Suure Väina Voorimehed • Sada Aastat Ülevedu Masinajõul •

Kõigi maade proletaarlased, ühinege!

Eesti Merelaevanduse valitsuse, partei-ja komsomolikomitee ning EESTI MEREMEES mere- ja jõelaevastiku tööliste ametiühingu Eesti vabariikliku komitee häälekandja

Ilmub (vaheaegadega) ala tes 1950. aasta 21 juulist

Nr. 3 (886), Teisipäev, 26 september 1989 Hind 10 kopikat

SUURE VÄINA VOORIMEHED • SADA AASTAT ÜLEVEDU MASINAJÕUL •

On möödunud 100 aastat eesti meresõidu pika ajaloo ühest tähtsündmusest - regulaarse auru- laevaühenduse sisseseadmisest Suure väina üleveoliinil. Seda sündmust tähistame pidulikult 30. septembril. Rangelt võttes oleks võinud seda teha juba varemgi, sest esimese reisi tegi pi sike aurulaev "Sirius" - tänapäeval Virtsu - Kuivastu praamiliinil sõitvate võimsate diiselelekt- rilaevade eelkäija -juba 1888. aasta detsembris. Käesolevas ajalehenumbris pajatame selle Saa re- ja Muhumaad mandriga ühendava peamise tuiksoone ajaloost ja tänastest suure väina voo rimeestest.

Teatavasti ulatub eesti meresõidu ajalugu aegade hämarusse. Esime sed kirjalikud teated selle kohta pä rinevad 11. sajandist ning kõnelevad eestlaste laevade sõjaretkeist Rootsi Virtsu sadam. Praamlaev on saarelt tulnud reisijad maale lasknud. ja Taani rannikualadele. Eestlaste arvele kirjutatakse ka Rootsi sada Riia-Lüübeki liini aurikutega lõbu vaadati laev üle. Paraja paadi suuru tel aastatel sai aga selgeks, et üleväi- augustil 1902 ja ristiti Liivimaa ku malinna Sigtuna hävitamine 1187. sõite Ruhnu ja Kuressaarde, kuhu ne: pikkust 16, 4 meetrit, laiust 4, 2 naveo jaoks oli see laevuke liiga berneri nime järgi "General Suvo- rovtseviks". See oli "Siriusest" aastal. Vanad kroonikad mainivad neid meelitas nende paikade eksoo meetrit. Kahesilindriline aurumasin, nõrk ja väike. Küll sobis ta aga rei märksa suurem - pikkus 18, 3, laius korduvalt saarlaste laevastiku osa tika. Kahe suurema sadamalinna — mis andis kruvile 30 hobujõudu, ja sijaid peale toimetama Suurt väina Riia ja Peterburi vahel hakkasid re merekindel kivisöeküttega katel. läbivatele laevadele, kui need Kui 4, 9, süvis 2, 6 m ning viis korda võttu eestlaste muistsest vabadus võimsama aurumasinaga (175 HJ). võitlusest saksa, rootsi ja taani val gulaarselt laevaühendustpidama Pe Veeliinil jää kaitseks terasvöö, et vastu reidil peatusid. Ent kui 1896. terburi aurikud 1841. aastast ja Riia laev võiks aidata väinauiske läbi aastal valmis Väikese väina tamm, Peagi selgus, et sadamad on uue lae lutajate vastu 13. sajandil algul. Ka va jaoks madalad ja hädised. 1903. võõrvõimu all oldud sajanditel sõitis omad 1858. aastast. Need liiniauri- nõrga jää, seni kui see hobust kand muutus laevukese otstarbekus üldse kud hakkasid reisijaid peale võtma ma hakkab. küsitavaks ja 1899. aastal müüdi see aastal pakkus kroonu sadamate eesti meremehi nii pisikestel ranna- laiendustööd välja. Kuivastu sada sõidupurjekatel kui ka suurematel, ka Kuressaare ja Kuivastu reidil. Sa Pärast sisseõnnistamist saabus Riia linnale reisijate vedamiseks üle damaid, kuhu need laevad oleksid Daugava jõe. Vanad ajad tulid taga ma ehituse võttis enda peale pere näiteks Hansa Liidu kaubalaevadel, "Sirius" 6. (18.) detsembril 1888 mees Jaan Schmuul Koguvalt. Järg mis ühendasid Lääne-Euroopa ja võinud silduda, seal ju polnud. Suurde väina. Orissaare all oli juba si: jälle oli uisk ainsaks ülevedajaks. Taas kihas kevaditi Kuivastu kõrtsis misel aastal oli töö tehtud, ja korra Venemaa kaubaturgusid. Ent lihtrahvas ja eriti Saaremaa noort jääd. Taaliku mõisa rentnik likult. Nüüd läks ülevedu ladusalt, mõisnikud tundsid üha suuremat va parun Werde andis ühenduse pida suurele maale tööle siirdujate oote- ehkki reisijate vool oh tublisti suu Tähtsat osa etendas laevanduse elu. Nad tellisid kõrtsimehelt õlut ja areng Eesti majanduslikul ja poliiti jadust ka lühima otseühenduse järe miseks oma erasadama ja hakkas renenud. Näiteks mandrile töölesiir- le mandriga - Kuivastu ja Virtsu va ühtlasi laevaliini pidajaks. Vastavalt ootasid, mil ilm lubab ja kipper ta dujaid oli sajandi "lõpul igal aastal lisel iseseisvumisel ning Eesti Vaba hab uisku reisiks valmis seada... riigi aastail. hel. Sel liinil kasutati üleveoks uis- Kuivastu postijaama pidaja ning 3000 - 4000, aga 1905. aastal juba Saaremaa rüütelkonna vahel sõlmi » * » ku - suurt purjepaati. Kuivastu ja Otseteest palju mugavam oli üle 7000 inimese. Mõnel päeval jü- Virtsu mõisad olid uisuliini pidanud tud lepingule pidi "Sirius" tegema mandrile sõita kiiraurikul "Konstan ripäeva\paiku oli ülesõitu ootamas Kaubalis-rahaliste suhete arengu juba mitu sajandit, toimetades üle iga päev 45-verstalise reisi (ümber tin", mis juba 1875. aastast pidas kuni 4000 inimest. hoogustumine läinud sajandil tingis väina reisijaid, loomi ja kaupu. Saa Muhu saare), sest Väikesel väinal posti-, reisijate ja kaubaveo laevalii "General Suvorotsev" rügas väi vajaduse järjest tihedama laeva remaa rüütelkond /mõisnikud/ oli polnud siis veel tammi. ni Kuressaare - Riia - Kuressaare - nas tööd teha kuni 1918. aastani, mil ühenduse järele saarte ja mandri va juba ligi kolm aastakümmet taotle "Siriuse" kapteniks palgati Hiiu Kuivastu - Paldiski. Alates 1904. saksa okupatsiooniv äed selle rüüsta- hel. Saaremaa asend elavalt kasuta nud ilmastikust sõltumatu korrapä maalt Emmastest pärit kõrtsmiku- aastast sõitis laev Paldiski asemel tuna maha jätsid. tavate mereteede ääres tõi siia juba rase aurulaevaühenduse sissesead poeg Priidu Onne (Onu) (1852 - ainult Haapsaluni, sest raudtee oli Eesti Vabariigi aastail tulid uued varakult ka esimesed aurulaevad. mist Saaremaa ja mandri vahel, enne 1927), kes oli lõpetanud Paldiski otsaga sinna jõudnud. laevad. Lahenes ka see probleem, Allpool refereerin autori loal eesti kui lõpuks Eestimaa rüütelkonna merekooli. "Konstantin" sõidutas saarlasi ja kuidas reisijad Virtsust edasi toime meresõidu ajaloo uurijana tuntud kaasabil rahad kokku saadi ja Ham- külalisi 37 aastat ning andis suure tada. Pandi käima bussiliinid, 1931. ajakirjaniku Bruno Pao kirjatükki, Laeva taga slepis soritud purjede burgistpisike aurulaev "Sirius" oste tõuke Saaremaa tööstuse, kaubandu aastal valmis kitsarööpaline raudtee mis ilmus ajalehe "Saarte Hääl" ga uisk hobuste, vankrite, härgade ja ti. se ja eriti kuurordi arengule. Kuid ka Virtsuni. Virtsust kujunes tähtis liik möödunud aasta 20. ja 24. detsemb alama klassi reisijatega, saksad aga lühim otsetee Kuivastust Virtsu oli lussõlm. Kuid sellest lähemalt ehk ri numbris. Ligi kuu aega rühkis see läbi sü laeva ainukeses soojas kajutis - nii see üle vedu käis. väga vajalik. Sedapuhku telliti kroo edaspidi. Nüüd aga astume tänapäe gistuulte ja tormide ning jõudis Tal va. Sellest loete 4.-6. leheküljel. On teäda, et augustis 1832 ja edas linna sadamasse 1888. aasta 30. ok Peagi külmus väin kinni ja "Si nu rahalisel toetusel Riiast uus laev, pidi tegid Riia ärimehed ja haritlased toobril (vana kalendri järgi). Siin rius" pandi talvekorterisse. Järgmis mis saabus Kuivastusse 18. (31.) EESTI MEfiEMEES Nr. 3 (887), Teisipäev, 26. september 1989 mil ft^EWEE? ' Käesolevaga teatan, et selleit ja sellest kuupäevast asi asin välja Nõukogude Liidu Kommunistlikust Par Veel üsna hiljuti oli par kaadriga, mitte vähem va teist. Väljaastumise palun vormistada minu osavõtu- ainuüksi kommunistidele teist väljaastumine mi jalik, kui kontroll, mida määratud kirjad. Veel neli dagi enneolematut, prae teostavad parteialgorgani- viis aastat tagasi arvasid gu on aga peaaegu nor ze" kapten, NLKP liige 1964. satsioonid, nüüd aga juba paljud meremehed, et kap miks kujunenud. Kuidas ka parteitud. Milline saab teni esimese abi käsutuses "Palun läbi vaadata minu NLKP-sl väljaarvamise seda seletada? olema nomenklatuuri on mingi salajane info, küsimus seoses tervisliku seisundiga (olen liikumisvõi- Normiks ei ole see ka koosseis, seda otsustab mille kübemeid ta aeg praegu. Ent otsustades partei. ajalt lihtinimestele poetab. Veendiimustelt olen kommunist, ja võin täiesti põh mõnede NSV Liidu Rahva Seni kõnelesime sellest, Aga selle saladuse taga ei jendatult väita, et veendunud kommunist. Oma jõu pii saadikute Kongressil kõla mida "nemad" tegid või te olnud midagi muud kui res JJ üii an alati kaitsta NLKP ideidy mis on suunatud nud 'avalduste põhjal gemata jätsid. Aga meie? inimese rumalus ja võhik Nõukogude riigi ja rahpa kaitsmisele. Kuid osutub, et seondus esimene parteist Räägime A. Kuljusest. Mõ likkus. inimene pole igavene. Häda on tema loomulik lõpp. Ka väljaastumise buum - nii nedki hindavad praegu Autoriteet aga püsib hir mina ei pääsenud sellest. paradoksaalne kui see ka tema teguviisi kui kange mul. Alles hiljuti jäeti ära Olla komm unist selleks, et maksta liikmemakse, osa pole - avalikustamisega. lastegu ning kartmatust poliitettekanded, mida lemata parteiorganisatsiooni elust-see on formalism. Inimesed said teada, milli võimumeeste ees. Ega as kõik kaptenid ja nende esi On kurb olla NLKP liige peaaegu 40 aastat ning kir ne oli kõrgete parteijuhtide jata küsinud üks mees- mesed abid pidid kirjuta jutada nüüd avaldus lahkumiseks parteist, kellesse ma tegelik pale, ning panid konnaliikmeist ma pärast iga reisi. Keegi usun ning kelle ideid ma kaitsen. Kuid elu ise pani kõik parteipiletid protesti mär parteikoosolekul, kuidas ei teadnud, mida seal giks lauale. suhtub tema otsusesse pe konkreetselt tema kohta V. Vinogradov, NLKP liige Negatiivselt mõjus ka rekond.-A. Kuljus vastas, kirjutatakse. 1950. aastast. forsseeritud vastuvõtt par et naine oli hirmul, kuidas Ma ei suuda kunagi "Palun lahendada partcLst väljaastumise küsimus teisse, eriti viimastel aas mõjutab tema teguviis unustada poliitettekan- seoses parteiga sidemete kaotamisega/' tatel. Tollal oli administra tema ja nende tulevasest net, mis algas sõnadega: Pensionär M. Gerassimov, tiivse käsusüsteemi tähe meremehest poja saatust. "Käesolevaga kaeban, et..." endine laevade tehnilise tee tund, partei aga oli saanud Pole midagi imestada, sest nindamise baasi ülem. Selle kirjutas ilmselt poliit- selle osaks. Au see ei olnud senini pole meil olnud üh töötaja, kelle kujunemis- mitte ausus, korralikkus tegi parteitut kaugsõidu- aastad langesid perioodi, ega ennastsalgavus, vaid kaptenit ja nüüdki on A. mil pealekaebused olid eri oskus soojale kohale jõu Kuljus ainus. Perestroika lises aus. Nüüd kõlab see Meed avaldused on endised kommunistid da. See aga ei olnud partei aga algas juba tükk aega naljakalt, siis aga äratas adresseerinud Merelaevanduse ja selle piletita võimalik. Nomenk- tagasi... hirmu. allüksuste parteiorganisatsioo nidele. Veel mõni aasta tagasi tundunuks niisugune olukord ebaloomulik. Praegu on see aga reaalsus, millest on vaja kõnel da, seda analüüsida ja arvesse ENESEPUHASTUS võtta. Usutlesime Eesti Mere la "õuduse parteibüroo liiget p<^ ceikomisjoni esimeest Vladimir lat uur oli vastuolus partei- Ka varem ei olnud sätet Niisugused kommunis Kudrjavtsevit. normidega, ehkki seda selle kohta, et parteitu ei tid kompromiteerisidki kõike nimetati leninlikuks võiks kaptenina töötada. partei üritust. Nad rõhusid juhtimisstiiliks. Käsikäes Võimatuks tegi selle kaad inimesi ladusalt töötavas "Palun mind välja arvata NLKP liikmekandidaati käisid avalik vale ja pro ritöö süsteem. Kui me rusumissüšteemis, põhi de hulgast, sest NLKP ei ole minu jaoks autoriteet." tektsionism. oleksime laevanduses mõttel: "Mina olen ülemus, '-' Laevade tehnilise teeninda- Osa selles süsteemis te seda võimaldanud, oleksid sina aga loll." Nüüd, kus misebaasi remont gutsema harjunud inimesi meie "vea" parandanud inimesed käivad avasilmi, " motorist S. Savljev. ei osanud, aga võib-olla ei kas kohalikud parteiorga- on selgunud, kes on kes ja "Palun mind välja arvata NLKP ridadest seoses sel suutnudki muuta oma nid või ministeeriumi kol paljud parteitud on osutu lega, et minu c< suhtumist parteiasjad es leegium. Nii tugevast ring nud huvitavamateks, pae- partei vajab algatusvõime Usi ja veendunud inimesi, se. Need olid parteid ausalt kaitsest ei pääsenud me luvamateks ja inimliku kes on valmis kaitsma parteilist põhimõtteid. Minul teeninud kommunistid, läbi. mateks inimesteks kui niisuguseid omadusi ei ole. Partei perestroikakursiga kes ei suutnud nüüdistin- Nii mõnigi kord nägi par mõned partei liikmed. Vii olen täiestipärL" gimustes kohaneda, seal teibüroo kaptenite reservi Endine Eesti Merelaevan mased panevad sellest aru hulgas ka haiged pensio nimekirja läbi vaadates, et saades parteipileti lauale. duse madrus A. Haritonov, närid. NLKP liige 1986. aastast. seal on edutamist vääri Te juba mainisite põh "Palun mind välja arvata NLKP ridadest, sest prae Alles üsna hiljuti levis vaid inimesi, kuid märge jusi, miks inimesed teie gusel ajal ei saa ma tuua mingit konkreetset kasu par kurvavõitu nali: "Kõikus "parteitu" ankeedis takis arvates parteist lahku tei tähistamisel. Töötan edaspidigi kohusetundlikult koos partei liiniga..." tas isegi selle küsimuse vad. Katkestagem het n -.,.; lvm kõik võimaliku, et perestroika ja demokrati Võib-olla on ebakindlus arutamist bürool. Kõik keks meie keskustelu seerimisprotsessid meie ühiskonnas kestaksid ning staažikaid kommuniste said muidugi aru, et nii me ning kuulakem teist ra h va$ hakkaks paremini elama." tüüdanud? sunnime inimesi parteisse poolt. II|;| Kooperatiivi "Tridens" liige Tõsi ta on, et seisakuajal astuma. A. Kuljus: samastas partei end oma See oli siis, kui teie sõ "Minu avaldus ei tähen "Palun mind. välja arvata Nõukogude Liidu Kõmmu- aparaadiga. Seda sisenda nutsi oli ringkaitsest või da, et ma ei arvesta edas nistlikuPartei ridadest, sest viimase kahe aasta jook- ti aktiivselt ka kommunis matu läbi murda. Aga pidises töös parteiorgani sul: olen aru saanud, et: tidele. Olemaks objektiiv praegu? satsiooni ja töökollektiivi programmi täidetakse halvasti ja vanas vaimus; ne, tuleb aga märkida, et Minu veendumuse koha arvamust, ehkki ma aval -^põhikirja ei järgita; niisugune polnud mitte selt tuleb oma tööalastelt duses kirjutasin, et ei pea — partei ridades on palju inimesi, kes oma tegevuse- kogu aparaat. Ka seal olija ja kõlbelistelt omadustelt end enam partei liikmeks. 'UŠe; lohaka, vahel aga kuritegeliku suhtumisega töös• on demokraatlike töömee kohane inimene tingimata Keegi mulle mingit survet se, himesse, inimestesse ja rahvustesse määrivad kom todite pooldajaid. Rääki kapteniks edutada. Sel ei avaldanud. Otsuse tegin munisti nime, minul aga pole jõudu ega vahendeid, et des sellest, et partei on end leks peab kaadritöö jõud läbimõeldult ja iseseisvalt. olla nendega ühes parteis ja nende vastu võidelda." kompromiteerinud, tuleb ma kvalitatiivselt uuele ta Esimest korda hakkasin Eesti Merelaevanduse ehi- esmajoones silmas pidada semele, reserv tuleb kohe sellele mõtlema viis või ka tusjaoskonna tööline G. üle pea kasvanud no läbi vaadata, parteikomi heksa aastat tagasi. Kui Airapetjan, NLKP lii^e menklatuuri. Oleme kok tee aga peab kõigile spet ma 25 aastat tagasi andsin 1986, aastast, ku puutunud inimestega, sialistidele sisendama avalduse parteisse astu "F*alun mind välja arvata NLKP liikmete hulgast. kes astusid parteisse mit veendumust, et nende miseks, kirjutasin, et ta Mui ei ole õigust nimetada ennast kommunistiks, sest te veendumuste ajel, vaid ametiredelil edenemise han olla aktiivne kommu ma ei suuda enam tuua inimestele kasu nende olme-ja täiesti konkreetse eesmär kriteeriumiks ei tohi min nismiehitaja. Kogu oma töötingimuste parandamisel ning õiglasemaks muut giga: pääseda nomenkla gil juhul olla parteilisus. parteistaaži kestel ma aga misel.Mõningate kommunistide ja administratshxmi tuuri. Seetõttu on praegu Inimene peab olema vaba midagi ei teinud ega suut bürokraatlik ringkaitse osutus tugevamaks minu võit ne olukord mõistetav. oma valikus. nudki teha... lusest perestroika ja nõukogude inimeste, sealhulgas Ent samas jääb nomenk- Mingil ajavahemikul Tal lin na Mere kaubasadama kollektiivi elujärje paran Püüan puhtsüdamlikult i ai uur kui partei kaadritöö partei eraldus rahvast. seletada, miks ma jõudsin damise eest." meetod püsima. See on va Sti vidor A. Hanenko. Meenuvad äsjased kinni järeldusele, et minu par jalik kontrollimaks tööd sed koosolekud ning teis olekust pole kasu. Nr. ^ (887), Teisipäev, 26. september 1989 EESTI MEREMEES J EE?Ü mm&tax JlllllllllilllllltllllllllllllllllllllltlllllllllllllllllllltlllllllillllllllllllllllllllllllllllllilllillllllllllillllllllllllllllM

Meie põlvkond arvas, et Ent ka "omade seas :>ole demokraatiat kasutada ja suudame midagi teha, eriti kerge. Tooksin ni< ird kuidas? Olen parteis lootsime midagi, kuid vaja näited sõnavõttudest ;>ar- 1961. aastast. Kõik need likku teha ei suutnud. teikoosolekuil. aastad olen oodanud Perestroika ajal võib J. Kudrjašov: "Gerassi konstruktiivseid muutusi. igaühel olla oma arvamus. mov! avaldus oli minule Praegu on niisugune ten Kui ma hakkan praegu täiesti ootamatu. Kuidas dents NLKP poliitikas ole parteis aktiivselt kaasa võib pikka aega laevade mas, kuid selle rakenda lööma, ei pruugi mu süda tehnilise teenindamise mine kulgeb raskelt." vastu pidada." baasi j ühtinud ning aktiiv On huvitav, kuidas vas A. Kuljusele meeskon selt partei poliitikat ellu tas A. Kuljus sellele sõna nast antud iseloomustu viinud kommunist kirjuta võtule. ses on kirjas, et võttis ak da niisuguse avalduse ja "Rõhutan veelkord, et tiivselt osa kõigist laeva pageda praegu partei ees mina kui aus inimene olen töökollektiivi koosoleku seisvate raskuste eest?" kogu hingest perestroika test, ühiskondlike organi N. Jeršov: "Andnuks poolt ja toetan seda. satsioonide ning parteialg- kommunist Gerassimov Enamgi veel, sain oma ot organisatsiooni tööst. avalduse 5 - 10 aastat ta suse teoks teha üksnes M. Gerassimovile laeva gasi, olnuks see üheselt seetõttu. Otsus ei küpse de tehnilise teenindamise mõistetav. Praegu on aga nud üleöö ja ma ei teinud baasist antud iseloomus asjal kahemõtteline maik seda ülepeakaela. Praegu tuses märgitakse, et lae man: võib-olla tegi ta seda vabariigis toimuvat ma vanduse juhtkond ergutas põhimõttelistel kaalutlus heaks ei kiida ega kavatse teda korduvalt kohuse tel, võib-olla aga seetõttu, osaleda üheski mittefor truu töö eest. Laevade teh et seoses pensionilejäämi maalses ühenduses. nilise teenindamise baasi sega polnud talle parteid Enamgi veel, ma ei kiida Meeste töö enam vaja. Viimasel juhul heaks Rahvarinde tege ülemana ning baasi partei- "Te imestate, et meil siin niisugune segadus on," ütles Ülo Alang, laevade büroo liikmena osales ta oli ta parteis omakasu vust. Kõige hingelähedase tehnilise teenindamise baasi mehaanikaosakonna brigadir. tegusalt parteielus. Alles püüdlikel eesmärkidel." mad on mulle "roheliste" ja Tsehhis olid laudadel tööriistade ja seadiste vahel tõesti mingid karbid ja 1988. a. märtsikuust ala V. Lõssenko: "Partei toob osalt ka kristliku liikumise totsikud kõikvõimalike mutrite, poltide, seibide jmt hoidmiseks. Kuid nagu tes loobus ta maksmast päevavalgele seisakuaja seiskohad." selgus, oli kõigel oma mõte, miks üks või teine asi pidi just seal olema. Tar parteimaksu ning külasta kuritegusid. Brežnev ja Parteist väljaastumise vitseb töölise käest küsida, kus tal miski on, ja ta ütleb sulle kohe. Pärast "ko mast koosolekuid. Rašidov on vaid üksikud protsess ei ole muutunud ristamist" aga annab vahel mõnda asja otsida. "Meie põhilisteks tööriistadeks on tänini jäänud sepavasarjameisel," jät G. Airapetjanile ehitus- inimesed. Partei ei ole läbi- massiliseks ega puuduta kab Ülo Alang. "Paljud riistad tuleb ise teha, sest neid ei ole. Praegu päästa jaoskonnast antud iseloo sõiduhoov... Leian, et Aira- vahetult meremehi. See vad natuke importseadmed. Nendega ei saa aga mitte igaüks hakkama - peale mustuse kohaselt oli ta ko petjan ei suhtu parteisse tõttu ma ei arva, et A. Kul- kõige muu on siin teadmisi tarvis. Muidu lähevad nad katki, varuosi põleja husetruu ja töökas ning tõsiselt, eriti praegu, mil juse eeskuju hakatakse siis jäävadki seisma. Hiljuti saime ühe kodumaise pressi, nüüd teeme töö, osales aktiivselt kollektiivi käib võitlus perestroika järgima. Kommunistide ja milleks varem kulus poolteist tundi, kolme minutiga ära." elus. eest, tema aga otsustas de- kaptenitega peetud kõne Ü. Alang tuli sellesse tsehhi 1967. aastal. Seljataga oli neli aastat teenistust laevastikus. Alguses ta ei mõelnudki maale pidama jääda, rohkem kiskus me A. Hanenkole Kaubasa serteeruda." lustest tegin järelduse, et rele. Läks aga nii, et töötab siin seniajani. Kakskümmend kaks aastat on ta damast antud iseloomus- Paljud toovad parteist nad ei kiida tema teguviisi igal hommikul tsehhi tulnud, et järjekordne laev reisi saata. Seitseteist aastat , tuses on kirjas, et ta on lahkumise kaalukaima heaks. on brigadiriametit peetud. heade organisaatorivõime- põhjusena asjaolu, et sel Teisalt leian, et parteis "Praeguseks pole enam kedagi jäänud, kellega ma koos alustasin," meenu tega. asjalik, aktiivne ja lesse kuulusid ja seda j üh pole va• i kedagi kinni hoi tab Ülo Alang. visa. Osaleb aktiivselt tisid niisugused inimesed da. Kes tahab välja astuda, Remonditöö on raske, igaüks sellega toime ei tulegi. Eriti talvel - eks sa proovi töötada tekil kolmekümnekraadise külmaga. Kui laevadel olid auru- üiiiskonnatöös. nagu Brežnev ja Rašidov. astugu. Meenub kirjanik mootorid, tuli jälle vehkida sepavasaraga hirmsas kuumuses. Seoses sellega tahaksin Osasid, see muidugi ru V. Rasputini esinemine Ja siis veel see, et kunagi ei saa tööd lõpuni teha. Hakkad ühel laeval pih küsida: kas pole kahju, sub, osadele on aga pääs NSV Liidu Rahvasaadikute ta, äkki aga selgub, et mõni teine peab kohe merele minema ja tarvis on re kui parteist lahkuvad ak tev õlekõrs. Muidugi on va Kongressil: "Tasus vaid monti teha. Saad selle valmis, kuuled, et esimene laev on kuhugi hiljaks tiivsemad ja algatusvõi- lus ja häbi, et meie parteid kellegi neist välja võtta jäämas, ja remondimehed võtavad kiiruga poolelijäänud töö käsile. Nii on parteipilet, kui tema popu see kogu aeg. Ei mingit kooskõlastamist ega plaani. Tööd on viimasel ajal melisemad? ja riiki juhtisid niisugused juurde tulnud, aga mehi jääb vähemaks. Enne oli Ü. Alangu brigaadis 8—9 Kahju pole mitte nende inimesed.. Aga Brežnev laarsus tõusis nagu lind inimest, nüüd on viis. lahkumisest, vaid sellest, pole partei. Need aga, kes noolena taevasse. Ma ei ole "Tööviljakus on tõusnud," muigab Ülo Alang. et nad reedavad partei üri end praegu parteis ei ole partei liige ega astunud Veebruarikuust peale on laevade tehnilise teenindamise baas renditöövõ tuse. Meid on kasvatatud leidnud, ei suuda uskuda sinna teadlikult, nähes kui tul. Esialgu otsustati sellega katset teha kuni augustini, 18. juulil aga töökol nõnda, et kommunist peab selle suurt potensiaali. palju trügib sinna omaka lektiivi nõukogu pikendas rendilepingut. olema seal, kus on raske. Ehkki XIX parteikonve- supüüdjaid. Parteis oU ka "Eks probleeme ole omajagu, nagu ilmselt igal pool. Väga vähe koolita f takse oskustöölisi. Merekoolist tuleb meile motoriste ja mehaanikuid, aga rents andis tunda, et par-' ' sulik olla. Seetõttu ta oma n Parteis muutub mõndagi, laevaremontijaid ei ole. see põhimõte j ääri aga tõe teil on varusid taassüij-"' autoriteedi kaotasHi. Pra^ f Ü lo Al ang teab paremini kui keegi teine, millal ja mida ühel või teisel lae liste kommunistide jaoks niks, enesepuhastuseks ja \ gu on.parteis olla ka^j^lijs^$ val on parandatud. Ja mäletab kõiki laevu, muiala ise on remontinud, tema murdumatuks/ Leian, et uutele rajajoontele jõun— enamgi veel, ohtlik! Ja ta' töö on tõesti meeste töö ja teeb ta seda põhjalikkusega, mida harva kohtab. niisugused parteitöös ko miseks. hülgamine sel hetkel ei ole Teisiti siin ei saakski. genud inimesed nagu A. "Enesepuhastus" tä mitte mehisus, nagu seda "Kuldsete kätega mees, tunneb oma tööd," öeldakse tema kohta. Kuljus, M. Gerassimov ja hendab vist partei puhas serveeritakse kogenema- Ega ta niisama poleks saanud ka kuuenda kategooria lukksepaks. Tööraa V A. Hanenko reetsid partei tamist? tuile inimestele, vaid sama matus on 53 kiitust. Viimase sissekanne on üleliidulise sotsialistliku võistlu arvestus, mis enne par se audiplomi kohta. Vabal ajal huvitub ta koos pojaga elektrotehnikast, raskel hetkel. Mis puutub Ei mingil juhul. Puhas kasvatab koos naisega lilli ja kogub heliplaate. G. Airapetjani, siis tema tamine on vägivald, mis teisse viis. Mehisus olnuks mõtted on eluvõõrad ning seondub repressioonide see kümme või isegi viis * E. Kastjuk mulle näib, et kõlavate rakendamisega. Praegu on aastat tagasi. Ainult et kas A. Gusscinovi foto fraaside taga muud polegi. tegu väga valusa, kuid väl mitte liiga vara ei pagenud Kuidas te arvate, miks timatu enesepuhastusega. ta laevalt, kas ei vedanud paluvad kõik arutada s{* JT* ST* « mitte vaist alt neid, kes pi parteikomitee bürool Kahtlemata sai enesepu dasid laeva hukkumisele parteist lahkumist nende hastus võimalikuks tänu määratuks?" osavõtuta? perestroikale. Ent kui see Lõpetuseks tahaksin tsi Ei suuda asjalikult ja protsess liialt venib, kas ei teerida ühte viimastest arusaadavalt seletada väl hakka siis meremehed jär avaldustest: . jaastumise põhjust. Hooli gima kapten A. Kuljuse "Palun mind vastu võtta mata kõrgemalseisvate or eeskuju? NLKP liikmekandidaadist ganite hurjutamisest, Keevitaja-motoristi V. , partei liikmeks. Olen veen autoriteeti meil veel on. Kitizovi sõnavõtust: 'Ta dunud, et üksnes Lenini Seetõttu on neil häbi mei han öelda, et perestroika partei juhtimisel võib teos le silma vaadata. Omade takerdub. Jälle on palju lo tada meie ühiskonna revo seas rääkida on üks asi, bisemist. Saast on ujunud lutsioonilist ümberkujun aga hoopis raskem teha pinnale. Kas Moskvas damist, mida alustas pe seda kõrgemal pool, kui tõesti ei nähta, mis meil restroika." veendumusedki on eba siin sünnib? Oleme kodu Usutles T. SMIRNOVA Tallinna sadamas. kindlad. sõja äärel. Kellel on lastud Nr. 3 (887), Teisipäev, 26. september 1989 Nr. 3 (887), Teisipäev, 26. september 1989 BSEBKI SUURE VÄINA VOORIMEHED Mina olen siin töötanud kõi vähem ruumi, aga reisijail Laeva vastu võtmas käisid söökla road ei küüni laevako- nud ja laev valmistus uute gest neli aastat. Urve Sumeril mõõda üles otsida vana sada- Esimene sõjajärgne Suure mugavam, ei pruugi treppi teeneline laevanduse töötaja ka omade poolegi. Ülesõit väl reisijatega Virtsu poole sõit mamees Abe Alleks... väina ülesõidulaev oli kahe saab vist 11 täis. Aino Rooste dest käia. Meeskonnakajutid, kapten Väino Tammissaar tas veidi üle paarikümne mi on olnud 15 ja Verida Aaspe ma. Astusin Muhumaa pin kerega (katamaraani tüüpi) Varahommikust ühiskajut, kambüüs, muu koos tollase vanemtüürimehc nuti, reisijad olid maale läi nale, et laevameeste juhatust pukseeritav pargas, mille re 18 aastat. Vanad olijad on vajalik - elada on laevas mu Arne Mitiga. Tammissaar ka sadamamehed: dokker- platvormile mahtus kuus väi gav. Kevadel valmis Kuivas hakkas juba aastaid tagasi kest GAZ-AA tüüpi veoautot mehhanisaatorid Edgar Mä tus hotellitüüpi ühiselamu, põllumeheks oma kodukohas hilisõhtuni tas ja Benno Rannisto, praa- igal laevameeskonnal on seal Muhus ja laeva pärispereme- Järgmiseks tuli mootorp- mikompleksi ülema asetäitja oma toad. Juhtkond ja osa heks sai Arne Mitt. Mina tu raam nr. 1, samuti katama GordiKalbin..." mehi puhkavad vahist vabal lin laeva 1974. aasta augus raani tüüpi, aga võttis veidL Aeg-ajalt tuleb mõni auto ajal laevas, ühiselamut kasu tis, 'Tehumardi" oli siis pool Elav krödriiS rohkem autosid peale. Aga juht luugi juurde ülesõitu tavad eriti agaralt madrused aastat sõitnud. Tulin vanem- praegune suur haagisega ja mehaanikud. Ühiselamus tüürimeheks, pärast tehti auto sellise peale küll ei oleks on vaiksem, ei ole masinamü meist vahetusekaptenid, sel mahtunud, ka üksi mitte. ra. Aga söömas tuleb ikka lae le ametinimetuse all olen sõit Praam nr. 1 pidas mandri vas käia. Kuivastus on laeva nud kuus aastat, mullu sain ga ühendust mitu head aas meeste päralt ka väike nelja märgi 'Viis aastat avariideta tat. Esimese nõrga jääga jäi kohaline jaht "Kormoran". sõitu"..."- liiklus sootuks seisma, kuni Puhkeajal kasutatakse seda väin vissiks sai ja taliteed Virtsu poole vurab küll igat agaralt. Käiakse marjul, see Juhan Rakitini venepärane veel ka esimesel nõukogude kandis. Kevadel jäälagunemi sorti suuri ja väiksemaid nel. Paljud veedavad ka oma perekonnanimi ei peta mind aastal ja saksa ajal. Siis pani se ajal oli Muhu-ja Saaremaa enam - tema kõnes aimub koos meeskonnaga Rootsi... veoautosid, küll busse ja sõi vaba nädala ühiselamus. Lõuna-Eesti murde mõju. samuti lukkus. duautosid. Härgi ja hobuseid, Ainult meelelahutust on "Olengi pärit Lõuna-Eestist, Siis tuli praamlaev "Sõp mida kapten Priidu Onno maakohas vähe. Kinogi käib Sadamameheks hakkasin r Valgast," vastab Rakitin küsi sõja ajal. Olin süs 33 aastane, rus". See lõhkus juba jääd ka. sada aastat tagasi oma pisi Kuivastus harva. iVirtsus ki musele. Ja kapten oli väga tubli mees kese tossava "Siriuse" järel lo nos käies võib aga lageda tae käisin mobilisatsiooni alla. Mind kui Muhu popsi poega - hilisem teeneline laevasti- hisevas suures paadis vedas, va alla jääda -t kui just auto Mis tõi mandrimehe mere kutõõtaja Väino Tammissaar. pole ma Saaremaal käies ku sid ootamas pole, läheb viim le? jäeti saarte kaitsjate hulka. Anti vana vene vintpüss, sel Sõitis pärast veel 'Tehumar- nagi näinud. Teiseks on saa ne praam kell 23. Siis on "Juhus. Pärast Valga I dil", nüüd aga on vist juba "väin lukus" ega pääse Kivas- keskkooli lõpetamist 1957. lööknõel murtud. Küsisin po nud ka üleveolaevad, nende litrukilt, et mis sellise püssi kümme aastat põllumees, laadung, reisijad ja isegi rei- tusse ühiselamusse... aastal tulin Tallinna. Tahtsin kasvatab edukalt porgandi- teenida. Astusin tollasesse • ga sakslase vastu teha? See simotiivid. Üle Suure väina ei pobises, et tääk sul ju on... seemet... minda enam hulgi tööd otsi Kui suur see 'Tehumardi" tööstuskooli nr. 1 Karu täna meeskond õieti on? vas, kus valmistati ette kaad Pärast sattusin sõjavangi, is Nüüd hoonetest. Sõda ei ma. Minnakse tööasju ajama, tusin Viljandi vanglas. Kui jätnud Kuivastusse ühtki külla või puhkusele... "Nagu ülejäänud kahel rit heeringapüügilaevadele. parvlaevalgi. All peamehaa Kaks aastat Karu tänava koo sealt tulema pääsesin, oli maja. Ainus kasutamiskõlb Veidi enne Virtsut seisab Enne Virtsut. Ei see peibutis õiget meest teelt eksita... Saare KEK-i autojuht Mati Jalakas on lunastanud pileti ja nik ja kaks teist mehaanikut, lis, siis heeringapüügil ja mure. kuidas toita oma naist lik hoone oli saksa ajal piiri teeserval kõrge teiba otsas võib oma tsemendiveokiga praamile sõita. vanemelektrimehaanik ja kaubalaevastikus lähisõidul. ja kaht last. Kuulsin siis, et valve tarvis püsti pandud ba vastu heledat taevast mus kaks teist elektrimehaanikut Eks meremehe amet hakkas Kuressaares sadam maatasa rakk. Sellelgi pool akent ära. tendav figuur: vatsakas ja tööd küllalt Aknaava täitsime vana mad poole. Hommikuti on Virtsust vormistama. Ühega teen jut ning neli motoristi. Tekimees- meeldima. 1968. aastal lõpe kaapkübaras mees, maia kordsed paberikotid, see on huvi kabotaaži arendada. Vä konnas vanempootsman ja tasin Tallinna Merekooli... ratsiga, see oligi siis meie esi rõngasnina ja sorgus vurru Kuivastu poole minevatel tu. Mati Jalakas on Saare teine asi. Kõne alla võiks tul gisi ei saa, liiatigi isemajan Nii ma siis 1942. aasta 9. mene sadamakontor. Seal pi praamidel lahedam, tagasi KEK-i autojuht juba 1963. kuus madrust. Siis veel kaks Mandrilt tulnuid on mere dega, osutab suletud vihma la ka mahukam polümeerma- davas Eestis, kellelegi midagi kokka ja juhtkond. Oma 22 meeste hulga küllaltki palju." märtsil sadamasse tulin ja dasime vastu kolm aastat, varju otsaga ligidase baari tulevail aga täiskoorem, õh aastast. Viimased kaheksa terjalist korduvkasutamisega kaela määrida... Ent siiski: jäin. 47 aastat olen sadamas siis taastati vanaks merevak- tupoolikuti vastupidi. Päeva aastat suurel tsemendiveokil. meest. Varem oli meil ka ra Paluti ühiskajutisse mees poole. Hommikusi teelisi see taara. Kuid selleks peab teha kas ei vääriks asi põhjalikku dist - oleme ju jäälõhkuja mitmesuguseid ameteid pida saliks kunagine postipoiste omapärane reklaam ei peibu- raamat kinnitab, et septemb Iga kuu teeb oma kümme sel tekkima tõsine huvi, et majanduslikku analüüsi konna seltsis lõunat sööma. nud, alles seitsmekümne maja. Praegust merevaksalit ris on ülevedu tõepoolest Kunda-reisi, praamiliini töö ning on tulnudki mõnda lae Võisin veenduda, et Virtsu ta. Minagi tõttan edasi - vaa taaraprobleemid lahendada, riiklikul tasemel? va jääst välja aidata. Nüüd ra kuuendal eluaastal, 1984. hakati ehitama 1955. aasta tama, kuidas tuikab elu Saa märgatavalt vähenenud. Ree üle ei nurise. "Omajagu tuleb ja laevandusel omakorda aastal jäin päris koduseks... paiku. Siis olime juba mäel: del, 1. septembril toimetati siingi oodata, suvehooajal või disti pole, telefoni- ja teleg- rem aa ja suure maa vahelisel raafisidet peame Virtsu ja Paar nädalat sain Kures sadamal oli kassaruum, kon praamiliinil. On 7. september üle väina veel 661 autot, lau halva ilma korral on see ju pa tor, laevad "Sõprus", "Suuru- päeval 385, pühapäeval ratamatu. Aga "Punase Kun Kuivastu sidekontorite kau saare sadamas puutööd teha, ja läheneb masinajõul üle väi du, aruanded ja muud doku pi". "Severo-Dvinsk". No, aeg na veo 100. aastapäeva pidu ainult 280 autot. Septembri da" ooteaegade kõrval on see siis pani töödejuhataja mind mendid viib Tallinnasse puh- oma abiliseks. Asi selles, et läks edasi, laevad moodsa lik tähistamine... kuue esimese päevaga veeti tühiasi. Nagu nüüdki: esmas maks ja võimsamaks: 'Tehu ÄI 90 autot ja 6961 reisijat. päeval läksin, nüüd on nelja kenädalale sõitev kapten. töödejuhataja kirjatundmine Virtsu, see tähtis transpor- Vahi koosseisus on kapten, oli väga puudulik, sakslased mardi", seejärel "Koguva' disõlm, on tuhande elaniku Sada aastat tagasi võis niipal päeva hommik. KEK-is me ju hoburakendeid ja inimesi hed ootavad, tsement otsa mehaanik, elektrimehaanik, aga nõudsid töö kohta täp ning praegune pesamuna ga alevikuks kasvanud tänu motorist ja kaks madrusL Va seid raporteid. Mina olen küll "Harilaid"... üleveole ja kalale. Palju tuuli üle väina minna ehk terve korral. Ja mina sel nädalal aasta jooksul. Kuidas nüüd teist, reisi teha ei jõuagi..." nempootsman on kohal kogu ainult kolm talve koolis käi "Mina olen Kuivastus teinud on siit üle käinud, mere- ja aja, kaks kokka töötavad nud - segased ja rasked-ajad maalahinguid peetud. Sada toime tullakse? Olen ammu mõelnud, et igasugu tööd, üle elanud hulk omavahel nädalagraafiku Kuivastu sadama elav kroonik Aleksander Abe, see Allek- rohkem ei lasknud. Aga olin sadamaülemaid. Mäletan, mas leian kivi, millesse raiu "Meil on kolm mahukat Eesti rannasõit on endiste alusel." parvlaeva - "Tehumardi", aegadega võrreldes väga kok siks hüütu. väga palju lugenud ja kiri oli kunagi oli ülemaks Vont. Sõja tud tekst meenutab, et 29. mul selge. Siis sain brigadi septembril 1944 läksid meie "Koguva" ja "Harilaid". Üks ku kuivanud, kui välja arvata Juhan Rakitin toob lauale ajal ja järel Johannes Kaev, sõjamehed siit üle väina neist sõidab bussiliinidega Saare- ja Hiiumaa praamilii- laevaalbumi. "Suure väina Endise sadamamehe Alek käisin ise korduvalt suurel riks. Ja kui töödejuhataja kes õnnetult surma sai. Siis Muhu- ja Saaremaad vabas kooskõlastatud graafiku jär nid. Vanasti veeti näiteks tse voorimehed", loen meekonna sander Abe leidsin tema enda maal tööl. Väina ülevedu oli purjuspäi mootorrattaga ava Andrei Räim, praeguse par tama. gi. Mandri bussiliinid lõpevad menti Kunda sadamast mitte ühispildi alt. Jutuks tuleb rajatud õunaaias. Sellele elu Eesti Vabariigi ajal "Sergo & rii tegi, pandi mind töödeju teijuhi isa. Pärast teda olin Vahepeal on 'Tehumardi" "Parvlaeval on neid koguni laeva ajalugu. hatajaks. sadamaülemaks mina - mai Sadamas on suhteliselt ju Virtsus ning Kuivastus ainult ekspordiks, vaid ka rõõmsale ja toimekale mehele Co" käes. Aurulaeval "Rudolf ootavad Saaremaa bussid, et saartele ja ranniku sadama reisijad ja autod kaldale lask kolm - vanemkapten ja kaks '"Tehumardi" ehitati Riias. ei annaks kuidagi kaheksa oli reisijate jaoks väike ruum, Sadamat loeti väga täht kuust 1963 kuni novembrini vaikne. Kell näitab üheksa, nud ja võtab neid peale Kui vahetuskapteriit. Igaühel 1969. Viisteist aastat pärast ainult mõned veokimürakad reisijaid edasi toimetada. Tei tesse. Ehk oleks meie bensii- kümmend ühte eluaastat. kaks väikest "Fordi" veoautot saks sõjaliseks objektiks, ne parvlaev teeb reise vasta nivaesel ajal õige taastada vastusse sõiduks. Lähen mi oma vahetuse meeskond. •Tehumardi" vahetuskap- Puude haljuses on kaks maja ja kaks sõiduautot mahutati sealt sõjaväkke ei mobilisee pensioniikka jõudmist pida .•ja paar sõiduautot ootavad nagi. Autode pealesõitu kor Kaks kaptenit oma meestega ten Juhan Rakitin. sin kaldamadruse ametit, Kuivastu poolt liginevat praa valt vajadusele, kolmas aga Kunda sadam, seda enam, et kõrvalhoonetega, kõik Alleksi ka kuidagi pardale. Mingit sa- ritud. Toodi aga mammonat on reservis. Suvekuudel on IME tingimustes on häid väl raldab noor madrus Toivo laevas, vahetavad teineteist enda* kätetöö. Uues majas damakontorit polnud, poots kokku, et sadamasse tööle ühtlasi tegin "Ukule" vasese- mi. Moodne vaksalipaviljon Kundrats. Kuressaare poiss, välja kell kaks päeval ja kell patõöd..." avara ooteruumi, kassa ja si- küll kõik kolm käigus. Häi javaateid tsemendi ekspordi elab noorpere, vanas Alleks man Makk köndis laevas rin saada. 180 meest värbasin reid tekib ainult tugeva tuule laiendamiseks? Muidugi tu tuli pärast kooli ja sõjaväetee kaks öösel. Kolmandal kapte naisega. gi, nahkkott rihmaga kaelas, tööle, igamees sai bronni... Vahepeal jääb jutt katki - dekontoriga on inimtühi, nistust "Tehumardile" ja nil ja tema meestel vaba nä kassapidaja Asta Koppel te korral. Ühel tuulisel juuli- leb selleks ületada suuri ras 'Teised sõitsid Orissaarde, ja korjas reisijatelt ning auto Kord sõitsin jalgrattaga oma naaber tuletab meelde, et kuupäeval sai varahommikul kusi. Olemasolevategi väikes õiendas siin paar kuud taga dal. Niisuguse graafiku järgi juhtidelt sõiduraha kokku. sünnikoju Muhu teises ser täna pensionipäev. Seni kui geleb oma paberitega ning si madruseeksami. Juhatab meie elu siin käib. Praegu on mina mõtlesin hakata õunu vestleb korraks läbi astunud üle väina sõita üksainus te sadamate rekonstrueeri pressima..." Kuivastu sadama "personal" vas. Muhu saar oli põgenikke, vana Alleks ära käib, ilmub praamlaev jajärgmine pääses mine ajanõuetele vastavaks mind kaptenisillale, kus tut priinädal meie vanemkapte- oli Tõnu Kolk - "sadamakap vankreid ja loomi täis. Muhus noorpere majast õuele 10- ametiõe Aino^Roostega. Neilt vun vahetusekapteni Vitali nil Arne Mitil." Mahlategemine jääb seda nõutangi esimesi teateid löögile alles kella 16 paiku. venib: pole ehitusvõimsusi, ei puhku katki, Alleks soostub ten", kaupmees ja bensiini päriti: "Miks sina kodus oled, aastane Meelis. Saame jutu Eks raadiost anta küll tormi- jätku rahagi. On teisigi prob Retškaloviga. See mees on Kajutis kohvitassi juures jaama pidaja ühes isikus. miks sind sõjaväkke ei ole le. Poiss räägib, et käib koolis praamiliini praeguse elu koh Eesti Merelaevanduses tööta mälestusi heietama. ta. hoiatusi, aga või inimesed leeme, millest hiljem tuli jut pajatab Juhan Rakitin lae Töömeheks oli tal küürakas võetud?" teispool väina. Virtsus. Hom sellest hoolivad, tulevad ikka. tu kaptenitega. Autodega ve nud kolm aastakümmet, juh vast ja laevameeste elust lä "Olen sündinud 1908. aas vanamees Ivan Vaadu. mikul praamiga sinna, õhtul tal.' Tsaariaegsest üleveost Kui sõda jälle üle käis. õhi- "Suvine,reisijatetulv on Ja siis nad närveerivad ning damine neelab küll bensiini, tinud laevu troopikas ja põh hemalt. 'Tehumardi" on juba ti Virtsu tuletorn ja sa- tagasi. Ainult halva ilma kor tublisti vähenenud," seleta jas. Kas kauged reisid tüüta tean ainult isa juttude järgi. Eks laeval olid oma ülesõi- süüdistavad küll meid, küll kuid väldib tsemendikadu ja üsna eakas - ehitatud 1973. duajad ka ikka. Aga kui taht dam.Pärast sõda oli saarte ral jääb Virtsu vanaema poo takse lahkelt. "Siis oli kassa laevu..." ümberlaadimist. Tehase- sid ära? aastal, kuid talle on tehtud Tema nooruses lauldi ilmatu le. Seal on tal nagu teine pikka lorilaulu, mis algas sid muul ajal üle tulla, tegi sadamate ülemaks kapten luugi taga kogu aeg rahvast. punkrist tsisterni, sealt otse 'Tervis pole enam see," lau kulukas kapitaalremont. Konga ja tema asetäitjaks kodu, vanaema on kooliõpe Pärast 1. septembrit õn väike Kuidas siis kassarahvas nõnda: "Rudolf 10 krooni eest ka vastu peab? tarbija lattu. Lahtise tsemen sus vana merekaru. "Siin Jäälõhkuja klassi diiselelekt- ekstrareisi. Ükskord jõudsi vene mees Ostanin. Kui Kon taja. si autosid üsna vaheks jää di laadimisel laeva lendaks kodu lähemal - pere elab Tal rilaev - selline sobib väina- Uisk seisab sildas, härjad go Juss sellelt kohalt ära "Halva ilmaga sõidab nud. " "Ega see asi nii hull ka ole," sees, me neljakesi suurelt maalt pool tuulde. Kottidesse pak linnas. Kaks nädalat olen üleveole hästi. Ülevedu käib hilja õhtul Virtsu, mehed lae läks, tuli ka tema asemele praam kole kaua." seletab Päevaraamatust vaadatak seletab Asta Koppel. "Meid on kida "Punane Kunda" praegu tööl. siis sõidan nädalaks pe aasta ringi. "Sellist jääd pole ja kapten kõnnib kortsu viis. Üks töötab hommiku-, val juba magasid. Mõtlesime üks venelane. See mind Kui poiss. "Ükskord tulin kuus se järele, et suvisel rekord - kogu tsementi ei suuda. Ja rekonna juurde..." veel ühelgi talvel olnud, mil ees... laevas ööbida, aga pootsman vastu sadamasse kutsuski. tundi, kõht läks tühjaks, igav päeval veeti üle Suure väina teine õhtupoolses vahetuses, kolmekordne paberkott, mis lest "Tehumardi" jagu ei ülejäänuil on vaba aeg. Lau Pikaks jutuks tööaeg ei Isa mäletas ka seda, kui vastu: "ei tohi!" Meie siis, et Sadamat polnud ollagi. Vaja oli..." 885 igat seltsi autot. Reisija- kasutusel siseturu tarbeks, sobi, laev võtab kursi Kuivas- saaks," kinnitab kapten. väina tuli esimene auriku- viidagu meid üle väina. Poots oli merre tõsta betoonplokid, tevool oleneb ka nädalapäe päeviti on veidi lühem töö ei pea laadimisel vastu, seda päev, viimane reis väljub kell tule. Sestap juhatab Vitali Laev on vägev, sajanditagu 'Tehumardi" vahetuskapten Vitali Retškalov (vasakul) on kõks, ja muidugi "General man torises mis torises, et ei et neile toetada kitsuke kai. vadest, suur sagin algab nel enam, et kottidesse lastakse Retškalov mind oma vahist sele "Siriusele" leiaks tema te kolm aastakümmet kündnud kaugeid meresid. Kuressaa Suvorovtsevi", mis tsaariajal hakka tema 10 krooni pärast mille äärde laevad saaksid japäeviti ja kulmineerub ree 21.40. Ära ei kipu keegi, kui ikka liiga kuum tsement, see lõpuni rahvast üle Suure väi gi tippaegadel on mõnikord vaba kolleegi - vahetusekap- kil hõlpsasti nurgakese... re noormees Toivo Kundrats on teinud esimese sammu . mehi üles ajama, aga üle sõi silduda. Külast kokku otsi del-laupäeval, pühapäeviti on põletab paberi hapraks. Eks ten Juhan Rakitini juurde. Kaks reisijatesalongi tekikor- kaptenisilla poole — sai suvel madrusepaberid siinsamas na vedas. dutas meid ikkagi... tud talidega libistasime plo (Järg 6. lk.) suur tung Kuivastust mandri tulnud töötada südaööni. pordi tarvis on kasutusel viie- Kaks kaptenit laevas?! rusel jätavad küll autodele väinalaeval. Kui noormeheks sirgusin. "Rudolf käis Virtsu vahet kid paika, kai sai tehtud. ö EESTI M£ft£ME£S Ni .5 (887), Teisipäev, 26. september 1989 SUURE VÄIN• • A VOORIMEHED praamile ja sealt maha sõita lest aeg-ajalt rääkinud. Teh mere ja paadiga maast mada ta. "Tehumardil" kohtasin parellid on viletsa konst- niliselt on sellise silla ehita last ühte. Nagu kaela kand noort Kuressaarest pärit Elav i uktsiooniga..." mine täiesti võimalik. Ent kas ma i lakkas, nii merele läks. madrust. "Koguval" hoidis Kindla ühenduse igasugu tuleb kord aeg, mil see ka ma Alustas junga- või madruse- tüüriratast Saaremaa poiss 1 se ilmaga tagaks suure väina janduslikult jõukohaseks ja anrietist, ja kel tahtmist ja Tõnu Metsniit, Leningradi Kroonik sild. Julged unistajad on sel otstarbekaks muutub? andi, tõusis kaptenikski. kõrgema merekooli kursant, Ehkki nüüd on meie ranna- kes siin praktikal. Ja mandri- ^^te lapsi aastakümneid merest noortestki on saanud tublisid võõrutatud, tekkis Suurel meremehi. Ekker ise on pärit väinal lootust, et eestlased Võrumaalt, vahetusekapten võivad oma mererahva kuul Põdder samuti... suse ometi kunagi tagasi või IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII'

(5. lk. järg) "See pole midagi,*' sekkub vahepeal naasnud Alleks. Probleemid "Vana hea "Sõprus" tuli üks kord läbi jää kaks päeva, olin reisijana peäl, ei pidanud vas tu, astusin jala Kuivastusse. Eks vanasti, kui väina üle veol jäälõhkujaid polnud, tuli nõrga jää ajal hulle olukordi ette küll. Nagu minulgi ühel Praamile paigutamine on alanud talvel. Lapsed õppisid mand - Vareni oli kummalgi sada ku üleveo tarvis mööndusi on ril, tulid jaanuaris kooliva mal oma ülem. Nii laevade kui tagasi lükatud. Üleveo ma heajale, aga Virtsust Kuivas mõlema sadama tööd juhiti janduslikule küljele vajutab tusse ei pääse: oli niisugune vahetult Tallinnast. Aasta ta oma pitseri tohutu hooajali talv, et jää alles nõrk. Kuivas- gasi moodustati praami- sus: tipphooajal vajaksime kompleksid - Virtsu-Kuivas- nelja laeva, aga talvel pole ole- tu tolleaegne kalda madrus masolevatelgi õiget koor Viktor Agar oli eelmisel õhtul tu ja Rohuküla-Heltermaa. Mõte selles, et koondada must, maksa ainult suuri üle väina tulnud. Mul oli vaja amortisatsioonieraldisi. lapsel koju tuua, läksin siis praamiliini ekspluateerimine Viktori jälgi mööda, kepp ühise juhtimise alla koha Reisijad nurisevad õiguse kaes. Udune ka, ainult jälge peal. Eesti Merelaevanduse ga, et sadamates pole õiget laevatiku ja sadamate eksp- de järgi sain suunda hoida. Huvitav olnuks juttu puhu aastal tulid uued ametinime teenindamist. Virtsus veel on luatatsioonivalitsuse juhata vähemalt kauplused ja söök Enne Virtsut nii kilomeeter da Väino Tammissaare enda tused ja sellest ajast olen "Ko ja asetäitja reisiveo alal Mait ga, kes nüüd Muhu saarel guva" vanemkapten." la. Kuivastus aga on koopera - poolteist seletas silm juba Nahkur nentis, et praami- tiivi müügipunkt lahti kõigest aleviku tuttavaid hooneid. porgandiseemet kasvatab. El met Ekker loeb üles terve kompleksid on küll muutu Aga ei soendanud põllumeest kolm tundi päevas. Sööklat Mõtlesin, et lähen otse, pöö rea meeskonna raudvara, kes nud mõnevõrra iseseiva- siin pole. Enampakkumisel rasin jälgedelt kõrvale, ikka kibedal tööajal tülitada. Al olnud "Koguval" algusest pea maks, ent isemajandamisest leks rääkis veel mitmest hu on ümberehitamiseks kuna kepiga ees jääd kombates. le. Vanemmehaanik Viktor ollakse veel väga kaugel. gise Kuivastu postijaama Äkki kepp sopsti! läbi jää. Mis vitava saatusega väiname- Sepp. Teine mehaanik Ants hest. Näiteks Artur Noor, kes Mis isemajandamisest hoone, kooperatiivimehed on muud kui Viktori jälgede Kreek. Teine elektrimehaanik saabki juttu olla, kui "ülemi selle vastu ka huvi tundnud, juurde tagasi. Jõudsin õnne kaua aega Virtsu sadama Aare Noorhani. Vahetusekap- kapten ja kaldamadrus oli. se" praamikompleksi kahjum kuid kinni võtta pole seni kee likult Virtsu, seal peale minu ten Ants Raud... on nii suur, et tühine kasum, gi söandanud. Eks see maja omade veel mitukümmend Tema kohta öeldi, et kui ta "Juhtivkoosseis on väina- oma kolme pojaga kokku mida annab Virtsu-Kuivastu nõua ka kõva ümberehita last ootamas, millal ja kuidas laevadel üsnagi püsiv, ainult liin, seda ei kata ning praa mist..." üle väina saaks. Artur Noor saab, siis istuvad neli kapte reakoosseisus on rohkesti nit lauda. Või praegune Kui- mid kokkuvõttes töötavad Mis selle kõige kohta öelda? lasti etteotsa, lapsed hajusalt voolavust", kommenteerib kahjumiga! Sealjuures on järel, mina pootshaagiga kõi vastu sadamakapten Gordi Elmet Ekker. Kaubanduse ja teenindamise Kalbin. Ta on pärit Narva ta praamisadamad nutuväärt edendamine peaks küll koha ge taga. Aga minu ennistised Arutame kaug- ja lähisõidu seisukorras, nende väljaehi jäljed olid Arturi ära eksita gant piiri äärest. Saatus tõi ta pealsete organite asi olema Suure väina veerde, kinkis plusse ja miinuseid. Palk on tamine ajanõuete kohaselt ega nõua midagi ülesaama nud, ta sattus lastega nõrga enam-vähem ühesugune. nõuab kümneid miljoneid le jääle, see hakkas juba va talle Muhu naise ning pani tut. Sadamakoht on ju õige siia ankrusse nüüd juba roh Kuid kaugsõidus makstakse rublasid. Üha kallimaks lä ärimehe käes lausa rahaauk. juma. Oma 30-40 last ohus, osa palka valuutas. Sõidus heb oma aja ärateeninud lae minu kaks seal hulgas. Mina kem kui neljaks aastaküm Kuhu on kadunud eestlaste aga tuleb olla kuude kaupa, vade asendamine uutega. ettevõtlikkus?! karjuma: Minge nii laiali kui neks. Aga kaptenite pere Ar siin pääsed nädalaks koju iga tur Noor & pojad on ilma Eesti Merelaevandusel pole Teine lugu on sadamate ja võimalik! Ära pääsesime, .kahe nädala tagant... Muidu ebarentaabli töölõigu arenda jõudsime õnnelikult Kuivas mööda laiali, Gordi Kalbiniga~ laevade ümberehitamisega. ; töötagu meretöö ikka,-'siiri' ma" ef trehvanud. Pikemalt* miseks vähimatki materiaal Mait Nahkur mainis, et praa tusse." »n ainult hirmus palju" ma- set huvi, ja kust võtta selleks Niisugune see meretagune jõudsin Kuivastus vestelda' mikompleksi juhid olid mullu inööverdamist, süürei merel vajalikke tohutuid vahen- välja tumud aktsiseltsi loomi elu on: kui väga vaja min veel ühe; noorema mehega - jälle omad mured. Agä-rea- •Virts^Kuivastu praami-' deidki? See, mis tehtud ja te se mõttega. Kuid tegudeni na, siis riskeeritakse. Alleks koosseis? Eks mõnelegi me hakse, sünnib ainult patrio ütles, et igal kevadel uppus kompleksi ülema Jaan Kei- pole jõutud. Mida aktsiaselts hele ole väinasõitu saatmine tismi ajel, millest suurteks et anda võiks? Ehk avab see tee väina ikka mõni inimene. nastiga. Aga sellest loo lõpus. omamoodi trahvirooduks... Tagasi sõitsin "Koguval". tevõtmisteks ei piisa. majanduslikult põhjendatud Rääkis juhtumeist, kus kal Vanasti kasvas rannapoiss Suure väina voorimehed on dalt nähtigi, aga appi ei pää Kaptenisillal tariifide kehtestamiseks. sain kokku va oma juubeliaastal teinud me "Kuressaare tasulises tuale senud mingi väega. Jäälõh hist tööd ning üha suurene kujate tulek väina tähendas nemkapten El- tis tuleb maksta samuti 20 met Ekkeriga. vate veosevooludega toime kopikat nagu praamipileti seda, et kadus hädavajadus tulnud. Ent praamikomplek riskida üleminekuga nõrgast Teda võiks ni eest," ütles "Koguval" Elmet metada Väino si ülem Jaan Keinast rääkis Ekker. On siis laeva eksplua jääst. Pidada laevaühendust aina muredest. üle väina ka rasketes sõidu- Tammissaare tatsioonikulud võrreldavad tingimustes - see on rahvale mantlipärijaks. "Virtsu kail pole veel väga peldiku omadega?! Üleliiduli väga tähtis. Esimene Suure •Tulin 1977. vigagi aga Kuivastu kai on sele tariifikorraldusele ei saa väina jäälõhkuja "Sõprus" oli aastal "Tehu- ajast ja arust. Ehitati eelmise suurt loota, Eesti Merelae selleks veel nõrgavõitu. Ses mardile" põlvkonna laevade ("Sõprus", vandusel pole aga õigust ise tap saigi kapten Väino Tam- vanemtüüri- "Suurupi", "Severo-Dvinsk") tariife määrata. Tohib seda missaarest väinarahva silmis meheks ja sain jaoks. Praegused laevad on teha aktsiaselts? legendaarne kuju, et ta juba kapten Väino pealegi erineva kõrgusega, Teiselt poolt, saarlased pole "Sõprusel" ka võimatuna näi- Tammissaare laadida tuleb neid erinevatest süüdi, et nad mere taga ela vais sõidutingimustes üleve- käe all väinasõi sildadest. vad. Kui kõrgele võiks tariifi du jätkas. 'Teist sellist kapte du nipid kätte. Järgmise põlvkonna laevad üldse tõsta? Arenenud riiki nit siin väinas pple olnud," üt 1979. aastal peavad tulema veel suure des makstakse laevakompa les Alleks. "Kui "Sõpruse" läksin koos mad, praeguse 50 meetri ase niidele üleveo eest kompen jõud üksi jääle peale ei haka Tammissaarega mel 70 meetri pikkused. Kui satsiooni. Meilgi on aeg praa- nud, pani Tammissaar oma Riiga "Koguvat" vastusse kavatse taksegi ehi mivedude arendamise ma laeva "Suurupiga" paaris sõit vastu võtma. tada kaid selliste tarvis, aga janduslikud probleemid la ma ja murdis läbi. Polnud sel Sama aasta det millal sellest asja saab... hendada riiklikul tasemel. list tuult, mis Tammissaare sembris hakkas Meie laevad on suvise reisi- Ehk annab Suure väina üle ajal väina lukku oleks pan "Koguva" väinal jatevoolu jaoks juba kitsaks veol masinajõu kasutuselevõ nud. Aga nüüd o.. eeskirjad, sõitma. 1981. jäänud. Rohkem inimesi par tu sajandijuubel selleks tõu et kui tuule kiirus üle 15 aastal Tammis dale võtta ei tohi kui on pääs ke. saar lahkus ja meetri sekundis, siis la«v väl "Koguva" vanemkapten Elmet Ekker (va tevahendeid - 120, 140 ja 160 KALJU MÜRK . võtsin temalt juda ei tohi. Ja ega autod küll sakul) ja Leningradi kõrgema merekooli reisijat. Meie taotlused teha Autori amatöörfotod ei saagi suurema lainega laeva üle. 1983. praktikant, noor saarlane Tõnis Metsniit. registris Suure väina kohali •Nr. :i (SS7), Teisipäev, 2U. sc-ptcml). r 1 :i,s;t EESTI MEREMEES

Kus elatakse Nõukogude tõenäoliselt Baltikum. Need Suured tööstusettevõtted kust saavad Balti vabariigid gude Liidust väljaastumi Liidus pisut paremini? Jae vabariigid on kaotanud vä hakkavad põhiliselt kuuluma valuutat, moderniseerimaks seks. müük ühe elaniku kohta rub hem aega Moskva ebamajan töölistele või aktsionäridele. oma aja äraelanud ettevõt Need kartused ei olegi päris lades üksnes linnarajoonides dusliku juhtimise all. Gorbat Riik kontrollib kommunaalta- teid, rääkimatafjuba uute põhjendamatud. Eesti ma 1987. aastal: šovi sula ajal ilmusid nagu litusi ja loodusvarade kasuta tööstuskomplekside ehitami jandusteadlane ja üks majan Nõukogude Liit - 2130 maa alt välja eraettevõtjad, mist ning garanteerib põhiva sest? Üks Skandinaavia dip dusliku sõltumatuse idee Eesti - 2570 tarmukad ökonomistid ja või jaduste (eluruum, haridus ja lomaat arvas, et ehkki inves autoreid Tiit Made ütles, et Läti - 2680 mekad administraatorid, just tervishoid) rahuldamise. Neid teerijad on valmis kasutama esimene lahing majandusau- Leedu - 2310 nagu maganuks nad talveund finantseeritakse progressiiv Baltimaade odavat tööjõudu tonoomia eest peetakse ees Materiaalne tootmine ühe pärast seda lühikest ajavahe se tulumaksu arvel. *• või osalema selle piirkonna märgiga sulgeda või anda va elaniku kohta 1987. aastal mikku kahe maailmasõja va Selle asemel, et anda oma metsade ja kalavarude eksp bariigi alluvusse rasketööstu- rublades, arvestamata amor hel, mil need maad olid ise toodang keskplaaniorganeile luateerimises, on vähe neid settevetted, mis saastavad tisatsiooni ja enamikku tee seisvad kapitalistlikud riigid. nagu praegu, et need selle kapitaliste, kes tahaksid ku keskkonda Baltimaades ning nustest: Kuigi Baltimaad elavad Lääne ümber jaotaksid, hakkavad lutada suuri rahasid ettevõte kasutavad paljude venekeel Nõukogude Liit - 1482 standartide järgi viletsuses, kompaniid seda müüma nii te ehitamiseks. sete "rändtööliste" tööd. See Eesti - 2213 tekitab nende ots otsaga kok Nõukogude Liidus kui raja 'Kogu Baltimaade elanik võimaldab "repatrieerida" ve Läti - 2128 kutulemine siiski kadedust taga. Strateegiliste toorainete kond kokku annab kõigest nelased, ukrainlased ja teised Leedu - 1892 nende naabrites Nõukogude nagu nafta ja elektrienergia 7,8 miljonit tarbijat, kes mak mitte-eestlased, kes ei taha Need, kes külastavad kolme Liidus. tehingud sõlmitakse valitsuse savad mitte kellelegi vajalikes kohaneda. väikest Nõukogude vabariiki "Kohalikel elanikel on ikka plaaniorganite vahendusel, rublades. Balti majandus Hiljuti streikisid Eestimaa Balti mere kaldal, panevad gi säilinud mingi luterlik ko- ent turuhindadega. Põhimõt- teadlased loodavad lõppkok- venelased protestiks uute enamasti tähele, et ainus eht seaduste vastu, mis kuuluta nõukogulik joon seal on vae sid eesti keele vabariigi riigi sus. Kultuurilt, tavadelt ja keeleks ning kehtestasid mi temperamendilt kaldutakse nimaalse paiksustsensuse, pigem Läände kui Itta. kandideerimaks ning osale Viimastel aastatel on Läti, maks valimistel. Venelasest Leedu ja Eesti teistest liiduva NSV Liidu Ülemnõukogu saa bariikidest veelgi enam dik Jevgeni Kogan ennustas, eemaldunud, avardades Mih Projektid et vene keelt rääkijate isolee hail Gorbatšovi poolt pakutud rimise süvenemisel streigilii vabaduste - kultuuriauto kumine laienab ning muutub noomia, piiratud demokraa massilisemaks. tia ja ettevõtluse piire. Impee Paljude Baltimaade elanike riumi süda Moskva on selle arvates on majanduslik ise kohta sageli rahulolematust seisvus tõepoolest samm teel väljendanud. sõltumatusele. Avaliku arva Pärast vastava seaduse muse küsitlused Eestis näita esialgset heakskiitmist uues ja vad, et enamus põhielanik- Nõukogude parlamendis val konnast (kuid väga vähe mit- mistuvad Baltimaad praegu to-eestlasi) pooldab täielikku otsustavalt väljuma Moskva sõltumatuni. embusest 27. juulil (NSV Lii Baltimaade iseseisvuse du Ülemnõukogu esimesel is pooldajad ütlevad, et praegu tungjärgul -Toim.) vastuvõe veel on nad nõus osalema vä illusioonid hem tsentraliseeritud Nõuko tud resolutsioon kiidab põhi mõtteliselt heaks Leedu ja gude konföderatsioonis, kuna Eesti plaanid vabaneda tsent nad vajavad majandusside raliseeritud nõukogude ma meid ning alles õpivad sõltu janduse surmavast haardest * Ameerika ajaleht matust. Kuid nad ei-pea end ning arendada talusid ja ette päästerõngaks Nõukogude võtteid turuseaduste alusel. Liidu tarvis. Läti parlame/it võttis aegsasti Bül Keller vastu samasuguse plaani nõukogude Baltikumist* "New York Times" ning ootab, et vabariik Sülita taks samuti eksperimenti.(Nii husetunne," sõnas Rootsi see läkski.- Toim.) teliselt saaks Moskva tulu ka kuvõttes saada oma maail panga "Svenska Handelban- sumi maksustamisest ja, mis maturul konverteeritava va Motiivid, mis ajendasid Gor ken" esindaja Moskvas And esmatähtis, uue kaubaallika luuta, kuid enamus Lääne Toimetuse batšovi leppima Baltimaade res Nilsson, kes jälgib tähele tekkimise näol oma defitsii eksperte arvab, et neil on lii majandusliku iseseivusega, panelikult majanduse aren dist muserdatud majanduse ga vähe ressursse, tegemaks postist on üsna selged. Baltimaade gut Eestis ja Lätis. Leedus tarvis. seda lähemal ajal. "Oleksid õitseng, nagu väidavad selle moodustavad enamuse ela Balti majandusteadlased nad iseseisvad ja kui nad are Lugejate kirju oleme saanud kontseptsiooni pooldajad, nikkonnast katoliiklased, arvavad, et nende kaubad neksid, oleksid nad ikkagi seni vaid mõned. Aitäh! Enn võimaldaks lepitada nende kuid nad on samuti töökad. leiaksid endale põhituru Nõu Euroopa vaesemate maade Ojale Avinurmest ja Albert vabariikide natsionaliste, ligi Balü vabariigid said ka õn kogude Liidus. Balti liha, . hulgas," arvas Nilsson. Eriksonile Pärnust, kes juhti tõmmata väliskapitali, suu nistuse suhtlemiseks vere- kala, piimatooteid, mööblit, Enne kui Balti plaan tuleval sid tähelepanu vigadele sada- rendada tarbekaupade voolu vendadega, kes pagesid neist riiet ja elektri tarbeid vaheta aastal jõustub, osutavad sel manimetustes. Põhjus selles, neid aplalt nõudvasse kes maadest teise maailmasõja takse Vene nafta ja gaasi. Uk lele tõsist vastupanu Moskva et laevade asukoha andmed kusse ning saada majanduse ajal ning on nüüd Läänes hal raina söe, Usbeki puuvilla plaaniorganid, kes kontrolli saame vene keeles. Nüüd ole õppevahendiks teistes piir jale oksale jõudnud. Rootsis ning muu toorme vastu. vad 70 protsenti nende vaba me leidnud võimaluse kasu kondades. elavail eestastel paistab ole "Meie tegelik tulevik," sõnas riikide tööstustoodangust ega tada transkribeerimisel teat Ent isegi kui vabariigid saa vat eriti põletav soov paiguta seda plaani Nõukogude parla kavatse oma õigustest loobu meteost, mida toimetusel vad neile vajaliku vabaduse, da kapitali oma esivanemate mendis kaitsnud Eesti saadik da. pole. on nende kujutlused pseudo- maale, seda nii sentimentaal Igor Gräzin, "on seotud niisu Baltimaadel tuleb taluda Eesti Vabariigi aegne mere sotsialistlikust sulusalast setel kui ka ärilistel kaalut guste uudete tehnoloogiaha- teiste piirkondade rahulole mees Manivald Kuiv lubas Balti mere kaldal väga kaugel lustel. rude arendamisega nagu raa matust ning oma üsna arvu meile kaastööd Eesti meren reaalsusest. Kui nad ka edu Baltimaade majandustead lide, raadioelektroonika ja ka venekeelse vähemuse (Lä duse ajaloost. Tänuga võtame saavutavad, kahtlevad pal lased väidavad, et oma tulevi teadusuuringuiks vajalike tis enamuse) kahtlustamist, vastu endiste meremeeste jud, kas nende edu teisi pae kuplaane kavandades võtsid aparaatide tootmine." kes, kardab, et majanduslik meenutusi. lub. nad paljuski eeskuju Rootsilt. Lääne majandusteadlased iseseisvus on üksnes ettekää Kui perestroika võib kuskil Põllumajandus ja väikeette aga näevad ette. et kerkib ne venelastest vabanemiseks % ^ ® vilja kanda, siis see paik on võtted antakse erakätesse. hulk probleeme. Lks n«M*« nimi lõppeesmämn.i \õuko

Kas mul on õigus oma maja ehitami seks maad saada? Kui kiiresti seda oleks võimalik saada? Otsus on, maad ei ole I.Zaitsev, Eesti Mere juunist 1986.a., mille järgi das praegu 72. Seepärast palju krunte antakse. Me laevanduse ujuvkoosseis Eesti Merelaevanduse vä- oleme pöördunud mitme ei saanud ühtki krunti. lissõidumeremeeste ela- instantsi poole palvega kii 1988.aastal pöördusime Kuidas on lood ehituskrundi saamisega, mistingimuste rendada asja lahendamist. Eesti Ministrite Nõukogu sellest Eesti Merelaevanduse olmeosakonna parandamiseks tuleb anda Nii kirjutasime 15.j-uunil esimehe asetäitja P.Palu andmeil allpool. neile maad eramajade ehi 1987.aastal Tallinna täi poole, kuid vastust ei saa tamiseks. 1988.aastal pidi tevkomiteele, kust saime nud. Äsja saatsime järje Õigust saada maatükki krunte ja väga kahtlane eraldatama kümme krun ebamäärase vastuse. Siis kordse järelpärimise, oma maja ehitamiseks ei on, kas neid lähemas tule ti, 1989. aastast alates aga palusime sama aasta det sedapuhku otse peaminis piirata praegu millegagi. vikus, sel viisaastakul kolmkümmend krunti sembris Lenini rajooni täi ter Indrek Toomele. Kõike Tarvis on ainult anda aval kuskilt juurde tuleb. Hoo aastas. tevkomiteel arvestada seda arvesse võttes ootame dus Eesti Merelaevanduse limata sellest, et on olemas Neid, kes tahaksid enda maatükkide eraldamisel nüüd konkreetset vastust, olmeosakonda. Konks on Eesti NSV Ministrite Nõu le maja ehitada, on laevanduse vajadusi ja tea millal siis valitsuse otsus aga selles, et praegu pole kogu Presiidiumi otsus 23. ainuüksi laevanduses en- tada meile, kuhu ning kui täidetakse. 8 EESTI MEREMEES Nr. 3 (887), Teisipäev, 26. september 1989 ent ei tarrar ennnne- eiaajar i lestusmärke püstitatakse!" On aga teadmata, kas Sophia sünnilinnas protesti kuulda võetakse. Ka viiekümne nelja aastase na ikka veel võluva Sophia rohkeid austajaid rõõmustab aga teine teade: lähemal ajal astub nende lemmik taas ki- nokaamerate ette. Nimelt hakkab režissöör Dino Rizi te gema filmi Eduardo de Filop- po teose "Laupäev, pühapäev, esmaspäev" järgi. Sophia Lo- reni partneriks selles filmis on nüüd juba 65-aastane, kuid endiselt kuulus Marcel- Ausammas Sophiale? lo Mastroianni. Kas teiega

Neapoli ligidal asuva, väike ve. Linnakese elanikud kavat linna Pozouli kodanikud on sevad endi hulgast võrsunud on meeldiv otsustanud püstitada kuulsuse täies elusuuruses ausamba. Sophia Lorenile. pronksi valada. Seal on kuulus kinotäht sün Sophia Loren oli küll liiguta dinud ning mõõda saatnud tud aust, mida sünnilinna suhelda? oma kehva ja raske lapsepõl- rahvas talle osutada tahab. See, et inimene on seltsiv, ei 11. Kas te olete hea kõne Teine har- tähenda veel kaugeltki, et te mees? jutus. Ärrita maga on meeldiv juttu ajada. Kui te vastasite jaatavalt kü JN eile, ge punkte On inimesi, kes oma selts simustele 1, 2, 3, 6, 7, 8, 10, väikevarvaste kondlikkusega muutuvad 11, võite endale arvestada kes küünte jala tüütuks esimestest sõnadest ühe punkti iga ühtelangeva mil. Vajutage peale. Kui te hoolega ringi vastuse eest. põidlapadjaga vaatate, siis näete, et selliseid Ja nüüd võtame punktid häbenevad kummalegi inimesi polegi nii vähe. kokku. 10 korda jär Kas te ise olete meeldiv vest 1-3 punkti. Raske öelda, Jaapani punktmassaaži jest. luskaaslane? Kontrollige en kas te olete napi jutuga inime spetsialist J. Zuzumi on kin Kolmas nast testi abil. ne, kellelt on raske sõna välja del, et tema metoodikat kasu harjutus. 1. Kas te armastate rohkem pigistada, või siis nii seltsiv, et tades saab edukalt ravida Hästi ravib kuulata kui rääkida? teid püütakse vältida. Kindel väga ebameeldivat haigust hemorroidi 2. Kas te suudate alati lei on aga see, et teiega suhelda hemorroidi. ühel jalal da vestlusteema, isegi kui te pole sugugi mitte alati meel Keegi ei taha rääkida he- se ismine. gemist on võõra inimesega? div, kuid väga raske on see morroidiga kaasnevaist vae Mugavam on 3. Kas te kuulate oma vest alati. Teil tasuks selle üle jä vustest. Paljud ei julge isegi seda teha luskaaslast alati tähelepane rele mõelda. arsti poole pöörduda. Arva ühiskondliku likult? 4-9 purfkti. Te pole vahest takse, et iga kolmas jaapanla transpordiva 4. Kas teile meeldib nõu küll väga seltsiv inimene, ne põeb hemorroidi. hendiga sõi anda? kuid alati tähelepanelik ja Hemorroidihaiged peaksid tes. Hoidke 5. Kui jutu teema teid ei hu meeldiv vestluskaaslane, hoiduma alkoholist, terava käepidemest vita, kas te näitate seda siis ehkki võite olla üsna haja maitselisest toidust ja mõnin kinni üksnes välja? meelne, kui teil pole tuju. Sel gaist muudest toiduainetest, pöidlaga ning 6. Kas te saate pahaseks, listel hetkedel ei nõua te aga mille tarvitamine võib põhjus kandke kogu kui teid ei kuulata? teistelt erilist tähelepanu. tada kõhukinnisust. Tuleb keha raskus 7. Kas teil on igas asjas oma 9-11 punkti. Te olete ilmselt järgida hügieeninõudeid ning ühele jalale, arvamus? üks meeldivamaid suhtlus vältida alakeha ülejahtumist. mõne aja pä 8. Kas hakkate vestlema partnereid. Sõbrad tunnevad Eriti peavad neist nõudeist rast teisele. teemal, mis on teile kauge? teist puudust. See kõik on kinni pidama rasedad. Seega pingu- 9. Kas teile meeldib olla tä väga hea. Tekib aga üks küsi tame nimme- helepanu keskpunktiks? mus: kas te tunnete end oma Esimene harjutus. Massee ja tuharalihaseid, soodustades vereringet alakehas. rite hoolikalt mõlema käe 10. Kas teil on vähemalt rollis tõesti alati hästi või pea pöidlaid. Tehke seda kolm mi kolm ainevaldkonda, kus teie te vahel mängima nagu laval? nutit. teadmised päris korralikud?

Eesti Merelaevanduse laevade asukoht seisuga 25. september (peadispet- šeri osakonna andmeil) Neile, kes ootavad...

"IVAN BABUŠKIN" - lossimisel Janist Las Palmasesse •PAIDE" - Rotterdamis "VASSILI KUTSER" - Tallinnas Jeddah' sadamas "JOSSIFDUBROVINSKr-teel Co "POVENETS" - saabub Moroccosse "GLEB SEDIN" - saabub Vesterasse "TO-LETJE OKTJABRJA" - lossimi nakryst Dualasse (Kamerun) 'RISTNA" - teel Las Palmasest Nor- (Rootsi) sel Akaba (Jordaania) sadamas •NIKOLAI ŠVERNIK" - asutab tee re-Sundby'sse (Taani) "FRrrZIS GAILIS" - Gefle (Rootsi) "VIKTOR BAKAJEV" - toel Gijoni le Pointe Noire'st (Kongo) "HELTERMAA" - saabus Kalining (Hisp.) "JOHANNES LAURISnN" - lossib radi "FRTTZIS ROZTN" - plaaniline re "KRISTJAN PALUSALU* - lossimi Tallinnas kakaouba "SEGEŽA" - Tallinnas "OS mont Loksal sel Jeddah' sadamas "JAAN ANVELT* - saabus Antwer- VALD TUUL" - Tallinnas "AUGUST KULBERG" - asub teele "VIKTOR KINGISSEPP" - lossimi penisse "HUDOŽNIK NESTEROV - saabub Rotterdamist Tallinna sel Torre Annunziatas TVAN RUSSAKOV" - seisab Cons- 2. okt. Salernosse "AMBLA" -jätkab teed Ventspilsist "SKULPTOR MATVEJEV" - lossi tanzas (Rumeenias) . "TVAN RABTŠINSKI" - saabus Hollandisse misel Civitavecchias (Itaalia) "OLGA VARENTSOVA" - saabub Aberdeeni (Suur-Britannia) "ANDJALFELD" - väljub Rooma- "NIKOLAI JANSON" - lõpetab laa Las Palmasesse (Kanari saared) "ARNOLD SOMMERLING" - Sun säärest Ventspilsi ja Moerdjiki (Hol dimist Tallinnas 'PAVEL DAUGE" - saabus Tallinna derlandis (Suur-Britannia) landi) "BORIS BUBIN** - teel Antwerpe Uussadamasse "HUDOŽNIK PIMENOV" - teel "AEGNA" - plaaniline remont Lok nist Tallinna "MIHHALIL KEDROV - Jeddah's Hamburgist Benghazi (Liibüa) sal •'NIKOLAI VILKOV" - Havannas •TVAN BELOSTOTSKT - Valen- "HUDOŽNIK KORLN" - Riias "KABONA" - asub teele Sarpsbor- "TTMUR FRUNZE" - teel Aafrikast ciast teele asumas Tallinna "JURI KLEMENTJEVA väljub Ant- gist (Norra) Tallinna Tallinna "ALEKSANDR VINOKUROV" - werpanist Tallinna "MOHNI" - Gdanskis "ALEKSANDR OSSIPOV - teel plaanilises remondis Szczecinis "KAPTEN VOOLENS" - Ärhusis Luandasse (Poola) (Taani) "RAPLA" - teel Leningradist Bree- "LENTNSKAJA aVARDUA" - Co "VEERA LEBEDEVA" - Norrkopin- "MEHHAANIK KRULL" - Tallinnas menisse nakrys (Guinea) gis, suundub Jeddah'sse "JUNÕI PARTIZAN" - saabub Tal "SEMJON ROŠAL" - Leningradis "ALEKSANDRA ARTJUHHINA" - TVAN POKROVSKT - teel Lagosse linna •TERIBERKA" - saabub Londoni teel Leningradi (Nigeerias) "V1IRELAID" - suundub Tallinnast "ANDREI ANDREJEV" - Takoradis "VILJANÕ" - valmistub Valenciast Stockholmi 'VIRTSU' - saabub Roomassaarde "MAKSIM LITVTNOV"- asutab tee Ventspilssi sõitma •KESSULAID" - teel Helsingist Är- "KARL KRUŠTEIN' - Roomassaa le Porto Praiast (Port.) "GRUMANT" - asub Tallinnast tee husi res "PJOTR KRASSIKOV" - saabub le Leningradi "SUURLAID" - rendü "OSMUSSAAR" - plaaniline remont San Pedrosse (Elevandiluu Ranni "GLM.HKNK" - Antwerpenis "MANILAID" - teel Leningradist Loksal kul) "KOHTLA'-Riias Crt?«'ks<»asse (Suur-Britannia) "<» I KPÄÄ" - Brüsselis "VASSILI SELG UNOV" - teel Abid- "KÕPU' - Hollandis "HEINLAID" - saabub Helsingisse "1AHKUNA" - Ventspilsis

TOIMEltSK AADRESS: Väljaande õest vastutav 20(>O10Tallinn, Uus-Sadama *ivttrükk KALJU MÜRK tän. 14 Mnht 2 trükipoognat Ajaleht ilmub Telefonid: KKP Keskkomitee Kirjastuse t£Sn MEREMEES teisipäeviti 13-05-09 ja 42-84-69 (korres • uktkodn pondendid ja vastutav sek Tellimuse nr. 3973 mu woroKt* retär), 42-56-44 (toimetaja) Tiraaž 5000