Tänavu on Kadetid Pikemad

ISST1 I w ? RAHYUS- RAAMÄTüKOOl

1 *S

Ilmub (vaheaegadega) ala tes 1950. aasta 21 juulist Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. november 1991 Hind 27 kopikat TÄNASES LEHES ON LUGEDA:

<•* BIMCO peasekretär Tallinnas <** Stockholmi Meremuuseumis gt Lootside stressist «•* Pärand II *" Nahk- või puurublad? ** Kalamehejutt (*" Meresõda Läänemeres XI «•* Merle XXIII > ^ Moio teeme ajalehte n Tänavu on kadetid pikemad

Mina, Eesti Merehariduskeskuse kadett, tõotan siis mitte, kui õppuri soeng teks neid on ette valmis trü — olla distsiplineeritud, hoolas ja edasipüüdlik õppimises, ei vasta õpetaja maitsele. kitud. Ometi tuntakse Eestis — korralikult omandada meremehe elukutset, Aga ega merekooli õpetajaid üsna hästi samasuguseid — jääda alati truuks merevendluse põhimõtetele, kerge leida ole: veel pole me- lahtritega raamatukesi, ni rekool asutus, kes jõuaks meks "Õpinguraamat". Ehk — väärikalt kanda Eesti meremehe ja oma maa kodaniku nime. merelt tulnud meest ülal pi on kellelgi neid Eesti Mere Eesti Merehariduskeskus meline: nii peält vaadata kui trollijuhtide õpetus teisele. dada — kallivõitu olevat hariduskeskusele pakkuda? on võtnud uut traditsiooni ka õpetajail õpetada. Minister lubas, et edaspidi Kadetivorm on endine, pi Võtab aega, et harjuda ole kujundada — äsja kooli vas Laev on teistsugune: sirbi- õpetatakse kõiki mere-eria- davat jätkuma veel kaheks ma vaba riigi vaba kodanik. tuvõetud noormehed .kade vasarata, punatriibuta, pu lasid Eestis, alates lihtsa aastaks. Ka matrikkel on tiks vastu võtta Eesti Mere naliputa — Eesti Vabariigi mast ja lõpetades keerukai endine, venekeelne, aga pole Madli Vitismann laevanduse ilusaimal laeval, laev. maga. teada, kui paljudeks aasta- "Georg Otsal". Tänavu tehü Pärgki oli teistsugune: val Õpetajad ei olnud eriti Dmitri Prantsu fotod seda teist korda ja loodeta geist krüsanteemidest, ja teistsugused: eks neil ole vasti jätkataksegi nii. lasti vette kõigi hukku- raske harjuda, et kooli on Samuti kui mullu andsid nud meremeeste mälestu- tulnud vaba riigi vabad ko kadetid tõotuse, samuti kui seks. Veritasu värvi lilledega danikud, nagu sõnavõttudes mullu lasti vette pärg.huk ei males tatud varem ju k õ i- toonitati, pealegi keskkoolist kunud meremeeste mälestu ki. tulnud. Harjutatakse ju Ees seks, samuti kui mullu olid Külalisi oli ka teistsugu ti keskkoolides siiski tunta külalised, ekskursioon lae- seid: kaptenivormis Eesti val määral isemõtlemist ja vai ja pidulaud. Isegi sama Vabariigi" Veeteede Ameti ise olemist ning läheneda peoperemees, "Georg Otsa" peadirektori asetäitja Tarmo täiskasvanud .noorhärradele kapten Valdo Heiiüa. Aga Ojametsa ja Eesti Merelae- sama mõõdupuuga kui põ paljugi oli teisiti. vanduse peadirektori ase hikoolist tulnuile ei või. Ka Kadetid on teistsugused: täitja Madis Käbini kõrval pikemad Ja mehisemad. Tä- Eesti Vabariigi haridusmi- navu voeti vastu ainult nister Rein Loik. Merehari- keskharidusega noormehi, dus on nüüd ka hariduseks muist sõjaväeski käinud. tunnistatud, seni allus lae- Muidugi on täiskasvanud vajuhtide väljaõpetamine mees midagi muud kui teis- ühele ametkonnale nii nagu *•- Tänavu esmakordselt sinimustvalge lipuga. »» Tänavu on esmakordselt kaptenite Tarmo Kõutsi ja Valdo Heinla vahel haridusminister Rein Loik.

mL. - P m

a^L - ^Q |V • •^A Jtks -• wM

^K0

• 2 ffSIl M£ft£ME£S Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. novemby 1991 EE2U WtötWtt? 60% maailma kauba- laevastiku kandejõust

kuulub BIMCO (The Baltic Eesti Vabariigi merendus- ja reorganisatsiooni (IMO-sse). and International Maritime muude transpordiasutuste- Eestil seisab ees pikk ja hu CouncO) liikmeile: need on vitav tee rahvusvahelistes 914 laevaomanikku, 1650 Tallinnas oldud poolteise suhetes. BIMCO loodab soo maaklerifirmat, 60 klubi ja päevaga jõudis hr. Skaanild dustada koostööd Tallinna 22 kollektiivliiget Selle orga näha Tallinna vana ja uut sadamate ning rahvusvahe nisatsiooni peasekretär Tor- sadamat, vanalinna ning lise sadamate ühenduse ja ben C. Skaanild leidis üle kohtuda transpordiministri -Euroopa sadamakaptenite möödunud nädalal aega, et Tiit Vähiga ja Veeteede Ame organisatsiooni vahel. Nen külastada üht organisatsioo ti juhtidega. Pooltund enne des liitudes osalemine võib ni liiget. ärasõitu veel muljete jagami anda sadamate arenguks BIMCO liikmete nimekir seks. vajalikku toetust. jas seisab Eesti Merelaevan "Uus sadam valmistas Tallinnas tundsin end kui dus kolmeteistkümne N. Lii meeldiva üllatuse. Nägin kodus, nägin sarnasust nii du laevanduse kõrval, neist suurte võimalustega, hästi arhitektuuris kui ka keeles varaseim BIMCO luge on projekteeritud ja hooldatud (!). Vanalinna allešhoidmi- Balti Merelaevandus 1966. terminaale. Teraviljaliin on seks on tehtud kõvasti tööd. aastast. Võrdluseks: näiteks tänapäevase tehnoloogiaga N. Liidus olen kord varem Soomest on BJMCO-s 10 fir ja sobib hästi vilja transiit käinud, külastanud Moskvat mat, Rootsist 16 (nende hul veoks. Arenguperspektiive ja Leningradi. Tallinn on ar gas "EstlineT asutajaid näen ka konteinervedudel. hitektuuri poolest kodusem. kokkuviimist, kogu maailma sadamatingi- -Nordstrom & Thulin AB" mida peaks edasi arendama. Minu enda jaoks oli see — kontrolli äritegevuse mustega, mida teatavad juba 1905. aastast), endiselt Vanal sadamal seisavad lahkumisvisiit: novembris aususe üle. meie organisatsiooni liik Ida-Saksamaalt 1 ja Lääne- ees suuremad tööd. Arvan, lahkun ametist ja asun tööle Peamine aga, infot. Mõned med." Saksamaalt 74 firmat, kelle et mõlemal sadamal on ühes maailma * suurimaist näited: "Jäähooajal annab hulgas ka ühe kaubalaeva arenguvõimalusi perspek laevakompaniidest Hong "BIMCO liikmena on teil "Weekly Ice Report" teada..." omanikke. tiivsete transiitsadamaterm. kongis, kuid koostööd Eesti vaba ligipääs maailma kõige ""BIMCO Holiday Calen- Torben C. Skaanild võttis Transpordiministriga Merelaevandusega loodan mahukamale andmepangale dar" sisaldab 140 riigi pü- kutse Eestisse vastu hea vestlesin neist probleemi jätkata. Ja loodan, et sadamate ja merenduse Jtiad, puhkepäevad ja töö- meelega, et oma silmaga dest. Tema ettekujutus Eesti BIMCO saab pakkuda väl- kohta. Ja me arendame tunnid rohkem kui 760 näha huvitavat ja rasket transpordi, eriti sadamate jaõppevõimalusi mõnele praegu aktiivselt program maailma sadamas..." aega äsja iseseisvunud Ees arenguperspektiividest on noorele eesti džentelmenile." me, mis hakkavad võimalda On, mille eest liikmemak tis, vaadata sadamaid ja sel küllatki selge Ja kompetent Mida BIMCO oma liikmeile ma meie liikmeile ööpäevast su maksta. gitada välja, kas ja kuidas ne. Vajalik on Eesti osalemi pakub? ligipääsu sellele andmepan saab BIMCO Eesti merendu ne rahvusvahelistes organi — veolepingute ja muude gale." Madli Vitismann se arengule kaasa aidata satsioonides, eriti tähtis on dokumentide unifitseerimist, "Meie "BIMCO Weekly Dmitri Prantsu foto ning luua püsivad kontaktid astuda Rahvusvahelisse Me — saatjate ja vahendajate News" hoiab teid kursis

Meremuuseumi keldris Ah et mis mõte sel oli? Mõte Rootsi sõjavägi võimsamaks laevakajut. Vanaduses, kui likkust. jõudu, ettevõtlik- oli näidata riigi jõukust või saama, selles mängisid Chaprnariil oli raske liikuda, kust Alles hiljem, kar siis teisi näiteks hirmsate lõ suurt osa laevaehitajad. Üks istusata ülemisel korrusel ja meeste laevadel tulid igasu- videga ära hirmutada neist oli Fredrik Henrik af jälgis läbi kiikri laevaehitus- gused "Anna-Mariad" ja Järgmine on muuseumi Chapman, inglise päritolu kohta — majast oli sinnani "Sophiad". vamm mudel Storkyrkoskep- mees. Ta oli fantastiline eks läbi metsa siht raiutud. Kui Niisugust teavet jagab asub laevaehitusosakond. pet. Hästi korda läinud reisi perimentaator: tegi igast lae midagi õigesti ei tehtud, siis Stockholmi Mereqjaloo Muu- Avar kaarjate tabadega maja eest võis kapten või reeder vast, mille kavatses ehitada, saatis ta randa sõna. Ta oli seumis vaid üks osa ühest on ehitatud 1938, asub kirikule laevamudeli kinki täpsed mudelid mõõdus vist esimene, kes teooria ja osakonnast, aga huvi ärata- Djurgärdenis ja kannab täp• da, mis siis kirikus üles ri 1:16. Tavaliselt neljas ehi- matemaatika abil laevu ehi- miseks piisab ehk seüestki. semini nime mereqjaloo muu putati. Kirikulaevade tege tusstaadiumis, ja ka ristlõi- tas. Varem tehti kõik koge- Kes Stockholmi satub, võib seum. KLaasvitriinides on misel oli võimalik palju fan ke. Kui need lahti võeti, tuli muslikult polnud jooniseid- ise vaatama minna. Selles rohkesti merest leitut ja ka taasiat rakendada. iga kaart ja detaili 16 korda ki. muuseumis on pikemat aega mudeleid. Teejuht keldrikor- XVI sajandil hakati Rootsi suurendada. Oma mõisas Iga suurema sõjalaeva ioo- tõotanud veel üks eesti mse tubades on aastaid mereväge üles ehitama. Esi Karlskrona lähedal tegi ta nise pidi kuningas isiklikult mees, kellest tuleb juttu muuseumis tõotanud Saare mesed laevad osteti Saksa kanali ja proovis seal oma heaks kiitma ia signeerima. edaspidi, samuti sellest, maalt pärit merendusajaloo- maalt, eriti Lübeckist, mõni mudeleid. Chapman on välja Laevade nimed ja vöörikujud mida muuseumis veel tehak- lane David Papp. neist on leitud ölandi lähe andnud raamatu vaselõige- pidid sümboliseerima riiki, se. Vanim laevaleid pärineb IX dalt Sel ajal oli Rootsi veel tega oma mudeleist ja oma mõnd kuningat dünastiat sajandist, leitud möödunud niisugune pisiriik, et ise lae mõtetest laevaehituse kohta või mõnd voorust — mehe- Madli Vitismann {Architectura Navalis Merca- sajandi lõpul. Hea leiukoht vu ei teinud. Aga sada aas Muuseumi mudelimeistri töötuba on Dalarö Stockholmi lähe tat hiljem oli paljugi muutu toria, 1768), see oli esimesi dal: see oli viimane varus- nud, riik oli pinaalaltki suu suuri panuseid maailmas tuspunkt, kui meresõjalae- rem. Palju aitas kaasa Hiiu laevaehituse teoreetilise kül vad läksid taanlaste või maalt pärit admiral Wacht- je viljelemises. Minu esimesi sakslaste või venelaste vas meister. Ta oli võib-olla ko suuri töid siin muuseumis tu. Sealt võeti kaasa viima guni lihtsast seisusest, aga oli Chapmani arhiivi korras sed toiduained ja värske vesi ega sel ajal juletud niisugu tamine, olen neid arhivaale enne avamerele minekut. sest asjast rääkida. oma käes hoidnud. Edasi tulevad järjest täius Stockhlomi admiraliteet ja Siin on kaart, mis näitab tuvad viikingilaevad: laeva- laevaehituspaigad olid kõik kaubalaevaehitust Rootsis tekk muutub pikemaks ja siin südalinnas, Skeppshol- alates 1680. aastast — ka mugavamaks, hakkavad tek menil, kuni päris viimase Eesti- ja Liivimaa kuulusid kima abiseadmed. XVI sa ajani. Kastellholmenil heisa siia. Märgitud on Narva ja jandi lõpuks on laevadel takse praegugi mereväe ko Kuressaare, aga kindlasti kaks tekki, hakati laevu haloleku märgina igal hom ehitati laevu mujalgi. Ka kaunistama. 1930-ndail leiti mikul lipp ja langetatakse Soome ja Rootsi rannik on väga ilusaid hansalaevu, kui õhtul. Kui taheti selle tradit neid punkte täis. Kalmari lossi ees reidi sü- siooni ärajätmisega raha Fredrik Henrik af Chap- vendati. 1600. aastaks- oli kokku hoida, astus rahvas manil oli haruldane mõis, välja kujunenud meile täna selle säilitamise kaitseks praegu kuulub see Wacht- päeval tuntud laevade uhke välja. meisterite perekonnale: dekoreerimine-maalinüne. 1760. aasta paiku hakkas maja keskmine osa oli nagu 3 Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. november 1991 MEREMEES WEVEWEE? Iga kord, kui loots juhib vad, mida nad lootsivad. Vii side»töötingimusi ja suuren ainult füüsiline) väljendub gevuste vältel suhteliselt lü suure laeva ankrupaika, on mase kolmekümne aasta damaks laevade ohutust? südamerütmi kiirenemises. hikese aja (alla 2,5 tunni) tema pulsisagedus umbes jooksul nii kodu- kui ka välis Neid küsimusi uuris kaks Uuringute,, käigus mõõdeti jooksul. Piiratud arvust kat võrdne autojuhi südamelöö maal tehtud meditsiiniuurin aastat sponsorite toetusel te pulssi 32 lootsil kas ühe või setest järeldub, et kõigi muu kidega, kes on just üle elanud gud tõestavad, et lootsid on gutsenud ametkondadevahe kahe laeva kohalej ühtimise de tingimuste samaksjäämi- dramaatilise sündmuse, väl eriti vastuvõtlikud südame- line uurimisgrupp, kelle ajal. Tabelist on näh.a süda se korral sagenevad lootside timaks liiklusõnnetust Va ja maohaigustele. Kuid eesotsas seisis dr. Patricia metegevuse maksimaalkiiru- südamelöögid enim suurte laevade paikajuhtimise ajal. rem, kui loots viibis ise laeva mõistmist lootsid tavaliselt ei Shipley Londoni Ülikooli sed, mis ilmnesid erinevate pardal, kaptenisillal, oli tema leia. Kõrvaliste silmis, kes Birkbecki Kolledži kutsehai lootsikohustuste täitmisel. Eelöeldu kinnitab lootside pulsisagedus arvatavasti näevad neid ainult teenistu guste psühholoogia kateed Väärib lisamist et kõnesole arvamust et suurte laevade veelgi kõrgem. Lootsi töötun- sest vabal ajal või koduses rist arstlikult jälgiti väikest vate uuringute tegemise ajal sadamasse juhtimiseks oleks miljöös, on nad suhteliselt valimit lootse kliinikus ning olid lootside töötingimused otstarbekas kasutada mõni nid ei lange tavalisele ajale, kord abilootsi. Vaatluskorda- jõukad mehed, kes elavad kõigil Suurbritannia lootsidel üldiselt head. Vaatamata tal tal tuleb olla valves sama tih vele püsis ilm mahe. del, mil laevadel olid mõle ti öösiti kui päeval. Magada, jõude sellal, kui naabrid pea lasti täita ankeet küsimuste Uurijad eeldasid, et lootside mad — vastutav loots ia as süüa ning oma jõudeaega ka vad tööle minema. Lootsist ga nende tervise, enesetunde sistent —, oli vanema laeva- sutada saab loots sama eba jääb kaaskodanikele ning sa ja elustiili kohta. Alljärgnev pulsisagedus on kõrgeim ebasoodsa ilmaga, kuid tege juhi pulsikiirus peaaegu ala regulaarselt nagu ta töötabki. geli isegi laevaperedele ja kokkuvõte põhineb uurijate ti suurem kui tema assisten -omanikele kergesti väline arvamusel. likult koormavad enim sü Niisugune eluaegne töörežiim dant niisugused tegevused dil. Päevaste tegevuste vastu- võib* muuta lootsid sellele mulje, et ta on tööga alakoor Südametegevuse hinnang tusrikkus ei mõjuta lootsi sü nagu manööverdamine, ank dant nii otseselt kui öine töö, väga vastupidavaks, kuid tei matud ning ülemakstud ini Ei ole mingit kahtlust et rupaika sisenemine, ankur- sest küljest on karta, et see mene. Oks asi on näivus, tei lootsi töö on nii vaimselt kui küll aga tõusevad südame damine ja sildumine. Hari löögid nii päeval kui öösel ha viib nende tervise riski piirile ne asi tegelikkus. Mida peaks ka füüsiliselt nõudlik ja stres- punkti saavutasid lootside ning järelikult ohtu ka lae muutma, parandamaks loot- sikas. Stress (sugugi mitte ripunkti raskete, manööver- südamelöögid nimetatud te duste ajal. Tegevused, mille mõjul lootsi südamelöökide arv tõuseb 140-ni (või kõrgemale) minutis Lootside Pulsisagedus Tegevus «rt lfiO Suure laevaga manööverdamine 105,787 146 Laeva poi külge kinnitamine 1,876 153 Laeva ankrukohta paigutamine 1,500 145 Laeva pööramine 10,000 153 Laeva ankrupaigast välj aj ühtimine 536 168 Laeva ankrukohta paigutamine 828 mõõtmisest 151 Kokkupõrgete vältimine 22,160 160 Laeva pööramine jõel 3,809 140 Ankru hiivamine 1,599 1 40 ' Laeva ankrukohta paigutamine, 299 Michael ahter ees 146 Ankru hiivamine 10,000 170 Sadamasse sisenemine . 1,592 Wrighti järgi Puhkeseisundis oli lootside keskmine pulsisagedus alla 80 löögi :minuti s

Pardaletuleku probleemid sugune või suurem kui teistel kohta on seostatud neile esi väljaspool kodu. Viis protsen treenida neid nõnda, et nad Samast — südametegevuse nimetatuil. Teistega võrreldes tatavate tööalaste nõudmis ti lootsidest avaldavad, et nad suudavad vältimatu ebakind kiirenemise — kriteeriumist on lootsid aga ebasoodsamas tega, kujuneb pilt ideaalsest ei ole valveaja jooksul üldse lusega kergesti toime tulla. lähtudes on selge, et ka par- olukorras, sest neil tuleb lootsist kui mehest kes magada saanud. 4. Tagada lootsidele vajalik daletõus ja sealt lahkumine suurem osa oma tööst teha peaksjääma enam-vähem ra Sotsiaalsed aspektid aeg ja tingimused nõueteko võivad olla lootsidele rängaks seistes. Sellele vaatamata hulikuks, sattudes näotsi ris Ebaregulaarne tööaeg võib haseks puhkuseks ning toi füüsiliseks ja emotsionaal jõudsid uurijad järeldusele, ki või teadmatusega; kes suu esile kutsuda uinumisrasku- tumiseks. seks katsumuseks: füüsilise et lootsidele esitatavate psüh dab pärast tööd kiiresti lõd sed ning sellest johtuvalt või Osa ülaltoodud soovituste ponnistuse tõttu, mis on va holoogiliste nõudmiste tase ei vestuda, kelle keha rütmid matuse end korralikult välja elluviimisest johtuvatest üm jalik kaptenisillale ronimi ole ohtlik tervele mehele (ju kohanevad paindlikult ebare puhata. Enamgi veel: on and berkorraldustest tuleks ilm seks ja emotsionaalseks riski hul, kui ta ei pea neid täitma gulaarse tööga ning kelle sot meid kõigi elukutsete kohta, selt viia süsteemi, mis tagab ja vastutuse tõttu, mille ta sel pika aja jooksul), küll aga siaalne ning kodune elu on väitmaks, et ebaregulaarne suurema tsentraliseeritud hetkel oma õlgadele võtab. võib kujuneda riskiteguriks konfliktivabad. See on soovi tööaeg kahjustab tundlike kontrolli kui see, millele loot Pärastsõjaaegsete laevade tõeliselt ametisobimaÜu või tatav standard, kuid seda inimeste tervist Kuid see ei sid on allutatud seni. Kas nad pardad on üldjoontes kõrge psüühiliselt kehva adaptsioo- peaks tingimata järgima, sest ole ainuke probleem. Leidub selle aga aktsepteerivad? Me mad kui varem ehitatuil (mit nivõimega lootsi puhul. lootsitöö risk ja määramatus vähe naisi, kellele meeldib ko relootsi töö põhineb ju lootsi te üksnes suurtel laevadel, Füüsiline sobivus koormavad südant Toogem dune režiim, kuhu kuuluvad iseseisvusel, paindlikkusel, vaid ka teistel moodsatel Arstlikult uuriti füüsilist mõned näited: päevast päeva ebakorrapärased kojutule kohanemisvõimel ja enese alustel). Seetõttu tuleb lootsi ametisobivust väikesel rüh ei tea loots, millal ta peab ko kud, hilised söögiajad, kat distsipliinil. Kogemused aga del laevaredeleil turnida sa mal Londoni ümbruskonnast hale juhtima järgmise laeva; kestatud uni ning ärajäänud näitavad, et riiklikud bürok- geli oma võimete piiril, uuri- valitud lootsidel, kellel avas kellega tal tuleb koos töötada ühised ettevõtmised. Mõista raatiaorganisatsioonid seda mad kõrgused võivad seejuu tati keskmisest kõrgem hai või millised on järgmise valve gi ei moodusta lootside naised laadi karakteristikuid ei tun res nõuda paljudelt lootsidelt, gestumus südame-veresoon- korra ajal ilmastikutingimu selles suhtes erandit Mis siis nista. Loodetavasti oskab eriti vanematelt ja ametiks konna haigustesse ja keskmi sed. Pikema aja peale ette imestada, kui lootsid ja nen õige tasakaalu leida taasasu sobimatutelt, lausa ülemää sest suuremad eluliste funkt võib loots karta sissetulekute de naised on teistest sama tatud Lootsiamet ühendades raseid pingutusi.Paljud kõige sioonide kahjustused. Mõis vähenemist ning veel kauge laadsetest ametnikegruppi- moodsa teadusliku tehnika võimekamad ja kogenumad tagi ei. pruukinud see grupp mas tulevikus keerulisema dest seltskondlikult passiiv eelised parimate vanade hea lootsid ei ole enam noored olla representatiivne, kuid tehnoloogia kasutuselevõttu semad ning valivad sõpru de traditsioonidega. ' mehed, aga lihtsalt rutiinist äsjamainitud tulemused kin laevadel ja rannavetes. Pea peamiselt lootside ringist Tõlkinud Reet Mürk nõutakse neilt liiga suurt nitavad varem sooritatud epi- tugem pikemalt ainult ühel Järeldused füüsilist ja emotsionaalset demioloogiliste uurimuste jä loetletud punktidest ja vaa Kõnealune uurimus näitab, pingutust Väga tähtis on evi reldusi lootside kõrgest sure delgem, mida näitasid uurin et lootside maailm ei ole lait tada laeva töökorralduses musest ning peegeldavad gud lootsi ebaregulaarsete matu. Birkbecki uurimis- Ülaltoodud artikkel on tõlgi kõige ohutumaid ja kerge kindlasti täpselt Londoni töötundide mõju kohta kogu meeskond andis rohkesti ük tud Euroopa Merelootside maid töövõtteid ning tagada, lootside tervislikku olukorda tema elule. Vastavalt andme sikasjalikke soovitusi, mis Ühingu ametlikust väljaandest et neid alati järgitaks. praegusajal. Uurimisgrupp tele on lootsi kõige tavalisem peaksid aitama olukorda pa nr. 27 1991. Ühingu presidendi Käesolevad uuringud on väidab oma ettekandes, et kojutuleku aeg kell 9, järgneb randada. Neid on üldjoontes avaldusest numbri esilehekül kasulikud ka sellest seisuko merkantiilne meremeheelu, kell 23. Uurimused sisalda neli: jel selgub, et hiljuti on asutatud mida enamik lootse harras vad aga andmeid ööpäeva 1. Seada sisse lootside arst ka Balti Merelootside Ühing, hast, et võimaldavad võrrelda kuhu kuulub 170 lootsi^ Balti eri töötajate rühmi, kes on sa tab kogu oma tööelu jooksul kõigi 24 tunni kohta. Keskmi lik läbivaatus nii tööleasumi ne kirjeldatav magamise aeg sel kui ka töötamise ajal. et mere eri sadamatest. Ühen mas seisundis kui mereloot (suitsetamine, ülesöömine, duses peitub jõud. Problee sid ning kel lasub samasugu tervisevõimlemise eiramine) 24-tunnise valvekorra jook avastada ja ravida kõiki tervi mid on aga ühised või vähe ne vastutus. Nimetagem näi on tervistkahjustav. sul on märgatavalt väiksem sehäireid. t malt osaliselt ühised kogu teks õhudispetšereid, lendu Enam kui 1500 Suurbri magamise ajast sama perioo 2. Kõrvaldada lootside elust maailma lootsidel. reid, tööstusjuhte. Stress, tannia lootsi täidetud psüh di vältel valvest vabal ajal. määramatus või piirata seda millega kaasneb maksimaal holoogiliselt põhjendatud an Umbes üks kolmandik vasta niipalju kui võimalik. ne pulsisageduse tõus, on nutest ütleb end magavat 3. Maksta lootsidele nii kõr keedist, milles andmed lootsi Tõlkija merelootsidel üldiselt sama de isiklike karakteristikute kogu oma une või osa sellest get töötasu ja toetada ning EESTI MEREMEES Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. november 1991

bergi 20. sajandi algusaastail legi enam kellelegi viima min oma võrgutööstusse, põhjen na, isegi mitte mitmenädala duseks tuues, et kui ta peaks se hilinemisega.) tema masinaid vaid nägema, Eesti piirivalve, kes püüdis teeb ta kodus endale nagunii kontrollida salakaubandust samasuguse — konkuren ja mootorpaatide liikumist, diks temale. Aksi meeste "tegi oma asjatundmatusega semkord-paadid olid hinnas saarerahvale asjatut tüli", Tallinnas ja mujalgi. 1905, nagu öeldud. Kui piirivalvu aastal ehitati esimene selle rid olevat küsinud mandri taoline ja purjetati siis Hel paadimeestelt, kus nood käi singisse, et paadimootor pea nud, et nii kaua merel olnud, le saada. Saadigi, 'Teräsvuo- vastanud need, et käinud Äk ri" 5-hobujõuline. sis küsimas, kas uut paati Teiselt poolt oli saar omal saab tellida. Aga Kolgaranna

-** Labürint, mis eeldatavasti peaks kalaõnne mõjutama. ** See laevahukümaterjalidest ehitatud saun püsib veel, Pärand siin on sajandi algul olnud fotolabor. Aksi« on saar Eesti põhja res talle paslik veel tervist ja tel, põgenikud on kasutanud rannikul, Pranglist vahe pikka iga soovida, et rikkali seda peatuspaigana liikumi mandri poole, ligi 2,5 km pikk kust kogemuste- ja elurõõ- sel nii põhja kui ka lõunasse. ja kõige laiemas kohas 500 mupagasist veel teisi rõõ Ja et mõned neist paigaliseks meetrit lai.. Saare kõrgeim mustada. on jäänud, on vist päris loo osa, Loodeots, on 4 meetrit Harald Aksberg seob Aksi mulik. Tulnukatest 18. sa üle merepinna. Saare ka- saare juba viikingiaegse me jandil praeguste aksilaste jä guotsas on ilmselt juba mui resõiduga — saar võis olla vii reltulijad oma seiklusrikast nasajal kasutusel olnud soo kingite hobuste ajutiseks suguvõsa ajalugu alanuks dus sadamakoht, mis prae "hoiukohaks" — nimelt keela loevadki — Aksi-Abramist ja guseks on aga juba kuivale ti neil oma hobuseid rünna teistest. Meenutatakse ka jäänud. 26. oktoobril on sün ku kartusel kaubanduskes rootsi soost meest Dawid dinud üks kange Aksi saare kustesse kaasa võtta —ja nii Wekmani, kes oma nime on mees, Harald Aksberg, kes võidi nõuda ka nende sisse- põlistanud eeskätt kivilabü- senini veel vanu mälestusi ja purjetamisel revalaste kau- rindi, nn. türgilinna ehitami lugusid saare vanast elust bakeskusse Jägala-Jõesuus. sega, mitte vähem tähtis aga meeles peab ja mis olulisem Millal saar asustati, pole pole kindlasti ta tegevus .vai gi, neid ka teistele jagada teada. Iseloomulik on, et seda muvara jagamisel saareelani püüab. Ka vana paadiehi- on kasutatud pelgupaigana kele (Labürint on ehitet moel eraldatud ja turvalisem mees vastanud hoopis: "Tulin tustraditsioon elab temas mitmetel lihtinimestele ras 1849)7 paik kui manner, eriti neile, vaatama, kas luht on klaar." veel edasi. Ehk oleks siinjuu ketel sõja-ja segadus teaasta- Kummaline on olnud see kes merega sinapeal. Põgeni 1941. aasta sõja alguses väike saare-ühiskond. Ühelt kest on ju tulles-minnes mee õnneks ei jõudnud mobilisat- Tuumamajakas töötab automaatselt. poolt oli see ju väga avatud nutusi jnaha jäänud, samal sioonikäsk "mere taha", mõn igasugusele suhtlusele — ajal on teated ehk mõnestki dagi paha vältides. meri ühendas randu ja rah dramaatilisest sündmusest 1944. aasta põgenikevool vaid. Nii on meenutustes sa saarele hiljem jõudnud, kui jättis maha vaid neli inimest, geli koha leidnud lood Soome kõige hullem möödas. Isegi 1952. a. jättis saare tühjaks. eeskujul ehitatud esimesest Eesti Vabariigi väljakuuluta korstnaga elumajast 19. aas mine sai ^saarlastele teata Reet Naber tasaja alguses, paadiehituse vaks vast kolm nädalat hil uutest võtetest, mis Wärtsi- jem, küll nähti enne praegust läs talletatud, küll orelite ehi "Suurt Tõllu" laevakaravani tamisest, kuni looni, et Tal viimas. (Tegu on niisiis 1918. linna kalatöõstur Leesmann aastaga, praeguse vabariigi ei lubanud Aleksander Aks- väljakuulutamise teadet po-

Nõukogude võimu parditiik. Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. november 1991 EESTI MEREMEES

* * *

Tänapäeval keegi enam Äk sil ei ela, viimased elanikud sunniti lahkuma piirivalve ar vates ebamugavast kohast, j Hüjuti püstitati Muuga sada ma tarbeks aatomimqjakas, ainsad suvevõõrad on nüüd Prangli lambad. Enne sõda oli Äksil viis talu: Kaguotsa, Aksi-Iisaku, Aksi-Madise, Pih laka Ja Vahetoa; sepikoda, paaditõõstus, kool, laulu- ja pillikoor. Saare keskel otid kultuurheinamaad, rannas igal talul oma paadilauter. Ja veel oli igal oma kraav. Heina maad seisid korras, sest neilt olid kaevatud kuivendus kraavid, mereni Kraavisuud t ummistusid- sügistormidega ja igal kevadel voeti ette suur ühistöö: kraavipuhastusest võtsid osa kõik saareelanikud pisimagi poisini. Nüüd pole seda aastakümneid tehtud, puud on kuivanud Ja saare Nahk- või puurublad? keskosa soostunud, partide rõõmuks. Möödunud sajandil kasu Kas käia üks või mitu A: Ka naistekampsunid olid liraame, kolmas importfcöör Sõda viis saarelt inimesed tati Kärdla kalevivabrikus korda? ülearu läikivad. Mina tahan riistu, neljas hambaproteese, (kahest talust Aksbergid) ja osa palga väljamaksmisel töölkäimise, mitte peokamp- viies turismireisi... ja võib ka ...nime. Pärast sõda ilmu nahkrahasid. Nende eest sai Et pakutud võimalus tõe sunit. Ja ka lastele ei leidnud olla alles viiekümne esimene nud kaartidel on saar ilma ni osta kalevivabriku poodidest, poolest olmemuresid leeven midagi selga panna. tahab pärlitega teksapükse ja meta, vene ja saksa mere- aga ka maksta arveid Lääne daks, peaks selle teostus väl B: Meeste talvesaapaidpole läikivat kampsunit, mida "Al kaartidel Eksi, soome mere- maa kõrtsides teel Tallinna. batross" pakub. kaartidel aga Aksi (Eksi). ja nägema umbes nii — lau ka. Tänapäeval otsivad paljud päeval võtaks kaasa oma pere A: Naiste musti peokingi on Eesti Merrelaevanduse suured ja väikesed liikmed, Liina Velland ettevõtted võimalusi oma töö üksainus tegumood. Neid ei pearaamatupidaja Lidia Te- tajate olmemuresid leevenda prooviks kõigile selga ja jalga, saaks juba sellepärast osta, rentjeva kinnitas, et erine da. Küllap mäletatakse "Balti mida just hooajaks vaja, et põrast peol mitte punasta vaid vajadusi saab siiski ar Manufaktuuri" telereklaami, õiendaks arve ja ongi mure da, kui kõigil naistel ühesugu• vestada: isikuarve abil saab mis teatas koondise töötajate murtud. Või on tulemas oota sed kingadjalas on. Aga minu tasuda kõigi kaupade ja tee * * * võimalusest teha sisseoste matud külalised, kohvikus ja numbrit niücuinü ei olnud. Ja nuste eest, mida muidu va "Liivi Lahel". poes midagi pole, aga üht ka lastele söbivaidjalanõusid luuta eest müüakse, niisiis Rahvas, kes Äksil elas, oli Ka Eesti Merelaevandus on teist suupärast, head kohvi ei leidnud. ka turismituusiku või ham erakordselt elujõuline ja eda püüdnud üht-teist ette võtta, sinna juurde ja võib-olla ek B: Mina samuti mitte. baravi eest; "Albatross" on va sipüüdlik, energiline ja laia küll autosid või muid valuu sootilist jookigi saaks ikka. Müüja: Meile tuleb uus kau litud tarbekaupade müügi silmaringiga. Vähe sellest, et ta eest ostetud kaupu jaota Eelluureks mindi poodi bapartii, tulge siis vaatama. jaoks. Kui see kauplus end nad harmooniume ehitasid, des, odavat suitsuvorsti han kolmekesi: A — teismeliste Ja üldse peate sagedamini selles rollis ei õigusta, võib neil oli selle viie majapidami kides või muul moel. Jaota lastega pereema, B — väike vaatamas käima. Eesti Merelaevandus välja se peale ka oma neljahäälne mine usaldati ametiühingule, lapsega pereisa ja C — mere B: Aga siis võib ju tekkida valida ka mõne teise valuuta laulukoor. Kooli pidid nad kes mitmesuguste järjekor mees. Põhimulje on pettu järjekord. poe. Kahjuks ei õigusta end muidugi asutama — oma lap dade moodustamise ja hüve mus. Müüja: Aga kust te loodate tavaliselt ükski monopoolses sed ju —, aga peale selle tek de jagamisega oma tähtsust B: Meie tahame juba ammu ilma järjekorrata saada? seisundis olev kauplus, kah kis pasunakoorgi. Aksi me tõstis. Igasugune jaotamine köögikombaini, aga seda C vaatab ja kuulab, muigab te kauplusse korraga aga ühe hed käisid Jõelähtme, Prang aga, kui kõigile ei jätku, sisal pole. ja sama töötaja isiküarvet üle ja ütleb, et eelistab välismai• kanda ei saa — arvutite värk. li ja kaugemaiski kirikuis ore dab endas paratamatult A: Mina tahaksin adapteril seid kauplusi. Iseasi, kui just leid häälestamas. Või teine ebaõiglust. Kui üks töötaja ja väikesi patareisid, aga oleks tehnikakaupade garan Nagu suletud ring. Lääne näide: üks Äksi mees võttis saab auto, on ju selles ka pole: Ja väikest odavat duu- tii ja tehnohoooldus. pool, kuhu üsna sageli viima ette sõita purjepaadiga üle tema töökaaslaste osa, kes belmalcki. Kahjuks on meie valuuta- sel ajal vaatame, on leitud ol- Sotnia lahe Vaasa linna paa ilma jäid. Kui aga keegi saab B: Neid on, aga sugugi mit poedki kodumaised. Pole "Al memurede leevendamiseks dimootorit muretsema.^ See teise või kolmanda auto... Pa te odavaid. Ja kajirmad pole tõhusaim vahend — raha, raku ei suudetud jaotada kel batross" ainuke, kus soovita oleks tänapäeval isegi purje need, male kaupa osta jul takse sagedamini "vaatamas" mis igal pool maksab. Kuni sportias tele raske: minna legi õiglustunnet või vääri geks. Meie tahaJcsime edaspi meil seda pole, aitab ehk mõt kust riivamata. käia, kuigi valuutapoe ees ilma õigete merekaartideta ja di korralikku televiisorit, aga märk peaks olema hoopis lemine Lääne kogemusele, eriliste navigatsioonid laste Nüüd on leitud nahkraha- sealne ainus on väga väikese säästa kliendi aega, et ta tar millega tagatakse ostjale vali teadmisteta läbi Ahvenainaa dega sarnanev lahendus: ekraaniga. viliku asja kindla peale katte kuvõimalus: ka väiksemates saaristu. Et Aksi mees üldse kõik Eesü Merelaevanduse Ai Talongikaupu ja muud saaks. Kui kõigile ei jätku, linnades on mitu kaubamaja, sinna jõudis ja Vaasa linna töötajad said võimaluse kan defitsiiti, niida pole aega han kummitavad teisedki tuntud aga seal, kus pole otstarbe üles leidis — on see ju terve da osa oma palgast isikuarve kida, peaks siis ju sealt saa ohud — letialune kauplemine kas kogu kaubavalikut koha probleem ühele väheharitud le, mille abil on võimalik han ma. Aga pole ei lahustuvat ja korruptsioon. peal riiulile ritta seada, kasu saarlasele. See-eest ettevõt kida kaupu või teenuseid, egaJUtrikohvija ka maiustus tatakse tellimist kataloogi likkust kuipalju! mida muidu saab ainult va te valik on väga kesine. Kas ikka peab "vaatamas" järgi. Nii saab ostja soovitud Need mehed, kes Aksist ära luuta eest. Iseenesest tore Meie perele kuluks ära so käima? kuju, värvuse ja suurusega läksid — Aksbergid —, on idee, ainult teostus vaja häs liidne meestejope, aga pikale eseme. Või leitakse midagi kõrge vanuseni selge mõistu ti läbi mõelda. "Morjak Esto- mehele ei paistnud leiduvat. Üks jaotamise põhialuseid muud, mis tagab ostjale pii se ja laia silmaringiga, hu nii" teatel hakkab sellise isi- Ja naistejopede valikut pole sava valiku, aga tihe "vaata on see, et kõigil on ühesugu mas" käimine ega järjekord ei moorikad pealegi. Läänes kuarve ulatuses kaupu pak ollagi, pärast tuntakse täna• sed vajadused, jaotaja üles peaks Aksberge olema neli kuma kauplus "Albatross" val ära — ahaa, see on Eesti peaks küll asjajuurde kuulu Merelaevanduse töötaja. anne on vaid vajajad järjekor ma. venda, pärit Aksi-Madise ja Tallinnas. da seada. Aga on ju veel teisi Aksi-Iisaku talust. Harald B: Minul on vaia teksapük• se, aga suuremaid numbreid gi kaubagruppe, mida Eesti Aksberg hakkas Rootsis tege põlnud. Jauut kampsunit on Merelaevanduse tuhandeist Madli Vitismann ma sedasama, mida siingi — vaja, aga meestekampsuneid töötajaist keegi võib vajada. Dmitri Prantsu fotod hakkas paadimeistriks. Oli Üks tahab autoosi, teine pril- väga hinnatud peene töö pole. mees, nii et tegi laevatehases luksus- ja mootorjahte, kal leid lõbusõidupaate. Puu- "Albatross" kaupleb praegugi, kuid pärisraha eest. Kui saabub Eesti Merelaevanduse hangitud kaup, on valik loode tööoskused, silmamõõt ja tavasti suureni. ° "T -• teadmised olid tal siit väike selt saarelt kaasas. Rahuldu mata selle tööga ja nende teadmistega, mis tal olid, on ta uurinud laeva- ja paadie hituse probleeme kogu maailmas. Meremuuseum on temaga konsulteerinud juba üle kümne aasta. Kui ta ise ei tea, siis otsib kellegi, kes teab, või leiab vastavat kir jandust ning kirjutab sellest, mis ta teada sai. Peale selle on tail väga hea käsi joonis tuste peale, nii et kirjaga on tihti kaasas skeemid ja jooni sed. Nii on meil väga tore ja viljaks koostöö. Vello Mäss 6 ffSTI M£ft£M££S Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. november 1991 E62II WWEWEE? Eedi Kalamehejutt 3Mur139 1 4. Oktoobrikuu keskel külas- neid seal plangu taga, plank muidugi igaühel on endal kalandusega välja ei tule, nii tas praegu Stockholmis elav 2—3 meetrit kõrge — räägi- võrgudja nendega püüavad, kahju kui see ka on. See oleks x£~&QŠ£0>Šä*' £r*«-; >. tuntud kalandustegelane la takse, et seitsekümmend või Nii et see rannakülade asi on ju muidugi ilus jne., jne. Aga kirjamees Elmar Pettäi jälle kaheksakümmend tükki, ei väga mitme kandiga prob- asja tuum on selles, et ranna- kord koduseid randu. Siinko- teagi kui palju, nad ei tule leem. külas üldse inimesi oleks. hal väikesi väljavõtteid pikast sealt välja Ka... Nendest pea- EP: Kui Rootsist rääkida, Hea küll, konjunktuur muu ^flBE|^3 Wj0t ff&^ jutuajamisest Meremuuseu- me kõige enne lahti saama, siis tema on oma mehhani- tub, hakkavad rohkem kala mis. E. Pettäi vastasrääkija Meil ei ole neid vaja ühe saa- seerimisega sinna jõudnud, püüdma. . Aga kui inimesi ei ^^Pl^^i^m on Meremuuseumi teadusdi- re peal, mis võiks ainult ka- et 16 tuhandest kalurist on ole, siis pole midagi, rektor Jaak Sammet. lurite oma olla. Aga nüüd tu- ainult 4 tuhat alles. Ja need EP: Oma maja, oma maa... EESTI KALURITE KOONDIS EP: Pranglile ma sattusin leb see kurb lugu, et kalureid ei ole ka suurem osa väikese- Ega kutseline Kalur ei ole ju Kalanduskoja praktikandi- ei ole enam. Kui elanikkond paadi-püüdjad, vaid traali- päris põllupidaia, aga tal Stockholmis ilmuva kaluri na. Parajasti uuriti rändan- on 150 inimest, kolmandik mehed. Traali peal on tavali- peab oma piimalehm olema, te ajakirja XII aastakäigu vii gerja liikumissuundi. Selleks neist lapsed, teine kolmandik selt 4—5 meest. Aga ühe- seapõrsas ka, sest ega liha ei mane number sisaldab Kogu osteti üks bottengarn ja me ehk vanad,4 siis jääb ainult mehe-püüdjaid on ikka mui- ole tal ju mugav osta. Või on? nisti kolm ümbertrükki Tal panime selle Pranglisse üles. 30—40 elujõulist meest, kes dugi ka. Mu äiapapa poegki Päris kalarapetega siga sööta linnas väljaantavast "Eesti See oli 1938. aastal. Olid kõ- kala püüavad. Et kalur läheb püüab üksi, ehkki tal on Ka ei saa, jääb traanimaitse, aga Kalandusest" — nõnda tihe vad kirdetormid, need lõid ta oma paadis, püüab oma ka- abiline; ei vaheta seda traali- vilja osta ja rappeid hulka daks on läinud ühe ala mees sageli segamini ja kuu aja pä- lad, müüb oma kalad — seda mehe elu vastu. panna, see on ikka kasulik, te suhtlus, lisaks veel "Rand lasest" informatsioon Viimsi rast tuli see välja võtta. Järg- võimalust praegu ei ole. Kas Randades tuleb arendada Rootsis ei või muide ise siga päevade kohta. Aga ka origi misel aastal hakkasin kala- see tuleb? ' suvitust Siis kalur müüb tappa, tapamajas peab tap- naalmaterjale on mitu pike tööstuse peale, siis läksin Miinuskülg on turustami- oma saaki suvitajaile. Kui ma, see on sanitaamõuete mat ja lühemat lugu. Harald teist korda Pranglile. Arenda- ne. Kalur elab elujõuliselt need muidu ei osta, siis linna pärast Aksberg alustab lugu bar- sime uue süsteemiga tursa kui ta saab oma kalad vars- minnes ikka — suurt haugi JS: Rannamees võib tööta- kantiinist "Tormilind , et siis rookimist, et ta linna viimi- kelt ära müüa. Kas otse tar- või lõhet on omapüütu pähe da vabrikus kas või saja kilo põhjalikumalt jutustada oma seks halvaks ei läheks. Siis bijale või siis kaupluse kau- linnas hea näidata... Jah, meetri kaugusel. Heade teede tööst mootorpurjekal "M'Mars"i . hakati seal ka esimest korda du. Pranglil kipub see võima- rannakalur peaks varustama korral jõuab ta õhtul päris Temalt on ka kirjutis "Tõtt ja maksaõli tegema. Naised said lus ära jääma. kalaga kohalikke elanikke ja ruttu koju ja läheb oma paa- fantaasiat", milles kõneldak rannas tööd. Mida meie a/al ei olnud, on suvitajaid. Niimoodi, koha- diga välja kui tahab. Nii on ta se Sveaborgi kindlusest, mil Ühistu oli seal olemas juba kalasuitsutamistsehh. Tor- peal müües saab ta poole ikkagi merega seotud, ehkki le rootslased ehitasid omal 1921. aastast, aga siis tegeles miga tuleb tihti palju kala, ei rohkem tulu. Ei tea, kuidas merest tööd ei saa. Piirivalve- ajal kaitseks venelaste vastu, vaid Kalurite toiduainetega õnnestu kohe linna viia. Nii siin, aga Rootsi kalamees küsimuste lahendamisega kuldmüntidest ja mitme põl varustamisega. Kuid tol ajal saavad inimesed tööd ja kala saab, ütleme, 4 krooni kilost otsustub, et igal mehel võib ve Naissaare ning Aksi mees hakkas ühistu ka kalu ostma säilib. poes aga müüakse 16 krooni- paat olla, kuigi ta ei ole kut- test, kõik ikka selle Helsingi- ja kogu seda vahendust tege JS: Kilu-räime saab ju kar- ga. Eestis ei ole see lõikamine seline kalamees. See on prae- esise saarekindlusega seo ma. Mina sõitsin transpordi- pi ka panna, see on nii lihtne vist nii suur. Rootsis on see gu puht-tehniliste asjade ses. paadiga ikka Tallinnasse töö. ärimees, vaheltkaupleja, nii taga: kui saab ühed piirtval- Eralt Art on kirja pannud kaasa, selle paari-kolme tun- EP: Kilu võib vabalt puu- tähtis mees: tema võtab kas- vurid minema, teised aseme- kolm selle numbri lugu. "Sa niga, mis kaladega õiendami- tünnides ka olla, kas 10—20 ti eest tema võtab autoveo le, mõistlikud proportsioo- lapiiritus maitses ka roots seks läks, pidin mina toiduai- liitrit või isegi 50 liitrit See on eest, tema võtab kaalumise nid. Tulevaks suveks peaks lastele" käsitleb eestlaste ja ned ja hiljem, sõja ajal, ka minev kaup — kui vürtsi saa- eest. Kui on hea hind, saab pilt ikka kohe põhjalikult rootslaste seoseid ses sea- veel riidekraami ja viina kät- da on. Seda läheb põllumehe- kalamees 4 krooni, on halb — muutunud olema. d us tarnata tegevuses. Artik te saama. le ja linnamehele. Linnamees saab ainult ühe, aga poes EP: Jaak, aga kuidas sa la lis "Kas kalamiinid?" arutab Nii see viis aastat käis. Kui on küll harjunud 200—300- maksab ikka 16... hendaksid niisuguse asja. autor 1941. aasta sügisel me inimene tahab ühte ühiskon- grammist karpi lahti võtma... Viimsi poolsaare omad saa Mina olen nüüd vana, aga kui res liikunud imelike lõhkeke da sisse elada, siis tuleb sel- JS: Eks linnas on juba kül- vad muidugi kõik oma saagi suvel minu poeg tahaks tulla hade üle. le paiga eluga kohaneda/Nai- lalt palju väikesi toiflustuset- linnas turustada, pealegi kui kala püüdma—temal teki- Oma kolmandas loos mõ segi sain Pranglilt Teatud aja tevõtteid, kes nõus tünni võt- transport saab organiseeri- vad probleemid. Kas teil on tiskleb Eralt Art mis otstarve olid toiduainetetööstusega ma. tud... Ei, ega ei saa öelda, et paaditööstusi, mis teeksid või uskumus võis olla seoses seotud mehed mobilisatsioo- EP: Meil Eestis ei olnud ju siin praegu kalapüüdjaid ei kaluritele paadi, et saab nii Eesti, Rootsi kui Soome nist vabastatud, nii jäin mi- sügavkülmutuskappe, aga ole. Kui ma nüüd läksin Krä- püüdma hakata? Ja mis hin- saartel esinevate kividest lao tud labürint-teedega (Eestis nagi kõrvale. Kui oli ule mere nüüd annab see täiesti teise suli saarele, olid Rohunee- naga? "türgilinnaks" nimetatud). vaja minema hakata, saime perspektiivi. Jahutus säilitab mes kalakastid kalda peal, JS: Tegijaid on kindlasti. Ja Rootsi rahvapärimus igata õigel ajal teada, et Soome tu- kala palju kauem. aga see oli peenräim, mis hinnad — eks need muütu- hes kõnelevat, et labürindist levad põgenikud antakse JS: Muidugi, võõrast piiri- hästi ei lähe, sügisel tuleb vad. Proovin kohe järele küsi- läbijooksmine pidi tooma juba venelastele välja. Ehkki valvest tuleb lahti saada. Aga teda tihti. Eelmisel päeval di da, ühed tegijad on siit 300 head kalaõnne. "Kas ka Ees soome rahvas oli eestlaste teine asi on see: Soome on kilu ka palju sees olnud, see meetri kaugusel, tis ehitatud labürindid on poolt ja aitas palju kaasa sin- nüüd kaua aega vabalt ja tuleks muidugi õige vürtsiga EP: Ja eks vaja oleks moo ehitatud kalaõnne suurenda na sattunute edasi pääsemi- normaalses turumajanduses karpi panna. tor-, mitte sõupaati. "Eesti mise lootuses või on need seks. Nii et meie läksime otse elanud, kuid ka seal on ran- JS: Läheb ka peenräim, ei Kalanduses" kirjutati, et ainult võõrsil nähtud uudsu Rootsi. nakalandus välja surnud, jää meil see praegu poodi need mootorid, mis Pärnus se, munakividest laotud ring Ah jah, Prangli oli tol ajal Rootsis ka vist peaaegu. Ohe- seisma... 40—50 aastat tagasi tehti, on käikude idee ületoomise huvi elujõuline saar, seal oli 500 sõnaga, Soome lahe põhja- Aga rannaküladega seoses nüüd läbi. Kust uusi saab? kodusaarele? Oli kõigile hu elanikku. Minu käes olid ju kaldal, mis on meie jaoks lä- tuleb peale kalanduse veel Eks see peaks nii 5—6-hobu- vitav, et kividest ülleslaotud nimekirjad — kõik toitlustus 'nim võrdlus, ühes suures paljude asjade juures nupu- jõuline olema, ringkäikudes võis jooksja ära ja raha maksmine käis ikka elujõulises Soome rännaku- lada: ranna põllupidamise ja JS: Liigub 45-hobujõulisi eksida, kui jooksurada kinni Kalurite ühingu kaudu. Ja las on üksainuke kutseline puhkemajanduse juures. Kui traktorimootoreid, aga eks sulgus. Eestis oli vanade us iirivalvet ei olnud meil roh- kalur... Aga küla ise on elu- paljud asjad ühendada, siis need on kalurite jaoks ras- kumuste kohaselt kalaõnn Eem kui kaks meest Nüüd on jõuline, selles on asi. Ning mängib välja võib-olla. Ainult ked. Kõige lihtsam, oleks olenev naisest. Kui kalur paa- Rootsist kaasa võtta... diranda läks ja teel tuli vastu naisterahvas, siis pöördusid Elmar Pettäi sidemed Eesti Meremuuseumiga on ammused ja tihedad. Sellel fotol katte end Kalurikolhooside paljud koju tagasi. Naise vas "Eesti Kalurist" on meremuuseumi ja ETV rahvas 1989. aasta mais hr. Pettail külas, vahelise Laevatehase toot- tutulek voi risti üle tee minek Peremees ise on vasakult äärmine. misdirektori, jäi küsimata. viis ta kalaõnne endaga kaa kuidas nende tehase nüüdne sa. Ka seal oli mõte, et ka nimi ongi. Tema ütleb, et so laõnn kadus, kui tee sulgus, biv paaditüüp oleks 6,3- või veel hullem, kui naine meetrine, nimetavad kännu- vastu tulija kalaõnne "kaasa tüübiks. Ees on väike kajut viis", arutleb autor. Hind ilma mootorita on Veel avaldatakse selles kuus-seitse tuhat rubla. numbris 37 aastat vana ar Rootsistunud inimese jaoks tikkel "Stockholms-Tidnin- on see võileivahind. Soovitas, geni" eestikeelseilt lehekülge et sinna sobiks 8—10-hobu- delt, mis kõneleb eesti kalu jõuline diiselmootor. Aga reist Väddöl 1954. aastal. meie omad on rasked ja ras Ühtlasi kutsub "Eesti Kaluri" ke saada ka. toimetaja lugejaid üles kirjel Kuulda on, et keegi pidi dama oma esimesi kalastus- püünisetööstuse ka käima aastaid võõrsil. panema. Kõigele lisaks pakub Elmar EP: Jah, nüüd kalamees ei Pet(af neli mõnusat retsepti taha enam õngi sööta. Ehkki kilude soolamiseks: peale vürtsi ja pipra, soolaja suhk see oli ju õieti naiste töö. ru nii ja nii palju muskaat Rootsis on tursapüügil ka pähklit, muskaatõit, hispaa püüniste peale mindud. 20— nia humalaid, ingverit, ko 30 tursavõrku peab ikka sees riandrit... Annaks taevas, et olema, kui tahad kala saada; praegune Eestimaa laps mit Oks võrk maksab 750 krooni. te ainult nende viimatinime Aga turska on vähe. Kilu ja tatute, aga ka varsti juba kilu räim ei ole meie meres vähe- enda mainimisel ei küsiks: , nenud. Ja lesta on ka tublis mis see on? ti rohkem.. Jutuajamist kuulas Mari Varaba v Madli Vitismann Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. november 1991 EESF1 MEREMEES EE2U WEVEWEE? rECmar tPettai MeresocCa Läänemere põhjaosas 1941-44

Hango JV. Liidu tugipunktina Soome loJie suudmes kmumbrite asendajateks. olijõlgimist kerge organiseeri sid venelased merre püssi- Kuidas venelased Imuisin määratud päeval ko Olenevalt ülemusist oli da. Mehi arreteeriti Ja mõned padruneid, sütikuid ja muud toimetasid Hangosse 600 gumispunkti Hipodroomile, väeosades kohtlemine erinev. neist jäid kadunuks./.../ laskemoona. Elelmisel päeval mobiliseeritud eestlast kus meid — umbes 600 meest Muidugi olime, nagu kõik pu Mereväelased olid ehtsad toidumoonaga lastitud praa Tallinnast — määrati mereväkkeja viidi naväes, nii NKVD kui ka eri "röövlid'', ustavad kommunis mist paistis veest vaid osa Moskvas sõlmitud rahule- Kloostri tänavale, Gustav osakonna valve all. Loodi tid ja kahtlemata kange mo laadungist — praam oli öösel pingu alusel märtsis 1940 olid Adolfi gümnaasiumi ruumi- nuhkide võrku ja kuulati ala raaliga sõjamehed. Jalaväe- ära vajunud. Merre heidetud soomlased sunnitud rentima desse. Ärasõidu eel saime Ka- tasa üle. Meil sunniti nuhiks laste moraal oli aga nõrk. Nad lahtisest jahust oli vesi muu Hango poolsaare koos umbrit- lamaja tänavas asuvast va- üks allohvitser. Mees oli aga lasksid end eestlaste Juttu tunud kördiks Ja kleepinud sevate väikesaartega 30 aas- rustuslaost riietuse. See koos nii aus, et ta omavahel viibi dest mõjustadaja olid blokaa rannakivid taignaga kokku. taks N. Liidule. Venelased nes õhukesest pluusist, püks- des hoiatas enese eest ja pa di ajal paanilises meeleolus. /.../ Lõunal käies nägime, alustasidkohe selle 115 ruut- test, pilotkastja tsaariaegsest lus tema kuuldes mitte rääki• Ühel päeval hakati rivistu kuidas madrused tagusid kir- kilomeetri suuruse maa-ala verisest ja läbilastud sinelist, da režiimivastastel teemadel. misel mehi välja hüüdma, vestega sodiks tuletorni val- väljaehitamist sõjaliseks baa- Meid paigutati mootorpurje- Muidugi polnud kõik sellised. kusjuures võljahüütuil kästi, gustusseadmecL /.../ Ülemu• siks. Järgmise aasta mais oli kas "Õmele", mille trumm, oli Meie hulgas leidus ka neid, kõrvale astuda. Tegemist oli sed olid kaotanud pea, valit baas valmis ja sinna kuulusid laskemoona täis. Kuna sõja- kes kõik kuuldu ette kandsid. nuhkide ja kommunistidega. ses paaniline meeleolu. Kästi rannapatareid, laskurbri- varustust peeti väga kalliks, Alguses oli vene madruste Järelejäänuile anti käsklus nii kiiresti kiti. võimalik sada gaadjahilennukite rügement, saaüs laeva tugev eskort: suhtumine meisse päris hea "vasak pool, käies marss" ja masse kuhjatud toiduvarud vesilennukite JlotÜl, mereväe, mitu traalerit ja väike sõja- tahtlik. Pärast Tallinna ja teekond lõks sadama suu merre heita. nas. /.../ õhutõrje ja piirivalve üksused laev. Merel traalitt välja mitu Hiiumaa langemist muutus Toidu hävitamine — kõik kokku 25 000 meest, mani, mis õhitt Ükskord rün- see järsult halvaks. Hakati et Meid paigutati sadamas Või- ja rasvatünnid tuli mootorpaatidele ja viidi mere Lisandus veel kaks kuni dasid m^ Soome lennukid, teheiteid tegema, et eestlased enne puruks peksta, jahuko- le. Möllas torm, kõrged lained kolm tuhat meest, kes moo kuid nad ei julgenud atakki Tallinnas sakslasi lilledega tid nugadega töhkuda, maka- dustasid tuletõrje, sadama-, pildusid paate nagu mängu• ronikastid purustada. Venela korrata, kuna merel liikus pal- olid vastu võtnud ja et Hiiu kanne ja valasid mehed üle mqjaka-ja kalanduspersona- .-a sõjalaevu, sed vaatlesid näljaste tMota- maal ei osutatud sakslastele jääkülma veega. /.../ Järsku li. Hango garnisoni ülemaks Olles möödunud Soome vastupanu — joosti hoopis dega, kuidas sogasesse-vette oli määratud kindralleitnant võeti kurss ühe saare sada saartest suitsukatte all, saa- üle. /.../ masse, kus toimus maabumi- loobiti isuäratavat eesti, eks- Sergei Kabanov kes saabus busime Mangosse hilisõhtul. Oktoobri alguses kasutati ne. See oli Russarö. portvõid, kuidas lained või ap Leningradist kohale 15. maü dÜ läks venelasest koman- lalt neelasid ja selle hetk hü- Rei väeosades laiali olnud eestla Kaotasid pea 1941. Venelaste poolt mobüi- dor maale Ja m Jäime üksi sed täies varustuses diviisi Meid pandi elama saare jem jälle kaldale paiskasid. seeritud eestlaste teekonda i ^ soomlasil oli aevale Kuna staabi ette. Pärast pikki rän• lõunapoolsele kaldale, tule Hangosse 1941. aastalonkir- ^^ o^^ . teada hoidsid nakuid Hango sadamarajoo torni läheduses asuvaisse ba- Lõpuks ei jõutud enam kõi jeldanud Peeter Lindsaar oma. ^ _ nad laeva k a da ka nis viidi lõpuks osa mehi rakJcidesse. Varsti toodi sinna ke purustada: veeretati vette usutluste kogus Mardus kii- } i i u xur aJ e a "Hangon Keksiä" ja "Hangon Hangost 7—8 kilomeetri kau purustamata tünnid ja kotid. jätas" (EKK. Lund 1964) järg- Määrati nuhid Elö" ruumidesse, kus moo Kõige lõpuks saatsime toidu neva : gusel maa-aluses haiglalin- ^ Hommikul viidi meid salka- dustati kaks ehituskompa- nas elanud eestlaste salk. kraamile järele ka kolm kaa. Kui 1941. aasta augustis dena macdet .^^ metsa ja niid. Meil võeti relvad käest ja Teel sadamasse oli metsast vedelenud kahuritoru. sakslaste pealetung Tallinna- kästi seal elama hakata. Mõni pandi blindaaže ehitama. Ilm venelaste poolt avatud tuli, Russaröle viidud 290 eest le takerdus, teostasid venela- päev Mjem toimus mõõra^. selt oli tõö otsitud selleks, et mille tagajärjel üks mees sai last "unustati" venelaste poolt sed nende valduses oleval ^ väeosadesse, Kokku Jäi meile mingit tegevust leida. jalast haavata. kas kogemata või meelega Põhja-Eesti alal mobilisat- meist ainult Üks suurem maa- maha. Kui Soome sõdurid tu siooni, mis tol korral jäi viima- alusesse laatsaretU määra• Arreteeriti Järgmisel päeval, 2.. det sembri hommikul käsutatijäl- lid saarele, viidi eestlased seks. Kuna venelased raken tud salk. Teised hqjutati all Venelastest eraldamise Karja linna ja sealt edasi Mal dasid kõrvalehoidjate pere peapõhjuseks oli asjaolu, et le kõik mehed, isegi haiged, üksustesse venelaste hulka. uuesti tööle. Meestest moo mi olümpiakülas asuvasse sõ kondade vastu surveabinõu- Suurem osa mehi läks pata eestlaste jutud elust vabariigi sid, olid eestlased sunnitud dustati ahelik lähedase kalju javangide laagrisse, kust nad reidesse. Väikesele osale anti ajal kütsid venelaste meeled hiljem, 1. jaanuaril 1942 pää• möbilisatsioonikäsku täitma. ärevile ja õõnestasid nende tippu ja käest kätte ulatatud relvad, kuna teised määrati mürsud liikusid sinna ja hei sesid tagasi Tallinna. 600 meest töölisteks ja ühtlasi lahingu poliitilist meelsust. Kuna ini Mul oli perekond Tallinnas. mesed elasid tihedasti koos. deti merre. korral väljalangenud suurtü- /.../ Sadama muulil loopi (järgneb)

kursi ülekande seade, kor tasandis — sämaTäjärefoie rektor ja kursinäituHd. g-1 nende seadmete negatiiv Tundliku elemendi konst seid omadusi — ta ei võngu ruktsiooni järgi jagunevad g- kompassimeridiaani tasan d ühe- ja kahegüroskoopilis- dis, samuti puudub tal alati G teks, viimastes on 2 güro- ne hälve kompassimeridiaa- MERLE mootorit paigutatud xgüros- nist G. näitab kompassime Golf fääri. NSV Liidu merelaeva- ridiaani suunda ja seetõttu des on kasut. pms. kahegü- oleneb tema täpsus xdekli- guaano [guano), merelin x roskoopolisi g-d, neist levi natsiooni ja deviatsiooni ge. Kasut. pms. paadipurje- kursinäiturina ja koos gü- nuim .on "Kurss-4". Selle dude (kormoraanide, suula rokompassiga polaarpiirkon- määranguist G-i kasut na. Nime sai arvutuslükati tundlik element, jälgiv süs pms. sõjalaevastikus. de, kajakate jt) ning ka hül leiutaja Edmund Gunteri nas sõites, seal tekivad hari teem ja korrektor asuvad gürosfäär, gyrosphere, ka- jeste, nahkhiirte vm. looma (1581—1626) järgi tengi lii likul gürokompassil inerts- x de kuivanud väljaheited. La peaseadmes — emakom- hegüroskoopiliste gürokom- kumise sarnasuse tõttu lü jõu toimel suured vead. passis, mis on paigutatud demetena leidub g-t kuiva gürokompass, guro-, ka passide tundlik element, mis kati keelega. Nimetus huaari vastavasse ruumi — güro- hõljub xemakompassis asu kliimaga aladel, nt. L.-Am. (houari) pärineb Ameerika vurrkompass, güro ruumi, seal asuvad ka mõ lääneranniku ja saarte. Lõu- skoopseade laeva kursi ja vas elektrivoolu juhtiva ve indiaanlastelt ja selle võtsid x ned abiseadmed nagu toi- delikuga täidetud anumas; na-Aafrika lähiste ja Kariibi üle portugaallased. peilingute määramiseks. G- teagregaat — muundur, ja- ' mere saarte linnulaatadel. i töö põhineb 3 vabadusast- hermeetiline valgevasest güroasimuut, directional x hutusveepump jt. lülitus- la kera, mille sees asuvad 2 Ligikaudsete hinnangute ko auro, kavurrasimuut; mega güroskoobi omaduste juhtimisseadmed. Kontroll- haselt peavad linnud L.-Am. ja Maa ööpäevase pöörlemi teineteisega liigendiga seo güroskoopseade, mis hoiab seadmed asuvad pms. laeva tud xgüroskoopi (güromooto- läänerannikul 1 tonni g. alal xasimuudi suunda. G- se kasutamisel. Esimesena sillal. Peale rooliratta juures tootmiseks sööma 22 t kalu esitas g-i idee prantsuse rit), õlivaigisti ja tsentreeriv na kasut. tasakaalustatud 3 ja komandosilla tiibadel ole elektromagnetiline pool. G-i ( anšoovislased). G-t kasut. vabadusastmega xgüroskoo- teadlane L. Foucault (1819— vate on g-i poolt juhitavad väärtusliku lämmastik- ja 68). Esimese g-i paigutas vaba ruum on täidetud vesi pi, mille raskuskese langeb kursinäiturid veel radaris, nikuga, et kaitsta seadet ok fosforväetisena, sisaldab u. ühte geomeetrilise kesk 1908 liinilaevale "Deutsch- raadiopeilingaatoris, auto- 9% N, 13% P2O5. kaaliumi land" saksa insener H. Ansc- südeerimise eest ja tagada punkti ja riputuspunktiga. maatroolis jt navigatsiooni- soojusülekanne. Güromoo- ja kaltsiumi. Kalag-ks nimet, G-le ei mõju laeva manöö hütz-Kaempfe (1872—1931). seadmeis. tehislikult pms. Jaapanis ja Välisjõud, mis muudab gü- torite teljed moodustavad verdamisel ja lengerdamisel güromagnetkompass, teineteisega nurga 90°, põh- Norras kalajäätmetest val roskoobi g-ks, s.t. sunnib x tekkivad inertsjõud. Et vaba teda pidevalt geograafilise gyromagnetic compas, gü- ja-lõuna suunaga aga 45°. mistatud toodet. güroskoop! g-ks muuta, on roäsimuut, mille asimuut- G-i raskuskese al lange kok meridiaani tasandi poole x gunterpuri, huaaripu vaja hoida selle-peatelg hori pretsesseerima, on pendele- korrektor on magnetkprn- ku tema geomeetrilise kesk r i, slidirtg gunter, kolmnurk sondi tasandis ja ära hoida fekti kaudu väljenduv ras pass.^ G-s cn ühendatud mega, sellest tingituna hoiab ne puri, mille esiserva (ees- Maa pöörlemiselt põhjusta kusjõud. Nüüdisaegne o gürokompassi ja magnet- pendelefekt koos güromooto- liigi) alumine osa on kinnita tud asimuudi hälve, seda te kujutab endast eiektrome- kompassi positiivsed oma rite summaarse kineetilise tud masti ja ülemine kahe hakse asimuut- ja horisont- hääniiist süsteemi, mille dused — güroskoobi võime momendiga g-i meridiaani nahaga vooderdatud metall- korrektorite abil. G-i kasut. hoida püsivalt suunda ja tasandis ja võimaldab kasu kiirete laevade ixhõljuklae- peamised osad on tundlik võru abil piki masti tagakül Ä element, jälgiv süsteem. kompassinõela alaline 'paik tada gürokompassi stabiilse ge tõstetava nihketengi kül Yäu, tiiburlaevad) iseseisva nemine magnetmeridiaani kursinäiturina. CCCZL Ai£0£Ai££C Nr. 13 (913) Teisipäev, 5. november 1991 fyfeie teeme ajalehte Ajalehte toidavad na ja võtta fotograa mööda sõnu, vaid ka möö vene keeles välja trü kes selle järgi vasest jalad? fi (de) käest fotod. Ning da punkte ja komasid; kib. 'Panna kõigi sadama trükiplaadid teevad. Ah Et mitte rääkida aja seejärel kulub veel nä mõõta üle pildid ja teks te nimed tagasi sellesse j aa, tuleb minna j a anda kirjaniku töö sellest dal tegevusele, mis tid, et kõik hästi oma keelde, millest nad päära Tallinna Ajakirjan poolest, mida kõik arva värskemaid uudiseid eri kohale sobiksid; täpsus rit,' lapata kiiruga duslevi saateleht. vad teadvat ja oskavat ti hästi konserveerib. tada viimased faktid. Ja mälu, teatmikke ja atla- Teisipäev on kõige ras (tulla kohale, vaadata Millele kulub terve siis tuleb minna trüki si, et raisata hulk aega kem päev. Värskelttrüki- ja kuulata, kirja panna, nädal? kotta ning teha koos ar näiteks "Kemperi"-nime tud ajalehepakk kaalub ning homme lehest luge üks ajalehenumber ma vutioperaatoriga vigade lise sadama otsimiseks eriti palju nagu igasu da) , tutvustame seekord hutab keskmiselt 50 ma- parandus. See tähendab C, G ja K-tähe alt ning gune värske kraam. Toi seda poolt, mida suure sinakirj alehekülge tundidepikkust tähele teada saada, et see on metus peab omal jõul too mas toinutusec teevad teksti ja paarkümmend panelikku ekraani jälgi hoopis Quimper. Siis tu- ma trükikojast ära aja eraldi' inimesed: vastu fotot. Lehte trükitakse mist, kuklas teadmine, lehed nii tellijaile, . tav sekretär,' kunstnik, teisipäeval. .Eelmisel et viga, mis läbi lipsab, Eesti Meremeeste Liidu tehniline toimetaja ja teisipäeval tuleb minna trükitakse lehes ära. le, Eesti Merelaevandu väljastaja. Väikeses ja anda viimane tekst la Selle tegevuse tulemus sele kui ka toimetusele toimetuses neid ei ole,duda , saada kätte viima on arvuti väljatrükk ki- endale. Tuleb minna ja ja seetõttu ei saa loo sed fotod ning kontrol lelehtedel. posti panna värske aja valmiskirjutamise järel lida, kas kõik eelnevalt Laupäeval ja pühapäe leht neilegi, kes oma järgmiste uudiste järele toodu on laotud ning kor val vaevavad pead kõik kaastööga meie ajalehte söösta. Tuleb minna rektori leitud vead pa võimalikud vead, mis aidanud sisukamaks muuta randatud. — muud honorari meil iu (minna seetõttu, et toi võisid sisse lipsata, ja pole. Ühel meist on hulk metusel ei ole autot ega Kolmapäeval ei tule ku teadmine, et midagi pole aega tegemist tellijaile taksotalonge) hoopis hugi minna. Peab hoopis enam parata. ajalehe väljasaatmise trükikotta ja viia lugu lugema ridu, mõõtma ja Esmaspäev on kõige kii ga . ladu ja kätte. Tuleb min- arvutama, et kõik, mis rem päev, mis algab saa lehte peab minema, sinna telehtede ja arvete väl Nädal trükikojas on ka ära mahuks. Tavali jakirjutamisega. Tuleb lõppenud, äratrükitud selt ei mahu. Siis peab minna ja viia saateleht ajalehenumber peast vi midagi varuks jätma, mõEesti Ajakirjanduslevi satud. On vaja mõelda, ned fotod väiksemaks te le, tuleb minna ja viia kuidas järgmise viie või gema, ja lõpuks kõik et arve Tallinna Ajakirjan kümne tööpäevaga tekita tenähtud viisil suurtele duslevile. Seejärel tu da umbes 50 lehekülge paberilehtedele, mida leb minna Eesti Merelae teksti ja paarkümmend nimetatakse maketiks, vandusse ja saada dis- fotot. Ja et oleksid hu joonistama. Veel rubriik petšerilt laevade asuko Reedel tehakse koos ar vitavad. "Tänases lehes on luge had, mida sealne arvuti vutioperaatoriga vigade Toimetus da" ja pildiallkirjad parandust-. Dmitri Prantsu fotod ning tuleb minna trüki kotta. Anda fotod ümber leb minna trükikotta, pildistada tehnilisteks anda laevade asukohad Seda tööd tehakse igal fotodeks; kui midagi laduda, seejärel küljen- tööpäeval. Ladu ja laob veel ladumata, siis ise dada ning arvutil välja tekstid arvutisse ära laduda. trükkida. Siis tuleb üle ja korrektor nopib Neljapäeval ku1j enda- vaadata montaaž, mis tä neist vead välja. takse lehte. Seda teeb hendab seda, et tehnili arvutioperaator arvuti sed fotod ja arvuti väl ga, mis nagu nõiaväel jatrükitud kilelehed ridu ja tekstitükke kinnitatakse kleepriba ühest kohast teise pai dega suurele kilele täp gutab, pealkirju suure selt sinna, kus need val maks või väiksemaks teeb mistrükitud ajalehes ja sel moel artiklitele olema peavad. Nihutada maketi järgi ajaleheliku mõnd pealkirja, panna väljanägemise annab. valesse kohta sattunud Ainuke viga, ta teeb seda pildiallkiri Õige pildi aeglaselt. Ja nii juh alla... ja hiljem leida tub, et läheb mööda ham ikkagi valmistrükitud baarsti juurde minemise lehest midagi sellist, kellaaeg, seejärel ka nagu oli hiljaaegu, kui toidupoodide sulgemise pöördumine tellijate aeg. Pole parata, tuleb poole oli sattunud Nar minna ja võtta trükiko va-Jõesuu pildi peale. jalt arvuti väljatrükk Ahaa, meenusid pühapäe paberilehtedel, mida ni val meelde tulnud liig Teisipäeval pannakse metatakse külgedeks. Fotograafi laevapilti- sed ä-täpid — ei siin iga käetõstega trükima Reede on kõige tähtsam dest tehakse neljapäe aita muu kui käärid. Kui sina kõrvale 5(T"ajalehte päev. Sel päeval tuleb vaks hiigelsuure kaame kõik on valmis, tuleb — need tulevad masinast leida üles kõik vead, otraga tehnilised fotod. monteeritud kilerull kiirusega mitu lehte se sides neid mitte ainult viia kopeerijate kätte, kundis .

Eesti Merelaevanduse laevade asukoht 4. novembril: Neile, kes ootavad... "IVAN BABUŠKIN" — teel "VASSILI ŠELGUNOV" — Mombasasse Karlsborgist Tallinna Constanzast Itaaliasse Tallinnas "POVENETS" — Abidjanis "FRTTZIŠ GAILIS" — remondis "70-LETUE OKTJABRJA" — teel "JOSSIF DUBROVTNSKI" —: "RISTNA" — remondis Tallinnas Tallinnas Beaumontist Peterburi Cotonous "HELTERMAA" —Antwerpenis "GLEB SEDIN" — Rotterdamis "VIKTOR BAKAJEV" — Inchonis "NIKOLAI ŠVERNIK" — Savonas "SEGEŽA" — Pasajeses "FRTTZIS ROZIN" — Amsterdamis "KRISTJAN PALUSALU" — "JOHANNES LAURISTIN" — teel "UNICARRIER" —. teel Algiers'ist "PAKRI" — Londonis Tampas Dakarist Temasse Antwerpeni "AMBLA" — teel Peterburist "VIKTOR KINGISSEPP" —Napolis "JAAN ANVELT" —Antwerpenis "HUDOŽNTK NESTEROV" — C ree ksea' sse "SKULPTOR MATVEJEV — "OLGA VARENTSOVA" — Ventspilsis " ANDJALFELD" — Rotterdamis Bremerhavenis Inchonis "IVAN RABTŠINSKI" — Emdenis "AEGNA" — teel Tallinnast King's "NIKOLAI JANSON" — "IVAN RUSSAKOV" — Freetownis "ARNOLD SOMMERLING" — Lynni Alexandrias "PAVEL DAUGE" — teel Marina di remondis Riias "KABONA" — Roomassaares "BORISS BU VTN" — teel El Carrarast Chioggiasse "HUDOŽNTK PIMENOV" — teel "MOHNI" 77- Rotterdamis M u kallast Marsei Ue' sse "MfflHABL KEDROV" — teel Alexandriast Ravennasse "RAPLA" — teel Ellesmere-Portist "NIKOLAI VILKOV" — Nouakchottist Bandjuli "HUDOŽNTK KORIN" — remondis Zeebrüggesse Rotterdamis "IVAN BELOSTOTSKI" — i oksal "SEMJON ROŠAL" — teel "TIMUR FRUNZE" — Hamburgis Jeädates "KAPTEN KONGA" — Sarpsborgis Ventspilsist Moerdijki "ALEKSANDR OSSIPOV" — "ALEKSANDR VINOKUROV" — "KAPTEN VOOLENS" — teel "TERIBERKA" — teel Peterburist Antwerpenis teel Paranaguast Las Palmasesse Tallinnast Arhusi Sunderlandi •'LENINSKAJA GVARDUA" — teel "VERA LEBEDEVA"— Adenis "MEHAANIK KRULL" — Talünnas "VIRTSU" — teel Ventspilsist Sao Francisco do Sulist Las Palmasesse "IVAN POKROVSKI" — Tallinnas "JUNÕI PARTIZAN" — remondis Moerdijki "ALEKSANDRA ARTJUHHINA" "VILJANÕ" — teel Lomest T oksül "KARL KRUŠTEIN" — remondis — Beiras Karlshamni "KESSULAID" — teel Tallinnast Loksal "ANDREI ANDREJEV" — teel "GRUMANT" — teel Marina di Rotterdami "OSMUSSAAR" — teel Klaipedast Bilbaost Tallinna Carrarast Tallinna "VIIRELAID" —Tallinnas Rotterdami "MAKSIM LITVINOV" — "GULBENE" — teel Ra vennast "MANILAD3" — Ipswichis "OTEPÄÄ" —Tallinnas Klaipedas Mombasasse "SUURLAID" — Helsinkis "TAHKUNA" — Dordrechtis "UMTRADER" — teel Djidjellist "KOHTLA" — Dunkerque's "HEINLAID" — Arhusis "LIVONIA" — Helsinkis Jonudasse "PAIDE" — teel Ra vennast "VASSILI KUTSER" — teel Asutanud Ajaleht TOIMETUSE POSTIAAJ_ RESS: Tallinna Ajakirjandustrükikoda Toimetaja Eesti 200001 Tallinn, Uu^S&dama 14 ilmub Ofsettrükk . ^Merelaevandus , teisipäeviti Telefonid: Tellimuse nr. 4583 MADLI VITISMANN 43 05 09 ja 42 56 44 EESTI MEREMEES Tiraaž 1500