Väike Pärandkultuuri Käsiraamat RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Tunne Ja Hoia Kodukoha Kultuuripärandit Ja Loodusväärtusi
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väike pärandkultuuri käsiraamat RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Tunne ja hoia kodukoha kultuuripärandit ja loodusväärtusi Väike pärandkultuuri käsiraamat IVAR ETVERK LEMBITU TARANG KRISTIINA HELLSTRÖM Väike metsanduskursus REIN KALJUVEE JÜRGEN KUSMIN TRIIN NELJANDIK MAIRE RAID Eesti Loodusfoto — Tartu 2007 Sisukord Saateks ............................................................................................................. 6 Mets kui kultuurinähtus. Eesti metsades leiduva pärandkultuuri olukorrast ja hoiust – Lembitu Tarang .............................. 9 Pärandkultuuri süstematiseerimisest – Rein Kaljuvee ............................... 14 Pärandkultuuri objektide tüübid – Lembitu Tarang ................................... 18 I Kultuurmaastiku kujunemisega seonduv pärandkultuur ........ 19 II Maa ja rahva ajalugu valgustav pärandkultuur ......................... 23 III Kogukonna ajalooga seonduv pärandkultuur ........................... 36 IV Talupidamisega seotud pärandkultuur ....................................... 63 V Töötleva tootmisega seotud pärandkultuur ............................... 82 VI Metsanduslik pärandkultuur ........................................................ 101 Pärandmaastikest – Kristiina Hellström ....................................................... 114 Esikaanel ülal: Pähni (Pächni) metsavahikoht 1900. a paiku (EAA.1451.1.209) Andmeallikaid pärandkultuuri uurijale ja näpunäiteid Kaane siseküljel: Külatee Lahes Kadrina kihelkonnas (Vilma Loemaa erakogu) praktiliseks tööks – Maire Raid ..................................................................... 121 Pärandkultuuri objektide esmane hooldus – Jürgen Kusmin ................... 126 Fotod: Jüri Pere (JP), Lembitu Tarang (LT), Rein Kaljuvee (RK), Triin Neljan- dik (TN), Marje Suharov (MS), Raul Aalde (RA), Jürgen Kusmin (JK), Pärandkultuuri objektide eksponeerimine – Triin Neljandik ................... 132 Mehis Maipuu (MM), Ants Miidla (AM), Aat Sarv (AS), Kalev Tihkan (KT), Jüri Kusmin (JKu), Aivar Hallang (AH), Tiit Petersoo (TP), Kris- Pärandkultuur ja metsamajandus – Rein Kaljuvee ..................................... 142 tiina Hellström (KH), Jaak Neljandik (JN), Diana Pärn (DP). Pärandkultuuri objektide tüübistik ............................................................. 147 Projektijuht: Vaike Pommer Autorid: Lembitu Tarang, Kristiina Hellström, Rein Kaljuvee, Jürgen Kusmin, Soovitatav kirjandus ...................................................................................... 151 Triin Neljandik, Maire Raid Toimetaja: Toivo Meikar Küljendus: Eesti Loodusfoto © Autorid, 2007 Projekti finantseeritakse Euroopa Regionaal- arengu Fondist (ERDF) ning seda teostatakse Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG IIIA prog- Kirjastus Eesti Loodusfoto rammi raames. ISBN 978–9985–830– Raamatu koostamist on rahastanud: Raamat on mõeldud tasuta levitamiseks 6 VÄIKE PÄRANDKULTUURI KÄSIRAAMAT SAATEKS 7 Saateks kiviaiast vaid laialilükatud ja mudasse vajutatud kive. Metsas kõrguvast lubjaahjust või vana talu vundamendist on küll mugav vedada kive kiviktaimla rajamiseks või lihtsalt tee täiteks, kas me aga teeksime seda, Metsad katavad rohkem kui poolt Eestimaa pinnast. See ei ole alati nii kui meid kõiki oleks õpetatud eelmiste põlvkondade poolt rajatut tundma olnud. Veel sajand tagasi oli Eestimaa metsasus ligi kaks korda väiksem ja sellesse lugupidavalt suhtuma? kui tänapäeval. Tänase metsamaa asemel laiusid põllud ja metsaheina- Kultuuripärandi kaitset ei saa reguleerida ainult seadustega. Riikliku maad ning külad koos kõigi vajalike rajatistega. Eelmise sajandi viieküm- kaitse all on vanemad ja silmapaistvamad inimtegevuse märgid. Igapäeva- nendatel aastatel hakati aegamisi kaugemaid talusid ja külasid maha jätma eluga seotud kultuuripärandit suudame säilitada ainult sedavõrd, kui ning koonduma asulatesse ja linnadesse. Mahajäetud alad metsastusid. kõrge on maaomaniku või metsas toimetajate teadlikkus, kultuuritund- Nii jäidki praegustele, tihti juba küpse metsaga kaetud aladele, tühjad likkus, intelligents. Üha enam räägitakse oma juurte otsimisest ja tunne- talud, tihti terved külad koos kõigega, mis oli talueluks vajalik. Täna on tamisest, koduarmastusest, omakultuuri säilitamisest ja arendamisest. need küla- või talukohad tihti märgatavad ainult kunagi majade juurde Kuidas seda siis ikkagi teha, kui me ei tea ja hooli eelmiste põlvkon- istutatud õuepuude järgi. dade elu kõige tavalisematest ja igapäevasematest säilinud kultuuri- Eelmise sajandi alguseni valmistati pea kõik taluelus tarvisminev märkidest? Kuidas anda seda edasi järgmistele põlvkondadele, kui me kohalikust materjalist. Ehitamiseks oli vaja puitu. Ehituspuit varuti ei mõtle täna selle säilitamisele? Kas piisab raamatutes kirjeldamisest ja talvel ja metsatöö käis käsitsi ja hobusega. Takistustest mindi mööda, piltide näitamisest? Kas poleks tõhusam, huvitavam ja meeldejäävam, vanker ja regi ei lõhkunud metsapinnast ega metsateid. Ehitamiseks oli kui saame kõike seda tutvustada looduses? vaja ka lupja – selleks tuli paemurru lähedale ehitada lubjaahi. Vankrid, Käesolev käsiraamat ongi mõeldud abivahendiks pärandkultuuri reed, väravapostid, hobuserakmed ja paadid tuli tõrvata või tökatiga objektide äratundmisel. See on esimene samm nende teadlikul säilita- immutada – oli vaja tõrvaajamise ahju. Sepikojas rauatöö tegemiseks oli misel ja kaitsel teadmatusest tuleneva hävimise eest. Laiale huviliste vaja sütt – tuli ehitada söemiil. Lina leotati enne töötlemist linaleoaugus, ringile on siin kiiresti ja lihtsalt leitavad pärandkultuurialased algtõed kohalikust savist ehitati hooneid, aga olid ka telliselöövid, kus telliseid ja -teadmised. müügiks põletati. Sooservadest kaevati ookrimulda värvi valmistamiseks, Kodu-uurijaid abistab raamat ümbruskonna pärandkultuuri objektide varasematel aegadel kasutati soorauda metalli tootmiseks. leidmisel. INTERREG IIIA programmi raames on Põhjamaade eeskujul Põllulappidelt koristatud kivid laoti piirdeaedadeks või karjatanuma- alustatud Eesti-Soome ühisprojekti raames pärandkultuuri objektide teks. Veel tänagi võime taluasemelt leida kivist laotud raketega pooleldi inventeerimisega kuid tähelepanelik koduloohuviline võib leida ka juba täisvarisenud kaevu või võlvitud esiseinaga pae- või maakivist keldri. inventeeritud aladelt mõndagi huvitavat ja täiendada oma kodukoha Endises talukohas on märgatav veel neljakandiline kõrgendik (maja ase) lugu. ja selle keskel ebamäärane kuhjatis (reheahju jäänused). Lähedal võib olla Õpilasi ja üliõpilasi aitab raamat pärandkultuurialasel enesearenda- veel teinegi sarnane küngas, ilmselt suitsusauna ase. Metsaheinamaadelt misel, koduloopärimuste korjamisel ning kirjapanemisel. Omavalitsused, võime leida kivist või jämedast puutüvest väljaraiutud jootmisküna. ettevõtjad ning metsaomanikud saavad siit lühisoovitusi pärandkultuuri Poolkuival metsaojal võib olla säilinud väike kivitruup. objektide korrastamiseks, paremaks eksponeerimiseks, kodulooliste Kõiki neid märke ja palju muudki võib nimetada ühise nimetusega õpperadade koostamiseks, pärandkultuuri objektide lülitamiseks planee- – pärandkultuur. Need on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud ringutesse või ka olemasolevatesse matkamarsruutidesse. nähtavad märgid, mida tuleb osata märgata. Märgata selleks, et mitte teadmatusest või hoolimatusest võimsate masinatega metsatööd tehes jätta endisest talu- või taliteest järele mudarenni või sajanditevanusest Head lugemist! 8 VÄIKE PÄRANDKULTUURI KÄSIRAAMAT 9 Mets kui kultuurinähtus. Eesti metsades leiduva pärandkultuuri olukorrast ja hoiust Lembitu Tarang Rahvakultuuri defineeritakse kui rahva argielus avalduvat pärimuslikku ainelise ja vaimse kultuuri, kommete ning ühiskondlike institutsioonide kogumikku (EE, 7, 674). Erinevalt valitsevate kihtide kõrgkultuurist, on rahvakultuuri aines seotud maaga, sealhulgas metsaga. Seega on rahva- kultuur algselt olnud eestlaste kui maa- ja metsarahva omapära ning identiteedi väljenduseks. Sellest seisukohast defineerib kultuuri veelgi paremini tuntud ja armastatud rahvakirjanik Hando Runnel: „Kultuur ei ole ainult mingi kõrge vaimne toodang vaid kõigepealt kodu, vaba inimese olemise, tegutsemise ja käitumise viis”. Seega kultuur on elamisviis, mis avaldub muuseas aineliselt nähtavate märkidena. Traditsiooniliselt on pärandkultuuriks peetud riiklikult aktsepteeritud kaitseväärtusega kinnismuistiseid. Seega linnamägesid, kalme- ja asula- kohti, muinaspõlde, riikliku muinsus- või looduskaitse all olevaid hiie- ja ohvripuid ning ohvrikive, pärimustega seotud või teisiti silmapaistvaid allikaid jm. Kas see ongi siis kogu tähelepanu, säilitamist ja tutvustamist vääriv kultuuripärand? Ei, meile eelmiste põlvkondade poolt pärandatud või pärandunud eluviisi märgid on kõik pärandkultuuri märgid. Metsatee Marimetsas on osa kunagisest Palivere– Kullamaa sõjateest (LT) 10 VÄIKE PÄRANDKULTUURI KÄSIRAAMAT METS KUI KULTUURINÄHTUS 11 On need siis kadunud külade vahelised metsateed, mahajäetud metsa- vahitalude põlised õuepuud, talukohas ainsa hoonena säilinud paekivi- keldrid, teadmata ajal ja otstarbega ehitatud kiviaedade süsteemid, mis läbivad metsi põhjarannikust läänerannikuni ja ulatuvad edasi saartele. Kilomeetrite pikkused kiviaiad ei saanud muinas- või keskajal olla tolle- aegsete kõlvikute piirideks ja osa kultuuriajaloolasi on seisukohal, et need väljendavad muinasastronoomia teadmisi. Siia lisanduvad kümned eestlaste kui metsarahva eluviisiga seotud kultuurimärgid – talude turbalõikamise kohad, lubjaahjude varemed, söemiilide asukohad, tõrvaahjud, vanad savitööstused ja potaseahjud.