DOCSLIB.ORG

Tänavu on Kadetid Pikemad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tänavu on Kadetid Pikemad ISST1 I w ? RAHYUS- RAAMÄTüKOOl 1 *S Ilmub (vaheaegadega) ala­ tes 1950. aasta 21 juulist Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. november 1991 Hind 27 kopikat TÄNASES LEHES ON LUGEDA: <•* BIMCO peasekretär Tallinnas <** Stockholmi Meremuuseumis gt Lootside stressist «•* Pärand II *" Nahk- või puurublad? ** Kalamehejutt (*" Meresõda Läänemeres XI «•* Merle XXIII > ^ Moio teeme ajalehte n Tänavu on kadetid pikemad Mina, Eesti Merehariduskeskuse kadett, tõotan siis mitte, kui õppuri soeng teks neid on ette valmis trü­ — olla distsiplineeritud, hoolas ja edasipüüdlik õppimises, ei vasta õpetaja maitsele. kitud. Ometi tuntakse Eestis — korralikult omandada meremehe elukutset, Aga ega merekooli õpetajaid üsna hästi samasuguseid — jääda alati truuks merevendluse põhimõtetele, kerge leida ole: veel pole me- lahtritega raamatukesi, ni­ rekool asutus, kes jõuaks meks "Õpinguraamat". Ehk — väärikalt kanda Eesti meremehe ja oma maa kodaniku nime. merelt tulnud meest ülal pi­ on kellelgi neid Eesti Mere­ Eesti Merehariduskeskus meline: nii peält vaadata kui trollijuhtide õpetus teisele. dada — kallivõitu olevat hariduskeskusele pakkuda? on võtnud uut traditsiooni ka õpetajail õpetada. Minister lubas, et edaspidi Kadetivorm on endine, pi­ Võtab aega, et harjuda ole­ kujundada — äsja kooli vas­ Laev on teistsugune: sirbi- õpetatakse kõiki mere-eria- davat jätkuma veel kaheks ma vaba riigi vaba kodanik. tuvõetud noormehed .kade­ vasarata, punatriibuta, pu­ lasid Eestis, alates lihtsa­ aastaks. Ka matrikkel on tiks vastu võtta Eesti Mere­ naliputa — Eesti Vabariigi mast ja lõpetades keerukai­ endine, venekeelne, aga pole Madli Vitismann laevanduse ilusaimal laeval, laev. maga. teada, kui paljudeks aasta- "Georg Otsal". Tänavu tehü Pärgki oli teistsugune: val­ Õpetajad ei olnud eriti Dmitri Prantsu fotod seda teist korda ja loodeta­ geist krüsanteemidest, ja teistsugused: eks neil ole vasti jätkataksegi nii. lasti vette kõigi hukku- raske harjuda, et kooli on Samuti kui mullu andsid nud meremeeste mälestu- tulnud vaba riigi vabad ko­ kadetid tõotuse, samuti kui seks. Veritasu värvi lilledega danikud, nagu sõnavõttudes mullu lasti vette pärg.huk­ ei males tatud varem ju k õ i- toonitati, pealegi keskkoolist kunud meremeeste mälestu­ ki. tulnud. Harjutatakse ju Ees­ seks, samuti kui mullu olid Külalisi oli ka teistsugu­ ti keskkoolides siiski tunta­ külalised, ekskursioon lae- seid: kaptenivormis Eesti val määral isemõtlemist ja vai ja pidulaud. Isegi sama Vabariigi" Veeteede Ameti ise olemist ning läheneda peoperemees, "Georg Otsa" peadirektori asetäitja Tarmo täiskasvanud .noorhärradele kapten Valdo Heiiüa. Aga Ojametsa ja Eesti Merelae- sama mõõdupuuga kui põ­ paljugi oli teisiti. vanduse peadirektori ase­ hikoolist tulnuile ei või. Ka Kadetid on teistsugused: täitja Madis Käbini kõrval pikemad Ja mehisemad. Tä- Eesti Vabariigi haridusmi- navu voeti vastu ainult nister Rein Loik. Merehari- keskharidusega noormehi, dus on nüüd ka hariduseks muist sõjaväeski käinud. tunnistatud, seni allus lae- Muidugi on täiskasvanud vajuhtide väljaõpetamine mees midagi muud kui teis- ühele ametkonnale nii nagu *•- Tänavu esmakordselt sinimustvalge lipuga. »» Tänavu on esmakordselt kaptenite Tarmo Kõutsi ja Valdo Heinla vahel haridusminister Rein Loik. mL. - P m a^L - ^Q |V • •^A Jtks -• wM ^K0 • 2 ffSIl M£ft£ME£S Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. novemby 1991 EE2U WtötWtt? 60% maailma kauba- laevastiku kandejõust kuulub BIMCO (The Baltic Eesti Vabariigi merendus- ja reorganisatsiooni (IMO-sse). and International Maritime muude transpordiasutuste- Eestil seisab ees pikk ja hu­ CouncO) liikmeile: need on vitav tee rahvusvahelistes 914 laevaomanikku, 1650 Tallinnas oldud poolteise suhetes. BIMCO loodab soo­ maaklerifirmat, 60 klubi ja päevaga jõudis hr. Skaanild dustada koostööd Tallinna 22 kollektiivliiget Selle orga­ näha Tallinna vana ja uut sadamate ning rahvusvahe­ nisatsiooni peasekretär Tor- sadamat, vanalinna ning lise sadamate ühenduse ja ben C. Skaanild leidis üle­ kohtuda transpordiministri -Euroopa sadamakaptenite möödunud nädalal aega, et Tiit Vähiga ja Veeteede Ame­ organisatsiooni vahel. Nen­ külastada üht organisatsioo­ ti juhtidega. Pooltund enne des liitudes osalemine võib ni liiget. ärasõitu veel muljete jagami­ anda sadamate arenguks BIMCO liikmete nimekir­ seks. vajalikku toetust. jas seisab Eesti Merelaevan­ "Uus sadam valmistas Tallinnas tundsin end kui dus kolmeteistkümne N. Lii­ meeldiva üllatuse. Nägin kodus, nägin sarnasust nii du laevanduse kõrval, neist suurte võimalustega, hästi arhitektuuris kui ka keeles varaseim BIMCO luge on projekteeritud ja hooldatud (!). Vanalinna allešhoidmi- Balti Merelaevandus 1966. terminaale. Teraviljaliin on seks on tehtud kõvasti tööd. aastast. Võrdluseks: näiteks tänapäevase tehnoloogiaga N. Liidus olen kord varem Soomest on BJMCO-s 10 fir­ ja sobib hästi vilja transiit­ käinud, külastanud Moskvat mat, Rootsist 16 (nende hul­ veoks. Arenguperspektiive ja Leningradi. Tallinn on ar­ gas "EstlineT asutajaid näen ka konteinervedudel. hitektuuri poolest kodusem. kokkuviimist, kogu maailma sadamatingi- -Nordstrom & Thulin AB" mida peaks edasi arendama. Minu enda jaoks oli see — kontrolli äritegevuse mustega, mida teatavad juba 1905. aastast), endiselt Vanal sadamal seisavad lahkumisvisiit: novembris aususe üle. meie organisatsiooni liik­ Ida-Saksamaalt 1 ja Lääne- ees suuremad tööd. Arvan, lahkun ametist ja asun tööle Peamine aga, infot. Mõned med." Saksamaalt 74 firmat, kelle et mõlemal sadamal on ühes maailma * suurimaist näited: "Jäähooajal annab hulgas ka ühe kaubalaeva arenguvõimalusi perspek­ laevakompaniidest Hong­ "BIMCO liikmena on teil "Weekly Ice Report" teada..." omanikke. tiivsete transiitsadamaterm. kongis, kuid koostööd Eesti vaba ligipääs maailma kõige ""BIMCO Holiday Calen- Torben C. Skaanild võttis Transpordiministriga Merelaevandusega loodan mahukamale andmepangale dar" sisaldab 140 riigi pü- kutse Eestisse vastu hea­ vestlesin neist probleemi­ jätkata. Ja loodan, et sadamate ja merenduse Jtiad, puhkepäevad ja töö- meelega, et oma silmaga dest. Tema ettekujutus Eesti BIMCO saab pakkuda väl- kohta. Ja me arendame tunnid rohkem kui 760 näha huvitavat ja rasket transpordi, eriti sadamate jaõppevõimalusi mõnele praegu aktiivselt program­ maailma sadamas..." aega äsja iseseisvunud Ees­ arenguperspektiividest on noorele eesti džentelmenile." me, mis hakkavad võimalda­ On, mille eest liikmemak­ tis, vaadata sadamaid ja sel­ küllatki selge Ja kompetent­ Mida BIMCO oma liikmeile ma meie liikmeile ööpäevast su maksta. gitada välja, kas ja kuidas ne. Vajalik on Eesti osalemi­ pakub? ligipääsu sellele andmepan­ saab BIMCO Eesti merendu­ ne rahvusvahelistes organi­ — veolepingute ja muude gale." Madli Vitismann se arengule kaasa aidata satsioonides, eriti tähtis on dokumentide unifitseerimist, "Meie "BIMCO Weekly Dmitri Prantsu foto ning luua püsivad kontaktid astuda Rahvusvahelisse Me­ — saatjate ja vahendajate News" hoiab teid kursis Meremuuseumi keldris Ah et mis mõte sel oli? Mõte Rootsi sõjavägi võimsamaks laevakajut. Vanaduses, kui likkust. jõudu, ettevõtlik- oli näidata riigi jõukust või saama, selles mängisid Chaprnariil oli raske liikuda, kust Alles hiljem, kar­ siis teisi näiteks hirmsate lõ­ suurt osa laevaehitajad. Üks istusata ülemisel korrusel ja meeste laevadel tulid igasu- videga ära hirmutada neist oli Fredrik Henrik af jälgis läbi kiikri laevaehitus- gused "Anna-Mariad" ja Järgmine on muuseumi Chapman, inglise päritolu kohta — majast oli sinnani "Sophiad". vamm mudel Storkyrkoskep- mees. Ta oli fantastiline eks­ läbi metsa siht raiutud. Kui Niisugust teavet jagab asub laevaehitusosakond. pet. Hästi korda läinud reisi perimentaator: tegi igast lae­ midagi õigesti ei tehtud, siis Stockholmi Mereqjaloo Muu- Avar kaarjate tabadega maja eest võis kapten või reeder vast, mille kavatses ehitada, saatis ta randa sõna. Ta oli seumis vaid üks osa ühest on ehitatud 1938, asub kirikule laevamudeli kinki­ täpsed mudelid mõõdus vist esimene, kes teooria ja osakonnast, aga huvi ärata- Djurgärdenis ja kannab täp• da, mis siis kirikus üles ri­ 1:16. Tavaliselt neljas ehi- matemaatika abil laevu ehi- miseks piisab ehk seüestki. semini nime mereqjaloo muu­ putati. Kirikulaevade tege­ tusstaadiumis, ja ka ristlõi- tas. Varem tehti kõik koge- Kes Stockholmi satub, võib seum. KLaasvitriinides on misel oli võimalik palju fan­ ke. Kui need lahti võeti, tuli muslikult polnud jooniseid- ise vaatama minna. Selles rohkesti merest leitut ja ka taasiat rakendada. iga kaart ja detaili 16 korda ki. muuseumis on pikemat aega mudeleid. Teejuht keldrikor- XVI sajandil hakati Rootsi suurendada. Oma mõisas Iga suurema sõjalaeva ioo- tõotanud veel üks eesti mse tubades on aastaid mereväge üles ehitama. Esi­ Karlskrona lähedal tegi ta nise pidi kuningas isiklikult mees, kellest tuleb juttu muuseumis tõotanud Saare­ mesed laevad osteti Saksa­ kanali ja proovis seal oma heaks kiitma ia signeerima. edaspidi, samuti sellest, maalt pärit merendusajaloo- maalt, eriti Lübeckist, mõni mudeleid. Chapman on välja Laevade nimed ja vöörikujud mida muuseumis veel tehak- lane David Papp. neist on leitud ölandi lähe­ andnud raamatu vaselõige- pidid sümboliseerima riiki, se. Vanim laevaleid pärineb IX dalt Sel ajal oli Rootsi veel tega oma mudeleist ja oma mõnd kuningat dünastiat sajandist, leitud möödunud niisugune pisiriik, et ise lae­ mõtetest laevaehituse kohta või mõnd voorust — mehe- Madli Vitismann {Architectura Navalis Merca- sajandi lõpul. Hea leiukoht vu ei teinud. Aga sada aas­ Muuseumi mudelimeistri töötuba on Dalarö Stockholmi lähe­ tat
Load more

Recommended publications
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Suure Väina Voorimehed • Sada Aastat Ülevedu Masinajõul •
    Kõigi maade proletaarlased, ühinege! Eesti Merelaevanduse valitsuse, partei-ja komsomolikomitee ning EESTI MEREMEES mere- ja jõelaevastiku tööliste ametiühingu Eesti vabariikliku komitee häälekandja Ilmub (vaheaegadega) ala­ tes 1950. aasta 21 juulist Nr. 3 (886), Teisipäev, 26 september 1989 Hind 10 kopikat SUURE VÄINA VOORIMEHED • SADA AASTAT ÜLEVEDU MASINAJÕUL • On möödunud 100 aastat eesti meresõidu pika ajaloo ühest tähtsündmusest - regulaarse auru- laevaühenduse sisseseadmisest Suure väina üleveoliinil. Seda sündmust tähistame pidulikult 30. septembril. Rangelt võttes oleks võinud seda teha juba varemgi, sest esimese reisi tegi pi­ sike aurulaev "Sirius" - tänapäeval Virtsu - Kuivastu praamiliinil sõitvate võimsate diiselelekt- rilaevade eelkäija -juba 1888. aasta detsembris. Käesolevas ajalehenumbris pajatame selle Saa­ re- ja Muhumaad mandriga ühendava peamise tuiksoone ajaloost ja tänastest suure väina voo­ rimeestest. Teatavasti ulatub eesti meresõidu ajalugu aegade hämarusse. Esime­ sed kirjalikud teated selle kohta pä­ rinevad 11. sajandist ning kõnelevad eestlaste laevade sõjaretkeist Rootsi Virtsu sadam. Praamlaev on saarelt tulnud reisijad maale lasknud. ja Taani rannikualadele. Eestlaste arvele kirjutatakse ka Rootsi sada­ Riia-Lüübeki liini aurikutega lõbu­ vaadati laev üle. Paraja paadi suuru­ tel aastatel sai aga selgeks, et üleväi- augustil 1902 ja ristiti Liivimaa ku­ malinna Sigtuna hävitamine 1187. sõite Ruhnu ja Kuressaarde, kuhu ne: pikkust 16, 4 meetrit, laiust 4, 2 naveo jaoks oli see laevuke liiga berneri nime järgi "General Suvo- rovtseviks". See oli "Siriusest" aastal. Vanad kroonikad mainivad neid meelitas nende paikade eksoo­ meetrit. Kahesilindriline aurumasin, nõrk ja väike. Küll sobis ta aga rei­ märksa suurem - pikkus 18, 3, laius korduvalt saarlaste laevastiku osa­ tika. Kahe suurema sadamalinna — mis andis kruvile 30 hobujõudu, ja sijaid peale toimetama Suurt väina Riia ja Peterburi vahel hakkasid re­ merekindel kivisöeküttega katel.
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Iota Directory of Islands Regional List British Isles
    IOTA DIRECTORY OF ISLANDS sheet 1 IOTA DIRECTORY – QSL COLLECTION Last Update: 22 February 2009 DISCLAIMER: The IOTA list is copyrighted to the Radio Society of Great Britain. To allow us to maintain an up-to-date QSL reference file and to fill gaps in that file the Society's IOTA Committee, a Sponsor Member of QSL COLLECTION, has kindly allowed us to show the list of qualifying islands for each IOTA group on our web-site. To discourage unauthorized use an essential part of the listing, namely the geographical coordinates, has been omitted and some minor but significant alterations have also been made to the list. No part of this list may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise. A shortened version of the IOTA list is available on the IOTA web-site at http://www.rsgbiota.org - there are no restrictions on its use. Islands documented with QSLs in our IOTA Collection are highlighted in bold letters. Cards from all other Islands are wanted. Sometimes call letters indicate which operators/operations are filed. All other QSLs of these operations are needed. EUROPE UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND, CHANNEL ISLANDS AND ISLE OF MAN # ENGLAND / SCOTLAND / WALES B EU-005 G, GM, a. GREAT BRITAIN (includeing England, Brownsea, Canvey, Carna, Foulness, Hayling, Mersea, Mullion, Sheppey, Walney; in GW, M, Scotland, Burnt Isls, Davaar, Ewe, Luing, Martin, Neave, Ristol, Seil; and in Wales, Anglesey; in each case include other islands not MM, MW qualifying for groups listed below): Cramond, Easdale, Litte Ross, ENGLAND B EU-120 G, M a.
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019
    Lisa 1. Muhu valla arengukava 2019-2030 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 15.08.2019. a määrusega nr 36 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2019-2030 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 1 Tabelid .................................................................................................................................. 2 Joonised ................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ........................................................................ 5 1.1. Territoorium ja rahvastik ............................................................................................. 5 1.1.1. Asend ................................................................................................................... 5 1.1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................... 6 1.1.3. Muhu identiteet..................................................................................................... 6 1.1.4. Rahvastik .............................................................................................................. 7 1.1.5. Asustus ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Väinamere Hoiuala Mereosa Kaitsekorralduskava Aastateks 2009-2018
    Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018 Koostaja: Merle Kuris Töörühm: Tiia Möller, Georg Martin, Andres Kalamees, Andres Kuresoo, Andrus Kuus, Leho Luigujõe, Markus Vetemaa, Piret Kiristaja, Uudo Timm, Ivar Jüssi, Tallinn, 2009 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 I VÄINAMERE HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS............................................................. 3 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................... 3 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND .............................................................. 12 1.2.1 Asustus ...................................................................................................................... 12 1.2.2 Huvigrupid ................................................................................................................ 21 1.2.2 Turism ja puhkemajandus ......................................................................................... 22 1.2.3 Sadamad, paadisillad, lautrid .................................................................................... 23 1.2.4 Kalandus.................................................................................................................... 23 1.2.5 Meresüvendus ja kaadamine ..................................................................................... 25 II HOIUALA LOODUSVÄÄRTUSED.................................................................................
    [Show full text]
  • 2008 Nuut,Tanel.Pdf (219.0Kb)
    Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledž Tanel Nuut OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE RAKENDAMINE KURESSAARE PIIRIVALVEKORDONIS Lõputöö Juhendaja: Ülar Truu Kaasjuhendaja: Viljar Kärk Tallinn 2008 SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž: Piirivalvekolledž Kuu ja aasta: aprill 2008 Töö pealkiri: Otsingu- ja päästetööde rakendamine Kuressaare piirivalvekordonis Töö autor: Tanel Nuut allkiri: Referaat: Töö maht on 43 lehekülge. Töö kirjutamiskeeleks on eesti keel. Töös käsitletakse Kuressaare piirivalvekordoni vastutusalas toimunud otsingu- ja päästetöid, analüüsitakse reaalselt toimunud sündmusi ja statistikat. Uurimisaine – päästeüksuste tegevus, -võimekus. Töö eesmärgiks on hinnata Kuressaare piirivalvekordoni vastutusala, toimunud otsingu- ja päästetöid, isikkooseisu koolitust ja varustust. Analüüsida toimunut ja edaspidi muuta efektiivsemaks tegevust otsingu- ja päästetööde teostamisel Kuressaare piirivalvekordonis. Uurimustöö meetodina kasutatakse tulemuste tõlgendamist: õigusaktide, koostöökokkulepete, ametisiseste käskkirjade dokumentaalvaatlust, ettekannete, aruannete ja koostatud statistika analüüsi ning võrdlust. Töö peamisteks tulemusteks saab märkida, et koolitus otsingu- päästetööde teostamiseks on osaliselt puudulik. Heale tasemele võib hinnata otsingu- ja päästetööde koolitust ja - teostamist maismaa otsingutel. Puuduvad otsingu- ja päästetööde operatsiooni ülema (SMC) ja kohapeal tegutseva päästetööde ülema (OSC) tasemele vajaliku väljaõppe saanud piirivalvurid. Halvaks või puudulikuks tuleb pidada päästeüksuste liikmetena osalevate piirivalvurite
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 14 Liiva, JAH1000219 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Muhu Jahiselts 1.2. Registrikood 80083827 1.3. Aadress Tupenurme, 94701, Muhu vald, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Heinart Laaneväli 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5163725 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Heinart Laaneväli Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Või merikotka püsielupaik, Paeranna merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja nimetus/ Keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine piirangu kirjeldus on lubatud püsielupaigas 1. augustist 14. veebruarini. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.
    [Show full text]