DOCSLIB.ORG

Mitteformaalse Õppe Projektikonkurss 2017

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mitteformaalse Õppe Projektikonkurss 2017 MITTEFORMAALSE ÕPPE PROJEKTIKONKURSS 2017 NR TAOTLEJA PARTNERKOOLID SISU SUMMA 1 Ahtme Kool Ahtme Kool; Kiigemetsa Kool, Suvelaager „Koos on hea!“ 6769 Pärnu Toimetulekukool Eestikeelne laager, kus on palju käelist tegevust, aga ka spordi- ja meeskonnamängud. 2 MTÜ Allika küla Narva Koorikool; Narva-Jõesuu „Muusika ühendab“ 3490 Muusikakool; Abja Eestikeelne akordionistide Muusikakool; Tõrva laager Muusikakool 3 MTÜ Lahemaa Looduskool Loksa Gümnaasium, Kadrioru Loodusteemaline 8000 Saksa Gümnaasium lõiminguprojekt Eesti rahvusparkidega tutvumiseks. Rännak ja loovustegevused 4. Tapa Vene Põhikool Tapa Vene Põhikool Neljapäevane õppereis 6994 Tapa Gümnaasium 5 Uuemõisa Lasteaed-Algkool Uuemõisa Lasteaed-Algkool Ühine laager ja ekskursioon 5730 Haapsalu Nikolai Kool 6 Tallinna Tõnismäe Reaalkool Tallinna Tõnismäe Reaalkool Neljapäevane laager Ravila 7920 Tallinna 21. KK mõisas – loovtegevused; sportlikud tegevused 7 Palade Põhikool Palade Põhikool; Suuremõisa Viiepäevane laager 5764 Lasteaed Põhikool; Narva Paju Kool 8 Narva Jõesuu Kool Narva-Jõesuu Kool Soov saata õpilasi 2270 noorteühingu suvelaagrisse 7 – 14 päevaks 9 Palupera Põhikool Valga Palupera Põhikool „Spordi kaudu sõbraks“ – 2865 Kohtla-Järve Tammiku Kool sportlik noortekohtumine Paluperal 10 Narva Vanalinna Riigikool Narva Vanalinna Riigikool Noortekohtumine Tartus; 6287 Hugo Treffneri Gümnaasium matkamine ning õppetöö Treffneri koolis 11 Tallinna Kuristiku Tallinna Kuristiku Gümnaasium Tugivõrgustiku loomine muu 7936 Gümnaasium Tallinna Lasnamäe kodukeelega õpilasele: Gümnaasium teemapäevad; koostöö lapsevanematega; koolitused lapsevanematele 12 MTÜ Maidla Noored Kiviõli Vene Kool Neljapäevane kunstilaager 6350 Lüganuse Keskkool Maidla Kool 13 Jüri Gümnaasium Jüri Gümnaasium Neljapäevane 7907 Narva Kreenholmi Gümnaasium noortekohtumine Ida- Virumaal 14 MTÜ Rakke Robootikud Rakke Gümnaasium „Huviretk K.E.Baeriga“ 1470 Kohtla-Järve Järve Vene robootikateemaline Gümnaasium noortekohtumine K.E.Baeri sünnikodu lähistel 15 Kohtla-Järve Tammiku Kohtla-Järve Tammiku Põhikool Kaks noortekohtumist 7500 Põhikool Salme Põhikool Salmel ja Kohtla-Järvel ekskursioonide ning loovtegevusega 16 Loksa Gümnaasium Loksa Gümnaasium 7350 Kolga Kool Võsu Kool 17 Narva Keeltelütseum Narva Keeltelütseum Noortekohtumised Narvas 6580 Vastseliina Gümnaasium ja Vastseliinas 18 Kohtla-Järve Tammiku Kohtla-Järve Tammiku Põhikool „Läänemeri- meie 4890 Põhikool Maidla Kool kodumeri“ Neljapäevane Palupera Põhikool loodusteemaline laager koos väljasõitudega 19 Maidla Kool Maidla Kool Noortekohtumine Toolsel 7080 Kiviõli Vene Kool Kunda Ühisgümnaasium 20 Sillamäe Gümnaasium Sillamäe Gümnaasium Noortekohtumine Otepääl 6103 Kadrina Keskkool 21 Maidla Huvikool Kunda Ühisgümnaasium Neljapäevane spordilaager 6780 Rakvere Gümnaasium (venekeelsed noored) Maidla Huvikool Spordiklubi Team Yong 22 MTÜ Spordiselts Kalev Laagriprojekt. Suvelaagritesse Viiepäevane spordilaager 7980 kaasatakse noori Lasnamäe Gümnaasiumist 23 Ehte Ehte Humanitaargümnaasium EST-SÕP-RUS 2810 Humanitaargümnaasium Tallinna Õismäe gümnaasium noortekohtumine projektikoolides 24 Tallinna Mustamäe Tallinna Mustamäe Koostöös GameClubiga 2850 Humanitaargümnaasium Humanitaargümnaasium noortekohtumine, kus Tallinna Südalinna Kool mängitakse erinevaid sotsiaalseid oskusi kujundavaid mänge 25 MTÜ Vesiroosi Kool Rapla Vesiroosi Gümnaasium Pärimuslik noortelaager 4400 Narva Soldino Gümnaasium „Metsast, merest ja lätetest sündinud“ 26 Ridala Põhikool Ridala Põhikool „Läbi teatrielamuse ja 7609 Haapsalu Nikolai Kool ühistegevuste teise rahvuse kultuuri!“ teatrikunsti teemaline projekt, kus vaadatakse teatrit ning valmistatakse koos teatridekoratsioone ning lavastatakse minisketše 27 Kadrina Keskkool Kadrina Keskkool Neljapäevane laager 4500 Sillamäe Vanalinna Kool meeskonnamängude, sportlike ja loovate tegevustega 28 Kaitseliit (Võrumaa, Sakala ja Tallinna Pae Gümnaasium Laagriprojekt 7180 Tallinna malevad) Pärnu Tammsaare Kool Valga Priimetsa Kool 29 Kaitseliit (Hiiumaa ja Kolkja Kool Laagriprojekt 6660 Pärnumaa malevad) Peipsi Gümnaasium 30 Sillamäe Vanalinna Kool Sillamäe Vanalinna Kool Koolidevaheline 7130 Gaia Kool õpikoostööprojekt koos ühise laagriga 31 Tartu Annelinna Tartu Annelinna Gümnaasium Laager „Maailmaks 5840 Gümnaasium Elva Gümnaasium väikeseks on iga inimolend“ Maarja küla noored 32 Kiltsi Põhikool Kiltsi PK õpilased (Vao Aktiivõppetegevustega 6576 majutuskeskuse lapsed ja keelekümbluslaager kohalikud lapsed) Laagrisse kutsutakse ka kõiki teisi Lähis-Ida põgenikutaustaga lapsi teistest koolidest, kes parasjagu laagri hetkel Eestis viibivad 33 Tartu Rahvusvaheline Kool Tartu Rahvusvaheline Kool Õpikoostööprojekt koos 3980 Peedu Põhikool keelekümbluslaagriga .
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030
    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • London School of Economics and Political Science Department of Government
    London School of Economics and Political Science Department of Government Historical Culture, Conflicting Memories and Identities in post-Soviet Estonia Meike Wulf Thesis submitted for the degree of PhD at the University of London London 2005 UMI Number: U213073 All rights reserved INFORMATION TO ALL USERS The quality of this reproduction is dependent upon the quality of the copy submitted. In the unlikely event that the author did not send a complete manuscript and there are missing pages, these will be noted. Also, if material had to be removed, a note will indicate the deletion. Dissertation Publishing UMI U213073 Published by ProQuest LLC 2014. Copyright in the Dissertation held by the Author. Microform Edition © ProQuest LLC. All rights reserved. This work is protected against unauthorized copying under Title 17, United States Code. ProQuest LLC 789 East Eisenhower Parkway P.O. Box 1346 Ann Arbor, Ml 48106-1346 Ih c s e s . r. 3 5 o ^ . Library British Library of Political and Economic Science Abstract This study investigates the interplay of collective memories and national identity in Estonia, and uses life story interviews with members of the intellectual elite as the primary source. I view collective memory not as a monolithic homogenous unit, but as subdivided into various group memories that can be conflicting. The conflict line between ‘Estonian victims’ and ‘Russian perpetrators* figures prominently in the historical culture of post-Soviet Estonia. However, by setting an ethnic Estonian memory against a ‘Soviet Russian’ memory, the official historical narrative fails to account for the complexity of the various counter-histories and newly emerging identities activated in times of socio-political ‘transition’.
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • HOLA LAKE Western Uusimaa Final Seminar 8.10.2019 Enäjärven Petokalat
    HOLA LAKE Western Uusimaa Final seminar 8.10.2019 Enäjärven petokalat • Goal: • Activity: Enhancing the predatory fish population in Lake Enäjärvi • Activity: Involving local residents in water protection • Digging for channels for predatory fish fry was completed in summer 2018 by VESY ry • Pike fry survey was completed before and after (spring 2018 and 2019) the digging: more pike fry were found in 2019 • Report will be finished by the end of 2019 Ankerias • Activity: Protecting eel migration in River Karjaanjoki • 12 eel were caught in spring 2018. They were marked, measured and released to the Baltic Sea. • Report will be finished by the end of 2019 Participatory methods in collecting data Fishing survey (kalastustiedustelu) • Activity: Involving local residents in water protection • Activity: Involving local residents in fisheries management and monitoring • Activity: Creating a web based service for collecting fishing data • For the 1st time ever a fish survey was done covering the whole of Lake Hiidenvesi. We got a total of 95 responses, both on paper and online. • An online fishing survey form was developed in the project and tested. The tool could later be used in other lakes in fishing surveys. • Receiving contacts for people who have paid for a fishing permit turned out to be very challengin´g. • Report will be finished by the end of 2019 • The future maintenance of the online tool has to be decided upon. Participatory methods in collecting data Kirjanpitokalastus • Activity: Involving local residents in water protection • Activity: Involving local residents in fisheries management and monitoring • Activity: Creating a web based service for collecting fishing data • We developed an online fishing accounting application for individual fishermen.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • "Luuletus Peipsist" 1
    Peiptesaitaäjaäre Nr 6(39) juuni 2021 Jarek Kasaril oli sahtlis üks Kalender täieneb jooksvalt: luuletus Peipsist. www.peipsiaarekultuur.webs.com Lisainfo: tel 525 0987; [email protected] "Luuletus Peipsist" 1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: Autor Jarek Kasar „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Mõtleb vettinud mees, Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele. jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ 3. juulil kell 11.00-13.00 Su Peipus, mu Peipsi, Kokora külakeskuse õuel. veekogusid teisi ma enam ei näe. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. Julge hundina oma lootsikul 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. Su jänestel loksusin 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja iga jumala päev. vabaõhuplatsil. Eesti ja Vene Su ümber üks pere, 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja Su lihased pojad. sadamas. Ma tean, et ma tulen kord jälle 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere nagu Meerapalu oja. Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Foto: Mati Hiis Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk- Tema loovust ja loo- korraldajad soovivad tä- kohalikku ja ehedat sööki juba järgmisel aastal oma väljakul. mingut saame nautida nada publikut. Täname, ja jooki! 5. sünnipäeva! Rääbu päev Peipsimaa külastus- 30. juulil kell 13.00 Ranna puhkebaasis 2. juu- et olete tulnud ja paljud Tänu teile, publik, keskuses. lil 2021 algusega kell 19. teist juba käinud kõikidel toetajad ja vabatahtli- Noodid Peipsi Rannal 1.
    [Show full text]
  • Tartu Maakonna Tegevuskava Tegevuste1 Prioriteetsus
    TARTU MAAKONNA TEGEVUSKAVA Tartu maakonna jaoks on kõige prioriteetsemad valdkonnad sihtkoha eripära rõhutavate terviklike TEGEVUSTE1 turismitoodete ja –atraktsioonide arendamine ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine. PRIORITEETSUS Nendesse valdkondadesse on planeeritud tegevuskavas vastavalt 29% ja 33,7% vahenditest. TULENEVALT MAAKONNA Turismiatraktsioonid loovad töökohti ning annavad tõuke ka otseste ja kaudsete lisateenuste pakkujate ARENGUKAVAST tekkimisele (toitlustus, majutus, aktiivse puhkuse võimaluste vahendamine, ilu- ja raviteenused jne). Turismiteenuste kättesaadavus maakonnas on ebaühtlane. Samas on maapiirkondades turismi areng olnud (põhjendada, miks on maakonna kiire. Oluline on jätkuvalt Tartust väljapool turismi arendamine, pakkudes maapiirkonnas enam turistidele jaoks üks tegevus prioriteetsem majutust ja toitlustamist, looduses aktiivset tegevust, samuti kultuuri ja harrastusturism (Tartu maakonna kui teine) arengustrateegia 2014-2020 lisa 2 peatükk 2.11). Turismivaldkonna objektide sisemine pingerida on kujunenud järgmiselt: Lange motokeskus, Vooremäe Terviserajad, Kavilda ürgoru puhkepiirkonna arendamine, Sibulatee turismipiirkonna kolme kultuuri arendus ning Elva spordi- ja puhkepargi arendamine. Üheks suurima turismipotentsiaaliga piirkonnaks on Haaslava vallas asuv Lange motokeskuse piirkond. Eesti Lennundusmuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Vooremäe terviserajad ja juba olemasolev osa Lange motokeskusest on olemasolev turismipiirkond, mida külastab suur arv turiste. Lange motokeskuse arendamine
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Peipsiääre Valla Arengukava Lisa 1: Toimekeskkonna Lühiülevaade
    PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA LISA 1: TOIMEKESKKONNA LÜHIÜLEVAADE 2018 Sisukord 1. Rahvastik .................................................................................................... 3 2. Elukeskkond ............................................................................................... 8 2.1. Looduskeskkond ja avalik ruum ............................................................................ 8 2.2. Kommunaalteenused ja taristu ............................................................................... 9 2.3. Transport, riigi- ja erateenuste kättesaadavus ...................................................... 10 3. Avalikud teenused .................................................................................... 11 3.1. Haridus ja noorsootöö .......................................................................................... 11 3.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................... 17 3.3. Kultuur, sport, vaba aeg ja külaliikumine ............................................................ 19 4. Ettevõtlus ja turism ................................................................................... 22 4.1. Ettevõtlus ............................................................................................................. 22 4.2. Turism .................................................................................................................. 23 2 1. Rahvastik Peipsiääre vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2018. aasta alguse seisuga
    [Show full text]
  • Raamatukogunduse Bibliograafia 2006
    RAAMATUKOGUNDUSE BIBLIOGRAAFIA 2006 Tallinn 2007 0001_150.indd01_150.indd 1 44.12.2007.12.2007 114:08:104:08:10 01 R 01 Koostaja ja toimetaja Margit Stamm Keeletoimetaja Siiri Lauk ISSN 1406-3913 © Eesti Rahvusraamatukogu 2007 0001_150.indd01_150.indd 2 44.12.2007.12.2007 114:08:104:08:10 Saateks Nimestikus on registreeritud 2006. aastal Eestis avaldatud raamatukogu- ja infoteaduskirjutised ja Eesti kohta selles valdkonnas välisriikides ilmunu. Raamatukogundust ja raamatukogude tööd käsitleva trükisõna kõrval on toodud ka kirjutised raamatuga seotud valdkondadest: raamatu, ajakirjan- duse, trükinduse ja kirjastustegevuse ajalugu, raamatukunst ja eksliibris, lugemine ja lugemise uurimine. Eraldi osades on bibliograafiat ja infoteadust käsitlev kirjandus. Loetelu haarab raamatuid, ajakirjanduses ning kogumikes avaldatud artikleid, sõnumeid, teaduskonverentside ettekannete teese ning raamatukogunduse ja infoteaduse eriala lõputöid. Enamikes rubriikides on kirjed järjestatud tähestikuliselt pealkirja või autori perekonnanime järgi, rubriigis “Personaalia” isikunimede järgi. Rubriigis “Rahvaraamatukogud” on esimesena toodud alarubriik “Üld- küsimused”, seejärel maakondade alarubriigid, kus ees on, sõltuvalt materjali rohkusest, keskraamatukogud ja maakonnaraamatukogu, mis on ülejäänud maakonna raamatukogudest eraldatud kolme tärniga. Rubriikide algul on toodud raamatute, seejärel artiklite (ees eesti-, siis muukeelsed) kirjed. Täiend- kirjed on tähistatud tärniga. Nimestiku lõpus on isikunimede ja raamatu- kogude registrid. 3 0001_150.indd01_150.indd
    [Show full text]
  • Vene Vanausulised Ja Nende Pühakojad Eestis 17.–21. Sajandil Jaanus Plaat
    132 ERMi aastaraamat 54 (2011), lk 132–161 Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis 17.–21. sajandil Jaanus Plaat Järgnev artikkel1 annab ülevaate vene vanausuliste ehk enne õigeusu kiriku pat- riarh Nikoni reforme 17. sajandil Venemaal valitsenud õigeusu järgijate ja nende sakraal-ehitiste ajaloost Eestis alates 17. sajandist kuni 21. sajandi alguseni. Põgusalt tuleb juttu vanausuliste erinevatest vooludest Eestis, samuti alates 1840. aastatest Eestisse jõudnud vanausulisi õigeusu kiriku rüppe tagasi tuua püüdnud ühisusu kirikust. Käsitletakse vanausuliste suhteid Vene Õigeusu Kiriku (edaspidi VÕK) ja tsaarivõimuga ning vanausuliste usuelu arenguid 20.–21. sajandil. Pikemalt pea- tutakse vanausuliste käekäigul nõukogude ajal, millest on seni vähe kirjutatud.2 Artiklis pööratakse tähelepanu vanausuliste palvemajade ja kirikute käsitlemisele ning vaadeldakse ka Räpina skeedi (kloostri) ajalugu. Artiklit illustreerivad arhitek- tuurifotograaf Arne Maasiku 2008.–2010. aastal tehtud fotod tänapäeval tegutseva- test vanausuliste palvemajadest ja kirikutest Eestis. Esimesed vanausuliste asundused Eestis Vanausuliste karm tagakiusamine Venemaal pärast VÕK patriarh Nikoni juhitud kirikureforme 17. sajandil viis vanausuliste massilise põgenemiseni tsaaririigi ää- realadele ja naabermaadesse. Varaseim Venemaalt põgenenud vanausuliste asustus Eestis tekkis Narva jõe ääres Mustajõe (Mustjõe) külas 17. sajandi lõpupoole. Aliise Moora hinnangul oli see varane üle Venemaa-Rootsi piiri (Eesti ala oli siis Rootsi võimu all) põgenenud vanausuliste asustus väiksearvuline, Jelizaveta Richteri ko- gutud andmetel aga küllaltki suur, sest 1684–1685 liitunud esimese, u 50-inimeselise [1] Artikkel on valminud Eesti Teadusfondi grandi 7264 toel. [2] Alates 17. sajandi lõpust Eestis elanud vene vanausuliste varasemast ajaloost on ilmunud päris palju käsitlusi ning allikapublikatsioone (vt nt Moora 1964; Richter 1976; Berg, Kulu 1996; Ponomarjova 1999; Pentikäinen, Raudalainen 1999; Otšerki... 2004; 2007; Plaat 2005; Po- nomarjova, Šor 2006).
    [Show full text]