Hind 0,2 € nr 6 (208) juuni 2016

Sa kanna unistusi endas, siis su vaim ei kängu; uut leiad homsetes, kui rahuloluga ei harju... Võib mõnel nõrkushetkel tunduda, et saatus juhib mängu - kuid tegelikult ikka ISE valid elus valguse või varju. (Virve Osila) *** Sel kevadel lõpetavad Vasta Kooli:

Renate Johanson Karl-Hans Lilleorg Jan Erik Luik Hanna - Liina Mäitse Maarja Anne Muttik Gert Nõmmik Brian Parker Kaire Petrovits Kairi Ruzu Fotol: Vasta Kooli lõpetajad tutipeol Kirke Krõõt Salk Brenda Saluste Klassijuhataja: Maret Salk

RAHVAKALENDER – JUUNI, LEEDOKUU, JAANIKUU

eie kaugetel esivanematel oli teadmine, marras, külmking, võlu, kümnekingaline, jne ei et kõik on hingestatud või kõike saab pääseks halba tegema. Need pahategijad on Mhingestada. Hingede kui abiliste ja esivanematega seotud kurjad hinged, kes on kinni vahendajate kaudu pöörduti vaimude ja jumalate jäänud siia ilma. Nähtamatud, kuid tajutavad poole, ete need tooks väge tervisele ning hoiaks tingliku jaotuse järgi esmajoones kurjategijate ja eemale kurjad jõud. enesetapjate hinged. Pöördumised toimusid riitustena, maagiana, mille läbiviimiseks kasutati muuhulgas ka 1. juuni - lastekaitsepäev. Uuem käegakatsutavaid vahendeid. Alates suistest ja Rahvamajas toimub perepäev. Kooli kutsutakse leedopühast (suvine pööripäev) kuulusid peamiselt külalisi, 9. klassil on eksam eesti keeles. Päeva riitusatribuutikasse kased, suits, tuli ja vesi. keskmes on lapsed ja nende heaolule mõeldud Riitustele kaasnesid kiigemängud. ettevõtmised. Kindlasti saab sellel päeval rohkem Juunis tehti ka tõrjemaagiat. Rannarahvas süütas magusat süüa. tuled randa mööda ja ümber saarte, et pahad – 4. juuni – Eesti lipu päev. Uuem.

Viru-Nigula Teataja 2 5. juuni - maailma keskkonna päev. Uuem. Keskkonna kaitsmine on päevakohane teema. päikese sünnipäev, leedopäev aga tulepüha. 14. juuni – leinapäev, küüditatute Päevakäänaku ajal oli päike kolm päeva pesast mälestuspäev. Uuem. kaugemal punktis (meil külas), siis keerab ringi ja „Minu isa, ema ja väikene 2-aastane vend viidi hakkab kodu poole liikuma, kuhu jõuab talviseks Siberisse, kus nad hukkusid, vend õige ruttu. Sel pööripäevaks. päeval panen õues lipu poolde varda ja toas „ …. Kaaren, kes talvel peidab päikese, olles laualolevate piltide kõrvale küünlad põlema. Paar Ilmalinnuks, lendab kohale – sulistab vees ning aastat tagasi käisin veel Viru-Nigula kirikaias üritab Päikese Tollesse Ilma vedada, aga toob ta mälestuskivi juurde küünalt panemas, nooremana tagasi, sest Too Ilm oli kaugel – sellepärast on isegi Rakvere kivi juures, nüüd istun kodus oma Päike ka talvel siin. Ta armastab suvel madalas leinamõtetega.“ (kahe ja poole kuusena maha vees sulistada, kuhu peseb Hõbelinnuna hõbedat. jäänud) See on püha vesi, millega tuleks pööripäeval Vanemate inimeste arvates peaks valusaid päevi kõvasti kasta, sest siis kasvavad viljad ning saad märtsis ja juunis rohkem tähistama, nendest ka ise saastast lahti … noortele rääkima. Ka Kalevi-Liivast jne. Pööripäeva – kastmispäevade öösel võib maa 15. juuni – viidipäev metsas avaneda ning need, kes leiavad sõnajalaõie, Töökalendri järgi oli viimane aeg kapsataimi saavad rikkaks. Hakkavad muuhulgas aru saama istutada. Sellest päevast hakkas lehmade piimaand lindude keelest … vähenema. Sellel ööl püherdati alasti kastemärjal rohul, et „Päev on pühendatud 3. -4. saj. märtri püha saada jumet nahale ja tervist ihule.“ (A. Heintalu) Vitusele, kes oli eriti populaarne oma kodusaarel Eks see hõbedane kaste jaanide ajal olegi Sitsiilias, Saksamaal ja Tšehhis, siit omakorda päikesevalvuri kaarna sulistatud püha vesi. iseäranis Prahas, kus tänapäevani püha Vituse Pööripäeval korjatud ravimtaimedel on eriline katedraalis hoitakse tema luid. Pealtnäha unustatud vägi, sest siis nad on kõige enam päikese energiat ja vähetähtis päev, kuid 11. – 13. saj. langes täis. Pööripäeva eelõhtul käidi pikalt saunas ja suvine pööripäev 15. juunile, tehes päeva vägagi visati leili ravimtaimede leotisega. oluliseks. Pööripäev määras heinateo alguse ja selleks ajaks Eestis on üks Vituse kabel ja see asub Viitnal, siit pidi vihtade tegemine kitsedele ja lammastele Viitna nimigi. Kroonikatest võib lugeda: „Peale olema tehtud. Suurtele loomadele võis hiljemgi selle on Vituse päeval selle ja teiste pühakute teha. kabelite juures tohutu jäledus patukahetsuse 23. juuni – jaanilaupäev. Võidupüha kirjade pärast … „ Tõenäoliselt on selle kabeli all Jaanilaupäev on oma toimetuste poolest vaata, et mõeldud Viitna kabelit, sest kauguseks Tallinnast tähtsam kui jaanipäev. on olnud 70 km.“ (L. Vahtre) „Jaanipäevaks tehti õlut, köeti sauna. Peale Eks ole meiegi kabeli juures toimunu üle kurdetud, vihtlemist – maha jahtumist mindi jaanitulele. enamasti maarjapäeval, kui ümber kivi roomati Tuld tehti mitme pere peale kõrgematele kohtadele (vahel ihualasti) loomade sigivuse suurendamiseks – Adrika nõmmel, Pada linnamäel. ja haigustest paranemiseks. . Ehk oli nii, et mis tol Kolhooside ajal tehti suur üldine tuli, mille juures ajal tundus kirikuisadele rõve, oli meie joosti kotis, veeti köit, esinesid taidlejad, maausulistele vanematele loomulik ja vajalik korraldati mänge … „ (E. Rätsep) toiming. „Ühel suvel 1950. keskel kutsus kolhoosi esimees A. Heintalu ütles, et Maarja kabel hävitati 17. saj. lapsed Kuura- vahelises pähkliorus lõpul luterliku kiriku poolt. Kohalik elanik Julius suuremat platsi kividest puhtaks rookima. Sinna Tauer mäletab juttu, kus kabel lasti puruks säeti puujuurikate, okste hunnik, mis põhjasõja ajal merelt tulnud mürskudega. . Kas jaanilaupäeva õhtul süüdati kõrgeks jaanituleks. venelaste või rootslaste laevadelt, ei tea. Ka on Kohale toodi kiosk limonaadi-õlle-kommidega ja Juliusel meeles, kuidas sakslased 1942. a talvel pillimehed. Õhtu oli kaunilt soe ja kuiv, sädemed Maarja kabeli varemete juures harjutasid karglesid õhus ja lapsed tule ümber. Ligidal rohus paukpadrunitega lahinguks. istuvad pidulised laulsid ja rüüpasid mõdu. Kui 21. juuni – suvine pööripäev ehk päevakäänak jutt jaanide peale läheb, siis tuleb see pilt kohe Suvise pööripäeva püha nimetati ka leedopühaks, silme ette.“ (H.T.) kus eriline koht oli tulel. Talvine pööripäev oli Viru-Nigula Teataja 3 Vanarahvas armastas tuld, kasutas teda riitustel. Et tuletegemise traditsioon nii kindlalt paigas on, neiule unenäos peigmehe kujutise. Ühte moodust ütleb ära kui suur vägi ja võim temas peitub. tean veel: mine täiskuu ajal neljapäeva õhtul Võidupüha on 1919. a Võnnu lahingu ristteele ja korja sealt 9 erinevat taime. mälestuspäev. Kümnendaga (kõrreline) seo punt kinni ning pane „Vabadussamba juurest läksime rongkäigus Pada ta magama minnes padja alla. Enne magama mäele, kus oli kaitseliidu korraldatud pidu. Ees minekut ei tohi kellegagi rääkida, kui suud pead, kõndisid lippudega kaitseliitlased, kodutütred, näed öösel tulevast kallimat. noorkotkad.“ (E. Rätsep) Kui jaanipäeval sajab, tuleb märg rukkilõikuse Ka praegu toimub kaitseliidu kohaliku rühma aeg. Kaks kuldaväärt ja armastatud lindu panevad rivistus koos naiskodukaitse, kodutütarde ja nokad kinni. noorkotkastega. Võidutuli antakse üle valla „Jaanipäeva paiku laksutab ööbik (vanema küladele, samba jalamile pannakse lilli ja nimetusega sisask) oma viimased viisid ja pärast küünlaid. Sealt edasi on jaanitulele minek. jaani jääb ja kägu vait“ (Mart Mäger). Vene ajal oli tuli Pada mäel, vahest all jõekäärus, Piibli järgi juba elatanud vanapaarile preester nüüd Viru-Nigula pargis või Mahu rannas. Tänavu Sakariasele ja Eliisabetile sündis sel päeval poeg on Mahus. Johannes, kellest sai Jeesuse tegude ettekuulutaja. Õhtu lõppeb romantiliselt neile, kes lähevad Ta oli Jeesusest 6 kuud vanem. Johannes ristis sõnajala- või kadakaõit otsima. rahvast Jordani jões ja ristis ka Jeesust. Sellest 24. juuni – jaanipäev nimigi. Ristija Johannese sünnipäev. Viru-Nigulas on 27. juuni – seitsmemagajapäev saanud kombeks jaanipäeval surnuaiapüha pidada. Vähemtuntud, kui juulikuusse jääv Kraaviäärne on karikakraid täis, siit saab neid seitsmevennapäev, kuid uskumused nende korjata kui omaseid ja koduseid lilli lähedaste päevade kohta on sarnased. haudadele viimiseks. Vana kihelkonna kalmistu on 29. juuni – Peeterpauli päev tulede säras jaanipäeval, hingedepäeval, Apostlite Peetruse ja Pauluse päev. jõululaupäeval ja uusaastaööl. Mida pimedam aeg, Juunikuus möödub 75 aastat küüditamisest ja 97 seda kaunim ta küünlatulukeste valguses on. aastat tähtsast Võnnu lahingust. Ja kes teab, 24. juunil on tavaliselt jutlus kell 12.00 surnuaial, mitmendat korda ehib Jaan oma hobust kell 14.00 kirikus. Helisevad kirikukellad, rahvast hõbehelmeste – siidituttidega ja läheb jaanitulele. liigub rohkesti, sugulased saavad kokku. Päev on pikkuse ja valguse mõttes aasta kõrgpunkt. A. Heintalu „Estide (tšuudide) hingestatud Ilm“ Taimeriik on võimsuse tipul. L. Vahtre „Maarahva Tähtraamat“ Jaaniööl magamine lillepärg peas või padja all tõi Heili TARJAN

VALLAVALITSUSES Nõustuda Kalda katastriüksuse, Simunamäe küla, tee, asukoht Selja küla, erastamisega pindala 0,9 ha, transpordimaa; 11. mail piirneva Seljaniidu kat. üksuse Simunamäe küla, Kuuse tee, Vajaduspõhise peretoetuse omanikule OÜ Puico Grupile. pindala 0,1 ha, transpordimaa; maksmine Maa sihtotstarve maatulundus- küla, turba tee, Maksta vajaduspõhist maa, pindala 0,31 ha pindalaga 1,0 ha, transpordimaa; peretoetust seitsmele avaldajale. Vasta küla, Liivi tee, pindala 0,2

Maa munitsipaliseerimisel ha, transpordimaa. Ehitusloa väljastamine kat. üksuse piiride, pindala ja Anda välja ehitusluba Rein maksustamishinna Arvamuse andmine jäätmeloa Pääsukesele puurkaevu kinnitamine, koha-aadressi ja taotlusele rajamiseks Linnuse külas sihtotstarbe määramine Tutvunud Ekoservis Teenused asuvale Pääsuniidu Kinnitada kat. üksuse piirid ja OÜ jäätmeloa taotlusega, kus maaüksusele. pindala järgmiselt: ettevõte soovib jäätmeluba

Viru-Nigula alevik, Vana- ohtlike jäätmete kogumiseks Kinnisasjaga piirneva maa Kunda tee, pindala 0,2 ha, vastavalt jäätmeseaduse §73, erastamine transpordimaa; Viru-Nigula Teataja 4 lõike 2 p 3 ning olmejäätme- veoks majandus- või Katastriüksuse jagamine Anda välja ehitusluba Inna kutsetegevusena vastavalt Nõustuda Anton Holmile Lavrentjevale puurkaevu jäätmeseaduse §73 lõike 2 p 6, kuuluva, Kurna külas asuva rajamiseks Kalikülas asuvale ei ole Viru-Nigula Lilleoru kat. üksuse jagamisega Suur-Kaliküla ühistu 50 Vallavalitsusel vastuväiteid. kaheks. maaüksusele. Moodustada Lilleoru ja Toimetulekutoetuse ja Lillepõllu kat. üksused, Avaliku ürituse loa andmine täiendava sotsiaaltoetuse sihtotstarbega maatulundusmaa. Anda nõusolek MTÜ-le Viru- maksmine Nigula Motoklubi punnvõrride Maksta toimetulekutoetust Sadama ja Kaupsaare võidusõidu „Viru-Nigula 2363,73 eest 14-le avaldajale. kinnistute piiride muutmine Punnvõrr 2016“ korraldamiseks Maksta täiendavat Nõustuda Mahu külas asuva 04.05.2016 a Viru-Nigula sotsiaaltoetust 311 € eest neljale Kaupsaare ja Sadama kinnistute alevikus. avaldajale. omavaheliste piiride muutmisega, mille tulemusena Raha eraldamine Maa sihtotstarbe ja muutuvad Kaupsaare ja Sadama Eraldada hea sportliku tulemuse lähiaadressi muutmine kat. üksuste pindalad. saavutamise eest ning edasiste Määrata Pada külas riigi treeningute läbiviimiseks Raigo omandisse jäetava maaüksuse Ehitusloa väljastamine Rootsile ühekordne stipendium. (1,07 ha) sihtotstarbeks maatulundusmaa.

MAHU KÜLA SUVI

ahu Külaseltsil on sel aastal mitmeid ettevõtmisi olnud. Mai keskel toimusid M kahed talgud, kus põhirõhk pandi seltsimaja ümbruse korrastamisele. Esimeses etapis tehti „Teeme Ära“ raames puhtaks seltsimaja kõrval seisev laohoone, mida nõuka ajal kasutati soola-, konservikarpide jm kalatööstusega seotud inventari hoidmiseks. Päris põnev oli sellist ruumi koristada, ikkagi tükike ajalugu. Prügi alt tuli välja omaaegses kalatsehhis kasutatud konservikarpide ladu, virnade viisi kokkupressitud pappkarpe toodangu väljaviimiseks ja mis kõige põnevamad – vanad Talgupäev Mahus, mai 2016 püügiriistad. Ladu kasutasid hilisemal ajal rannakalurid ka oma püügivahendite hoidmiseks 9. juulil väisavad Mahut Kundas toimuva nii, et pahna hulgast tuli ka hulk väärtuslikku sõbralaada käigus mitu bussitäit soomlasi. Et kraami lagedale nagu näiteks peremärkidega külalisi ikka väärikalt vastu võtta, otsustas võrgukorgid. külaselts omalt poolt pakkuda ka väikese Teises etapis tehti puhtaks külaseltsi kõrvalruumid kultuuriprogrammi. ja planeeriti siledaks sadama juures asuv Pealelõunasel ajal kostitatakse põhjanaabreid supelrand. laulu, tantsu ja kõhutäiega, aga õhtul leiab aset üks Kõik eelnev sai korrastatud ikka selleks, et retrohõnguline sündmus Mahu ajaloos. Nimelt valmistada ette pinda suvisteks üritusteks. avatakse üheks õhtuks külaseltsi toa kõrvalruumis 2016. a suvel toimub Mahus neli suuremat üritust: „Rannameeste kõrts“. 23. juunil jaanituli, 9. juulil sõbralaat, 13. Idee sai alguse Mahu küla jõulupeolt, kus käidi augustil pilliroofestival ja 27. augustil välja mõte, et võiks soomlasi vastu võtta kuidagi ajaloohõngulisemalt, näiteks stiilses külakõrtsis. muinastulede öö. Viru-Nigula Teataja 5 Idee hakkas aga oma elu elama, mille tagajärjeks on see, et 9. juulil avab Mahu sadamas uksed meile müüki endavalmistatud käsitööesemeid „Rannameeste kõrts“, kus rahvale pakutakse (kontakt M. Laast 52 74 549) nii märjukest kui söögipoolist. Õhtuks on Kui ostjaid ja huvilisi jätkub, jääb käsitöö müük kohale kutsutud ka bänd elava muusikaga. avatuks terveks suveks.

Kõrtsiga on praegu selline lugu, et sel aastal Natuke unistustest ka. Kui vald ja külaselts saavad avatakse see üheks õhtuks, aga plaanid on läbi projekti Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist ambitsioonikamad. Rahastuse saamisel võiks raha, on plaanis kas sel või järgmisel suvel rajada ruumis teha väikese remondi ja kui kõik asjaolud parkimisplats ja stiilne rookatusega välikäimla. klapivad, siis järgmisel suvel avada seal hooajaline Käimlat oleks hädasti vaja, sest Mahus toimub ju söögi- ja meelelahutuskoht. Kui koht omaks suviti mitmeid üritusi ja üks korralik kemps võiks võetakse, võiks seal tulevikus korraldada seal ikka olla. nädalavahetustel õhtuid elava muusikaga. Plaane ja unistusi on veelgi. Kui külaselts oma Külaseltsi naised on arvamusel, et kui juba kõrts, plaanid selgeks räägib, on renoveerimise teises siis olgu ka üks ilus koht käsitöö pakkujaile. etapis võimalus korda teha seltsitoa kõrvalruum, Praegu seisab rannas tühjana kolm kordatehtud mida saaks hakata tulevikus välja üürima ürituste võrgukuuri. Nendes oleks ju hea pakkuda korraldamiseks (koolitused, laagrid, peod) ja kohalikku käsitööd ja korraldata töötubasid. nõnda seltsile raha teenida. Selleks on esmane 9. juulil, sõbralaada päeval on kõigis kolmes võimalus sügisel avanevale Leaderi elukeskkonna võrgukuuris avatud käsitöö näitus-müük, kus meetme programmile kirjutada projekt ja pöidlaid pakutakse kohalikku käsitööd, saab vaadata peos hoida, et me sealt ka rahastuse saame. maalide näitust ja palju muudki. Seoses eelnevaga on külaseltsil ka üleskutse Tekst ja foto Marit Laast kohalikele käsitöömeistritele – tooge 9. juuliks Mahu Külaselts

On aeg teha Reedel, 8.aprillil õpetasid 22.aprillil said kõik kokkuvõtteid meditsiinitudengid 5.-8.klassi kooliõpilased ja –töötajad osa õpilastele esmaabi võtteid. südamenädala raames toimunud Esmalt läbiti teoreetiline aktsioonist „Jalgsi kooli“. Sel Eelmises ajalehenumbris oli materjal ning seejärel said kõik päeval oli bussiliinide lõpp- puudu traditsiooniline Vasta õpilased osaleda praktilistes peatuseks Viru-Nigula ning kooli tegemiste veerg. Seekord tegevustes. Järele sai proovida igaüks saabus kooli oma annan ülevaate aprilli ja maikuu elustamist, haavade sidumist. „kondimootoriga“. Tulijaid ohtratest tegemistest ja 13.aprillil käisid lasteaia tervitasid kooli väravas Vasta sündmustest. „Mõmmik“ Lepatriinude ja TOREkad ja TOREvants. Liblikate rühma lapsed Haljalas Läbida tuli ka väike kehaline Aprillikuu esimesel päeval vaatamas Ukraina tsirkust. katse- pugeda limbonööri alt külastasid algklasside õpilasi Lastel oli väga lõbus, sest läbi. Kosutuseks pakuti projekti „Tean tulest“ raames etenduses osalesid ka kaks tervislikku jogurtijooki. Kunda tuletõrjujad. Üheskoos valget tuvi, kaks kassi ja suur tuletati meelde tuleohutuse madu. Samal päeval külastasid Vasta temaatikat ning tutvuti 15.aprillil toimus rahvamajas kooli Vali Vabadus tuuri raames päästetehnikaga. traditsiooniline laste lektorid, kes kõnelesid noortega 7.aprillil said Vasta kooli lauluvõistlus „Vastakad viisid“. sõltuvuste ja mina-pildi õpilased osa Rakvere Seekord kandis võistlus nime, kujunemise teemal. Noored olid Ametikoolis toimunud Ideede mis valiti eelmise aasta aktiivsed kaasarääkijad ning – laadast. Õpilastele tutvustati lauluvõistlusel konkursi korras. osalejad. Vahetundidel pakkus põnevaid ja harivaid vaba aja Lauluvõistluste tulemusi suurepärase elamuse tuuriga veetmise võimalusi, meisterdati kajastas rahvamaja kunstiline kaasas olnud noorteansambel töötubades. juht eelmises lehenumbris. Airside USAst.

Viru-Nigula Teataja 6 25. aprillil pidas lasteaed „Mõmmik“ sünnipäeva, sest Elistvere loomapargis. Parki külastati õuesõppe päeva 24.aprillil täitus lasteaial 34 „Loomalapsed“ raames. tegevusaasta. Ühiselt peeti vahva Viru-Nigula vallapäevade raames oli laadapäeval avatud Vasta sünnipäevapidu, kus osalesid ka kooli õpilastööde näitus. Näitusele oli üles seatud nii käsitööd kui külla tulnud külalised- vallavanem ka kunstiõpetuse või loodusõpetuse tunnis valminud õpilastöid. Raido Tetto, hoolekogu esindaja 8.mail tänasid Vasta kooli ja lasteaia lapsed kõiki emasid ja Pille Kajar, direktor Ülle Viller ja vanaemasid emadepäeva kontserdiga. üks unine karu. Lasteaed tänab 12.mail pidasid emadepäeva pikniku Mahus lasteaia Lepatriinude kõiki kingituste eest! Tänu teile ja Jänkude rühma lapsed ja nende emad. Väikese eeskavaga saime süüa maitsvat torti ning esinesid lapsed ning ühiselt mängiti lõbusaid seltskonnamänge. käia matkadel ja väljasõitudele 20.mail saadeti lasteaiast kooli vanema rühma („Liblikate“ ) kaasa võtta hädavajaliku lõpetajad. Ootame teid kõiki sügisel kooli! esmaabikasti. Lisaks on tänu 23.mai ja 24.mai olid meie koolis õuesõppepäevad. Esmaspäeval headele külalistele lasteaia sõitsid 2., 5. Ja 9.klassi lapsed Matsalu loodusparki tutvuma sealse rühmades harivad legod. Selle linnuriigiga. Teisipäeval käisid 1., 3., 4., 6., 7., 8.klass Kauksis eest tänab lasteaed järgmiseid putukametsa avastamas. ettevõtteid: OÜ Mõis, AS 25.mail sõitsid 2.-4.klass Viljandisse osalema seiklusmängus Imprest, Frumentum OÜ, OÜ „Viljandisse maasikaid noppima“. Kraavi Põllumajandus, OÜ 27.mail helises viimane koolikell meie kooli 9.klassi õpilastele. Lemar-Auto, AS Viru-Nigula 1.klassi õpilased ja nende klassijuhataja Eva Tingas olid ette Saeveski. valmistanud vahva eeskava. Lastele näidati aastatetaguseid 26.aprillil oli Lepatriinude ja videoklippe tänavustest lõpetajatest, loeti luuletusi ning korraldati Liblikate rühmade lastel võimalus triatlon. lasteaia saalis vaadata 3D Maikuu viimastel päevad pühendati klassitegevustele. Ühiselt multifilme. See oli omaette vahva käidi ekskursioonidel või korraldati viimaseid koosviibimisi. kogemus, sest filmi vaatamise ajal Maikuusse jagus veel ohtralt pingutust nõudvaid tasemetöid, oldi suure täispuhutud palli sees võistluseid jmt. Lisaks võeti osa Lääne-Virumaa piirkondlikust selili maas. Laulukarusselli voorust. Väga tubli tulemuse tegi Sofia Leppik, 27.aprillil kaitsesid oma loovtöid kes 3.-7.aastaste vanuserühmas saavutas 3.koha. Hästi esinesid 8.klassi õpilased. Tore oli näha, et veel Silvester Leppik, Marta Maria Mäekivi, Stiven Tamm, Hanna noored olid loovtöö raames ise Brita Luik. Lapsi juhendas õp. Maret Salk. oma kätega midagi meisterdanud Suvel ootab kooli ees külastusmäng „Unustatud mõisad 2016“. või loonud. Nii näiteks valmisid Ootame kõiki huvilisi külla! laualambid, kõlarid, uurimus tuleohutusest, kirjutati valmis ja illustreeriti raamat, viidi läbi vahvaid orienteerumismänge.

29.aprillil andis kooli saalis kontserdi Narva Koorikooli tütarlastekoor. 1.mail avasime kooli õuesõppeklassi täienduseks trenažööride ala. Peale avamistseremoonia osalesid kõik Vasta kooli õpilased ja nende vanemad lõbusas orienteerumis- mängus. Mängu käigus läbiti ohtralt kontrollpunkte ning sooritati nii jõudu kui ka mõistust nõudvaid ülesandeid. Tekst: Krista Leppik, Foto: Kristina Litvjak 5.mail tähistasid Liblikate rühma Lasteaia lõpetajad 2016 lapsed ja nende emad emadepäeva Viru-Nigula Teataja 7

Padaorus toimus Ida- regiooni päästeala noorteringide lõpuüritus

28. aprillil toimus Padaoru maastikukaitsealal Ida regiooni päästeala noorteringide lõpuüritus. Sel aastal oli ürituse korraldajaks vabatahtlik päästekomando. Kolmeteistkümnest Ida regioonis tegutsevast noorteringist võttis rogain- tüüpi üritusest kaksteist ringi.

Sellel rogainil said osalejad ise valida, millised punktid ja kui palju nad läbivad. Kokku oli rajal 24 punkti 5 eri tasemega (tuleohutus, veeohutus, liiklusohutus, olmeohutus ja pääste).

Aasukalda vabatahtlike eestvedaja Marge Zaidullini sõnade kohaselt olid kõik osalenud noorteringid väga tublid, läbiti peaaegu maksimum arv kontrollpunkte ja kõigi tulemused olid üle keskmise head. Kõige tublim oli sel aastal Kunda päästeala noortering (Kaidi Jagant, Kaili Jagant, Kairi Jagant, Margo Jagant, Magnus Jagant, Rety Eespere ja Arette Reigo, juhendaja rajal Marge Selder). Talle järgnesid Lehtse (Airi Ilves, Roonalt Väli, Mait Ilves, Sten Piir, juhendaja rajal Marek Rünt)ja Viru-Nigula (Remi-Reivo Jakkobson, Rihard Õunapuu, Mairon Nukk, Anret Ilvik, Aiva-Loviisa Vaik, Andella Tsilk, Grete-Maris Sillat, juhendaja rajal Marje-Liise Sillat) noorteringid.

Aasukalda komando all tegutsev Laekvere noortering (Gennet-Rait Poom, Daisi Danielle Pärnpuu, Raimond Mäe, Kristina Maasik, Kaido Maasik, juhendaja rajal Marit Laast) tuli küll tulemuste poolest üldarvestuses viimasele positsioonile, kuid selle eest korjati rajalt üles osa tühje vee pudeleid, mis raja läbimise käigus oli maha poetatud. Ei saa ka tähelepanuta jätta, et tegemist oli noorimate osalejatega.

„Noorte tegevust käisid uudistamas ka metssead - kaks emist koos põrsastega - õnneks ainult kaugelt,“ rääkis Rannu päästeala noorteringi juhendaja Aivar Allikmäe huvitavast vahejuhtumist võistluse ajal. Rada oli üles ehitatud juba traditsiooniks saamas tervisepäevade plaanile. Kaugemad ja raskesti ligipääsetavad kontrollpunktid andsid suurema skoori, kergemad, nii küsimuse kui ka ligipääsetavuse poolest, andsid väiksema skoori. Arvestus peeti järgmiselt: küsimuse ja asukoha raskuse järgi on kontrollpunktid nummerdatud kahekohaliste numbritega (nt 31. 41, 51, 61, 81). Esimene number annab punkti kogusumma, kui vastus on õige. Kui vastus on aga vale, siis lahutatakse esimesest numbrist 2 punkti. Seega, näiteks punkt nr 31 sai vale vastuse, 3(1)-2=3-2 = 1. Ürituse kordaminekule aitasid kaasa auhinnafondi täitmisega Estonian Cell AS, FLEXA EESTI AS, Einar Vallbaum ja Viru-Nigula Vallavalitsus. Telkide ja laudade laenutamisega aitasid üritusele kaasa Ida päästekeskuse Rakvere Ennetusbüroo. Hommiku- ja lõunasöögi valmistasid laagrilistele Viru maleva Viru-Nigula rühma naiskodukaitsjad (Marit Laast, Liina Lepik, Karmen Kraut ja Maire Kivimaa), raja koostas ja märkis maha Ene Ehrenpreis. Suurimad tänud Aasukalda komando liikmetele (komando pealik Voldemar Zaidullin, Katrin Kobin, Dan Zaidullin, Arnold Abel, Merge Abel, Ervin Orgmets, Ardi Abel, Marve Abel, Siiri Mäe) ja abilistele (Karmen Kaha, Karin Altnurm), kelle meeskonnatöö aitas üritusel kenasti algusest lõpuni kesta. Suured tänud ja kummardused kõikidele osalenud noorteringidele ja juhendajatele. Tänamata ei saa jätta ka Ilmataati, kes hoidis taevaluugid kinni, kuni kogu rada korraldajatel ka üles korjatud sai. Osalejad jäid üritusega väga rahule. Marge Zaidullin Fotol: Kunda ja Viru-Nigula lapsed Viru-Nigula Teataja 8

Lugupeetud kliendid ! Sünnipäevad juunis Juunikuus nõustame kliente Viru-Nigula raamatukogus 14.06.16 kell 10.00-13.00. Olga Tauer - 90 (25. 06) Alates 01. juulist 2016 lõpetame Laine Pedanik – 87 (25. 06) nõustajateenuse pakkumise klientide Helju Laager – 85 (29. 06) vähenenud huvi tõttu. Emiilia Tajakina – 82 (13. 06) Lähim Swedbanki kontor : Ellen Koovits – 82 (17. 06) RAKVERE KONTOR Rimma Tsõpova – 80 (12. 06) Rakvere, Laada 27 Tiiu Kivaste – 75 (05. 06) E-R 09.00-17.00 Vilma Mones – 75 (09. 06) Lähim Nõustaja teenus Kundas: Toivo Sander – 70 (25. 06) Mäe 11, Kunda juunis 03.06 ja 17.06 9.30-13.00 Palju õnne ! (alates 01.07.2016 iga 3.reede 9.30-11.30)

Sularaha teenustasuta väljavõtmist saab jätkuvalt teostada RR Lektuse kaupluses „Õ- pood“ ainult Swedbank AS poolt välja antud Viru-Nigula valla juunikuu deebetkaardiga sündmused Lisainfot panga teenuste kohta saate

ööpäevaringselt nõustamiskeskuse telefonilt 17. juunil kell 18.00 Vasta Kooli lõpuaktus 6310 310.

22. juunil kell 20.00 Kunda küla jaanituli. Ans. Village Voice, peaesineja Grete Klein DJ Janis, söök-jook. Pilet 4.- €

23. juunil kell 19.00 Viru-Nigula vabadusmonumendi juures kaitseliidu-, naiskodukaitse-, noorkotkaste- ja kodutütarde rühma pidulik rivistus ja võidutule üleandmine valla küladele

23. juunil kell 20.00 Mahu rannas Viru- Nigula valla jaanituli ansamblitega „Münt“ ja „Pihlapojad“. Esinevad „Maarjapiigad“, tantsutrupp Flamante ja Kunda Memmed. Sportmängud, puhvet. Tasuta.

24. juunil kell 12.00 surnuaiapüha

2. juulil Vasta mõisas mõisapäevad. Ekskursioonid giididega (10.00 – 18.40), töötoad, avatud kohvik.

3. juulil kell 10.30 tervisepäev Kanguristil

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * info 32 29 631