1

Scripta Annalia EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 2 Advendi- ja jõulutervitus

est nõnda on Jumal maailma armas- ta vaatles poisikest, kes lohutas sellesama paljuks ma olen nende nimel, tanud, et ta oma ainusündinud Poja sõjamehe poolt hoolimatult ära hirmu- selle armastuse pärast, valmis? „S on andnud, et ükski, kes temasse tatud väikest tüdrukut. Just need vana Kutsun Sind neile küsimustele usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” sõjamehe kahetsuspisarad võttis mõtlema. (Jh 3: 16) Jumal vastu kui kõige kallima, mis Peapiiskop Edgar Hark, kes See salm on üks tuntumaid uues testamendis maailmal on Talle anda. mind 9. märtsil 1952 Kodavere või isegi kogu piiblis. Teksti alguses toob evan- „Nõnda on Jumal maailma kirikus ristis, ütleb sellele teks- gelist esile ainulaadse selgituse, kuidas Jumal armastanud …” Kui paneme selles tile peetud jõulujutluses 1972. maailma on armastanud. Ta on üks kord ja väga kuldsalmis rõhu sõnale „Jumal”, aastal: „Jumala armastus ilmub erilisel viisil ning ajahetkel maailma armasta- siis võime küsida: kui Jumal on täna aga kõigepealt neile, kes on nud üksnes Temale omasel ja ainuvõimalikul maailma nii erilisel moel armastanud, patused, eksijad, kelle südameis valitseb moel – andnud oma Poja. Milline on maailma siis kuidas jumalanäolise looduna armas- tigedus ja kurjus. Sina ja mina oleme ka nende vastus sellele? Evangeeliumi proloog Jh 1: 1–14 tan mina maailma? Mis on see, mida ma siin hulgast. Me oleme hukkamõistetud inimesed. annab mõista, kuidas maailm ja Iisrael on tõelise maailmas armastan? Armastan oma lähedasi, Ent selles on Jumala armastuse sügavus: Ta valguse tagasi lükanud – omad ei võtnud teda peret, maad, kodu. Armastan puhast loodust, tuleb Jeesuses Kristuses ja kingib meile kolgata vastu. Sellest lähtub ka Johannese sõnastatud merd, metsa, päikest ja tähistaevast. Armastan risti läbi meie kõikide pattude andeksandmise. palve, et Jumal hoiaks meid kurja eest, et me muusikat, kunsti ja raamatuid. Armastan meelt saaksime selles maailmas anda tunnistust ja lahutada – reisida ja hästi süüa. Meie armastusel eie võlg Jumalale on suurem, kui me maailm hakkaks uskuma. Uskumine on olevi- on eri objektide puhul eri määr. Teoreetiliselt seda iial kinni katta suudaksime. kuline – see, kes usub (uskuja), see saab, saaks võib meie elus olla tähtsuse järjekord isegi M Me oleksime igavesti kadunud, kui ehk võiks saada igavese elu. paigas – kuidas see aga praktikas välja kukub, ei oleks tema imelist armastust, millega tema Vana lugu räägib, kuidas kord saadeti keegi on iseküsimus. meid Jeesuses Kristuses on armastanud, meie taevast maa peale, et ta tooks Jumalale selle, mis võla kustutanud ja selle läbi kinkinud meile on kõige väärtuslikum kogu maailmas. Saadik üsigem edasi: kuidas armastame oma uue alguse. Selles on ristiusu tuum ja olemus. pidi mitu korda edasi-tagasi käima, sest ta ei lähedasi ja mismoodi seda väljenda- Meist aga oleneb, kas me selle vastu võtame suutnud kuidagi leida seda kõige kallimat. Küll K me? Kas ja kuidas olen viimasel ajal või tagasi lällame.” (Edgar Hark „Et oleks rahu”, tõi ta märtrite verd, küll puruvaestelt veel vae- oma kõige lähemate suhtes käitunud? Kas Tallinn 1990) sematele annetatud raha, küll ustava preestri olen neid tõeliselt armastanud? Kas nemad Soovin kaasinimese märkamist ja rõõmsat kasutatud pühakirja, küll tolmu misjonäride on ka tundnud ja kogenud, et ma neid armas- valmistumist Kristuse sündimise pühadeks! jalanõudelt. Viimaks tuli ta, kaasas pisarad, tan, või eksisteerib see armastus ainult minu Tiit Salumäe mille oli valanud keegi kalestunud sõjamees, kui peas või abielutunnistuse kaante vahel? Kui piiskop Scripta, meie praostkonna elu ja vaimu peegel ahva kunst on selle rahva vaimu peegel, ja alustanud Eesti vabariigi 100 aasta juubeli Tahan öelda kõigile meie koguduste liik- on öelnud Jawaharlal Nehru. Mina tähistamist. metele palju tänu väikeste silmapaistmatute R ütleksin, et meie Lääne praostkonna tegude eest; palvete ja annetuste ning ustava kõigi koguduste töö ja elu on meie vaimu peegel. ohalike omavalitsuste muudatused on kirikuskäimise eest. Nende järjepidevate te- Selles aastakirjas ei ole ruumi kirjutada meid asetanud uutesse oludesse. Need gude kaudu peegeldub Jumala Vaim ja vabadus kõike, mida meie kogudused on 2017. aastal K suured teemad on meie kogukonda igapäevaellu. teinud, leiame siit vaid tähtsamaid killukesi ühendanud kiriku ja rahvaürituste juures. Need Õnnistatud advendi- ja jõulupühade aega, ja peegeldusi. Nende kaudu saame ettekuju- on suured sündmused, aga suured sündmused armas Scripta Annalia lugeja! tuse koguduste elust ja tegemistest. Oleme koosnevad väikestest, mis ei ole sugugi vähem Leevi Reinaru tähistanud reformatsiooni 500 aasta juubelit tähtsad. Lääne praost Vabaduseks on Kristus meid vabastanud! abadus kristlikus tähen- sega orjusest, nagu saame rääkida murtud, on inimene orjastatud. Issandaks tunnistab, saab elada duses seostub eelkõige Iisraeli ja vana testamendi näitel. Siinkohal sekkub Looja inimek- vabana Jumala ja inimeste ees. V Kristuses teostunud õnd- Kristus vabastas kogu inimkonna, sistentsi oma pakkumisega: Kris- Siitpeale on inimene vaba, susteoga, Tema lepitussurma ja õigupoolest kogu loodu! Martin tuses on pattude andeksandmine. et armastada ja seeläbi ülistada ülestõusmisega. Just sellel on Luther ütleb lunastusõpetust sele- Jumal ise astub inimese juurde ja Issandat. „Armasta Issandat, oma põhjapanev tähendus kristlikule tades, et oma surmaga on Kristus kustutab tema üleastumise. See Jumalat, kogu oma südamega ja vabadusemõistmisele. Vabadusest meid päästnud patu, surma ja tähendab vabaduse kinkimist patu kogu oma hingega ja kogu oma ja vabastamisest rääkides peab kuradi meelevallast. orjusest. jõuga ja kogu oma mõistusega, esitama kaks küsimust – millest ja Patt (Jumalale vastuhakkami- ning oma ligimest kui iseennast!” mille jaoks vabastatakse. ne) on see põhitegur, mis inimese äsunõude süüdistus on (Lk 10: 27) Kristlikus tähenduses pole te- orjastab, olgu inimene nii moraalne Kristuses tühistatud. Iga- Lembit Tammsalu gemist enam ühe rahva vabastami- kui tahes. Nii kaua kui patt ei ole K üks, kes Kristuse oma abipraost 3 2 × LEEVI REINARU

Schmalkaldeni praostkonna külalised Fambachi kiriku ukse ees. Esiereas va- sakult Tuuli Varik ja Tiina Võsu, paremalt esimene Fambach koguduse õpetaja Martin Lutheri haud Wittenbergi lossikirikus. Michael Glöckner. Tagareas vasakult teine Schmalkaldeni dekaan Ralf Gebauer. Partneritel külas Saksamaal Reformatsiooni 500. aastapäeva Schmalkaldeni dekanaat on Lää- Laupäev oli n-ö vaba päev ja Katariina elust, laulis ligi sajaliik- puhul kutsus Saksamaa Kurhes- ne praostkonna sõpruspraostkond meile Leeviga pakuti võimalust sõi- meline gospelkoor. sen-Waldecki evangeelne kirik oma palju aastaid. 18. mail pidasime ühi- ta Wittenbergi. Linn oli pidustuste Seejärel sõitsime Brotterode partnerid Eesti praostkondadest ja se konverentsi nende teise partner- ootel, külastasime „Reformatsioon laagrikeskusse, mis kuulub kiri- teistest riikidest osa saama pidus- praostkonnaga Tansaaniast, töökeel 500” õunapuuaeda, kus oli ka EELK kule. Seal olid järgmisel kolmel tustest Schmalkaldenis ning konve- oli inglise keel. Meie tutvustasime nimel istutatud õunapuu. Lossi- päeval loengud, rühmatööd ja rentsist Brotterode laagrikeskuses. Eesti kirikuelu ja oma praostkonda, kiriku ukse juures, kuhu on üles vestlusringid. Lääne praostkonnast kutsuti tansaanlased jagasid kogemusi ja pandud Martin Lutheri 95 teesi, Eestist võtsid osa ka Ida-Harju praost Leevi Reinaru, praostkonna infot oma maa ja kiriku kohta. Väga tegime mälestuseks pilti. Käisime ja Valga praostkonna esindajad. sekretär Tiina Võsu ja tõlk Tuuli huvitav oli rühmatöö, teemaks piibli kirikus Martin Lutheri haual. Tore Kurhessen-Waldecki kiriku kutsel Varik. Alustasime 17. mail lendu kirjakoha uurimise seitse sammu. elamus oli Martin Lutheri kodu osalesid partnerid Tansaaniast, Frankfurti. Vastu oli tulnud Fam- Külastasime erivajadustega ini- külastamine. Indiast, Lõuna-Aafrika vabariigist ja bachi koguduse õpetaja Michael meste õppe- ja töökoda, mis kuulub Pühapäeval, 21. mail olime Kamerunist. Kogesime jumalalaste Glöckner. kirikule. Juhendajate käe all õpitak- Fambachi koguduses, pärastlõu- osadust, olenemata kultuurist ja Kui Tallinnast lahkudes oli se selgeks kindel tööoperatsioon nal sõitsime Schmalkaldenisse, nahavärvist. Jeesus Kristus ja tema õues külm kevadpäev ja puud ja nii saavad nad teha ettevõtetele kus oli kiriku juures suur va- armastus on see, mis meid ühendab. hiirekõrvul, siis Frankfurdis ootas väikesi osi. Igal keskpäeval on baõhuüritus. Ilus ilm oli kokku Palju tänu partnerkirikule Sak- meid 28kraadine suvepäev, õitsvad söögisaalis palvus, seal saime koos meelitanud palju osavõtjaid, samaal nende meeldejäävate päe- põllud ja rohelised aasad. tansaanlastega neid tervitada. etendati stseene Martin Lutheri ja vade eest! Tiina Võsu Koguduseliikmena võõrsil Kui elu viib meid kristlastena kohta. Või kui, siis on tegemist – koguneda mõned korrad aastas 8. oktoobril pidas Brüsselis kodumaalt eemale, tekib küsimus, mõne luterliku kiriku koguduse- eestikeelsele jumalateenistusele. teenistuse praost, Lääne-Nigula kuidas leida endale ka uus vaimulik tööga Euroopa Liidu pealinnas, töö Eestlaste võõrustaja on Rootsi kirik, koguduse õpetaja Leevi Reina- kodu. Elan viimased viis aastat Bel- on nende kodukeeles ja täidab ka kelle majas on teenistused pühapäe- ru. See oli tore kohtumine, sest gias Brüsselis, aga oma koguduse kultuuriseltsi rolli. va pärastlõunal, neid peab enamasti kirikuliste hulgas oli peale minu leidmine on arvatust keerulisem. Seda väärtuslikum on võimalus, Tallinna praost Jaan Tammsalu. veel mitu Lääne-Nigula koguduse Tegemist on katoliikliku maaga, mida on viimastel aastatel pak- Järgneb kirikukohv, kohaletulnud liiget. luterlikke kogudusi peaaegu ei kunud Brüsseli eestlastele EELK saavad kaasmaalastega suhelda. Kadri Lääs

Scripta Annalia ja Jõuluaeg 2017 Sisukord Toimetus: Tiit Salumäe, Leevi Reinaru, Tiina Võsu. Kujundus ja 2 Tervitused 19 Märjamaa kogudus küljendus: Tiina Liiv. Korrektuur: Heli Tammik. Toimetaja Lehte Ilves. 3–7 Lääne praostkond 20 Noarootsi kogudus Esikaanel: 1862. a püstitas Venemaa evangeelse luteri kiriku konsistooriumi 8–11 Haapsalu kogudus 21 Nõva ja Piirasalu kogudus president, Kumna mõisa omanik Georg Otto Wilhelm von Meyendorff Keila 11 Hanila kogudus 22 Ridala kogudus 12 Kirbla kogudus 23 Varbla ja Vormsi kogudus lähedale esimese Vene keisririigis püstitatud ausamba Martin Lutherile. Samba 13 Karuse kogudus 24 Madis Kütt – mees, kelle sõna autor oli skulptor Peter Clodt von Jürgensburg. Nõukogude võimud eemaldasid 14 Kullamaa kogudus maksab kuju 1949. aasta detsembris..Foto: Tiit Salumäe arhiiv. 15 Lihula kogudus Jõuluaeg Haapsalu, november 2017. 15–16 Lääne-Nigula kogudus 1 Tervitused EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017. Toimetised nr 34. 17 Martna kogudus 2–3 Jõuluaeg Lääne praostkonnas Väljaandja © EELK Lääne praostkond 18 Mihkli kogudus 4 Küllike Valk „Röövlite jõuluseiklus” 4 EELK Lääne praostkond Nigula tee1, 90807 Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 4796658. [email protected] IBAN EE902200221028043556 (Swedbank) – EELK Konsistoorium Piiskop Tiit Salumäe. Praost Leevi Reinaru, abipraost Lembit Tammsalu. Sekretär Tiina Võsu Vikaarõpetajad Aarne Lätte, Arvo Orav Ackermanni loomingu uurimise uus algus Kuigi Christian Ackermann on kunstiajaloolastele olnud teada Kes oli Christian Ackermann? juba enam kui sada aastat, on Christian Ackermann oli Eesti barokiajastu andekaim puunikerdaja, kelle mehe ja tema tööde kohta kerkinud töökojas valmisid 17. sajandi lõpu, 18. sajandi alguse kõige tähtsamad niker- Pühitsetud vee anum Mär- üles hulk uusi küsimusi: kuidas dustööd, paljud Põhja-Eesti kirikute altariseinad ja kantslid (säilinud ligi 20). jamaa Maarja kirikus. Selle Ackermann täpselt töötas, kuidas Milles seisnes Ackermanni andekus? Kohalike eelkäijate-ni- kinkis koguduse endine õpe- materjali ja tööriistu kasutas, kerdajatega võrreldes olid Ackermanni teadmised inimese anatoomiast silmapaistvalt kõrged ja oskus neid materjalis edasi anda suurepärane. Tema taja Einar Laigna tänavu 15. kuidas tegi koostööd nikerdus- nikerdatud kujude kaelal võib näha isegi tuiksooni, rääkimata hoolikalt välja oktoobril. ILLIMAR TOOMET kunsti polükroomiaga katnud voolitud jala- või käelihastest. maalijatega, kuidas on Ackermanni loomingut hilisematel aegadel „ära Ristimärki tehes Kaks Karuse kantsli putot (inglipeake): üks on säilitanud baroksed kasutatud” jne. tunnistab kristlane originaalvärvid, teine aga hilisematel Nii sündis nelja-aastane uuri- sajanditel üle värvitud. 2 × HILKKA HIIOP oma usku misprojekt, milles osalevad Eesti Ristimises puhastab Jumal meid kunstiakadeemia, Eesti kunsti- patust veega, pihis sõnaga, ar- muuseumi ja Rändmeister OÜ mulauas ihu ja verega, kuid see kunstiajaloolased ning kon- ei tähenda, et me ise ei saa mida- servaatorid, Tartu ülikooli gi teha. Üks tegu, mis meie usku reaalteadlased, aga ka pildin- kinnitab, on püha ristimärk. dustehnoloog ning maksu- ja Ristimärki tehes tunnistab tolliamet. Oma osa on olnud kristlane oma usku Jeesusesse projekti heaks kiitnud EELK Kristusesse ja palub endale juhtkonnal ja Ackermanni õnnistust. Martin Luther pidas töid oma kodukirikus omavail vajalikuks enda õnnistamist vaimulikel ja nende abilistel. püha ristimärgiga. Väikeses Ackermanni loomingu uurin- näiteks on Matteuse ja Peetruse nud figuurid ei ole ühe mehe töö, katekismuses kutsutakse seda gud ja nendega kaasnenud avalikud kujud kunstiliselt nõrgemad kui tegema nii hommiku- kui ka üritused (ekskursioonid, kohtu- teised. õhtupalvet lugedes. mised jms) keskendusid 2017. näod ja kehad, sinised silmad, pu- Üllatuslikult selgus, et Acker- Meie kirikus ristimärki tehes aastal Läänemaa kirikuis olevatele nased huuled ja tumedad juuksed, manni nikerdatud skulptuurid puudutatakse avatud peopesa- Ackermanni töödele. kulla ja/või hõbeda ning edevate Karuse 18. sajandi lõpul ehitatud ga, sõrmi koos hoides, kõige- lüsterdetailidega kaetud rõivad ja varaklassitsistliku altari karnii- pealt laupa, siis rinda, seejärel Martna kirik atribuudid. Samuti õnnestus Kris- sil on algselt paiknenud hoopis vasakut ja viimaks paremat õlga, Martna kirikus on altarisein säi- tus Kõigevõitja kehalt leida punase kantsli korpusel ja kõlaräästal. öeldes seejuures „Isa ja Poja ja linud peaaegu muutmata kujul: värviga maalitud stigma. Värske ja ühtlasi moodsama mar- Püha Vaimu nimel”. Seda sobib 18.–19. sajandil on seda vaid üle morskulptuuri ilme anti vanadele teha palvetama asudes või lõpe- värvitud ning uue altarimaali ja dele röntgenanalüüsi, mis kinnitas, puukujudele altaril ja kantslil neid Maksu­ ja tolliamet tegi figuuri­ tades, suuremat tööd alustades kirjatahvliga täiendatud (nüüdseks et Martna kiriku suuremail kujudel lihtsalt üle värvides. Valgeks on ja lõpetades. eemaldatud). on Ackermann kasutanud niker- värvitud ka Lihula kiriku vanalt ba- Kui kiriku sissepääsu juures Uurimisel selgus, et praegune dusmaterjali – pärnapuust kok- on pühitsetud vee anum, saab tagasihoidliku ilmega altarisein oli kuliimitud plokkide – ühenduste nende paigutamist uuele neogooti rokk­kantslilt pärit figuurid enne sisenedes kasta sõrmed vette ja algselt toretsevalt värviline ja särav. tugevdamiseks sepanaelu. stiilis kantslile. õnnistada ennast ristimärgiga: Sellel oli halli marmoreeringu ning Seda rõõmustavam oli leida ristimises olen ma saanud Ju- kuld- ja hõbeliistudega kaunistatud Karuse ja Lihula kirik Karuse kantslilt siiski ka algset mala omaks. Kirikusse sisenedes korpus; kuldsete kapiteelide ja Karuse kirikus võttis uurimisrühm polükroomiat: ülevärvimise ajal tehtud ristimärk tunnistab, et baasidega ning punase marmo- oli trepirinnatise kõige alumine Jeesuses Kristuses on meile ava- reeringuga sambad, vahelduvalt vaatluse alla ka Lihula kirikust putopea jäänud pingi taha ning kantsli­ ja altarifiguuride kõrval tud ligipääs Jumalale. Lahkudes kulla ja hõbedaga kaetud akantu- kohapeale toodud uue kantsli seetõttu säilitas oma rõõmsa ba- tehtud ristimärk on otsekui sõ- selehed säravsinisel taustal; altari barokkskulptuurid. Üles kerkis rokse värvilisuse. Teadaolevalt nadeta „nägemiseni” ja palve, et kujudel – Moosesel ja Ristija Johan- küsimus, kui palju on Ackermann on see Ackermanni ainus origi- Jumal õnnistaks meie teekäimist nesel, Usul ja Lootusel, inglitel ja kasutanud teiste nikerdajate abi. naalvärvides skulptuur, mida pole ja tööd. Illimar Toomet Kristus Kõigevõitjal – olid roosad Tuli välja, et Karuse kantsli säili- kunagi üle värvitud. 5 Kuidas elada kristlasena ilmalikus ühiskonnas

2 × PEETER SÄRE Kuidas elada kristlasena ilmali- kus ühiskonnas? Kuidas toimida, kui kiriku tõed vastanduvad ilmaliku ühiskonna tõekspida- mistega? Martin Lutheri kahe valdkonna õpetus võib anda vastuseid. Luther jagab inimkonna kah- te ossa: ühed jumalariiki, teised maailmariiki. Jumalariiki kuulu- vad tõeliselt usklikud Kristuses, Karin Teder. ERAKOGU keda juhib Jumala Vaim, kes on südamelt head ja kes ka teevad järgida mäejutlust – loobuda head. Neile, kes pole kristlased vägivallast, jätta ülekohtu eest ja kes asuvad väljaspool Jumala- kätte maksmata ja seda taluda. riiki, maailmariigis, on Jumal loo- Teistele, st oma ligimeste, nõrka- nud teise valitsuse. See valitseb de ja ohustatute jaoks on „mõõk” mõõga abil, et kui inimesed ka oma eri funktsioonides vajalik tahaksid, ei saaks nad teha kurja. ja kasulik. Kristlased ei pea end Sellepärast tuleb Jumalariigist üksnes kehtivale õigusele allu- eristada maailmariik, kus õigus ja tama, vaid olema valmis ka ise kord peavad mõõga toel valitsema. ühiskondlikke ülesandeid täitma. Üritada kogu maailma evangee- Ilmalike valitsejate suhtes ei Maalikonservaator Hilkka Hiiop sobitab Karuse altari Kristuse �iguuri liumiga valitseda on sama, kui saa olla pimedat kuulekust. Seal, kantsli kõlaräästa tippu, kuhu see näib algselt kuuluvat. „üks karjane paneb samasse lauta kus valitsejad nõuavad midagi, kokku hundid, lõvid, kotkad ja mis põrkab kümne käsu vastu, lambad ning laseb ühtedel vabalt on kristlane kohustatud olema teiste hulka minna”. Sellepärast sõnakuulmatu, vajadusel valmis peab mõlemat valitsust üksteisest kannatuseks ja igal juhul valmis lahutama ja laskma mõlemal olla. osutama vastupanu sõnaga. See Ühest ilma teiseta selles maailmas mõte kajastub ka Augsburgi usu- ei piisa, sest ainult ilmaliku valitsu- tunnistuses: „Kui aga valitsejate se kaudu, ilma Kristuse vaimuliku korraldusi ei saa täita pattu tege- valitsuseta ei saa keegi Jumala ees mata, tuleb rohkem kuulekas olla õigeks. Jumalale kui inimestele (Apost- Karuse kantsli- ja altari- ning Lihula kantsliskulptuuride kohtumine. Mõlemad valitsemisviisid lite teod 5: 29)”. Kes ebaõigluse on Jumala seatud, mõlemas on maha vaikib, salgab Jumalat. Kullamaa kirik vekülmad peatavad mõneks ajaks Jumalal kasutada oma vahendid: Lutheri järgi on Jumal ühis- Ackermanni uurimisrühm külastas uurijate töö kirikuis, kuid ainult ke- vaimulikus Sõna ja Vaim, ilma- konnas loonud kolm seisust: Kullamaa kirikut, sest tekkinud oli vadeni. Vahepealset aega täidavad likus „mõõk” ehk sunniviisiline oeconomia ehk abielu, perekond küsimus, kas kirjalikes allikates tööpäevad laborites, arhiivides ja õiguskord. Ilmaliku valitsuse ja kodu; politia ehk ilmalik võim ja Ackermanniga seostataval J. H. kabinettides, et kogutud infot ana- kõigis valdkondades on tähtsaim ühiskondlik tegevus; sacerdotium lüüsida, uutele küsimustele vastust vahend mõistus, millel on umbes ehk kirik. Vaimulikule seisusele Kolgata-grupil võib ikka olla seos otsida ning valmistuda järgmisteks samasugune tähtsus nagu evan- ei ole antud otsustusõigust ilma- Gösekeni epitaafil ja võidukaare meistri töökojaga. Tööde visuaalne ekspeditsioonideks. geeliumil vaimulikus valitsuses. likes asjus, kuid ta peab tegema 2020. aastasse on plaanitud Ilmalik võim ei ole mitte sõltu- vahet, kas ilmalik võim toimib nii, Ackermanni teosena suure kü- Tallinnas suur näitus „Christian matu, vaid Jumalast sõltuv. Et aga nagu Jumal on talle seadnud, või analüüs seadis Gösekeni epitaafi simärgi alla. Kuigi ülihea niker- Ackermann – Tallinna Pheidias, ilmalik võim piirdub peamiselt eksib ta selle vastu. Viimasel juhul duskvaliteediga, mõjus see 1680. ülbe ja andekas”, millele järgnevad sotsiaalsuhete reguleerimisega, on vaimuliku kohustus ilmalikku aastate alguse kohta silmatorkavalt väiksemad näitused ka Läänemaa pole usk selle võimu rakendami- võimu korrale kutsuda. vanamoodsa ja maneristlikuna. kirikuis, kus on säilinud Ackerman- se vältimatu tunnus. Just vaimuliku ja ilmaliku Seevastu Kolgata-grupp, Gösekeni ni töid. Ackermanni uurimistöö Kristlane elab mõlema va- võimu põhimõtteline eristamine annetus kirikule, on suurepärane kulgu on võimalik jälgida projekti litsuse all ja teenib mõlemas lubab Lutheri õpetuse omaks meistritöö, mille uurimist jätka- blogi vahendusel aadressil www. Jumalat. Ent kuidas ühitada krist- võtnud protestantismis aktsep- takse tulevikus juba tehniliste ackermann.ee. lasele kehtivat armastuskäsku ja teerida riigi usulist ja maailma- abivahenditega. Hilkka Hiiop, õiguspärast vägivalla kasutamist vaatelist neutraalsust. See on tä- Tiina-Mall Kreem, Anneli ilmalikus valdkonnas? Lutheri napäeval liberaal-demokraatlikel Uurimise jätkamine Randla, Isabel Aaso-Zahrad- vastus on, et vahet tuleb teha põhiseadustel rajanevate riikide Üllatus üllatuse järel saadab ja nikova, Juhan Kilumets sellel, mida teeb kristlane ise- oluline tunnus. innustab Christian Ackermanni Ackermanni uurimisprojekti endale, ja sellel, mida ta teeb Karin Teder loomingu uurimist ja uurijaid. Tal- põhitäitjad teistele. Iseenda jaoks tuleb teoloog 6 Piiskop Tiit Salumäe: ma ei näe kirikuelus suuri ohte ega murranguid

Mais sai teil täis teine aasta mis tähendab, et mõni kogudus kogudusetööga. Teine suur töö on mustes kaasarääkija või rahva piiskopina. Kas teine aasta kustutatakse tulumaksusoodus- Peterburi Jaani koguduse töö kor- tuleviku kujundajana. oli juba lihtsam? tuse saajate nimekirjast. raldamine, suhted Eesti Kontserdi Vabariigi valitsuse ja EELK Ma ei eelda, et järgmine aasta tuleb Kirikuvalitsus on bürokraatiat ja peakonsulaadiga, mälestuspäe- ühiskomisjonis tegelen kultuuri ja lihtsam kui eelmine. Töö tuleb mõnevõrra juba lihtsustanud, vade tähistamine. muinsuskaitse teemaga. Lisaks ki- ikka teha. Tundub, et teine aasta näiteks ei pea enam igal kogudusel Kiriklikult tähtis ja mulle kui riku avalikud suhted, uue lauluraa- on olnud tegusam. Teatud asjad olema nõukogu, piisab juhatusest. vaimulikule informatiivne, aga ka matu tegemine jpm. Kõik see võtab on esimesel aastal lahendatud, nt Nõukogu asendab kogudus ter- emotsionaalselt meeldejääv sünd- aega: päevakorra ettevalmistus, diasporaaseadus esitatud ja vastu vikuna. mus oli Saksamaa luteri kirikute ja kokkuvõtete tegemine jm. võetud. Euroopa piiskoppide kohtumine Haapsalu koguduses teen ki- Välis-Eesti konsistoorium lõpe- Kas võib tulla kõneks ka tänavu märtsis Saksamaal Goslaris. rikuõpetaja igapäevatööd: pean tas sel aastal tegevuse ja kõik kogu- koguduste liitmine? Komisjonitööst mahukaim oli jutlusi, osalen juhatuse ja mitme- dused tulid siinse konsistooriumi Sellel on oma plussid ja miinused. reformatsiooniaasta koostöökogu. suguste töögruppide koosolekul. alla. Välis-Eesti viimane kirikukogu Mina arvan, et uues kontekstis, See oli päris suur töö: kuidas kogu Koguduses on olnud palju perso- peeti tänavu mais Haapsalus, see haldusreformi järel, koguduste koos hoida ja jälgida, et midagi nalimuudatusi, mitu olulist kaas- oli oluline sündmus nii meie linna kui kogukonnakeskuste tähtsus olulist ei jää tähelepanu alt välja. töölist on nüüd kogudusest eemal. kui ka Eesti ajaloos. Välis-Eesti suureneb. See oli mulle võimas kogemus. Kirikuõpetajast diplomaat Kristel pastor ja kunagine peapiiskop Eesti 100 ettevalmistuskomis- Engman on diplomaatilises lähe- Konrad Veem on öelnud, et Eesti Millest koosneb piiskopi- jonis näen, milline on meie kiriku tuses Rootsis, Maria Strauss kolis kirik on nagu kolmeharuline puu: töö? positsioon ühiskonnas. Aasta- aastaks Saksamaale. Koguduse uus üks haru Siberis, üks Eestis, üks Jagan selle kolmeks peaaegu võrd- päevapidustuste juma- sekretär on Lydia Kalda. välismaal. Nüüd on need kolm haru seks osaks: sõidud, komisjo- lateenistus tuleb Oktoobri viimasel pühapäeval ühendatud üheks puuks. nid, Haapsalu kogudus. 24. veebruaril lõppes selle aasta viimane leerikur- Praegu ei näe ma kirikuelus Euroopa ja Vene- Paides, kuid sus, leeriõnnistuse sai kuus inimest. suuri ohte ega murranguid. See on maa diasporaapiisko- kiriku kohal- Üle pika aja oli see leerikursus, normaalne areng, milles me oleme, pina on minu vastuta- olu on näh- millega olin koos terve leeriaja. ja seepärast vaatan julgelt tulevik- da eestlaste vaimulik tav kogu Varem olen juhendanud vaid kur- ku. Kui ma 1975. aastal Haapsalus teenimine välismaal. selle päeva. suse mõnda osa. Meil olid huvitavad alustasin, aga ka varem, sest olen Suurim eestlaste ko- See näitab, vestlused, tekkis hea side. Kursusest konsistooriumis töötanud 1972. gukond on Soomes, et kirikul on võeti aktiivselt osa, uuriti kirjandust aastast, oli kiriku eksistents palju seepärast olen pidanud ühiskonnas oma ja osati küsida. Tagasiside andis ko- suuremas ohus. Seda nüüd ei ole. palju tegelema sealse roll rahva ühen- gudusele hulga väärt mõtteid, mida Küll aga on kirikuga seotud ootused eestikeelse dajana, eetilis- teisiti või paremini teha. suuremad, kui olid 40 aastat tagasi. tes küsi- Loodan, et noortetöö areneb edasi. Soovin, et tuleks uusi töölõi- Kuidas mõjutab haldusre- ke. Näiteks Facebooki võimaluste form kirikuelu ja kogudusi? mitmekesisem kasutamine, sest Oleme haldusreformiga kaasnevat kogudusega suhtlemine ei ole arutanud mitu korda konsistooriu- mitte ainult pühapäevane mis, aruteludel on osalenud ka sel- jumalateenistus, tänapäev le ala ministeeriumi esindajaid. annab selleks palju laiemad Kogudused, juriidiliselt võimalused. MTÜd, ei ole haldusreformi Lehte Ilves teema, küll aga on reformil kahtlemata oma mõju. Nee- Piiskop Tiit Salu- me Suur, siis veel Lääne maa- mäe korraldab Eu- vanem, ütles hiljaaegu meie roopas ja Venemaal sinodil Mihklis, et kogudused elavate eestlaste võivad jääda oma piirkonna vaimulikku teeni- suurimaks organisatsiooniks. mist, juhib paljusid Koguduste kihelkondlik komisjone, sh struktuur säilib. Kas see tähen- reformatsiooniaas- dab kõigi koguduste säilimist, on ta koostöökomis- iseasi. Juba praegu ei suuda kõik joni; on Haapsalu kogudused täita kõiki bürokraa- koguduse õpetaja; tianõudeid, tulgu need kas riigi Lääne, Järva ja Viru või konsistooriumi kaudu. Näiteks praostkonna ülem- ei suuda väikesed kogudused täita karjane. kõiki tulumaksuseaduse nõudeid, ARVO TARMULA 7

Kuidas hooldada ja korrastada hauatähiseid

Skulptor ja restauraator Paul Uibopuu kasutab kiviristi puhastamiseks survepesurit, aga tavaliselt tuleb seda tööd teha vee, rohelise seebi või nõudepesuvahendi ja puu- või plastkaabitsaga. KALLI PETS

Mööduv aasta oli muinsuskait- aia mättast välja puhastamise ja niisutamine, nühkida-kraapida meil ja Euroopas rääkis muinsus- seameti ja Läänemaa kogudus- pinnase planeerimisega, aga nii, võib vaid tavalise sünteetilise harja, kaitseameti ajaloomälestiste pea- te koostöö poolest päris asjalik. et aia alaserv lausa kraavi ei jääks. puu- või plastkaabitsaga. Metall- inspektor Ilme Mäesalu. Teemat Kordaläinuks võib pidada kaht Sellestki on vana väärtusliku sepise kraabid ja terasharjad rikuvad laiendas Ilmo Au siseministeeriumi kalmistuteemalist õppepäeva, mis või malmaia päästmisel abi. pinda, kriimustustesse salvestub usuasjade osakonnast, rääkides sündisid koos Ridala Püha Maar- Kalmistuil-kirikuaedades väi- mustus edaspidi hoopis kiiremini. matusekombestikust meil ja mujal. ja-Magdaleena koguduse ja selle kest kaevamistööd tehes võib luid Väga tähtis on korralik loputamine. Ülevaate kalmistuseadusest tubli õpetaja Küllike Valguga. välja tulla ja nii juhtus ka meil. Selli- Vigade vältimiseks soovitan: andis Martin Kulp rahandusminis- Õppepäevale olid oodatud kõik se leiuga tuleb lugupidavalt toime- pöörduge julgelt kohaliku muin- teeriumist. Dan Lukas Hiiumaalt kalmistu haldamise ja hooldamise- tada ja luud võimalikult samasse suskaitseinspektori poole. Juhen- rääkis käsilolevast Eesti kalmistute ga kokku puutuvad inimesed. kohta matta. Meie leidsime mätta deid leiab ka muinsuskaitseameti raamatu koostamisest ja tutvustas alt ka ühe väikese hauaplaadi, mille kodulehelt https://www.muin- Hiiumaa kalmistute raamatut. Hauatähised pesime puhtaks ja paigaldasime suskaitseamet.ee/et/kasiraamat. Ridala vallavanem Helen Rammu Kevadisel õppepäeval püüdsime sinnasamasse aeda. jagas Läänemaa kalmistute inven- tööd tehes saada aimu, kuidas Raudaia puhastamiseks lahtisest Puude hooldamine teerimise kogemusi ja rääkis Ridala korrastada hauatähiseid, hinnata roostest ja samblikust võib kasu- Arborist Tõnu Ling rääkis puude kalmistute raamatu saamisloost. ja hooldada kalmistul kasvavaid tada traatharja, mulla ja mustuse hooldamisest ja raietööst keeru- Matuse- ja leinakombestikust puid-põõsaid. Teadmisi jagasid saab maha pesta. Meil oli kasutada listes oludes. Ta õpetas vaatlema Eestis rääkis tunnustatud folklo- suure kogemusega skulptor, kivi- ja survepesur, aga et tavaliselt tuleb igat puud nii eraldi kui ka rühmas: rist, Tallinna ülikooli teadur Marju metallirestauraator Paul Uibopuu vesi ämbriga kohapeale vedada, on võra tasakaal, kahjustused, kaugus Kõivupuu. Tema huvitav ja emot- ning kutsetunnistusega arborist käsitsi nühkimist muidugi rohkem. ehitistest ja väärtuslikest hauatä- sionaalne esinemine võinuks kesta Vett ei tohiks aga säästa kõige lõpus histest. Kõike seda tuleb arvestada tunduvalt kauem. spetsialist. loputamisel. Enne kruntimist ja puu saatuse otsustamisel. Teooria Päeva lõpetas hingehoidja, Tõnu Ling Saaremaa firmast Puu­ Parandasime üht raudaiaga värvimist peab metall ära kuivama. kinnistamiseks langetasime kiriku- kriisinõustaja ja EELK vaimulik piiratud hauaplatsi. Aed oli alumist Nii nagu raudaedu, puhastatak- aias kolm puud, mis kõik kukkusid Naatan Haamer. Ta rääkis kõiki serva pidi mättasse kasvanud ja se ka metallist hauatähiseid. Alus- täpselt arboristi ennustatud suunas puudutavaist asjust nagu lähedase viltu vajunud. Raudvarvad olid aia kividelt lahti tulnud või loksuvate ega rikkunud teisi puid. Kui enda kaotus, lein ja mälestamine; kuidas kõrval kunagi kasvanud puusse ristide kinnitamiseks on enamasti jõust ja nõust jääb puudu, tuleb kriisioludes ise hakkama saada, kadunud. Esmalt vabastasimegi vaja spetsialisti abi. kutsuda konsulteerima spetsialist. kuidas teistele toeks olla. Usun, aia meetripikkusest puuköndist. et iga kuulaja sai sellest terakese Siis püüdsime aeda pinnasest veidi Kange keemia teeb kivile Kalmistukultuur ja matuse- meelekindlust. kõrgemale tõsta ja loodi saada. Sel- kahju kombed Loodan, et õppepäev kujunes leks kasutasime vintsi ja laserloodi. Vaatasime, kuidas mõjuvad kee- Sügise hakul sai teoks teine õp- kasulikuks. Probleemidele lahen- Aiaposte hoidvad maakivid milised ained (happed) mitmesu- pepäev teemadel, mis on seotud duste leidmiseks julgustan kõiki tuli vintsi abil üles kergitada ja alt gustele kivipindadele. Saime teada, matusekombestiku, matmise ja pöörduma nii kohaliku koguduse liiva ning pinnasega täita. Vajumise et kangeim kraam, mida ise võiks kalmistu haldamisega. Vajadus kui ka muinsuskaitseametniku vältimiseks tihendasime neid kivi- kasutada, on roheline seep või sellise koolituse järele kerkis üles poole. Kui ametnik ise kohe nõu pesi, uhtudes liiva voolava veega nõudepesuvahend. Kindlasti ei tohi Lääne praostkonna ja maavalitsuse anda ei oska, saame koos abi otsida. kivide alla. See ei ole lihtne töö ja poorset lubjakivi puhastada hap- ühiskomisjoni koosolekul. Kalli Pets ilma abivahenditeta hakkama ei peliste ainetega! Mustusest aitab Kalmistuist kultuurimäles- muinsuskaitseameti Läänemaa saa. Eks tavaoludes tule piirduda lahti saada leotamine või korduv tistena ja maastikulise objektina vaneminspektor 8 EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus Kooli 6, 90502 Haapsalu. Tel 473 7166, 473 7167, 528 0635, [email protected] http://haapsalu.eelk.ee Koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe; EELK vikaarõpetaja Kristel Engman, õpetaja abiline Teno Ilves, jutlustaja Kalle Jätsa ja praktikant Kristo Hüdsi. Juhatuse esimees Madis Kütt IBAN EE811010602003965006; EE442200001120274032 (Swedbank) Kantselei avatud E, K, R kl 9–15. Jumalateenistus pühapäeviti kell 11 toomkirikus (vastavalt teadetele Jaani kirikus), reedeti kl 9 hommikupalvus Jaani kirikus

Viimased pildid koos koraalimaratoni plaguga ja maraton on õnnelikult lõpule jõudnud. ERAKOGU Koraalimaraton andis hingele tuge Haapsalu koguduse selle aasta aja jooksul ei vaikinud laul ka siis, Huvitav on jälgida inimesi. Mõned pikki jumalateenistuste kordasid suurim ettevõtmine oli EELK kõiki kui Jaani kirikust mindi üle toom- peatuvad üürikeseks, teised võtavad ja ehk oleks aeg hakata taas sellest praostkondi hõlmanud koraalima- kirikusse. istet ja jäävad tundideks. Paljud võ- traditsioonist rohkem õppima, raton 20.–21. augustil. Reformat- „Omapärane tunne on keset tavad lauluraamatu, et kaasa laulda. võtma põhjalikult aega Jumalaga siooni 500. aastapäeva tähistami- suve advendi- ja jõululaule laulda, Keskööl lõpeb minu valvekord, koosolemiseks.” seks ette võetud maratonil lauldi aga lähed muusika sisse ja lased kuid jään veel kaheks tunniks. Laul Maraton algas pühapäeva, 20. läbi laulu- ja palveraamatu kõik 484 helidel end kanda,” kirjeldas oma ei lakka ja selle vägi on hoomatav.” augusti hommikul kell 8 Jaani kiri- laulu. Lääne praostkonda esindasid tundeid koguduse liige Tiia Laar. „Koraalimaraton oli nagu pikk kus. Avamissal osales peapiiskop Haapsalu koguduse koorid, ansam- „Imetlusega vaatan, kuidas oma jumalateenistus,” võrdles peapiis- emeeritus Andres Põder. Igal praost- bel Doxa Lääne-Nigulast ja mitmed väikese koosseisuga hiidlased vea- kopi assistent Eerik Jõks. „Pidada konnal oli aega kolm tundi, maratoni pillimängijad. vad rõõmuga järgmist vahetust. 35 tundi jumalateenistust on vä- avas Lääne praostkond. Pühapäeva Osalejaid oli 600 ringis, igast Näen ära sellegi, kuidas piiskop sitav, aga julgustav ja ülesehitav. õhtul kell 20 jätkus laulmine toom- praostkonnast üle Eesti. Pere- Tiit Salumäe asub harmooniumi Tänapäeva kiirustavas maailmas, kirikus. Igale osalejale kirjutati välja raadio Pildiraadio vahendusel oli taha ja saadab mitut koraali. Ma kus palvusi ja jumalateenistusi maratoni puhuks trükitud passi kuulajaid üle maailma. pole „raudmees” ja kogu 35tunnist kärbitakse aina lühemaks, sest ei Eestis on laulu- ja palveraamat Maratoni lõpumissal ütles pea- teekonda vahetpidamata kaasa ole aega, oli see monumentaalne läbi lauldud kolm korda, neist kaks piiskop Urmas Viilma, et koraali- teha ei suuda. Õnneks saab üri- liturgia eriti võimas. See ei ole korda Haapsalus – viimati kuue maraton oli nagu teatejooks, kus tusest osa ka kodus Pildiraadiot meie leiutatud tarkus, et juma- aasta eest, aga siis lauldi kolm päe- vahetused sujusid ja keegi ei pilla- vaadates. lateenistusel võib kvantiteedist va kl 10–22. Esimest korda lauldi nud teatepulka maha. Laulmisele Õhtul olen jälle toomkirikus, (aeg) saada kvaliteet (igavik). lauluraamat läbi Viljandis. ja pillimängule kulus 35 tundi, selle et abistada kirikuvalves ja laulda. Kiriku traditsioon tunneb väga Lehte Ilves Haapsalu kogudus võib saada aasta pärast uue õpetaja Aasta pärast toimub ilmselt toomkirik jääb edasi piiskoplikuks siis saab esitada kandideerimis- Salumäe sõnul on vakantseid Haapsalu koguduse õpetaja vali- kirikuks ehk katedraaliks.” taotlusi. Loa kandideerimiseks õpetajakohti teisigi tulemas. mine, sest Tiit Salumäe jätkab põ- Salumäe sõnul jääb ta ka edas- annavad peapiiskop ja konsis- EELK kirikukogu pikendas hikohaga piiskopina Lääne, Järva pidi osalema Haapsalu koguduse toorium. mullu novembris piiskoppide Joel ja Viru praostkonnas ning Euroopa töös. Ka peapiiskop Urmas Viilma „Mures? Mitte väga,” vastas Luhametsa ja Tiit Salumäe ameti- diasporaas. osaleb Tallinna toomkoguduse Salumäe küsimisele, kas ta on oma aega kuni 70aastaseks saamiseni. „Panen koguduse õpetaja ameti nõukogu töös. järeltulija pärast mures. Ta lisas, Tiit Salumäe puhul tähendab see maha tuleva aasta lõpus, aga minu Uue õpetaja valib koguduse et eks eelis ole neil kandideerijail, 2021. aasta 25. detsembrit. Salu- side Haapsaluga ei lõpe,” selgi- nõukogu järgmise aasta lõpus. kes on kogudusega olnud varem mäe on Haapsalu koguduse õpetaja tas Salumäe Scriptale. „Haapsalu Koht kuulutatakse vakantseks ja seotud. oktoobrist 1975. Lehte Ilves 9 Muusikaelu Lapsed läksid kirikuöö oli vilgas ja mitme- laagris tagasi keskaega kesine 25.–27. augustil kogunesid lapsed laagrisse, mis kandis pealkirja Koguduse muusikaelu on olnud „Pimedusest valgusesse”. Laagri huvitav ja rikastav. Meil on laul- keskne teema oli reformatsioon nud mitmed väliskoorid. ehk usupuhastus. Haapsalu koguduse laul- Laagris oli palju põnevaid ühis- jad esinesid 27. augustil meie tegevusi. Tutvusime keskaegse toomkirikus koos Seinäjoe koolieluga, proovisime põlvitada koguduse kooridega Eesti ja hernekotil ja õppisime vana mee- Soome 100. aastapäeva tänu- todi (päheõppimine) alusel meie jumalateenistusel. Koore juha- isapalvet ja usutunnistust. tasid Lia ja Lea Salumäe ning Meisterdasime küünlaid, kuu- Sirje Kaasik. lasime Haapsalu piiskopilinnuse Meie kirikuis oli Tšaikovs- ja toomkirikuga seotud legende, ki festivali kaks ja Haapsalu tutvusime reformatsiooniga. Saime vanamuusikafestivali seitse teada, kuidas mõjus usupuhastus kontserti. eesti kultuurile ja keelele. Tavaks on saanud Valge Tagatipuks mõtlesime Martin Daami päevade öökontserdid Lutheri kombel välja oma teesid, toomkirikus. Rudolf Tobiase proovisime need kirja panna ha- vaimuliku koori- ja orelimuusi- nesule ja tindi, trükimasina ja nuti- Lapsed kuulavad toomkirikuga seotud legende. MARIA STRAUSS ka kontserdil laulsid koos Tal- seadmetega. Rääkisime toomkiriku linna toomkoguduse ja Viimsi ajaloost ja arhitektuurilistest ise- ger lõppes osalemisega pühapäe- sete vahvliraudadega vahvleid koguduse kammerkoor. Kanti ärasustest, katsetasime toomkiriku vasel jumalateenistusel. küpsetada. ette Tobiase väga keerulisi mo- ainulaadset akustikat ja võtsime Erilisi üllatusi pakkus kirikuöö Päev lõppes tänuringi ja sära- tette, nendega saavad hakkama ette retke toomkiriku võlvidele. menüü, mis koosnes keskajast ja küünalde põletamisega. Lastele ainult eriti tublid koorid. Orelil Kavas oli ka meeleolukas aarde- reformatsioonist inspireeritud laager meeldis ja korraldajad jäid mängis usuteaduse instituudi jaht, mängud suurtele ja väikestele toitudest. Eriti põnev oli laupäeva rahule. Suur tänu Taevaisale ilusa oreliõppejõud organist Kersti õhtul pimedas süte peal vanaaeg- ilma eest! Sirje Jätsa Petermann. Ka meie kooridel oli huvi- ning õhtune filmivaatamine. Laa­ tav aasta. Õppisime palju uut Haapsalu kroonika 2017 Suure-Jaani muusikafestivaliks, 8.–15. jaan. Koguduse täiskogu, praostkonna sinod Haapsalus. Ju- 11.–13. aug. Öökontserdid Valge kus oli reformatsiooniaasta nõukogu valimine. malateenistus toomkirikus. Jutlustab Daami päevadel. üks suursündmusi – vaimulik 24. veebr. Eesti vabariigi 99. aas- assessor Hendrik Laur, pealiturg pea- 12. aug. Külas on koguduse teenete- laulupäev. Laulupäev kandis tapäeva kontsertpalvus toomkirikus, piiskop Urmas Viilma, teenivad piiskop risti kavaler praost Veli-Matti Hynninen. ülemaailmse luterliku kiriku miiting vabadussamba juures. Tiit Salumäe ja praost Mart Salumäe. 20.–21. aug. III koraalimaraton Jaani 17. märts. Koguduse liikme kunstnik 4. juuni. Nelipüha missa ja konfi r- kirikus ja toomkirikus. Lõpumissal teenib hümni nime ehk „Üks kindel Heljulaine Zaurami 95. sünnipäeva matsioon. Eesti lipupäeva tähistamine, peapiiskop Urmas Viilma. linn”. Hümni viisi ja sõnade tähistamine. LÜGi majalipu õnnistamine. Haapsalu 25.–27. august. Lastelaager autor on dr Martin Luther. 25. märts. Küüditamise mälestus- lipumärgi jagamine. „Toomkiriku öö”. Laulupeol kõlas esiettekandes palvus ristimiskabelis. 10. juuni. Cyrillus Kreegi päevad. Ki- 30. sept. Kaks kirikukontserti: gospel- selle hümni põhjal sündinud 15. apr. Paasaküünla süütamine rikukontsert „Kui suur on meie vaesus”. koor Hankost ja Ahvenamaa kirikukoor. Jaani kirikus, protsessioon, missa ja 11. juuni. Hõbeleeri jumalateenistus 1. okt. Ülemaailmne muusikapäev, suurteos: töötlus koorile ja ristimine toomkirikus. toomkirikus. Külas on Eesti selts Salost. esineb ansambel Cantores Vagantes. orkestrile, autor helilooja ja 16. apr. Ülestõusmispüha missa ja Kaasa teenib Lääne piirkonna politsei- 29. okt. Reformatsiooni 500. aasta- vaimulik Mart Jaanson. lastekirik. Reformatsiooni 500. aasta- kaplan Tuuli Raamat. päeva ja konfi rmatsiooni jumalateenistus. Toomkooril seisab novemb- päeva õunapuu istutamine koguduse- 14. juuni. Leinapäeva palvus, mä- 15. okt. Kirikukontsert. Roskilde koor ris ees kontserdireis Loviisa maja juures koos Haapsalu linnapea lestuskellade helistamine ja pärja Taanist ja Haapsalu kammerkoor. Urmas Suklesega. asetamine vabadussambale. 10. nov. Koguduse koorid osalevad sõpruskogudusse, kus tähis- 6. mai. Talgud. Koristati koguduse- 17. juuni. Koguduse koorid osalevad Loviisas reformatsiooni aastapäeva tatakse Martin Lutheri sün- maja pööningut ja garaaži, pesti aknaid vaimulikul laulupäeval Suure-Jaanis. tähistamisel. nipäeval reformatsiooni 500. ja korrastati lillepeenraid. Talgupäeva 23. juuni. Maakaitsepäev Haapsalus, 18. nov. Kirikukontsert „Kiida, mu hing” aastapäeva. Huvitav saab olema juhtis Kalle Jätsa. mälestuspalvus vabadussamba juures. toomkirikus. Kammerkoor Head Ööd, Schützi psalmimuusika topelt- 13. mai. Kirikukontsert. Pärnu ki- 28. juuni – 2. juuli. P. Tšaikovski Vend. Kavas Arvo Pärt, Anton Bruckner rikukoorid esitavad Rein Rannapi päevad. Kirikukontserdid Jaani kirikus ja Cyrillus Kreek. Juhatab Pärt Uusberg. kooridele, mis tähendab kahek- „Hingelinnud”. ja toomkirikus. 19. nov. Koguduse nõukogu koosolek. sahäälset laulu. Ka jõuluajal on 20. mai. Kirikukontsert. Tampere 5.–9. juuli. XXIV Haapsalu va- 2. dets. Soome vabariigi 100. aas- ees palju kontserte. Olete kõik naiskoori ja Kaasikese kontsert toom- namuusikafestival. Teema: Bach ja tapäeva tähistamine, kirikukontsert ja südamest teretulnud! kirikus. Muuseumiöö. reformatsioon. advendiküünla süütamine. Lia Salumäe 24. mai. Välis-Eesti luterliku kiriku 3. aug. Orelikontsert, esinevad Jõuluaja sündmusi viimane kirikukogu ja Põhja-Ameerika muusikud Peterburist (orel ja trompet). vt lisalehest Jõuluaeg koguduse muusikatöö juht, organist 10 Toomkirikul on kindel ERAKOGU katus pea kohal

Aprilli lõpust on Haapsalu toomkirikul uus vaskplekk-ka- tus, mis peaks vastu pidama järgmised 200 aastat. Katuse remont läks maksma 300 000 eurot, millest 250 000 tuli pühakodade programmist. Annetajate abiga kogunes üle 18 000 euro. Vähemalt ühe plekktahvli hinna, 41 eurot annetanuid oli 351. Nende nimed graveeriti tahvlile, mis paigaldatakse kiriku võlvidele. Toomkiriku vana katus lasi Kristi Ainjärv on koguduse juhatuse aseesimees teist koosseisu, nõukogu liige on ta aga 1991. aastast. vett läbi ja katuse puitkonst- ruktsioon oli kahjustunud, kuigi paigaldati alles 30 aastat tagasi. Esialgu taheti katusele pan- Kristi Ainjärv – koguduse na tavaline tsinkplekk, kuid sellele seisid vastu Tiit Salumäe, arhitekt Tõnis Padu, ajaloolane kindel tugisammas Ülla Paras jt. „Tsinkplekk olnuks palju Haapsalu koguduse juhatuse ase- armastatud Arnold Korjus, kogu- tevõtte personalijuht. Kristi töö odavam, aga toomkirik on siiski esimees Kristi Ainjärv (44) on duse teenetemärgi kandja. on, et ettevõttel oleksid vajalike Eesti vanemaid ehitisi, see ei saa Haapsalu inimene, aga töökoht on Kristi on koguduse nõukogu oskustega töötajad, et töösuhe välja näha nagu kuurikatus,” tal juba aastaid Tallinnas. Pühen- oleks korralikult hoitud ja hallatud. ütles Paras. „See on suur ime, dumus, millega ta teeb kogudu- olnud nõukogu liige 1991. aastast. Tema vastutada on palgaarvestus üks staažikamaid liikmeid, ta on et saime vaskpleki.” setööd Haapsalus, on imetlust ja Katkematult. Juhatuse liige on ja tööohutus. Tööd kui palju! Kiriku katuse kordategemi- eeskuju võtmist väärt. ta teist koosseisu. Praostkonna „Ei saa kurta,” möönis Kristi. ne kestis neli aastat. Katusele Näiteks. Ühel uduvihmasel sinodisaadik. Nii nagu keeltega, on Kristi ka pandi 1078 vaskplekktahvlit, novembripäeva õhtul roolis Kristi Üksjagu vabatahtlikku tööd personalialal iseõppija. Sel alal on katuse pindala on 900 m². oma auto kogudusemaja hoovi ja kulub Kristil sõpruskogudustele, ta töötanud 1997. aastast, olnud Katusel töötas Eesti kolme pa- läks juhatuse koosolekule. Paar see töövaldkond on tema juhtida. rema plekksepa hulka hinnatud tundi arutelu, juhatus läks laiali. Sõpruskogudusi on Haapsalul aga giaettevõttes personalijuht. turvafirmas ja 12 aastat tehnoloo­ Andres Raie OÜst Resteh. Kui Kristi istus rooli. kümme! Küsimusele, mis on teda hoid- Raie 1980. aastate lõpus oma „Jääd ema juurde ööseks?” Rootsi ja inglise keele on Kristi nud Haapsalu küljes, vastab Kris- plekksepakarjääri alustas, oli küsin. „Ei, Tallinna tagasi.” möödaminnes selgeks saanud. ti: „Inimesed.” Mis on Haapsalu tema esimene töö seesama See polnud tal ei esimene ega Inglise keeles suhtlemine muutus inimestes erilist, ta öelda ei oska, toomkiriku katus. viimane kord. Juhatuse praegune ladusamaks, kui ta oli 1992. aastal küll aga on ta meelest suurlinna ja Tänavu oktoobris tunnustas koosseis koguneb kas laupäeva viis kuud Sigtuna rahvaülikoolis väikelinna erinevus märgatav. muinsuskaitseamet hea restau- õhtul või pühapäeva hommikul Rootsis. Pärast seda tegi Haninge „Mulle on Tallinnast väljasõit- raatori kategoorias Haapsalu enne jumalateenistust. Novembri kogudus ettepaneku minna nende mine teise keskkonda minek,” alguses pühapäeva hommikul pee- arutles Kristi. Kuigi Tallinnas on juhti Aleksander Mihelsoni. tud koosolekule hakkas Kristi oma susele. Haninge kogudusega ongi eesti- ja rootsikeelseid kogudusi, restaureerimisfirma Resteh finantseeritud rootsi keele kur­ Lehte Ilves Tallinna-kodust sõitma kl 7.30. Ka Kristi enim suhelnud, aga rootsi pole tal olnud mõtet mõnda neist see polnud tal esimene ega küllap keelt saab kasutada ka Korsnäsi ümber asuda. mitte ka viimane kord. kogudusega suhtlemisel. „Kontaktid sõpruskoguduste Inglise keelt on edasi aren- tasandil – need on mind Haapsalus Kes teeb, see jõuab danud asjaolu, et Kristi on 20 hoidnud ja kohustanud,” tunnistas Kristi oli 17, kui läks 1990. aas- aastat töötanud rahvusvahelistes ta. Tallinnas on Kristi hobi käsi- ARVO TARMULA ARVO tal leeri. Aasta varem oli temast ettevõtetes, neis inglise keeleta kellad, ta on mitu aastat mänginud saanud Haapsalu koguduse noor- hakkama ei saa. Arsise käsikellade koolis. tekoori liige. 1992–1995 oli ta Kristi töötab Tallinnas 1995. koguduse sekretär, koordineeris aastast, nii et kaugtöö korras Uue aasta ootused ja lootused mõnda aega ka pühapäevakooli vabatahtlik on ta olnud 22 aastat. Koguduse tööplaanidest rääkides Toomkiriku viimase plekk- tööd ja oli mitu aastat kirikumees. Praegu on ta Tallinna külje all ühe nimetas Kristi sõpruskoguduste tahvli panemine. Praegu teeb seda tööd koguduses suure, 200 töötajaga logistikaet- päevi tuleva aasta septembris. Mitu 11

Koguduses jagub tööd igaühele LÜHIDALT Koguduse palgalised töötajad võib näppudel üles lugeda, midagi põnevat teoksil. Sirje Jätsa teeb head tööd väikeste Kogudusemaja esi- suures koguduses piisab ehk kahest käest, väiksema puhul lastega, tema abikaasa Kalle Jätsa teenib jumalateenistustel mene korrus sai uue jääb ühe käe sõrmigi üle. See tähendab, et suur osa tööst kaasa. Palju aastaid on jumalateenistustel kaasa teeninud laudise ja aknad Teno Ilves, tema kujundab ka koguduse seinalehte. on koguduseliikmete õlul. Haapsalu kogudus on mitmes etapis Diakooniatöös on aktiivsed Malle Allmere, Tamara Pajo, Haapsalu koguduse vabatahtlikele mõeldes ei pea korrastanud Kooli tänava koguduse- Eve Aser, Evi Süsi ja Eha Toomsar. Nemad korraldavad koguduse sekretär Lydia Kalda pikalt mõtlema. maja. Aastail 2013–2014 sai maja uue diakoonia annetusmüüki ja aitavad külaliste toitlustamisel. Jane Madi. Vähemalt 20 aastat on ta igaks pühapäe- tsinkplekk-katuse. Tänavu jaanuaris Jaani maja hoiab puhtana väsimatu Leida Niinemäe. vaks kiriku ja altari lilledega kaunistanud ja hoiab nüüd lõppes 2015. aastal alustatud esime- Vabatahtlike suutlikkuse pani tõsiselt proovile koraalima- kiriku puhas. Niisama kaua on ta oma kauni käekirjaga se korruse välisremont: vahetatud raton tänavu augustis. Vabatahtlike abiga hoidis kogudus kirjutanud välja leeri-, ristimis- ja laulatustunnistusi. Ta teeb on I korruse laudis ja aknad. Seda suvel Jaani kirikut lahti. Kevadel tuli talgupäevale kogudu- kõike kuidagi märkamatult, lilled tekivad altarile justkui ise. tööd toetasid kiriklik fond Gustav semaja koristama 29 inimest. „Jälg, mis temast maha jääb, on suur,” ütleb Lydia Kalda. Adolf Werk Saksamaalt ja Haapsalu Lõpetame nimede nimetamise, sest adume, et kõiki ei Karin Teder. Teoloog, kelle mõtisklusi ja teoreetilisi linnavalitsus, kogudus kasutas ka suuda – ja ega mahukski – üles lugeda. Andke andeks, arutlusi saab lugeda nii Johannese Sõnumeist kui ka kinnisvara müügist saadud raha. tublid abilised, kes seekord jäid nimetamata. Scriptast. Peab eakate teetunni palvusi, paneb kokku Maja remondiks on kulunud Hea, et vabatahtlikke jagub, aga selliseid inimesi pole kuukirja Johannese Sõnumid sisu. 40 000 euro ringis. kunagi ülearu. Seepärast ütleb Lydia Kalda: „Iga abikäsi on Jaanus Kõuts ja Mari Kuli on noortetööle hoo sisse saa- „Oleme optimistid, et teha terve teretulnud. Jumal õnnistab rõõmsaid abilisi.” nud. Angelii--na Schwindt on alati olemas, kui noortega on maja korda: korrastada otsaviilud ja panna 2. korrusele aknad,” selgitas koguduse juhatuse esimees Madis aastat on rahvusvaheliste suhete töös. Tänapäeva sidevahendeid Kirikus on igasugu töid-tege- Kütt. Aknad on valmis ja makstud, toimkond saatnud sõpradele ühes- kasutades pole vahemaad tähtsad. misi. Laulukoor. Kirikuvalvurid, aga praegu pole raha nende paigal- damiseks ega teise korruse vooder- koos tehtud jõulukaarte, ka Scripta Toimkonna järgmine koosolek võib kes pühapäeval lauluraamatuid laudise vahetuseks. Selleks on vaja pannakse kaasa. See töö võetakse tulla Skype´i teel, pakkus Kristi. jagavad või suvel Jaani kirikut lahti 8000 eurot. lähiajal ette. Kuigi igal aastal tuleb kogu- hoiavad. Diakoonia, lastekiriku Kui need tööd tehtud, saab maja Kuigi rahvusvaheliste suhete dusse uusi aktiivseid liikmeid, õpetajad. Töid, kus kaasa lüüa, väljast korda. toimkonna kaks liiget on kogu- muretseb Kristi, kuidas liikmes- on palju! Kogudusel on soov rajada kogu- dusemaja kunagisse garaaži saal, mis dusest eemal (Kristel Engman konda suurendada, kuidas inimesi „Julgustan endast märku and- sobib muusikatööks jm ürituste tarvis. töötab Rootsis ja Maria Strauss aktiivsemalt koguduse elu juurde ma,” ütles Kristi. „Astuge julgelt ki- Kooli 6 on koguduse kantselei, kolis aastaks Saksamaale), osale- kutsuda. Eestlasele omaselt ei rikus ligi ja küsige, mida saate teha.” diakooniamüük ja teisel korrusel vad nad jõudumööda koguduse juleta ennast ise pakkuma tulla. Lehte Ilves noortetuba. Lehte Ilves

EELK Hanila Pauluse kogudus Tööstuse 10–1, 90101 Virtsu, Lääneranna vald, Pärnumaa, tel 553 0045 (hooldajaõpetaja), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Andrus Eilaste IBAN EE352200001120081940 (Swedbank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15.30 Hanila uued kirikutekstiilid Iga kirikuruumi liturgiliseks kesk- Altarikatte igas nurgas on lii- meks on altar. Altar ja altarilaud liaotstega rist, üks rist on ka katte on püha õhtusöömaaja laud ehk keskosas. Issanda laud. See kujutab endast Altaripõllel on kujutatud Kris- Kristuse aujärge ja Tema ligiolu. tuse monogramm (Kristuse kree- Altari väljanägemine peab vastama kakeelse nime kaks esimest tähte selle tähendusele ja liturgilisele KOGUDUSE FOTOKOGU ülesandele. ja O, esimene ja viimne, algus ja ots. XP) ning tähed A ja Ω (Mina olen A Altar võib seista kirikus vastu Ilm 22: 13). kooriruumi idaseina või sellest Kantslipõllel on kujutatud liht- eemal nii, et vaimulik saab liturgiat ne ladina rist. pidada altari tagant, näoga kogu- Uued kirikutekstiilid muudavad duse poole. Tänavu kevadest on Hanila kirikus uus altarikate, altari- ja kantslipõll. Hanila kiriku veel pidulikumaks ja Altarilaud kaetakse valge lina- aitavad kirikulisel paremini hooma- ga. Altari juurde kuuluvad ka rist Kirikuruumi ja jumalateenistu- roheline, punane, violett, must) ta hoomamatut, osa saada igavikust. se loomulik osa on kirikutekstiilid: ja sümbolite abil väljendavad ki- Uued kirikutekstiilid on OÜ Altaripilt ja altarivõre on altari- vaimulike liturgiarõivad, alta- rikutekstiilid kristliku kuulutuse Just4u meistrite töö. Tekstiilide val- (krutsifiks), küünlad ja altaripiibel. laua suhtes sekundaarsed elemen- rilinad, altari- ja kantslikatted, keskseid rõhuasetusi. mistamiseks sai kogudus raha meie did, nende ülesanne on rõhutada armulauatekstiilid, seina- ja põ- Selle aasta kevadest on Hanila Soome Pedersöre sõpruskoguduse altari pühadust ja tähendust. Alta- randavaibad. Kirikutekstiilidel kirikus uus altarikate, altaripõll saadetud humanitaarabi müügist. rivõrel ja selle põlvituspingil on ka on praktiline otstarve, aga nad ja kantslipõll. Need tekstiilid on Suur tänu meistritele ja meie praktiline otstarve, võimaldades rõhutavad ka jumalateenistuse punased – see on Püha Vaimu, Soome sõpradele! kogudusel altarisakramenti ja pidulikku olemust ja kirikuaasta kiriku ja veretunnistuse (märter- Lembit Tammsalu õnnistamist põlvitades vastu võtta. rütmi. Kirikuaasta värvide (valge, luse) värv. koguduse õpetaja 12 EELK Kirbla Püha Nikolause kogudus 90201 Kirbla, Lääneranna vald, Pärnumaa, tel 511 8419 (hooldajaõpetaja), [email protected], www.eelk.ee/kirbla Koguduse hooldajaõpetaja Illimar Toomet. Juhatuse esimees Maie Rein IBAN EE052200001120113326 (Swedbank), IBAN EE581010602016036003 (SEB) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15

LÜHIDALT Uus juhatus 4. detsembril 2016 valiti koguduse juhatuse liikmeteks Maie Rein (esi- mees, sinodisaadik), Karin Filippov ja August Rein (sinodisaadik). Reviden- di ülesandeid täidab endiselt Helve Puda. Koguduse õpetaja kuulub juhatusse ameti poolest. Uus juhatus jääb ametisse neljaks aastaks. Illimar Toomet ILLIMAR TOOMET

Kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja kodutütred asetavad pärja Jüri Uluotsa hauale ja annavad Kirblast pärit suurmehele au. ANGELIKA PUDA

Külalised Ulvilast Vastupanuvõitluse päev Kui eestlased peavad end laulu- rahvaks, siis soome kirikuinimesed Vastupanuvõitluse päev 22. sep- liidu Lääne maleva ja vallavalitsuse ja teoga, et anda rahvale lootust taas oskavad laulda – peast. tembril tuletab meelde 1944. juhtidega asetati pärjad Jüri Ulu- kord riiklikult vabaks saada.” Kõ- Nagu soomlaste puhul tavaline, aasta sündmusi, mil Saksa vägede otsa hauale. Lahkunud suurmehe neles abipraost Lembit Tammsalu. ei jäta nad ka põgusa kirikukülastuse lahkumise ja Nõukogude vägede elutööst kõneles ajaloolane Mati Pidupäev jätkus õpilaste rah- puhul ühist lauluviisi üles võtmata. Just nii tegid ka sõpruskoguduse pealetungi vahel moodustati Otto Mandel. vatantsuetendusega (juhendaja Ulvila (Soome) mituteist liiget, kes 11. Kirikus peetud jumalateenistu- Hilja Tamm) Kirbla rahvamajas, kus juunil Kirbla Püha Nikolause kirikusse Jüri Uluots, peaminister presidendi sel laulsid kooliõpilased Anne Pää- kõne pidas Lihula vallavanem Varje Tiefi valitsus. Toonase otsuse tegija sisse astusid. ülesannetes, on maetud Kirbla sukese juhatusel. Loeti ette piiskop Ojala-Toos. Külalised olid teel Kuressaarest kalmistule. Tiit Salumäe läkitus, kes märkis: Täname kaitseliidu Lääne ma- – ka sealne kogudus on nende sõpruskogudus – kirikupäevadelt Tänavu peetigi vabadusvõitlejate „Just kirik oli keerulistel aegadel leva teavitusjuhti Heiki Magnust kodu poole. päeva Kirblas. Koos bussitäie Ridala avalik institutsioon, mis hoidis usku ettevõtmise algatamise eest. Illimar Toomet kooli õpilaste ja õpetajatega, kaitse- Jumalasse ja andis oma panuse palve Illimar Toomet Külalised Kullamaalt Igal aastal on kogudus pidanud mee- Külas käis peakaplan Gustav Kutsar les oma eakamaid sünnipäevalisi. Aastakümneid Saaremaal elanud Niipea kui liitub nooremaid liikmeid, saab tähistada ka nende sünnipäevi. ja praegu seal suvekodu kõpitsev Tänavu võõrustasime 3. sep- kaitseväe peakaplan Gustav Kut- tembril nii sünnipäevalisi kui ka sar on Saaremaa ja Tallinna vahet Kullamaa koguduse segakoori Ivi sõites Kirblast läbi sõitnud sadu, Küla juhatusel. ILLIMAR TOOMET kui mitte tuhandeid kordi. Kirbla Illimar Toomet kiriku nimepäeva, nigulapäeva puhul tuli ta mullu 4. detsembril kogudusele külla. Tähtsamad Pärast missat istusid kirikuli- sündmused sed koos külalisega kogudusema- 2017 jas lauda. Majori auastmes mees 5. mai. Talgupäev. rääkis oma lapsepõlvest, teekon- 11. juuni. Külas sõpruskogu- nast kirikusse ja kirikust kaitse- Kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar käis Kirbla kogudusel külas. duse rühm Ulvilast. väkke. Vastata tuli tal küsimustele 3. september. Külas Kulla- maa koguduse segakoor. kaitseväe eluolu ja kaplani töö ööpäevas on ju ainult 24 tundi, Nikolaus on meremeeste kaitsja, 22. september. Vastupanu- kohta. Oma töönädalat kirjeldades siis on sellele lihtne vastus: sõdur aga ta on astunud välja ka sõdu- võitluse päev Kirblas. tõdes Kutsar, et kui kaitseväelaselt ärkab lihtsalt tund aega varem. rite eest. küsitakse, kuidas ta kõike jõuab, Kirbla kiriku nimipühak püha Illimar Toomet 13 EELK Karuse Margareeta kogudus 90130 Kinksi küla, Karuse kihelkond, Lääneranna vald, Pärnumaa, tel 502 1305 (diakon), 5691 5347 (hooldajaõpetaja), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Kaido Saak, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Elvira Saat, tel 5569 3821 IBAN EE231010602006745003 (SEB) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 14 Teadlased uurisid Karuse kiriku kantsli- ja altariskulptuure Karuse koguduse selle aasta kõige tähtsamad sündmused olid piduli- ku jumalateenistusega tähistatud karusepäev 16. juulil, 18. juunil peetud jumalateenistus koos kont- serdiga ja 19.–21. juunil kirikus tehtud teadusuuringud. Karusepäeval meenutati kaht suurt sündmust: kohanime Karis- sen esmamainimise 750. aastapäe- va ja Christian Ackermanni 1697 valminud kantsli 330. aastapäeva. Jumalateenistusel teenis koguduse endine õpetaja Endel Apsalon, esinesid Lihula naiskoor Leelo ja segaansambel Ei Või Olla Ülle Tammearu juhatusel. Pärast teenistust avati Eesti vabariigi 100. aastapäevaks valmi- nud lipuväljak endise kirikumõisa varemete ligiduses. Lipuväljaku ligidale istutati reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud Maksu- ja tolliameti röntgenipalat on sisse seatud Karuse kiriku kabelisse, kus spetsialist Priit Laatre val- õunapuu ja tamm eestluse elujõu gustab läbi Kristuse skulptuuri. PEETER SÄRE tähistamiseks. Samasse komplek- si on kavas panna mälestuskivi vaatluse alla ka Lihula kirikust ku sellele päevale ühe leeriõnnis- kirjaga „Kõigile, kes on võidelnud kohale toodud kantsliskulptuu- tuse, sellega pidi kõik piirduma. või kannatanud vabaduse nimel”. rid. Nii Karuse 18. sajandi lõpul Suve jooksul aga jõudis kiriku 18. juunil tähistasime pööri- ehitatud varaklassitsistlikul altaril ja koguduse juurde veel inimesi, aega ning püha Ristija Johannese kui ka Lihula 19. sajandi II poolel kes soovisid ennast kirikuga sidu- sünnipäeva jumalateenistuse ja loodud neogooti stiilis kantslil on da. Kui jõudis kätte kokkulepitud kontserdiga „Pööriöö”. Orelit män- barokkskulptuurid sekundaarsed 6. august, oli kirik rahvast täis, gis Merje Vahula, trombooni Aabi – pärit Ackermanni valmistatud pidustusi jätkus hiliste õhtutundi- Ausmaa; Karl Madis laulis, män- kantslitelt. Taaskasutus on ka deni. Leeriõnnistuse vastuvõtmi- gis kitarri ja altsaksofoni. Esines varem moes olnud! Leiti palju seks oli ennast valmis seadnud ja meeskvartett Rotalia Haapsalust. huvitavat materjali. Parim pala oli vajalikud teadmised omandanud Kontserdi järel tehti ajaloolase teadaolevalt ainus originaalvärvi- juba neli täiskasvanut. Koguduse Mati Mandeli juhendusel matk des kujuke, nn puto ehk inglipeake, hooldajaõpetaja Kaido Saak õn- mööda Lõuna-Läänemaa ajaloolisi mis oli peidetud pingirea taha ja nistas nad ja ristis ka ühe väikese paiku. nüüd on avatud. ilmakodaniku, Elizabeti. 19.–22. juunil uurisid tead- (Loe samal teemal ka Scriptat Aga eks ole nii, et kus on, sinna lased Karuse kiriku kantsli- ja lk 4–5 – toim) tuleb ka juurde. Leeripühaga samal altariskulptuure. See oli üks osa Samal ajal leidsid kunstiaka- päeval soovis üks abielupaar tähis- uurimisprojektist „Christian deemia tudengid ja neid juhenda- tada oma 10. pulma-aastapäeva, Ackermann – Tallinna Pheidias, nud arheoloog Villu Kadakas kiriku lastes end Jumala palge ees lau- ülbe ja andekas”. Neid päevi kir- põhjaseinast (oletatava) esialgse latada pühaks kristlikuks paariks. jeldab Eesti kunstiakadeemia portaali ehk ukse, mis on hiljem Üks päev, aga nii palju rõõmu nii professor Hilkka Hiiop oma blogis kinni müüritud. asjaosalistele kui ka kõigile kiri- (https://christian-ackermann. Veel üks kuupäev on meie ko- kulistele! tumblr.com/): Olime uurimisrüh- Karuse kiriku 19. sajandi altarile gudusele märgilise tähendusega: Meelis Malk maga Karuse kirikus, kus kantsli- paigutatud Ackermanni skulp- 6. augustil pidasime üle pika aja EELK Karuse Püha Margareeta tuur. HILKKA HIIOP leeripüha. Kevadel leppisime kok- koguduse diakon ja altarifiguuride kõrval võtsime 14 EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus 90701 Kullamaa, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 553 0045 (õpetaja), 554 8813 (juhatuse esimees), [email protected]. http://eelk.ee/kullamaa Koguduse õpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Ants Lipu, tel 527 3594. Kantselei avatud K kl 11–14 IBAN EE881010602003964007 (SEB) Jumalateenistus igal pühapäeval kl 11

Lembit Tammsalu pühitseb Kullamaa kalmistu ette püstitatud Artur Kasterpalu ja Eero Veiderma mälestuskivi. KOGUDUSE FOTOKOGU Pöördeline aasta koguduses ja omavalitsuses Selle aasta üks tähtsamaid sünd- pikalt, selle järelkajad ulatuvad musi koguduse elus oli uute juhtor- Aasta 2017 veel aastate taha. ganite korraline valimine. Kogudus 2. veebruar. Kullamaad külas- Jürgensoni juhatusel. Flöödil saatis Uute juhtorganite tööpõld on sai uue juhatuse ja nõukogu, valiti tasid Eesti piibliseltsi peasekretär Leelo Valdsaar, soolot laulis sopran samuti lai. Kiriku katuse restauree- sinodisaadikud ja revident. Jaan Bärenson ja Saksa piibliseltsi Leila Roos, muusikaline juht oli rimiseks on projekt, nüüd on vaja Juhatusse kuuluvad Ants Lipu rahvusvaheliste projektide juht Horst Maaja Roos. leida rahastus. Võib liialdamata Schauembrand abikaasaga. Valla- Juunis-juulis-augustis osales (esimees), Margus Jehe, Hillar öelda, et tegemist on n-ö sajandi vanema vastuvõtul ja vestlusringis kogudus Teeliste Kirikute projektis, Vessart ja Hannes Smitt. Nõukogu vahetati infot ja arutati koostööd. kiriku uksed olid nädalavahetuseti ehitusega. Kogudusemaja vajab liikmed on Ülle Kollo, Ants Lipu, 24. veebruar. Kullamaa vallava- teelistele lahti. Aitäh kõikidele vaba- edaspidigi remonti. Hannes Smitt, Merike Strööm, litsus tunnustas koguduse juhatuse tahtlikele, tänu kellele oli kirik avatud. Tänan töö lõpetanud juhatust Lembitu Tverdianski, Tiina Silk ja aktiivset liiget Merike Ströömi Kulla- 11. augustil oli kirikus Tallinna ja nõukogu armastuse eest, millega maa vapimärgiga. XXXI rahvusvahelise orelifestivali Kersti Lipu ning asendusliikmed nad oma tööd tegid, soovin teile Märts. Koguduse juhtorganite kontsert. Esines Agnieszka Komecka. Helga Vahi ja Maire Tiitus. Sino- valimised. 20. augustil osales koguduse rohket Taevase Isa õnnistust! Uuele disaadikud on Maire Tiitus ja Ülle 31. märts. Lääne praostkonna organist Ivi Küla Haapsalus koraa- juhatusele ja nõukogule soovin: olgu Kollo, asendusliikmed Helga Vahi sinod Kullamaal. limaratonil. teie teenimine õnnistatud ja kerge! ja Tiina Silk. Revidendiks valiti Aprill. Märjamaa arboristid võtsid 1. oktoobri tänujumalateenistusel Lõppev aasta on ajalooline kirikuaiast maha kaheksa ohtlikku tänas kogudus oma eelmist õpetajat Ülle Kollo. selle poolest, et haldusreformiga puud, enamaks ei olnud raha. Raha Ants Leedjärve ja tema abikaasat Töö lõpetanud juhtorgani- tuli muinsuskaitseametilt. organist Tooni Leedjärve pika ustava liitus Kullamaa vald Lääne-Nigu- te suuremad ettevõtmised olid 5. mail sai koguduse õpetaja Lembit teenimise eest. Nad tulid Kullamaale laga. Kogudusel on olnud Kulla- kiriku uste vahetamine ja kogu- Tammsalu kaitseliidu Lääne maleva oktoobris 1977. Õhtul andsid rah- maa vallavalitsusega hea ja töine dusemaja remont, aga ka kiriku kaplaniks. vusvahelise muusikapäeva raames läbisaamine. Mis tahes mõtte või 17. juuni. Kullamaa valla 25. aas- kirikus kontserdi organist Andres Uibo ja kogudusemaja ümbruse eest plaaniga oleme vallamaja uksest tapäeva puhul sai koguduse nõukogu ja kontratenor Ka Bo Chan. hoolitsemine. liige Kersti Lipu Kullamaa vapimärgi. 8. oktoobril, rahvuspäeval, pühit- sisse astunud, ikka on vastuvõtt Pidulik sündmus oli koguduse 22. juuni. Kullamaal tähistati refor- ses Lembit Tammsalu kalmistu ette olnud positiivne ja kaasamõtlev. esmamainimise 650. aastapäeva matsiooni 500. aastapäeva. püstitatud mälestuskivi Artur Kaster- Tänan vallavalitsust ja volikogu, et tähistamine 2014. aastal ja sel- 30. juunil andis kirikus kontserdi palule ja Eero Veidermale. olete väärtustanud ja armastanud Henry Laks. Novembri alguses oli kogudu- lel puhul „Kullamaa kihelkonna oma kodukirikut! 5. augustil andis kirikus kont- semaja saalis sanitaarremont: värviti ajaraamatu” väljaandmine. Val- serdi Estonia seltsi segakoor Heli seinad ja korrastati elektrisüsteemi. Lembit Tammsalu mistusime selleks sündmuseks koguduse õpetaja 15 EELK Lihula Eliisabeti kogudus Tallinna mnt 11, 90303 Lihula, Lääneranna vald, Pärnumaa, 5691 5347 (õpetaja), [email protected] Koguduse õpetaja Kaido Saak, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Raili Küttmann IBAN EE032200001120076599 (Swedbank) Jumalateenistus pühapäeviti kl 11 Kirikut ehitades ehitame iseennast Looja õnnistuse toel on lõppeval TARMULA ARVO aastal olnud tavapärase kõrval ka parasjagu uut ja põnevat. Eks see nii ju olegi – kiriku roll on Vaade Lihula kirikule. alal hoida aegumatuid väärtusi, teisalt elab kogudus muutuvas maipäeval politseinikega – pida- maailmas, mis pakub uusi üles- sime koos Lääne prefektuuriga andeid ja võimalusi. emadepäeva. Nagu tavaks, alustasime jaa- Vajalik töö oli käärkambri re- Pärast teenistust musitseeris Lihula muusika- ja kunstikooli džässbänd nuaris uut aastat Lihula kogu- mont. Värvisime seinad, remonti- Junior Danceband. TUULI RAAMAT duste ühiste jumalateenistuste- sime küttekolde ja korstna. Väike- ga. Seekord pidasime teenistusi sele kogudusele oli see töö päris muusikakooli saalis. Esimesel paras katsumus. Saime endale teenistusel tõi muusikalist küla- sooja hubase talvekiriku ja sobiva Omamoodi kosti ansambel Reinaru Vennad suurusega kooskäimiskoha, tei- Lääne-Nigulast, Joel Reinaru salt aga on kiriku ehitamine alati emadepäev Lihulas pidas ka sütitava, paljudele noor- midagi enamat kui pelgalt kivide tele hinge läinud jutluse. ladumine. Kirikut ehitades (ja 12. mail tähistasid politseinikud kooli õpilased ning õpetajad, polit- Aasta alguses valisime kogudu- parandades) ehitame ka iseend koos Lihula koguduse ja Lihula seiameti orkestri puhkpillikvintett, sele uued juhtorganid. Et kogudus Looja näo järgi loodud inimesena. rahvaga emadepäeva kontserttee- solist Altan Karp (bariton); Karuse ajab oma ajatut asja ajalikus maa- Tähistame jätkuvalt Eesti vaba- nistuse ja kohvilauaga. koguduse diakon Meelis Malk ja ilmas, nõuab see mitmesuguste riigi sajandat sünnipäeva ja olgu Eesti politsei on võtnud suuna prefektuuri kaplan Tuuli Raamat. annetega inimeste tuge. Suur tänu see valminud palvekamber ning olla rohkem kogukonnakeskne, et Osalejaid oli 60 ringis. Õhkkond kõigile, kes järgmiseks neljaks sealt tõusvad palved meie väike koos probleeme ennetada ja hoida oli meeldiv, kuigi ei ole tavaline, et aastaks selle vastutuse enda kanda kingitus Eesti isamaale! kogukonna ning politsei vahel häid maakirikus on paraadvormis po- võtsid! Suvel tõid Lihula muusika- Jõuluõhtuks kütame kiriku suhteid. Seepärast otsustas Lääne litseinikud, ühise eesmärgi nimel päevad kirikusse mitu suurepärast jälle soojaks ja kohtume taas. prefektuur korraldada emadepäe- ühendavad jõud kirik, politsei ja kontserti. Igal pühapäeval olid Suur tänu kõigile headele kaas- va kontsertteenistusi eri paigus. vald. Pärast teenistust oli kirikuõue meie pühakoja uksed palvelistele töölistele ja annetajatele, kelle Lihula valisime esimeseks, sest kaetud kohvilaud, musitseeris Li- avatud ja ka Issanda õnnistuse toel võime uue aasta radadele Lihula on igast ilmakaarest vaada- otsijaid jagus igale teenistusele. julgelt vastu minna! tes Lääne prefektuuri keskpunkt. bänd Junior Danceband, juhendaja hula muusika­ ja kunstikooli džäss­ Ent iga aasta toob ka midagi Kaido Saak Kontsertteenistusel teenisid Mati Põdra. Tuuli Raamat uut. Nii täitus kirikuaed ühel Lihula koguduse õpetaja kaasa Lihula muusika- ja kunsti- Lääne prefektuuri kaplan

EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudus Nigula tee 1, 90807 Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 479 6658, [email protected], www.eelk.ee/laane-nigula Koguduse õpetaja Leevi Reinaru, juhatuse esimees Tiina Võsu. Jutlustaja Kristo Hüdsi, õpetaja abilised Joel Reinaru ja Margus Pootsmaa IBAN EE491010602004146002 (SEB) Jumalateenistus pühapäeviti kl 12 Vihmane perepäev rabas

14. oktoobril käis Lääne-Nigu- tee metsa vahel, seejärel jõudsime vihma sadas ja rada oli äärmiselt HÜDSI KRISTO la peretöö toimkond Valgejärve Valgejärve äärde. Üle järve vaa- vesine, oli matk väga tore. Kõik matkarajal. tetorni juurde viib 1,2 kilomeetri osalejad olid tublid ja tundus, et Matkapäeval sadas lausvihma pikkune laudtee. vihmasest ilmast hoolimata olid ja esialgu oli mõte matk ära jätta. Vaatetorni juures tegime kosu- näod rõõmsad ning tuju hea. Siiski oli huvilisi, keda vihm ei tava pausi. Kinnitasime keha, puh- Koju jõudes oli väsimus jalga- heidutanud, ja nii me ennelõunal kasime jalga, tegime mõned pildid des, kuid rõõm ja tänu südames, Valgejärve õpperajal teele asusime- ja kuulasime lugu kadunud pojast. et matk siiski toimus. Oleme Vihmane, aga lõbus perepäev Nis- gi. Osalejaid oli kaksteist, neist ligi Tagasi kõndisime tuldud teed pidi, Jumalale tänulikud tema imelise si vallas Valgejärve matkarajal. pooled lapsed. Meile oli seltsiks ka pisut aega veetsime ka raja alguses loodu eest, mida saame avastada üks tubli koer Ellie. Esmalt kulges oleva Järveotsa järve ääres. Kuigi ja imetleda. Jane Hüdsi Järg lk 16 16

Lääne-Nigulast lühidalt 19. veebr. Noorte jumalateenis- tus, koguduse nõukogu koosolek. 24. veebr. Eesti vabariigi aas- tapäeva palvus, mälestushetk vabadussõja ausamba juures. 9. märts. Lääne-Nigula kogu- duse ja valla ühisnõupidamine Piirsalus. 16. aprill. I ülestõusmispüha leerilaste ristimise jumalateenistus. 23. aprill. Pannkoogihommik noortele peredele, nukuteatri Tal- leke etendus. 30. aprill. Eda Sahharova muu- sikaagentuuri lauljate kontserttee- Lääne-Nigula ja Fambachi koguduse noored väljasõidul. ERAKOGU nistus kirikus. 6. mai. Talgupäev kirikuaias. 14. mai. Reformatsiooni 500. aastapäeva õunapuu istutamine Tulid külalistena, lahkusid sõpradena kirikuaeda. 19.–20. mai. Pühapäevakooli Augusti alguses kü lastasid meid Nädalasse mahtus uute kohtade lõ ikama, saadud tü kkidest meister- laager Lääne-Nigulas. Fambachi koguduse üheksa noort avastamist, piiblitunde, kakskeelse dati aknakaunistuseks lilleõ is. 1. juuni. Lääne-Nigula koguduse koos koguduse õ petaja Michael jumalateenistuse ettevalmistus Pärast meeleolukat noorteõhtut, ja valla ühiskomisjon. 4. juuni. I nelipüha, noorte lee- Glö ckneri ja noorsootö ö taja Helga ja põ nevaid diskussioone, aga ka kus noorte pä ritolu ja emakeel ei rikursuse leeripüha, ristimispüha. Reinhardtiga. Sõ prussuhted Lä ä - matkamist Eesti imelises looduses. mä nginud mingit rolli, tõ deti, et 8. juuni. Diakooniarühma välja- ne-Nigula ja Fambachi kogudusega Saksa noorte sõ nul jä id neile ühevanustel noortel nii Eestis kui ka sõit Rakvere kogudusse, kohtumine said hoo sisse 2015. aasta suvel, mil enim meelde meie vä ike kodulinn Saksamaal on ü hesugused kü simu- praost Tauno Toompuu ja kogudu- saksa noorterü hm vä isas Eestit. Haapsalu, Tallinn oma rikkaliku sed. Saame rõ õ mustada, et noored se esindajatega. 16. juuni. Koguduse jutlustaja Mullu suvel kä is vä ike rü hm Lä ä - ajalooga, Perakü la kü lastuskeskus otsivad oma kü simustele vastuseid Kristo Hüdsi lõpuaktus usuteaduse ne-Nigulast Saksamaal, sel suvel ja suplus Lää nemeres. Klaasikunst- kiriku juurest! instituudis. tervitasime sõ pru oma kodus. nik Urve Sikemä e kä e all õ piti klaasi Tuuli Varik 16.–18. juuni. Koguduse rühm Raahes Kylväjä misjonipäevadel. 18. juuni. Noorte jumalatee- nistus. Koguduse koolis uuritakse koos jumalasõna 24. juuni. Surnuaiapüha Leedi- küla ja Vedra kalmistul. Lääne-Nigula koguduses on kogu- Püha Vaimu väes. Peamine materjal deks ja seminarideks. Piiblitun- 30. juuli. Kontsertjumalateenis- duse kooli ajalugu pikk. Eesmärk pärineb „Kasvuaja” koolituselt, mida nid aitavad osalejal piibli põhjal tus, 35 aastat õpetaja ja organisti on anda koguduse liikmetele või- korraldab EELK misjonikeskus. mõista, miks ja kuidas nad saavad tööd Lääne-Nigulas. 3.–8. aug. Fambachi koguduse malus pühapäevase jumalateenis- Aastane kursus on jagatud kaheks olla Jumala saadikud. Seminarid noortelaager Lääne-Nigulas. tuse kõrval osaleda ka jumalasõna tsükliks: üks jaanuarist aprillini, juhendavad selgelt ja konkreetselt 6. aug. Rahvusvaheline noorteju- ühises uurimises ja palveosaduses. teine oktoobrist detsembrini. Sel tegelikus elus evangeeliumi edasi malateenistus. Kursuse teemad annavad osa- ajal kohtume iga kahe nädala tagant. viima. 20. aug. Koguduse esindus lejaile teadmisi ja oskusi, et teenida Koguduse kooli osadusrühmas Koguduse kooli eestvedajad on Haapsalus koraalimaratonil. 3. sept. Rootsi Hakarpi koguduse Jumalat ja viia evangeeliumi edasi on keskmiselt 6–7 inimest. Praegu koguduse vabatahtlikud töötegijad rühm Lääne-Nigulas, jumalateenis- arusaadavalt ning armastuse vai- on meie grupil käsil teema „Rää- Agne Viilma ja Kristo Hüdsi. Kutsu- tusel jutlustas õp Karl Christiansen. mus. Ühtlasi julgustatakse osalejaid gime Jumala armastusest”, see on me kõiki huvilisi osa saama! 7. sept. Lääne-Nigula koguduse ise elama selle rõõmusõnumi najal jagatud huvitavateks piiblitundi- Kristo Hüdsi ja valla ühisnõupidamine Piirsalus. 1. okt. Hõbeleeri jumalateenistus. 8. okt. Lõikuspüha jumalateenis- tus, koguduse koosviibimine. Meie eestpalvekogudus Räpinas 14.–15. okt. Ansambli Doxa Natuke sombusel 14. oktoobri ootavat Tartu Maarja kirikut. Õh- järel tutvustas Urmas Nagel meile väljasõit Räpina kogudusse. hommikul alustasime väikese tuks jõudsime Räpina koguduse kiriku ja koguduse ajalugu. 21. okt. Koguduse rühm Keilas rühmaga teekonda Lääne-Nigulast diakooniamajja, kus ootasid meid Räpina kirikus oli kodune tun- kirikupäevadel. 4. nov. Talgupäev kirikuaias. Räpinasse Põlvamaal. koguduse liikmed ja õpetaja Urmas ne, sest ka Lääne-Nigula kirikus on Igal pühapäeval mõtleme kiri- Nagel, kes pidas meile palvuse. pastelsed värvitoonid ja kaheosa- kupalves oma sõpruskogudustele Organist Kristiina Nagel juhtis line altar ning meie mõlema oreli Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Ees- tutvumisringi. on valmistanud orelimeister Terk-

ERAKOGU tis Kuressaares. Sel aastal lisandus Pühapäeval teenisime juma- mann. Pärast lõunasööki tutvustati meile loosi tahtel eestpalvekogu- lateenistusel kaasa Lääne-Nigula meile veel Räpina linna ja siis algas dus Räpinas. Kui sõpruskogudus- koguduse ansambliga Doxa. Jutluse pikk kodutee. Jumalaga jättes tega oleme igal aastal kohtunud, pidas õpetaja Leevi Reinaru. Ko- jäi idanema mõte: kohtumiseni siis Räpina oli paljudele vaid nimi. gesime ühist osadust, enne armu- varsti Läänemaal Lääne-Nigula Teel külastasime Tartus Pauluse lauda üksteisele õnnistust ja rahu koguduses! Pastoraat sai toetajate abiga imekaunist kirikut, kristliku kir- soovides olid juba mõned inimesed Tiina Võsu osaliselt uue plekk-katuse janduse raamatupoodi ja remonti meile tuttavad. Jumalateenistuse juhatuse esimees 17 EELK Martna Püha Martini kogudus 90601 Martna, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 479 2682, 5809 3633 (õpetaja), [email protected], www.eelk.ee/martna Hooldajaõpetaja Küllike Valk Juhatuse esimees Anu Huusi Kantselei avatud teisipäeval kl 10–14 IBAN EE051010602003962009 (SEB) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kell 13 ning kirikupühadel

Esimene lõikustänupüha sügislaat osutus menukaks Martna kiriku parklas oli 1. ok- toobril esimest korda Martna valla ajaloos sügislaat. Idee sündis Martna MTÜ Iga- päevakeskuse eestvedajal Anu Ranklal ja kirikuõpetajal Küllike Valgul mõni nädal varem. Kibekii- resti paluti vallalt avaliku ürituse pidamiseks luba, kujundati ja paljundati kuulutus, suheldi koha- like väiketalunikega. Mõte pälvis suurt huvi. Hoogsalt hakati tegema laadale

ja tehti ka suusõnalist teavitust. reklaami meedias, jagati flaiereid Laadapäeva hommikulgi ei olnud veel päris selge, kui palju tuleb kaup- lejaid. Polnud ka teada, kui palju tuleb uudistajaid/ostjaid, sest selline sügislaat oli ju üle aastate esimene. Sügislaat algas kell 11 ja selleks ajaks olid kauplejad kohal – neid Laagri esimesel päeval matkati Kuluse hiiemummuga mäele. KOGUDUSE FOTOKOGU oli üle ootuste palju! Üle ootuste palju oli ka huvilisi, nii kohalikke Martna inimesi kui ka kaugemalt Lastelaager Martna moodi – Haapsalust, Ristilt jm. Kaubeldi liha ja vorstiga, pakuti Lastelaager on Martna kogudu- said kogudusemaja juures kokku, kahe hollandi autismispetsialisti suitsukala ja küpsetisi, käsitööd ja ses olnud ikka oodatud suvine võtsid reisipaunad õlale ja alus- suvekodus tunde- ja emotsiooni- aiasaadusi, mahlu ja mahlajooke. ettevõtmine. Alguses olid meile tasid marssi Martnast välja mui- aed. Seal oli väga põnev! Lastele Uue omaniku leidsid mänguasjad, suureks abiks Hille sõpruskogu- nasaegsesse ohvripaika Kuluse tutvustati aeda rajatud mängu-te- mida lapsed ise kaubaks pakkusid. dus Rootsis ja sealne muusikatöö hiiemummuga mäele. Seal ootasid gevuse-toimetamise keskusi. Oli Kirikuõpetaja keedetud kaks suurt juht Marianne Hein-Nordström, meid juba väike lõke ja mängud. hirmunurk, muusika tekitamise/ potitäit kuuma suppi kadus kui kes on Martnast pärit ja käib Pidasime piknikku, süües por- kuulamise nurk, prantsuse koh- imeväel. Kiideti ürituse korralda- sageli kodukandis. gandeid ja herneid ning grillides viku nurk, oli mediteerimispaik, jaid ja loodeti, et sellest võiks saada Meie laager on eriline selle vahukomme. Suure kivi peale oli igasugu kiikedel sai kiikuda. Oma- traditsioon. Tehti ettepanek, et ka poolest, et lapsed lähevad pärast- tõmmatud valge lina, sinna said nike sõnul said ka nemad uue kevadel võiks Martnas laata pidada. lõunal koju tagasi ja tulevad hom- lapsed kirjutada hernekaunadega kogemuse jälgides, kuidas nau- Sügislaada lõpetasid Martna mikul taas kokku. Laagripäeva oma nime. Otsisime metsast huvi- divad keskkonda täiesti tavalised kirikus lõikustänupüha jumalatee- mahuvad rännakud, seiklused ja tavaid asju ja leidsime „mammuti lapsed. Seni olid nad töötanud nistus ja kõrgel tasemel kontsert, meisterdamised, ühine võileiva- ja lõualuu”. Looduslikust materjalist erivajadustega inimestega. Kõige mille andsid organist, helilooja morsiaeg. meisterdasime unenäopüüdjaid, lõpuks said lapsed kammida poni ja produtsent Andres Uibo ning Kui jaanipäeva paiku ei olnud uurisime puid. Villut ja temaga aias ringi jalutada. kontratenor Ka Bo Chan. veel kindel, kas ka tänavu las- Teine päev oli kodusem. Käi- Lapsed olid ettevõtmistest Kontserdi lõppedes vahetati sime kirikus ja meisterdasime vaimustuses, lapsevanemad rahul muljeid, aeti rõõmsat ja tänulikku ka laagrilise Hendriku küsimus kogudusemaja ees tekkidel savist ja korraldajad õnnelikud. juttu kirikukohvi juues, pirukaid, telaagrit korraldame, siis staaži­ „Millal siis laager tuleb?” pani „usku, lootust ja armastust”. Järgmiste kohtumisteni järg- kringleid, värsket koduleiba ja rattad käima. Kolmandaks päevaks oli laag- mistel suvedel! heeringavõileibu süües. Selle suvelaagri esimene päev, riliste hulk kasvanud juba üle Aire Aljaste Reelika Toom 24. juuli veedeti matkates ja avas- kahekümne ja seekord sõideti Martna vabatahtlik Martna Püha Martini tades. 15 last ja 3 täiskasvanut Kullamaa valda. Leila külas on lastetöötegija koguduse liige 18 EELK Mihkli Miikaeli kogudus 88421 Mihkli, Lääneranna vald, Pärnumaa, 5691 5347 (hooldajaõpetaja), [email protected], www.eelk.ee/mihkli Koguduse hooldajaõpetaja Kaido Saak, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Targo Pikkmets IBAN EE531010902000832007 (SEB) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14

Eesti 100. sünnipäeva puhul avati Mihkli pastoraadi ees mälestuskivi, peaminister Jüri Ratas istutas ühele poole kivi tamme, teisele poole istutas peapiiskop Urmas Viilma õunapuu. TOOMAS MAARAND Eesti vabariigi juubelipidu algas Mihkli kirikust Tänavu 12. aprillil möödus sada kroonika” autori Läti Henrikuga aastat päevast, mil Venemaa ajutine Mihkli kirik pole selge. Kivil on plaat EV 100 valitsus liitis Liivimaa kubermangu Lääne-Eesti üks vanemaid kirikuid ehitati 13. sajandil Soontagana muinas- logo ja kirjaga „Eesti Vabariik 100 eestikeelse osa Eestimaa kuberman- kihelkonda. Mihklis 12.04.2017”. Sellise plaadi guga. Selle otsuse taga olid eestlaste Väidetavalt oli Mihkli kiriku esimene preester Läti Henrik, kelle määras saavad kõik külad, kus „EV 100” surve ja meeleavaldused Petrogra- kihelkonnavaimulikuks Soontaganasse paavsti legaat Modena Wilhelm, kes üritus toimub, aga Mihkli plaat on käis siin 1225–1226 ja keda saatis tõlgina „Liivimaa kroonika” kirjutaja. dis. Kui mujal jooksis tollane kuber- number üks. Pärast Põhjasõda poolitus Mihkli kihelkond Eesti- ja Liivimaa kubermangu mangupiir kihelkonnapiire mööda, vahel. Pidulikust sündmusest võtsid siis Mihkli kihelkond oli ainus, mida 2011 puhastati kiriku võlvidepealset, eemaldati ligi 300 t mulda, paekivid, osa sajad inimesed, teiste seas pre- poolitas 1917. aasta 12. aprillini mördi- ja katusekivide tükke. sident Arnold Rüütel, riigikogu ja Liivi- ja Eestimaa kubermangu piir. 2012 pandi uus kivikatus kirikule ja tallile-tõllakuurile, kuhu kavandab valitsuse esindajad, piiskopid Tiit kogudus kihelkonnamuuseumi. Saja aasta möödumist eestlaste Salumäe ja Andres Põder, Pärnu Andmed: Pärnu Postimees asualade ühendamisest tähistati maavanem Kalev Kaljuste ja Lääne 12. aprillil Mihklis suurejoonelise maavanem Neeme Suur. tänujumalateenistuse ja kontser- Enne jumalateenistust asetasid hoone kunagisel kubermangupiiril. Tänujumalateenistus Mihkli diga. Kohapeal olid ja kõne pidasid peaminister Jüri Ratas jt pärjad Paaritunnise liturgia ja kontserdi kirikus juhatas sisse Eesti 100. peaminister Jüri Ratas ja peapiis- vabadussõja ausamba jalamile. järel avati Eesti 100. sünnipäeva sünnipäeva tähistamise. Sün- kop Urmas Viilma. Mihkli vabadussammas on üks puhul mälestuskivi, peaminister ja nipäeva avaüritus oli esimesel Rahvusmeeskoor (dirigent väheseid, mida ei hävitatud, vaid peapiiskop istutasid kahele poole ülestõusmispühal, 16. aprillil, mil Mikk Üleoja) esitas Veljo Tormise, maeti maha, et see õigel ajal taas kivi tamme. rahvamatkal piki kubermangupiiri Villem Kapi, Konstantin Türnpu, üles kaevata. Pastoraadi ette platsile oli too- läänerannikult Peipsini osales Eduard Tubina ja Gustav Ernesaksa Peapiiskop Viilma möönis, et dud maakivi, mis seisis kirikuaia tuhandeid inimesi. loomingut. Esinesid Lihula nais- Mihkli kirik on kestnud 800 aastat lähedal ja mida kutsub rahvas Lehte Ilves koor Leelo, Lihula meeskoor ja ja kuigi pühakoda on veidi kulunud Henriku kiviks, kuigi seos siin- Pärnu Postimehe ja kohalikud noored. välimusega, on see kõige kestlikum se esimese pastori ja „Liivimaa Lääne Elu põhjal 19 EELK Märjamaa Maarja kogudus Pärnu mnt 26, 78301 Märjamaa, Raplamaa, tel 511 8419, [email protected], www.eelk.ee/marjamaa Koguduse õpetaja Illimar Toomet, juhatuse esimees Neeme Laurits Kantselei avatud K, N kl 10–13, pühapäeviti enne ja pärast jumalateenistust IBAN EE942200221045598835 (Swedbank), EE651010802004844007 (SEB) Missa pühapäeviti kl 11, kolmapäeviti kl 18.30, esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kl 7.30 Vabadussõja ainulaadne mälestusmärk sai 85 Pühapäeval, 10. septembril tähis- Mälestusmärgi pühitses 11. tasime mälestusmärgi pühitsemise septembril 1932 praost Gustav 85. aastapäeva. Missale kirikus Haller koos Vigala koguduse õpe- järgnesid pärgade asetamine, taja Ferdinand Jürgensoniga. Veel perepäev ja ajalooloengud kogu- praegugi kostab praost Halleri dusemajas. Ajaloopäeva algatas jutlus asjakohaselt: „Waenlane ei Heiki Magnus kaitseliidu Lääne tungi meile praegu küll mitte mõõ- malevast, seda aitasid korraldada kade ja püssidega, küll aga püüab Rapla malev, naiskodukaitse Rapla ta äramürgitatud waimumõõgaga ringkond, Märjamaa vald, Eesti va- meie kodumaad omale wõita, so- badusvõitlejate liit ja Eesti endiste pakirjanduse läbi rikkudes rahwa metsavendade liit. kõlblusetunnet ja jumalawastaste Vabadussõja mälestusmärgi taustal kõneleb vabadusvõitlejate liidu Teist sellist vabadussõja mäles- kirjade ja kõnedega püüdes ära juhatuse esimees Tiit Põder. REET SAAR tusmärki, mis ühtlasi on kirikuaia segada ja ära häwitada tema usuelu. värav, Eestist ei leia. Kui mäles- Ta püüab meid uskuma panna, Mälestusmärgi esiküljel on Märjamaa muinsuskaitse seltsi tusmärki 1925. aastal kavandama et Jumalat ei ole olemas, sest kus kaks plaati 122 nimega. Neist 103 eestvedamisel algas mälestusmär- hakati, tegi toonane koguduse Jumalat enam ei austata, seal ei langes esimeses maailmasõjas, 18 gi restaureerimine septembris õpetaja Jaan Lääne ettepaneku austata ka mitte wanemaid ega vabadussõjas, ühe mehe tapsid 1988. Suure osa tööst tegid ümb- ehitada see viletsas seisukorras ülemaid, ja kus neljat käsku enam kommunistid 1924. aasta mässu- ruskonna inimesed, vajaminev kirikuvärava asemele. Eskiisi tegi ei peeta, seal ei wõi ka rahwa käsi katse ajal. 1941. aasta sõjasuvel raha koguti peamiselt annetustena. Orgita küla mees Johannes Visner, hästi käia ega ta kaua elada rahus viidi nimetahvlid kirikusse varjule, Mälestussamba taaspühitsemine töö tegi tema vend Otto Visner koos oma kodumaal, seal on waenlasel kuid hiljem need siiski purustati. oli 23. juunil 1989. sama küla meestega. kerge ta ära wõita.” Hävitati ka vabadusristi kujutis. Illimar Toomet

Kogudusel on nüüd tuliuus Jumala kiitmise masin LÜHIDALT

Eesti üks suuremaid orelikunstnik- Enamasti pole sellised pillid laos tuste korjandustel. Seda tuli 725 Kevadel valiti ke prof Hugo Lepnurm on öelnud, et ootel. Ent meie tellimuse täitmine eurot. Nimelise annetuse tegi 23 uus nõukogu ja „orel on üks Jumala kiitmise masin”. võttis oodatust kauem aega, sest inimest, kokku 1350 eurot. Suur juhatus Märjamaa Maarja kogudus on nüüd Eestist Riia kaudu Hollandisse saa- tänu kõigile annetajatele! Kevadel alustas uut nelja-aastast ühe sellise masina võrra rikkam. detud tellimuskiri läks teel kaotsi ja Täname ka oreli hankijat IS Mu- tööperioodi koguduse juhtorganite 29. märtsil saabus koguduse- tehases asuti tööle alles veebruari sic Teami, kes pilli Märjamaale tõi ja uus koosseis. majja kauaoodatud elektriorel alguses. Lepituseks paigaldas tootja üles pani. Neil oli see esimene kord 12. märtsil valiti nõukogusse Johannus Ecclesia Choir. Elekt- oreli külge nootide ja pedaalide val- selletaolist instrumenti vahendada. Johannes Arjakse (sinodisaadik), Reet Averin, Ulvi Kiisler (revident), rioreliga on tegemist nii palju, gustuse, mis muidu käib luksusliku Paar päeva pärast oreli saabumist Marika Kosubenko, Neeme Laurits, et vilede asemel tuleb heli valju- lisavarustuse juurde. käisid seda uudistamas Kuusalu Aet Reinhold (sinodisaadik), Ester hääldite kaudu arvutist. Ent meie Oreli soetamine sai võimali- muusikakooli inimesed. Sealt kan- Suurkuusk, Rein Toimetaja, Riina Johannuse orelist kõlab ehtsa oreli kuks tänu paljudele toetajatele. dist on pärit ka prof Lepnurm. Toomet ja Merle Voolaid. Juhatusse valiti Neeme Laurits heli! Selleks on ükshaaval salvesta- Vajaminevast 8000 eurost andis Uus orel kõlab suvel kirikus, (esimees), Reet Averin, Rein Toime- tud vileoreli vilede tekitatud helid. 3000 sõpruskogudus Raahes ja talvel kogudusemajas. Tere tule- taja ja Teet Tomson. Kombineerides kahel manuaalil ja 2000 üks koguduseliige. Kümned mast kuulama, mis häält „Jumala Koguduse õpetaja kuulub nõu- pedaalidel 26 registrit, saab luua annetajad andsid oma panuse kiitmise masin” teeb. kogusse ja juhatusse ameti poolest. väga mitmesuguseid kõlavärve. advendi- ja jõuluaja jumalateenis- Illimar Toomet Illimar Toomet 20

EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus 91201 Pürksi, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 5194 9461 (juh. esimees), 5649 8724 (õpetaja), [email protected], www.eelk.ee/noarootsi Hooldajaõpetaja Leevi Reinaru. Õpetaja abiline Margus Pootsmaa, juhatuse esimees Tiiu Tulvik IBAN EE2200001120110413 (Swedbank) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14 Pastoraadis tegutses suvel käsitööpood ja infopunkt Mõte pidada suvel käsitööpoodi tekkis sellest, et enda tehtud ke- raamika ei tahtnud kodus enam riiulitele mahtuda. Laadal teiste käsitöölistega vesteldes selgus, et nad tooksid meeleldi oma tooteid suveks poodi müüki. Poe asukohaks sobis Noarootsi pastoraat Hosbys. Tutvustasin oma ideed Tiiu Tulvikule ja sain koguduselt heakskiitva otsuse. Vald tegi omalt poolt ettepaneku pakkuda samas kohas ka turis- tidele infot. Kokkuvõttes toimis kõik väga hästi, mõlemad pooled täiendasid teineteist. Nüüd tuli hakata mõtet ellu viima. Kirjutasin vallale ettevõt- lustoetuse projekti, et värskendada veidi sisustust, soetada riiuleid jms. Sõbranna tõi välja oma uhke kangavaliku. Neid sai sätitud lau- Suvel Noarootsi pastoraadis käsitööbutiiki pidanud Helja Jõgisman kostitab 13. augustil pastoraadi ees dadele kihiti, nagu oli ennevanasti ajaloopäevalisi. MAIE ARRO edukates taludes, et mida rohkem kihte, seda jõukam. Kaup riiulitele Külastajate rohkus üllatas mind sukord, kedagi ei jätnud külmaks kuulda nende lugusid Noarootsist ja laudadele seatud, olin valmis tõsiselt. Kokku käis pastoraadist laiad originaalsed põrandalauad või pastoraadist. külalisi vastu võtma. ja turismiinfopunktist läbi umbes ja paksud laetalad. Pearuumi ro- Hea meel on tõdeda, et hästi Ehmatus oli suur, kui ühel päe- tuhat inimest. Enim oli peredega heline barokkstiilis kahhelahi oli on tööle hakanud tunnuslause val avastasin, et ma pole pastoraa- eestlasi, siis rootslasi, soomlasi, eriline imetlusobjekt. Huvitavat „Avasta Noarootsi!”. Teadlikumad dis üksi. Minuga koos suvitasid seal lätlasi, leedukaid, sakslasi. uurimist pakkus ka pastoraadi külastajad astusid sisse ja kohe hiired, õieti olid nemad vist ikka Põhiliselt tunti huvi, mis meil püsinäitus. ütlesidki, et tulid nüüd avastama seal püsielanikud. Rääkisin nen- on vaadata, kus võiks süüa ja kus Mul oli arendav kohtuda ini- Noarootsit. Uute avastamisteni ja dega ja palusin käsitööst eemale on hea ujuda. Palju kiidusõnu öeldi mestega, kes on olnud seotud Noa- suur tänu teile, Leevi, Tiiu, Inna ja hoida. Õnneks olid nad sõnakuule- meie kauni looduse kohta. Külas- rootsiga – endised sõjapõgenikud, Maie, usalduse eest! likud ega teinud pahandust. tajaid üllatas pastoraadi hea sei- kellele on pastoraat olnud kodu; Helja Jõgisman

LÜHIDALT Noarootsi koguduse tähtsündmusi Noarootsi kiriku katuse 12. veebr. Koguduse juhtorganite valimised. 12.–13. august. Esbo rootsi koguduse esindus Noa- renoveerimine 29. aprill. Seiklus Noarootsi kirikus „Kirikus on asju...” rootsis. Aastad teevad oma töö ja mitte ühegi 6. mai. Evi ja Avo Ööveli kuldpulmad. 13. aug. Ajaloopäev koos kaitseliiduga teemal „Noarootsi hoone katus ei pea vastu igavikule. Juuni–august. Käsitööbutiik ja infopunkt Noarootsi Vabadussõja ausamba lugu”. Koguduse raha, Riguldi–Noarootsi ko- pastoraadis. 21. sept. Koguduse vanima liikme Linda Kibuse 94. dukandiühingu ja muinsuskaitseameti 9. juuli. Riguldi/Noarootsi kodukandiühingu kodu kandi sünnipäeva tähistamine. toetusega saime korda teha pool katust. päev ja Rooslepa kabeli taaspühitsemise 10. aastapäeva 24. sept. Leerimälestuspüha. 75, 60 ja 25 aastat leeri- Avasime kiriku katuse remondiks konto, kontsertpalvus Rooslepas. Esines lastekoor õnnistamisest. et igal heal inimesel oleks võimalik anda Do-Re-Mi. 24. sept. Rooslepas nõupidamine kogudusemaja kor- oma panus Noarootsi kiriku katuse re- 19. juuli. Kontsert „Ring ümber Läänemere” sarjast „Üks dategemiseks. noveerimise jätkamisse. Annetada saab: kindel linn ja varjupaik” Rooslepa kabelis. 8. okt. Lõikustänupüha Noarootsi pastoraadis. EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus, 28. juuli. Tartu Maarja Magdaleena kogudus Noarootsis, August–oktoober. Noarootsi kiriku katuse lõunapoolse IBAN EE952200221011697414, BIC õunapuu istutamine, mille saime kingituseks. külje renoveerimistööd. HABAEE2X. 21 EELK Nõva Püha Olevi kogudus 91101 Nõva, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 521 8467 (õpetaja), 562 1438 (juh. esimees), [email protected] Koguduse õpetaja Peeter Krall, juhatuse esimees Silja Silver. Jutlustaja Aino Aarniste IBAN EE702200001120116909 (Swedbank) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 11 Pärimused ja Püha Olaf Kohaliku rahvapärimuse järgi Koos kaupmeestega jõudis Tallinna. Dokumentide järgi olnud olnud Püha Olevi kabel Nõval juba Eesti põhjarannikule ka uskumus laeva lastiks 10 000 kuldnat jm 1200. aastal. Legendid jutustavad, kuldesemeid. et pühakoja ehitasid tänulikud meeste ja linnaelanike kaitsepüha- Võime vaid kujutleda neid sadu Pühast Olafist kui reisivate kaup­ meresõitjad. õnnetuid merehädalisi ja väheseid 1219. aasta suvel vallutasid pühakoda, mida tuntakse tänini õnnelikke, kel õnnestus kas mõnele kust. Tallinna rajati püha Olafi auks Põhja-Eesti taanlased ja see tõi Oleviste kirikuna. Ajalooürikuis saarele või meie põhjarannikule kaasa merekaubanduse hüppelise mainitakse 1341. aastal esimest jõuda. arengu. 1250. aasta paiku lisati Votiivlaev, st merehädast pääse- korda ka Olevi gildi, mis esialgu Võime ka kujutleda, kuidas nad Taani hindamisraamatule kirjeldus mise puhul kirikule kingitud lae- oli kodanikke koondav vaimulik kaldale jõudes oma pääsemise eest mereteest, mis algas Taani saartest vamudel. KOGUDUSE FOTOKOGU vennaskond ja mis hiljem muutus siiralt palvetasid. Et usupuhastu- ja viis Naissaarele ning Tallinna käsitööliste gildiks. seni oli aega enam kui sada aastat, linnusesse. koonduma võõral maal tegutsevate Ajapikku kogus hansaliit jõudu olid nad kõik katoliiklased, kes Paraku ei toonud Taani ülem- kaupmeeste ühendused, et turvata ja 1400. aastal otsustati hävitada pidasid pühakute tuge tähtsaks. Po- võim meresõitjaile turvalisust, koos oma vara. Sellised hanse’d kauplemist häirivad mereröövlid. leks siis ime, et nende mõte esmalt sajandi lõpul läks asi päris hulluks. arendasid oma liikmete huvide Läänemerele saadeti piraate jahti- Kroonikud hakkasid jutustama me- kaitseks suhteid teiste linnade ma laevad, mis ründasid ka nende ja et Tallinna Oleviste kõrval said püha Olafi ehk Olevi peale liikus reröövlitest, kes valitsesid Rootsi ve- kaupmeeste ühendustega ja panid tugikohti Põhjamere rannikul. püha Olevi nime endale ka laevatee test Neeva jõeni. Nad nimetasid end aluse hansaliidu tekkele. Hansa- Veristes lahingutes langes palju äärsed pühakojad Nõval, Vormsis ja vitaliaanideks ehk vitaalivendadeks. laevad vedasid Läänemerel lasti vitaalivendi, paljud võeti kinni ja Pakril. Püha Olevi kirikud on ena- Vastukaalu sellele korralagedu- paari või kolme kaupa, sest kartsid hukati. Piraatlus Soome lahel vä- masti just tänumeeles püstitatud. sele hakkasid otsima kaupmehed, mereröövleid. Ründe korral kaitse- henes, kuid ei kadunud. Alles mullu Peeter Krall kes röövide pärast enim kannata- sid lasti laevareisijad, meeskond ja leiti Soome lahe põhjast keskaegne Nõva Püha Olevi koguduse sid. „Die Hanse” nime alla hakkasid sõdurid. laev, mis uppus 1468. aastal teel õpetaja

EELK Piirsalu kogudus 90902 Piirsalu, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 553 0045 (hooldajaõpetaja), 5691 6726 (juhatuse esimees), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Maie Hinno IBAN EE222200001120167631 (Swedbank) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 13.30 Mõeldes Piirsalu kiriku ehitajatele 19. augustil vaatasime tagasi kirik. Eeskujuks võttis ta ühe väi- pühendatud õunapuu. Puud õn- Piirsalu koguduse ja kogu luterliku kese neogooti stiilis kiriku, mida nistades ütles piiskop Salumäe: kiriku ajaloole, saime usukinnitust oli oma reisil näinud. „Reformatsiooni 500. aastapäeva ja piiskoplikku julgustust. Pinki pühitsedes ütles piiskop rõõmsates värvides logo – haljen- Kontsertpalvusel teenisid kogu- Salumäe: „Kogudus elab inimeste dav ja ilusaid vilju kandev õunapuu duse õpetaja Lembit Tammsalu ja töö kaudu. Vajame neid, kes ehitavad – on meile tuttav sümbol. Martin piiskop Tiit Salumäe. Muusikaosa kirikut nii vaimses kui ka füüsilises Lutherile on omistatud ütlus „Kui oli erakordselt kõrge tasemega, tähenduses. Neid inimesi on mine- ka teaksin, et homme on maailma esinesid bariton Harald Weiler ja vikus ja neid elab meie paremal ja lõpp, istutaksin täna veel õuna- organist Anneli Merelaid. Piiskop Tiit Salumäe (paremal) ja vasakul käel, meie ees ja meie taga. puu”. Kuni on elu, kuni on maailm, Pärast palvust pühitses piis- õpetaja Lembit Tammsalu istuta- Vaja on märgata kiriku ehitajaid. oleme kutsutud uskuma ja lootma, kop Tiit Salumäe kiriku ehitanud vad reformatsiooni 500. aasta- Õnnitlen Piirsalu rahvast, et olete armastama ja rõõmustama, hoidma Piirsalu mõisnikule Arthur Gott- päeva puhul õunapuu. ERAKOGU märganud ja soovite öelda tänu selle ja vastutama – Jumala ees ligimese hard Konrad von zur Mühlenile pühakoja rajajale. Keegi ei tee püha- ja loodu eest. Õunad on elava usu pühendatud pingi. Ka varem oli Von zur Mühlen (7.06.1820– koda üksinda, aga keegi peab võtma viljad; reformatsiooni viljad on mõ- kirikuaias sellesarnane istumis- 1.01.1901) oli mees, kes muretses enda kätte initsiatiivi. Üks selline jud ühiskonna arengule, kultuurile, koht, nüüdseks oli pingist järel oma inimeste hingeõnnistuse mees oli Konrad von zur Mühlen.” haridusele jm juba viis sajandit.” vaid metallraam. Kevadel otsustas pärast. Tema eestvedamisel ehitati Pingi lähedale istutasime re- Lembit Tammsalu koguduse juhatus pingi taastada. aastail 1859–1863 Piirsallu kivist formatsiooni 500. aastapäevale koguduse õpetaja 22 EELK Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus 90411 Kolila, Haapsalu linn, Läänemaa, tel 472 4210, 5809 3633 (õpetaja), [email protected], www.eelk.ee/ridala. Koguduse õpetaja Küllike Valk, juhatuse esimees Ülle Kariler IBAN EE021010022083660008 (SEB) ja IBAN EE912200001120200048 (Swedbank). Kantselei avatud neljapäeviti kell 15–18. Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval ja kirikupühadel kell 13 Ridala kogudus istutas oma metsa 11 600 kuusetaime Ridala kogudus on mitmel aastal müünud metsamaterjali, et saak- sime pastoraadi hoonet soojustada. Kevadel müüsime veel natuke män- nipalki, aga juba selleks, et metsa majandada. Koostöös Läänemaa metsaühistuga koostasime kava, kuidas ja mida kirikumetsa heaks teha. Esimese sammuna tuli ette võtta metsa taastamine – istutada langile 11 600 kuuseistikut. Met- saühistu valmistas langi istutuseks ette, hankis kuuseistikud ja esimes- te soojade ilmadega läkski tööks! Kutsusime appi Ridala põhikoo- li lapsed. Üleskutsele reageerisid 4. klass ja klassiõpetaja Ene Jundas. Emadepäevaeelse reede hommikul istusidki lapsed koolitrepil, kummi- Ridala kooli lapsed said tänutäheks loa korjata kirikumetsast maasikaid ja seeni ning kümne aasta pärast kud jalas, mütsid peas ja olid valmis võtta endale üks jõulupuu. KOGUDUSE FOTOKOGU andma oma panust, et meile kõigile jätkuks puhast õhku – metsad on ju vajutada ja kolm-neli pikka sammu guse sellest kirikumetsast korjata metsaühistu mehed meile appi ja kogu planeedi kopsud. edasi liikuda, et järgmine puu-junt- maasikaid ja seeni ning kümne aitasid kõik noored puud maha Natuke võsa vahel ragistades ja su mulda sättida. aasta pärast võtta endaga kaasa üks istutada. üle kraavide hüpates jõudsimegi See töö polnud üldse kerge, aga jõulupuu aastas. Selline lubadus Suur tänu kõigile, kes kaasa avarale lagendikule. Metsaühistu lapsed olid väga vaprad ja küllap tegi palju nalja eriti õpetaja Enele. lõid! Tulevastel põlvedelgi on nüüd mees Arvo Aljaste näitas, kuidas on juba paari aasta pärast näha Järgmisel päeval ja veel nädalagi rohelist kulda, mille eest koguduse kasutada istutamise „püstolit”, noort sirguvat metsa. Tänutäheks jooksul rassisid metsas koguduse elujärge parandada. kuidas istikule kõige õigem koht said kõik istutajad koguduselt liikmed. Et istikuid oli palju ja meie Küllike Valk leida, kuidas kannaga muld kinni metsaistutusoskused kasinad, tulid Ridala koguduse õpetaja

sertifikaadi, mis annab neile õi­ Kuld- ja hõbeleeripüha Ridalas Aasta alguses sain telefonikõne. He- listaja tutvustas, et on Agnes, käinud rohkem kui 50 aastat tagasi. konfirmeeritud Rapla kirikus Ridala kirikus leeris 50 aastat tagasi. 1992. aasta kolme leerirühma 27 Ta päris, kas suvel võiks kõne alla Leerilapsed tulla üks kuldleerilaste õnnistamine. istutavad Protsessiooniga kiriku poo- koguduse konfirmeeritust oli rivis 9. Mis võiks olla toredam leeri- le minnes peatusime koguduse õunaaeda pühast! Otsisin kirikuraamatud õunapuu. endise õpetaja Arved Pauli ja välja ja tõepoolest, 1967 on Ridala MAIT tema abikaasa Linda Pauli haual. koguduse liikmeks võetud kolm MEISTER Leerilapsed asetasid sinna lilled noort inimest. Kirikuõpetaja oli ja küünlad. Küünal süüdati ka iga- toona leerilastest ehk pisut vanem Helistasime läbi kõik, kelle telefo- taastunud, et saan kantslist jutlus- vikku kutsutud leerivenna Lembit Toomas Paul. Leeripüha meenuta- ninumber teada. tada. Kohtumiseni!” Magnuse kalmul. mise päevaks sai 30. juuli – kiriku- Võtsin kõne ka Toomas Paulile. Leeripüha päeval oli pastoraat Pärast teenistust istutasid kuld- kalendris kirgastamise pühapäev. Vastas vaoshoitud hääl: „Hea, et sa rahvast täis. Kuldleerilastest oli leerilapsed õunapuuaeda noore Milline jumalik juhtimine! mu kätte said! Olen arsti vastuvõtu kohapeal vaid Agnes Laasimer, õunapuu „Konfetnaja” – järjepide- Kirikuraamatut sirvides jäi ootel, lähen puusaoperatsioonile. aga koguduse kirikuteener Sirje vuse märgiks ja mõeldes reformat- silma, et ka 25 aastat tagasi liitus Loodan, et operatsioon läheb Tarve palus ennastki kuldlee- siooni 500. aastapäevale. kogudusega kena hulk ristiinimesi. hästi ja juuli lõpuks olen sedavõrd rilaste hulka arvata. Tema oli Küllike Valk 23 EELK Varbla Püha Urbanuse kogudus 88201 Varbla, Lääneranna vald, Pärnumaa, tel 553 0045 (hooldajaõpetaja), 503 7796 (juhatuse esimees), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu. Juhatuse esimees Lea Lehis IBAN EE321010902000835004 (SEB) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 13.30

LÜHIDALT 60 aastat leerist Reformatsiooniaasta 6. augustil tähistati Varbla kiri- Varbla kirikus kus 60 aasta möödumist tollaste Kui peapiiskop Urmas Viilma tegi keva- leerilaste õnnistamisest. 7. juulil del kogudustele ettepaneku tähistada 1957 käis leeris 38 leerilast: 17 reformatsiooni 500. aastapäeva õunapuu istutamisega, otsustas Varbla kogudus tüdrukut, 21 poissi. Meid õnnistas ettepaneku vastu võtta. Paul Saar. Õunapuu istutamine sai teoks 14. 50 aastat hiljem, 2007, tähis- oktoobril, lõikustänupühal. Piduliku tasime kuldleeripäeva. Siis oli sündmuse puhul tuli meile külla piiskop kirikuõpetaja Ants Leedjärv, küla- Tiit Salumäe, kes osales koos koguduse õpetaja Lembit Tammsalu ja Varbla lisõpetajana teenis Paul Saar, kes vallavanema Kaido Selbergiga pidulikul lahkus meie seast 2010. aastal. tseremoonial. Lahkunud on ka hulk leeriõde- Õunapuu kinkis Varbla vallavalitsus. sid–vendi, elus peaks olema meid Oleme neile selle eest tänulikud. Istu- tamisele järgnes jumalateenistus koos 18, mälestuspäeval oli kohal 10. Leerimälestuspäev Varbla kirikus. ENDEL RAUDKIVI ristimise ja leerilaste õnnistamisega. Osavõtjaile anti tunnistus ja Kogudusse lisandus kolm uut liiget. Hea kingiti piibel. Ehasalu, Edviga Polai, Sirje Kaskla, lateenistusel ristiti viis last – kui meel on, et meil on uute noorte koguduse- Leerimälestuspäeva õnnis- Elvi Meister, Kalju Põlme, Sulev vanemad liikmed kaovad, astuvad liikmete näol tugev järelkasv ja koguduse tuse said Elvi Graumann, Maie Mölderkivi ja Endel Raudkivi. asemele noored. tulevik seetõttu kindlam. Lobjakas, Malle Tšeresne, Lehte On sümboolne, et samal juma- Endel Raudkivi Marika Sabiin

EELK Vormsi Püha Olavi kogudus Hullo küla, 91301 Vormsi, Läänemaa, tel 518 7957, [email protected]. Koguduse õpetaja Ants Rajando, juhatuse esimees Malle Hokkonen IBAN EE942200221017626557 (Swedbank) Jumalateenistus 2 korda kuus pühapäeval kl 11 Iidne kirik aitab meeles pidada, kes me oleme ja kus on meie juured Vormsi Püha Olavi kirik on olnud ajaloo- ning arhitektuurimälestis. talupoegade valmistatud kiviristid sajandeid koguduse vaimne kodu, Kirikust on saanud tänapäevase on midagi täiesti ainulaadset. Kuigi aga see pühakoda on armas kõigile, palverännaku sihtkoht. Vormsi kalmistul ei ole kunagi kes peavad seda saart oma koduks Nagu vanade kirikutega ikka, olnud otsest vandaalitsemist, on või hoolivad siinsest elust. Sellesse ei lõpe töö neis kunagi. Tulevikus ometi põhjust päikeseristide säi- hoonesse on jäädvustunud sajandi- seisab ees pikihoone katuse lõu- limise pärast muret tunda. Need te vältel siin elanud inimeste usk, nakülje remont, sest plekist katte talupoegliku käsitöö meistriteosed töö ja armastus. valtsid on aja jooksul väsinud ja on inventariseeritud ja annavad Marju Lepajõe räägib ühes in- Vormsi kiriku koorivõlvi maa- lasevad vett läbi. Endiselt on päeva- ülevaate väärtusliku pärimusvara tervjuus oma isast, loodusteaduste lingud on Eestis ainulaadsed. korral sõjaajal Vormsist ära viidud säilimisest. professorist, veendunud ateistist, Maalingute tähendus viitab alta- kirikuvara tagasitoomine. Tänan südamest kõiki, kes on kellele ometi meeldis oma kodu- riruumile kui paradiisi sümbolile, Tuleval aastal tahame hakata andnud oma panuse saare pühakoja kirikus Suure-Jaanis jumalatee- kujunduse juured ulatuvad kesk- taastama kirikuaia ida- ja lõunakülje ja kalmistu korrastamisse. Saare nistustel käia. Ta püüdis üha leida aegsele Gotlandile. ERAKOGU piirdeaeda. Lääne- ja põhjakülge pii- iidne pärimus ei ühenda meid mitte loodusteaduslikku seletust sellele, rav ajalooline kiviaed on päris hästi ainult eelmiste põlvkondade püüd- miks on kirikus hea olla. Ta arutas, käest on kohalikud ja võhivõõrad säilinud, aga puitpiire, mis enne luste ja tulevaste ootustega. See et inimeste lootused ja kannatused küsinud, millest see tuleb, et neil sõda asus aia lõuna- ja idaküljel, on aitab meil ka tänapäeva üha rahutu- on mingil moel kogunenud kirikute on Vormsi pühakojas nii hea olla. hävinud. Kindlasti vajavad kirikuaed mas ja elu tõelisi väärtusi unustavas seintesse ja selle kaudu ei ole aja- Kirik koos kirikuaia ehk vane- ja kalmistu korralikku infotahvlit. maailmas meeles pidada, kes me lugu enam mõtteline, vaid muutub ma surnuaia ja kiriku naabruses Vormsi uuem, 18. sajandil asu- päriselt oleme ja kus on meie juured tegelikuks elumateeriaks, mida asuva uuema, 18. sajandil rajatud tatud surnuaed on kuulus oma üle ning mis on viimselt tähtis ja püsiv. inimesel võimalik tunda. Minugi surnuaiaga on saare vanim, keskne 300 päikeseristi tõttu. Need Vormsi Ants Rajando 24 Madis Kütt – mees, kelle sõna maksab

Madis Kütt on teeninud nii oma pere, koguduse kui ka sõprade-tuttavate lugupidamise. ARVO TARMULA

Haapsalu Püha Johannese ko- guduse juhatuse esimees Madis Hea süda ja abivalmid käed Kütt pälvis tänavu kevadel suure inimene on pikk või lühike, paks või tunnustuse, ta valiti EELK 2016. Toru lõhkes ja vett pritsib igale poole! sõna otseses mõttes oma peopesale Olen Lätis keset teed, auto läks katki. istuma panna. peenike, vaene või rikas, must või val- aasta juhatuse esimeheks. Talv on ja küttepuud said otsa. Torm Muidugi oli isal alati hirmus palju ge. Vastukarva on talle hoopis kurjus, Madis Kütt on Haapsalu kogu- on ja puu kukkus tee peale. Madis, tööd ja veel rohkem muid ühiskondlikke ülbitsemine ja altvedamine. duse liige 1990. aastast, juhatuse saad tulla? Mäletan oma lapsepõlvest tegemisi. Kodune vastutus jäi parata- Ümbernurgajuttu ta siis ajama ei esimees on ta olnud juba veerand mitmeid selliseid telefonikõnesid. Ja matult pigem ema õlule. Oma lapse hakka, ütleb oma arvamuse otse ja temperamentselt välja. Isa hiigelsuure sajandit, 1992. aastast tänini. seda, et ükskõik kui öine kellaaeg oli jaoks oli isa aga sellest hoolimata alati – isa läks ja aitas. olemas. Isegi siis, kui paps jõudis koju ja tugeva kere sees tuksub hästi peh- Ta on EELK majandusnõukogu Mul on väga vedanud. Elame indi- alles hilistel õhtutundidel, sai aknal me süda – kui teda hoida, kingib ta sulle ja kirikukogu liige, praostkonna vidualistide ja keerukate kärgperede ootamine väärilise tasu, kui ta lubas oma südame ja abivalmid käed, aga kui sinodi saadik. Kütt on Haapsalu ajastul. Mina olen aga saanud elada mul enda kaisus telekast põnevusfi lme talle haiget teha, ei unune see kunagi. Nikolai koolis direktori asetäitja 28 aastat tunde ja teadmisega, et ma piiluda ja unne suikuda. On aga veel üks omadus, mis teeb Peopesale ma enam ei mahu, minu isast suurepärase kaaslase – ta majanduse alal. pole siin maa peal kunagi üksi, ma olen alati hoitud – isa on mu elus nagu aga tunnen end ikka niisama tugevalt on nii muhe! Isal on hea huumorisoon Juhatuse esimehe korraldada kindlus või kalju. hoitud. Olen täiskasvanud naine, mul ja suur teadmistepagas. Sellepärast on koguduse majanduselu. Ni- Lapsepõlvest mäletan, et isaga on oma pere ja sõbrad, aga olen avas- on temaga lihtne ja põnev juttu ajada, metamisväärne on tema panus kahekesi veedetud päevad olid mulle tanud, et kui mul mingi mure tekib, siis mõnus tunne koos olla. Iga väljasõit Haapsalu Jaani kiriku ja kantse- pühad. Isa ei käskinud kunagi lasteae- helistan automaatselt papsile. Ilmaski või koosviibimine läheb ladusamalt, pole ta mulle „ei” öelnud. olemine on julge, helge ja soe, kui isa leimaja remondi korraldamisse, da minna, kui ma seda ei tahtnud, vaid võttis mind tööle kaasa. Sirvisin valge Räägin seda kõike siin, sest minu on platsis. koguduse igapäevase majanda- Žiguli tagaistmel isa musta nahast meelest rakendab isa samasugust Vaatan oma isale alt üles ja püüan mise ja abiprojektide elluviimisse. märkmikku ja unistasin, kuidas mina lojaalsust, töökust ja altruistlikku hea- tema pealt õppida inimlikku headust, Kütt on lahtiste kätega inimene, olen ka kunagi nii tähtis ja tunnen nii dust ka kogukonna liikmena – sõbrana, oskust ja tahet anda endast teiste kes pole ka kogudusekaaslastele paljusid inimesi. töötajana, koguduse-, koori- või klubi- hüvanguks, hoolida olulistest asjadest kaaslasena. kogu südamest ning jätta ebaolulisest oma nõu ja abi keelanud. Ta laulab Lasin koguduse Kooli tänava kant- selei trepikäsipuul liugu. Isa on väga Isaga on hea tunne koos olla, hoolimata. koos abikaasa Tiinaga koguduse suurt kasvu mees, mina olin pisike – nii sest teda ei huvita pealiskaudsed Madiken Kütt esinduskooris Toomkoor. sai olla, et ta jõudis mind päris pikalt väärtused. Tal on ükskõik, kas teine tütar „Madis on pühendunud kogu- duse teenimisele ja kirikutööle,” tunnustas piiskop Tiit Salumäe. inimene, aga tal on autoriteeti ka Kütt valiti aasta juhatuse esi- tas Lääne praostkond. Läänemaal „Ka väljaspool kogudusetööd on kirikukogus ja majandusnõukogus: meheks kaheksa kandidaadi seast. on aasta juhatuse esimehe tiitli ta teeninud ära usalduse.” Salumäe „Teda hinnatakse, tema arvamust Iga praostkond sai esitada ühe saanud kaks inimest: Tiina Võsu sõnul on Kütt koguduses hinnatud oodatakse ja sellega arvestatakse.” kandidaadi, Küti kandidatuuri esi- ja Madis Kütt. Lehte Ilves 25 JõuluaegEELK LÄÄNE PRAOSTKOND 2017 Advenditervitus aja ees, milles oma perega vail rahvuslikel juurtel. Me oleme rahvana oma Poja jõululapsena inimeste keskele. Selle praegu elame, on suur peh- tulnud läbi mitmetest kannatustest, sündmuse kordamist jõulupühade tähistami- M kinud känd. See puu on kaotustest ja ülekohtust, kuid ikka sega me advendiajal igatsedes ootamegi. Sest olnud enne mahasaagimist nii vana värske võrsena uuesti sirutanud end Jõululaps Jeesus võib teha imet igaühe juures. ja võimas, et isegi asfaldiga kaetud taeva poole. Tema muudab meie elu nõnda, et uuenenuna – kõnnitee serv on kännu kohalt murene- Ka vana testamendi prohvet Jesaja uuestisündinuna – võime sirutuda justkui noore nud ja kõnnitee on palju kitsam kui mujal kõneleb ühest sellisest võrsest: „Aga Iisai võrsena tõelise Valguse poole. Jeesus on enese meie tänaval. Känd jäeti ilma meelevalda, et ta kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kan- kohta öelnud: „Mina olen maailma valgus. Kes ajapikku laguneks. Praegu sirgub selle kännu nab vilja.” (Js 11: 1) Iisai oli Iisraeli rahva esimese järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu ühest servast 15–20aastane noor sihvakas kask. kuninga Taaveti isa. Iisai kännust sirguva võrse valgus” (Jh 8: 12). 100 aasta juubelit tähistava Eesti vabariigi võrdpilt oli prohveteering Messia, kreeka keeles Pöördugem siis kõik maailma Valguse, Jee- võrse sirgub sügavate juurtega kännust, mida Kristuse, eesti keeles Päästja sünnist. Kristus pidi suse Kristuse poole! peeti aastakümneid surnud puuks. Ka kaheksa prohveti ennustuse kohaselt taastama sellesama Soovin Scripta Annalia lugejaile õnnistatud sajandit kristlikke juuri on endiselt tugevad ja kuningriigi, mille rajas Iisai noorim poeg Taavet advendiaega ja rohkelt indu, julgust ning jõudu asuvad sügaval. Me oleme taastanud Eesti riigi ja mis Jesaja ajal oli kaotatud. Kristuse järgimiseks uuel Issanda aastal 2018! järjepidevuse alusel, see on justkui uus võrse, Sellest kuulutusest möödus ligi kaheksa Urmas Viilma mis sirgub vanal kännul ja selle all asuvail süga- sajandit ja Jumal täitis oma lubaduse, saates peapiiskop Lootus ei küsi usutunnistust ohe on käes jõuluaeg. Advendi- langeda, eriti kui inimene on oma muredega arutelu teemal, kes peab järgmist, Eesti vabariigi küünlad loevad päevi aasta kimpus, eriti veel siis, kui inimene ei oska 150 aasta juubelit. Sellel üritusel saad aru, et K suurima püha saabumiseni. või ei julge ennast avada. See on koht, noorte hoiakud ja väärtused on päris hästi paigas. Lapsed ja täiskasvanud, vanad ja kus need, kes ise usuvad, loodavad ja Noored vaatavad lootusrikkalt tulevikku, noored – kõik ootavad millegi suure armastavad, saavad oma abi pakkuda. peavad kalliks oma riiki, keelt, kultuuri, ko- ja tähtsa saabumist; igaüks just nii, Kui hoolikalt ajalehti lugeda ja tele- dukohta ja perekonda. Nad on oma mõtetes nagu tema südame avarus võimaldab viisorit vaadata, hakkab tunduma, et inim- ja valikutes palju vabamad, kui meie seda olla saabuvat vastu võtta. Ma ei tea küll kedagi, kelle kond on hukas ja aina hullemaks läheb. Minul oskame, samal ajal näevad nad selgelt enda rolli hinge jõuluaeg mingil moel ei puuduta, pidagu on aga lühikese aja jooksul olnud kaks väga head iseenda ja oma rahva tuleviku kujundamisel. siis inimene ennast usklikuks või mitte. Sellel äratundmise hetke. Üks oli siis, kui ühe haige lapse Nad on väga hästi teadlikud, et just nemad on üks lihtne põhjus – lootus. vanemad pöördusid avalikkuse poole palvega saavad neidsamu hoiakuid õpetada oma lastele. Inimesel on hädavajadus olla lootusrikas, olgu aidata osta väga-väga kallist ravimit. Nad said Need kaks kirjeldatud hetke andsid lootust ja tema usutunnistus milline on. Lootuse ja loo- kiiresti abi, seda oli kordi rohkem, kui nad olid olid suurepärane sissejuhatus jõuluajale. tusrikkuse vastand on lootusetus ja loobumine. julgenud loota. Teine hetk oli siis, kui viibisin Head jõuluaega soovides lugupidamisega Lootusetu loobumine on aga see, mida mitte keegi terve päeva koos noorte inimestega Läänemaa Neeme Suur meist tunda ei taha. Lihtne on lootusetuse rüppe noortekogu osaluskohviku üritusel. Minu juhitud Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Kallid õed ja vennad Lääne praostkonnas! a sel aastal läkitan teile südam- Schmalkaldeni prostkonnas oleme Reinaru, Tuuli Varik ja Tiina Võsu Schmalkal- likud tervitused Schmalkal- mitmesugustel ettevõtmistel arutanud, denis peetud partnerkirikute kohtumisel. Aasta K deni kirikuringkonna poolt. kus paiknevad meie evangeelse kiriku üks tähtsündmusi oli ka Fambachi koguduse Soovin, et Jumala rikkalik õnnistus juured. Samuti oleme arutanud teema- noorte reis Lääne-Nigula kogudusse. Neile juhataks teid igal päeval ja et Jumal del, mis tähendab olla tänapäeval evan- kohtumistele mõeldes saame tõdeda, et part- juhiks teid tema Sõna kuulutamise geelne. Meil on hea meel, et hulk inimesi nerlus ja sõprussuhted Schmalkaldeni ning töös. on osalenud neil sündmustel ja selle kaudu Lääne praostkonna vahel on elavad. Oleme selle Aasta 2017 on eriline aasta. Tähistame Sak- puutunud kokku kiriku ning Jumala Sõnaga. eest tänulikud. Jumala sõna ei ületa mitte ainult samaal ja Eestis 500 aastat tagasi kirikus alguse Ka Eestis on aset leidnud palju reformat- piire, vaid ühendab meid ka õdede-vendadena saanud reformatsiooni. Martin Luther avaldas siooni aastapäeva tähistavaid sündmusi. Kuigi üle kõigi piiride. oma 95 teesi patulunastuskirjade vastu. Paljud elan Saksamaal, olen nende kajastust jälginud Rõõmustan juba meie järgmiste kohtumiste inimesed on pärast seda lugenud tema kirjutisi, Facebooki vahendusel. Sel moel saan veidike üle ja saadan teile südamlikud tervitused. paljud on kuulanud tema jutlusi ja paljud on osaleda ka teie ettevõtmistes. Olge hoitud! laulnud tema kirjutatud laule. See pole aga veel Eriliselt rõõmustan selle üle, et tugevnes Ralf Gebauer kõik – tema töö muutis maailma. meie partnerlus. Mais osalesid praost Leevi Schmalkaldeni kirikuringkonna dekaan 26 Advendi- ja jõuluaja teenistused Lääne praostkonnas P, 24. dets kl 11 IV advendi P, 7. jaan kl 12 kolmekuningapäe- jumalateenistus armulauaga va jumalateenistus armulauaga. (toomkirik). Haapsalu Kl 17 jõuluõhtu jumalateenistus. Kullamaa Laulab segakoor (toomkirik). P, 3. dets kl 11 advendiaja I R, 1. dets kl 9 hommikupalvus Kl 22 jõuluöö missa. Solist End- pühapäeva missa (kirik); (Jaani kirik). Kl 15 Kaunimad rik Üksvärav (toomkirik). kl 17 Martna advendiküünla süütamine (kirik). jõululaulud (soome keeles, toom- E, 25. dets kl 12 I jõulupüha ju- advendiaja II kirik). Kl 18 pidulik jumalatee- malateenistus. Laulab toomkoor P, 10. dets kl 11 P, 26. nov kl 15 koguduse koori pühapäeva missa (kirik). nistus, Soome 100. Laulab Pärnu (toomkirik). igavikupühapäeva kontsert (Risti P, 17. dets kl 11 advendiaja III M. Lüdigi nim meeskoor, juhatab K, 27. dets kl 16.15 jõulupalvus hooldekodu). pühapäeva missa (kirik). Evelin Mei (toomkirik). De la Gardie hooldekodus, kl 18 P, 3. dets kl 13 I advendi jõulumuusi- L, 2. dets kl 17 kontsert-mõ- johannesepäeva kontsertaktus. P, 24. dets kl 16.30 jumalateenistus (kirik); kl 18 ka kontsert (kirik); jõuluõh- tisklus. Jaan Tammsalu ja Robert Kiili vanamuusikaansambel ja so- kl 17 advendiküünla süütamine Rõude tu jumalateenistus (kirik). Jürjendal (kitarr; toomkirik; vaba listid. Vaba sissepääs (toomkirik). külamajas. E, 25. dets kl 11 Kristuse sün- sissepääs). Kl 18 advendiküünla P, 31. dets kl 11 jumalateenistus E, 4. dets kl 15 advendiküünla dimise püha missa (kirik); kl 14 süütamine Lossiplatsil. Laulavad armulauaga (toomkirik). Kl 17 süütamine Martna lasteaias. Kristuse sündimise püha missa laulustuudio DO-RE-MI lapsed, vana-aasta jumalateenistus. K, 13. dets kl 17 piparkoogiöö (Risti hooldekodu). juhatab Anne Pääsuke. Laulab segakoor (toomkirik), Martna kogudusemajas. P, 7. jaan kl 11 Kristuse ristimise P, 3. dets kl 11 I advendi jumala- kl 23.15 sylvester vigilia (toom- P, 17. dets kl 13 III advendi püha missa (kogudusemaja). teenistus armulauaga. kirik). jumalateenistus ja koguduse Laulab külaliskoor (toomkirik). E, 1. jaan kl 12 uusaasta jumala- jõululõuna (kogudusemaja). Kl 12 advendimuusika pooltund. teenistus (toomkirik). P, 24. dets kl 13 jõululaupäeva Paul Ruudi kergemuusikakoor L, 6. jaan kl 16 kolmekuninga- jumalateenistus (kirik). (toomkirik). Kl 16 advendikont- päeva kontsertjumalateenistus P, 31. dets kl 13 vana-aastaõhtu sert. Laste-, poiste- ja segakoorid „Veel kord jõululaulud” Lihula jumalateenistus (kogudusemaja). ning Haapsalu kammerorkester. (toomkirik). Laulavad koguduse I advendi jumala- Solist Birgit. Dirigent Lehari koorid. P, 3. dets kl 11 Kaustel (toomkirik; sissepääs teenistus armulauaga (kirik). annetusega). Kolmekuningapäevast vaikse P, 10. dets kl 11 II advendi juma- laupäeva, 31. märtsini on jumala- L, 9. dets kl 16 advendikontsert. lateenistus armulauaga (kirik). Mihkli Segakoor Noorus. Dirigendid teenistused Jaani kirikus. P, 17. dets kl 11 III advendi jumalateenistus armulauaga Maarja Helstein ja Taavi Hark. P, 10. dets kl 14 II advendi juma- Kaastegevad Assia Cunego (kirik). lateenistus armulauaga (pasto- (harf), Anna-Liisa Eller (kannel; P, 24. dets kl 18 jõuluõhtu juma- raadi saal). lateenistus (kirik). toomkirik, sissepääs annetuse- P, 24. dets kl 14 jõuluõhtu jumala- ga). Hanila E, 25. dets kl 11 I jõulupüha teenistus (Pikavere palvemaja). jumalateenistus armulauaga P, 10. dets kl 11 II advendi Kl 16 jõuluõhtu jumalateenistus P, 17. dets kl 15.30 advendiaja jumalateenistus armulauaga (kirik). (kirik). III pühapäeva missa (Virtsu (toomkirik). Kl 16 advendikont- P, 31. dets kl 11 vana-aasta juma- I jõulupüha seltsimaja). E, 25. dets kl 14 sert. Naiskoor Vanaemad. Juhatab lateenistus armulauaga (kirik). jumalateenistus armulauaga P, 24. dets kl 13 jõuluõhtu juma- Silvia Mellik (toomkirik, sissepääs (pastoraadi saal), järgneb kogu- lateenistus (kirik). annetusega). duse jõulupuu. P, 7. jaan kl 15.30 Kristuse L, 16. dets kl 16 Haapsalu muu- vana-aasta juma- ristimise püha missa (Virtsu selt- Lääne- P, 31. dets kl 14 sikakooli jõulukontsert (Jaani lateenistus armulauaga (pasto- simaja). kirik, sissepääs annetusega). Nigula raadi saal). Kl 19 advendikontsert. Hopneri kammerkoor. Dirigent Karin P, 3. dets kl 12 pühapäevakool; Rööp, klaveril Helen Aun (toom- kl 12 I advendi ja leeripüha juma- kirik, vaba annetus). Karuse lateenistus armulauaga. Advendi- P, 17. dets kl 11 III advendi küünla süütamine. Märjamaa jumalateenistus armulauaga. N, 7. dets kl 9.30 hommikupalvus. P, 3. dets kl 14 I advendi teenis- Laulab segakoor Sonore. Juhatab R, 8. dets kl 19 noorteõhtu Kõik sündmused kogudusemajas, tus armulauaga. Kaja Avila (toomkirik). Kl 17 Checkpoint. kui ei ole märgitud teisiti. P, 17. dets kl 14 III advendi pühapäevakool; advendikontsert „Jõuluootus”. P, 10. dets kl 12 P, 3. dets kl 11 I advendi missa, teenistus armulauata. II advendi jumalateenistus. Tütarlastekoor Canzone ja kl 12 pühapäevakool. Kl 17 adven- N, 21. dets kl 18.28 talvise pöö- Haapsalu kammerkoor. Dirigent N, 14. dets kl 9.30 hommikupalvus. diküünla süütamine kirikus ja ripäeva palvus. Ulrika Grauberg (toomkirik, P, 17. dets kl 12 III advendi juma- rongkäik alevi keskväljakule. P, 24. dets kl 17 jõuluõhtu juma- vaba sissepääs). lateenistus armulauaga, muusika missa. lateenistus. E, 4. dets kl 7.30 Kl 18 K, 20. dets kl 19 jõulukontsert. Reinaru Vennad, koguduse jõu- palvetund. E, 25. dets kl 12 I jõulupüha lulõuna. Esinevad Arvo Leibur (viiul), T, 5. dets kl 7.30 missa. teenistus. hommikupal- Heiki Mätlik (kitarr) ja Terje N, 21. dets 9.30 K, 6. dets kl 18 missa. P, 31. dets kl 16 vana-aasta vus; erivajadustega rühma Terasmaa (löökpillid; toomkirik, kl 14 N, 7. dets kl 7.30 missa. palvus ja kontsert. jõululõuna. piletiga). R, 8. dets kl 7.30 missa. jõuluõhtu N, 21. dets kl 12.30 Läänemaa P, 24. dets kl 17 P, 10. dets kl 11 II advendi missa. jumalateenistus, muusika Doxa ja ühisgümnaasiumi jõulukontsert E, 11. dets kl 7.30 missa. Kl 18 (toomkirik), kl 17 Haapsalu linna külalised palvetund. I jõulupüha algkooli jõulukontsert (toomkirik). E, 25. dets kl 12 T, 12. dets kl 7.30 missa. Kirbla jumalateenistus armulauaga. R, 22. dets kl 9 hommikupalvus K, 13. dets kl 15 palvus (Kuuda vana-aasta- (Jaani kirik). Kl 18 jõulukontsert. P, 31. dets kl 12 hooldekodu). Kl 18 missa. P, 3. dets kl 15 püha Nikolause õhtu jumalateenistus armulauaga. Kelladeansambel Arsis ja Ivo N, 14. dets kl 7.30 missa. mälestuspäeva missa. jumala- Posti (kontratenor), kaastegev E, 1. jaan 2018 kl 12 R, 15. dets kl 7.30 missa. P, 24. dets kl 16 püha jõuluõhtu teenistus armulauaga, soovid ja Arsise noorteansambel (toomki- P, 17. dets III advendi missa, rik, piletiga). jumalateenistus. tervitused uueks aastaks. 27

Kasvava koguduse võti on misjonitöö! Advendi- ja jõuluaja teenistused Lääne praostkonnas Koolitame, kuulutame rõõmusõnumit ja lähetame! pühapäevakool, laulab Tallinna P, 17. dets kl 11 III advendi juma- Oleme partneriks kogudustele. Sadama segakoor. lateenistus. Võtke julgesti ühendust tel 646 4760, e-post [email protected] www.misjonikeskus.ee E, 18. dets kl 7.30 missa. Kl 18 P, 24. dets kl 16 jõulujumalatee- palvetund. nistus kirikus. Misjonitööd saab toetada annetustega SA EELK Misjonikeskuse T, 19. dets kl 7.30 missa. P, 31. dets kl 16 vana-aastaõhtu arveldus kontole EE482200001120254269 K, 20. dets kl 18 missa. jumalateenistus. (Swedbank). N, 21. dets kl 7.30 missa. L, 6. jaan kl 11 kolmekuninga- R, 22. dets kl 7.30 missa. päeva jumalateenistus. P, 24. dets kl 11 IV advendi missa. MTÜ Läänemaa Abikassa Kl 18 püha jõuluõhtu jumalatee- Abikassa abistab majanduslikesse raskustesse sattunud inimesi. nistus (Maarja kirik). Abi taotlemiseks pöörduda E, 25. dets kl 11 Kristuse sündi- Kontakttel 517 8226, mise püha missa. e-post [email protected] T, 26. dets kl 11 esimärter Stefa- Piirsalu nose päeva missa. Annetada saab ak 221046665398 K, 27. dets kl 11 apostli ja evan- P, 10. dets kl 13.30 advendiaja II gelisti Johannese päeva missa. pühapäeva missa (kirik). jõuluõhtu juma- N, 28. dets kl 11 süütalastepäeva P, 24. dets kl 15 EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus – missa. lateenistus (kirik). R, 29. dets kl 7.30 missa. koolitused, laagrid ja üritused L, 30. dets kl 12 koguduseliikme- LNÜ on Sulle abiks koguduses laste- ja noortetöö tegemisel! te 60+ sünnipäev. Võta julgelt ühendust P, 31. dets kl 11 jõuluaja I püha- www.lny.ee, [email protected] päeva missa, koguduse jõulupuu. Ridala Kl 18 vana-aastaõhtu missa 2018. aasta LNÜs (Maarja kirik). P, 3. dets kl 15 I advendi kont- 27.–29. aprill. Noortejuhtide seminar E, 1. jaan kl 11 Jeesuse nimepäe- sertpalvus (kirik). 5.–8. juuli. Noortefestival JäPe va missa. P, 10. dets kl 13 II advendi juma- 3.–4. august. Lastetöötegijate suvepäevad T, 2. jaan kl 7.30 missa. lateenistus ja koguduse jõululõu- 6.–28. oktoober. Noortejuhtide seminar K, 3. jaan kl 18 missa. na (pastoraat). N, 4. jaan kl 7.30 missa. R, 22. dets kl 9 Ridala kooli R, 5. jaan kl 7.30 missa. jõulupalvus (kirik). Telli ajaleht Eesti Kirik 2018. aastaks L, 6. jaan kl 11 Kristuse ilmumise P, 24. dets kl 15 jõululaupäeva • helista toimetusse 733 7795 • telli kodulehelt www.eestikirik.ee püha missa. jumalateenistus (kirik). • telli Eesti Posti kaudu • vormista soodne tellimus oma koguduse E, 25. dets kl 14 I jõulupüha kaudu missa soome keeles (kirik). Ajaleht Eesti Kirik on igal P, 31. dets kl 15 vana-aasta - kolmapäeval sinu postkastis. õhtu jumalateenistus Noarootsi (pastoraat). L, 6. jaan kl 14 kolmekuninga- Eesti Kiriku kalender 2018 P, 26. nov kl 14 surnute mäles- päeva palvus (kirik), jõulukuuse Piibli ja palvega läbi kirikuaasta! tuspüha jumalateenistus armu- ärasaatmine. • kirikuaasta pühad ja pühapäevad lauaga kirikus. • Jumala sõna igaks päevaks P, 3. dets kl 11–15 laat ja • palveid pühadel ja pühapäevadel avendikohvik pastoraadis, kl 15 • lisas vabaduse teetähised, kirikukongressi avaldus, palvenädal jm advendiküünla süütamine pasto- • saab kasutada kalendermärkmikuna raadi ees. Varbla P, 10. dets kl 14 II advendi Küsi kalendrit oma kirikust ja koguduse kantseleist! jumalateenistus kirikus, jutlustab P, 3. dets kl 14.30 advendi- www.eelk.ee/kirikukalender Margus Pootsmaa. küünla süütamine valla- P, 24. dets kl 14 püha jõuluöhtu keskuses. jumalateenistus Rooslepa kabelis, P, 17. dets kl 13.30 advendiaja III Plussmeedia – väärt sõnum kl 15 Noarootsi kirikus. pühapäeva missa (kirik). noortelt noortele! P, 31. dets kl 14 vana-aasta P, 24. dets kl 15 jõuluõhtu juma- Pluss on kristlik noorteajakiri, milles peitub väärt sõnum. See jumalateenistus armulauaga lateenistus (kirik). räägib kõige tähtsamatest asjadest ehk elust, inimsuhetest ja kirikus. Kristuse P, 7. jaan kl 13.30 kristlikust elust koos Jeesusega. kolmekuninga- ristimise püha missa (koguduse- P, 7. jaan kl 14 Telli Pluss siit: plussmeedia.ee/tellimus päeva jumalateenistus maja). Pürksis. Rooslepa kabelis jumalateenistused iga kuu Kaarli pst 9, Tallinn facebook.com/piibliselts 4. pühapäeval kl 13. 6311671, [email protected] piibel.net piibliselts.ee piiblipood.ee

Vormsi Eesti Piibliseltsi ülesandeks on piibli tõlkimine, trükkimine, levitamine ja tutvustamine. Piibliselts kutsub üles lugema piiblit, mis on kristliku usu alus ka tänapäeval, samuti toetama piiblitööd nii P, 3. dets kl 11 I advendi jumala- Nõva meil kui ka teiste rahvaste seas. Eri keeltes piiblid on saadaval teenistus. piibliseltsis, Tartu Pauluse raamatupoes, kaupluses Logos ja suure- P, 17. dets kl 11 III advendi juma- mates raamatupoodides. Küsige piiblit ka oma kogudusest! P, 3. dets kl 11 I advendi lateenistus. jumalateenistus, advendiküünla P, 24. dets kl 18 jõuluõhtu juma- süütamine. lateenistus. P, 10. dets kl 11 II advendi juma- E, 25. dets kl 11 I jõulupüha Läänemaa kirikuteated igal teisipäeval lateenistus. jumalateenistus. ajalehes Lääne Elu. 28 Röövlite jõuluseiklus Ema käis mureliku näoga ümber alustas: „Käik Petlemma läks maja, uuris pika pilguga mäekül- korda, läksime siit üheskoos, 12 jel kasvavaid põõsaid, luges üle meest. Tee polnud ju pikk, saime lambad karjamaal. „Kuhu need kahe päevaga käidud. „röövlid” küll seekord on kadunud, Inimesi oli teel väga ega nad ometi jälle pahandust palju. Oli neid, tee?!” Ema oli oma poiste pärast kes rändasid tõsises mures. Ei möödu päevagi, rahvaloen- mil mõni naabritest ei tuleks emale duse pärast, poiste peale kaebama. Poisid olid oli ka neid, kes iga nii koerust täis, et neist tuli üksnes päev seda teed käivad: muret ja südamevalu. preestrid, kaupmehed, Ema vaatas uuesti lammaste rooma sõdurid. Kohtusin poole. Kaks lammast liikus teisiti sugulastega, aga me kohtusime kui muu kari. Nojah! Poisid olid en- ka teeröövlitega. dale lambanahad peale tõmmanud „Oo!” hüüatasid poisid ja mängisid lambaid. Äkki kargasid elevusega. Nüüd said poisid püsti ja hakkasid suure kisa nad kuulda põnevat ning karjumisega lambaid laiali lugu. ajama. Isa jätkas: „Kohtusime „No küll on ikka tegelased! Ega kolme kummalise teeröövliga. neist muud kasva kui röövlid! Ei Nad tulid Petlemma poolt meile mingit lugupidamist teiste vastu, vastu. Kui me neid märkasime, ei mingit reeglitest kinnipidamist,” haarasid kõik kivide ja puunottide ohkas ema südamest. „Oh, oleks isa järele, et end kaitsta. Teadagi ometi kodus, küll ta siis riidleks on teeröövlid ju väga ohtlikud, nende poistega!” nad röövivad ja vastuhakkajaid Aga isa oli läinud rahvaloenduse peksavad halastamatult. Need sinna lauta läksid, mille juures Kui nad lõpuks liikuma hak- pärast koos teiste külameestega kolm aga tulid rahus. Nähes meie nad varitsesid. Karjased läksid kasid, laulis kukk ja linn lõi taas Petlemma. hirmunud nägusid, kummardasid lauta sisse ja röövlid hiilisid neile inimestest kihama. Oma kokku Poisid tulid õhtul koju, porised nad hoopis alandlikult meie ees järele. Naisel oli sündinud poeg, ta röövitud varanduse jätsid nad ja kriimud, üksteise võidu valjult ja lähemale jõudes soovisid meile oli ilusti mähitud ja magas heinte sinna lauta maha, sest ühtäkki kiideldes, kui palju inimesi olid nad rahu. Kõige vanem röövel rääkis peal looma söögisõimes. Üks kar- tundus see neile nii vale, mida nad oma käitumisega ehmatanud. Ema meile ühe kummalise loo. jastest küsis, kuidas on lapse nimi. seni olid teinud. oli ahastuses, küllap on homme Palju rahvast oli teedel liikumas „Jeesus,” vastas mees. Laps magas Petlemmas sagis inimeste vahel jälle vaja naabritelt poiste pärast ja see on röövimiseks parim aeg. rahulikult ja naeratas unes. Läbi rühm sõdureid, käes teravad mõõ- vabandust paluda. Inimesed olid väsinud ja võõrast akna paistis kirkalt ühe tähe sära, gad ja säravad kilbid. Nad otsisid Poisid pesid end suures palis, paigast segaduses, selliseid on nii et kogu laut oli valgust täis. seda väikest poissi, kes oli just sün- ikka pritsides ja tembutades. Ema lihtne röövida. Sedasi nad olidki Äkki astusid lauta sisse idamaa dinud. Teeröövlid aimasid halba ja kattis õhtusöögilaua ja siis jõudis paljusid röövinud, isegi rooma mehed, kummardusid vastsündi- püüdsid eksitada sõdureid, juhata- ka isa lõpuks koju. „Kuidas sul sõdurite tagant olid nad üht-teist nud lapse ja tema vanemate ees. des neid hoopis teises suunas kui läks? Kas oli ka teeröövleid? Kas näpanud. Üks meestest ulatas emale kulla see, kuhu pere suundus. Sõdurid kohtusid tuttavatega?” Nad märkasid üht meest ja ja ütles: „Tõin kingituse vastsün- otsisid tühja. Nad ei leidnud peret. Pärast õhtusööki pühkis isa lapseootel naist Petlemma va- dinud kuningate kuningale.” Teine Laps pääses puutumatult ohust,” käed ja suu söögist puhtaks, silus hel öömaja otsimas. Röövlid olid mees põlvitas sõime ette ja asetas lõpetas isa loo. habet. Poisid olid päevasest rah- jäänud neid varitsema ühe lauda põrandale ettevaatlikult õlianuma, Poisid isa kõrval kuulasid ah- meldamisest lõpuks väsinud, suru- ukse juurde. Korraga märkasid öeldes: „Siin on viirukiõli, maailma nelt seda lugu. Nad oleksid ise sid ennast isa ligi ja kuulasid ahnelt nad linna ääres suurimale preestrile.” Kolmas tahtnud seda kõike näha. tema pajatusi. Isa karja- võttis oma reisikotist välja siidi Hommikul õue joostes oli neil maal ja sameti sisse mähitud väikese nüüd üks hoopis uus mäng: nad suurt toosi. Kui ta selle oli riidest välja tegid inimestele kingitusi: aitasid valgus- võtnud, täitus laut kummipuu vai- emal üles tõsta maha kukkunud kuma gu lõhnaga. „Siin on mürr Messiale, pesu ja seda kuivama riputada, ja kuul- kes annab inimestele igavese elu,” karjastel aitasid nad lambaid kokku sid, kui- lausus ta. ajada, naabritel panid aiavärava das keegi laulis Teeröövlid olid nähtust sõna- kinni, et lambad aedikust välja ei „Au olgu Jumalale tud, lausa lummatud. Nad pugesid saaks, naistel aitasid nad kaevust kõrges ja maa peal vaikselt heinte vahele ja lasid vett tuua, meestel aitasid kive rahu, inimestest hea laudast lahkuda väga rikastel kum- majaseina laduda. Nad harjutasid meel!” malistel võõramaalastel, vaestel kingituste tegemist juhuks, kui Röövlid nägid, kuidas karjastel ning hommikuvaikuses peaksid ise Jeesusega kohtuma. karjased linna tulid ja ka õnnelikul perel. Küllike Valk