Common Border, Shared Problems
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out. -
Resolving the Russo-Estonian Border Dispute in the Wake of the Ukrainian Crisis
RSP • No. 51 • 2016: 49-62 R S P ORIGINAL PAPER Resolving the Russo-Estonian Border Dispute in the Wake of the Ukrainian Crisis Anna Gromilova* Abstract The current paper investigates lack of the Border Treaty between Russia and Estonia. This issue has been marring the relations between the two former Soviet republics for almost 24 years. The recent (and the third) attempt to put an end to the formal demarcation of the border came on 18 February, 2014, when foreign minister Sergei Lavrov and former foreign minister Urmas Paet put their signatures on the border treaty in Moscow. The timing of when the ratification laws in both countries should be passed and exchanged cannot be more controversial. The crisis that continues to escalate in Ukraine apart from bringing a drastic dip in the relations between Moscow and the West will undoubtedly affect all areas of cooperation between Moscow and Tallinn. This paper starts with an overview of the main causes of the long-standing border dispute and the analysis of why the previous attempts to formalize the border were unsuccessful. Secondly, the paper analyzes the new border treaty and the existing discourses on the border dispute resolution in the aftermath of the Ukrainian crisis on the ratification processes in both countries. The paper concludes with remarks regarding some possible effects of the border treaty implementation and the future of the relations of Russo-Estonian relations. Keywords : border dispute, Russia, Estonia, Ukrainian crisis, border treaty, ratification process * Ph.D. Candidate, Lecturer, International Relations and European Studies Department, Metropolitan University Prague (MUP), Email: [email protected] 49 Anna Gromilova Introduction Agreement on the Russo-Estonian border has been seen as a cul-de-sac for almost 24 years. -
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut Eesti Keele Osakond Merike Puura KOHANIMEANDMEBAASI JA K
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti keele osakond Merike Puura KOHANIMEANDMEBAASI JA KOHANIMEREGISTRI KEELELINE JA RUUMILINE ANALÜÜS VÄRSKA VALLA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad Kiira Mõisja ja Peeter Päll Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4 1. Kohanimede uurimisest ja kogumisest.......................................................................... 6 1.1. Varasemad uurimused ............................................................................................ 6 1.2. Setomaa kohanimed ............................................................................................... 7 1.3. Nimede struktuur ja liigitamine ............................................................................. 8 2. Kohanimede korraldus .................................................................................................. 9 2.1. Kohanimekorraldus 20. sajandil............................................................................. 9 2.2. Seadused ja määrused .......................................................................................... 13 3. Andmed ja metoodika ................................................................................................. 15 3.1. Ülevaade uurimisalast ja kasutatavatest allikatest ............................................... 15 3.1.1. Värska vald ................................................................................................... -
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna -
90 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
90 buss sõiduplaan & liini kaart 90 Värska - Koidula - Saatse - Räpina - Kauksi - Põlva Vaata Veebilehe Režiimis 90 buss liinil (Värska - Koidula - Saatse - Räpina - Kauksi - Põlva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põlva Bussijaam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 90 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 90 buss saabub. Suund: Põlva Bussijaam 90 buss sõiduplaan 66 peatust Põlva Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Värska 1 Järvesuu Tänav, Estonia kolmapäev 7:10 Lobotka neljapäev 7:10 Reha reede 7:10 laupäev Ei sõida Treski pühapäev Ei sõida Soe Nedsaja Kesk-Nedsaja 90 buss info Suund: Põlva Bussijaam Pilleri Peatust: 66 Reisi kestus: 150 min Matsuri Liini kokkuvõte: Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Koidula, Matsuri, Vaartsi, Kolossova, Korela, Kundruse, Koidula Ulitina, Saabolda, Saatse, Perdaku, Saatse, Saabolda, Ulitina, Kundruse, Korela Tee, Sesniki, Matsuri Lutepää, Verhulitsa, Seto Talumuuseum, Värska Kool, Värska, Lobotka, Tonja, Karisilla, Tibu, Vaartsi Mikitamäe, Laossina, Varesmäe, Töökoja, Võõpsu, Ristipalo, Liivamäe, Halduskeskus, Räpina Kolossova Bussijaam, Tartu Maantee, Jaamamõisa, Toolamaa, Leevaku, Leevaku Keskus, Vana-Leevaku, Korela Härghanna, Võuküla, Ruusa, Võuküla, Kanassaare, Järve, Kauksi, Kivi, Miiaste, Adiste, Himmaste, Kundruse Jaama, Selvehall, Lina, Põlva Keskus, Kooli, Põlva Bussijaam Ulitina Saabolda Saatse Perdaku Saatse Saabolda Ulitina Kundruse Korela Tee Sesniki Lutepää -
Estonian Ministry of Education and Research
Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I. -
Alajõe Valla Arengukava 2015 – 2022
Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 14.10.2014. a määrusega nr 18 Muudetud 07.10.2015 määrusega nr 12 ALAJÕE VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2022 2014 Alajõe valla arengukava 2015 - 2022 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Alajõe valla olukorra analüüs ............................................................................................. 5 Piirkonna ajalugu ja kultuuripärand ....................................................................................... 5 Geograafiline asend ................................................................................................................ 6 Elanikkond .............................................................................................................................. 8 Rahvaarvu prognoos ........................................................................................................ 11 Sotsiaalne infrastruktuur ...................................................................................................... 12 Sotsiaaltoetused ja teenused ........................................................................................... 12 Tervishoiuteenus .............................................................................................................. 13 Haridus ............................................................................................................................. 14 Kultuur ja vabaaeg ........................................................................................................... -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Räpina Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
Versioon 12 /2019 /// Töö nr 18003243 Räpina valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 18003243 Tartu-Räpina 2019 Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ............................................................................... 3 2.1 Rahvastik ja asustus ...................................................................................................... 3 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus .................................................................................. 10 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ............................................................................. 11 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ......................................................................................... 11 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ...................................................................... 14 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk ................................................................................... 14 4.2 Soojusvarustus ............................................................................................................ 15 4.3 Teedevõrk ................................................................................................................... 15 5 AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ............................................ 17 5.1 Räpina valla ajalooline kujunemine ja asustus............................................................. -
Pagina 1 Di 9 15/02/2016
Pagina 1 di 9 African swine fever, Print Estonia Close Information received on 24/01/2016 from Dr Olev Kalda, Chief Veterinary Officer, Veterinary and Food Board, Ministry of Agriculture, Tallinn, Estonia Summary Report type Follow-up report No. 81 Date of start of the event 02/09/2014 Date of confirmation of the event 08/09/2014 Report date 24/01/2016 Date submitted to OIE 24/01/2016 Reason for notification First occurrence of a listed disease Manifestation of disease Clinical disease Causal agent African swine fever virus Nature of diagnosis Clinical, Laboratory (advanced), Necropsy This event pertains to the whole country Immediate notification (08/09/2014) Follow-up report No. 1 (10/09/2014) Follow-up report No. 2 (15/09/2014) Follow-up report No. 3 (18/09/2014) Follow-up report No. 4 (22/09/2014) Follow-up report No. 5 (26/09/2014) Follow-up report No. 6 (03/10/2014) Follow-up report No. 7 (06/10/2014) Follow-up report No. 8 (10/10/2014) Follow-up report No. 9 (15/10/2014) Follow-up report No. 10 (16/10/2014) Follow-up report No. 11 (27/10/2014) Follow-up report No. 12 (28/10/2014) Follow-up report No. 13 (29/10/2014) Follow-up report No. 14 (03/11/2014) Follow-up report No. 15 (05/11/2014) Follow-up report No. 16 (14/11/2014) Follow-up report No. 17 (17/11/2014) Follow-up report No. 18 (20/11/2014) Follow-up report No. 19 (24/11/2014) Follow-up report No. -
Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030
Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9 -
Toetusfondi Lisavahendite Jaotus 2021
Vabariigi Valitsuse korraldus „Toetusfondi lisavahendite jaotus 2021. aastal“ Lisa Toetusfondi lisavahendite jaotus (eurot) Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Harju Anija vald 71 319 4 396 Harju Harku vald 172 786 5 008 Harju Jõelähtme vald 76 277 5 215 Harju Keila linn 108 865 1 440 Harju Kiili vald 67 125 3 807 Harju Kose vald 88 056 10 413 Harju Kuusalu vald 80 820 11 571 Harju Loksa linn 29 907 2 589 Harju Lääne-Harju vald 151 371 15 252 Harju Maardu linn 169 288 3 921 Harju Raasiku vald 58 366 3 315 Harju Rae vald 232 203 5 673 Harju Saku vald 119 714 4 620 Harju Saue vald 264 708 9 751 Harju Tallinna linn 4 802 846 52 530 Harju Viimsi vald 230 959 3 202 Hiiu Hiiumaa vald 107 400 5 916 Ida-Viru Alutaguse vald 89 804 14 411 Ida-Viru Jõhvi vald 184 057 4 311 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 548 490 22 133 Ida-Viru Lüganuse vald 144 357 11 172 Ida-Viru Narva linn 931 569 49 673 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 88 571 15 610 Ida-Viru Sillamäe linn 204 497 6 319 Ida-Viru Toila vald 80 826 6 313 Jõgeva Jõgeva vald 159 414 17 237 Jõgeva Mustvee vald 73 202 16 476 Jõgeva Põltsamaa vald 114 113 12 021 Järva Järva vald 116 095 21 929 Järva Paide linn 114 366 4 434 Järva Türi vald 122 832 8 591 Lääne Haapsalu linn 144 929 6 272 Lääne Lääne-Nigula vald 93 792 17 471 Lääne Vormsi vald 4 416 75 Lääne-Viru Haljala vald 51 983 5 583 Lääne-Viru Kadrina vald 56 738 5 196 Kohaliku omavalitsuse Toetus sh õpilaste Maakond üksus kokku kaugõpe Lääne-Viru Rakvere vald 68 444 8 198 Lääne-Viru Rakvere linn 163 984 4 612 Lääne-Viru Tapa