DOCSLIB.ORG

Suure Väina Voorimehed • Sada Aastat Ülevedu Masinajõul •

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Suure Väina Voorimehed • Sada Aastat Ülevedu Masinajõul • Kõigi maade proletaarlased, ühinege! Eesti Merelaevanduse valitsuse, partei-ja komsomolikomitee ning EESTI MEREMEES mere- ja jõelaevastiku tööliste ametiühingu Eesti vabariikliku komitee häälekandja Ilmub (vaheaegadega) ala­ tes 1950. aasta 21 juulist Nr. 3 (886), Teisipäev, 26 september 1989 Hind 10 kopikat SUURE VÄINA VOORIMEHED • SADA AASTAT ÜLEVEDU MASINAJÕUL • On möödunud 100 aastat eesti meresõidu pika ajaloo ühest tähtsündmusest - regulaarse auru- laevaühenduse sisseseadmisest Suure väina üleveoliinil. Seda sündmust tähistame pidulikult 30. septembril. Rangelt võttes oleks võinud seda teha juba varemgi, sest esimese reisi tegi pi­ sike aurulaev "Sirius" - tänapäeval Virtsu - Kuivastu praamiliinil sõitvate võimsate diiselelekt- rilaevade eelkäija -juba 1888. aasta detsembris. Käesolevas ajalehenumbris pajatame selle Saa­ re- ja Muhumaad mandriga ühendava peamise tuiksoone ajaloost ja tänastest suure väina voo­ rimeestest. Teatavasti ulatub eesti meresõidu ajalugu aegade hämarusse. Esime­ sed kirjalikud teated selle kohta pä­ rinevad 11. sajandist ning kõnelevad eestlaste laevade sõjaretkeist Rootsi Virtsu sadam. Praamlaev on saarelt tulnud reisijad maale lasknud. ja Taani rannikualadele. Eestlaste arvele kirjutatakse ka Rootsi sada­ Riia-Lüübeki liini aurikutega lõbu­ vaadati laev üle. Paraja paadi suuru­ tel aastatel sai aga selgeks, et üleväi- augustil 1902 ja ristiti Liivimaa ku­ malinna Sigtuna hävitamine 1187. sõite Ruhnu ja Kuressaarde, kuhu ne: pikkust 16, 4 meetrit, laiust 4, 2 naveo jaoks oli see laevuke liiga berneri nime järgi "General Suvo- rovtseviks". See oli "Siriusest" aastal. Vanad kroonikad mainivad neid meelitas nende paikade eksoo­ meetrit. Kahesilindriline aurumasin, nõrk ja väike. Küll sobis ta aga rei­ märksa suurem - pikkus 18, 3, laius korduvalt saarlaste laevastiku osa­ tika. Kahe suurema sadamalinna — mis andis kruvile 30 hobujõudu, ja sijaid peale toimetama Suurt väina Riia ja Peterburi vahel hakkasid re­ merekindel kivisöeküttega katel. läbivatele laevadele, kui need Kui­ 4, 9, süvis 2, 6 m ning viis korda võttu eestlaste muistsest vabadus­ võimsama aurumasinaga (175 HJ). võitlusest saksa, rootsi ja taani val­ gulaarselt laevaühendustpidama Pe­ Veeliinil jää kaitseks terasvöö, et vastu reidil peatusid. Ent kui 1896. terburi aurikud 1841. aastast ja Riia laev võiks aidata väinauiske läbi aastal valmis Väikese väina tamm, Peagi selgus, et sadamad on uue lae­ lutajate vastu 13. sajandil algul. Ka va jaoks madalad ja hädised. 1903. võõrvõimu all oldud sajanditel sõitis omad 1858. aastast. Need liiniauri- nõrga jää, seni kui see hobust kand­ muutus laevukese otstarbekus üldse kud hakkasid reisijaid peale võtma ma hakkab. küsitavaks ja 1899. aastal müüdi see aastal pakkus kroonu sadamate eesti meremehi nii pisikestel ranna- laiendustööd välja. Kuivastu sada­ sõidupurjekatel kui ka suurematel, ka Kuressaare ja Kuivastu reidil. Sa­ Pärast sisseõnnistamist saabus Riia linnale reisijate vedamiseks üle damaid, kuhu need laevad oleksid Daugava jõe. Vanad ajad tulid taga­ ma ehituse võttis enda peale pere­ näiteks Hansa Liidu kaubalaevadel, "Sirius" 6. (18.) detsembril 1888 mees Jaan Schmuul Koguvalt. Järg­ mis ühendasid Lääne-Euroopa ja võinud silduda, seal ju polnud. Suurde väina. Orissaare all oli juba si: jälle oli uisk ainsaks ülevedajaks. Taas kihas kevaditi Kuivastu kõrtsis misel aastal oli töö tehtud, ja korra­ Venemaa kaubaturgusid. Ent lihtrahvas ja eriti Saaremaa noort jääd. Taaliku mõisa rentnik likult. Nüüd läks ülevedu ladusalt, mõisnikud tundsid üha suuremat va­ parun Werde andis ühenduse pida­ suurele maale tööle siirdujate oote- ehkki reisijate vool oh tublisti suu­ Tähtsat osa etendas laevanduse elu. Nad tellisid kõrtsimehelt õlut ja areng Eesti majanduslikul ja poliiti­ jadust ka lühima otseühenduse järe­ miseks oma erasadama ja hakkas renenud. Näiteks mandrile töölesiir- le mandriga - Kuivastu ja Virtsu va­ ühtlasi laevaliini pidajaks. Vastavalt ootasid, mil ilm lubab ja kipper ta­ dujaid oli sajandi "lõpul igal aastal lisel iseseisvumisel ning Eesti Vaba­ hab uisku reisiks valmis seada... riigi aastail. hel. Sel liinil kasutati üleveoks uis- Kuivastu postijaama pidaja ning 3000 - 4000, aga 1905. aastal juba Saaremaa rüütelkonna vahel sõlmi­ » * » ku - suurt purjepaati. Kuivastu ja Otseteest palju mugavam oli üle 7000 inimese. Mõnel päeval jü- Virtsu mõisad olid uisuliini pidanud tud lepingule pidi "Sirius" tegema mandrile sõita kiiraurikul "Konstan­ ripäeva\paiku oli ülesõitu ootamas Kaubalis-rahaliste suhete arengu juba mitu sajandit, toimetades üle iga päev 45-verstalise reisi (ümber tin", mis juba 1875. aastast pidas kuni 4000 inimest. hoogustumine läinud sajandil tingis väina reisijaid, loomi ja kaupu. Saa­ Muhu saare), sest Väikesel väinal posti-, reisijate ja kaubaveo laevalii­ "General Suvorotsev" rügas väi­ vajaduse järjest tihedama laeva­ remaa rüütelkond /mõisnikud/ oli polnud siis veel tammi. ni Kuressaare - Riia - Kuressaare - nas tööd teha kuni 1918. aastani, mil ühenduse järele saarte ja mandri va­ juba ligi kolm aastakümmet taotle­ "Siriuse" kapteniks palgati Hiiu­ Kuivastu - Paldiski. Alates 1904. saksa okupatsiooniv äed selle rüüsta- hel. Saaremaa asend elavalt kasuta­ nud ilmastikust sõltumatu korrapä­ maalt Emmastest pärit kõrtsmiku- aastast sõitis laev Paldiski asemel tuna maha jätsid. tavate mereteede ääres tõi siia juba rase aurulaevaühenduse sissesead­ poeg Priidu Onne (Onu) (1852 - ainult Haapsaluni, sest raudtee oli Eesti Vabariigi aastail tulid uued varakult ka esimesed aurulaevad. mist Saaremaa ja mandri vahel, enne 1927), kes oli lõpetanud Paldiski otsaga sinna jõudnud. laevad. Lahenes ka see probleem, Allpool refereerin autori loal eesti kui lõpuks Eestimaa rüütelkonna merekooli. "Konstantin" sõidutas saarlasi ja kuidas reisijad Virtsust edasi toime­ meresõidu ajaloo uurijana tuntud kaasabil rahad kokku saadi ja Ham- külalisi 37 aastat ning andis suure tada. Pandi käima bussiliinid, 1931. ajakirjaniku Bruno Pao kirjatükki, Laeva taga slepis soritud purjede­ burgistpisike aurulaev "Sirius" oste­ tõuke Saaremaa tööstuse, kaubandu­ aastal valmis kitsarööpaline raudtee mis ilmus ajalehe "Saarte Hääl" ga uisk hobuste, vankrite, härgade ja ti. se ja eriti kuurordi arengule. Kuid ka Virtsuni. Virtsust kujunes tähtis liik­ möödunud aasta 20. ja 24. detsemb­ alama klassi reisijatega, saksad aga lühim otsetee Kuivastust Virtsu oli lussõlm. Kuid sellest lähemalt ehk ri numbris. Ligi kuu aega rühkis see läbi sü­ laeva ainukeses soojas kajutis - nii see üle vedu käis. väga vajalik. Sedapuhku telliti kroo­ edaspidi. Nüüd aga astume tänapäe­ gistuulte ja tormide ning jõudis Tal­ va. Sellest loete 4.-6. leheküljel. On teäda, et augustis 1832 ja edas­ linna sadamasse 1888. aasta 30. ok­ Peagi külmus väin kinni ja "Si­ nu rahalisel toetusel Riiast uus laev, pidi tegid Riia ärimehed ja haritlased toobril (vana kalendri järgi). Siin rius" pandi talvekorterisse. Järgmis­ mis saabus Kuivastusse 18. (31.) EESTI MEfiEMEES Nr. 3 (887), Teisipäev, 26. september 1989 mil ft^EWEE? ' Käesolevaga teatan, et selleit ja sellest kuupäevast asi asin välja Nõukogude Liidu Kommunistlikust Par­ Veel üsna hiljuti oli par­ kaadriga, mitte vähem va­ teist. Väljaastumise palun vormistada minu osavõtu- ainuüksi kommunistidele teist väljaastumine mi­ jalik, kui kontroll, mida määratud kirjad. Veel neli­ dagi enneolematut, prae­ teostavad parteialgorgani- viis aastat tagasi arvasid gu on aga peaaegu nor­ ze" kapten, NLKP liige 1964. satsioonid, nüüd aga juba paljud meremehed, et kap­ miks kujunenud. Kuidas ka parteitud. Milline saab teni esimese abi käsutuses "Palun läbi vaadata minu NLKP-sl väljaarvamise seda seletada? olema nomenklatuuri on mingi salajane info, küsimus seoses tervisliku seisundiga (olen liikumisvõi- Normiks ei ole see ka koosseis, seda otsustab mille kübemeid ta aeg­ praegu. Ent otsustades partei. ajalt lihtinimestele poetab. Veendiimustelt olen kommunist, ja võin täiesti põh­ mõnede NSV Liidu Rahva­ Seni kõnelesime sellest, Aga selle saladuse taga ei jendatult väita, et veendunud kommunist. Oma jõu pii­ saadikute Kongressil kõla­ mida "nemad" tegid või te­ olnud midagi muud kui res JJ üii an alati kaitsta NLKP ideidy mis on suunatud nud 'avalduste põhjal gemata jätsid. Aga meie? inimese rumalus ja võhik­ Nõukogude riigi ja rahpa kaitsmisele. Kuid osutub, et seondus esimene parteist Räägime A. Kuljusest. Mõ­ likkus. inimene pole igavene. Häda on tema loomulik lõpp. Ka väljaastumise buum - nii nedki hindavad praegu Autoriteet aga püsib hir­ mina ei pääsenud sellest. paradoksaalne kui see ka tema teguviisi kui kange­ mul. Alles hiljuti jäeti ära Olla komm unist selleks, et maksta liikmemakse, osa­ pole - avalikustamisega. lastegu ning kartmatust poliitettekanded, mida lemata parteiorganisatsiooni elust-see on formalism. Inimesed said teada, milli­ võimumeeste ees. Ega as­ kõik kaptenid ja nende esi­ On kurb olla NLKP liige peaaegu 40 aastat ning kir­ ne oli kõrgete parteijuhtide jata küsinud üks mees- mesed abid pidid kirjuta­ jutada nüüd avaldus lahkumiseks parteist, kellesse ma tegelik pale, ning panid konnaliikmeist ma pärast iga reisi. Keegi usun ning kelle ideid ma kaitsen. Kuid elu ise pani kõik parteipiletid protesti mär­ parteikoosolekul, kuidas ei teadnud, mida seal giks lauale. suhtub tema otsusesse pe­ konkreetselt tema kohta V. Vinogradov, NLKP liige Negatiivselt mõjus ka rekond.-A. Kuljus vastas, kirjutatakse. 1950. aastast. forsseeritud vastuvõtt par­ et naine oli hirmul, kuidas Ma ei suuda kunagi "Palun lahendada partcLst väljaastumise küsimus teisse, eriti
Load more

Recommended publications
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Iota Directory of Islands Regional List British Isles
    IOTA DIRECTORY OF ISLANDS sheet 1 IOTA DIRECTORY – QSL COLLECTION Last Update: 22 February 2009 DISCLAIMER: The IOTA list is copyrighted to the Radio Society of Great Britain. To allow us to maintain an up-to-date QSL reference file and to fill gaps in that file the Society's IOTA Committee, a Sponsor Member of QSL COLLECTION, has kindly allowed us to show the list of qualifying islands for each IOTA group on our web-site. To discourage unauthorized use an essential part of the listing, namely the geographical coordinates, has been omitted and some minor but significant alterations have also been made to the list. No part of this list may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise. A shortened version of the IOTA list is available on the IOTA web-site at http://www.rsgbiota.org - there are no restrictions on its use. Islands documented with QSLs in our IOTA Collection are highlighted in bold letters. Cards from all other Islands are wanted. Sometimes call letters indicate which operators/operations are filed. All other QSLs of these operations are needed. EUROPE UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND, CHANNEL ISLANDS AND ISLE OF MAN # ENGLAND / SCOTLAND / WALES B EU-005 G, GM, a. GREAT BRITAIN (includeing England, Brownsea, Canvey, Carna, Foulness, Hayling, Mersea, Mullion, Sheppey, Walney; in GW, M, Scotland, Burnt Isls, Davaar, Ewe, Luing, Martin, Neave, Ristol, Seil; and in Wales, Anglesey; in each case include other islands not MM, MW qualifying for groups listed below): Cramond, Easdale, Litte Ross, ENGLAND B EU-120 G, M a.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019
    Lisa 1. Muhu valla arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019. a määrusega nr 36 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2019-2030 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 1 Tabelid .................................................................................................................................. 2 Joonised ................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ........................................................................ 5 1.1. Territoorium ja rahvastik ............................................................................................. 5 1.1.1. Asend ................................................................................................................... 5 1.1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................... 6 1.1.3. Muhu identiteet..................................................................................................... 6 1.1.4. Rahvastik .............................................................................................................. 7 1.1.5. Asustus ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Mereosa Kaitsekorralduskava Aastateks 2009-2018
    Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018 Koostaja: Merle Kuris Töörühm: Tiia Möller, Georg Martin, Andres Kalamees, Andres Kuresoo, Andrus Kuus, Leho Luigujõe, Markus Vetemaa, Piret Kiristaja, Uudo Timm, Ivar Jüssi, Tallinn, 2009 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 I VÄINAMERE HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS............................................................. 3 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 3 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND .............................................................. 12 1.2.1 Asustus ...................................................................................................................... 12 1.2.2 Huvigrupid ................................................................................................................ 21 1.2.2 Turism ja puhkemajandus ......................................................................................... 22 1.2.3 Sadamad, paadisillad, lautrid .................................................................................... 23 1.2.4 Kalandus.................................................................................................................... 23 1.2.5 Meresüvendus ja kaadamine ..................................................................................... 25 II HOIUALA LOODUSVÄÄRTUSED.................................................................................
    [Show full text]
  • 2008 Nuut,Tanel.Pdf (219.0Kb)
    Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledž Tanel Nuut OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE RAKENDAMINE KURESSAARE PIIRIVALVEKORDONIS Lõputöö Juhendaja: Ülar Truu Kaasjuhendaja: Viljar Kärk Tallinn 2008 SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž: Piirivalvekolledž Kuu ja aasta: aprill 2008 Töö pealkiri: Otsingu- ja päästetööde rakendamine Kuressaare piirivalvekordonis Töö autor: Tanel Nuut allkiri: Referaat: Töö maht on 43 lehekülge. Töö kirjutamiskeeleks on eesti keel. Töös käsitletakse Kuressaare piirivalvekordoni vastutusalas toimunud otsingu- ja päästetöid, analüüsitakse reaalselt toimunud sündmusi ja statistikat. Uurimisaine – päästeüksuste tegevus, -võimekus. Töö eesmärgiks on hinnata Kuressaare piirivalvekordoni vastutusala, toimunud otsingu- ja päästetöid, isikkooseisu koolitust ja varustust. Analüüsida toimunut ja edaspidi muuta efektiivsemaks tegevust otsingu- ja päästetööde teostamisel Kuressaare piirivalvekordonis. Uurimustöö meetodina kasutatakse tulemuste tõlgendamist: õigusaktide, koostöökokkulepete, ametisiseste käskkirjade dokumentaalvaatlust, ettekannete, aruannete ja koostatud statistika analüüsi ning võrdlust. Töö peamisteks tulemusteks saab märkida, et koolitus otsingu- päästetööde teostamiseks on osaliselt puudulik. Heale tasemele võib hinnata otsingu- ja päästetööde koolitust ja - teostamist maismaa otsingutel. Puuduvad otsingu- ja päästetööde operatsiooni ülema (SMC) ja kohapeal tegutseva päästetööde ülema (OSC) tasemele vajaliku väljaõppe saanud piirivalvurid. Halvaks või puudulikuks tuleb pidada päästeüksuste liikmetena osalevate piirivalvurite
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 14 Liiva, JAH1000219 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Muhu Jahiselts 1.2. Registrikood 80083827 1.3. Aadress Tupenurme, 94701, Muhu vald, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Heinart Laaneväli 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5163725 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Heinart Laaneväli Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Või merikotka püsielupaik, Paeranna merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja nimetus/ Keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine piirangu kirjeldus on lubatud püsielupaigas 1. augustist 14. veebruarini. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.
    [Show full text]
  • Väino Tõemets Protokollis Tõnis Rüütel Os
    Kohanimenõukogu koosoleku protokoll PROTOKOLL nr 52 Tallinn, 10.06.2014 Juhatas: Väino Tõemets Protokollis Tõnis Rüütel Osalesid: Väino Tõemets, Peeter Päll, Tõnis Rüütel, Katrin Alliksaar, Raivo Aunap, Jüri Jagomägi, Mall Kivisalu, Ulla Kadakas, Jaak Maandi, Marja Kallasmaa, Evar Saar, Liisi Sokk, Uudo Timm, Ilmar Tomusk ja Olev Veskimäe (seisukoha kujundamine e- posti teel aadressil [email protected]) Päevakord 1. Järvede nimede kinnitamine 2. Saarte nimede kinnitamine 3. Kohanime Sihimadal kehtetuks tunnistamine 4. Meremadala nime muutmine 5. Aiatee tänava nime küsimus 6. Saaremaal ühinevate valdade nimedest 7. Haldus- ja asustusüksuste kohanimede liigisõnaga ja liigisõnata nimekirja kinnitamine 8. Looduskaitsealade nimede kooskõlastamine 9. Ühistranspordipeatus Salu küla 10. Pätsavere küla taastamine Lähtudes kohanimenõukogu põhimääruse § 6 lõikest 5, kujundas kohanimenõukogu oma seisukoha päevakorras olevate punktide kohta e-posti vahendusel. 1. Järvede nimede kinnitamine Vastavalt kohanimenõukogu põhimääruse (edaspidi ka KNNpm) § 3 lõikele 6 osaleb kohanimenõukogu (edaspidi ka KNN) kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel. Sellest lähtuvalt võrreldi kohanimeregistris (edaspidi ka KNR), keskkonnaregistris (edaspidi ka KKR) ja Eesti topograafia andmekogus (edaspidi ka ETAK) olevaid järvede nimesid, mille tulemusel koostati kaks nimekirja. Esimene nimekiri sisaldab 36 järve nime ja asub tabelis 1 „Järvede ametlikult kinnitatud nimed, milles on parandatud nii nimekuju kui ka tunnuspunkte“. Teise nimekirja
    [Show full text]