päike ka talvel siin. Ta armastab suvel madalas leinamõtetega.“ (kahe ja poole kuusena maha vees sulistada, kuhu peseb Hõbelinnuna hõbedat. jäänud) See on püha vesi, millega tuleks pööripäeval Vanemate inimeste arvates peaks valusaid päevi kõvasti kasta, sest siis kasvavad viljad ning saad märtsis ja juunis rohkem tähistama, nendest ka ise saastast lahti … noortele rääkima. Ka Kalevi-Liivast jne. Pööripäeva – kastmispäevade öösel võib maa 15. juuni – viidipäev metsas avaneda ning need, kes leiavad sõnajalaõie, Töökalendri järgi oli viimane aeg kapsataimi saavad rikkaks. Hakkavad muuhulgas aru saama istutada. Sellest päevast hakkas lehmade piimaand lindude keelest … vähenema. Sellel ööl püherdati alasti kastemärjal rohul, et „Päev on pühendatud 3. -4. saj. märtri püha saada jumet nahale ja tervist ihule.“ (A. Heintalu) Vitusele, kes oli eriti populaarne oma kodusaarel Eks see hõbedane kaste jaanide ajal olegi Sitsiilias, Saksamaal ja Tšehhis, siit omakorda päikesevalvuri kaarna sulistatud püha vesi. iseäranis Prahas, kus tänapäevani püha Vituse Pööripäeval korjatud ravimtaimedel on eriline katedraalis hoitakse tema luid. Pealtnäha unustatud vägi, sest siis nad on kõige enam päikese energiat ja vähetähtis päev, kuid 11. – 13. saj. langes täis. Pööripäeva eelõhtul käidi pikalt saunas ja suvine pööripäev 15. juunile, tehes päeva vägagi visati leili ravimtaimede leotisega. oluliseks. Pööripäev määras heinateo alguse ja selleks ajaks Eestis on üks Vituse kabel ja see asub Viitnal, siit pidi vihtade tegemine kitsedele ja lammastele Viitna nimigi. Kroonikatest võib lugeda: „Peale olema tehtud. Suurtele loomadele võis hiljemgi selle on Vituse päeval selle ja teiste pühakute teha. kabelite juures tohutu jäledus patukahetsuse 23. juuni – jaanilaupäev. Võidupüha kirjade pärast … „ Tõenäoliselt on selle kabeli all Jaanilaupäev on oma toimetuste poolest vaata, et mõeldud Viitna kabelit, sest kauguseks Tallinnast tähtsam kui jaanipäev. on olnud 70 km.“ (L. Vahtre) „Jaanipäevaks tehti õlut, köeti sauna. Peale Eks ole meiegi kabeli juures toimunu üle kurdetud, vihtlemist – maha jahtumist mindi jaanitulele. enamasti maarjapäeval, kui ümber kivi roomati Tuld tehti mitme pere peale kõrgematele kohtadele (vahel ihualasti) loomade sigivuse suurendamiseks – Adrika nõmmel, Pada linnamäel. ja haigustest paranemiseks. Ehk oli nii, et mis tol Kolhooside ajal tehti suur üldine tuli, mille juures ajal tundus kirikuisadele rõve, oli meie joosti kotis, veeti köit, esinesid taidlejad, maausulistele vanematele loomulik ja vajalik korraldati mänge … „ (E. Rätsep) toiming. „Ühel suvel 1950. keskel kutsus kolhoosi esimees A. Heintalu ütles, et Maarja kabel hävitati 17. saj. lapsed Kuura-Kutsala vahelises pähkliorus lõpul luterliku kiriku poolt. Kohalik elanik Julius suuremat platsi kividest puhtaks rookima. Sinna Tauer mäletab juttu, kus kabel lasti puruks säeti puujuurikate, okste hunnik, mis põhjasõja ajal merelt tulnud mürskudega. Kas jaanilaupäeva õhtul süüdati kõrgeks jaanituleks. venelaste või rootslaste laevadelt, ei tea. Ka on Kohale toodi kiosk limonaadi-õlle-kommidega ja Juliusel meeles, kuidas sakslased 1942. a talvel pillimehed. Õhtu oli kaunilt soe ja kuiv, sädemed Maarja kabeli varemete juures harjutasid karglesid õhus ja lapsed tule ümber. Ligidal rohus paukpadrunitega lahinguks. istuvad pidulised laulsid ja rüüpasid mõdu. Kui 21. juuni – suvine pööripäev ehk päevakäänak jutt jaanide peale läheb, siis tuleb see pilt kohe Suvise pööripäeva püha nimetati ka leedopühaks, silme ette.“ (H.T.) kus eriline koht oli tulel. Talvine pööripäev oli Viru-Nigula Teataja 3 Vanarahvas armastas tuld, kasutas teda riitustel. Et tuletegemise traditsioon nii kindlalt paigas on, neiule unenäos peigmehe kujutise. Ühte moodust ütleb ära kui suur vägi ja võim temas peitub. tean veel: mine täiskuu ajal neljapäeva õhtul Võidupüha on 1919. a Võnnu lahingu ristteele ja korja sealt 9 erinevat taime. mälestuspäev. Kümnendaga (kõrreline) seo punt kinni ning pane „Vabadussamba juurest läksime rongkäigus Pada ta magama minnes padja alla. Enne magama mäele, kus oli kaitseliidu korraldatud pidu. Ees minekut ei tohi kellegagi rääkida, kui suud pead, kõndisid lippudega kaitseliitlased, kodutütred, näed öösel tulevast kallimat. noorkotkad.“ (E. Rätsep) Kui jaanipäeval sajab, tuleb märg rukkilõikuse Ka praegu toimub kaitseliidu kohaliku rühma aeg. Kaks kuldaväärt ja armastatud lindu panevad rivistus koos naiskodukaitse, kodutütarde ja nokad kinni. noorkotkastega. Võidutuli antakse üle valla „Jaanipäeva paiku laksutab ööbik (vanema küladele, samba jalamile pannakse lilli ja nimetusega sisask) oma viimased viisid ja pärast küünlaid. Sealt edasi on jaanitulele minek. jaani jääb ja kägu vait“ (Mart Mäger). Vene ajal oli tuli Pada mäel, vahest all jõekäärus, Piibli järgi juba elatanud vanapaarile preester nüüd Viru-Nigula pargis või Mahu rannas. Tänavu Sakariasele ja Eliisabetile sündis sel päeval poeg on Mahus. Johannes, kellest sai Jeesuse tegude ettekuulutaja. Õhtu lõppeb romantiliselt neile, kes lähevad Ta oli Jeesusest 6 kuud vanem. Johannes ristis sõnajala- või kadakaõit otsima. rahvast Jordani jões ja ristis ka Jeesust. Sellest 24. juuni – jaanipäev nimigi. Ristija Johannese sünnipäev. Viru-Nigulas on 27. juuni – seitsmemagajapäev saanud kombeks jaanipäeval surnuaiapüha pidada. Vähemtuntud, kui juulikuusse jääv Kraaviäärne on karikakraid täis, siit saab neid seitsmevennapäev, kuid uskumused nende korjata kui omaseid ja koduseid lilli lähedaste päevade kohta on sarnased. haudadele viimiseks. Vana kihelkonna kalmistu on 29. juuni – Peeterpauli päev tulede säras jaanipäeval, hingedepäeval, Apostlite Peetruse ja Pauluse päev. jõululaupäeval ja uusaastaööl. Mida pimedam aeg, Juunikuus möödub 75 aastat küüditamisest ja 97 seda kaunim ta küünlatulukeste valguses on. aastat tähtsast Võnnu lahingust. Ja kes teab, 24. juunil on tavaliselt jutlus kell 12.00 surnuaial, mitmendat korda ehib Jaan oma hobust kell 14.00 kirikus. Helisevad kirikukellad, rahvast hõbehelmeste – siidituttidega ja läheb jaanitulele. liigub rohkesti, sugulased saavad kokku. Päev on pikkuse ja valguse mõttes aasta kõrgpunkt. A. Heintalu „Estide (tšuudide) hingestatud Ilm“ Taimeriik on võimsuse tipul. L. Vahtre „Maarahva Tähtraamat“ Jaaniööl magamine lillepärg peas või padja all tõi Heili TARJAN VALLAVALITSUSES Nõustuda Kalda katastriüksuse, Simunamäe küla, Letipea tee, asukoht Selja küla, erastamisega pindala 0,9 ha, transpordimaa; 11. mail piirneva Seljaniidu kat. üksuse Simunamäe küla, Kuuse tee, Vajaduspõhise peretoetuse omanikule OÜ Puico Grupile. pindala 0,1 ha, transpordimaa; maksmine Maa sihtotstarve maatulundus- Nugeri küla, turba tee, Maksta vajaduspõhist maa, pindala 0,31 ha pindalaga 1,0 ha, transpordimaa; peretoetust seitsmele avaldajale. Vasta küla, Liivi tee, pindala 0,2 Maa munitsipaliseerimisel ha, transpordimaa. Ehitusloa väljastamine kat. üksuse piiride, pindala ja Anda välja ehitusluba Rein maksustamishinna Arvamuse andmine jäätmeloa Pääsukesele puurkaevu kinnitamine,