EELK Lääne Praostkonna Aastakirjad 2017 2 Advendi- Ja Jõulutervitus

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

EELK Lääne Praostkonna Aastakirjad 2017 2 Advendi- Ja Jõulutervitus 1 Scripta Annalia EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2017 2 Advendi- ja jõulutervitus est nõnda on Jumal maailma armas- ta vaatles poisikest, kes lohutas sellesama paljuks ma olen nende nimel, tanud, et ta oma ainusündinud Poja sõjamehe poolt hoolimatult ära hirmu- selle armastuse pärast, valmis? „S on andnud, et ükski, kes temasse tatud väikest tüdrukut. Just need vana Kutsun Sind neile küsimustele usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” sõjamehe kahetsuspisarad võttis mõtlema. (Jh 3: 16) Jumal vastu kui kõige kallima, mis Peapiiskop Edgar Hark, kes See salm on üks tuntumaid uues testamendis maailmal on Talle anda. mind 9. märtsil 1952 Kodavere või isegi kogu piiblis. Teksti alguses toob evan- „Nõnda on Jumal maailma kirikus ristis, ütleb sellele teks- gelist esile ainulaadse selgituse, kuidas Jumal armastanud …” Kui paneme selles tile peetud jõulujutluses 1972. maailma on armastanud. Ta on üks kord ja väga kuldsalmis rõhu sõnale „Jumal”, aastal: „Jumala armastus ilmub erilisel viisil ning ajahetkel maailma armasta- siis võime küsida: kui Jumal on täna aga kõigepealt neile, kes on nud üksnes Temale omasel ja ainuvõimalikul maailma nii erilisel moel armastanud, patused, eksijad, kelle südameis valitseb moel – andnud oma Poja. Milline on maailma siis kuidas jumalanäolise looduna armas- tigedus ja kurjus. Sina ja mina oleme ka nende vastus sellele? Evangeeliumi proloog Jh 1: 1–14 tan mina maailma? Mis on see, mida ma siin hulgast. Me oleme hukkamõistetud inimesed. annab mõista, kuidas maailm ja Iisrael on tõelise maailmas armastan? Armastan oma lähedasi, Ent selles on Jumala armastuse sügavus: Ta valguse tagasi lükanud – omad ei võtnud teda peret, maad, kodu. Armastan puhast loodust, tuleb Jeesuses Kristuses ja kingib meile kolgata vastu. Sellest lähtub ka Johannese sõnastatud merd, metsa, päikest ja tähistaevast. Armastan risti läbi meie kõikide pattude andeksandmise. palve, et Jumal hoiaks meid kurja eest, et me muusikat, kunsti ja raamatuid. Armastan meelt saaksime selles maailmas anda tunnistust ja lahutada – reisida ja hästi süüa. Meie armastusel eie võlg Jumalale on suurem, kui me maailm hakkaks uskuma. Uskumine on olevi- on eri objektide puhul eri määr. Teoreetiliselt seda iial kinni katta suudaksime. kuline – see, kes usub (uskuja), see saab, saaks võib meie elus olla tähtsuse järjekord isegi M Me oleksime igavesti kadunud, kui ehk võiks saada igavese elu. paigas – kuidas see aga praktikas välja kukub, ei oleks tema imelist armastust, millega tema Vana lugu räägib, kuidas kord saadeti keegi on iseküsimus. meid Jeesuses Kristuses on armastanud, meie taevast maa peale, et ta tooks Jumalale selle, mis võla kustutanud ja selle läbi kinkinud meile on kõige väärtuslikum kogu maailmas. Saadik üsigem edasi: kuidas armastame oma uue alguse. Selles on ristiusu tuum ja olemus. pidi mitu korda edasi-tagasi käima, sest ta ei lähedasi ja mismoodi seda väljenda- Meist aga oleneb, kas me selle vastu võtame suutnud kuidagi leida seda kõige kallimat. Küll K me? Kas ja kuidas olen viimasel ajal või tagasi lällame.” (Edgar Hark „Et oleks rahu”, tõi ta märtrite verd, küll puruvaestelt veel vae- oma kõige lähemate suhtes käitunud? Kas Tallinn 1990) sematele annetatud raha, küll ustava preestri olen neid tõeliselt armastanud? Kas nemad Soovin kaasinimese märkamist ja rõõmsat kasutatud pühakirja, küll tolmu misjonäride on ka tundnud ja kogenud, et ma neid armas- valmistumist Kristuse sündimise pühadeks! jalanõudelt. Viimaks tuli ta, kaasas pisarad, tan, või eksisteerib see armastus ainult minu Tiit Sa lumäe mille oli valanud keegi kalestunud sõjamees, kui peas või abielutunnistuse kaante vahel? Kui piiskop Scripta, meie praostkonna elu ja vaimu peegel ahva kunst on selle rahva vaimu peegel, ja alustanud Eesti vabariigi 100 aasta juubeli Tahan öelda kõigile meie koguduste liik- on öelnud Jawaharlal Nehru. Mina tähistamist. metele palju tänu väikeste silmapaistmatute R ütleksin, et meie Lääne praostkonna tegude eest; palvete ja annetuste ning ustava kõigi koguduste töö ja elu on meie vaimu peegel. ohalike omavalitsuste muudatused on kirikuskäimise eest. Nende järjepidevate te- Selles aastakirjas ei ole ruumi kirjutada meid asetanud uutesse oludesse. Need gude kaudu peegeldub Jumala Vaim ja vabadus kõike, mida meie kogudused on 2017. aastal K suured teemad on meie kogukonda igapäevaellu. teinud, leiame siit vaid tähtsamaid killukesi ühendanud kiriku ja rahvaürituste juures. Need Õnnistatud advendi- ja jõulupühade aega, ja peegeldusi. Nende kaudu saame ettekuju- on suured sündmused, aga suured sündmused armas Scripta Annalia lugeja! tuse koguduste elust ja tegemistest. Oleme koosnevad väikestest, mis ei ole sugugi vähem Leevi Reinaru tähistanud reformatsiooni 500 aasta juubelit tähtsad. Lääne praost Vabaduseks on Kristus meid vabastanud! abadus kristlikus tähen- sega orjusest, nagu saame rääkida murtud, on inimene orjastatud. Issandaks tunnistab, saab elada duses seostub eelkõige Iisraeli ja vana testamendi näitel. Siinkohal sekkub Looja inimek- vabana Jumala ja inimeste ees. V Kristuses teostunud õnd- Kristus vabastas kogu inimkonna, sistentsi oma pakkumisega: Kris- Siitpeale on inimene vaba, susteoga, Tema lepitussurma ja õigupoolest kogu loodu! Martin tuses on pattude andeksandmine. et armastada ja seeläbi ülistada ülestõusmisega. Just sellel on Luther ütleb lunastusõpetust sele- Jumal ise astub inimese juurde ja Issandat. „Armasta Issandat, oma põhjapanev tähendus kristlikule tades, et oma surmaga on Kristus kustutab tema üleastumise. See Jumalat, kogu oma südamega ja vabadusemõistmisele. Vabadusest meid päästnud patu, surma ja tähendab vabaduse kinkimist patu kogu oma hingega ja kogu oma ja vabastamisest rääkides peab kuradi meelevallast. orjusest. jõuga ja kogu oma mõistusega, esitama kaks küsimust – millest ja Patt (Jumalale vastuhakkami- ning oma ligimest kui iseennast!” mille jaoks vabastatakse. ne) on see põhitegur, mis inimese äsunõude süüdistus on (Lk 10: 27) Kristlikus tähenduses pole te- orjastab, olgu inimene nii moraalne Kristuses tühistatud. Iga- Lembit Tammsalu gemist enam ühe rahva vabastami- kui tahes. Nii kaua kui patt ei ole K üks, kes Kristuse oma abipraost 3 2 × LEEVI REINARU Schmalkaldeni praostkonna külalised Fambachi kiriku ukse ees. Esiereas va- sakult Tuuli Varik ja Tiina Võsu, paremalt esimene Fambach koguduse õpetaja Martin Lutheri haud Wittenbergi lossikirikus. Michael Glöckner. Tagareas vasakult teine Schmalkaldeni dekaan Ralf Gebauer. Partneritel külas Saksamaal Reformatsiooni 500. aastapäeva Schmalkaldeni dekanaat on Lää- Laupäev oli n-ö vaba päev ja Katariina elust, laulis ligi sajaliik- puhul kutsus Saksamaa Kurhes- ne praostkonna sõpruspraostkond meile Leeviga pakuti võimalust sõi- meline gospelkoor. sen-Waldecki evangeelne kirik oma palju aastaid. 18. mail pidasime ühi- ta Wittenbergi. Linn oli pidustuste Seejärel sõitsime Brotterode partnerid Eesti praostkondadest ja se konverentsi nende teise partner- ootel, külastasime „Reformatsioon laagrikeskusse, mis kuulub kiri- teistest riikidest osa saama pidus- praostkonnaga Tansaaniast, töökeel 500” õunapuuaeda, kus oli ka EELK kule. Seal olid järgmisel kolmel tustest Schmalkaldenis ning konve- oli inglise keel. Meie tutvustasime nimel istutatud õunapuu. Lossi- päeval loengud, rühmatööd ja rentsist Brotterode laagrikeskuses. Eesti kirikuelu ja oma praostkonda, kiriku ukse juures, kuhu on üles vestlusringid. Lääne praostkonnast kutsuti tansaanlased jagasid kogemusi ja pandud Martin Lutheri 95 teesi, Eestist võtsid osa ka Ida-Harju praost Leevi Reinaru, praostkonna infot oma maa ja kiriku kohta. Väga tegime mälestuseks pilti. Käisime ja Valga praostkonna esindajad. sekretär Tiina Võsu ja tõlk Tuuli huvitav oli rühmatöö, teemaks piibli kirikus Martin Lutheri haual. Tore Kurhessen-Waldecki kiriku kutsel Varik. Alustasime 17. mail lendu kirjakoha uurimise seitse sammu. elamus oli Martin Lutheri kodu osalesid partnerid Tansaaniast, Frankfurti. Vastu oli tulnud Fam- Külastasime erivajadustega ini- külastamine. Indiast, Lõuna-Aafrika vabariigist ja bachi koguduse õpetaja Michael meste õppe- ja töökoda, mis kuulub Pühapäeval, 21. mail olime Kamerunist. Kogesime jumalalaste Glöckner. kirikule. Juhendajate käe all õpitak- Fambachi koguduses, pärastlõu- osadust, olenemata kultuurist ja Kui Tallinnast lahkudes oli se selgeks kindel tööoperatsioon nal sõitsime Schmalkaldenisse, nahavärvist. Jeesus Kristus ja tema õues külm kevadpäev ja puud ja nii saavad nad teha ettevõtetele kus oli kiriku juures suur va- armastus on see, mis meid ühendab. hiirekõrvul, siis Frankfurdis ootas väikesi osi. Igal keskpäeval on baõhuüritus. Ilus ilm oli kokku Palju tänu partnerkirikule Sak- meid 28kraadine suvepäev, õitsvad söögisaalis palvus, seal saime koos meelitanud palju osavõtjaid, samaal nende meeldejäävate päe- põllud ja rohelised aasad. tansaanlastega neid tervitada. etendati stseene Martin Lutheri ja vade eest! Tiina Võsu Koguduseliikmena võõrsil Kui elu viib meid kristlastena kohta. Või kui, siis on tegemist – koguneda mõned korrad aastas 8. oktoobril pidas Brüsselis kodumaalt eemale, tekib küsimus, mõne luterliku kiriku koguduse- eestikeelsele jumalateenistusele. teenistuse praost, Lääne-Nigula kuidas leida endale ka uus vaimulik tööga Euroopa Liidu pealinnas, töö Eestlaste võõrustaja on Rootsi kirik, koguduse õpetaja Leevi Reina- kodu. Elan viimased viis aastat Bel- on nende kodukeeles ja täidab ka kelle majas on teenistused pühapäe- ru. See oli tore kohtumine, sest gias Brüsselis, aga oma koguduse kultuuriseltsi rolli. va pärastlõunal, neid peab enamasti kirikuliste
Recommended publications
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032 ______
    Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 ___________________________________________________________________________________________________________________ LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS LÄÄNE-NIGULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020 – 2032 Europolis OÜ 2019 1 Lääne-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 ___________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 7 2. LÄHTEANDMED .............................................................................................................................................. 8 2.1. ÕIGUSLIK BAAS ..................................................................................... 8 2.1.1. OLULISEMAD RIIGISISESED ÕIGUSAKTID ................................................... 8 2.1.2. REOVEEKOGUMISALAD JA PURGIMISSÕLMED ............................................ 8 2.1.3. LÄÄNE-NIGULA VALLA ÕIGUSAKTID JA LEPINGUD ...................................... 9 2.1.4. STANDARDID ...................................................................................... 10 2.2 PLANEERINGUD, UURINGUD JA ARENGUKAVAD ....................................... 10 2.2.1. LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA JA MEETMEPROGRAMM ..... 10 2.2.2. LÄÄNE MAAKONNAPLANEERING 2030+
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH aruanne Eelnõu Avalikuks kasutamiseks 16.03.2021 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projektijuht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee Tartu 2019-2021 1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ 2 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1. ÜLEVAADE PLANEERINGUST JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST ......................................................................................................................... 7 1.1 Üldplaneeringu KSH eesmärk ja sisu .......................................................................... 7 1.2 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .................................. 8 2. ASJAKOHASED PLANEERIMISDOKUMENDID ........................................................ 9 2.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ............................................................................. 9 2.2 Lääne maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 9 2.3 Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Allar Haav LÄÄNE- JA HIIUMAA 13.–18. SAJANDI KÜLAKALMISTUD Bakalaureusetöö Juhendaja: vanemteadur Heiki Valk Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................ 4 1. Külakalmistute paiknemine ............................................................................... 7 1.1 Külakalmistud üldises asustuspildis .............................................................. 9 1.1.1 Asustuspilt ja külakalmistud kihelkonniti ............................................. 9 1.1.1.1 Audru kihelkond ............................................................................ 11 1.1.1.2 Emmaste kihelkond ....................................................................... 12 1.1.1.3 Hanila kihelkond ........................................................................... 13 1.1.1.4 Käina kihelkond ............................................................................ 14 1.1.1.5 Karuse kihelkond ........................................................................... 15 1.1.1.6 Kirbla kihelkond ............................................................................ 16 1.1.1.7 Kullamaa kihelkond ...................................................................... 17 1.1.1.8 Lihula kihelkond............................................................................ 18 1.1.1.9 Lääne-Nigula kihelkond ................................................................ 19
    [Show full text]
  • Ruumianalüüsi Näited Statistikaametis
    Ruumianalüüsi näited Statistikaametis Ülle Valgma 09.05.2019 Teemad ◼ Ruumianalüüsid ◼ REGREL ettevalmistus – mudelite kvaliteet ◼ Ruutkaart 15.05.2019 Ülle Valgma Linn-maa tüpoloogia ◼ Linnaline asustuspiirkond: ◼ Rahvastiku tihedus ≥ 1000 inimese km2-l ◼ Rahvaarv ≥ 5000 ◼ Väikelinnaline asustuspiirkond: ◼ Rahvastiku tihedus ≥ 200 inimese km2-l ◼ Rahvaarv ≥ 5000 ◼ Maaline asustuspiirkond: ◼ Kõik ülejäänu Ülle Valgma Vana jaotus Uus jaotus Vana jaotus Uus jaotus 15.05.2019 Rohealade kättesaadavus tiheasustusega paikkondade elanikele ◼ Andmed Maa-ametist: ETAK ja kataster ◼ Eramaid ei arvestatud ◼ Roheala pindala vähemalt 0,5 ha ◼ Väga hea kättesaadavus: 200 m kodust ◼ Hea kättesaadavus: 500 m kodust 15.05.2019 Ülle Valgma Tulemused ◼ 2017. a andmetel on rohealad kuni 200 m kaugusel elukohast 90%-l tiheasustusega paikkondade elanikest ◼ Parim kättesaadavus Maardus, Narvas, Sillamäel, Kiviõlis, Kohtla-Järvel (100%) ◼ Halvim kättesaadavus Kuressaares (73%), Pärnus (82%), Tartus (82%) ◼ Erinevuse peamiseks põhjuseks eramaade erinev osakaal Majapidamise peamise tegevuskoha määramine põllumajandusloendusel ◼ Tulemused vaja esitada ruutkaardil majapidamise peamise tegevuskoha alusel ◼ Peamine tegevuskoht määrata administratiivandmete alusel Tegevuskoha määramine hajusa tootmise korral Kirna küla Uusküla küla Kesu küla Suure-Lähtru küla Kokre küla Ohtla küla Ubasalu küla Litu küla Ridala vald Kuluse küla Vätse küla Ehmja küla Martna küla Jõesse küla Niinja küla Mõrdu küla Martna vald Kullamaa vald Putkaste küla Enivere küla Vätse küla Liivi küla
    [Show full text]
  • Martna Raamatukogu Põhimäärus
    Väljaandja: Lääne-Nigula Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.05.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 03.07.2020 Avaldamismärge: RT IV, 05.03.2019, 1 Martna Raamatukogu põhimäärus Vastu võetud 21.02.2019 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesolev põhimäärus sätestab Martna Raamatukogu ülesanded, juhtimise korralduse, juhi õigused ja kohustused, raamatukogu struktuuri ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused. § 2. Nimi ja õiguslik seisund (1) Martna Raamatukogu on Martna Osavallavalitsuse (edaspidi osavallavalitsus) hallatav asutus. (2) Raamatukogu ametlik nimetus on eesti keeles Martna Raamatukogu. (3) Raamatukogu on üldkasutatav avalik rahvaraamatukogu. (4) Raamatukogu juhindub oma tegevuses rahvaraamatukogu seadusest, Eesti Vabariigis kehtivatest muudest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist, Lääne-Nigula Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ning vallavalitsuse õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. § 3. Raamatukogu struktuur ja asukoht (1) Raamatukogu asub Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Martna lasteaed, 90601. (2) Raamatukogul on järgmised haruraamatukogud: 1) Rõude Haruraamatukogu, aadress Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Rõude küla, Rõude rahvamaja, 90602. § 4. Raamatukogu teeninduspiirkond Raamatukogu teeninduspiirkond on Lääne-Nigula valla Allikotsa küla, Ehmja küla, Enivere küla, Jõesse küla, Kaare küla, Kaasiku küla, Kabeli küla, Kasari küla, Keravere küla, Keskküla, Keskvere küla, Kesu küla, Kirna küla, Kokre küla, Kuluse küla, Kurevere küla, Laiküla, Liivaküla, Martna küla, Männiku küla, Niinja küla, Nõmme küla, Ohtla küla, Oonga küla, Putkaste küla, Rannajõe küla, Rõude küla, Soo-otsa küla, Suure-Lähtru küla, Tammiku küla, Tuka küla, Uusküla, Vanaküla ja Väike-Lähtru küla. § 5. Pitsat ja sümboolika (1) Raamatukogul võib olla oma nimega pitsat ja logo.
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 79 of which: rural municipalities 64 cities 15 Settlements 4700 of which: cities 47 cities without municipal 37 status towns 12 small towns 188 villages 4453 Changes as of 09 Apr 2018: Pursuant to Regulations No. 19 of the Minister of Public Administration (RT I, 06.04.2018): In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line between Keskvere village, Kurevere village and Tammiku village. Following changes are made: Keskvere village (old code 2984) is assigned the new code 2977, Kurevere village (old code 3660) is assigned the new code 3665 , Tammiku village (old code 8111) is assigned the new code 8106. The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne county in Lääne-Nigula rural municipality changed the division line in Rehemäe village (old code 6905). Kuke village is reinstated (code 3551 ). Rehemäe village is assigned the new code 6904 . The classification characteristics are 56 441 8. In Lääne-Viru county in Kadrina rural municipality changed the division line between Leikude village and Vaiatu village. Kolu village (code 3362 ) is reinstated. Leikude village (old code 4226) is assigned the new code 4224 . Vaiatu village (old code 8862) is assigned the new code 8860. The classification characteristics are 60 272 8. Changes as of 02 Mar 2018: Pursuant to Regulations No. 12 of the Minister of Public Administration (RT I, 27.02.2018, 3): In Harju county in Harku rural municipality Meriküla village (code 4880 ) is reinstated.
    [Show full text]