Kullamaa Vallavolikogu M Ä Ä R U S

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kullamaa Vallavolikogu M Ä Ä R U S KULLAMAA VALLAVOLIKOGU M Ä Ä R U S Kullamaa 26. september 2008 nr. 19 Kullamaa valla arengukava aastateks 2009 – 2013 Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika-ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Varasemad arengukavad. Kullamaa valla arengukava 2004 - 2009 võeti vastu 19.12. 2003.a. määrusega Nr 1.1 ja muudeti tegevuskava osas 27. 09. 2005.a. määrusega nr. 139 M ja 29.09.2006 määrusega 45. Kullamaa valla arengukava 2008 – 2012 kinnitati 28. 09. 2007 määrusega nr. 58. Lisaks on vastu võetus veel järgmised valdkonnapõhised arengukavad: − Kullamaa valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava − Kullamaa valla jäätmekava − Kullamaa Lasteaia arengukava − Kullamaa Keskkooli arengukava Kullamaa valla arengukava on koostatud põhimõttel, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamisest ajalehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2004-2008; 4) IV osa – arengukava 2009-2013. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Haridus – Kullamaa Keskkooli ja Kullamaa Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise korraldamine; 2) Kultuur ja huvitegevus– kultuuri, huvitegevuse ja spordi igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 3) Keskkonnakaitse – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmekäitluse arendamine; Kullamaa valla arengukava 2009-2013 4) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 5) Sotsiaalhooldus ja tervishoid – soodne keskkond peredele, arstiabi ja esmaste teenuste säilimine kohapeal. 6) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi. 6) Ettevõtlus, teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt, koostöö erinevate sektorite vahel, võimaluste leidmine eraettevõtluse arendamiseks ja täiendavate töökohtade loomiseks. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Asend Kullamaa valla pindala on 224,527 km2. Valla idapiir on Läänemaa piiriks. Kullamaa vald piirneb viie naabervallaga: põhja pool Risti vald, lääne pool Martna vald , lõuna pool Lihula ja Vigala vald ning ida pool Märjamaa vald. Kullamaa küla asub Tallinnast 83 km kaugusel, maakonnakeskusest Haapsalust 45 km kaugusel. Kullamaa valda läbib Risti-Virtsu maantee. Kaugus Lihulasse on 35 km ja Märjamaale 28 km. Pindala poolest on vald Lääne maakonnas kuuendal kohal. Asustustihedus on 6 in/km2, Eesti keskmine on 29,7 in/km2. Kujunemine Kuni 1800-ndate aastate keskpaigani oli Eesti- ja Liivimaa kõige alam administratiivüksus mõisa kogukond ja kihelkonnad. 1866. aasta ja hilisemate reformide käigus loodi Kullamaa kihelkonda 5 valda: Jõgisu, Vaikna, Luiste, Koluvere ja Kalju. 1935. aastaks oli Kullamaa kihelkonda jäänud 3 valda: Jõgisoo, Vaikna ja Koluvere. 1939. aastaks olid need kolm ühendatud ning kuni 1950.aastani oli üks suur Kullamaa vald. 1950 aastal, kui Eesti NSV-s likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati Kullamaa külanõukogu , mis kuulus Märjamaa rajooni alla. Külanõukogu keskus oli Üdruma külas. 1954.a. liideti juurde Teenuse ja Liivi külanõukogud, ning keskus toodi taas Kullamaale. 1962.a. likvideeriti Märjamaa rajoon ja Kullamaa külanõukogu arvati Haapsalu rajooni. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega taastati Kullamaa valla omavalitsuslik staatus 17. juunil 1992.aastal. Rahvastik Vallas on 01.01.2008 seisuga 1296 elanikku. Rahvuselt on valdav enamik eestlased. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 56,96 %, tööeast nooremad 19,63 % ja pensioniealised 23,34 %. Sünnid-surmad Aasta 1992 1996 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Sündinud 24 18 14 14 8 15 14 12 9 Surnud 24 30 25 24 17 16 21 21 13 Vallas on 14 küla ja elanike arv külade kaupa on: Küla 2002 2004 2006 2007 Jõgisoo 77 74 75 70 Kalju 47 43 43 40 Kastja 8 6 5 5 Koluvere 464 411 398 377 Kullamaa 369 350 333 324 2 Kullamaa valla arengukava 2009-2013 Kullametsa 62 58 58 56 Leila 46 46 53 50 Lemmikküla 9 9 9 9 Päri 35 37 37 42 Liivi 188 173 170 161 Mõrdu 23 23 23 23 Silla 37 36 38 35 Ubasalu 36 34 41 38 Üdruma 103 105 103 99 kokku 1504 1405 1386 1329 Kullamaa valla mõjupiirkonnas on Rapla maakonna Märjamaa valla Laukna piirkond ca 400 inimesega, kuhu kuuluvad Laukna, Maidla, Leevre, Soosalu ja Sooniste külad. Enamus nende külade lapsi käib Kullamaal koolis, paljud Kullamaa koguduse liikmeid on sellest piirkonnast. Tulevikus nähakse ette võimalust eelnimetatud külade liitmiseks Kullamaa vallaga. Looduskeskkond Kullamaa vald asub Läänemaa idaosa lainjal tasandikul, mis pikkamööda tõuseb kirde suunas. Väikevoored on madalad (4-5 m) ning lamedad, mandrijää poolt välja voolitud aluspõhjast, mida katab moreen keskmiselt 1,5 m paksuselt. Kohati paljandub paealuspõhi voortel ning tasandikel otse maapinnal. Madalamad alad on soostunud. Valla territooriumile jääb 1/5 Marimetsa looduskaitsealast, kus pesitseb I kategooria kaitsealune liik – kaljukotkas. Mitmel pool Kastja ja Silla külas elutseb suur konnakotkas. Kastja kandis elutseb ka haruldane rohunepp. II kategooria kaitstavatest liikidest on metsise alad Ubasalus ja Sillal. Kullamaa valla jõed kuuluvad Kasari jõgikonda. Kullamaa valda jäävad Kasari ja Liivi jõgi. Kasari jõgi on paisutatud Laastres. Liivi jõgi on paisutatud Koluveres, Kullamaal ja Liivil. Kullamaal on tehisjärv. Kalamajanduslik tähtsus on valla veekogudel väike, nende olulisus seisneb maastiku ilmestamises, puhkuse ja turismi võimaldamises. III INVESTEERINGUD 2004-2008 Järgnevalt on välja toodud suuremad investeeringud aastatel 2004 – 2008 2004 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid Valla turismikaart 64546 64546 Muruniiduk 30500 30500 Teede rekonstrueerimine 255000 3000 252000 Kullamaa kanalisatsiooni- ja veetrassid 1370000 128000 1242000 Liivi pumpla ja trassid 380000 95000 285000 Üdruma spordiplats 248614 80062 168552 Liivi raamatukogu trepi remont ja 14000 14000 signalisatsioon Liivi internetitoa remont ja sisustus 66865 27634 39231 3 Kullamaa valla arengukava 2009-2013 Kultuurimaja lava remont 113000 35013 77987 Kultuurimaja vihmaveesüsteem 15000 15000 Kultuurimaja mööbel (toolid, pingid) 82170 26462 55708 Lasteaia ruumide remont (magamistuba, 48000 48000 välistrepp, vihmavee renn) Lasteaia kelgumäe korrastamine 12000 12000 Mänguväljak 80827 26707 54120 Liivi koolimaja remont (katuse vahetus, 528975 190009 338966 akende rekonstrueerimine, välistrepid) Kullamaa KK küttesüsteem 737577 0 737577 Kullamaa KK vee- ja 359900 0 359900 kanalisatsioonitorustik Kullamaa KK siseviimistlus, välisuksed 452523 350000 102523 jms. Õpilasmajutuse laiendamine (üürikorteri 167500 167500 remont) Kasutatud bussi ostmine õpilasliinidele 147500 147500 Liivi sotsiaalkorteri remont 99517 20006 79511 Kokku 5274014 1480939 3793075 2005 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid AS Matsalu Veevärk aktsiakapital 67275 67275 Valla üldplaneering 99700 99700 Asulate haljastuse rekonstruktsioon 58755 58755 Valla turismikaartide paigaldus 20913 20913 Bussijaamad 123763 123763 Rajatiste majandamiskulud (remont) 91709 91709 Teede rekonstrueerimine 387000 387000 Liivi pumpla ja trassid 570000 570000 Reostuskollete likvideerimine 269835 26984 242851 Metskonna tänavavalgustus 77651 77651 Üdruma tänavavalgustus 74201 74201 Liivi raamatukogu uks 13030 13030 Liivi AIP ruumide rekonstrueerimine 42462 42462 Kultuurimaja kaloriiferiruumi ja veesõlme 25000 25000 remont Eraldised Üdruma Küla Seltsile Üdruma 113000 113000 seltsimaja remondiks Eraldised Kullamaa Muusikaseltsile 39000 39000 orkestripillide ostmiseks Lasteaia trepikoja ja koridoride remont 50000 34000 16000 Kullamaa KK ruumide remont 508073 508073 Liivi Sotsiaalkorteri mööbel 27926 27926 4 Kullamaa valla arengukava 2009-2013 Kokku 2659293 935369 1723924 2006 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid Külatee 3 valla omaosalus 29060 29060 AS Matsalu Veevärk aktsiakapital 781 500 781 500 Valla üldplaneering 15 800 15 800 Liivi pargi rekonstruktsioon 72778 7278 65 500 Teedevõrgustiku digitaalne 18 700 18 700 kaardistamine Liikluskorraldusmärgiste paigaldamine 25 055 25 055 Teede rekonstrueerimine 517480 517480 Huvikeskuse hoonete ost (Goldenbeck) 1 300 000 1 300 000 Tänavavalgustuse juhtimiskilpide täiend. 16305 16305 Üdruma seltsimaja renov. (saunaruumid) 300000 300000 Eraldised Üdruma Küla Seltsile Üdruma 133 023 133 023 seltsimaja remondiks Kooli söökla universaalajam 65588 65588 Kooli klassiruumide remont 1073252 1073252 KOKKU 4348541 2392309 1956232 2007 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid AS Matsalu Veevärk aktsiakapital 260 137 260 137 Valla üldplaneering 167 152 167 152 Kullamaa Tehisjärve saneerimine 2 090 386 209 038 1 881 348 Teede rekonstrueerimine 1 264 520 1 264 520 Lasteaias turvasüsteemi rajamine 42 067 8 413 33 654 Klassiruumid lasteaia majas, sisustus 300 000 300 000 Kooli võimla lae remont 130 000 130 000 Koolimaja tagumine sissekäik 50 000 50 000 Turvasüsteemi rajamine koolis ja lasteaias 117 363 23 473 93 890 Turnikute rajamine 75 000 75 000 Elektriline tööriist kooli
Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Majutus & Toitlustus / Accommodation & Catering
    15 Noarootsi Kõrts / Noarootsi Tavern / 20 Uuga paekallas / Uuga limestone 46 Põõsaspea neeme tipp, spithami 68 Liiva talumuuseum / Liiva Farm 17 Nurga Talu kohvik ja arboreetum / MAJUTUS & TOITLUSTUS / ACCOMMODATION & MAJUTUS / ACCOMMODATION / 23 Pusku Turismitalu / Pusku Farm / Корчма Ноароотси cliff / Глинт в Ууга paekallas, linnuvaatlusjaam / Museum / Хуторской музей Nurga Farm cafe and arboretum / CATERING / РАЗМЕЩЕНИЕ & ПИТАНИЕ РАЗМЕЩЕНИЕ Туристический хутор Пуску Pürksi keskus 8, Pürksi küla, Noarootsi vald, Läänemaa Paldski linn, Harjumaa Põõsaspea cape’s end, Spitham Лийва Кафе и арборетум хутора Нурга Pusku küla, Ridala vald, Läänemaa +372 5805 1185, +372 520 0913 59°22’4’’, 24°2’17’’ limestone bank, birdwatch Piirsalu küla, Risti vald, Läänemaa Ellamaa küla, Nissi vald, Harjumaa +372 5623 8506, www.pusku.ee 59°0’24’’, 23°31’8’’ station / Оконечность мыса +372 5278428, www.piirsalu.ee +372 508 2615, www.nurgapuukool.ee 1 Laulasmaa Puhkekeskus / Laulasmaa Holiday 1 Paldiski Tuule Hotell / Paldiski Tuule B&B / 58°53’37’’, 23°27’26’’ 70 20 21 Väike-Pakri kiriku varemed / Пыызаспеа, глинт у деревни 59°3’18’’, 24°2’29’’ 59°3’36’’, 24°11’26’’ Centre / Центр отдыха Laulasmaa Гостиница “Paldiski Tuule” 16 Ruins of Väike-Pakri church / Спитхам, орнитологическая 10 Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa Tuule 2, Paldiski, +372 679 8123, +372 514 5116 Развалины церкви Вяйке-Пакри станция 18 Saidafarm / Saidafarm Farm / www.pakrisaared.ee Spithami küla, Noarootsi vald, Ферма по разведению сайды +372 502 8180, www.kutimuti.ee www.tuule.ee
    [Show full text]
  • 317 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    317 buss sõiduplaan & liini kaart 317 Haapsalu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 317 buss liinil (Haapsalu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 8:10 - 18:25 (2) Lemmiku: 6:20 - 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 317 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 317 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 317 buss sõiduplaan 49 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:10 - 18:25 teisipäev 8:10 - 18:25 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 8:10 - 18:25 Märjamaa neljapäev 8:10 - 18:25 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 8:10 - 18:25 Kirikuvärava laupäev 8:10 - 18:25 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 18:25 Metsavahi Maavahe Kükita 317 buss info Suund: Haapsalu Bussijaam Toome Peatust: 49 Reisi kestus: 101 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna, Jüri, Aima, Laukna, Vaikna, Laisilla, Koluvere, Kullamaa, Kullamaa Kool, Silla, Turpla, Loodna Üdruma (Amanda Parkla), Päri, Jõgisoo, Sordi, Liivi, Kiidika, Ohtla, Kokre, Suure-Lähtru, Niinja Tee, Martna, Ehmja, Maalse, Kirimäe, Kabelimäe, Vana- Jüri Taebla, Taebla Tee, Taebla, Taebla Tee, Vana-Taebla, Rummu, Võnnu, Üsse, Ridala Raudteejaam, Juurika, Aima Uuemõisa, Rannarootsi, Niine, Haapsalu Bussijaam Laukna Vaikna Laisilla Koluvere Kullamaa Kullamaa Kool Silla Turpla Üdruma (Amanda Parkla) Päri Jõgisoo Sordi Liivi Kiidika Ohtla Kokre Suure-Lähtru Niinja Tee Martna Ehmja Maalse Kirimäe Kabelimäe Vana-Taebla
    [Show full text]
  • Haapsaluand - O N LÄÄNE COUNTY M O I M T O a C D C a G N I R E T a C S M U E S U M S E I T I V I T C a E D a R T S P a ENGLISH M HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS
    HA LÄÄNE COUNTY APSAL ENGLISH U and ACCOMMO- MAPS TRADE ACTIVITIES MUSEUMS INFO CATERING DATION ENG HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS 155 Lodging WIFI WIFI WC 160 Catering WC for disabled Bar Sports activities WC Water Closet VISA Credit cards accepted SAUNA Sauna Skiing Shower Billiards Telephone 2 Rooms for disabled TV TV Campfire Silence Boat 50 m Bus stop Fireplace 300 m Beach 40 Caravans P Parking Tent places 7 Bicycles Tennis Gym Yacht harbour Golf Hot drink Hunting Luggage room Domestic ENG animals FIN languages RUS Fishing SWE GER G N HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 3 CONTENTS E O DEAR GUEST, CONTENTS F N I Welcome to the most romantic and mythical spot in Signs 2 Estonia - Haapsalu and Läänemaa. Contents 3 Travel Agencies 4 INFO It is easy to fall in love with Haapsalu: once here, 5 Transport 5 the winding streets ending up at the sea, the old Taxi 5 town with houses adorned with wooden lace and Ports 6 the mysterious White Lady appearing in a chapel Petrol-stations 6 window on moonlit nights will keep the visitor Internet 7 spellbound. WIFI 8 ACCOMMODATION The pebble beaches, squealing seabirds, grassy Rehabilitation centres 9 meadows and peaceful groves will appeal to Hotels in Haapsalu 10 Guesthouses & hostels visitors fond of nature and serenity. Matsalu's in Haapsalu 11-12 abundant bird sanctuary draws visitors from all Accommodation in Lääne County: over the world - it is Europe's biggest and most Ridala Parish 13 diverse nesting area for migratory birds. Taebla Parish 14 Nõva Parish 14 History lovers should make time to look into Lihula Parish 14 medieval churches and castle ruins so typical to Oru Parish 14 Läänemaa.
    [Show full text]
  • Väike Pärandkultuuri Käsiraamat RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Tunne Ja Hoia Kodukoha Kultuuripärandit Ja Loodusväärtusi
    Väike pärandkultuuri käsiraamat RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Tunne ja hoia kodukoha kultuuripärandit ja loodusväärtusi Väike pärandkultuuri käsiraamat IVAR ETVERK LEMBITU TARANG KRISTIINA HELLSTRÖM Väike metsanduskursus REIN KALJUVEE JÜRGEN KUSMIN TRIIN NELJANDIK MAIRE RAID Eesti Loodusfoto — Tartu 2007 Sisukord Saateks ............................................................................................................. 6 Mets kui kultuurinähtus. Eesti metsades leiduva pärandkultuuri olukorrast ja hoiust – Lembitu Tarang .............................. 9 Pärandkultuuri süstematiseerimisest – Rein Kaljuvee ............................... 14 Pärandkultuuri objektide tüübid – Lembitu Tarang ................................... 18 I Kultuurmaastiku kujunemisega seonduv pärandkultuur ........ 19 II Maa ja rahva ajalugu valgustav pärandkultuur ......................... 23 III Kogukonna ajalooga seonduv pärandkultuur ........................... 36 IV Talupidamisega seotud pärandkultuur ....................................... 63 V Töötleva tootmisega seotud pärandkultuur ............................... 82 VI Metsanduslik pärandkultuur ........................................................ 101 Pärandmaastikest – Kristiina Hellström ....................................................... 114 Esikaanel ülal: Pähni (Pächni) metsavahikoht 1900. a paiku (EAA.1451.1.209) Andmeallikaid pärandkultuuri uurijale ja näpunäiteid Kaane siseküljel: Külatee Lahes Kadrina kihelkonnas (Vilma Loemaa erakogu) praktiliseks tööks – Maire Raid ....................................................................
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht 2019
    LK 2 Märkame ja tunnustame LK 3 Ranniku matkarada on LK 3 Lumetõrje 2019-2020 ettevõtlikke inimesi! ametlikult avatud talveperioodil Lääne-Nigula NR 10 NOVEMBER valla ajaleht 2019 Kullamaa Rahvuspäev Loit Lepalaan Kullamaa Kultuurimaja juhataja Oktoobrikuu viimasel laupäeval peeti Kulla- maal järjekordset Rahvuspäeva. Kultuurisünd- muse raames avati Kullamaa päritoluga, Ees- ti- jaLäänemaa hariduse, kultuuri ning teaduse väljapaistvatele isiksustele Jaan Veidermannile, Aleksander Veidermale ja Mihkel Veidermale mälestussammas. Sügisilma trotsides oli samba avatseremoonial kapten Aksel Heidemanni juhtimisel ülesse ri- vistatud pidulik liputoimkond. Hümnihelid Kul- TULE VALLA lamaa Muusika Seltsi sõprade orkestri poolt, Priit Aimla juhatusel, kuulutasid ürituse ava- ELANIKUKS! tuks. Kullamaa Rahvuspäeva juhi ja moderaa- tori Heiki Magnuse sõnavõtu järel eemaldasid Kodukandis on palju ära teha. Lääne-Ni- mälestussambalt katte Lääne-Nigula vallava- gula vald soovib omavallakatele pakkuda nem Mikk Lõhmus, akadeemik Mihkel Vei- head elu – aukudeta sirgeid teid, avatud derma tütred ja vend Jüri Veiderma. Mälestise ja inspireerivat lasteaia ja koolikeskkonda, pühitses EELK Piiskop Tiit Salumäe. Kaasa toetada neid, kel elus hetkel nii hästiei lähe, teenis EELK Kullamaa koguduse õpetaja Lem- bit Tammsalu. Pikema ja sisuka kõnega esines teha uuenduskuur valla välisele vaatele... Lääne-Nigula vallavanemMikk Lõhmus. Anna meile võimalus J Rahvuspäev jätkus Kullamaa kultuurimajas konverentsi ja kontserdiga. Kullamaa osavalla- Teha seda on päris lihtne – kirjuta end vanema Katrin Viksi tervitus sõnadele järgnesid ametlikult Lääne-Nigula elanikuks. Kui Sa haridusloolase Mare Tormi ja Eesti Mälu Insti- tood oma maksud valla rahakottija astud ise tuudi teaduri Eli Pilve päevakohased ettekan- mõnikord vallamajast läbi, et meiega aruta- ded. Meeleolukas kontserdiosas esinesid Kul- da, et kus lappida ja mida veel arendada, usu lamaa Muusika Seltsi sõbrad-muusikud.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavolikogu Otsus
    EELNÕU LÄÄNE-NIGULA VALLAVOLIKOGU OTSUS /asukoht/ 2020 nr Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026 läbi vaatamine Lähtudes Lääne-Nigula Vallavolikogu 27.12.2017 määruse nr 10 „Lääne-Nigula valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kord“ § 2 lg 4, Lääne- Nigula Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Lääne- Nigula valla arengukava 2018-2026 läbi vaadatuks. 2. Teha arengukavas järgmised muudatused vastavalt eelnõu lisale 1 3. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Käesolevat otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Neeme Suur Vallavolikogu esimees EELNÕU SELETUSKIRI Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei nõua iseenesest iga-aastast arengukava läbivaatamist ja muutmist. Seadusest tulenev nõue on, et iga aasta 15. oktoobri1 seisuga peab arengukava olema kehtiv 4 järgnevat eelarveaastat ehk aastal 2020. peab arengukava kehtima 2020, 2021, 2022, 2023. Lääne-Nigula valla arengukava on kehtestatud aastateks 2018-2026. Sellegipoolest on mõistlik ja põhjendatud, et arengukava vaadatakse omavalitsuse enda algatusel igal aastal läbi, hinnatakse tegevuste täitmist ning
    [Show full text]