Kõigi maade proletaarlased, ühinege! Eesti Merelaevanduse valitsuse, partei-ja komsomolikomitee ning EESTI MEREMEES mere- ja jõelaevastiku tööliste ametiühingu Eesti vabariikliku komitee häälekandja Ilmub (vaheaegadega) ala­ tes 1950. aasta 21 juulist Nr. 3 (886), Teisipäev, 26 september 1989 Hind 10 kopikat SUURE VÄINA VOORIMEHED • SADA AASTAT ÜLEVEDU MASINAJÕUL • On möödunud 100 aastat eesti meresõidu pika ajaloo ühest tähtsündmusest - regulaarse auru- laevaühenduse sisseseadmisest Suure väina üleveoliinil. Seda sündmust tähistame pidulikult 30. septembril. Rangelt võttes oleks võinud seda teha juba varemgi, sest esimese reisi tegi pi­ sike aurulaev "Sirius" - tänapäeval Virtsu - Kuivastu praamiliinil sõitvate võimsate diiselelekt- rilaevade eelkäija -juba 1888. aasta detsembris. Käesolevas ajalehenumbris pajatame selle Saa­ re- ja Muhumaad mandriga ühendava peamise tuiksoone ajaloost ja tänastest suure väina voo­ rimeestest. Teatavasti ulatub eesti meresõidu ajalugu aegade hämarusse. Esime­ sed kirjalikud teated selle kohta pä­ rinevad 11. sajandist ning kõnelevad eestlaste laevade sõjaretkeist Rootsi Virtsu sadam. Praamlaev on saarelt tulnud reisijad maale lasknud. ja Taani rannikualadele. Eestlaste arvele kirjutatakse ka Rootsi sada­ Riia-Lüübeki liini aurikutega lõbu­ vaadati laev üle. Paraja paadi suuru­ tel aastatel sai aga selgeks, et üleväi- augustil 1902 ja ristiti Liivimaa ku­ malinna Sigtuna hävitamine 1187. sõite Ruhnu ja Kuressaarde, kuhu ne: pikkust 16, 4 meetrit, laiust 4, 2 naveo jaoks oli see laevuke liiga berneri nime järgi "General Suvo- rovtseviks". See oli "Siriusest" aastal. Vanad kroonikad mainivad neid meelitas nende paikade eksoo­ meetrit. Kahesilindriline aurumasin, nõrk ja väike. Küll sobis ta aga rei­ märksa suurem - pikkus 18, 3, laius korduvalt saarlaste laevastiku osa­ tika. Kahe suurema sadamalinna — mis andis kruvile 30 hobujõudu, ja sijaid peale toimetama Suurt väina Riia ja Peterburi vahel hakkasid re­ merekindel kivisöeküttega katel. läbivatele laevadele, kui need Kui­ 4, 9, süvis 2, 6 m ning viis korda võttu eestlaste muistsest vabadus­ võimsama aurumasinaga (175 HJ). võitlusest saksa, rootsi ja taani val­ gulaarselt laevaühendustpidama Pe­ Veeliinil jää kaitseks terasvöö, et vastu reidil peatusid. Ent kui 1896. terburi aurikud 1841. aastast ja Riia laev võiks aidata väinauiske läbi aastal valmis Väikese väina tamm, Peagi selgus, et sadamad on uue lae­ lutajate vastu 13. sajandil algul. Ka va jaoks madalad ja hädised. 1903. võõrvõimu all oldud sajanditel sõitis omad 1858. aastast. Need liiniauri- nõrga jää, seni kui see hobust kand­ muutus laevukese otstarbekus üldse kud hakkasid reisijaid peale võtma ma hakkab. küsitavaks ja 1899. aastal müüdi see aastal pakkus kroonu sadamate eesti meremehi nii pisikestel ranna- laiendustööd välja. Kuivastu sada­ sõidupurjekatel kui ka suurematel, ka Kuressaare ja Kuivastu reidil. Sa­ Pärast sisseõnnistamist saabus Riia linnale reisijate vedamiseks üle damaid, kuhu need laevad oleksid Daugava jõe. Vanad ajad tulid taga­ ma ehituse võttis enda peale pere­ näiteks Hansa Liidu kaubalaevadel, "Sirius" 6. (18.) detsembril 1888 mees Jaan Schmuul Koguvalt. Järg­ mis ühendasid Lääne-Euroopa ja võinud silduda, seal ju polnud. Suurde väina. Orissaare all oli juba si: jälle oli uisk ainsaks ülevedajaks. Taas kihas kevaditi Kuivastu kõrtsis misel aastal oli töö tehtud, ja korra­ Venemaa kaubaturgusid. Ent lihtrahvas ja eriti Saaremaa noort jääd. Taaliku mõisa rentnik likult. Nüüd läks ülevedu ladusalt, mõisnikud tundsid üha suuremat va­ parun Werde andis ühenduse pida­ suurele maale tööle siirdujate oote- ehkki reisijate vool oh tublisti suu­ Tähtsat osa etendas laevanduse elu. Nad tellisid kõrtsimehelt õlut ja areng Eesti majanduslikul ja poliiti­ jadust ka lühima otseühenduse järe­ miseks oma erasadama ja hakkas renenud. Näiteks mandrile töölesiir- le mandriga - Kuivastu ja Virtsu va­ ühtlasi laevaliini pidajaks. Vastavalt ootasid, mil ilm lubab ja kipper ta­ dujaid oli sajandi "lõpul igal aastal lisel iseseisvumisel ning Eesti Vaba­ hab uisku reisiks valmis seada... riigi aastail. hel. Sel liinil kasutati üleveoks uis- Kuivastu postijaama pidaja ning 3000 - 4000, aga 1905. aastal juba Saaremaa rüütelkonna vahel sõlmi­ » * » ku - suurt purjepaati. Kuivastu ja Otseteest palju mugavam oli üle 7000 inimese. Mõnel päeval jü- Virtsu mõisad olid uisuliini pidanud tud lepingule pidi "Sirius" tegema mandrile sõita kiiraurikul "Konstan­ ripäeva\paiku oli ülesõitu ootamas Kaubalis-rahaliste suhete arengu juba mitu sajandit, toimetades üle iga päev 45-verstalise reisi (ümber tin", mis juba 1875. aastast pidas kuni 4000 inimest. hoogustumine läinud sajandil tingis väina reisijaid, loomi ja kaupu. Saa­ Muhu saare), sest Väikesel väinal posti-, reisijate ja kaubaveo laevalii­ "General Suvorotsev" rügas väi­ vajaduse järjest tihedama laeva­ remaa rüütelkond /mõisnikud/ oli polnud siis veel tammi. ni Kuressaare - Riia - Kuressaare - nas tööd teha kuni 1918. aastani, mil ühenduse järele saarte ja mandri va­ juba ligi kolm aastakümmet taotle­ "Siriuse" kapteniks palgati Hiiu­ Kuivastu - Paldiski. Alates 1904. saksa okupatsiooniv äed selle rüüsta- hel. Saaremaa asend elavalt kasuta­ nud ilmastikust sõltumatu korrapä­ maalt Emmastest pärit kõrtsmiku- aastast sõitis laev Paldiski asemel tuna maha jätsid. tavate mereteede ääres tõi siia juba rase aurulaevaühenduse sissesead­ poeg Priidu Onne (Onu) (1852 - ainult Haapsaluni, sest raudtee oli Eesti Vabariigi aastail tulid uued varakult ka esimesed aurulaevad. mist Saaremaa ja mandri vahel, enne 1927), kes oli lõpetanud Paldiski otsaga sinna jõudnud. laevad. Lahenes ka see probleem, Allpool refereerin autori loal eesti kui lõpuks Eestimaa rüütelkonna merekooli. "Konstantin" sõidutas saarlasi ja kuidas reisijad Virtsust edasi toime­ meresõidu ajaloo uurijana tuntud kaasabil rahad kokku saadi ja Ham- külalisi 37 aastat ning andis suure tada. Pandi käima bussiliinid, 1931. ajakirjaniku Bruno Pao kirjatükki, Laeva taga slepis soritud purjede­ burgistpisike aurulaev "Sirius" oste­ tõuke Saaremaa tööstuse, kaubandu­ aastal valmis kitsarööpaline raudtee mis ilmus ajalehe "Saarte Hääl" ga uisk hobuste, vankrite, härgade ja ti. se ja eriti kuurordi arengule. Kuid ka Virtsuni. Virtsust kujunes tähtis liik­ möödunud aasta 20. ja 24. detsemb­ alama klassi reisijatega, saksad aga lühim otsetee Kuivastust Virtsu oli lussõlm. Kuid sellest lähemalt ehk ri numbris. Ligi kuu aega rühkis see läbi sü­ laeva ainukeses soojas kajutis - nii see üle vedu käis. väga vajalik. Sedapuhku telliti kroo­ edaspidi. Nüüd aga astume tänapäe­ gistuulte ja tormide ning jõudis Tal­ va. Sellest loete 4.-6. leheküljel. On teäda, et augustis 1832 ja edas­ linna sadamasse 1888. aasta 30. ok­ Peagi külmus väin kinni ja "Si­ nu rahalisel toetusel Riiast uus laev, pidi tegid Riia ärimehed ja haritlased toobril (vana kalendri järgi). Siin rius" pandi talvekorterisse. Järgmis­ mis saabus Kuivastusse 18. (31.) EESTI MEfiEMEES Nr. 3 (887), Teisipäev, 26. september 1989 mil ft^EWEE? ' Käesolevaga teatan, et selleit ja sellest kuupäevast asi asin välja Nõukogude Liidu Kommunistlikust Par­ Veel üsna hiljuti oli par­ kaadriga, mitte vähem va­ teist. Väljaastumise palun vormistada minu osavõtu- ainuüksi kommunistidele teist väljaastumine mi­ jalik, kui kontroll, mida määratud kirjad. Veel neli­ dagi enneolematut, prae­ teostavad parteialgorgani- viis aastat tagasi arvasid gu on aga peaaegu nor­ ze" kapten, NLKP liige 1964. satsioonid, nüüd aga juba paljud meremehed, et kap­ miks kujunenud. Kuidas ka parteitud. Milline saab teni esimese abi käsutuses "Palun läbi vaadata minu NLKP-sl väljaarvamise seda seletada? olema nomenklatuuri on mingi salajane info, küsimus seoses tervisliku seisundiga (olen liikumisvõi- Normiks ei ole see ka koosseis, seda otsustab mille kübemeid ta aeg­ praegu. Ent otsustades partei. ajalt lihtinimestele poetab. Veendiimustelt olen kommunist, ja võin täiesti põh­ mõnede NSV Liidu Rahva­ Seni kõnelesime sellest, Aga selle saladuse taga ei jendatult väita, et veendunud kommunist. Oma jõu pii­ saadikute Kongressil kõla­ mida "nemad" tegid või te­ olnud midagi muud kui res JJ üii an alati kaitsta NLKP ideidy mis on suunatud nud 'avalduste põhjal gemata jätsid. Aga meie? inimese rumalus ja võhik­ Nõukogude riigi ja rahpa kaitsmisele. Kuid osutub, et seondus esimene parteist Räägime A. Kuljusest. Mõ­ likkus. inimene pole igavene. Häda on tema loomulik lõpp. Ka väljaastumise buum - nii nedki hindavad praegu Autoriteet aga püsib hir­ mina ei pääsenud sellest. paradoksaalne kui see ka tema teguviisi kui kange­ mul. Alles hiljuti jäeti ära Olla komm unist selleks, et maksta liikmemakse, osa­ pole - avalikustamisega. lastegu ning kartmatust poliitettekanded, mida lemata parteiorganisatsiooni elust-see on formalism. Inimesed said teada, milli­ võimumeeste ees. Ega as­ kõik kaptenid ja nende esi­ On kurb olla NLKP liige peaaegu 40 aastat ning kir­ ne oli kõrgete parteijuhtide jata küsinud üks mees- mesed abid pidid kirjuta­ jutada nüüd avaldus lahkumiseks parteist, kellesse ma tegelik pale, ning panid konnaliikmeist ma pärast iga reisi. Keegi usun ning kelle ideid ma kaitsen. Kuid elu ise pani kõik parteipiletid protesti mär­ parteikoosolekul, kuidas ei teadnud, mida seal giks lauale. suhtub tema otsusesse pe­ konkreetselt tema kohta V. Vinogradov, NLKP liige Negatiivselt mõjus ka rekond.-A. Kuljus vastas, kirjutatakse. 1950. aastast. forsseeritud vastuvõtt par­ et naine oli hirmul, kuidas Ma ei suuda kunagi "Palun lahendada partcLst väljaastumise küsimus teisse, eriti